Page 1

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri SUVI 2013

KAIA IVA

Matemaatik, füüsik, tipp-poliitik ja lihtsalt tavaline tore inimene URMAS REINSALU: Eesti vajab muutusi SVEN SESTER tulumaksust MART NUTT topeltkodakondsusest KEN-MARTI VAHER säästetud eludest TRANSPORDIST ja tulevikust räägivad Juhan Parts ja Henrik Hololei KRISTLIK ÜHENDUS tegutseb HEAD EESTI ASJAD sööme hommikust ja heidame pilgu välimööblile


KARL-KRISTJAN NIGESEN

SAATEKS

Kuulamise suvi! IRLi üleriigilisele küsitlusele oli juuni lõpuks vastanud 28 662 inimest. Küsitlusele saab interneti ja posti teel vastata veel kuni suve lõpuni. Meenutan, et IRL viis sarnase üleriigilise kuulamiskampaania läbi ka 2011. aasta riigikogu valimiste eel. Toonasele küsitlusele vastas ligikaudu 60 000 inimest üle kogu Eesti ning küsitluse tulemusena valisime välja kolm peamist poliitilist algatust: vanemapension, kodualuse maamaksu kaotamine ning tasuta kõrgharidus. Sel suvel kõrgkoolidesse astuvad tuhanded noored hakkavadki sügisest omandama kõrgharidust tasuta. Tasuta kõrghariduse sisseviimine on viimaste aastate üks põhimõttelisemaid muudatusi Eesti kõrgharidusmaastikul. See näitab, et IRL on suutnud valitsuskoalitsioonis oma poliitikat edukalt ellu viia. Kuulamisest on saanud IRLi hea praktika ja see on meie poliitikategemise tavapärane osa. Sellest lähtuvalt tegelebki erakond inimeste kuulamisega ning neilt arvamuse küsimisega aktiivselt kogu suve. IRLi kuulamistelgid on üleval paljudel suvistel üritustel, kokku rohkem kui seitsmekümnes kohas. On selge, et otsesuhtlus on parim viis teada, mis on inimeste ettepanekud ja murekohad konkreetses linnas või vallas. Siinkohal kutsungi üles kõiki meie omavalitsusjuhte ja volikogudesse kandideerijaid IRLi kuulamistelkides aktiivselt kaasa lööma. Oma suvistest tegevustest annavad käesolevas Konservatiivis ülevaate Rapla ja Viimsi piirkonna esindajad ning erakonna noorteühendus ja naiskogu. Sügisel võtame küsitluse tulemused kokku ning kasutame inimestelt saadud tagasisidet erakonna kohalike valimiste programmi koostamisel. Samuti viime sügisel tänumeened nendeni, kes IRLi küsitluses osalesid. Augustis aga loodan võimalikult paljude erakonnakaaslastega kohtuda Jõgevamaal Voore külalistemajas, kus toimub erakonna suvine koolitus. Hariv ja meelelahutuslik koosviibimine keskendub iseenesestmõistetavalt sügisel toimuvatele kohalike omavalituste valimistele. Kohtume 24.-25. augustil Jõgevamaal! TIIT RIISALO IRLi peasekretär

22

SUVI 2013 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 10 600 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas. Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee Kaanefoto: Karl-Kristjan Nigesen


SISUKORD

Sisukord 4

Uudised Linnapeakandidaadid hakkavad selguma ning haldusreformil on märkimisväärne toetus. Tulemas on kristlikku demokraatiat käsitlev konverents ning PGS võeti vastu.

6

Aeg muutusteks Urmas Reinsalu selgitab, et muudatused ei pruugi olla taktikaliselt populaarsed ja reformide läbiviimine on alati raskem kui edasilükkamine. Urmas küsib, kas lööme selle pärast põnnama ja loobume?

8

Kaia Iva – matemaatikust on igal pool abi IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva on poliitik, kes üleliia sageli leheveergudele ei satu. Kes ta siis ikkagi on?

14 Head Eesti Asjad Asenda hommikukohv mustsõstramahlaga ning tutvu Eesti disainerite loodud suvise välimööbliga, mis on ägedam kui Skype!

16 Kas tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta? Sven Sester räägib lahti, miks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kaaluda tuleks.

18 Transpordist siin- ja sealpool piiri Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei annavad ülevaate viimase aja suundumustest.

22 Säästetud inimelud – rangem suhtumine paadunud rikkujatesse mõjub Õnnetussurmade vähendamine tähendab meie väikesele rahvale palju, sest iga säästetud elu on tähtis. Iseseisvusaja väikseim arv õnnetussurmasid oli 2012. aastal – ligi neli korda vähem kui 1994. aastal.

26 Topeltkodakondsus Mart Nutt räägib, miks peaks Eesti kodakondsusküsimuses hoidma konservatiivset joont.

28 Kristlik ühendus tegutseb Kristlik ühendus on olemas ja päris toimekas. Aga miks tegutsetakse ja mida tehakse ning keda sellesse klubilisse ühendusse oodatakse? Katsume siinkohal veidi selgust luua.

30 Kuidas sujub ettevalmistus kohalike omavalitsuste valimisteks? Konservatiiv uuris seda peasekretärilt, liikmeühendustelt ja piirkondadelt.

32 IRLi suvesoovitused Heidame pilgu puhkekohtadele, mis võivad tempokat ringiliikuval lugejal muidu kahe silma vahele jääda.

35 ERSP 25 Värskendame ajaloomälu.


UUDISED Eerik-Niiles Kross

Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus

Ei toeta või pigem ei toeta 23%

selgusid IRLi linnapeakandidaadid

Toetan või pigem toetan 52%

Kohalike omavalitsuste valimised toimuvad 20. oktoobril ning Tallinnas on IRLi linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross, Haapsalus Merle Mäesalu ja Pärnu linnapeaks kandideerib Andres Metsoja. Andres Metsoja

Merle Mäesalu

PGS ehk uus põhikooli- ja

Ei oska öelda 25%

Haldusreformi toetab üle poole elanikkonnast Regionaalminister Siim Kiisleri büroo tellitud uuringust selgub, et Eesti elanikud toetavad tõmbekeskustel põhinevat haldusreformi. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ja sellele vastas maikuus tuhat inimest. Reformi toetab 52% vastanutest, vastu on 23% ja seisukohta ei oska võtta 25%. Veidi rohkem toetati haldusreformi maakonnakeskustes, linnades ja alevites, ent ka mujal oli toetus 50% lähedal. 85% maapiirkondades ja väikestes asulates elavatest inimestest ei oska haldureformi osas seisukohta võtta. Teemasse suhtusid ükskõikselt või jätsid arvamuse enda teada põhiliselt suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased.

gümnaasiumiseadus on vastu võetud

MICHAELA STEJSKALOVA | DREAMSTIME.COM

Juuni keskel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärk on hariduse kvaliteedi tõstmine. Seadusmuudatused toetavad õpetajate palgatõusu, kodulähedast põhikooli ja tugevaid maakondlikke gümnaasiume. Suureneb ka koolide iseseisvus ja vastutus. Vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega tagatakse kodulähedase põhikooli säilimine ja tugevad maakondlikud

4

SUVI 2013 Konservatiiv

gümnaasiumid, mis suudavad pakkuda konkurentsivõimelist haridust igas Eesti maakonnas. Samuti suureneb koolide iseseisvus ja vastutus oma elu korraldamisel, mis tähendab, et koolide tegevuse, sh õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab kooli juht. Samuti kasvab kohaliku kogukonna ja hoolekogu roll koolielu korraldamisel. Lisaks täpsustatakse uue seadusega õpetajate töökoormust. Õpetaja tööd tasustatakse lähtuvalt tegelikust töökoormusest ja töölepingus kokku lepitud tööülesannetest, mis väldib varjatud ja tasustamata lisaülesannete kuhjumist. Kogu õpetaja tööaeg peab mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Samuti hakkab riik toetama koole ja kohalikke omavalitsusi tugiteenuse pakkumisel seal, kus nood ise objektiivsetel põhjustel hakkama ei saa. Õppenõustamiskeskusi arendatakse nii, et koolid saaksid sealt vajadusel spetsialisti kooli tellida.

Seadusmuudatus, mis lihtsustab tippspetsialistide Eestisse asumist Riigikogu kiitis heaks muudatused välismaalaste seaduses, mis lihtsustavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja teadlaste Eestisse asumist. Muudatused kiirendavad elamisloa taotlemist juhtudel, kui inimene soovib tulla Eestisse tööle tippspetsialistiks, soovib tegeleda ettevõtlusega või õppida. Seega odava tööjõu sissevoolu seadusmuudatus ei luba ning see puudutab üksnes neid inimesi, kelle töö on kõrge lisandväärtusega ja kes aitavad lahendada valdkondlikku tööjõuvajadust. Üheks eelduseks lihtsustatud korras elamisloa saamiseks on see, et ettevõtted maksavad nõutud tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.


UUDISED

Tallinnas toimub sügisel esinduslik konverents “Kristliku demokraatia panus Põhjamaades” 13. septembril toimub Tallinnas kristlik-demokraatlikku maailmavaadet käsitlev esinduslik konverents, mille korraldavad Konrad Adenaueri Fond ja IRL. Konverents jätkab meie kristlike demokraatide algatatud konverentsitraditsiooni. Konverentsil tutvutakse kristlike demokraatide rolli ja mõjuga Põhjamaades ning vaadeldakse Eesti aatekaaslaste tegevust ja positsioone. Eriti põnevaks tõotavad kujuneda paneeldiskussioonid, millest lisaks Põhjamaade poliitikutele võtavad osa ka meie avalikus elus viimastel aegadel tugevamaid lainetusi tekitanud kristlased. Konverentsist võtavad osa Soome kristlike demokraatide parlamendifraktsiooni esimees Peter Östman, Rootsi kristlike demo-

kraatide parlamendifraktsiooni liige Annelie Enochson, europarlamendi liige Tunne Kelam, IRLi esimees Urmas Reinsalu, regionaalminister Siim Kiisler, IRLi kristliku ühenduse eestvedajad Avo Üprus ja Priit Sibul, kirikute esindajad peapiikop Andres Põder, metropoliit Stefanos, Ago Lilleorg, Taavi Hollman, Meego Remmel ning mitmed teised arvamusliidrid. Konverents toimub Meriton Grand Conference & Spa Hotelli konverentsikeskuses 13. septembril algusega kell 10.00 ning lõppeb kell 20.30 algava kontserdiga Oleviste kirikus. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes tunnevad huvi kristlik-demokraatliku maailmavaate vastu. Registreerumise osas palume jälgida teavet IRLi kodulehel.

Maakonnavisiitide kokkuvõte Alates eelmise aasta septembrist on IRLi riigikogu fraktsioon teinud üle Eesti üheksa maakonnavisiiti. Visiitide eesmärk on olnud tutvuda kohaliku eluga, kohtuda inimestega, külastada asutusi ja ettevõtteid ning tutvustada IRLi tegemisi ja poliitikat. Üheksa kuu jooksul külastati Viljandimaad, Jõgevamaad, Järvamaad, Harjumaad, Tartu linna, Võrumaad, Raplamaad, Ida-Virumaad ja Narvat.

Tunne Kelam koos Daamid Valges esindaja Berta Soleriga.

Linda Eichler valiti Euroopa Rahvapartei noorte asepresidendiks Bulgaarias Sofias toimunud Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni (YEPP) kongressil valiti IRL Noorte aseesimees ja välissekretär Linda Eichler organisatsiooni asepresidendiks. See on esimene kord, kui eestlasest saab Euroopa suurima poliitilise noorteorganisatsiooni asepresident. Linda Eichlerit toetas 170 delegaati 186st.

Tunne Kelam kohtus Kuuba poliitvangide naiste ja emadega Tunne Kelam kohtus Kuuba poliitvangide naisi ja emasid koondava liikumise Daamid Valges (Damas de Blanco) esindajatega. 23. aprillil sai see liikumine Brüsselis kätte Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna mõttevaba-

duse eest. Auhind anti naistele juba 2005. aastal, kuid tookord ei lubanud Kuuba võimud inimõiguslastel riigist lahkuda. Nüüd, kaheksa aastat hiljem osutus see lõpuks võimalikuks.

SUVI 2013 Konservatiiv

5


SÕNAVÕTT

Neid ridu kirjutades on kolm päeva aega võidupühani. Sajab vihma ja riigikogu on jõudnud ööistungiga neljapäeva hommikusse. Ööistungil on kaalukausil meie üldhariduse kaasajastamise kava, millega on seotud nii õpetajate palgatõus kui ka tugipersonali teenuste parem kättesaadavus. Opositsioon on sellele lärmakalt vastu, samaoodi rünnati raevukalt ka tasuta kõrghariduse kava. Muudatused ei pruugi olla taktikaliselt populaarsed ja reformide läbiviimine on alati raskem kui edasilükkamine. Kas lööme selle pärast põnnama ja loobume?

S

Eesti vajab muutusi, mitte seisakut

KARL-KRISTJAN NIGESEN

iin ongi paslik mõelda hetkeks Mart Laari sõnastatud olulisele küsimusele „Mille nimel ja mille pärast kanname valitsusvastu-

6

SUVI 2013 Konservatiiv

tust?“. Valitsuses pole mõtet olla lihtsalt niisama, olemise pärast. Siis kaotaks Eesti seda aega, mis on vajalik muutuste läbiviimiseks. Meie erakonna suur ülesanne on tagada eesti rahva kestmine, Eesti vabadus ja eesti inimeste jõukuse kasv. Me ei jõua selleni käed rüpes. Peame olema valmis tegema otsuseid ja reforme, mis on vajalikud Eesti arenguks. Mugavus ja ainuüksi reitingud ei tohi olla meie erakonna poliitika sisuks. Otsuseid tuleb langetada, neid ei tohi lükata edasi määramatusse. Praegusel valitsusel on täitunud valimistevaheline pööripäev. Võime olla rahul sellega, et valitsuse poliitika tegemise väärtused on olnud suures joones kujundatud meie maailmavaate alusel. Oleme suutnud ära hoida rumalusi ja asju, mis ei ole kooskõlas meie põhimõtetega ning hoidnud selget liini Eesti rahvuslikes huvides. Nimetan siin Tartu rahu põhimõtetest kinni pidamist, konservatiivset pere- ja kodakondsuspoliitikat, vastutustundlik-


SÕNAVÕTT

ku eelarvepoliitikat, astmelise tulumaksu välistamist ja riigikaitse 2% SKP-st. Võin kindlusega väita, et kõigis teistes koalitsioonides, kuhu IRL ei kuuluks, oleks nende küsimuste käsitlus olnud teistsugune ehk meile vastupidises suunas. Poliitilised jamad jätavad inimestele vahel mulje, et poliitika ongi iseenese naba imetlemine, kaklemine ja skandaalid. See ei ole IRLi käsitlus. Eesti vajab positiivseid muutusi ja IRLi ülesanne on olla nende muutuste vedajaks.

Toon siin esile mitmed reformid, millega on vajalik edasi töötada:

1.

HARIDUSKORRALDUSE

PEREDE TOIMETULEK. Meie mak-

supoliitiline eelistus on tulumaksuvaba miinimumi tõus. Juulis jõustuvate vajaduspõhiste lastetoetuste kõrval on vajalik sellise täiendava lastekaitsesüsteemi rakendamine, et abi vajavad lapsed saaksid vajalikke teenuseid ja ükski laps ei peaks kannatama tühja kõhtu.

6.

AVATUD RIIGIJUHTIMINE. Peame

mõistlikuks muuta Riigikogu valimiste seadust selliselt, et üleriigilised nimekirjad moodustataks valija tahtel.

7.

EESTI RAHVA KESTMINE. Nii rah-

REFORM.

Sügisest käivitub tasuta kõrgharidus ja vajaduspõhised õppetoetused, vastu võetud kutsehariduse muudatused peavad tagama kõigile ameti, mitte ainult diplomi. Vajalik on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine, mille märksõnadeks on õpetajate palgatõus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium ning koolide iseseisvus ja vastutus.

2.

RAHVUSLIK JULGEOLEK. Meie ise-

seisva kaitsevõime tagamiseks tuleb rakendada uus kümneaastane riigikaitse arengukava nõnda, et Eestil oleks reaalne kiirreageerimisvõime vastase sõjalise rünnaku korral.

3.

OMAVALITSUSREFORM. Vajalik on

tõmbekeskustel põhineva omavalitsusreformi seaduse esitamine valitsusele sel aastal. Eesti vajab omavalitsusi, mille südameks on tugev keskus ja kus omavalitsused suudavad täita neile pandud ülesandeid. Samuti on vajalik keskvalitsuse ülesannete ja kulude revisjon, et riigihaldus ei oleks maksumaksjale üle jõu käiv.

4.

5.

EESTI MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME. Euroopa järgmise finants-

perspektiivi eesmärk peab olema majanduskasv. Kui ettevõtetel on haritud töötajad ja kapitali arenguks, siis on võimalik kaupu ja teenuseid suurema väärtusega eksportida ning kasvab Eesti inimeste jõukus. Lisaks hariduskorralduse reformidele vajame rahvusliku kapitalituru poliitikat.

URMAS REINSALU IRLi esimees

vastiku arengukava kui ka kaasmaalaste poliitika lõppevad selle aastaga. Vajame uut plaani, et riigi poliitiline eelistus oleks rahvastiku ja välismaal elavate eestlaste toetamine.

Need on kesksed teemad, millega peame asjalikult tegelema. Kui usume enda oskustesse ja jõudu muutusi esile kutsuda, siis hoiame ka valitsuse töövõimelisena. Parlamendi koosseisu vaadates oleks ainuke poliitiline alternatiiv praegusele valitsusele Savisaar. Siinkohal ütlen ma STOPP! IRLi kätega seda ei tehta. Mina ei kavatse lasta Savisaart Eesti riiki juhtima. Me peame tegema kõik, et ta ei juhiks sügisest ka Eesti Vabariigi pealinna. Ees seisavad kohalikud valimised. Käivad ettevalmistused meie erakonna nimekirjade koostamiseks kõigis maakondades. Kuid kõige tähtsam on see poliitika sisu, mille nimel minna kohapeal Eesti asja ajama. Siin on väga tähtis kohaliku elu korraldamisel inimeste murede ja ettepanekute kuulamine. Oleme oma kuuulamisalgatusele saanud ligi 25 000 vastust kõigist omavalitsustest. See on meie kohalikele inimestele väärt nõu programmide koostamiseks. Mul oleks teile, head erakonnakaaslased, selleks suveks üks soov ja üks palve. Soovin, et leiate aega olla pereringis ja nautida suve. Ning palve on kaaluda tõsiselt kohalikel valimistel kandideerimist oma koduvallas või linnas IRLi meeskonnas. Kohalik poliitika on tegelemine oma kodu asjadega. Ja teha seda nõnda, et silme ees on Eesti asja ajamine. Ilusat Eestimaa suve meile kõigile! SUVI 2013 Konservatiiv

7


KONSERVATIIV

Kaia Iva

KARL-KRISTJAN NIGESEN

– matemaatikust on igal pool abi

8

SUVI 2013 Konservatiiv


KONSERVATIIV

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva on poliitik, kes üleliia sageli leheveergudele ei satu. “Igav inimene,” ütleb ta enda kohta. Kas tõesti? Karl-Kristjan Nigesen trehvab Kaiaga selle loo tarbeks korra tema koduaias ja Toompeal fraktsiooni esimehe kabinetis, sest ühe korraga Kaiat lahti ei haruta.

M

a olen kommunaalpoliitik,” ütleb Kaia ja selles ütluses on märgata terakest irooniat. Samas selgitab, et kõik poliitikud, kes kuskilt maalt tulevad, on natuke teise vaatenurgaga. Kaia on justkui maainimese ideaal. Ta on suure pere tütar, kes on käinud linnas koolitarkust nõudmas ning siis tagasi pöördunud, et kohalikus koolis õpetajaks hakata. Tundub liiga ilus? Lisame siia veel kolm last ja pika abielu, mis sai alguse ülikooliõpingute ajal. Siiani õnnelik. “Eks ma natuke igav inimene olen,” kurdab Kaia. “Meil on oma kodu ja lapsed ja nii ongi tore. Ja üha toredamaks läheb. Kui keegi ütleb, et noor olla on tore, siis vanemaks saades oled kuidagi targem ja võtad asju rahulikumalt ja ei peagi action’it olema. Nii ongi tore.”

isa teeb jõudumööda metsa ja ema hoiab suure aia korras. ÕPETAJAKS SAAMISE MÕTE SELGINES

põhikoolis, kus nii mõnelgi Kaia klassikaaslasel ei edenenud matemaatika. Tegus kaheksanda klassi tüdruk võttis kätte ja otsustas aidata, koostas kaaslastele harjutusülesandeid, kõik kenasti süstematiseeritud ja perfokaartidel. Kaks-kolm õhtut nädalas

Meil on oma kodu ja lapsed ja nii ongi tore. Ja üha toredamaks läheb. Ei peagi action’it olema.

VEEL VIIEAASTASENA OLI KAIA KINDEL, ET TEMA TAHAB TRAKTORISTIKS SAADA.

Teised itsitasid, et varsti enam ei taha. Ja see soov läkski üle. “Ma olen suhteliselt isa laps olnud. Käisin isa järel ja aitasin traktorit remontida, tõin õige suurusega mutrivõtmeid,” kommenteerib kolmanda tütrena sündinud Kaia oma lapsepõlve. Kokku on õdesid-vendi viis, poeg sündis perre viimasena. Kaia vanemad elavad pareguseni Kirnas, vanaisa-vanaema rajatud talu maad on tagasi saadud, aga vanus on vanematel juba selline, et päris talupidamist enam ei toimu. Kolhoosi ajal oli loomi nii palju, kui tohtis pidada. Nüüd kasvatavad pensionipõlve pidavad vanemad kartuleid,

läks järeleaitamistundidele ja nii oli põhikooli lõpuks selge, et matemaatika on äge ja jätkata tuleb Nõos. Kodust äraminek ei olnud lihtne ka toona, olemas olid küll tasuta transport ja ülalpidamine koolis, kuid kulusid jagus vanematele sellegi poolest. Kaia teadis, et temast saab matemaatika õpetaja, aga vanematele ta seda öelda ei julgenud. Nood lootsid, et ehk jätkab tütar pere jälgedes põllumajandussektoris ja teeb midagi mõistlikku õpetajatöö asemel. Viimane on ju teadagi üks väga raske töö. Vähemalt Kaia isa arvates. Edasi tuli aga juba Tallinna Pedagoogiline Instituut – ainus linnaelu periood Kaia Iva elus. SUVI 2013 Konservatiiv

9


3X ERAKOGU

KONSERVATIIV

Kaia kurdab, et tal on “kiire inimese aed”. See on muidugi öeldud Türi kontekstis, kus aia eest hoolitsemine on mõnevõrra kaalukam teema kui Eestis keskmiselt. Esimene roos (Marie Curie) tuli aeda kingitusena aednikult, kes Kaia esimesel Toompea-aastal kinkis igale riigikoguliikmest emale roosiistiku. Matemaatikuksfüüsikuks koolitatud Kaiale ei oleks vist sobivamat saanudki leiduda. Ilusat värvi on see roos ka. Kaia aed elab vahetevahel üllatuslikult iseseisvat elu. Näiteks hakkasid ühel aastal peenramultšil kasvama hõrgutisseened mürklid. Ilmusid aastaks ja kadusid.

Kaia vanemate kardetud raskele õpetajatööle järgnesid õppealajuhatajaamet, töö kindlustusettevõttes kohalikku haru edendades ning poliitikuamet Türi linnapeana. Sealt edasi paariaastane ekskurss klaasitööstusse. Õpetajaamet on siiski miski, mis Kaiat maha ei jäta. Lugupeetud riigikoguja käib sageli koolides ja annab lastele tunde. Traditsioonilist ühiskonnaõpetuse poliitikujuttu pole Kaia kunagi rääkinud, kuivõrd lapse elus on poliitikast olulisemaid asju. Tervis näiteks. Nõnda on paljude koolide õpilased saanud kuulda loengut alkoholist 10

SUVI 2013 Konservatiiv

ja sellega seonduvatest riskidest. On ju Kaia IRLi alkoholipoliitika eestkõneleja ja oma koolikarjääri vältel valusalt kogenud, mis alkohol perega teha võib. “Viimasel kahel aastal olen siiski rääkinud teemal “Miks me seda matemaatikat õpime, meil ei lähe seda ju elus vaja!”,” täpsustab ta ja lisab, kuidas õpilased ei kujuta ette, et arvutamisoskust võib vaja minna veel kellelgi peale kassapidaja või matemaatika õpetaja. Vaid mõni üksik mainib veel inseneri. Veel vähem seostatakse matemaatikat loogika ja üldisema mõtlemisvõimega. Aga elus läheb vaja isegi väga


KONSERVATIIV lihtsat matemaatikat, ka ajakirjanikel ja riigikogu liikmetel, kes vahel šokeerival moel arvutustega hätta jäävad. Kaia muigab ja meenutab õpetajaksolemise aegu: “Koolis oli õpilastel lihtne saada vastus, et rukki idanevus on 150%.” Möödapääsmatuks teemaks lastega matemaatikat lahates on laenureklaamid ja intressid. Küsin Kaialt, millal ta ise viimati matemaatikat vajas. “Näiteks siis, kui Eesti Energia käis riigikogu liikmetele hinnapoliitikat tutvustamas, juttu oli tasudest ja hinnakomponentidest,” tuleb kiire vastus. Kaia võttis telefonis arvuti lahti ja kontrollis. “Oli seal tõesti mõni viga?” küsin. “Ei, aga arvude põhjal on võimalik järeldusi teha,” seletab Kaia taas matemaatika rolli väljaspool koolipinki.

palju. Kuuldes Ilmar Iva tööõpetuseõpetaja ja puusepa taustast sai see kvaliteedimüsteerium palju selgemaks. TAGASI POLIITIKUTEEMA JUURDE. Üri-

tan aru saada, kas alkohol on tõesti Kaia teema. “Alkoholipoliitikaga on see lugu, et kui ma riigikokku tulin, siis polnud erakonnas ühtegi inimest, kes selle teemaga tegelenud oleks, programmis polnud ka midagi. Laar küsis, et kes tegeleb. Noore ja algajana tahtsin sellega tegeleda, esime-

Koolis oli õpilastel lihtne saada vastus, et rukki idanevus on 150%.

KES ON KAIA ABIKAASA? Ilmar on ha-

sed õpetussõnad sain kunagiselt sotsiaalministrilt Marko Pomerantsilt,” tunnistab Kaia ausalt üles. Oli ta ju teemaga koolis kokku puutunud. Praegusel hetkel ongi Kaia erakonna alkoholipoliitika kõneisik, aga enam pole ta teemaga üksi, sest õla on alla pannnud ka kolleeg Margus Tsahkna ja teemaga tegeleb jätkuvalt ka Marko Pomerants. Alkoholiteema on teada-tuntud tootjate jõulise lobitöö poolest. Uurin, kas ka Kaia on tajunud, et talle üritatakse “asju selgeks teha”. “Alkoholimaailmas pole ma seda tundnud, et minusse kui blondiini suhtutakse,” mainib Kaia natuke teravalt. Teeb siis aga tootjatele väikese reveransi:

Kaia kaasa Ilmari üks paljudest annetest on olla tähelepanelik. Kaia oli juba Bullerby laste lugemisest saati igatsenud endale põrsakujulist piparkoogivormi. Loomulikult polnud selliseid ei nõukogude ajal ega ka uue aja alguses saada. Nõnda tegi Ilmar ise Kaiale kingituseks põrsa. Ja kõik ülejäänud loomad ka. Lisaks kõikvõimalikud esemed kodumajapidamises, mis siia pildile ei mahtunud.

ERAKOGU

riduselt töpaõps. Nagu eespool mainitud, tutvusid Kaia ja Ilmar ülikooli ajal, abiellusid ning edasi tuli leida koht, kus mõlemad tööd saaks. Kadrinas vajati matemaatikaõpetajat, kes asuks arvutindust õpetama. Juba Nõos oli Kaiale hakanud programmeerimine meeldima ja see tuli tal ka hästi välja. Aga abikaasale Kadrinas tööd ei leidunud ning Kaial tuli ahvatlevast pakkumisest loobuda. Lõpuks leidus Kaiale töö kodukandis Türil, Ilmarile natuke eemal Retla koolis, mis oli ka hea võimalus pääseda sõjaväkke minekust. Aasta oli siis 1986 ning Nõukogude armee oli muutunud varasemast veel vähem ahvatlevaks. Maakooli tööle asumine oli üks õlekõrs, mis võimaldas sest nuhtlusest pääseda. Eestis on ikka olnud kombeks kulutada paarkümmend aastat oma elust maja ehitamisele. Perekond Iva on selles osas tubli keskmine, nemad ehitasid oma maja kümme aastat: 1988. aastal alustasid ja 1998 said “juba” sisse kolida. Ehitamine õpetajatöö kõrvalt polnud ilmselgelt meelakkumine. Talvel Ivad õpetasid ja suvel ehitasid, vajaliku puumaterjali langetasid metsas ise. Lisaraha jaoks kasvatasid maasikaid. Ehitamise tempo tõusis, kui Ilmar jättis koolitöö ja asus tööle ettevõtjast puusepana, kelle leivaks olid trepid ja kõikvõimalikud muud puutööd. Mõneti peab Ilmar puusepaametit praegugi, olles Viking Windowsi tegevjuht. Selle artikli autor on alati imetlenud Vikingi akende puutöö erandlikku kvaliteeti. Varemalt ei leidunud sellele Eestis üldse võrreldavat, ka praegu pole kvaliteedi osas konkureerivaid akna- ja uksetootjaid kuigi

SUVI 2013 Konservatiiv

11


KONSERVATIIV laiutab ületamatu kuristik. “Ma püüan piirilepingus leida üldist riiklikku huvi,” tuleb poliitiliselt korrektne vastus. Emotsiooni ei ole. Proovime veel kord. Samasooliste abielud. Ligi 40 000 vastuallkirja kodanikualgatuse korras ja vägagi emotsionaalne surve geikogukonna poolt. Kaia: “Inimesed ongi oma valikutes vabad, aga vabandust, abielu on ikkagi mehe ja naise vahel. Mul ei ole inimeste isiklike valikute vastu midagi ja valikud ei määra edukust või ebaedukust. Ma jään siiski konservatiivsele seisukohale ja siit on mind väga raske välja kangutada.” Väärtused on kaljukindlad ning seda täiesti emotsioonitult.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

PEAB JU OMETI MIDAGI OLEMA, MIS PULSI ÜLES VIIB. Haridusteemad? Oma-

Raske öelda, kas see on Iva-pere harjumus ajast, mil nad maja ehitades iga aasta ühe toa valmis said või siis lihtsalt uue ja põneva otsimine, aga igal aastal ehitab Ilmar midagi uut. Olgu see siis lastele külakiik või ahviraudtee maja juurest jõeni. Tänavu suvel valmib midagi vanemale generatsioonile – väliköök või grillilehtla.

12

SUVI 2013 Konservatiiv

“Ka nemad on emad ja isad, kes üritavad olla võimaluste piires vastutustundlikud.” Ja astub kohe väikese sammu tagasi: “Nad püüavad tegeleda eneseregulatsiooniga, mis lõpuni päriselt ei toimi.” Kaia näebki probleemi eelkõige suurte korporatsioonide ja turundajate tegevuses. Ise tarbib ta muide alkoholi sümboolses koguses. Lõunalauas eelistab veinile vett, õlut on proovinud, kuna “see on saunas nii hea”. Kaia ei ole alkoholivastane, küsimus on selles, kes tarbib, kuidas ja kui palju. Kaia suhtumine alkoholipoliitikasse on konstruktiivne. Ei miskit emotsiooni. Päris emotsioonitud poliitikud on aga üpris igavad. Kas tõesti osutub tõeks Kaia enda väide igava inimese kohta? Ehk tekitab emotsioone piirileping? Teema, kus IRLi tipp-poliitikute seisukohtade vahel

valitsusreform ja regionaalpoliitika üldisemalt? “Need küsimused haagivad mind väga,” ütleb Kaia lõpuks. Kaia selgitab oma hoiakuid koolivõrgu muutuste osas: “Olen üle saanud sellest vaatepunktist, et muutused on halvad. Vahel ongi vaja midagi kuskilt kokku tõmmata selleks, et hariduselus asjad paremaks läheks, et sinna jätkuks nii inimesi kui ka raha rohkem.” Mõtleb ja lisab: “Kool on siiski kogukonna keskse väärtuse looja.” Kaia Iva oli Türi linnapeana aastatel 2002–2005 Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla liitumise eestvedaja, mistõttu on tal selle teemaga lähem suhe kui mistahes teisel IRLi riigikogu fraktsiooni liikmel. Selles küsimuses võtab Kaia seisukoha märksa emotsionaalsemalt: “Laia lauaga löömised, nagu mingil hetkel ka meie erakonnas välja pakuti, mulle ei sobi. Mulle sobib tõmbekeskuste mudel. Tõmbekeskus peab olema loogiliseks identiteedi keskuseks.” Liitumised ei ole valutud ning tulemused võivad kaasa tuua tagasilööke: “Ma näen seda enda kogemusest väga eredalt. Mõned protsessid võivad minna tagurpidi. Juhid, kes satuvad valimiste või kokkulepete kaudu valda juhtima, ei pruugi teha kõige paremaid otsuseid, aga kaugemas perspektiivis on ühinemine vajalik.” Kuidas need ühinemised toimuda võiks? Kaia on natuke kurigi tema sõnul vastutustundetu suhtumise osas, kus omavalitsused peavad ise vaatama, kas ühineda või mitte ... IRLile on palju ette heidetud naiste nõrka positsiooni erakonnas. Kaia Iva on riigikogu fraktsiooni esimees ja tasakaa-


KONSERVATIIV lustab meie erakonna meeste (ja väheste naiste) tegevust parlamendis, Ene Ergma roll on seda teha erakondadeüleselt. Tuleb välja, et naistel võib olla niiöelda meestemaailmas vägagi kriitiline roll. KUIDAS NAISTE POSITSIOONIGA ERAKONNAS TEGELIKULT ON? On kõik hästi?

Kaia alustab ettevaatlikult: “Erakond areneb, pigem paremuse suunas. Naisi peaks olema rohkem avalikus elus ja nähtavatel kohtadel.” Seejärel võtab ta aga hoopis tõsisema seisukoha: “Ma julgen väita, et Eestis on naiste positiivne ressurss alakasutatud.

KAS KAIAL ON MÕNI EKSTRAVAGANTNE HOBI, mis teda teistest poliitikutest

eristaks? Kaia ja Ilmari elus oli periood, kus nad väga tihedalt teatris käisid. Kohati suisa mitu korda nädalas, aga nüüdsel ajal on tema toimetusterohke elu peamine hobi ning vaba aja sisustaja kodu ja pere: “Minu jaoks on jube tähtis pere ja laste käekäik ning kodu ja aed ja õed-vend peredega. See ongi minu hobi ja harrastus ning olen rõõmuga nõus, et see võtab kogu minu vaba aja.” Muide, kui te siiski vajate midagi, mille abil Kaiaga ühine vestlusteema leida, siis alustage seentest ja seenelkämisest ...

Ma olen olnud vastastikku suhtumisega, et mees – normaalne, peab juhtima, aga naine – see vaadaku laste järele.” Aga keegi peab ju lapse järele vaatama? “Ema JA isa vaatavad. Töölkäimine on normaalne. Naiste tööhõive on ju suur ning vastutuse määr ja ajakulu ei ole omavahel õiges vahekorras. Stereotüüp püsib päris kenasti.” Kaia näeb probleemi ka IRLis: “Ma tegin ühe päris täpse analüüsi viimastest riigikogu valimistest. Võtsin ette kõik neli erakonda, kes riigikokku said. Võrdlesin kohti nimekirjas ja valijatelt saadud positsiooni ning kõigis erakondades said naised parema tulemuse võrreldes nende positsiooniga erakonna nimekirjas. Meil on kaks sugu, järelikult mehed liikusid tahapoole. Eriti IRLis.” Matemaatikule omaselt on ka emotsionaalses teemas konstruktiivne alge: “Arvestame seda, et koht valimisnimekirjas annab valijale moraalse viite. Eelise või mitte-eelise kandidaadile. Kui naised oleks ettepoole paigutatud, siis oleks meie tulemus olnud veelgi parem.” Kaiat häirib erakonnas tihti esinev suhtumine “tooge meile siis need naised!”. Erakonna asi on kasutada meeste ja naiste erinevat elukogemust. Uued (nais)liikmed on kõigi erakonna liikmete mure.

SIIM MÄNNIK

Minu jaoks on tähtis pere ja laste käekäik ning kodu ja aed ja õed-vend peredega. See ongi minu hobi ja harrastus.

SIIM KIISLER regionaalminister

Kaia oskab näha Toompealt kaugemale Regionaalministrina pean Kaiast lugu kui inimesest, kes nii Türi linnapeana kui ka Riigikogu liikmena on alati otsinud võimalusi, kuidas edendada elu väljaspool suuri keskusi. Ta pole istunud käed rüpes ja kurtnud selle üle, et raha pole ja midagi teha ei saa. Minu jaoks on Kaia inimene, kellel on selged seisukohad ja kes oskab neid ka kaitsta. Kui me Kaiaga arutame omavalitsusreformi, siis oleme pigem leebed oponendid. Kui mina eelistaks ideaalse omavalitsusena maakonda, siis Kaia eelistuseks on pigem tõmbekeskuste mudel. Eks oma osa on siin ka selles, et endise Türi linnapeana on tal väärtuslik kogemus omavalitsuste ühinemise kohta omast käest võtta. Sellise kogemusega inimesi nagu Kaia võiks meie riigi juhtimise juures kindlasti rohkem olla, siis saaks rohkem vajalikke asju tehtud. Kaia on üks IRLi tipp-poliitikutest, ta on teinud suurepärast tööd fraktsioonijuhina ning oleks samavõrd tõhus ka ministriametis.

SUVI 2013 Konservatiiv

13


ULAELU

HEAD EESTI ASJAD

Ulaelu välimööbel Suvine välimööbel on enamasti kas kole, raske või nõuab oma talviseks hoiustamiseks kahe auto garaaži. Enam mitte. Ulaelu disainerid on loonud komplekti väliköögist, lauast ja pinkidest, mis rikub kõiki eelmainitud õuemööbli reegleid. Elementidest kombineeritava väliköögi saab kokku panna lähtuvalt iga välikoka personaalsetest soovidest. Paar šikilt mustaks värvitud alumiiniumdetaili, sinna juurde termotöödeldud laudadest ja/või graniitplaatidest tasapinnad ning köök ongi olemas. Veevarustus moodustatakse lihtsalt, aga funktsionaalselt aiavooliku abiga. Kanalisatsioon on ökoloogiline, äravool

14

SUVI 2013 Konservatiiv

läheb kastekannu ja sealt köögiviljade rõõmuks peenrale. Veel põnevamaks muutub elu siis, kui mängu tulevad pingid ja laud. Hulk nelja sendi paksuseid plankusid ja mõned põnevad värvitud alumiiniumdetailid. Püstipaneku käigus ei keerata ühtegi kruvi, sest plangud tuleb metallkonstruktsiooni vahelt läbi libistada ja nii moodustubki pink või laud. Elegantset konstruktsiooni hoiab raudse haardega koos gravitatsioon. Eesti toode, seninähtutest kõige elegantsem ja nutikam välimööbel, toimib isegi ägedamalt kui Skype! Mis maksab? Kvaliteetvärk, seega üksjagu, aga on ehitatud kestma. Vaata www.ulaelu.ee


HEAD EESTI ASJAD

Taarapõllu mustsõstramahl ja Nopri kohoke

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Su hommik vajab paremat ja tervislikumat algusesärtsu kui kange kohv ja võileib? Võtad ette ühe Nopri talumeierei kohokese, mille on tootnud meie hea erakonnakaaslane Tiit Niilo, ning saadki kätte pea kõik vajalikud hommikused kilokalorid. Sinna kõrvale võtad ühe kläuhi Taarapõllu mustsõstra täismahla, mis on muide päris kange värk. C-vitamiinist pakatav minimaalse suhkruga ökomahl avab su silmad momentaalselt ja tõmbab käima ühe tõeliselt hea päeva.

SUVI 2013 Konservatiiv

15


MAKSUD

M tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta? Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos annab lõpliku selguse, kas ja millises ulatuses on võimalik järgnevatel aastatel maksuvaba tulu määra tõsta. Sven Sester räägib lahti, miks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kaaluda tuleks.

16

SUVI 2013 Konservatiiv

aksude ja nende määrade muutmisel võib olla erinevaid eesmärke. Kui maksureformi eesmärgiks on soov tagada maksukoormuse jaotuse neutraalsus, siis maksuvaba tulu mõju kompenseeritakse tänapäeval üldjuhul kaudse maksustamise abil. Ehk siis maksuvaba tulu suurendades jääb inimesele rohkem raha kätte ning riigile laekub selle võrra vähem makse. Selleks et tagada neutraalsus ja katta riigi saamata jäänud tulu, tõstab riik aja jooksul tarbimismakse ja keskkonnatasusid. Maksusüsteemi puhul on tähtsad nii efektiivsuse kui ka ümberjaotuse küsimused. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKSUSÜSTEEMID

on Euroopas peamiselt progressiivsed, ent astmemäärad ning ümberjaotuse ulatus erinevad väga palju. Kui hinnata füüsilise isiku tulumaksu osakaalu kogutulust Euroopa Liidu kontekstis, kuulub Eesti kõige madalama tasemega riikide sekka. Kusjuures neljas riigis (Slovakkia, Tšehhi, Poola, Ungari) on füüsilise isiku tulumaksu osakaal Eestiga võrreldes väiksem, Põhjamaades on tulumaksu osakaal aga mitu korda suurem. Majanduspoliitikas on töökohtade loomise ja säilitamise osas viimase paarikümne aasta jooksul rõhutatud tööjõuga seonduvate maksude (st otseste maksude) langetamise olulisust. Maksutulude kaotuse kompenseerimiseks eelistatakse kaudsete maksude tõstmist. Siiski lähevad arvamused selles osas lahku, millist spetsiifilisemat mõju muudatused majandusele avaldavad. Euroopa Komisjon ja OECD jagavad seisukohta, et otseste maksude langetamine soodustab nõudlust tööjõu järele. Pakkumise olulisust pooldav seisukoht toob aga esile mõju netopalgale: kasutatava tulu kasv tekitab täiendavat tööjõu pakkumist ning soodustab hõivet. Järeldustes ollakse samal seisukohal: kogunõudluse kasvu kaudu on positiivne mõju SKT-le garanteeritud. Tarbija heaolu kahaneb, kui netopalk langeb või hinnad tõusevad. Kui palgad ei muutu, ent hinnad tõusevad, on tarbija sarnases olukorras, kui oleks netopalk


MAKSUD kahanenud ja hinnad samaks jäänud. Nii tulumaksu vähenemine kui ka maksuvaba tulu suurenemine toob kaasa netopalga kasvu. Meetmete vahe on selles, et maksuvaba tulu suurendamisest võidavad enam just madalamapalgalised. MAKSUVABA TULU SUURENDAMISE HIND. Eesti 2013. aasta riigieelarve se-

letuskirjas on öeldud, et majanduspoliitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse. See eesmärk on vastavuses nii maksuteemaliste uuringute, globaalse suundumuse kui ka makrotasandi seostega. Seetõttu võib ka maksuvaba tulu ja sellega seonduvate ettepanekute analüüsi põhjal teha järelduse, et võimalikud muudatused ei tohi suurendada, vaid peavad pigem vähendama tööjõuga seotud maksude kogumist. Rahandusminister on öelnud, et kui

Kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. tõsta maksuvaba tulu kümne euro võrra, jääb riik ilma 20 miljoni euro suurusest tulust. Samas ei ole selles järelduses võetud arvesse asjaolu, et netopalga kasvuga suureneb tarbimine ning hoogustub käibemaksu laekumine. Otseste maksude vähenemisega seotud esialgne ja lühiajaline negatiivne mõju eelarvele kompenseeritakse kaudsete maksude ja majanduse tõhususega pikemal perioodil. Maksuvaba tulu määr on püsinud Eestis samal tasemel alates 2008. aastast ning arvestades üldise tarbijahinnaindeksi muutusi on selle reaalne ostujõud kahanenud umbes 18%. Toidu, eluaseme, energia ja kütuse arvestuses on ostujõud vähenenud suisa neljandiku võrra. Euroala riikides on maksuvaba tulu ostujõud kõige enam langenud just Eestis. Esmalt peaks maksuvaba tulu tõstmisega taastama selle ostujõu. Näiteks võib olla selleks suhtarv keskmisesse palka, mis oli viis aastat tagasi umbes 18%. Kui Eestis on praegu tulumaksuvaba um-

bes 16,1% keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel on see 18,4%, soomlastel 40,9% ja rootslastel 42,5%. Sisuliselt tähendab see vajadust kehtestada maksuvaba tulu määraks 180 eurot, mis on praegusest neljandiku võrra suurem. Maksuvaba tulu suurendamine tähendaks majanduskasvust tulenevate maksulaekumiste suunamist maksutulude kahanemise katteks, kulutuste kärpimist samas ulatuses või kaudsete maksude abil nn neutraalse maksureformi teostamist. Valikute küsimus. KAVANDATAVATEL MAKSUVABA TULU MUUDATUSTEL PEAB OLEMA REAALNE MÕJU majanduse kui terviku ja tööturu

SVEN SESTER riigikogu rahanduskomisjoni esimees

kui kitsama valdkonna suhtes. Rahandusminister on ühes intervjuus öelnud, et “kindlasti ei vaja seda Eesti tervikuna”. Väide on väär, sest sellest võidab tervikuna just Eesti majandus – tulumaks pole mitte ainult üks kõige raskemini mõistetavaid makse, vaid ka maksupoliitiliselt ebasoosingus olev vahend, kasvõi näiteks Eesti riigieelarve kavades. Netopalga suurenemine saadab tööturule positiivse sõnumi: kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. “Majandus on 70% psühholoogiat,” ütles Saksa majandusreformide üks elluviijaid, kunagine majandusminister Ludwig Wilhelm Erhard. Ma ei leia ühtegi tõsiselt võetavat majandusteoreetilist argumenti maksuvaba tulu tõstmise vastu ning empiirilised uuringud kinnitavad, et kasulikum on tööjõu maksustamist vähendada. Samas tuleb silmas pidada, et maksude vähendamine või ümberjaotus on oma olemuselt sekundaarse tähtsusega, see ei saa olla omaette eesmärk, pigem ikka vahend üldise elustandardi edendamisel. Märkimist tasub veel, et Ühendkuningriigis oli maksuvaba tulu määr 30,6% keskmisest palgast, selle aasta aprillis tõusis see 35,6%ni ning kokku on lepitud, et 2014. aasta aprillis suureneb 37%ni. Britid on seda põhjendanud asjaoluga, et seoses energiakulude kasvuga on suurenenud elanikkonna see osa, keda iseloomustab fuel poverty. Nende inimeste kulutused küttele, elektrile, gaasile jmt moodustavad üle kümnendiku pere väljaminekutest. Sarnased mured on ka Eesti elanikel. Niisiis, ootame majanduskasvu prognoosi. SUVI 2013 Konservatiiv

17


DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

TARISTU

Transpordist

siin- ja sealpool piiri Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei annavad ülevaate järgmiste aastate suurimatest ülesannetest transpordivõrgu arendamisel Eestis ja Euroopas. Millised on viimase aja suundumused ja millele tuleks kõige enam rõhku panna?

18

SUVI 2013 Konservatiiv


TARISTU

Raudteetransport Parts: Peagi läbi saaval Euroopa Liidu eelarveperioodil oleme juba teinud enamiku suurematest investeeringutest, mis on tarvilikud Eesti reisirongiliikluse kaasajastamiseks. Raudtee on valdavalt viidud seisukorda, mis võimaldab reisirongidel sõita kiirusega 120 km/h, ostetud on uued elektri- ja diiselrongid, rekonstrueeritud on ooteplatvormid ja osa elektrirongide kontaktvõrgust. Eesti raudteeturg on erinevatele operaatoritele avatud. Infrastruktuuri ja opereerimise eristamiseks on alates eelmisest aastast eraldatud seni ühes kontsernis olnud raudtee infrastruktuuri majandamine (AS Eesti Raudtee) ja kaubaveoga tegelev operaator (AS EVR Cargo). Järgmistel aastatel on raudtee alal kolm peamist väljakutset. Esiteks, kuna uued reisirongid annavad võimaluse sõidugraafikut tihendada, siis tuleb leida optimaalne liiklusgraafik, mis vastab reisijate vajadustele ja hulgale. Teiseks on raudtee kaubaveo osas ülesanne täiendavate kaubavoogude leidmine, mis eeldab head koostööd kaubaomanike, terminalide ja raudteeettevõtete vahel. Kolmandaks väljakutseks on Rail Balticu projekt, mille raames tuleb koos naaberriikidega lähiaastatel teha mitmesugust eeltööd. Turismi arendamiseks on tarvilik ka Peterburi ja Moskva rongiühenduste kvaliteedi parandamine. Hololei: Raudteetransport on Euroopas transpordiliik, mis kasutab kõige vähem oma olemasolevat potentsiaali – raudteetranspordi osa on kõigest umbes 10% kogu Euroopa kaubamahust! Hoolimata sellest, et Euroopas on neljal vabadusel põhinev siseturg, ei saa rääkida toimivast üleeuroopalisest raudteeturust. Vahel tundub, et kogu sektori mõtteviis on jäänud aastakümneid reaalsest arengust maha. Sellest lähtuvalt on transpordivolinik esitanud ambitsioonika plaani, mida praegu Euroopa Parlament ja liikmesriigid arutavad, ja mis näeb ette ühtse Euroopa raudteeruumi loomist (Single European Rail Area). See võimaldaks kaupadel ja reisijatel lihtsamalt ja kiiremini ühest Euroopa paigast teise liikuda. Samas vähendaks see bürokraatiat ja igasugu mittevajalikke kooskõlastusi ning suurendaks tervikuna raudteetranspordi osakaalu Euroopas. Raudteetransport laiemalt on oluline osa Euroopa majandu-

sest – raudteetranspordivahendite tootmise ja innovatsiooni osas on Euroopa jätkuvalt maailma parim ning Euroopa kiirrongi (high-speed train) võrgustik on maailmas kõige tihedam. Näiteks USAs see praktiliselt üldse puudub. Eesti on olnud raudteetranspordi liberaliseerimise ja moderniseerimise osas pigem hea näide. Olen veendunud, et Eesti lähiaja eesmärk peab olema haakida ennast lõplikult lahti Tsaari-Venemaa aegadest pärit raudteevõrgustikust ning tuua Eesti pinnale ka Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm) raudtee. See olekski just seesama, palju räägitud Rail Baltic, mis kuulub juba praegu põhimõtteliselt Euroopa tähtsamate transpordiprojektide hulka ja hõlmab viit liikmesriiki.

JUHAN PARTS majandus- ja kommunikatsiooniminister

Vahel tundub, et raudteesektori mõtteviis on Euroopas jäänud aastakümneid reaalsest arengust maha.

Lennutransport

HENRIK HOLOLEI Euroopa transpordivoliniku kabinetiülem

Parts: Möödunud aastal ületas Tallinna lennujaama aastane reisijate arv esmakordselt kahe miljoni piiri ning lennuühenduste tähtsus nii turismi kui ka Eesti majanduse seisukohast jätkab ilmselt kasvamist. Lähiaastatel on olulisematest investeeringutest maapealsesse infrastruktuuri kavas Tallinna lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine, mis võimaldab lennujaamal edasi areneda. Häid lennuühendusi on keeruline tagada ilma Tallinnas paikneva lennuettevõtteta. Seetõttu on valitsus ettevõtte raskustele vaatamata pidanud vajalikuks Estonian Air restruktureerida. See protsess on praegu pooleli. Selle õnnestumiseks on tarvilik ettevõtte tegevuse ümberkorraldamine ja riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt. Praegu on käimas Euroopa Liidu lennunduse konkurentsi ja riigiabireeglite ümbervaatamine, mille juures on oluline, et arvestatud saaks ka väiksemate riikide eripära. SUVI 2013 Konservatiiv

19


TARISTU turust nn odavlennuettevõtete käes ja suurim lennuettevõte Euroopas on Ryanair. Kontinentidevahelistel lendudel on jällegi Pärsia lahe riikide lennuettevõtted ja mitmed Aasiast pärit lennuettevõtted olnud väga edukad. Kõik see suurendab survet nn traditsioonilistele lennuettevõtetele ja seab ohtu tervikliku Euroopa lennunduse jätkusuutlikkuse globaalses mõistes. Lennuettevõtted peavad kohanema,

Euroopas on ühtne turg, aga ei ole “ühtset taevast”.

vähendama kulusid ning muutma oma ärimudeleid. See on ajaga ja globaliseerumisega kaasas käiv paratamatus.

Laevatransport Parts: Laevandus on Eesti jaoks oluline transpordiliik eelkõige suure reisijatearvu tõttu rahvusvahelistel ja siseriiklikel laevaliinidel, samuti kaubasadamate tõttu, millel on potentsiaali vähemalt kaks korda suurema kaubakoguse teeninda-

SCULPIES | DREAMSTIME.COM

Hololei: Ilma kahtluseta on lennundus Euroopas kõige kõrgema profiiliga transpordiliik. Lennundus tähendab Euroopale 365 miljardit eurot ehk 2,4% SKT-st ja 5,1 miljonit töökohta – arvud räägivad enda eest. Euroopa suurim ülesanne on see, kuidas tulla olemasoleva infrastruktuuri (lennujaamad, lennukoridorid) juures toime sektori kasvavate vajadustega. Seda hoolimata sellest, et lennundus kasvab Euroopas lähema 15 aasta jooksul aeglasemalt kui mujal maailmas, kuid see kasv on ikkagi umbes 4,4% aastas. Kõige olulisem on panustada projekti “Ühtne Euroopa taevas” (Single European Sky). Euroopas on ühtne turg, aga ei ole “ühtset taevast”. Rahaliselt tähendab see aastas 5 miljardit eurot lisakulusid lennuettevõtetele ning see kahandab tugevalt Euroopa lennunduse globaalset konkurentsivõimet. Seda silmas pidades tuleb transpordivolinik suvel välja ettepanekutega, kuidas projektiga edasi minna. Suurimad “vaenlased” selles osas on soovimatus muutuda, tugevalt oma rahvuslikust õhuruumist kinnihoidmine ning euroopaliku mõtlemise puudumine. Kõik me teame ajaloost, et Euroopa on olnud tugev ja edukas siis, kui tal on õnnestunud igasuguseid sisemisi barjääre ja tõkkeid murda ning kasutada ära oma tegelikku potentsiaali. Kui USA-s on üks õhuruum, siis Euroopas on neid 27 ja see muudab lendamise meil siin kallimaks ning kulukamaks. Teine asjaolu on see, et Euroopa lennundus muutub turul toimuva tõttu. Euroopas on praegu umbes 45% lennundus-

miseks. Kaubasadamate jaoks on oluline arengusuund mahukaupade töötlemise kõrval muude tegevuste sidumine sadamaga, näiteks oma tööstusparkide arendamine. Kogu merendussektori jaoks on väljakutse alates 2015. aastast Läänemerel jõustuva kütuse väävlisisalduse piirangute täitmine. Eesti jätkab lähiaastatel kaasaegsete laevade ehitamist, et pidada ühendust väikesaartega, ning investeerib ka väikesadamate võrgustikku, et arendada väikelaevandust ja mereturismi. Hololei: Vaieldamatult on meretranspordi osa kogu Euroopa kaubanduses kõikidest transpordiliikidest kõige suurem – 74%. Kõik tulevikuplaanid näitavad, et kaupade mahud suurenevad lähikümnendil oluliselt. Maailma suurim kaubalaevastik sõidab praegu Euroopa riikide lippude all ja neist kõige suurem osa Kreeka lipu all. Isegi Kreeka majanduskriis ei ole seda oluliselt muutnud. Selleks et kasvavate kaubakogustega toime tulla, on vaja moderniseerida Euroopa sadamaid. Kui Euroopa sadamatel puudub võimekus suurenevaid kaubakoguseid ja eelkõige konteinereid vastu võtta ning kaupa edasi Euroopa tarbijateni toimetada, siis kannatab sellest kogu Euroopa majandus. Kõige olulisem laevanduses on laevade ohutus. Mitmed laevaõnnetused mõjutavad väga negatiivselt laevanduse arenguid ja eelkõige kruiisiturismi. 2012 sõitis Euroopas laevadega 396 miljonit reisijat, mis on kolmveerand kogu Euroopa elanikkonnast. See tähendab, et usaldus laevanduse ja eelkõige ohutusreeglite täimise suhtes peab olema väga kõrge. Reisilaevade ohutuse kõrval on oluline ka kaubalaevade ja eelkõige naftatankerite ohutus. Mõelgem, milliseid katastroofe on just naftatankerite õnnetused maailmas põhjustanud. Eesti seisukohalt on oluline arendada Tallinna sadamat. Kaubamahtude suurenedes on Tallinna sadam Euroopa merenduse seisukohast väga atraktiivne ja eriti veel siis, kui paralleelselt teostub Rail Balticu projekt.

Maanteetransport Parts: Teed on Eestis jätkuvalt intensiivsemalt kasutatav transpordi infrastruktuuri liik ning teedevõrk vajab sellele vastavat tähelepanu ja rahastamist. Eestis on 58 488 km teid, neist 16 443 km on riigimaanteed, 20

SUVI 2013 Konservatiiv


millele langeb koguni 60% liikluskoormusest. Viimasel kümnendil oleme tuntavalt parandanud põhimaanteede kvaliteeti. Järgmise seitsme aasta eesmärk on tõsta teede seisukorra taset võimalikult suurel osal teedevõrgust ehk tugi- ja kõrvalmaanteede kvaliteedi tõstmine põhimaanteede taseme lähedale. Teine tähtis märksõna on liiklusohutus. Eesti liikluses hukkunute arv on langenud Euroopa keskmisele tasemele, kuid eesmärk järgmisteks aastateks peab olema ambitsioonikas. Liikluses hukkunute arvu peaksime seitsme aastaga suutma vähendada poole võrra. Teede rahastamise osas märgin, et ma ei toeta automaksu. Eesti hajaasustuse tõttu on auto paljudele peredele igapäevaselt tarvilik liiklusvahend, aga mitte mingi luksus ja seda pole vaja täiendavalt maksustada. Hololei: Maanteetranspordi osakaal Euroopas on umbes 45% ja nii on see olnud stabiilselt viimased kümme aastat. Suurim väljakutse maanteetranspordile on, kuidas saada hakkama ummikutega, sest ummikud toovad endaga kaasa väga suure aja ja eelkõige raha kaotuse. Tundub, et selles osas väga häid toimivaid lahendusi on raske leida. Ei ole kahtlust, et maanteetransport läheb lähiaastatel kallimaks, kuna teehoiukulud suurenevad ning üha rohkem liigub poliitika selle poole, et kasutaja (mitte riik) peab ise sellega seonduvad kulud kinni maksma. Ka autokütus läheb ilmselt kallimaks. Rääkides maanteetranspordist ei saa üle ega ümber liiklusohutusest. Eelmisel aastal suri Euroopa teedel 28 000 inimest ja kuigi see on viimaste kümnendite väikseim arv, on see ikkagi liiga palju. Euroopa tasandil on vastu võetud liiklusohutuse eesmärkide saavutamise tegevuskava aastani 2020 ning väga palju on kaasa aidatud, et liikmesriigid omavahel infot ja parimaid praktikaid vahetaksid. Eestis on see aasta olnud küll väga rõõmustav ning loodan väga, et selline positiivne trend jätkub ja üha vähem hukkub inimesi autoõnnetustes. Aga edasiseks võtmeküsimuseks maanteetranspordi valdkonnas jäävad ikkagi liiklusummikud ja raha teede korrashoiuks. Maanteetranspordi osakaal tervikuna tulevikus pisut väheneb.

CAF

TARISTU

Ühistransport Parts: Ühistranspordi osas toimub lähiaastate kõige silmatorkavam muutus reisirongiliikluses, kus uued rongid pakuvad nii kiiruse kui ka mugavuse poolest senisest paremat teenust. Selleks et transpordiliigi vahetamine, näiteks bussist või autost rongi

Suuremates linnades peaks 2030. aastaks olemas olema süsihappegaasivaba logistikasüsteem.

peale ümberistumine oleks mugavam, tuleb investeerida peatustesse ja parklatesse, ühitada paremini sõidugraafikuid ja marsruute ning kasutada nutikaid IT-lahendusi. Kuna rong on paratamatult vaid suuremate keskuste ühendaja, on hajaasustusest tingituna Eesti ühistranspordi põhirõhk endiselt bussitranspordil. Uus ühistranspordi seadus soodustab vedajatevahelist konkurentsi kommertsbussiliinidel. Riigi ja omavalitsuste doteeritavate liinide puhul on tarvis parandada liinivõrgu planeerimist selliselt, et see arvestaks võimalikult palju tööl ja koolis käijate vajadustega. Arvestama peab ka asjaoluga, et paljud töökohad on näiteks Tallinnas kolinud linna lähistel asuvatesse ettevõtetesse ja tööstusparkidesse.

Hololei: Linnatranspordi kujundamine on praegu transpordikomisjonis äärmiselt aktuaalne. Peamisteks teemadeks on kohalikud linnaliikluskeskkonna arengukavad, linnatänavate võimalik maksustamine ja juurdepääsu piiramine teatud sõidukitele ning linnasisese kaubaveo logistika arendamine. Meie jaoks on linnatranspordi tulevik oluline eelkõige linnatranspordiga kaasnevate negatiivsete mõjude tõttu: liiklusõnnetused, ajakulu ummikute näol ja keskkonnaprobleemid. Linnalise liikuvuse kavade osas on komisjon juba alustanud kampaaniaga, et leida ja toetada põnevamaid ideid, mis aitavad üldsuse suhtumist ja käitumist positiivses suunas mõjutada. Sügisel tuleme välja juba konkreetsete ettepanekutega, mis hõlmavad maakasutuse planeerimist, avalikke transporditeenuseid ja infrastruktuuri, aga ka näiteks keskkonnasäästlike sõidukite laadimist või tankimist. Kindlaks määratakse valdkonnad, mille puhul saab kohalikke tegevusi toetada Euroopa Liidu vahenditega. Ühistranspordi pikemaajalisem eesmärk on vähendada nn tavakütusel töötavate autode osakaalu 2030. aastaks poole võrra ning järk-järgult kõrvaldada sellised autod linnaliiklusest aastaks 2050. Suuremates linnades peaks 2030. aastaks põhimõtteliselt olemas olema süsihappegaasivaba logistikasüsteem. Lisaks tuli komisjon hiljuti välja algatusega “Tark linn”. Selle raames tahetakse erasektori kaasabil ergutada linnasid kasutama tarkasid tehnoloogiaid kombineerides energia-, transpordi- ja IT-vahendeid. SUVI 2013 Konservatiiv

21


PM/SCANPIX BALTICS / MARGUS ANSU

TURVALISUS

Õnnelik õnnetus, kus autodest pole küll palju alles, aga juhid pääsesid suuremate vigastusteta. Avarii juhtus möödasõidul sirgel teelõigul.

22

SUVI 2013 Konservatiiv


TURVALISUS

Õnnetussurmade vähendamine tähendab meie väikesele rahvale palju, sest iga säästetud elu on tähtis. Iseseisvusaja väikseim arv õnnetussurmasid oli 2012. aastal, kui liikluses, tules ja vees hukkus alla 200 inimese. See on ligi neli korda vähem kui 1994. aastal.

Säästetud inimelud – rangem suhtumine paadunud rikkujatesse mõjub

Õ KEN-MARTI VAHER siseminister

nnetussurmade vähenemine jätkub, sest selle aasta algusest hukkus nii tules kui ka liikluses mullusega võrreldes ligi kaks korda vähem inimesi. Oleme niisuguste arvudeni jõudnud eesmärgipärase töö tulemusel. Surmade ja vigastuste vähendamiseks oleme siseministeeriumi valitsemisalas kehtestanud kolm olulist tegevusliini: järelevalve tugevdamine, rangem suhtumine paadunud rikkujatesse ja suurem rõhk ennetustööle. Üksnes kõigi kolme toimimise korral saame olla kindlad, et igal aastal hukkub õnnetustes üha vähem inimesi. Eelmine aasta ja selle aasta algus on näidanud, et läbimõeldud ja süsteemse järelevalvega suudame hoida ära palju hukkumisi ja vigastusi.

On väidetud, et liikluses on vähenenud õnnetuste arvu põhjuseks ilm või hoopis tänavaaukudest tulenev kiiruste vähenemine. Või siis on liiklejad vahepeal mõistlikuks muutunud. Ometi siunas nii mõnigi ekspert veel eelmise aasta algul toonase sünge statistika valguses just ebamõistlikke liiklejaid. Ilmastik on meil aga endiselt põhjamaine ning auke ilmub tänavatele kogu aeg.

Läbimõeldud järelevalve tugevdamine Järelevalve suunamine riskikohtadesse võimaldab kasutada politseijõude tulemuslikumalt. Samuti kaitseb läbimõeldud järelevalve õiguskuulekaid inimesi – neid, kelle soov on liigelda rahulikult ja kes käiSUVI 2013 Konservatiiv

23


200 200

133 133

24 333 333

267 267

153 153 137 137

67 67

0 0

90 90 75 75 60 60 45 45 30 30 15 15 0 0 24 24

SUVI 2013 Konservatiiv 122 122 95 95 131 131 105 105

324 324

266 266 229 229

107 107 100 100 138 138

63 4163 41

Liiklusõnnetused Liiklusõnnetused

2013. aasta I poolaasta kuni 17. juunini 43 43

21 21 49 4849 48 124 124

36 36

Tulekahjud Tulekahjud 104 104 44 4443 43 61 30 61 3028 28 46 2446 2124 21

Muu Muu Muu liiklusõnnetus liiklusõnnetus liiklusõnnetus

2 3 2 3

24 7 824 78

16 16

2012. aasta I poolaasta kuni 17. juunini 21 4 721 47

54 54

Sõiduki Sõiduki Sõiduki ümberpaiskumine ümberpaiskumine ümberpaiskumine teel teel teel

Liiklusõnnetustes vigastatute arv 1 1

15 615 6 Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge teel teel teel oleva oleva oleva takistusega takistusega takistusega

Sõidukite Sõidukite Sõidukite külgkokkupõrge külgkokkupõrge külgkokkupõrge

1 1 1 1

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge loomaga loomaga loomaga

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge sõidukiga sõidukiga sõidukiga küljelt küljelt küljelt

3 4 4 1 3 1

Sõidukite Sõidukite Sõidukite külgkokkupõrge külgkokkupõrge külgkokkupõrge

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge ees ees ees liikuva liikuva liikuva sõidukiga sõidukiga sõidukiga

5 5 3 2 3 2

Sõiduki Sõiduki Sõiduki ümberpaiskumine ümberpaiskumine ümberpaiskumine teel teel teel

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge teevälise teevälise teevälise takistusega takistusega takistusega

9 9

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge ees ees ees seisva seisva seisva sõidukiga sõidukiga sõidukiga

Sõiduki Sõiduki Sõiduki teelt teelt teelt väljasõit väljasõit väljasõit 2 2 6 6

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge ees ees ees liikuva liikuva liikuva sõidukiga sõidukiga sõidukiga

6 6 4 4 10 10

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge teevälise teevälise teevälise takistusega takistusega takistusega

12 12

Muu Muu Muu liiklusõnnetus liiklusõnnetus liiklusõnnetus

371 371 8 8 Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge vastutuleva vastutuleva vastutuleva sõidukiga sõidukiga sõidukiga

24 24

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge vastutuleva vastutuleva vastutuleva sõidukiga sõidukiga sõidukiga

4 4 Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge jalakäijaga jalakäijaga jalakäijaga

30 30

Sõiduki Sõiduki Sõiduki teelt teelt teelt väljasõit väljasõit väljasõit

400 400 13 13

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge sõidukiga sõidukiga sõidukiga küljelt küljelt küljelt

30 30 25 25 20 20 15 15 10 10 5 5 0 0

Kokkupõrge Kokkupõrge Kokkupõrge jalakäijaga jalakäijaga jalakäijaga

TURVALISUS

Liiklusõnnetustes hukkunute arv

Õnnetusjuhtumites hukkunute arv

87 87 54 54

20 20

Uppumised Uppumised

2012. aasta kokku


TURVALISUS vad tulega ohutult ümber. Võtmesõnad on just järelevalve kvaliteet ja selle tagamine kõikjal Eestis nii, et ükski politseinik poleks tänaval ainuüksi protokollide vormistamise pärast või seetõttu, et “minister käskis”. Iga politseinik peab mõistma oma rolli inimelude säästmises. Peale selle tugevdame järelevalvet ka muul moel.

Iga politseinik peab mõistma oma rolli inimelude säästmises.

2012. aasta kevadel vastuvõetud liiklusjärelevalve tegevuskavaga suurendasime järelevalve mahtu ligi 10%. Tänavu tõstame patrullide arvu sajani ning suurendame liiklusjärelevalvet e-välimenetluse rakendamise ja väärteomenetluse kiirendamisega. Nii et selle aja, mille politseinikud kulutaksid paberite täitmise peale, saavad nad edaspidi pühendada hoopis järelevalvele. Järelevalve maht suureneb ka uute tehniliste vahendite võrra, mis võimaldavad menetlusaega kokku hoida. Näiteks võtsime eelmisel aastal kasutusele 30 uut tõenduslikku alkomeetrit ja sama palju uusi neljasuunalisi kiirusmõõteseadeid. Ka tuleohutuses oleme suunanud järelevalve veelgi enam riskikohtadesse ja suurendanud eluruumide tuleohutuse kontrolli. Hiljuti rakendus enesekontrolli süsteem, mis tõstab suurema riskiga asutuste ja ettevõtete vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti võimaldab see senisest enam teha riiklikku järelevalvet nendes piirkondades, kus on rohkem tulekahjusid või probleeme.

Senisest karmim suhtumine rasketesse õigusrikkumistesse See on oluline eelkõige korduvate rikkujate puhul, keda saab taltsutada üksnes range suhtumisega ja vajaduse korral õiguste märgatava piiramisega. Alates eelmisest kevadest oleme muutnud oluliselt rangemaks karistus-

praktikat raskete rikkumiste eest, milleks on turvavarustuse eiramine, joobes juhtimine ja kiiruse piirmäära ületamine. Varasemast rohkem kohaldatakse aresti, mis paneb rikkujaid tunduvalt enam mõtlema oma tegude tagajärgedele. Samuti rakendasime ellu seadustes ammu kirjas oleva võimaluse konfiskeerida paadunud roolijoodiku sõiduk. Võrreldes 2011. aastaga võeti eelmisel aastal ära ligi kaheksa korda rohkem sõiduvahendeid, kokku 48. See tähendab, et neil korduvatel rikkujatel, kellele pole senised karistused mõju avaldanud, muudetakse sõiduki äravõtmisega rooli taha istumine lihtsalt võimatuks. Pääste valdkonnas võttis riigikogu vastu tuleohutusseaduse muudatuse, mis võimaldab hakata trahvima neid inimesi, kes on korduvalt põhjustanud oma kodus hooletusest tulekahjusid. Selliseid juhtumeid on aastas rohkem kui pool tuhat ja seni mingit karistust selle eest ei järgnenud. Kõige rohkem kannatasid sellise hooletuse pärast naabrid, kes elasid pideva hirmu all. Karmimad karistused saadavad korduvatele rikkujatele selge sõnumi, et niisugune käitumine ei ole lubatav.

Iga läbimõeldult ennetusse suunatud euro on kümme korda odavam kui tegelda tagajärgedega.

tumisi muutva teabega nii alaealisteni kui ka toimetulekuraskustega ja muukeelsete elanikeni. Nii uuringud kui ka statistika kinnitavad, et teavituskampaaniad tõepoolest toimivad: paljud küsitletud ütlevad, et nad kinnitavad turvavöö või kannavad helkurit just kampaania mõjul. Tulesurmade vähendamises on märgatavalt olnud kasu suitsuandurite paigaldamisest ja isekustuvate sigarettide kasutusele võtmisest. Möödunud aastal hukkus sigaretist alguse saanud tulekahjudes 19 inimest. Seda ei ole vähe, kuid see on siiski peaaegu poole vähem kui varasematel aastatel.

Otsustav roll on inimesel endal Niisiis on õnnetuste ärahoidmisel suur roll just inimesel endal. Näiteks on tõestatud, et kui kõik inimesed kinnitaksid alati oma turvavöö, väheneks liikluses hukkunute arv 10–20%. Samavõrra väheneks ka vigastuste raskus. Kõige tähtsam, mida igaüks meist teha saab, on mõistagi püüda õnnetusi vältida. Selle eesmärgi nimel töö jätkub ja usume, et aasta lõpus kokkuvõtteid tehes oleme jõudnud lähemale eesmärgile viia õnnetussurmade arv võimalikult väikseks. Lõpuks on iga säästetud inimelu meie kõigi pingutust väärt.

Suurem rõhk ennetusele Õnnetussurmade ja vigastuste ennetamine ja ärahoidmine on turvalisema ühiskonna loomisel võtmetähtsusega. Iga läbimõeldult ennetusse suunatud euro on ühiskonnale kümme korda odavam kui tegelda õnnetuste tagajärgedega. On selge, et turvalise ühiskonna alus on elanike haritus, sealhulgas teadlikkus ohutusest, ja ligimest austavad käitumishoiakud. Viimase kahe aastaga oleme ennetuseks mõeldud summat suurendanud enam kui kaks korda. Tänavu saame tagajärgi ennetada enam kui miljoni euroga. Selle raha eest jõutakse hoiakuid ja käiSUVI 2013 Konservatiiv

25


TULIPUNKT

Topelkodakondsus on mõiste, mille ümber on kerkinud tõsine debatt. Millised on topelkodakondsusega seonduvad probleemid ja kui lihtsad või keerulised on lahendused? Riigikogu liige Mart Nutt annab siinkohal teemast ülevaate nõnda, et iga lugeja saaks selles debatis oma seisukoha kujundada. Head kaasamõtlemist!

TOPELTKODAKONDSUS Miks peaks Eesti kodakondsusküsimuses hoidma konservatiivset joont?

D

ebatti topeltkodakondsuse või isegi enamate kodakondsuste üle saab ainult kiita. On vaieldamatu tõsiasi, et inimeste sagedasem reisimine ja üle riigipiiride ulatuvad perekonnasuhted seavad topeltkodakondsuse küsimuse hoopis teise valgusesse kui mõni kümnend tagasi.

26

SUVI 2013 Konservatiiv

NIKITA ZABELLEVITŠ | DREAMSTIME.COM

Mõned riigid lihtsalt ignoreerivad topeltkodakondsuse fakti, tehes näo, et seda ei eksisteeri. Topeltkodakondsus on mingis ulatuses tegelikult paratamatus kõikides riikides, ka nendes, kus seda seadusega ei lubata. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus inimesi sünnib sellegi poolest mitme sünnijärgse kodakondsusega. See aga ei tähenda, et riigid topeltkodakondsust väga soosiksid. Pigem püüavad ka need riigid topeltkodakondsust piirata, kus seda praegu tunnustatakse. Mõned riigid aga lihtsalt ignoreerivad topeltkodakondsuse fakti, tehes näo, et seda ei eksisteeri (näiteks meie naaberriik Rootsi). Topeltkodakondsus suurendab mitmete inimrühmade valikuvõimalusi,


TULIPUNKT nii saab kergemini reisida, töötada, sotsiaalseid hüvesid ning valida parlamenti mitmes riigis. Seepärast on surve topeltkodakondsuse seadustamiseks igas riigis olemas. Topeltkodakondsusega võib tekkida aga isikule ka probleeme, näiteks sõjaväekohustuse täitmisel, topeltmaksustamise oht jms. Seda aga enne probleemi tekkimist ei teadvustata. Riikidele on topeltkodakondsusest enamasti rohkem probleeme kui kasu. Ko-

dakondsus on leping riigi ja isiku vahel ning mitmikkodakondsus tähendab ühe ja sama isiku samasugust lepingut mitme riigiga. Siit tõuseb küsimus, kuidas sellises olukorras lepingut täita ja kuidas näeb välja olukord, kus mitmel riigil on üheaegselt kohustus seda isikut kaitsta, isikul on aga samaaegselt kohustused mitme riigi ees. Olukorras, kus isikul on reaalsed sidemed teiste kodakondsusjärgsete riikidega katkenud või kui riigid lepingutega reguleerivad, kuidas topeltkodakondsus realiseerub, on need vastuolud ületatavad. Kui aga riigid pole kokku leppinud ja isik kasutab aktiivselt mitut kodakondsust, võib tekkida ettearvamatuid olukordi. Teine probleemide ring tekib olukorras, kus isik on kahe sellise riigi kodanik, millel on vastandlikud huvid seda kodanikku mõjutada või kasutada. Eesti ja Venemaa puhul võib sellist huvide konflikti ette kujutada, Venemaa ja Gruusia puhul on sellel pinnal konflikt juba aset leidnud. Ilmselt oleks ka keeruline Eesti ja Venemaa vahel kokku leppida, kuidas topeltkodakondsusega isik toimetab, kuna Venemaa ei ole vaevunud Eestit isegi teavitama, kui paljud Eesti elanikud on võtnud Vene kodakondsuse. Kindlasti on oluline julgeolekupoliitiline tegur, kui suur on isikute hulk, kellel on võimalus topeltkodakondsusele. Kui see puudutab 1–2% elanikkonnast, pole see mingi probleem. Kui aga 30% või enam, on see suur probleem. Kui Eestis seadustataks topeltkodakondsus, siis jääks kõige väiksemate va-

likuvõimalustega inimesteks need, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud ja kes ise elavad Eestis, kuna neil puuduks ainsana võimalus saada lisaks Eesti kodakondsusele mõne teise riigi kodakondsus. Selliseid inimesi on umbes 65% kodanikkonnast. Teistel oleks see võimalus olemas. Riik võib muidugi seadusega piirata

isikute ringi, kellel on õigus topeltkodakondsusele (näiteks sünnijärgsed kodanikud), kuid sel juhul peab see piirang olema põhjendatud. Juba praegu on mõned poliitikud ja eriti idapoolse naaberriigi meedia juhtinud tähelepanu asjaolule, et suurendades sünnijärgsete kodanike õigusi, mis ei laiene naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, süvendatakse nn esimese ja teise järgu kodanike jaotust. Seega püüdes lahendada üht probleemi, tekitatakse teine. Väide, et topeltkodakondsuse lubamine aitaks hoida sidemeid välismaale elama ja tööle asunud Eesti kodanikega, ei pruugi olla tõene. Isik, kes asub

MART NUTT on rahvusvaheliste suhete doktor ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige.

taotlema elukohamaa kodakondsust, mis on üpris vaevarikas protsess, on enamas-

Kui riigid pole kokku leppinud ja isik kasutab mitut kodakondsust, võib tekkida ettearvamatuid olukordi. ti valiku teinud. Seda näitab välismaal elavate eestlaste vähene valimisaktiivsus riigikogu valimistel. Pigem võib olla hoopis vastupidi: kui inimene teab, et tal ei saa olla korraga mitut kodakondsust, siis ei hakka ta ilma mõjuva põhjuseta teist kodakondsust taotlemagi ja jääb sel viisil kindlasti rohkem Eestiga seotuks. Sünnijärgset Eesti kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta. Kindlasti ei tohi

riik seada inimeste ette ka ebamugavaid valikuid. Kohustus mõnest sünnijärgsest kodakondsusest loobuda, kui neid on rohkem kui üks, võib selliseks ebamugavaks valikuks osutuda. Kuid see on lahendatav ka võrdlemisi lihtsalt, kui kaotada seadusest selline valikukohustus. Laiem topeltkodakondsuse seadustamine on aga pöördumatu samm, mida ei tohiks teha kõiki tagajärgi läbi analüüsimata. Juba Kardinal Richelieu soovitas “Ärgem otsustagem uisapäisa”. Nii suure pretsedendi tekitamisel peaks kardinali soovitust tõsiselt võtma. SUVI 2013 Konservatiiv

27


KRISTLIK ÜHENDUS

Et konservatiivses erakonnas tegutseb kristlik ühendus, on mõneti ootuspärane. Et see ühendus ei ole veel aastavanunegi, on seevastu natuke veider. Ometi on ta nüüd olemas ja päris toimekas. Aga miks tegutsetakse ja mida tehakse ning keda sellesse klubilisse ühendusse oodatakse? Katsume siinkohal veidi selgust luua.

Kristlik ühendus tegutseb

K

Kristlik ühendus: • koondab kristliku maailmavaatega IRLi liikmeid, • on konfessioonideülene, • tegutseb klubilises vormis, • on suunatud IRLi liikmete ühisosa leidmisele väärtusruumis. Ühendusega liituda soovijatel palume ühendust võtta Kersti Kasega. tel 56 627 293 e-post kersti.l.kask@gmail.com

28

SUVI 2013 Konservatiiv

ristlik ühendus on sündinud eelkõige selleks, et hoida meie esivanemate väärtusi, mida on kahtlemata lihtsam kahe sõnaga deklareerida, kui detailsemalt kirjeldada. Kristlase jaoks on elul jumalik alge ja nõnda ka eriline väärtus. Siit tuleneb ligimesearmastus, soov elu hoida ja seda väärtustada, vajadusel olla abiks nõrgemale. Selles polegi midagi erilist, on ju sellised väärtused omased igale heale inimesele. Lisame siia vägagi kristliku idee inimese isiklikust vastutusest ja pilt hakkab muutuma selgemaks. Võib öelda, et ka parempoolsemaks. Aidata saab neid hädasolijaid, kes soovivad muutuda, mitte neid, kes tahaksid mugavamalt hädas olla. Just siin on kristliku ühenduse tegevuse põhitelg, aga ühendus on uus ja algus kompiv. Koosolemisel võib ootamatult kerkida arutelusid, kus üks osapool teatab, et oluline on ühenduse väärtuste ja ideede jõudmine erakonna programmi. Teine väidab selle vastu, et programm on surnud dokument ja sekkumine on vajalik konkreetsetes poliitikates ja praktikates. Niisiis on ühenduse tegevuses tõepoolest olulisel kohal poliitiline ambitsioon. Mitte küll individuaalne, aga aateline kindlasti.

POLIITILINE DISKUSSIOON on ühenduse tegevuses kindlasti oluline, mõneti ka meelelahutuslik, aga noore organisatsiooni enda jaoks praegu olulisim õppetegevus. Ei, siin ei õpita piiblit ega valmistuta misjonäritööks nagu stereotüüpne nägemus kristlaste ühendusest ehk võiks eeldada. Ühenduse liikmete suurimaks mureks on muutuv riik, kus vastutus ühiskonnas

toimuva eest seisab aina enam riigil ja vähem üksikisikul. Levima kipub suhtumine “meie maksame makse, sotsiaalministeerium garanteerigu heaolu ja mitte vaid meile, vaid ka neile, kellest me hoolime”. Just siinkohal ongi tegemist üksikisiku vastutuse dramaatilise vähenemisega võrreldes meie vana-vana-vanemate aegadega. Riigi garanteeritud heaolu võib küll tunduda mugav, aga see toob paratamatult kaasa distantseerumise ja võõrandumise ühiskonna liikmete vahel. Lisaks tekib heaolujanus hulk teisejärgulisi probleeme, mida riik püüab lahendada luues kõikjale püüdlikult formaalset võrdsust. KUIDAS MUGAVUSELÕHET ÜLETADA ja

kas see on üldse võimalik? Nendele küsimustele soovibki ühendus vastust leida. Meile on abiks kristlikud organisatsioonid, kes tegelevad abivajavate inimestega. Tegelevad omast initsiatiivist, kogukonna toel ja on enamasti riigi poolt märkamata, rahastamata ning … tulemuste osas üksjagu edukamad, kui samalaadse tegevusega seotud riiklikud struktuurid. Nõnda käimegi neil organisatsioonidel külas, kuulame, saame osa kogemustest. Õpime. Siit edasi on võimalik juba ühel hetkel järeldusi teha ja ühenduse tegevuses eesmärke püstitada. Kristlikku ühendusse ja meie kogemusteotsingusse on oodatud kõik erakonna kristlased, konfessionaalsest kuuluvusest sõltumata. Tegemist on organisatsiooniga, mille liikmete kristlik taust loob ühtsema suhtlusruumi, kus ei kulu liiga palju aega ja energiat põhimõtteliste maailmavaateliste erinevuste lahkamisele.


5X KARL-KRISTJAN NIGESEN

KRISTLIK ÜHENDUS

IRLi rahvas Lootuse küla piirikivi juures. Vasakult esimene on võõrustaja Märt Vähi. Lootuse küla vabatahtlike pritsumeeste depoo.

LOOTUSE KÜLA tegutseb nelipühilase Märt Vähi juhtimisel ning on saavutanud suurepäraseid tulemusi meelemürgisõltlaste rehabilitatsioonis. Riiklikku toetust küla ei saa, maa on annetanud Märt Vähi ja taristu loomisel on abiks olnud head inimesed. Laitse rahva mure läheduses elavate “narkomaanide” osas on viimaste aastate jooksul oluliselt leevenenud. On ka põhjust, sest Lootuse rahva peetav vabatahtlik tuletõrjekomando loob naabruskonda turvatunnet juurde ning sõltlased ei ole siin mitte “narkomaanid”, vaid haigusest vabaneda soovivad patsiendid, kelle aja sisustab suuresti töötegemine saekaatris.

Kaia Kapsta selgitab emotsionaalselt sihtasutuse ees seisvaid väljakutseid.

See noormees oli veel aasta tagasi oma eluga tõsiselt puntras. Täna on ta asjalikum mees kui enamik eakaaslastest.

Sihtasutuse VÄÄRTUSTADES ELU juht Kaia Kapsta räägib, et kui organisatsiooni põhieesmärk on raseduskriisialane nõustamine ja seeläbi sündimata inimeste päästmine, siis aina enam püütakse tegeleda põhjustega, mis raseduskriisini viivad. Selles osas on abiks pereteraapia koolitused.

Avo Üprus ja Kersti Kask tutvumas sihtasutuse “Väärtustades elu” infomaterjalidega.

SUVI 2013 Konservatiiv

29


VALIMISED

20. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Konservatiiv uuris peasekretärilt, liikmeühendustelt ja piirkondadelt, kuidas sujuvad erakonna ettevalmistused valimisteks.

Kuidas sujub ettevalmistus kohalike omavalitsuste valimisteks? salu Haapsalus ja Andres Metsoja Pärnus. Siinkohal teen erakonnakaaslastele üleskutse: kõik, kes valimistel kandideerida soovivad või kellel on huvi kampaanias kaasa aidata, andke sellest erakonnale teada!

Panustame inimeste kuulamisse ja otsesuhtlusesse

TIIT RIISALO IRLi peasekretär

E

ttevalmistused oktoobris toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks on käimas usinalt. Ka seekord, sarnaselt riigikogu valimistele, pöörame erilist tähelepanu inimeste kuulamisele ja otsesuhtlusele. Arvamuse küsimine on kõige vahetum viis teada saada, mis on inimeste ettepanekud ja mured oma kodukohas. Selleks alustasime aprilli lõpus üleriigilise küsitlusega, mille tulemusi kasutame oma kohalike valimiste programmi koostamisel. On väga positiivne, et oleme saanud palju tagasisidet: küsitlusele on praeguseks vastanud ligi 25 000 inimest. See annab meile hea ülevaate sellest, millele tuleb erinevates Eestimaa paikades tähelepanu pöörata. Lisaks küsitluse läbiviimisele oleme terve suvi üle Eesti väljas IRLi kuulamistelkidega, kus inimesed saavad oma arvamust avaldada, küsitlust täita ning uurida IRLi tegemiste ja poliitika kohta. Kuulamistelgid püstitame enam kui 70-l korral. Samuti käib töö valimisnimekirjade koostamisega. Juba on selgunud nii mõnedki IRLi linnapeakandidaadid, näiteks Eerik-Niiles Kross Tallinnas, Merle Mäe-

30

SUVI 2013 Konservatiiv

Rapla vald vajab ambitsioonikamat juhtimist!

E

elolevatel kohalikel valimistel on Rapla vallas konkurents kasvanud, lisandunud on üks valimisliit. IRL-ile tähendab see loomulikult täiendavat tööd ja pingutust, et oma positsioone volikogus hoida. Võrreldes eelmise korraga on meil küll üks selge erinevus: meil on oma vallavanema kandidaat, prae-

gune abivallavanem Indrek Kullam. Sellest tulenevalt on meil plaan korraldada vallavanema kandidaadi tutvustamiseks enne sügisest valimiskampaania põhiperioodi eelkampaania. Valimisprogrammi koostamisel proovime jääda valla võimetele vastavate realistlike lubaduste juurde. Ebarealistlikud lubadused kõlaksid küll uhkelt, kuid käiksid inimestele üle jõu. Vallas peab tekkima selge idee, kuidas näidata ennast maakonna keskusena. Samuti peavad Rapla vallal olema lahendused, kuidas neid ideid ellu viia. Suurendada tuleb koostööd küla- ja kultuuriseltside ning spordiklubidega, et koondada jõud näiteks erinevate objektide ehitamisel. See on just see valdkond, mis tundub praegu Rapla vallas nõrgavõitu ja millele soovime ise rohkem kaasa aidata. Valimiste peateemadeks kujunevad – nagu paljudes kohtades Eestimaal – haridus- ja gümnaasiumivõrk, töökohtade loomine, noorte huviharidus, noorte elamisvõimaluse soodustamine maal. TIIT LEIER IRLi Rapla osakonna juhatuse liige, Rapla maavanem

Viimsi osakonna eesmärk on valimisvõit

E

elmistel kohalikel valimistel õnnestus IRLil Viimsis valimised võita – saime 21-liikmelises volikogus seitse volikogu liikme kohta. Viimased neli aastat oleme kandnud Viimsis valitsusvastutust ja viinud ellu mitmed


VALIMISED meie valimislubadused. Selleks, et saaksime tehtud tööd jätkata, peame eelseisvatesse valimistesse suhtuma väga tõsiselt. Osakonnas oleme praegu koostamas valimisnimekirja. Sealt võib leida varasemalt IRL Viimsi nimekirjas kandideerinud inimesi, lisaks otsime uusi ja tublisid inimesi. Meie eesmärk on panna välja nimekiri, mis koosneb viiekümnest tublist ja väärikast kandidaadist. Sealt võib leida nii naisi, noori, eakaid kui ka ettevõtjaid, spordi- ja kultuuriinimesi. Loodetavasti leiab iga valija meie nimekirjast endale sobiva kandidaadi. Meie eesmärk on ka eelolevad valimised Viimsis võita. Praegu töötame välja valimiste kampaania- ja meediaplaani ning teeme kokkuvõtteid lõppevast valitsemisperioodist. Osa lubatud asju viisime ellu, kuid mõned asjad tuli piiratud rahaliste võimaluste tõttu edasi lükata. Sellest järgmine samm on uute valimislubaduste ja sõnumite väljatöötamine ning mõtestamine. IRL Viimsi osakonna üldkogul teeme teatavaks oma valimislubadused ja valimisplatvormi. Samuti peaks üldkogu ajaks olema koos valimisnimekiri ning teada volikogu esimehe ja vallavanema kandidaat. Viimsis on suvel ja sügisel palju avalikke üritusi, kus plaanime ka IRL Viimsi osakonnaga osaleda ning meie kandidaate ja valimislubadusi tutvustada. Kindlasti plaanime olla võimalikult palju rahva keskel ning kuulata rahva häält ka ukseltuksele kampaania raames. JAN TREI IRLi Viimsi osakonna juhatuse liige, Viimsi abivallavanem

augustil Kihnu saarel. Suveakadeemias toimub poliitiline seminar, vabatahtlikele jagatakse nõuandeid kampaania tarvis ja muidugi jääb aega ka saarega tutvumiseks. ANNELY AKKERMANN naiskogu IREN esimees, riigikogu liige

IRL Naiskogu IRENi sihid on selged

I

RENi kampaaniakoolitused on suunatud kolmele sihtrühmale: esikandidaadid, kandidaadid ja vabatahtlikud abilised. Alustasime ettevalmistusi eelseisvateks valimiseks juba mullu novembrikuus Tartus toimunud Sügisakadeemias, mille teemaks oli vabatahtlikkus poliitikas. Poliitikud rääkisid, millist abi nad ootavad vabatahtlikelt. Arutleti, kuidas innustada neid inimesi, kes ise aktiivselt poliitikas kandideerida ei taha, kuid on rõõmuga nõus erakonnale abiks olema. Aprillikuu viimasel nädalal toimus tipp-kandidaatide koolitus – nemad peavad alustama esimestena ja olema kõige professionaalsemad. Koolitusel tutvustas Kaido Kukk sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi. Urve Eslas Postimehest rääkis, kuidas kirjutada arvamuslugu, mis võiks leida äratrükkimist üleriigilises meedias. Profifotograaf Indrek Arula tegi fotod, mida saab kasutada koduleheküljel ja arvamuslugude juures. Nüüd ongi poliitikutel jäänud veel vaid sisu kirjutamise vaev. Järgmine suurem koolitus, mis on mõeldud kõigile IRLi nimekirjas kandideerivatele naistele, toimub 14. septembril Kõue mõisas. Seal on plaanis juhendada naisi, kuidas viia enda ja nimekirja huvides ellu erakonna poolt ettevalmistatud kampaaniat. Räägitakse ka sellest, mida viimasel kampaaniakuul teha ja mida mitte. Vabatahtlike innustamise sündmus Suveakadeemia toimub tänavu 2. ja 3.

IRL Noored on pealehakkamist täis

I

RL Noorte tähelepanu keskpunktis on kohalikel valimistel noored kandideerijad ning nende motiveerimine ja koolitamine. Juba 2011. aasta sügisel alustasime IRL Noorte Liidriakadeemiaga, kuhu koondasime valimistel kandideerimissooviga aktiivsed noored. Praeguseks on Liidriakadeemiast kujunenud koolituste ja seminaride sari, mis keskendub kõigele vajalikule, mida noor kandideerides teadma peaks. Koolituste ja seminaride raames õpiti meeskonnatööd väärtustama, avalikult esinema, samuti oma teemale keskenduma ja sotsiaalmeedias kampaaniat tegema. Oma kandideerimiskogemusi ja -nippe jagasid meie enda riigikogu liikmed ja varem kandideerinud noored. Praeguse seisuga kandideerib üle Eesti rohkem kui 30 noort ning paljud noored on valmis rakendama oma energiat kampaaniatöösse. Ees seisavad töökad kuud, kuid IRL Noored on väljakutseteks valmis ja julget pealehakkamist täis. Noored – olemas, motivatsioon – olemas, seega – minek! SIRLE ROSENFELDT IRL Noorte esimees SUVI 2013 Konservatiiv

31


PUHKUS

Eestimaa

avastamata suvituspärlid Pikale talvele vaatamata on suvi lõpuks kätte jõudnud ning ilmad on muutunud soojaks ja päikeseküllaseks. Et Konservatiivi lugejatel oleks lihtsam enda suveplaane teha, annavad mõned IRLi liikmed ülevaate oma meelissuvituskohtadest. Nimetagem neid avastamata suvituspärliteks, kuna vaatamata oma ilule ja võlule on need suuremate inimmasside eest mõnevõrra varju jäänud. Ja just see ongi asjaolu, mis teeb nendest kohtadest tõelised pärlid!

RMK Lõunalaagri matkarada, Värska Soovitavad Ahto Raudoja, XVII ja XVIII Seto kuningriigi ülemsootska ja Toomas Valk, RMK loodusvaht Värskat teatakse enamasti kui ilusa loodusega suvist puhkusepiirkonda. Samas pakub see kant palju avastamisrõõmu ka kultuurija ajaloohuvilistele. Üheks omapäraseks kohaks, kuhu sealkandis rännates tasub oma sammud seada, on paari aasta eest rajatud RMK Lõunalaagri matkarada (2 km). Esmapilgul võib tunduda, et tegu on täieliku ääremaaga, kuid samas annavad matkarajalt leitavad mitmed varemed ja kõrvu kostev Petseri linnakära tunnistust sellest, et kunagi on see olnud vägagi linnalähedane koht. Nimelt asus siin kunagi Eesti Kaitseväe uhke sõjaväelinnak – Petseri Lõunalaager. Matkarajal olevatelt infotahvlitelt saab kunagise laagri kohta ka hulgaliselt teavet. Raja alguses oleva paisjärve kaldale on rajatud hubane lõkkekoht, kus saab jalgu puhata, lõket teha, piknikku pidada ja ka telkida. Kindlas-

32

SUVI 2013 Konservatiiv

ti tasub piirkonnaga tutvumiseks varuda mitu päeva. Samas kandis on võimalik külastada näiteks innovatiivset Saatse muuseumi ja põigata läbi Vana-Jüri seebipoest. Setomaa külateede äärest leiab ka uhked bussiooteko-

jad, kus saab lugeda kohalike külade ajaloost ja arhitektuurist. Lisainfo ja kohalejõudmisõpetus www.loodusegakoos.ee.


JAAK VESKIMÄE | DREAMSTIME.COM

PUHKUS

Kihnu tuletorn, Kihnu Soovitab Annely Akkermann, riigikogu liige

Kalana, Hiiumaa Soovitab Georg Linkov, Kärdla linnapea Esimest korda, siis kui teil tekkis mõte külastada Eesti saari, olite te juba õigel teel. Kohe, kui olite võtnud suuna suuruselt teisele saarele, ei olnud selles enam kahtlustki. See tunne, mis teid valdab sellel hetkel, kui praam on liikvele läinud ja aeg seisma jäänud, on rahu! Nüüd ei ole enam kuhugi kiiret. Saarele jõudes soovitan teil võtta sihi Kalanasse. See müstiline paik asub saare kõige kaugemas otsas, peaaegu et maailma lõpus, Kõpu poolsaare tipus. Kindlasti aga Eesti lõpus! Kalana teeb müstiliseks eelkõige koha positiivne aura ja looduse meditatiivne

jõud. Kohale jõudes ei usu te ise ka, et olete ikka veel maa peal. Kõik see, mida te näete ja kogete, on justkui mõnelt tundmatult planeedilt. Tagasi maa peale toob teid suitsukala lõhn, värske kohv ja saiakeste aroom, mida kohalik Hõbekala kohvik teile igal ajahetkel pakub. Lisaks on võimalik osa saada teatrietendustest vanas sadamas, külastada kunstinäitust ja teha veesporti. Saab veeta tunde veepiirilt auguga kive otsides ja näha Eesti suurimaid laineid, kohata tuntud inimesi, kes seda paika salajas hoiavad ja teiste eest varjavad, ise aga igal vabal võimalusel sinna põgenevad.

Kihnu lõunaneemel Pitkänäl seisva majesteetliku tuletorni uksed on sellest suvest taas külalistele avatud. Tuletorni saab sisse astuda 1. juunist kuni 31. augustini ajavahemikus kell 10–16. Pea 20 aastat seisis 29-meetrine torn kõrgis suletuses ning kaunist vaadet pääsesid imetlema üksikud inimesed erilistel juhtudel. Torn on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnu tuletorni tunneb meremees pimedas ära 12-sekundilise valgussignaali järgi: 1,5 s valge, 2 s pime, 1,5 s valge, 7 s pime. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks ja tornist on saanud üks Kihnu sümboleid. Tuletorni taasavamise puhul pühendas kohalik laululooja Suõmetsa Mihkel puagile uue laulu. Kihnu saare lõunatipp oma romantilise rannalooduse ning plinkiva puagiga on üks noorte lemmikumaid kohtumispaiku. Eriti siis, kui kadakad tolmavad ja kibuvitsad õitsevad – mais ja juunikuus. Pärandkultuuri aastal on just õige aeg külastada Kihnu saart, sest Kihnu kultuuriruum on kantud ülemaailmsesse UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja. Kihnlased kannavad igapäevaselt oma rahvariideid ja räägivad kihnu murret (kielt). Kindlasti tasub külastada ka uuendatud Kihnu muuseumi. Paljudes taludes oodatakse suvekülalisi, neile pakutakse kohalikku toitu, peamiselt kala ja leiba-saia.

SUVI 2013 Konservatiiv

33


PUHKUS

Sakala tee matkarada, Järvamaa Soovitavab Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem võtete paigale. Või Saare-Siimu tamm, mis on Järvamaa suurim, 24-meetri kõrgune ja 6,1-meetrise ümbermõõduga seest õõnes põlispuu Rassi külas. Sakala tee matkarada (12 km) on mõnus jalutamiseks, sügiseti aga meelitab raja ümbrus ligi seenelisi ja marjulisi. Puhkama võib jääda kas metsaonnidesse, mis tasuta kõigile kasutamiseks avatud või Tagametsa jahilossi. 2005. aastal täielikult renoveeritud jahiloss on Tagametsa laagriala peahoone, kus saab korraldada kokkutulekuid, pakkuda majutust ning korraldada seminare. Jahilossi laskis 1914. aastal ehitada Kabala mõisnik parun Victor von Taube.

JAAK NILSON / VISITESTONIA.COM

Huvitavaks ja mõnusaks puhkamiseks ei ole vaja kaugele sõita. Kesk-Eestis, Türi valla piirides on Sakala puhkeala, mille rikkalik ja vaheldusrikas loodus pakub häid võimalusi eelkõige jalgsimatkadeks, aga ka jalgrattaga väntamiseks. Sakala tee matkarada on aastasadu tuntud liikumistee Kabala metsades, kus metsamassiivid on suured ja inimasustus hõre, mis tekitab rahu ja eraldatuse tunde. Siin võib end rahumeeli välja lülitada igapäevaelust, nautida põlismetsa ning avastada toredaid pärandihõngulisi kohti, nagu tõrvapõletamise koht, Vanapagana puhkepaik ja metsaonn, mis on rajatud 1985. aastal omaaegse kultusfilmi ”Põrgupõhja uus vanapagan”

Peipsi põhjakallas ja Kauksi Kaja Kreisman, riigikogu liige Teenimatult vähe on tähelepanu saanud üks Ida-Virumaa turismi pärlitest: Peipsi järve äärne Kauksi piirkond. Siin asuvad omapärased luited ja laulvad liivad, mis on tekkinud Euroopa ühe suurima järve kaldale vee taandumise tagajärjel. Käeulatuses on võimsad Alutaguse metsad, sood, rabad ja matkarajad. Ligiduses on Eesti kõige järverikkam ala, kus asub 40 järve ja järvekest. Turistile on peatumiseks mit-

34

SUVI 2013 Konservatiiv

meid võimalusi, näiteks otse veepiiril asuv OÜ Kauksi Rand puhkeküla ning RMK Kauksi teabekeskus ja telkimisala koos matkaradade, telkimisplatside ja katusealustega. Rohkem privaatsust soovivale külastaja-

le on kahe kilomeetri kaugusel järvest Kauksi Puhkemaja hoonetekompleks, mis pakub majutust ja peoruume. Puhkemaja perenaine kostitab maalähedase toidu ja Peipsi rääbisega.


AJALUGU

ERSP organiseeritud protestimiiting Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval Hirvepargis 23.08.1989.

Miitingul Hirvepargis kõneleb Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eestseisuse liige Tunne Kelam.

MRP-AEG, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Võru noortekolonni korraldatud pikett Enn Tarto, Sivert Zoldini ja Mart Nikluse vabastamiseks Eesti NSV Ülemkohtu hoone juures juulis 1988.

ERSP 25 Tänavune aasta on ERSP juubeliaasta. 25 aastat tagasi toimunu on toona poliitiliselt aktiivsetele inimestele justkui eilne päev, ent uutele põlvkondadele kipub olemategu kauge ajalooga. Meenutame värskenduseks lühidalt ajalugu. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei idee sündis juba 1987. aastal ja formaalne asutamine leidis aset 1988. aasta 21. jaanuaril. Tegemist on ajaloolise sündmusega ka maailma ajaloos, sest sündis Nõukogude Liidu teine erakond ning esimest korda oli kompartei saanud endale ametliku opositsiooni. Võiks ju arvata, et mis see väike erakond Eestis ikka tähendab, ega me toimunut üle ei tähtsusta. Kaugeltki mitte. Et toimunu tõepoolest märkamata ei jääks, korraldas ERSP aktiiv Moskvas 30. jaanuaril pressikonverentsi ning toimunut kajastasid olulisemad Lääne mee-

diakanalid. New York Times’i esilehel ilmus kogunisti intervjuu Vello Väärtnõuga, kes oli ERSP idee algataja. Punaimpeerium reageeris valuliselt, ent juba mõnevõrra ettevaatlukumalt, kui mõned aastad varem kombeks oli. Vello Väärtnõu saadeti kodumaalt välja ning tema poliitiline tegevus asendus budismile suunatud vaimueluga. ERSP seevastu võttis sisse koha Eesti poliitikamaastikul. Koos Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupiga pandi alus Hirvepargi miitingute traditsioonile. ERSP algatas ühes Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Kristliku Liiduga 24. veebruaril 1989 Eesti Kodanike Komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimisega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 12. märtsil 1990. ERSP tõi toonasesse segasesse poliitilisse olukorda selge nõudmise taastada Eesti iseseisva rahvusriigina. Aastatel 1988 kuni 1993 olid ERSP esimehed Lagle Parek, Ants Erm ning Tunne Kelam. 2. detsembril 1995. aastal ühines ERSP Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning sai nõnda üheks IRLi nurgakiviks.

SUVI 2013 Konservatiiv

35


IRLi suur suvine koolitus

“AJAMe eeSTI ASJA!” Aeg ja ruum:

24.–25. august Voore külalistemajas Jõgevamaal

Tuum ja tera:

Hariva ja lõõgastava vahel osavalt balansseeriv koosviibimine algab huvitava koolitusega ja lõppeb ergastava õhtuse peoga. Kõrva ja labajalga rõõmustavad Eesti muusikamaastiku tähed – Muusik Seif ja Tõnis Mägi ning ansambel Scoobidoo. Päeva juhib karismaatiline Tarmo Lamp.

Osalustasu enne 15. juulit:

5 € - osalemine ööbimiseta, lõuna-ja õhtusöök. 5 € – ööbimine oma telgis, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök. 20 € – voodikoht, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.

Osalustasu pärast 15. juulit:

10 € - osalemine ööbimiseta, lõuna-ja õhtusöök. 10 € – ööbimine oma telgis, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök. 25 € – voodikoht, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.

Registreerimine kodulehel www.irl.ee või telefonil 6 240 400.

SUVePÄeVADe PROGRAMM

Tule ja ajame koos Eesti asja!

Laupäev, 24. august

11.00 Saabumine ja loendus 12.00 Erakonna esimehe avasõnad 12.15 Erakorraline Suurkogu (erakonna majandusaasta aruande kinnitamine) 13.30 Kinnitame keha 14.30 Koolitus 18.00 Võtame mõõtu ehk Põhja-Lõuna jalgpall 19.00 Õhtusöök ehk siga vardas 20.00 Suurejooneline viktoriin 21.00 Muusikaline magustoit – Scoobidoo ja Ikevald Rannap 21.45 IRLi lauluvõistlus 22.30 Legendaarne Muusik Seif ja Tõnis Mägi 23.15 Scoobidoo 00.00 Muusik Seif alustab uut päeva 00.45 Kolm diskorkassi (neist üks tuntud ka kui regionaalminister Siim Kiisler)

Pühapäev, 25. august 8.00 Tervisejooks Hommikune kehakinnitus 10.00 Inspireeriv filmihommik 12.00 Suvepäevade pidulik lõpetamine

Noorteprogrammi jälgi Noorte lehelt noored.irl.ee Lastele eraldi programm ja batuut!

Konservatiiv2013 2issuu  
Advertisement