Issuu on Google+

P천listartlane

Rein Kilk Tartu

linnapeaks!

Nr 160

Hakkame tegutsema!


Vali nr 160

Hea tartlane! Kandideerin Tartu linnavolikokku seepärast, et mind on ära tüüdanud pidev arutlemine teemal, et keegi võiks ükskord midagi ära teha. Aga teeme siis ometi! Mis meid takistab? Olen täiesti kindel, et juba ammu on käes aeg mõtetelt tegudele asuda, Tartu peab „Heade mõtete linnast“ saama „Heade tegude linnaks“! Ma olen põlistartlane – siin elasid mu vanemad, siin elasid mu vanavanemad ning mul on kahju vaadata, kuidas kunagine tähtis linn lõputus jutuvadas hääbub. Või kuidas teisiti, kui mitte hääbumisena võtta kasvõi olukorda, kus Kivisilla taastamisest on räägitud juba aastakümneid, kuid mitte midagi pole ära tehtud? Jah, nii uskumatu, kui see ka ei tundu – Kivisilla Fond loodi juba 1992. aasta aprillis, enam kui 20 aastat tagasi. Ometi on ka Tartu linna ametlikul

kodulehel Kivisillale pühendatud peatükk, kus ilutseb muuseas säärane uhke lause: Kivisild oli aga kogu Tartu sümbol – Tartu kui liiklussõlme ja kaubalinna sümbol. Hääbumisest kõneleb ka fakt, et Tallinna-Tartu maantee pole hoolimata aastakümnete pikkusest heietamisest valmis saanud. Või Tallinna-Tartu rongiühendus, mida pole aastatega kiiremaks tehtud? Või Tartu Lennujaam, mis enamuse ajast tühjana seisab? Ning seda kõike olukorras, kus juba 15 aastat Tartu raekojas istuv seltskond ning juba 14 aastat riigitüüri juures istuv seltskond on sisuliselt sama? Ei, Tartu ei ole vaikne hääbuv provintsilinnake! Tartu tuleb viia maailmakaardile, alustagem kasvõi spordist. Rajame Anne luhale maailmatasemel sõudekanali, millisel saaks rahvusvahelisi tiitlivõistlusi korraldada. Pean enese kiituseks ütle-


ma, et ühe sellise tegemisel Maidla valda ma just osalesin, suurepärane asi sai! See oleks üks kindel võimalus, kuidas üks hetkel väheväärtuslik suur maa-ala saaks väärt elukeskkonnaks muutuda. Tõenäoliselt saab selle Tartu sajandi projekti rajada suhteliselt tagasihoidlike vahenditega – euroraha kaasates. Kui väike Maidla vald sai hakkama, siis miks mitte Tartu? Kindlasti peab Tartu teistele Eesti linnadele eeskujuks saama! Võtkem mõned selged kriteeriumid, numbriliselt mõõdetavad näitajad ning asugem tegudele – muudame Tartu näiteks suurima keskmise sissetulekuga Eesti linnaks, või siis madalama kuritegevusega linnaks, või siis linnaks, kus elaniku kohta müüakse kõige vähem alkoholi, linnaks, kus sünnib elaniku kohta rohkem lapsi, linnaks, mille sportlased saavad suurvõistlustelt rohkem medaleid jne. Kindlasti on vaja Tartu muuta väikseima valitsemiskuluga linnaks, selleks tuleb linnaaparaadis bürokraatiat vähendada. Need on teemad, mis vajavad tegemist, mitte arutlemist. Ja ma olen jõudnud järeldusele, et kui mina ei tee, ei tee keegi!

On aeg valida Kilk!


Vali nr 160

Taastame Kivisilla! Taastame lõpuks ometi Kivisilla! Kivisilla taastamisest on räägitud juba aastakümneid, Kivisilla Fondki asutati juba 1992. aastal, kuid tegudeni pole ikka veel jõutud. Aina sõnad, lõpmatud sõnad…. Tartu linna ametlikul kodulehel on Kivisillale pühendatud omaette peatükk, kus muuseas kirjas: Teine maailmasõda tekitas vanale ülikoolilinnale Tartule raskeid haavu. Osa neist on vahepeal ravida jõutud. Eriti ränk, tänini lahtine haav on purustatud Kivisild üle Emajõe. Sild lõpetas Raekoja vastas oleva Suure Turu arhitektuuriansambli, mis kuulub Eestimaa kauneimate hulka. Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi. Tartus on mitmeid ehitusi, mis sümboliseerivad selle vana linna eripära. Tartu kui ülikoolilinna sümbol on XIX sajandi alguses püstitatud ülikooli peahoone, eelkõige aga selle kuuesambaline portikus. Toomkiriku võimsad varemed meenutavad, et Tartu oli omal ajal piiskopkonna pealinn. Mõni aasta pärast Kivisilda valminud uusklassitsistlikus stiilis raekoda sümboliseerib Tartut kui halduskes-

kust. Kivisild oli aga kogu Tartu sümbol – Tartu kui liiklussõlme ja kaubalinna sümbol. Kandis ju raekoja ette jäänud plats pikka aega Suurturu nimetust ja seda igati põhjendatult. Siin oli sajandeid peetud turgu. Valminud Kivisild lõpetas arhitektuuriliselt Suurturu ansambli ja ka kauplemine kandus ikka enam Emajõe kaldale. Kirjatükist selgub ka huvitav fakt, et alati, kui Tartus vaheldus võim, oli Kivisild üks esimesi kohti, mis uute võimude poolt valve alla võeti – seega, vaieldamatult on see ehitis Tartu sümbol ja lausa nõuab taastamist! Ma olen oma elu jooksul üle Eesti korda teinud mitmeid sümboleid, nimetagem siinkohal vaid Tartuga seotud hooneid: Püssirohukelder, Athena keskus, Volga restoran, Antoniuse hotell, Ülikooli kohvik, Tartu raudteejaam, Tartu Ülikooli esimene peahoone, hilisem arestimaja Jaani kiriku vastas ning muid erinevaid muinsuskaitsealuseid objekte. Arendatud on jõelaevandust, ehitatud erinevaid objekte – Sadamateatrist Sadamaturuni – mul on tahet, mul on kogemusi, ma saan hakkama! Teeme selle siis lõpuks ometi ära!

Lugejamäng! Luksuslik ja romantiline öö kahele Ammende villas Pärnus sellele, kes pakub välja parima sõnumi Püssirohukeldri ees olevale kompositsioonile, mille ma linnaametnike kiuste oma kulu ja kirjadega rajasin, kuid mis hetkel veel lõpetamata - puudu on mälestustahvel. Tahvlile peaks tulema tekst, mis meenutaks keskaegse Tartu, Liivi- ja Eestimaa uhkeima linna hiilgust. Saada oma idee aadressile rein@kilk.ee. Auhind antakse üle mälestustahvli avamisel.


2005. aastal avas Rein Kilk korralikult renoveeritud Ülikooli kohviku.

2007. aastal valisid tartlased aasta olulisimaks teoks Athena konverentsija kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamise.

2013. Kivisilla taastamine pole endiselt sõnadest kaugemale jõudnud. Kaua veel?

„Kui mina ei tee, ei tee keegi!“


Vali nr 160

Elu Anne luhale!

Teeme tühermaast väärtusliku elukeskkonna, teeme Anne luhale sõudekanali! Sisuliselt keset Tartu linna seisab üks soostunud heinamaajupp, mis pakub kõneainet paar korda aastas – siis, kui üleujutus. Aga see ei pea ju nii olema! Võtame kätte ja teeme sinna toreda koguperepargi, teeme sinna rahvusvahelistele standarditele vastava sõudekanali, lisame sellele veel tervisespordiatraktsioone, miks mitte ka meelelahutust. Ja lõppude lõpuks, luhale võib ju elu tagasitoomise nimel ka elumaju rajada.

Ja mis veelgi parem – et muuta üks tühermaa tõeliselt väärtuslikuks elukeskkonnaks, ei ole vaja palju, tõenäoliselt saaks selle „Tartu sajandi projekti“ valmis suhteliselt tagasihoidlike vahenditega – kaasates euroraha. Väikesesse Maidla valda Ida-Virumaal rajasime nelja aastaga võimsa sõudekanali. Tartus käisin sama idee Anne kanali kohta välja juba kümne aastat tagasi, aga aruteludest kaugemale pole endiselt jõutud. Kaua me räägime?

Maidla vallavanem Hardi Murula: „Rein Kilgi panus Aidu sõudekanali ja veespordikeskuse arendamisel on olnud eelkõige toetav, tunnustav ja innustav. Rein on ideede algataja ja edasiarendaja. Ta on üks nendest inimestest, kes algusest peale on uskunud idee teostatavusse, ka siis, kui teised olid väga skeptilised. Samuti on Rein olnud ärgitaja, et tegemist ei oleks pelgalt sõudekanali (st tipptasemel spordiobjektiga), vaid mitmekülgsete võimalustega vabaaja-keskusega, mis on kasutatav ka puhkamiseks.“


Rein Kilk: „Olümpiavõit on mul seni vist ainus endale seatud ja ometi kaugelt saavutamata jäänud eesmärk. Aga kui sõudjad olümpiavõitjaks tulevad, siis olen ka selles asjas lõpuks endaga tasa.“

Aasta alguses Eesti Sõudeliidu presidendiks tagasi valitud Rein Kilgi sõnul on sõudeliidu suurimaks eesmärgiks uute sõudetalentide leidmine ja uute kaheksapaatide komplekteerimine. Täna on Kilk kindel, et lisaks Maidla vallas valminud sõudekanalile peab üks säärane rahvusvahelistele nõuetele vastav spordibaas ka Tartusse kerkima.

„Sõudekanal Anne luhale!“


Vali nr 160

Tartu provintsist välja!

Kiire ja mugav ühendus ülejäänud Eestiga on Tartule oluline. Lõpetada tuleb otsata arutelu Tallinn-Tartu neljarealise maantee üle ja see kiiresti valmis ehitada. Tartu ei tohi olla hääbuv linn, Tartu peab saama uue hingamise. Aga millest muust, kui hääbumisest kõneleb fakt, et Tallinna-Tartu maantee pole hoolimata aastakümnete pikkusest heietamisest veel valmis saanud. Kas ei kõnele provintsistumisest ka TallinnaTartu rongiühendus, mida pole aastakümnetega kiiremaks tehtud? Miks ei saa Tartust kiirrongiga Riiga? Või Tartu Lennujaam, mille maandumisrajad enamuse ajast tühjalt seisavad?

Ning seda kõike olukorras, kus juba 15 aastat Tartu raekojas istuv seltskond ning juba 14 aastat riigitüüri juures istuv seltskond on sisuliselt sama? Ei, Tartu ei ole vaikne hääbuv provintsilinnake! Niisiis – Tallinna-Tartu maantee laiaks; TallinnaTartu raudtee kiireks; Tartu Lennujaam ja Tartu Jõesadam täies mahus tööle! Tartu ei pea olema provintsilinn, meil peavad olema elutähtsad ühendused teiste Eesti osadega! Mida peate teie kõige olulisemaks, mille poolest peaks ja võiks Tartu olla Eestis number 1? Andke palun oma ideest teada: rein@kilk.ee.


Rein Kilk tegi küll korda Tartu unikaalse raudteejaama, kuid reisijate horde siin veel ei tungle – rongiühendus Tartuga on endiselt ajast ja arust ning vajab hädasti kaasajastamist.

Tartu provintsist välja!


Vali nr 160

Tartu teistele eeskujuks!

Kindlasti peab Tartu teistele Eesti linnadele eeskujuks saama! Kindlasti peab Tartu teistele Eesti linnadele eeskujuks saama! Selleks tuleb võtta mõned selged kriteeriumid, numbriliselt mõõdetavad näitajad ning tegudele asuda – muudame Tartu näiteks suurima keskmise sissetulekuga (inimese kohta) Eesti linnaks! Ja madalama Tartu ka madalaima kuritegevustasemega linnaks! Ja linnaks, kus elaniku kohta müüakse kõige vähem alkoholi, linnaks, kus sünnib elaniku kohta rohkem lapsi, linnaks, mille sportlased saavad suurvõistlustelt rohkem medaleid jne jne. Üks kindel eesmärk on mul veel: vähem bürokraatiat! Vähendame linnaaparaadis töötajate arvu, muudame Tartu

Iga piirkond vajab oma kangelasi, pildil on Rein Kilk Hiiumaa parimate poegade sekka kuuluva maadlustšempion Heiki Nabiga.

elaniku kohta väikseima valitsemiskuluga omavalitsuseks! Ma tean küll, see lubadus viib mult 318 täna Tartu linna-aparaadist palka saavate inimese hääled, kuid siiski – Tartu on juba ammu muutunud bürokraatiamasinaks, linnaks, kus on hea mõelda, kuid kus pole hea tegutseda, sest paberimäärimisele kulub liiga palju aega. Tartust peab saama heade mõtete linna asemel heade tegude linn! Tartust peab saama bürokraatia ja ametnike linnast kodanike linnaks! Anna teada, millistel elualadel peaks ja saaks Tartu silma paista, miks mitte ka maailmamastaabis!


Vaimupealinn Tartu peaks ka oma füüsise eest hea seisma hakkama, miks on väikesel Otepää linnal elaniku kohta ette näidata hulgaliselt tippsportlaseid, näiteks Kristina Šmigun…

… ja Andrus Veerpalu, kuid Tartul mitte?

Tartu teistele eeskujuks!


Vali nr 160

Tartlane terveks ja sportlikuks! Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb linnaosadesse seniste üsnagi suletud spordibaaside alusel luua piirkondlikud vabaaja- ja spordikeskused.

Taastame Tartu Maarja kiriku Tartu Maarja kirik oli Tartu esimene eestlaste endi rajatud kirikuhoone, kirik õnnistati sisse 11. jaanuaril 1842. Ligi 100 aastat hiljem, juulis 1941, sai kirik pommitabamuse ning sisuliselt hävis. Seejärel Eestis võimule tulnud okupatsioonivõim pidas meie ajaloolist pärandit nii tühiseks, et muutis pühakojad ladudeks, Tartu Maarja kiriku käsi küll nõnda halvasti ei käinud, sellesse rajas nõukogude võim EPA, tänase maaülikooli võimla. Leian, et Tartu Maarja kiriku taastamine on Tartu linnale auasjaks.

Toome Tartu kesklinna elu tagasi Olgem ausad, Tartus puudub täna aktiivne kesklinn, city. Teise maailmasõja ajal pommitati Tartu toonane kesklinn maatasa ning endine seis on tänaseni lõplikult taastamata – puudub tänavafront, puudub tõmbekeskus, on mingi sigri-migri, siin

on küll mõned ametiasutused ja turistilõksud, kuid siin võiks olla rohkem elu – rohkem kaupemist, rohkem kultuuri. Kesklinna tuleb elu tagasi tuua! Tartu City hakkab aina enam kesklinnast välja valguma, aga elu tuleb kesklinna tagasi tuua! Kesklinna elu tagasi toomise eesmärgil tuleb ka Toomemäe haigete puudega midagi ette võtta – võtame haiged maha ja istutame uued!

Ühendame senised jalgrattateede jupikesed ühtseks jalgrattateede võrgustikuks Tänane Tartu linnavõim räägib küll igal võimalikul juhul, et tehtud on hulgaliselt kergliiklusteid, kuid üldises plaanis pole need paraku siiski eriti kasutatavad. Need on lihtsalt ühed kergliiklusteede jupid, lõiguke korralikku jalgrattateed siin, jupike seal – kuid see pole linna kattev jalgrattateede võrgustik, need on mingid ootamatult lõppevad jupikesed. Näiteks murdis mu hea sõber Erki Nool ühel neist ootamatult lõppevatest jalgrattateedest eelmisel suvel rangluu – niivõrd äkitselt sai tee otsa! Need teejupid tuleb kiiremas korras ühtseks võrgustikuks ühendada!


Sportimiseks pole kunagi hilja. „Ma ei pea end vanaks meheks, kuid passi vaadates tuleb tõdeda, et jah, esimeses nooruses ma ka enam pole. Kuid sünniaastast hoolimata tulin ma tänavu võistlussporti tagasi – mul on ette näidata värsked Eesti meistrivõistluste medalid nii sõudmises kui triatlonis, ja head tulemused suusatamises ja rattasõidus!”

Tehkem head, hea tegemine ei ole alati kallis! Hea tegemine ei maksa alati palju raha! Näiteks, mis oleks kui Tartu tulevane linnavõim annaks Tartu linna vähekindlustatud peredele, lastele ja pensionäridele võimaluse tasuta külastada Aura veekeskust neil aegadel, mil selle keskusese külastatavus on väike? See ei maksaks ju suurt midagi, Veekeskusel erilise lisakulusid ei tuleks, sest maja ja vett on vaja niikuinii soojana hoida, inimesed on ikka tööl ja saavad palka, tuled ikka põlevad… otsene lisakulu on vaid tasuta ujuma pääsenud inimeste duši all käimine.

Ma usun küll, et see on täiesti teostatav idee, tuleb lihtsalt veekeskuse inimestega maha istuda ja asjad läbi arvutada. Kättevõtmise asi!

Lisaks soovin Tartus võimule tulles pakkuda: - Viime sisse ravimikaardi, millega pensioniealised linnakodanikud saavad retseptiravimitelt soodustust; - Peame väga hoolikalt kalkuleerima, kas me ehk ei peaks Tartus „Linnapensioni“ sisse viima; - Kindlasti peab me tulevik – koolilapsed – Tartu ühistranspordis tasuta sõita saama!

Tartlane terveks ja sportlikuks!


Vali nr 160

Rein Kilgi kirev elu Rein Kilk (sündinud 8. märtsil 1953) on Eesti ettevõtja. Ta on tegutsenud nii kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris kui ka metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilk on heakskiitvat tähelepanu pälvinud ka seoses vanade hoonete restaureerimisega. Rein Kilk on 2003. aastast Eesti Sõudeliidu president ja 20042012 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige. Kilk kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda ning on Eesti Mälu Instituudi asutajaliige. Rein Kilk sündis ajalooõpetajate perekonna esimese lapsena. 1971. aastal lõpetas Kilk Tartu 5. keskkooli ehk praeguse Tamme Gümnaasiumi ja andis paberid sisse Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. Seal võeti ta vastu kaugõppesse ja kuna kohustuslikust sõjaväeteenistusest vabastati ainult arstliku tõendi alusel või päevases õppes olijad, pidi ta juba 1972. aasta maikuus ehk enne esimese õppeaasta lõppu alustama kaheaastase väeteenistusega, mis möödus peamiselt Ukrainas. Pärast sõjaväest naasmist asus ta taas kaugõppesse ning läks tööle Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituuti laborandi

ametikohale. Seda viimast küll vaid ligikaudu pooleks aastaks. Edasi liikus ta Tartu näidissovhoosi, kus töötas kraavikaevajana ja tutvus muu hulgas lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest sai hiljem tema esimene äriline tegevus. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse Kilgi aktiivne sportlasekarjäär, mis möödus spordiühingus Jõud ja mille kestuseks oli kokku umbes seitse aastat. Teekond äri juurde sai samuti alguse tänu spordile, kuna üks Kilgi treeningukaaslane, 800 meetri jooksja Einar Sõrra, kasvatas Elva lähistel kurke ning nähes selles head teenimisvõimalust sai tulevane ettevõtja innustust 1981. aastal oma esimese kurgimaja püstitamiseks. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud aga üle tollel ajal lubatud normi, siis ohustas teda karm karistus, mille põhjuseks võis olla muidugi ka Rein Kilgi aktiivne põrandaalune nõukogudevastane tegevus. 1980ndate lõpus kuulus Rein Kilk Rahvarinde volikogusse ja Rahvarinde saadikuna ka Tartu linna 1989. aastal valitud volikokku, kus oli 1992. aastani. Pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis Kilk äärmiselt tulusa metalliärini, mis õitses tänu metallihindade langusele Venemaal. Sellest asjast päri-


neb ka tema ütlus “Metall ei ole ju kriminaalsem kaup kui koorejäätis”, kui Eestis kuulutati 1993. aastal metalliäri illegaalseks ning kehtestati karmid sanktsioonid metalliveo eeskirjade rikkumise eest. See tõi kaasa metalliäri lõpu. Järgnevalt äritses Kilk Ameerika Ühendriikides liulaudadega, kus jõudis õunakujulise liulaua patenteerimiseni ning teenis enam kui 100 000 seesuguse toote müügilt 1995. ja 1996. aastal kokku ligi 80 000 USA dollarit. Kilk jõudis seejärel tegeleda ka meediaäris ja talle kuulus osalus Tartu Päikeseraadios, Pärnu Raadios ja Tallinna raadiojaamas Mega FM. Selle müüs ta aga 1999. aasta lõpus Skandinaavia meediaettevõttele Modern Times Group, millele kuulub ka näiteks telekanal TV3. Lisaks on Kilk asutanud tänaseni tegutseva ajakirja Pere ja Kodu ning olnud ka ajakirja Seltskond sünni juures.

Tunnustused 1995 – Eesti aasta ärimees 1999 – Pärnu aasta mees 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk 2007 – Tartu aasta teo tiitel Athena ja Volga maja restaureerimise eest Mitmeid Kaitseliidu aumärke. Rein Kilgil on kaheksa last. Tal on viis aastat noorem vend Andres. Rein Kilk on IRLi asutajaliige.

Rein Kilgi kirev elu


Vali nr 160

Rein Kilk, vaba

ühiskonna ja sõnavabaduse eeskõneleja Rein Kilk võitles aktiivselt ka sõnavabaduse eest, ta andis laulva revolutsiooni ajal välja hulgaliselt ajalehti, kirjastades muu hulgas ka ajalehti venemaa demokraatlikele liikumistele.


Tänavu augustis õnnestus Rein Kilgil kohtuda kunagise kamraadi, Boriss Jeltsini lähedase kaasvõitleja Gennadi Burbulisega, kes hiljem on olnud Venemaal paljudel kõrgetel ametikohtadel, muu hulgas ka riigisekretär. 1980ndate lõpus oli Rein Kilk üks neist, kellele nõukogude võim sugugi mokkamööda polnud ning kes sellest ka avalikult kuulda andis.

Ta osales aktiivselt Eesti Vabariigi taastamisel, ta kuulus Rahvarinde volikogusse ja Rahvarinde saadikuna ka Tartu linna 1989. aastal valitud volikokku, kus oli 1992. aastani.

Vaba ühiskonna eeskõneleja


Vali nr 160

Rein Kilk ja kultuur Rein Kilki iseloomustab võimas tahtejõud – kui ta midagi tahab, siis ta selle ka saavutab. Tahab, õpib saksofoni mängima, tahab, õpib maalima, luuletama, skulptuure looma… visa ja tahtejõuline sell!

Rein Kilk mängib kitarri ja saksofoni ning harrastab muu hulgas ka kunsti.

Näiteks oma 50. sünnipäeval avas ta isikunäituse, kus eksponeeris enda loodud serigraafiatehnikas teoseid, väljas olid ka mõned kompositsioonid ja skulptuurid.


Kultuuris on Rein Kilk oma jälje jätnud ka metseenina, ta rajas Tartusse Sadamateatri.

Serigraafiad Rein Kilgi sarjast “Eesti Vaim”

Serigraafiad Rein Kilgi sarjast “Eesti Vaim”.

Rein Kilgi luuleraamat „Armastus e-postis“ oli tänavuse Siugja Sulepea kirjandusauhinna nominentide sekka.

Rein Kilki iseloomustab suur tahtejõud


Vali nr 160

Rein Kilk ja sport Ka spordis on Rein Kilgil üsnagi mitmeid saavutusi ette näidata. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse Kilgi aktiivne sportlasekarjäär, mis möödus spordiühingus Jõud ja mille kestuseks oli kokku umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid Elmot Heido treenerikäe all alles 21. eluaastal alustanud tulevane ärimees seadis eesmärgiks olümpiavõitjaks saamise. Nõnda jõudis ta NSV Liidu meistrikandidaadi normini nii pikamaajooksus kui ka mitmevõistluses. Ta

Spordiski on Rein jätkanud metseeni rollis, ta aitas Eesti sumovägilasel Barutol saada Eesti vapist inspireeritud vöö, mis tutvustas Eestis kogu maailmale.

võitis Eesti meistrivõistlustel 10 000 meetris 1979. aastal pronksi ja 1981. aastal hõbeda ning 12 km murdmaajooksus pronksi. Samasse aastasse jäi ka võit ümber Viljandi järve jooksul. Kui ta 10 000 meetri jooksus 30.39-ga Eesti hooaja edetabelis viiendat kohta hoidis (tolleaegne Eesti rekord oli 1978. aastal Enn Selliku poolt joostud 27.40,61, mis on jäänud tänase päevani Eesti rekordiks sellel distantsil), leidis Kilk viimaks, et olümpiavõitjaks tema sündinud ei ole.


Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk koos olümpiakangelaste Tõnu Endreksoni ja Jüri Jaansoniga...

…koos Euroopa meistrite Kaspar Taimsoo ja Allar Rajaga... ... ja koos perekond Ilvesega.

Käesoleval aastal naases Rein Kilk võistlussporti ja võitis oma vanuseklassis Eesti meistrivõistlustel medaleid sõudmises ja triatlonis ning saavutas häid kohti jalgrattasõidus ja suusatamises.

Rein Kilk ja sport


Vali nr 160

Ka üks mees on lahinguväljal sõdur!

Vali mind, tahan näidata, mida üksik kodanik saab linna heaks ära teha, ma tahan näidata, kuidas nelja aasta jooksul on võimalik linn käima tõmmata!


Veidi teistmoodi hommikune praemuna Löö munad kuumale pannile nii, et munavalged ühineksid. Kui munavalge hakkab hüübima, lisa täidis – kilu-, vorsti- või singiribad. Kui munad on pannil hüübinud, keera üks pool teisele peale. Serveeri salatil või röstsaial.

Kui-naine-onära-toit Otsi üles külmkapp. Võta sealt eilseid keedukartuleid või makarone, veidi sinki/vorsti, paar muna. Haki kartulid, sink/vorst enam-vähem ühesuurusteks tükkideks ja pane pannile (NB! pannile tuleb kindlasti eelnevalt panna ka õli. Või võid). Kui toit kenasti pannil säriseb ja hakkab pruuniks minema, löö sinna peale ka munad. Lisa soola ja pipart. Sega. Kui munad on hangunud, on söök valmis. PS Kui leiad kapist ka paprikat, hapukurki, sibulat vms salatilaadset, prae needki ära, nii saad tervisliku toidu. PPS Ettevaatust, kui naine on ära sõitnud kauemaks kui üheks õhtuks, võib külmikus leiduv toidu kogus ületada su söömisvõime!

Ühe väikelinna hotelli tuli külastaja, andis peremehele toa eest 50 eurot ja ütles, et jalutab veidi linnas ringi. Peremees lippas saadud rahaga pagaripoodi ja tasus kiirelt oma 50-eurose võla. Pagar maksis saadud 50 euroga võla majaomanikule. Majaomanik maksis 50 euroga võla kaupmehele. Kaupmees maksis 50 euroga võla hotelli peremehele. Ühtäkki ütles aga jalutuskäigult naasnud rändur: „teate, ma mõtlesin siiski ringi, ma lähen hoopis teise linna.“ Hotellipidaja andiski talle tema 50 eurot tagasi ning rännumees lahkus linnast. Imelikul kombel said kõik linna ettevõtjad oma võlad makstud ja rännumehelgi jäi raha alles... * * * Olnud kord Urmasel väga kiire, rakendanud hobusegi ette. Pannud siis tuhatnelja ajama. Hobune jäänud suu ammuli järele vahtima.

Vali nr 160 Rein Kilk!


Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine Oleks see minu olemine, teiseks minu tegemine. Küll mina teaksin, mis mina teeksin: hakkaks ise jälle heasta, hakkaks Tarto liinapeasta ei mind või siis ohjad hoida, ohjad hoida, köied keelda: tõmmaks liina kohe käima Vaata seda Tarto liina: see on tehtud teede risti radadele otse pääle Emajõekse luhale Siin on külad kohastikku, vallaotsad vastastikku, liinad mõlemis pool: Pihkva liin on alla jõge Kuramaagi pole kaugel Sakala lausa lähiksel Hansatee käib üle meite Siin saab teha suuri asju tegusida vägevaida Aga Tarto jäänd on tukku padja jälg on põse päälta

liinaisad nohisevad mõmisevad läbi une magades kõhu karvu kratsivad... Mina võtaks laugi täku laugi täkul’ sadula, sadulasse istuks ise tõmmaks pähe kübara kübarale kuldapaela uhke sule kõige üle sädeleva mõega pihku Tarto eest siis läheks lööma liina rahval’ tulu tooma Tarto liina uueks looma Kui te annaks mulle väge volituisi neljaks aastaks hääli hädavajalikke küll mina teaksin mis mina teeksin: hakkaks ise jälle heasta, hakkaks Tarto liinapeasta ei mind või siis ohjad hoida, ohjad hoida, köied keelda: Tõmmaks liina jälle käima

Vali põlistartlane Rein Kilk nr 160


Rein kilk tartu linnapeaks