Page 1

SISSEJUHATUS Igal tootjal on erinevad põhjused tootmisviisi valikul. Mahetootjad ütlevad, et nende jaoks on kõige tähtsam roheline mõtteviis ja mure oma tervise, aga ka looduse pärast. See valik annab võimaluse varustada mahetoodanguga mitte üksnes oma peret, vaid ka teisi ja saada Euroopa Liidult täiendavat rahalist toetust. Läti Maaelu Konsultatsiooni- ja Õppekeskus, Läti Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond on alates 2009. aasta oktoobrist viinud ellu projekti DEMO FARM – “Keskkonnahoidlike põllumajandusviiside alase Eesti-Läti koostöövõrgustiku arendamine”. Piiriülese koostöö käigus loodi näidistalude võrk, mille eesmärk on populariseerida keskkonnahoidlikku tootmist maapiirkondades. Konkursi käigus valiti välja 10 Läti ja 10 Eesti talu. Mitmed spetsialistid külastasid ja nõustasid talusid, koostasid taludele majanduskavad ja andsid soovitusi pikaajaliste otsuste tegemiseks. Iga talu tegevuskavasse koondati teavet talumaade loodusväärtuste ja majandamisvõimaluste kohta. Käesolevas väljaandes ega projektis ei hinnata ühe majandamismeetodi eeliseid teiste ees. Selle asemel pakutakse infot mahe-, tava- ja integreeritud taimekasvatamismeetodite kohta, kirjeldades nende olemust ja mõju keskkonnale. Väljaandesse on koondatud teave Läti ja Eesti põllumajanduslikest näitajatest, mille põhjal saab hinnata iga majandamisviisi hetkeolukorda. Samuti tutvustatakse logosid, mis viitavad loodushoidlikule tootmisele ja kohalikust toormest toodetud põllumajandustoodetele

1


1.

MILLISED ON ERINEVAD PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMID? Tavapõllumajandus on tavapärane (valdav) põllumajanduspraktika. Tavapõllumajanduses kasutatakse sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja väetisi ning tavaloomakasvatuses kasvatatakse intensiivselt suurkarju. Sellisele süsteemile on omane kõrge mehhaniseerimistase ja minimaalne tööjõukulu. Tavapõllumajandussüsteemis toodetud toiduained on kõige odavamad, sest sealt saab suurima saagi.

2

Mahepõllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Mullaviljakus tagatakse orgaanilisi väetisi ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. Taimekaitses ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtete, õige külvikorra ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega. Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule. Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Põllumajandussaaduste integreeritud kasvatamine tähendab põllumajandussaaduste tootmist keskkonda säästvate meetodite abil. Integreeritud tootmisel puuduvad kindlaksmääratud reeglid, kasutatakse erinevaid meetmeid vastavalt olukorrale ja võimalustele. Integreeritud taimekaitse aluseks on kultuurtaimede pidev jälgimine (seire) kogu hooaja jooksul, taimekaitsevahendeid kasutatakse siis, kui selleks ilmneb vajadus. Võimalik on ka selline integreeritud tootmine, kus kasutatakse orgaanilisi väetisi, kuid samal ajal ka sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Sageli kasutatakse tavatootmisest rääkides sõna “intensiivne”, mahetootmise kohta “ekstensiivne”. See on põhjendatud, sest intensiivne majandamine tähendab maa intensiivset harimist, suurtel pindadel monokultuuride kasvatamist. Intensiivtootmine põhineb sünteetiliste mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite laialdasel kasutamisel. Ekstensiivne majandamine, vastupidi, tähendab põlluharimist, mis arvestab looduslikke tingimusi ning koormus keskkonnale hoitakse võimalikult väiksena, väliseid sisendeid (taimekaitsevahendid, sünteetilised väetised) kasutatakse vähe või üldse mitte. Integreeritult majandamine tähendab keskkonnasõbralike meetodite kasutamist, erinevate meetodite kombineerimist vastavalt võimalustele ja vajadustele.

3


2. 4

MILLINE ON PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMIDE MÕJU KESKKONNALE? Mahetootmine ehk ökoloogiline põllumajandus

Olenemata tüübist, kehtivad kõikidele põllumajandusviisidele üldised keskkonnanõuded. Konkreetne mõju sõltub rakendatavast praktikast, mis võib olla väga erinev. Ühiskonna kasvav huvi toiduainete ja ümbritseva keskkonna ohutuse vastu ergutab põllusaaduste tootjaid järgima põllumajandusliku tootmise head tava. Tavatootmises on samuti vastavaid meetodeid rakendades võimalik hoiduda mullastiku kvaliteedi halvenemisest ja vähendada keskkonnale avaldatavat negatiivset mõju.

n

vahekultuurina kasvatatakse taimi, mis suudavad õhust lämmastikku siduda (liblikõielised heintaimed ja kaunviljad suudavad siduda 200–300 kg lämmastikku hektari kohta);

n

taimedele vajalikud toitained tagatakse orgaanilise väetisega (komposteeritud laudasõnnik, virts, kompost jne) ning haljasväetistaimede (ristik, õliraps, sinep jt) kasvatamisega;

MÕJU MULLA VILJAKUSELE

n

Tavatootmine

õigete mullaharimisvõtetega soodustatakse mulla mikroorganismide aktiivsust;

n

taimekasvatusel ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega pestitsiide.

Põlde intensiivselt majandades toimuvad mullaviljakuses järgmised muudatused:

n

mineraalväetiste liigse kasutamise tulemusel võib muld muutuda happeliseks. Mullastiku happelisust tõstavad samuti happevihmad. Selle leevendamiseks tuleb muldasid lubjata;

n

kui mulda ei lisata orgaanilisi väetisi, väheneb mulla orgaanilise aine sisaldus. Orgaaniline aine, mis tekib taimsete ja loomsete jääkide kõdunemise tulemusel, tagab kasvavatele taimedele toitaineid ja parandab samas mulla koostist. Mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi ja kasvatada liblikõielisi heintaimi.

Lisaks looduslike väetiste kasutamisele ergutatakse mitmesuguste võtete abil mullas aset leidvaid protsesse:

Integreeritud põllumajandussüsteem n

Integreeritud majandamisel kasutatakse erinevaid keskkonnasõbralikke meetmeid vastavalt olukorrale ja võimalustele.

n

Näiteks võidakse kasvatada erinevaid kultuurtaimi, vahekultuure (talirukis, nisu, raps jt), mida kasvatatakse põhikultuuri all või pärast põhikultuuri koristamist. Vahekultuure kasutatakse loomasöödana või mulla parandamiseks. Mullaviljakuse suurendamiseks võidakse kasutada komposteeritud laudasõnnikut, komposti ja haljasväetist, looduslikke väetisi võib kombineerida mineraalväetistega.

5


MÕJU VEEKOGUDELE

MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE

Tavatootmine

Tavatootmine

n

Laialdasel väetiste kasutamisel võivad toitained sademete jms mõjul sattuda vette või sügavale pinnasesse. See tähendab, et ei saastata üksnes pinnavett, vaid ka Läänemerd ja põhjavett.

n

n

Väikesel maa-alal liiga paljude loomade pidamine ja ülemäära raske põllumajandustehnika kasutamine põhjustab mulla tihenemise. Selle tõttu kujunevad taimedele ebasoodsad kasvutingimused ja väheneb vee filtratsioon.

Taimede haiguste ja kahjurite eest kaitsmiseks ning umbrohu piiramiseks kasutatakse keemilisi preparaate, mille tagajärjel võib keskkonda sattuda kahjulikke aineid. Nende väär kasutamine võib saastada keskkonda ja saaki, see aga kujutab endast võimalikku ohtu inimese tervisele ning taime- ja loomariigile.

n

Pestitsiidide ja mineraalväetiste jäägid mõjutavad taimi ja loomi ka väljaspool tootmise piire – veekogud võivad hakata kinni kasvama, pestitsiidide jäägid võivad sattuda nii taimsesse toodangusse kui loomade organismi ja mõjutada keskkonda laiemalt.

Mahetootmine ehk ökoloogiline põllumajandus n

6

n

Vee ja mulla saastumise ärahoidmiseks on loomade arv seotud põllumajandusmaa suurusega. Toitainete väljauhtumise vähendamiseks ja mullaviljakuse suurendamiseks kasvatatakse vahekultuure ja rakendatakse viljavaheldust. Kasutatakse orgaanilisi väetisi.

Integreeritud põllumajandussüsteem n

Jälgitakse kasutatavate väetiste kogust, väetamine toimub õigel ajal, vahel kasutatakse orgaanilisi väetisi.

n

Loomade arv peab vastama maa suurusele – nii tagatakse, et loomapidamise koormus keskkonnale on piiritletud.

Iga majandamissüsteemi puhul on oluline järgida hea põllumajandustava nõudeid. Viimased hõlmavad praktilisi nõuandeid, soovitusi ja seadusandlusest tulenevaid nõudeid, mille silmaspidamine kaitseb keskkonda põllumajandusest tulenevate mõjude eest.

Mahetootmine ehk ökoloogiline põllumajandus n

Tootmine on mitmekesine, mis tähendab suuremat liikide ja nende elupaikade mitmekesisust. Suur roll on looduslikel rohumaadel, tähtsal kohal on kohalikud taimeliigid ja loomatõud.

n

Kasulikele loomadele ja putukatele elupaiga pakkumiseks jäetakse või istutatakse põllule üksikuid puid, puuderühmi või kaitsevööndeid, mis hoiavad ära ka tuule- ja mullaerosiooni.

Integreeritud põllumajandussüsteem n

Kultuurtaimede haiguste ja kahjurite eest kaitsmiseks kasutatakse ennetavaid meetmeid ja bioloogilisi taimekaitsevahendeid. Näiteks mõned talunikud ei kasuta pestitsiide, mis vahel hävitavad ka kasulikke putukaid, vaid pigem meelitavad ligi kasulikke putukaid (näiteks lepatriinusid lehetäide tõrjeks), kes hoiaks kahjustajad kontrolli all.

n

Umbrohu leviku piiramisel võidakse tugineda mehhaanilistele tõrjevõtetele ja kultuurtaimede võimele umbrohtu lämmatada.

7


3.

KUI PALJU, KUIDAS JA MIDA TOODETAKSE LÄTI JA EESTI PÕLLUMAJANDUSES? Lätis oli 2010. aastal 83,1 tuhat majanduslikult aktiivset talu, millest 3977 olid tunnustatud mahetalud, seevastu Eestis oli 19,7 tuhandest talust mahetaluna tunnustatud 1356.

Läti LADi seireandmetel oli Lätis 2010. aastal 1,78 miljonit hektarit põllumajanduslikku maad (ülekaalus künnimaa). Mahetootmise tunnustus oli sellest 166,3 tuhandel hektaril. Eestis olid need pindalad vastavalt 0,87 miljonit hektarit ja 121,8 tuhat hektarit.

Tunnustatud mahetalude arv Lätis ja Eestis 2010. aastal 4000 3500

Tunnustatud mahemaa pind Lätis ja Eestis 2010. aastal

3977 L Ä T I S

3000 2500

1500 1000 500 0

9

200

2000

1356 EESTIS

tuhat ha

ar v

8

Läti mahetalud tegelevad peamiselt loomakasvatuse, piimakarjakasvatuse, teraviljakasvatuse ja ravimtaimede kasvatamisega, aga ka mesindusega. Eesti mahetalud tegelevad samuti rohkem looma- ja teraviljakasvatusega

150

100

50

0

166.3 L Ä T I S 121.8 EESTIS


KÜLVI- JA ISTUTUSPINDALA LÄTIS JA EESTIS 2010. AASTAL

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ARV LÄTIS JA EESTIS 2010. AASTAL

Tavatootmine

Tavatootmine

n n n n

10

(sh integreeritud, tunnustamata mahetalud)

tuhat pead

tuhat ha

(sh integreeritud, tunnustamata mahetalud)

Teravili – 510.8 Kartul – 28.7 Köögivili (avamaa) – 8.0 Viljapuud, marjapõõsad – 5.2

n n n n

Teravili – 256.0 Kartul – 9.1 Viljapuud, marjapõõsad – 5.3 Köögivili (avamaa) – 2.7

Veised – 158.1

Sead – 367.4

n n n n n n

Tunnustatud mahetootmine

Piimalehmad 160.5

Lambad – 39.7 Kitsed – 5.8 Kodulinnud – 4.8 (milj.) Hobused – 7.2 Küülikud – 37.9 Mesilaspered – 23.7

Sead – 370.6 Veised – 211.1

n n n n n

Piimalehmad – 93.2 Lambad – 36.1 Hobused – 4.9 Kitsed – 3.3 Kodulinnud – 2.0 (milj.)

tuhat pead

tuhat ha

Tunnustatud mahetootmine

n n n n

Teravili – 30.0 Kartul – 1.3 Köögivili (avamaa) – 0.2 Viljapuud, marjapõõsad – 1.0

n n n n

Teravili – 19.2 viljapuud, marjapõõsad – 1.2 kartul – 0.2 köögivili (avamaa) – 0.1

Lambad – 42.5

Veised – 53.9 Lambad – 31.3

n n n n n n

Piimalehmad – 5.5 Sead – 9.6 Kitsed – 7.2 Hobused – 5.8 Küülikud – 6.0 Mesilaspered – 11.6

Veised – 25.22

n n n n n

Kodulinnud – 0.01 (milj.) Piimalehmad – 3.3 Hobused – 1.9 Sead – 1.1 Kitsed – 0.8

11


PÕLLUMAJANDUSTOODANGU MAHT LÄTIS JA EESTIS 2009. AASTAL

Tavatootmine

tuhat tuh hat t ha

(sh integreeritud, tunnustamata mahetalud)

Munad 715.0 milj tk.

Teravili 856.3 Kartul 507.0

n n n n

12

Piim 768.5

Teravili 768.5

Köögivili – 181.0 Puuviljad ja marjad – 13.0 Liha – 77.1 Mesi – 0.5

Piim 660.4

n n n n n n

Köögivili – 70.6 Munad – 172.4 milj tk. Kartul – 137.4 Liha – 75 Puuviljad ja marjad – 7.5 Mesi – 0.5

tuhat t

Kartul 18.0 Teravili 45.0

n n n n

Köögivili – 2.0 Puuviljad ja marjad – 2.0 Liha – 2.8 Mesi – 0.1

Teravili 17.1 Piim 10.7

n n n n n n

Hinna all mõistame tavaliselt seda numbrit, mis on kirjutatud poes toote hinnasildile. Üldiselt on hind rahas väljendatud väärtus, mille vastu on omanik valmis kaupa vahetama. Hind määrab kindlaks, kas tootjal on kasumlik toodet valmistada, kas ta teenib tootmiskulud tagasi ja kas ta teenib endale elatist. Tootmiskulud on hinna kujunemisel üks olulisemaid tegureid, sest pole mõtet toota, kui selleks peab kulutama rohkem, kui toode kasumit toob. Selgituseks pakume teile põllumajandussaaduse tootmiskulu väljaarvutamiseks kahte ülesannet. Arvutused on näitlikud, riiklike toetuste ulatus ja maksmine on Läti ja Eesti puhul erinevad.

Tunnustatud mahetootmine

Piim 66.5

4.

KUIDAS KUJUNEB TOOTE HIND?

Köögivili – 0.3 Kartul – 1.7 Liha – 1 Puuviljad ja marjad – 0.5 Munad – 0.5 milj tk. Mesi – 0.01

1. ÜLESANNE Kahes teraviljakasvatusega tegelevas väiketalus külvati 2010. aastal neli hektarit rukist. Talu Mahevili on tunnustatud mahetootja, talu Vili kasvatab rukist tavatootmise meetoditega. Saagi (terade, mida võib ümber töödelda jahuks ja kasutada mitmesuguste toodete valmistamisel) saamiseks peab peremees kõigepealt mulla ette valmistama ja siis külvama terad. Vilja kasvamise ajal tuleb põldu hooldada ja küps vili tuleb koristada. Seejärel tuleb terad säilitamiseks ja töötlemiseks ette valmistada. Peremehel kulub kõigile töödele raha – see moodustabki tootmiskulud.

13


“TALU MAHEVILI” n Mullaharimine läks peremehele maksma 298,92 €. Mahetootmises on oluline pöörata tähelepanu õigele mullaharimisele. Talus ennetatakse umbrohtu ja kahjureid looduslike meetodite abil ja tõrjutakse mehaaniliselt, seepärast tuleb töid teha sagedamini kui tavatootmise puhul. Seega on kulutused suuremad.

n Väetamisele kulutati 132,54 €. Mahetootmises tohib kasutada ainult looduslikke väetisi (laudasõnnik, kompost). Juhul, kui see on saadaval oma või mõnes lähedases ettevõttes, võib väetamise maksumus olla veidi odavam kui sünteetiliste väetiste kasutamine tavatootmises.

14 n

Seeme soetati 47,94 € eest. Maheseeme on kallim kui tavaseeme.

n Umbrohu ja kahjurite tõrjeks kulutas peremees 63,45 €.

n Viljakoristus ja ettevalmistustööd maksid 169,20 €.

Saak ühelt hektarilt – 2,5

“TALU VILI” n Mullaharimine

peremehele

Tihti mahe- ja tavavilja hinnavahe puudub, seepärast müüsid talud 2010. aastal vilja 107,16 €/t.

n Väetamisele kulutati 155,10 €. n Seeme soetati 39,48 € eest. Inten-

Talu Mahevili saab ühe hektari kohta toetust 238,29 €, talu Vili 129,72 €. Toetust makstakse põlde hooldavatele ja põllumajandussaadusi tootvatele taludele, mahetootjal on võimalus saada täiendavat toetust. Täiendav toetus on ette nähtud saagist saadava tulu puudujäägi katmiseks.

läks maksma 122,67 €.

siivsed sordid ei sobi mahetootmiseks, sest need on juba aretatud selliselt, et kasutatakse sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid.

n Umbrohu ja kahjurite tõrjeks kulutas peremees 126,90 €. Tavapäraselt majandades kasutati umbrohu ja kahjurite tõrjeks mitmesuguseid sünteetilisi pestitsiide, seepärast olid siin suuremad kulud kui mahetalus, kus seda tehti mehhaaniliselt ja kus suuremad kulutused olid just mullaharimisel.

n Viljakoristus ja selle ettevalmistus läks maksma 201,63 €. Koristustööde kulud sõltuvad saadud vilja kogusest, seepärast kujunes selle töö hind tavatalus kõrgeks, sest koristatud saak on suurem.

Saak ühelt hektarilt – 4

t teri

t teri

Tuleb arvestada, et mahetalus on toodang ühe hektari kohta väiksem.

Kui suured on nende talude rukkikasvatuse ja -koristusega seotud kulud, kui on teada, et kulud on arvestatud ühe hektari kohta? “Mahevili”: (298,92 + 132,54 + 47,94 + 63,45 + 169,20) € kulutused x 4 ha = 712,05 € x 4 ha = 2848,20 € “Vili”: (122,67 + 155,10 + 39,48 + 126,90 + 201,63) € kulutused x 4 ha = 645,78 € x 4 ha = 2583,12 €

Kui palju raha teenivad (või kaotavad) talud neljalt hektarilt? “Mahevili”: (107,16 €/t x 2,5 t/ha x 4 ha) – (712,05 € (kulud) x 4 ha) = 1071,60 € – 2848,20 € = - 1776,60 € “Vili”: (107,16 €/t x 4 t/ha x 4 ha) – (645,78 € (kulud) x 4 ha) = 1714,56 € - 2583,12 € = - 868,56 €

Talud taotlevad toetusi. Kui palju raha saadakse siis, kui tuluks loetakse ka saadud toetused? “Mahevili”: (1071,60 €tulud + 953,16 € toetus) – 2848,20 € = 2024,76 € – 2848,20 € =- 823,44 € “Vili”: (1216 Ls1714,56 € tulud + 518,88 € toetus) – 2583,12 € = 2233,44 € – 2583,12 € = - 349,80 €

15


2. ÜLESANNE Kaks naabruses asuvat väiketalu tegelevad piimakarjakasvatusega. Mõlemal on 20 piimalehma. Talu Mahepiim on tunnustatud mahetootja, talu Piim toodab piima tavatootmise meetodil. Kõik tööd, mida omanikud lehmade kasvatamiseks ja neilt piima saamiseks teevad, maksab raha. See omakorda kajastub kuludes.

“TALU MAHEPIIM”

“TALU PIIM”

n

n Söötmisele

n

16

Söötmisele kulus peremehel 496,32 €. Lehmade tervishoiu ja pidamise kulud olid 193,17 €. Mahetoomises on veterinaari- ja muud kulud väiksemad, sest lehmi ei kasvatata nii intensiivselt kui tavapõllumajanduses.

kulus peremehel 857,28 €. Intensiivtootmises antakse lehmale rohkem söödalisandeid, et väljalüps oleks suurem. Sellepärast on kulud suuremad kui mahe- või ekstensiivsel tootmisel.

n Lehmade tervishoiu ja pidamise kulud olid 227,01 €.

n Palgatud tööline – 620,40 €. Ma-

n Palgatud tööline – 444,15 €.

hetootmises tehakse käsitsi rohkem tööd (töötunde koguneb rohkem). Seetõttu on tööjõukulud suuremad.

Väljalüps lehmalt – 8500

Väljalüps lehmalt – 5000kg

piima

kg piima

Tuleb arvestada, et mahetalus on väljalüps ühelt lehmalt väiksem.

Sageli puudub mahe- ja tavatootmise puhul piima hinnavahe, seepärast müüsid talud 2010. aastal piima hinnaga 0,25 €/kg. Kui suured on talude piimatootmisega seotud kulud kui on teada, et kulu on arvestatud ühe lehma kohta? “Talu Mahepiim”: (496,32 + 193,17 + 620,40) € kulud x 20 lehma = 1309,89 € x 20 lehma = 26 197.80 € “Talu Piim”: (857,28 + 227,01 + 444,15) € kulu x 20 lehma = 1528,44 € x 20 = 30 568,80 €

Kui palju talud teenisid? “Talu Mahepiim”: (0,25 €/kg x 5000 kg/lehm x 20 lehma) – (1309,89 € (kulud) x 20 lehma) = - 1197,80 € “Talu Piim”: (0,25 €/kg x 8500 kg/lehm x 20 lehma) – (1528,44 € (kulud) x 20 lehma) = 11 931,20 €

Arvud võivad aastate lõikes erineda. Muutuvad mitte üksnes kulud, vaid ka tulud – näiteks kui piima hind on kõrgem või madalam. Niisamuti on erinevusi iga peremehe tegutsemises, sest kõigil ei ole ühesugune lähenemine.

17


MIKS ON MAHETOOTED KÕRGEMA HINNAGA? Nagu ülesannete lahendused näitavad, on mahepõllumajanduses tulu teenimine keerulisem. Miks on siis mahetoodete hind kõrgem?

n

Mahetootmises ei saada tavaliselt sama suurt saaki kui tavatootmises.

n

Kui ei kasutata sünteetilisi preparaate, on raskem võidelda põllukultuure kahjustavate kahjurite ja haigustega. Seetõttu on mahetootmise puhul need riskid palju suuremad.

n

Suurem tööjõukulu ühe toodanguühiku kohta – mahetootmises tehakse käsitsi rohkem tööd (näiteks mehhaaniliselt umbrohtu tõrjudes).

n n

18

Turg ja toodete turustamiskanalid ei ole nii efektiivsed ja väiksema toodangumahu tõttu on kulud suuremad. Mahetoodete hinnas kajastuvad ka kulud, mida ei saa otseselt arvestada, kuid mis on seotud:

n n n n

keskkonnakaitsega (sh bioloogiline mitmekesisus), loomade heaoluga, st arvestatakse loomade loomupäraste vajadustega, inimeste tervise tagamisega tulevikus, maapiirkondade elujõulisusega.

Selleks, et kauplustes ei oleks mahetoodang tavapärasest palju kallim, võivad põllumehed taotleda täiendavaid toetusi. Toetuste mõte on katta vahe saamata jäänud tulu ja tootmiskulu vahel ja nende suurus on olenevalt kasvatatud kultuurist Lätis 138-419 € hektari kohta. Eestis on mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määrad sõltuvalt kasvatatavast kultuurist 77-350 €. Lisaks makstakse Eestis toetust karjatatavate maheloomade ning kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede eest.

19


5.

KUIDAS TUNDA ÄRA KVALITEETNE TOODE? Toiduainete kvaliteedi tagamiseks tuleb tunda nii toodet kui tootjat. Nõuetele vastavatele toodetele on omistatud usaldusväärsust tõendavad kvaliteedimärgid. Siia peatükki on koondatud peamised Lätis ja Eestis kasutatavad kvaliteedimärgid.

EL mahepõllumajanduse logo Logo annab tarbijatele kindluse toidu ja joogi päritolu ja kvaliteedi kohta ning selle olemasolu tootel tagab ELi mahepõllumajandust käsitleva määruse järgimise.

20

Kvaliteetne Läti toode ehk Roheline lusikas Kvaliteetne Läti toode ehk Roheline lusikas – selline nimetus omistatakse toiduainele, mille koostises on vähemalt 75% Lätis toodetud toorainet ja mis vastab vajalikele kvaliteedinõuetele. Toiduaine vastavust tõendavad vastavad sertifitseerimisettevõtted.

21

Läti mahetoode Läti mahetoote märk omistatakse mahetoodangule. Märki võivad kasutada ainult tunnustatud mahetootjad ja –töötlejad.

Mahemärgiga saab märgistada ainult sellist toodet, mis on töödeldud tunnustatud mahetöötlemisettevõttes ja milles on vähemalt 95% mahepõllumajandusest pärit toorainet. Kuna nii Eestis kui Lätis on mahetoodangu töötlemine alles arengujärgus, läheb arvestatav osa mahetoodangust tavatoitu töötlevatesse ettevõtetesse ja sellisel juhul ei saa selle turustamisel viidata mahepõllumajandusele. Vahel müüakse mahetoorainest tavaettevõttes valmistatud tooteid näiteks ökokauplustes, kuid enamasti eristatakse sellised tooted mahetoodetest, et mitte tekitada tarbijas segadust. Näiteks on antud tooted eraldatud mahetoodetest ruumiliselt või pannakse hinnasildile teist värvi märge lisaks.

Eesti ökomärk Eesti ökomärk omistatakse mahetoodangule. Märki tohivad kasutada ainult tunnustatud mahetootjad ja -töötlejad.

Tunnustatud Eesti Maitse Märk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga. Märki võivad taotleda vaid Eestis registreeritud ettevõtted


6.

MÜÜDID JA FAKTID MAHEPÕLLUMAJANDUSE JA MAHETOODETE KOHTA Mahetooted ei ole nii kvaliteetsed kui muud toiduained või joogid

22

Kuigi mahetootjad ja -töötlejad kasutavad tavapärasest erinevaid toidutootmise meetodeid, on oluline meeles pidada, et ka mahetoidu tootmisele kehtivad esmalt Euroopa Liidus kehtestatud toiduainete tootmise nõuded. Lisaks üldistele nõuetele kehtivad mahetootjatele spetsiifilised mahetootmise nõuded. Mahetootmises ei kasutata kahjurite ja umbrohu tõrjeks sünteetilisi pestitsiide, vaid looduslikke vahendeid, sobivat külvikorda ja soodustatakse kasulike putukate levikut. Samuti valitakse kahjustajatele võimalikult vastupidavad sordid. Sünteetiliste lisaainete kasutamise asemel peavad mahetöötlejad hoidma toodangu võimalikult naturaalse ja värskena, kasutades looduslikke vahendeid, keskendudes toodete hooajalisusele ja kohalikul turul müümisele.

Mahetooted maitsevad teistmoodi kui teised toiduained ja joogid Mõned tarbijad väidavad, et eelistavad mahetooteid nende parema maitse pärast. Euroopa Liidus läbi viidud uuringud, mis keskendusid mahe- ja tavatoodete maitse erinevustele, seda väidet otseselt ei kinnitanud. Samas läbiviidud loomkatsed näitavad, et loomad eelistavad võimalusel mahetoitu tavatoidule. Loomulikult tuleneb töödeldud toidu puhul maitseerinevus ka sellest, et enamus tavatoidus kasutada lubatud lisaainetest on mahetoidu töötlemisel keelatud. Lubatud on vaid väike valik,

peamiselt looduslikke lisaaineid. Ka paljud kuulsad kokad soovivad üha enam valmistada toite mahetoorainest. Tähtis on meeles pidada, et mahetootjad ja mahetoodete tarneketi esindajad ei väida, nagu oleksid nende tooted teistest paremad – nad vaid rõhutavad, et mahetoodetel on ehtne maitse, sest need on toodetud looduslikult.

Mahetooted on kallimad kui tavatooted Väiksem saagikus, suurem tööjõukulu, mahetootmises lubatud sisendite kallim hind, väiksem töötlemismaht, kulukam müügitegevus ning palju rangem kontrollisüsteem tähendavad, et konkreetse toiduaine tarbijani toomisega kaasnevad suuremad kulud. Kõik need kulud kajastuvad toote hinnas. Kulusid võib käsitleda täiendava tasuna kvaliteetse toote eest – on ju mahetooted toodetud vastavalt rangetele nõudmistele, mis tagavad keskkonnakaitse ja loomade heaolu. Samuti parandab mahetootmine sotsiaalseid tingimusi ja majandusolukorda. Mahetoodangut otse talunikult või mõne ühingu vahendusel hankides on võimalik mahetooteid osta palju madalama hinnaga. Sel juhul võivad mahetooted olla sama kallid või isegi odavamad kui suurkauplustes müüdavad tavapäraselt toodetud tooted, sest mahetoodetel puudub vahendaja juurdehindlus.

23


Mahepõllumajanduses on saagikus väiksem ja seega vajab mahetootmine rohkem maad

24

Teadlased ei ole veel ühe kindla järelduseni jõudnud, seega ei saa väita, et mahepõllumajanduses on saak väiksem kui teistes põllumajandussüsteemides. Mõlema poole arvamuse toetamiseks on läbi viidud mitmeid uuringuid. Sageli tsiteeritakse Cornelli ülikooli raportit (Cornell University, USA) Rodale’i instituudi katsetest, mis tõendasid nii mahe- kui ka tavapõllumajanduse võrdväärset tootlikkust. Uuringud näitasid, et 22 aasta pikkuste põldkatsete ajal saadi mahepõllumajanduses sama suur nisu ja sojaubade saak kui tavapõllumajanduses, kuid mahetootmises kasutati vähem vett ja 30% vähem energiat, samuti ei kasutatud sünteetilisi kemikaale. Saagikus sõltub konkreetsest kasutatavast praktikast, loomulikult on mahetootmises kitsaskohti, mille lahendamisel on võimalik saagikust oluliselt suurendada.

Erinevate logode arv näitab, et Euroopa Liidus ei ole mahetootmisele ühtseid eeskirju Mahepõllumajandusele viitavaid logosid on tõepoolest palju. On olemas ühtne Euroopa Liidu logo, millega märgitakse ELis toodetud toiduaineid ja jooke. EL mahelogo kasutamine kinnispakendil on kohustuslik alates 01.07.2010. Lisaks on riiklikud ja/või eraorganisatsioonide logod, mis on juba tarbijale tuntud – nende kasutamine pakendil on vabatahtlik. Logod kinnitavad tarbijale, et toode vastab konkreetses liikmesriigis kehtivatele rangetele mahetoodangu tootmise nõuetele. Logosid kasutatakse selleks, et suurendada ostjate seas mahetoodete tuntust.

Mahe- ja tavatootmise võrdlus  

Mahe- ja tavatootmise võrdlus, organic food in Estonia and Latvia

Advertisement