Page 1

INFOLEHT

UKRAINA

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni 천igsuse ja t채ielikkuse eest, ega ka tagaj채rgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa v천ib tuua.

1


INFOLEHT SISUKORD SISUKORD I. ÜLDTEAVE II. RIIGIHALDUS 1. Avalikud teenused / infrastruktuur 2. Sidevõrk III. SOTSIAALHOOLEKANNE 1. Üldteave: õigusnormid 2. Lapsetoetus 3. Eritingimused IV. PENSIONID 1. Üldteave 2. Pensioni saamise eeltingimused 3. Lisapensionisüsteem 4. Esitatavad dokumendid 5. Eesti pensionikindlustussüsteemi kaudu kogunenud õiguste ülekandmine V. ARSTIABI 1. Üldteave 2. Ravimite kättesaadavus ja maksumus 3. Arstiabi ja ravi kättesaadavus 4. Tervisekindlustus 5. Esitatavad dokumendid VI. ELUASEMED 1. Eluaseme tagamine Ukrainasse ilma perekonnata tagasipöördujatele 2. Vabad elamispinnad ja üürikulud 3. Elekter ja gaasiküte VII. TÖÖHÕIVE 1. Tööturu olukord 2. Tööhõiveamet 3. Töötu abiraha 4. Täiendusõppe võimalused ja kutseõpe VIII. HARIDUS 1. Haridussüsteem 2. Haridustee jätkamise tingimused 3. Välisriigi diplomite kinnitamine ja kontrollimine 4. Tagasipöörduvatelt õpilastelt ja üliõpilastelt nõutavad dokumendid 5. Maksumus ja stipendiumid IX. TAGASIPÖÖRDUJATELE VAJALIKE DOKUMENTIDE TAOTLEMINE X. REINTEGRATSIOON 1. Abi reintegreerumisel 2. Finants- ja haldusabi 3. Alustamine füüsilisest isikust ettevõtjana XI. HAAVATAVAD GRUPID 1. Abi üksi tagasipöörduvatele naistele ja emadele 2. Puudega isikud 3. Vaimupuudega isikud 4. Puudega laste haridus XII. MUU OLULINE TEAVE 1. Sõjaväeteenistus 2. Tolliküsimused XIII. KASULIKUD LINGID 2

2 3 3 3 6 6 6 7 7 8 8 9 10 10 10 10 10 11 11 11 11 11 11 12 13 13 13 15 15 16 16 16 17 17 17 17 18 19 19 19 20 20 20 20 21 22 22 22 22 23


INFOLEHT I. ÜLDTEAVE • • • • • •

• • •

• •

Rahvaarv: 45 700 395 Pindala: 603 550 km2 Pealinn: Kiiev Riigipea: president Viktor Janukovõtš (alates 25. veebruarist 2010) SKT elaniku kohta: 6300 USA dollarit (2009. aasta hinnang) Religioon: Kiievi patriarhaadi ukraina õigeusk 50,4%, Moskva patriarhaadi ukraina õigeusk 26,1%, ukraina kreekakatoliku 8%, ukraina autokefaalne õigeusk 7,2%, roomakatoliku 2,2%, protestantlik 2,2%, juudi 0,6%, muu 3,2% (2006. aasta hinnang) Riigikeel: ukraina 67% Muud keeled: vene 24%, rumeenia, poola ja ungari kokku 9% Rahvusrühmad: ukrainlased 77,8%, venelased 17,3%, valgevenelased 0,6%, moldovlased 0,5%, krimmitatarlased 0,5%, bulgaarlased 0,4%, ungarlased 0,3%, rumeenlased 0,3%, poolakad 0,3%, juudid 0,2%, muud 1,8% (2001. aasta rahvaloenduse andmed) Keskmine eluiga: 68,25 aastat Rahaühik: grivna (UAH), kopikas (1 EUR = 10,38 UAH)

Ukraina oli esimese idaslaavi riigi, Kiievi-Vene Suurvürstiriigi keskus ning ühtlasi 10.–11. sajandi Euroopa suurim ja mõjuvõimsaim maa. Nõrgestatuna hävitavatest tülidest ja mongolite vallutustest, liideti Kiievi-Vene Suurvürstiriik Leedu Suurvürstiriigiga ning lõpuks Poola-Leedu riigiga. Kiievi-Vene Suurvürstiriigi kultuuri- ja usupärand sai järgnevatel sajanditel Ukraina rahvusluse aluseks. Uus Ukraina riik ehk kasakate hetmanaat rajati 17. sajandi keskpaigas pärast ülestõusu poolakate vastu. Pidevast moskoviitide survest hoolimata suutis kasakariik jääda autonoomseks veel rohkem kui sajaks aastaks. 18. sajandi lõpus neelas Vene impeerium suurema osa Ukraina etnograafilisest asualast. Pärast Tsaari-Venemaa kokkukukkumist 1917. aastal suutis Ukraina lühikeseks ajaks (1917–1920) iseseisvuda, ent see riik taasvallutati. Seal kehtestati julm nõukogude võim, millega kaasnes kaks näljahäda perioodi (1921–1922 ja 1932–1933), mis põhjustasid üle kaheksa miljoni inimese surma. Teises maailmasõjas hukkus Saksa ja Vene sõjaväe käe läbi veel 7–8 miljonit inimest. Ehkki Ukraina saavutas lõplikult iseseisvuse 1991. aastal Nõukogude Liidust lahku lüües, ei jõutud veel demokraatia ega õitsenguni, sest endisaegne riigijuhtimine ja püsiv korruptsioon pidurdasid majandusreforme, erastamist ning kodanikuõiguste arengut. 2004. aasta lõpukuudel toimunud rahumeelne massiprotest ehk oranž revolutsioon sundis võime loobuma ebaausatest presidendivalimistest ning korraldama uued rahvusvaheliste vaatlejatega valimised, mis tõid võimule reformimeelsed kandidaadid Viktor Juštšenko juhtimisel. Järgnenud sisemised ebakõlad Juštšenko meeskonnas andsid tema rivaalile Viktor Janukovõtšile võimaluse parlamendivalimistel areenile naasta ning 2006. aasta augustis saigi Janukovõtš peaministriks. 2007. aasta kevadel tekkinud poliitikakriisi põhjustatud erakorraliste parlamendivalimiste järel sai sama aasta detsembris uueks peaministriks oranži koalitsiooni juht Julija Tõmošenko. Viktor Janukovõtš valiti presidendiks 2010. aasta veebruaris valimiste teises voorus, mis vaatlejate sõnul vastas enamikule rahvusvahelistele standarditele. Kuu hiljem kaotas Julija Tõmošenko raadas umbusaldushääletuse ning pidi peaministri kohalt tagasi astuma. II. RIIGIHALDUS 1. Avalikud teenused / infrastruktuur Ukraina avalikud teenused ja infrastruktuur tuginevad suurel määral nõukogude struktuurile. Ehkki mõni valdkond on hästi arenenud, tuleb siiski märkida, et Nõukogude Liidust eraldumisele järgnenud majanduskriis on mõjunud väga pärssivalt enamikule 3


INFOLEHT avalike teenuste ja infrastruktuuri valdkondadele, mis on praegu üldiselt alarahastatud. Raudtee. Kõigis suurlinnades, väiksemates linnades ja paljudes külades on raudteejaamad tavaliste ning elektrirongide jaoks. Elektrirongid (ka pendelliikluseks; elektrirongivõrk katab kogu Ukraina ja ka naaberriike) võivad olla standardsed, odavad ja vähem mugavad ning peatuda paljudes kohtades. Teisest küljest on olemas mugavad elektrirongid, millel võib olla kuni kolme klassi vaguneid ning mis sõidavad kiiresti; milles on pehmed istmed, telerid ja restoranvagun ning mille piletihind on kõrgem ja sõltub reisiklassist. Muud on tava- ja kiirrongid ning mõlemal on kolm klassi. Teed. Kõik teed on Ukrainas kattega; kvaliteetsem teekate on suurlinnades ja Ukraina peamiste (oblasti) keskuste vahel. Kõik teed (maanteed) on Ukrainas tasuta. Sadamad. Ukraina piirneb Aasovi ja Musta merega. Ukrainas on 18 kaubasadamat (mis kuuluvad Ukraina transpordiministeeriumi haldusalasse), neli merekalasadamat ning palju eraomandusse ja organisatsioonidele kuuluvaid sadamaid-dokke. Ukrainas asub Euroopa pikkuselt kolmas jõgi. Lisaks on seal palju jõesadamaid. Lennujaamad. Ukrainas on 30 lennujaama, millest 13 on rahvusvahelised. Raudteetransport. Rongipileteid saab teeninduskeskusest, mis asub aadressil: 38/40, Tarasa Shevchenka Avenue, Kiiev, tel 38 044 239 8815.

osta

Ukraina

raudteetranspordi

reisi-

Piletihinna sees on ka voodipesu tasu. Rongipileteid saab osta ilma isikut tõendava dokumendita. Kiiev–Simferopol Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee: Kiiev–Odessa Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee: Kiiev–Sevastopol Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee: Kiiev–Harkiv Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee: Kiiev–Lviv Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee: Kiiev–Dnipropetrovsk Kõrgema klassi kupee: Keskmise klassi kupee: Madalama klassi kupee:

3848 grivnat ehk ligikaudu 87 eurot 4176 grivnat ehk ligikaudu 18 eurot 116 grivnat ehk ligikaudu 12 eurot 617 grivnat ehk ligikaudu 64 eurot 157 grivnat ehk ligikaudu 16 eurot 89 grivnat ehk ligikaudu 9 eurot 680 grivnat ehk ligikaudu 70 eurot 176 grivnat ehk ligikaudu 18 eurot 116 grivnat ehk ligikaudu 12 eurot 477 grivnat ehk ligikaudu 49 eurot 98 grivnat ehk ligikaudu 10 eurot 67 grivnat ehk ligikaudu 7 eurot 421 grivnat ehk ligikaudu 42 eurot 168 grivnat ehk ligikaudu 17 eurot 96 grivnat ehk ligikaudu 10 eurot 514 grivnat ehk ligikaudu 53 eurot 175 grivnat ehk ligikaudu 18 eurot 108 grivnat ehk ligikaudu 11 eurot

Bussitransport. Viimastel aastatel on Ukrainas bussitranspordisüsteemi arendatud, 4


INFOLEHT lihtsustatud ja muudetud reisijatele paremini ligipääsetavaks. Kiievi keskraudteejaamast saab mikrobussiga sõita Rivnesse, Vinnõtsjasse, Poltavasse, Odessasse, Sumõsse ja Hmelnõtskõisse. Neid marsruute teenindavad eraettevõtted; nende bussid väljuvad vastavalt täitumusele ning nende hinnad on erinevad. Kiievi jaamast (3, Moskovska Square, Kiiev, tel 451 8628, 525 0492, 525 0530) väljuvad bussid graafiku järgi eri sihtkohtadesse kogu Ukrainas. Kiiev–Ivano-Frankivsk: 134 grivnat ehk ligikaudu 14 eurot Kiiev–Poltava: 68 grivnat ehk ligikaudu 7 eurot Kiiev–Odessa: 160 grivnat ehk ligikaudu 16 eurot Kiiev–Harkiv: 129 grivnat ehk ligikaudu 13 eurot Kiiev–Dnipropetrovsk: 102 grivnat ehk ligikaudu 10 eurot Kiiev–Donetsk: 160 grivnat ehk ligikaudu 16 eurot Kiiev–Zaporižžja: 117 grivnat ehk ligikaudu 12 eurot Kiiev–Lugansk: 148 grivnat ehk ligikaudu 15 eurot Kiiev–Jalta: 194 grivnat ehk ligikaudu 20 eurot Õhutransport. Ukraina suurimad lennufirmad on Aerosvit (peakontori aadress: 58a Shevchenko Avenue, Kiiev, tel +38 (044) 235 8710, faks +38 (044) 235 8715) ja Ukraine International Airlines (peakontori aadress: 63a B. Khmelnytskogo, Kiiev, tel +38 (044) 461 5050, faks +38 (044) 230 8866. Kiiev–Simferopol: Kiiev–Odessa: Kiiev–Lviv: Kiiev–Užgorod: Kiiev–Tšernivtsi: Kiiev–Lugansk: Kiiev–Donetsk: Kiiev–Zaporižžja:

1280 grivnat ehk ligikaudu 132 eurot 1232 grivnat ehk ligikaudu 127 eurot 1118 grivnat ehk ligikaudu 115 eurot 1280 grivnat ehk ligikaudu 132 eurot 1185 grivnat ehk ligikaudu 122 eurot 1280 grivnat ehk ligikaudu 132 eurot 1080 grivnat ehk ligikaudu 111 eurot 997 grivnat ehk ligikaudu 102 eurot

Ukraina ühistranspordisüsteem hõlmab busse, tramme ja trolle (mitte kõikides linnades), eraettevõtetele kuuluvaid minibusse ning metrood (mitte kõikides linnades). Näidishinnad juunis 2009 Kiiev Bussipilet (trammi- või trollipilet): 1,50 grivnat (≈ 0,15 eurot); metroopilet 1,75 grivnat (≈ 0,19 eurot). Pilet eraettevõtte minibussis: 2,00–2,50 grivnat (≈ 0,2–0,25 eurot). Taksosõidu kilomeetri ametlik tariif: 4 grivnat (≈ 0,41 eurot), väljaspool linna 4,5 grivnat (≈ 0,46 eurot); üldiselt tuleks sõiduhind taksofirma operaatori või taksojuhiga enne kokku leppida. Muud linnad Bussipilet (trammi- ja trollipilet): 1,00–2,00 grivnat (≈ 0,10–0,20 eurot). Pilet eraettevõtte minibussis: 1,50–2,50 grivnat (≈ 0,15–0,25 eurot). Taksosõidu kilomeetri ametlik tariif: 2,5 grivnat (≈ 0,26 eurot), väljaspool linna 4,5 grivnat (≈ 0,46 eurot); üldiselt tuleks sõiduhind taksofirma operaatori või taksojuhiga enne kokku leppida. Taksofirmad. Parem on tellida takso telefoni teel firmast ning tariifi ette teada. Enamikus taksodes on taksomeetrid. Peale ametlike taksode (millel on auto külge paigaldatud plafoon või muu märgistus) on erasõidukid, mis liiguvad ringi ning võtavad reisijaid peale. 5


INFOLEHT Võimaluse korral tuleks hind alati enne kokku leppida. Erivajadustega isikute transport. Sõjainvaliididel, töölkäivatel puudega isikutel, lapsena tekkinud puudega isikutel ja tööveteranidel on tasuta sõidu õigus metroos, bussis, trollis ning lähirongis. 2. Sidevõrk Ukraina kaugside arengukavas, mis on koostatud 2005. aastal, rõhutatakse vajadust arendada riigisiseseid magistraalliine, rahvusvahelisi liine ning mobiilsidevõrku. Kui Ukraina 1991. aasta detsembris iseseisvus, siis oli riigis iganenud, ebatõhus ja kehvas seisus telefonivõrk. Üle 3,5 miljoni telefoniteenustega liitumise taotluse oli rahuldamata. Telefonide levik on aeglane ning riigisisest magistraalsüsteemi arendatakse; mobiilsidesüsteem laieneb kiiremini. Ukraina transpordi- ja sideministeeriumi 29. septembri 2008. aasta määruse nr 1200 „Ukraina tavatelefonivõrgus uuele nummerdamissüsteemile ülemineku kava heakskiitmine” kohaselt muudeti alates 14. oktoobrist 2009 riigisiseseid ja rahvusvahelisi suunakoode. Ukraina-sisesteks kõnedeks tuleb valida 0 + linna kood + telefoninumber. Rahvusvahelisteks kõnedeks tuleb valida 0 + 0 + riigi kood + linna kood + telefoninumber. III. SOTSIAALHOOLEKANNE 1. Üldteave: õigusnormid Ukraina kodanikel, välismaalastel, kodakondsuseta isikutel ja põgenikel, kes on Ukraina residendid, on õigus saada riigilt sotsiaalabi. Eri õigusaktides on määratletud nende isikute rühmad, kellel on õigus abi saada. Kindlasti tuleks arvestada, et Ukraina sotsiaalabi on sümboolne ega ole äraelamiseks piisav. Kaks peamist abiliiki on: • materiaalne toetus (raha, toit, riided, jalanõud, kütus jne); rahalise toetuse summad arvutatakse isiku kuusissetuleku järgi; • sotsiaalteenused: - üldsotsiaalteenused (toit, transport, ravimid jne); - psühholoogiline abi (nõustamine); - sotsiaalhariduslik abi (isiku haridusprotsessi, vaba aja veetmise, sportimisvõimaluste jne korraldamine); - sotsiaalmeditsiiniline abi (tervishoiuteenused); - sotsiaalmajanduslik abi (rahaline tagatis, ühekordne makse); - õigusabi (õigusnõustamine, inimõiguste kaitse, kohtus esindamine, juriidiliste dokumentide kinnitamine jne); - abi töö leidmisel (sobiva töökoha otsing); - puudega isikute naasmine tööellu (ühendatud meditsiiniline ja psühholoogiline abi ning teabe andmine jne); - teavitamine. Toetuste saamise eeltingimused Sotsiaalabi saamise eeltingimused erinevad olenevalt taotletavast toetusest. Üldiselt peab isik tõendama, et ta kuulub teatavasse abisaajate rühma. Näiteks: • öökaotus (eelneva töökoha olemasolu) töötute puhul; • tööõnnetus või töövõime kaotamine; • teave sissetuleku kohta madala sissetulekuga perekondade puhul jne. Teavet abi liikide ja abi saamise eeltingimuste kohta saab Ukraina õigusaktide veebisaidilt 6


INFOLEHT aadressil http://zakon1.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi. Nõutavad dokumendid: • isiklik taotlus; • sünnitunnistus (lapsetoetus, üksikematoetus, orvutoetus ja vanemliku hoolituseta jäänud lapse toetus jne); • pass. 2. Lapsetoetus Võimalik on saada järgmisi toetusi: • rasedus- ja sünnitustoetus (25% vaesuspiirist kuus töövõimelisele naisele) – alates 2010. aasta juulist 210,75 grivnat (≈ 21,76 eurot); • ühekordne lapsetoetus (2010. aastal): - esimese lapse eest 12 240 grivnat (≈ 1250 eurot), - teise lapse eest 25 000 grivnat (≈ 2570 eurot), - kolmanda ja järgmise lapse eest 50 000 grivnat (≈ 5139 eurot). Lapsetoetust makstakse osade kaupa. Esimene ja ühtlasi suurim osa makstakse lapse sünni korral – esimese lapse eest 4800 grivnat (≈ 493 eurot), teise lapse eest 4840 grivnat (≈ 497 eurot), kolmanda lapse eest 5000 grivnat (≈ 502 eurot). Ülejäänud summa makstakse järgmiselt: igakuine toetus esimese lapse eest on 620 grivnat (≈ 64 eurot) kuus 12 kuu jooksul pärast sündi, teise lapse eest 840 grivnat (≈ 86 eurot) kuus 24 kuu jooksul pärast sündi, kolmanda lapse eest 1250 grivnat (≈ 128 eurot) kuus 36 kuu jooksul pärast sündi; •

• • •

lapsehooldustoetus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (toetus võib kõikuda ligi 50% alates miinimumtoetusest, mida makstakse isikutele, kes on töövõimelised; samuti arvestatakse pere keskmist kuusissetulekut viimase kuue kuu jooksul). Alates 2008. aasta juulist on miinimumtoetus 167,25 grivnat (≈ 17 eurot) ja maksimumtoetus 324,5 grivnat (≈ 33 eurot); üksikema toetus (toetus võib kõikuda ligi 50% vaesuspiirist vastavalt lapse vanusele; samuti arvestatakse pere keskmist kuusissetulekut viimase kuue kuu jooksul; toetus on vähemalt 30% vaesuspiirist vastavalt lapse vanusele): - kuni kuueaastased lapsed – vähemalt 316 grivnat (≈ 32 eurot), - 6–18aastased lapsed – vähemalt 388 grivnat (≈ 40 eurot); orvutoetus ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse toetus: - kuni kuueaastased lapsed – vähemalt 1264 grivnat (≈ 130 eurot), - 6–18aastased lapsed – vähemalt 1502 grivnat (≈ 154 eurot); ajutine toetus lapsele, kelle vanemad hoiduvad alimentidest või neil pole võimalik last kasvatada või nende elukoht on teadmata (30% seadusega kehtestatud vaesuspiirist vastavalt lapse vanusele): - kuni kuueaastased lapsed – vähemalt 190 grivnat (≈ 19,52 eurot), - 6–18aastased lapsed – vähemalt 233 grivnat (≈ 24 eurot).

3. Eritingimused Vanurid Pakutakse järgmisi teenuseid: • tasuta arstiabi geriaatriakeskustes, ambulatoorse ravi keskustes jne; • tasuta sanatooriumi- ja tervishoiuteenused; • tasuta hambaravi, kuulmisaparaat; • sotsiaalteenused – eluliste toimingute toetamine; • eluasemetoetus; 7


INFOLEHT • • •

heategevuslik toitlustusteenus; kultuuriteenused; usuteenused.

Üksikemad Toetust makstakse üksikemadele (kes pole registreeritud abielus), lapsendajast üksikvanematele, kui lapse sünnitunnistusel puuduvad ema või isa andmed. Toetust makstakse ka lastega lesele (kes lahutas enne abikaasa surma), kes ei saa toitjakaotuspensioni ega muud sotsiaaltoetust. Üksikema, kes pole registreeritud abielus, aga elab koos elukaaslasega, toetust ei saa. Toetuse saamise eeltingimus on perekonnaseisuameti tõend. Lapse kohta makstav summa on vähemalt 30% pere igakuisest miinimumpalgast. Orvud ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed Riik tagab orbude ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste täieliku ülalpidamise. Ülalpidamise tase peab vastama kehtestatud miinimumstandardile, mis on ette nähtud igale lapsele, et arendada tema füüsilisi, vaimseid, hingelisi, moraalseid ja sotsiaalseid võimeid. Osutatavad sotsiaalteenused: • minimaalne materiaalne toetus, kulud toidule, riietele, jalanõudele; • eluase kuni 18aastaseks saamiseni; • eluase pärast 18aastaseks saamist, kui isikul puudub elukoht; • esimene töökoht, tööandja ei või kolme esimese tööaasta jooksul isikut töölt vabastada; • ühekordne riiklik finantstoetus pärast 18aastaseks saamist; • igakuine makse, kui isik õpib, kuni 23aastaseks saamiseni; • meditsiinitoetus; • mänguasjad, raamatud, ajalehed, sporditarbed. Orbudele ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, kes õpivad, makstakse 150% tavastipendiumist ning 100% palgast tööpraktika ajal. Muud vähemused Ukraina rahvusvähemuste seaduse järgi on Ukraina vähemustel samad sotsiaalsed õigused kui Ukraina kodanikel. IV. PENSIONID 1. Üldteave Õigusnormid Ukraina pensionisüsteem on kolmetasandiline. 1. See on ühtne süsteem, mis hõlmab kolme liiki pensione: • vanaduspension: meeste pensioniiga on 60 ja naiste pensioniiga 55 (naistel 20 ja meestel 25 tööaastat). Miinimumvanaduspension on sama mis puudega isikute puhul kehtestatud vaesuspiir (706 grivnat ehk ligikaudu 72,75 eurot). 1. juunil 2010 oli keskmine vanaduspension 1097 grivnat (ligikaudu 113 eurot); • invaliidsuspension: see pension on jaotatud kolme gruppi. I grupp saab 100% vanaduspensionist, II grupp saab 90% vanaduspensionist ja III grupp saab 50% vanaduspensionist. Grupp määratakse vastavalt puudega isiku füüsilisele seisundile. I gruppi kuuluvad isikud vajavad välist abi, II gruppi kuuluvad isikud ei vaja välist abi, aga neil on ilmne organismi alatalitlus, mis piirab nende õppe- või töövõimet; III gruppi kuuluvatel isikutel on vigastusest tulenev krooniline haigus või puue, mis vähendab nende töövõimet; • toitjakaotuspension: seda saab puudega või eakas abikaasa/ema/isa, puudega 8


INFOLEHT laps, õppeasutuses õppiv laps, ülikoolis I–IV kursusel õppiv üliõpilane kuni 23aastaseks saamiseni jne. Pension on 50% vanaduspensionist ühe invaliidist pereliikme kohta. Kui peres on mitu invaliidist pereliiget, siis jaotatakse 100% vanaduspensionist taotlejate vahel. 2. Praegu on kogumispensionisüsteem väljatöötamisel. Kava kohaselt kantakse esimesed kindlustusmaksed süsteemi 2012. aasta lõpus. Kohustusliku riikliku pensionikindlustuse maksed kantakse üle kogumisfondi. Süsteemiga saavad liituda alla 40aastased kodanikud. Süsteem hõlmab järgmisi pensione: • eluaegne pension: - eluaegne pension kindlaksmääratud perioodiga (kuumakse, mida makstakse elu lõpuni, aga mitte vähem kui 10 aastat alates pensioni määramisest); - eluaegne pension (kuumaksed, mida makstakse pensionäri elu lõpuni); - abikaasade ühine pension (kuumakse isikule ning pärast tema surma kantakse see üle tema abikaasale, kui see pensionile läheb); • ühekordne makse (makstakse alalise emigreerumise korral). 3. Eraõiguslikud pensioniskeemid, millesse kodanikud ja tööandjad ning nende ühingud teevad vabatahtlikke pensionimakseid. Eraõiguslikke pensioniskeeme pakuvad: • pensionifondid, mille puhul sõlmitakse pensionikindlustusleping pensionifondi halduri ja hoiustaja vahel; • kindlustusseltsid, mille puhul sõlmitakse elu lõpuni kehtiv pensionikindlustusleping, õnnetusjuhtumikindlustusleping või elukindlustusleping; • pangad, kus saab avada pensionikonto. Pensionisüsteem Pensionisüsteemiga saavad liituda kõik Ukraina kodanikud (sealhulgas tagasipöördujad). Riiklikus pensionikindlustussüsteemis on erinevatele töötajakategooriatele kehtestatud spetsiaalsed (kutsealaga seotud) eelispensionid: riigiteenistujad, sõjaväelased, kohtunikud, ohtlikus või keerulises töökeskkonnas töötavad isikud. Riikliku pensionisüsteemi alusel tehakse kohustuslikke sissemakseid tööandjate ja töötajate poolt ning riigieelarvest, sotsiaalkindlustusfondidest ja muudest allikatest. Tööandja tasub 33,2% brutopalgast ning töötajate sissemakse on 2%. Valitsus maksab miinimumpensioni, mis on 20% keskmisest palgast. 2. Pensioni saamise eeltingimused Vanaduspension Vanaduspensioni saamiseks peab olema vähemalt viis aastat töökogemust. Kui isik läheb pensionile hiljem ning vastab 20/25 tööaasta nõudele, siis ta saab lisapensioni järgmiselt: Pensionilemineku edasilükkamine aastates / lisapension: 1 aasta 3% 2 aastat 6,71% 3 aastat 11,83% 4 aastat 18,64% 5 aastat 27,07% 6 aastat 36,46% 7 aastat 46,85% 8 aastat 58,43% Puudega isikud Invaliidsuspensioni saamiseks tuleb kindlaks määrata, millisesse invaliidsusgruppi isik 9


INFOLEHT kuulub. Pensioni makstakse püsiva puude korral vanuritele elu lõpuni ning teistele isikutele vastavalt otsusele, mille teeb arstlik-sotsiaalne ekspertkomisjon, mis kontrollib iga kolme aasta tagant nende füüsilist seisundit. Pensioni määramiseks tuleb esitada arstitõend. Invaliidsuspensioni saamiseks peab isik vastama järgmistele töökogemusega seotud nõuetele: • kuni 24aastased isikud – kaks aastat töökogemust; • 24–27aastased isikud – kolm aastat töökogemust; • 27–31aastased isikud – neli aastat töökogemust; • 32aastased ja vanemad isikud – viis aastat töökogemust. 3. Lisapensionisüsteem Riikliku kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi kogumissüsteem põhineb töötaja sissemaksete investeerimisel pensionifondidesse. Sissemakse on 7% kuusissetulekust. Selle süsteemi puhul tehakse üldiselt eluaegseid annuiteetmakseid või erandjuhtudel makstakse välja ühekordne kindlustussumma (kriitiline terviseseisund, liiga väike kogunenud summa, elukoht väljaspool Ukrainat). (Kindlat teavet tulevase kogumispensionisüsteemiga kaasnevate pensionikindlustuskulude kohta pole.) 4. Esitatavad dokumendid Pensioni saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: • pensioni maksmise taotlus; • töökogemust tõendavad dokumendid (originaalid); • palgatõend (originaal); • isiku elukohatõend; • isiku eristaatust kinnitavad dokumendid; • ennetähtaegse pensioni maksmise taotlus. 5. Eesti pensionikindlustussüsteemi kaudu kogunenud õiguste ülekandmine Ukraina kodanikud, kes on alaliselt emigreerunud, pensioni ei saa. Makstakse vaid tööõnnetuse (tervisekahjustus) ja kutsehaigusega seotud pensioni. Välisriigi pensione tunnustatakse, kui on sõlmitud vastavad kahe- või mitmepoolsed rahvusvahelised lepingud. Eesti ja Ukraina vahel sõlmiti 20.02.1997 sotsiaalkindlustusleping, mille alusel saavad Eestist tagasipöördujad registreeruda Ukrainas pensionisaajateks. Ukraina töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumile tuleb esitada tõend Eesti pensionisüsteemis osalemise kohta. Eesti ja Urkaina vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis sõlmiti 20.02.1997, jõustus 28.01.1998 ning seda pikendati 5.10.2010. V. ARSTIABI 1. Üldteave Kuna riik toetab igasuguse omandivormiga meditsiiniasutuste arengut, siis on Ukrainas nii riiklikud kui ka erahaiglad ja -kliinikud. Ukraina põhiseaduses on sätestatud, et riik peab looma tingimused kõikidele kodanikele kättesaadavaks tõhusaks meditsiiniteenuseks. Riiklikud ja ühiskondlikud tervishoiuasutused annavad arstiabi tasuta. See ei hõlma ravimeid, mille patsiendid peavad ise ostma. Riiki tabanud majanduskriis on avaldanud meditsiiniteenustele negatiivset mõju. Haiglate olukord halveneb, arstid on vähetasustatud ning esineb ravimi- ja seadmepuudus. Linnades on olukord parem kui maapiirkondades, kus haiglad ei suuda enamasti tõsisemat ravi pakkuda. Maapiirkondade elanikud, kellel on raskemad terviseprobleemid, peaksid 10


INFOLEHT pöörduma lähimasse piirkondlikku (kohaliku linna) haiglasse. 2. Ravimite kättesaadavus ja maksumus Enamikul juhtudel on ravimid kättesaadavad, aga patsiendid peavad need ise ostma. Ravimite maksumus oleneb ravi valdkonnast ja ravimitootjast. Ukrainasse imporditud ravimid on kallimad kui kohapeal toodetud arstimid. Näiteks Ukrainas toodetud pakk aspiriini (20 tabletti) maksab ligikaudu 2 grivnat (≈ 0,21 eurot) ja Šveitsis toodetud sama ravim maksab 14 grivnat (≈ 1,43 eurot). 3. Arstiabi ja ravi kättesaadavus Ukraina õigusnormide kohaselt on igaühel õigus tervisekaitsele, arstiabile ja ravikindlustusele. Riiklikud ja ühiskondlikud tervishoiuasutused annavad kõikidele Ukraina kodanikele arstiabi tasuta. Ent pideva alarahastamise tõttu on riiklik arstiabi sageli üsna kehval tasemel. Tasuta arstiabi rahastatakse kohustusliku sotsiaalkindlustuse maksetest, mis on Ukraina maksusüsteemi osa. Eraarstiabi ja eratervisekindlustus on samuti kättesaadavad, eriti linnapiirkondades. Kõige populaarsemad kliinikud on Medikom (www.medikom.kiev. ua) ja Borys (www.boris.kiev.ua). Nende teenused on suhtelised kallid, aga kvaliteet on sageli parem kui riiklikes haiglates. Seda võib selgitada asjaoluga, et riik ei taga piisavat rahastamist meditsiinivaldkonnas. Ukrainas on psühhiaatriahaiglate võrgustik. Nende tase sõltub vaimse häire astmest. Kõrgema taseme haigla asub Kiievis. Patsientidele tagatakse seal haiglaravi ja arstiabi. Traumad: Ukraina tagab erakorralise abi traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Organisiirdamist tehakse spetsiaalsetes haiglates Kiievis ja Harkivis ning tavahaiglates Kiievis, Donetskis, Zaporižžjas, Lvivis, Odessas, Ivano-Frankivskis, Kirovogradis, Lutskis, Mariupolis, Mõkolajivis, Hersonis, Tšerkassõs ja Tšernivtsis. 4. Tervisekindlustus Ukraina õigusnormides on sätestatud kaht liiki kindlustus: kohustuslik ja vabatahtlik. Ravikindlustus kuulub kohustusliku kindlustuse alla. Ent praktikas seda veel ei eksisteeri. Vabatahtlikud kindlustusliigid on elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, alaline tervisekindlustus ja tervisekindlustus haiguste korral. Kindlustusseltside kohta saab teavet aadressil http://www.infostrax.com.ua. Näiteks aastane ravikindlustus seltsis INGO-Ukraine maksab olenevalt kindlustuskaitsest alates 2442 grivnast (251 eurot) kuni 7596 grivnani (781 eurot). 5. Esitatavad dokumendid Riiklikus raviasutuses ravi saamiseks peab isik esitama oma isikut tõendava dokumendi (Ukraina passi) ja ravikaardi. Erakliinikud dokumente ei nõua. Riiklikus kliinikus üldravi saamiseks peab isik olema registreeritud kliiniku teeninduspiirkonnas. VI. ELUASEMED 1. Eluaseme tagamine Ukrainasse ilma perekonnata tagasipöördujatele Puuduvad spetsiaalsed sotsiaalsed/avalikud talitused, mis on kohustatud abistama tagasipöördujaid eluaseme leidmisel. Eluasemeta isikutele annab abi töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi haldusalas olev 11


INFOLEHT eluasemeta Ukraina kodanike reintegreerumise keskus. Eluasemeta isikud majutatakse keskusse ning neid toitlustatakse ja neile osutatakse muid vajalikke teenuseid intellektuaalarenguks. Keskuses tuleb esitada järgmised dokumendid: • isiklik taotlus; • ravikaardi väljavõte. Enne keskusse vastuvõtmist peab isik allkirjastama keskusega lepingu, milles määratakse kindlaks keskuses viibimise tähtaeg, osutatavad teenused ning poolte õigused ja kohustused. Seoses sotsiaaleluasemetega kehtestas Ukraina valitsus 19. märtsil 2008 järgmised ajutised miinimumstandardid: • 6 m2 eluase isiku kohta perekondadele ja üksikisikutele ettenähtud sotsiaalmajades; • 22 m2 üldeluruum korterites ja maamajades kaheliikmelise perekonna kohta ning lisaks 9,3 m2 iga täiendava pereliikme jaoks. 2. Vabad elamispinnad ja üürikulud Elamumajanduse olukord Ukrainas on väga keeruline. Valitsus tagab mõned eluasemed, ent neid on piiratud hulgal. Enamik inimesi elab nõukogude ajal ehitatud korterites. Ukraina õigusnormide järgi tagab valitsus isiku kohta eluruumi suurusega 13,65 m2 (v.a tualett, köök ja esik). Ukraina kodanikel on õigus üürida tähtajatult riigi omandusse kuuluvat eluaset. Eluruumi saamiseks tuleb registreeruda elu- ja töökohajärgses ringkonna volikogus. Registreerimisest võib keelduda järgmistel põhjustel: • riigis alaliselt teise piirkonda elama kolimine (elukohajärgne registreerimine); • töökoha vahetus (töökohajärgne registreerimine); • kuueks kuuks vangi mõistmine; • registreerimisel valedokumentide esitamine. Registreeritud isiku surma korral on tema perekonnal õigus tema asemel registreeruda. Eelisjärjekorras antakse eluase järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele: • sõjaväelaste perekonnad; • Nõukogude Liidu kangelased; • raskelt haiged isikud, kellel on krooniline haigus; • HIVi nakatunud / AIDSi põdevad isikud; • kangelasemad; • kaksikutega perekonnad. Väljaspool järjekorda antakse eluase järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele: • Teise maailmasõja invaliidid; • isikud, kelle eluase on loodusõnnetuse tõttu kahjustunud; • puudega lapsed, kellel puudub perekond. Eluaseme saamise õiguslik alus on eluaseme order. Tegelikkuses on peaaegu võimatu saada eluaset sotsiaalhoolekande kaudu. Selle valdkonna erimääruste alusel ootavad kõik isikud oma järjekorra saabumist aastakümneid. Mõni tööandja pakub oma töötajatele ühiselamukohta või muud eluaset. On võimalik osta uus või kasutatud korter, aga keskmine perekond seda tavaliselt endale lubada ei saa. Pangalaenude intressimäärad on praegu alates 16%st eurodes laenu puhul kuni 25%ni grivnades laenu puhul. 2009. aasta majanduskriisi ajal korterihinnad langesid ning uute majade ehitus peatus. 2010. aastal on hinnad pisut tõusnud.

12


INFOLEHT Kasutatud korterite aasta juulis: • Kiiev • Donetsk • Lugansk • Odessa • Lviv • Užgorod

hinnad mõnes piirkonnakeskuses asuvas linnas ja pealinnas 2010. – 9500 grivnat / m2 (908 eurot / m2); – 8000 grivnat / m2 (765 eurot / m2); – 6000 grivnat / m2 (573 eurot / m2); – 9000 grivnat / m2 (860 eurot / m2); – 9000 grivnat / m2 (860 eurot / m2); – 6000 grivnat / m2 (573 eurot / m2).

Riiklikku renoveerimisabi ei pakuta. Renoveerimiseks on võimalik võtta pangalaenu. Enamik panku pakub sellist laenu ning annab selle taotlemisel põhjalikku teavet. 3. Elekter ja gaasiküte Elektrienergia hinnad Praegu kehtivad Ukrainas järgmised elektrienergia hinnad: linnade elurajoonid – 0,2436 grivnat (≈ 0,025 eurot) ühe kilovatt-tunni kohta; maapiirkondade elurajoonid – 0,225 grivnat (≈ 0,023 eurot) ühe kilovatt-tunni kohta; eluasemed majades, millel on elektrilised köögiseadmed ja küttekehad (sealhulgas külapiirkondades) – 0,1872 grivnat (≈ 0,0192 eurot) kilovatt-tunni kohta. Ent 2010. aasta lõpuks nähakse ette elektrihindade tõusu. Gaasiküte Elanikele tarnitava maagaasi jaehinnad alates 1. augustist 2010: • • •

kui maagaasi kogutarbimine on alla 2500 kuupmeetri ning: o on paigaldatud gaasimõõtja – 0,7254 grivnat (≈ 0,075 eurot) kuupmeetri kohta, o gaasimõõtjat ei ole paigaldatud – 0,7980 grivnat (≈ 0,082 eurot) kuupmeetri kohta; kui maagaasi kogutarbimine on alla 12 000 kuupmeetri ning: o on paigaldatud gaasimõõtja – 2,2482 grivnat (≈ 0,231 eurot) kuupmeetri kohta, o gaasimõõtjat ei ole paigaldatud – 2,4732 grivnat (≈ 0,254 eurot) kuupmeetri kohta; kui maagaasi kogutarbimine on üle 12 000 kuupmeetri ning: o on paigaldatud gaasimõõtja – 2,6856 grivnat (≈ 0,276 eurot) kuupmeetri kohta, o gaasimõõtjat ei ole paigaldatud – 2,9541 grivnat (≈ 0,30363 eurot) kuupmeetri kohta. VII. TÖÖHÕIVE

1. Tööturu olukord Vastavalt Ukraina sotsiaalmajandusliku olukorra aruandele 2010. aasta esimesel poolel oli majanduslikult aktiivne rahvastik 22,2 miljonit isikut (15–70aastased) (Ukraina rahvaarv oli 45,888 miljonit). Töölkäiv elanikkond moodustas 58% ning sellest 20,2% töötas mitteametlikus sektoris, töötute elanike osakaal oli 9%. Töölkäiva elanikkonna (15–70aastased) seas tegutses iga viies isik põllumajanduses või tööstuses ning iga kuues kaubanduses. Kõige suurema tööhõivega piirkonnad olid (alanevas järjekorras) Kiiev, Dnipropetrovsk, Harkiv (Ukraina idaosa ja pealinn) ning kõige väiksema tööhõivega piirkonnad olid (tõusvas 13


INFOLEHT järjestuses) Ivano-Frankivsk, Poltava, Ternopil ja Riven (Ukraina lääneosa). 2010. aasta jaanuarist maini oli ettevõtete, tehaste ja firmade registreeritud töötajate keskmine arv 9,5 miljonit. 2010. aasta jaanuaris levisid sundpuhkus ja lühendatud tööaeg. Zaporižžja oblastis töötas iga viies töötaja sellisel režiimil. 1. juunil 2010 oli riigi tööhõiveametis registreeritud 419 400 töötut, kes otsisid tööd. See tähendab 62 isikut iga 10 vaba töökoha kohta. Üle poole töötutest olid naised ning kolmandik olid alla 35aastased isikud. Tööturule juurdepääs Tööturule juurdepääsuks peab isikul olema: • pass (või muu isikut tõendav dokument); • tööraamat; • tööluba (välismaalastel); • diplom (mis tõendab eriala või kvalifikatsiooni); • tervisetõend või muud dokumendid. Mõni eraettevõte ei nõua tööraamatut ega tervisetõendit. Keskmine palk Töölkäiva isiku keskmine palk oli 2010. aasta jaanuaris 2021 grivnat (ligikaudu 207,73 eurot) kuus. See oli 2,3 korda kõrgem kui miinimumpalk (869 grivnat ehk ligikaudu 83,32 eurot) ning 2,4 korda kõrgem kui vaesuspiir. Keskmine kuupalk olenevalt majandusvaldkonnast on järgmine: 1. Metsandus – 1077 grivnat (ligikaudu 110,69 eurot) 2. Kalatööstus – 537 grivnat (ligikaudu 55,20 eurot) 3. Tööstus – 2036 grivnat (ligikaudu 209,27 eurot) 4. Ehitus – 1201 grivnat (ligikaudu 123,45 eurot) 5. Kaubandus – 1227 grivnat (ligikaudu 126,12 eurot) 6. Hotelli- ja restoranimajandus – 1150 grivnat (ligikaudu 118,20 eurot) 7. Maismaatransport – 3395 grivnat (ligikaudu 348,96 eurot) 8. Kaugside – 2108 grivnat (ligikaudu 216,67 eurot) 9. Finantsvaldkond – 3072 grivnat (ligikaudu 315,76 eurot) 10. Riigihaldus – 2067 grivnat (ligikaudu 212,46 eurot) 11. Haridus – 1451 grivnat (ligikaudu 149,14 eurot) 12. Tervishoid – 1145 grivnat (ligikaudu 142,36 eurot) 13. Sotsiaal- ja erateenused – 1344 grivnat (ligikaudu 138,14 eurot) Transport ja autoteenindus, ehitus ja teenindus on valdkonnad, kus pakutakse kõige rohkem töökohti. Tuleks märkida, et esinevad olulised erinevused linna- (eriti Kiievi) ja maapiirkondade majandustaseme vahel, mis mõjutab töökohtade kättesaadavust ning palgataset. Tööolud Ukraina õigusnormide kohaselt on tööandjad kohustatud tagama turvalised ja ohutud töötingimused. Tööandjad peavad kasutama tänapäevaseid ohutusmeetmeid, mis hoiavad ära tööõnnetusi ning tagavad asjakohased hügieeni- ja sanitaartingimused, et vältida kutsehaigusi. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötajalt töö tegemist, kui see võib ohustada töötaja elu või tervist. Tööandjad on kohustatud tööohutusest korrapäraselt teavitama. Eeskirja mittejärgimise korral võetakse tööandja haldus- või kriminaalvastutusele. Ent praktikas ning näiteks varimajanduse tõttu on ebapiisavad tööolud levinud, eriti need, 14


INFOLEHT mis seostuvad palga ja ohutusega. 2. Tööhõiveamet Tööhõiveamet on valitsuse talitus, mis vastutab isikute töölevärbamise eest. Tööhõiveametis registreerumine ei ole kohustuslik, aga kui isik soovib saada töötu abiraha, siis ta peab registreeruma. Tööhõiveamet otsib tööd igale registreeritud isikule vastavalt tema kvalifikatsioonile. Alates jaanuarist kuni juunini 2010 kasutas tööhõiveameti teenuseid 345 200 registreerunud isikut. Üle 79 700 tööandja andis tööhõiveametile teavet vabade töökohtade kohta. 2010. aasta esimesel poolel leidis tööhõiveameti kaudu tööd üle 383 900 kodaniku. Tööhõiveamet haldab veebisaiti www.trud.gov.ua, mille kaudu saab töökohta otsida. 3. Töötu abiraha Töötajatel ja teistel kindlustatud isikutel (näiteks ettevõtjatel), kes on registreeritud töötuna ning kes 12 kuu jooksul enne töötuks jäämist on töötanud vähemalt 26 kalendrinädalat ja teinud sissemakseid pensionifondi, on õigus saada riigilt töötu abiraha. Seda makstakse alates 8. päevast pärast kindlustatud isiku tööhõiveametis registreerimist. Toetust ei või maksta rohkem kui 360 kalendripäeva eest kahe aasta jooksul ning 720 kalendripäeva eest isikutele, kellel on jäänud kaks aastat pensionieani. Tööhõiveametis registreerutakse elukoha järgi. Esitada tuleb järgmised dokumendid: • pass; • tööraamat; • sõjaväepilet (vajaduse korral); • haridust tõendavad dokumendid (vajaduse korral). Kui isikul ei ole tööraamatut, siis tuleb esitada järgmised dokumendid: • pass; • diplom; • sõjaväepilet (vajaduse korral). Isikult võidakse nõuda ka muid dokumente: • kutsetööks sobivuse tõend (kui isik kaotas töö õnnetusjuhtumi või kutsehaiguse tõttu); • kolimistõend (kui isik vabastati töölt radioaktiivselt saastatud piirkonnast lahkumise tõttu); • pensionitõend (isikud, kellele makstakse eri liiki pensione). Toetussumma määratakse töötu keskmisest palgast protsentides ning see sõltub kindlustusega kaetud tööaja kestusest: - kuni 2 aastat – 50%; - 2–6 aastat – 55%; - 6–10 aastat – 60%; - üle 10 aasta – 70%. Toetussumma sõltub ka töötaoleku ajast ning see arvutatakse protsendina kindlaksmääratud summast: - 90 kalendripäeva jooksul – 100%; - järgneva 90 kalendripäeva jooksul – 80%; - edaspidi – 70%.

15


INFOLEHT Töötutele võib pakkuda üldtööd, mis ei nõua erikvalifikatsiooni ning mida tehakse lepingu alusel. Üldtööd on mõeldud järgmistele isikurühmadele: • töötud ja noored; • ümberõppel isikud; • pensionieelikud (1,5 aastat enne pensionile minekut), pensionärid ja puudega isikud. Isikutel, kes ei ole kindlustatud (ei ole teinud sissemakseid pensionifondi), ei ole õigust saada riigilt töötu abiraha. 4. Täiendusõppe võimalused ja kutseõpe Kutseõpet (tasuta) korraldab tööhõiveamet töötute kutsealaseks arendamiseks. VIII. HARIDUS 1. Haridussüsteem Peaaegu kõik Ukraina elanikud on kirjaoskajad ning koolikohustus kehtib 6–18aastastele (üldkeskhariduse omandamine on kohustuslik). Riik tagab kättesaadava ja tasuta eelkoolihariduse, täieliku üldkeskhariduse ning kutse- ja kõrghariduse riigi ja piirkonna haridusasutustes. Kodanikel on õigus saada tasuta kõrgharidus riigi ja kohalikes haridusasutustes konkursi alusel. Täielik keskharidus omandatakse 12 aasta jooksul järgmistes astmetes: • algkool – neli õppeaastat; • põhikool – viis õppeaastat; • keskkool – kolm õppeaastat. Kooli astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: - isiklik taotlus; - arstitõend; - haridust tõendavad dokumendid (v.a esimese klassi õpilaste puhul). Kõrghariduse omandamiseks on järgmised võimalused: • bakalaureusekraad – neli õppeaastat; • kutsekraad – neli pluss üks õppeaastat; • magistrikraad – neli pluss poolteist õppeaastat. Kooli astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: - pass; - kindlal vormil arstitõend (086–Y); - isiklik avaldus rektori nimele; - 6 fotot (3 x 4 cm); - keskkooli lõputunnistus. Kõige populaarsemad ülikoolid/instituudid/akadeemiad on Ukrainas järgmised: • Kyiv-Mohyla Academy (www.ukma.kiev.ua/eng_site/index/php); • Kiievi Taras Ševtšenko nimeline Riiklik Ülikool (www.univ.kiev.ua/eng/); • Ukraina Riiklik Tehnikaülikool KPI (www.ntu-kpi.kiev.ua/en/); • Riiklik Lennundusülikool (www.nau.edu.ua/en/Main/); • O. O. Bogomoletsi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool (www.nmu.edu.ua/eng/index.html); • Odessa Riiklik Õigusakadeemia; • Lvivi Ivan Franko nimeline Riiklik Ülikool; • Jaroslav Mudrõi nimeline Riiklik Õigusakadeemia. 16


INFOLEHT 2. Haridustee jätkamise tingimused Tagasipöördujad võivad astuda alg- ja keskkooli või ülikooli (sh juhul, kui nad on välisriigis juba koolis käinud) vastavalt Ukraina kodanike suhtes kehtivatele määrustele. Tagasipöörduvad õpilased ja üliõpilased konkureerivad koolidesse ja ülikoolidesse samadel alustel ja sama korra kohaselt nagu muud Ukraina kodanikest õpilased ja üliõpilased. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus saada tasuta keskharidust riigi ja kohalikes haridusasutustes, olenemata nende rassist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, poliitilistest või usulistest veendumustest, seksuaalsest suundumusest, varalisest seisundist, elukohast, emakeelest või muudest isikuomadustest. Keskkooli võetakse vastu konkursi alusel olenemata sellest, kas kool on riiklik või erakool. Keskkooli vastuvõtmist kontrollib kooli direktor. Kooli astumiseks tuleb esitada avaldus, ettenähtud vormil arstitõend ja asjakohased dokumendid õpilase varasemast koolist (v.a esimese klassi õpilaste puhul). Vastuvõtt ei sõltu elukohast ega rahvusest. Keskkooli vastuvõtt on seadusega tagatud, seega on tasuta keskharidus alati kättesaadav, ehkki on ka erakoole. Ukrainas on üldharidusasutused füüsilist või vaimset ning pikaajalist ravi vajavatele lastele. 3. Välisriigi diplomite kinnitamine ja kontrollimine Ukraina on ratifitseerinud kõrgharidusega seotud õpingute, diplomite ja teaduskraadide Euroopa regioonis tunnistamise konventsiooni ning kõrgharidusega seotud õpingute, diplomite ja teaduskraadide Aasia ja Vaikse ookeani regioonis tunnistamise konventsiooni. Kõrgeim hindamiskomisjon (http://www.vak.org.ua) hindab välisriigi diplomit ning teeb esialgse otsuse ning Ukraina justiitsministeerium kiidab otsuse heaks, kontrollib diplomeid ja annab välja tunnustamistõendi. 4. Tagasipöörduvatelt õpilastelt ja üliõpilastelt nõutavad dokumendid Tagasipöörduvad õpilased või üliõpilased peavad esitama eespool nimetatud dokumendid, st õpilased peavad esitama isikliku taotluse, arstitõendi ja haridust tõendavad dokumendid ning ülikooli kandideerijad peavad esitama passi, ettenähtud vormil arstitõendi (086–Y), isikliku avalduse rektorile, 6 fotot (3 x 4 cm) ja keskkooli lõputunnistuse. 5. Maksumus ja stipendiumid Hariduse maksumus ja hinnad • Eelkool – riiklikku eelkooliharidust antakse tasuta. Olemas on ka eraharidusasutused, kus kehtib õppemaks. • Täielik keskharidus – riiklikud keskkoolid on tasuta. Olemas on ka eraharidusasutused, kus kehtib õppemaks. • Kutseharidus/kõrgharidus – pakutakse kahel tasandil: tasuta ja lepinguline. Tasuta haridust antakse neile, kes on kandideerinud tasuta õppekohale, saanud kõrgeimad hinded vastavalt asjaomastele tunnistustele (alates 2008. aastast peavad ülikooli sisseastujad tegema vaid võõrkeele eksami). Allpool on hinnad õppeaasta kohta lepingulisel kohal teatavates ülikoolides aastatel 2009–2010: 17


INFOLEHT

- Umani P. Titšini nimeline Riiklik Pedagoogikaülikool (www.udpu.org.ua): 3400– 7100 grivnat (ligikaudu 350–730 eurot); - Mõkolajivi Riiklik Põllumajandusülikool (www.mdau.mk.ua): 2200–5700 grivnat (ligikaudu 226–586 eurot); - Luganski Riiklik T. Ševtšenko nimeline Ülikool (www.lugniv.edu.ua): 3900 – 11 000 grivnat (ligikaudu 400–1140 eurot); - Kiievi Riiklik Tehnikaülikool (KPI) (http://kpi.ua): vähemalt 13 000 grivnat (ligikaudu 1336 eurot) päevaõppes ja 7800 grivnat (ligikaudu 802 eurot) kaugõppes; - Kiievi Riiklik Majandusülikool (www.kneu.kiev.ua): 12 300 grivnat (ligikaudu 1265 eurot) päevaõppes ja 5000 grivnat (ligikaudu 514 eurot) kaugõppes; - Kiievi Riiklik T. Ševtšenko nimeline Ülikool (www.univ.kiev.ua): 5410 grivnat (ligikaudu 556 eurot) päevaõppes, 4060 grivnat (ligikaudu 417 eurot) kaugõppes (geoloogiateaduskond); 22 800 grivnat (ligikaudu 2345 eurot) päevaõppes, 15 200 grivnat (ligikaudu 1562 eurot) kaugõppes (ajakirjandus).

Stipendiumid Alates 1. septembrist 2008 saavad kõrgharidusasutuses õppivad üliõpilased tavastipendiumi, kui nende keskmine hinne on 4,00–4,99. Stipendiumi suurus on 530 grivnat (ligikaudu 55 eurot). Kui keskmine hinne on 5,00, siis saab üliõpilane suuremat stipendiumi – 590 grivnat (ligikaudu 61 eurot). Kui tudeng vajab sotsiaaltoetust ja tema keskmine hinne on alla 4,00, siis makstakse talle samuti stipendiumi. Sotsiaalstipendium tudengitele, kellel pole vanemaid ja kelle hinne on vahemikus 4,00–5,00, on 1160 grivnat (ligikaudu 119 eurot). Võimalik on võtta õppelaenu. IX. TAGASIPÖÖRDUJATELE VAJALIKE DOKUMENTIDE TAOTLEMINE Välisriigis asuvad Ukraina konsulaarasutused väljastavad Ukraina kodanikele Ukrainasse tagasipöördumise tõendi, kui nende reisidokumendid on välisriigis viibimise ajal kadunud või kahjustunud. Tõend kehtib Ukrainasse sisenemiseks ning transiitreisiks muude riikide territooriumil teel Ukrainasse. Tallinnas asuva Ukraina suursaatkonna konsulaarosakonna aadress ja kontaktandmed: UKRAINA SUURSAATKOND TALLINNAS Lahe 6, 15170 Tallinn, Eesti tel +372 601 5815 faks +372 601 5816 tel +372 601 5835 (konsulaar- ja viisaosakond) e-post embassyofukraine@gmail.com www.mfa.gov.ua/estonia Eestis asuvale Ukraina suursaatkonnale tuleb esitada järgmised dokumendid, et saada Ukrainasse tagasipöördumise tõend: • taotlus Ukrainasse tagasipöördumise tõendi saamiseks (täidetakse tavaliselt saatkonnas); • politsei tõend selle kohta, et reisidokument on kadunud; • 2 fotot 3,5 x 4,5 cm; • dokumendid, mis tõendavad isiku Ukraina kodakondsust (Ukraina pass jne); Ukrainasse tagasipöördumise tõend maksab 30 USA dollarit. Tagasipöördumistõend antakse välja alles siis, kui Ukraina ametiasutused on tuvastanud taotleja Ukraina kodakondsuse. Tagasipöördumistõend kehtib 30 päeva alates selle väljaandmise kuupäevast. 18


INFOLEHT X. REINTEGRATSIOON 1. Abi reintegreerumisel Inimkaubanduse ohvrid Rahvusvaheline organisatsioon pakub abi Ukrainasse tagasipöörduvatele inimkaubanduse ohvritele. IOMi Kiievi projektide eesmärk on töötada välja tõhusad ja jätkusuutlikud reintegreerumise abiprogrammid Ukraina inimkaubanduse ohvritele. IOMi reintegreerumisabi paketi eesmärk on tagada ohvrile väärikas ühiskonda lõimumine. Seepärast peavad ohvrid enne abi saamist andma teadva nõusoleku. IOM abistab inimkaubanduse ohvreid nende tagasipöördumisel Ukrainasse või nende liikumisel Ukrainas vabaühenduste või õiguskaitseorganite kaudu. Ohvritega hoitakse pidevat kontakti, et jälgida nende reintegreerumist IOMi vabaühenduste kaudu. Ulatuslik abipakett, mis määratakse olenevalt juhtumist ja mida hallatakse koostöös IOMi vabaühenduste võrguga, hõlmab: • arstiabi; • psühholoogilist nõustamist; • vabatahtlikku tagasipöördumist Ukrainasse (rahastab IOMi missioon sihtriigis); • lennujaamas vastuvõtmist sihtriigist Ukrainasse tagasipöördumisel; • saatmist ja reisiabi lõppsihtpunktini Ukrainas; • ööbimist arstiabi andmise korral või kojusõidul; • õigusabi perekonnaseisuasjades (lahutus, vara tagasisaamine, tsiviilvastutus); • selliste ohvrite õigusnõustamist ja esindamist, kes on kriminaalasjas tunnistajad; • mikroettevõtluse toetusi; • eluaseme- ja peretoetust; • reintegreerumistoetust, et abistada ohvreid esimese kolme kuu jooksul pärast tagasipöördumist; • töönõustamist ja kutseõppe stipendiume; • muud abi, mis määratakse iga juhtumi korral eraldi. Kõik abipaketis pakutavad teenused on vabatahtlikud ning põhinevad isiku otsusel reintegreeruda. Muud liiki reintegratsiooni abi Ukraina valitsus ei anna eraldi reintegreerumisabi Ukrainasse tagasipöörduvatele kodanikele. Ent näiteks eluasemeta isikute eluasemetoetust makstakse ka Ukrainasse tagasipöördujatele (vt V peatükki eluasemete kohta). Kui isik on tagasi pöördunud IOMi toetatud vabatahtliku tagasipöördumisprogrammi raames, mis hõlmab reintegreerumispaketti (mida vastuvõtvas riigis on juba tutvustatud ja arutatud), siis võib isik saada abi, mis tagab jätkusuutliku taaslõimumise ja võimaluse end pärast päritoluriiki tagasipöördumist sisse seada. IOMi reintegreerumisteenuste kasutamiseks peab tagasipöörduja konsulteerima IOMiga oma isikliku reintegreerumiskava suhtes. 2. Finants- ja haldusabi Tööhõiveamet annab abi ettevõtlusega alustamiseks. Abi koosneb ühekordsest maksest (üheaastane summa töötule isikule). Selle toetuse saamiseks peab isik olema registreeritud töötuna, täisealine (vähemalt 18aastane) ning ta pole suutnud leida sobivat tööd tööturul mitteviibimise tõttu. Esitada tuleb järgmised dokumendid: • abitaotlus, • äriplaan. Toetuse andmise otsuse teeb tööhõiveameti direktor. Piirkondlikud tööhõivekeskused korraldavad infoseminare töötute isikute suunamiseks. 19


INFOLEHT 3. Alustamine füüsilisest isikust ettevõtjana Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks ja enda registreerimiseks tuleb piirkonna valitsusele esitada järgmised dokumendid: • • • •

täidetud registreerimiskaart; 2 fotot (3 x 4 cm); ID-kood (mille on andnud välja maksuamet Ukraina passi väljaandmisel); riigilõivu tasumise kviitung (makse eraettevõtte registreerimise menetlemise eest), mis 2010. aastal on 34 grivnat (ligikaudu 0,39 eurot); • pass. Kõik dokumendid peavad olema täidetud ukraina keeles. Pärast registreerimist väljastatakse isikule notariaalselt kinnitatud tõend füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks hiljemalt järgmisest päevast. Pärast piirkonna valitsuses registreerimist peab isik esitama kolme päeva jooksul taotluse pensionifondile. Esitada tuleb järgmised dokumendid: • taotlus, • notariaalselt kinnitatud tõend füüsilisest isikust ettevõtja kohta, • ID-kood. Pärast pensionifondis registreerumist väljastatakse isikule tõend, mis tuleb kolme päeva jooksul esitada maksuametile koos järgmiste dokumentidega: • pensionifondi tõend; • taotlus; • notariaalselt kinnitatud tõend füüsilisest isikust ettevõtja kohta; • pass ja selle koopia; • tööraamat; • 2 fotot (3 x 4 cm); • kassaraamat (saab osta maksuametist, kuusissetuleku registreerimiseks). Kui isik soovib oma pitsatit, siis ta peab end registreerima Ukraina siseministeeriumis. Ettevõtlusega alustamiseks või kinnisvara ostmiseks on võimalik saada laenu. Enamikul juhtudel nõuavad pangad laenu andmiseks piisavat tagatist. Teoreetiliselt on võimalus saada finantsabi riigiasutustelt, aga ebapiisava rahastamise tõttu on see pigem erand kui reegel. XI. HAAVATAVAD GRUPID 1. Abi üksi tagasipöörduvatele naistele ja emadele Puudub eraldi abi tagasipöörduvatele naistele ja emadele, kes ei soovi või ei saa oma perekonna juurde tagasi pöörduda. 2. Puudega isikud Ukraina puudega isikute professionaalne taastusabikeskus kuulub Ukraina töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi haldusalasse ning tagab puudega isikutele: • heal tasemel taastusabi ja tööoludega kohanemise, • oskuste suurendamise, • kutsealase ümberõppe, 20


INFOLEHT • töö. Kutsealane ümberõpe kestab viis kuud. Pakutakse järgmisi kursuseid: • arvutioperaator, • sekretär, • sotsiaaltöötaja, • tikkija, • rätsep, • juuksur, • masinist, • kingsepp, • mesinik. Pärast ümberõppe läbimist peab puudega isik tegema riigieksami ning talle väljastatakse riiklik kutsetunnistus. Keskusse pöördumiseks peab isik olema tööealine, I–III grupi invaliid, registreeritud sotsiaalkaitse ametis ning vajama arstliku sotsiaalse ekspertkomisjoni (MSEC) otsuse kohaselt professionaalset taastusabi. Vastuvõtt toimub sisseastumiseksami alusel. Esitada tuleb järgmised dokumendid: • isiklik avaldus (märkida tuleb eesmärk, invaliidusgrupp, elukoht, kontaktandmed, liikumisvahendid); • haridust tõendavad dokumendid; • arstitõend (086–Y); • isikliku ravikaardi väljavõte puude arengu kohta viimase kahe aasta jooksul; • psühholoogi, narkoloogi, onkoloogi, proktoloogi (üle 30aastaste puudega isikute puhul) tõendid; • MSECi tõend puude kohta; • individuaalne taastusabikava, mille on andnud välja MSEC; • passi koopia; • elukohatõend; • 2 fotot (3 x 4 cm); • ID-koodi koopia; • kliendi individuaalse kutsenõustamise kaart, mille on andnud välja kohalik tööhõivekeskus. Keskus ei võta vastu järgmisi isikuid: • isikud, kellel on äge krooniline haigus; • vaimupuudega isikud; • isikud, kes põevad suguhaigust; • isikud, kes põevad epilepsiat; • isikud, kes põevad keskmise või raske astme onkoloogilist haigust; • isikud, kes põevad nakkushaigusi; • isikud, kellel arstliku hinnangu kohaselt ei soovitata töötada. Isik, kelle taotlusele vastatakse eitavalt, võib sisseastumiseksami otsuse kahe päeva jooksul edasi kaevata. 3. Vaimupuudega isikud Vastavalt 1992. aasta ÜRO resolutsioonile vaimselt haigete isikute kaitse ja psühhiaatrilise abi arendamise kohta on Ukraina kohustatud tagama vaimse häirega isikutele arsti- ja sotsiaalabi. Ukrainas on olemas psühhiaatriahaiglate võrgustik, mis on jaotatud vaimse 21


INFOLEHT häire astme järgi. Kõrgema taseme haigla asub Kiievis. Patsientidele tagatakse seal täielik haiglaravi ja arstiabi. 4. Puudega laste haridus Kõigile Ukraina kodanikele olenemata rassist, nahavärvusest, poliitilistest või usulistest veendumustest, soost, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, elukohast, keelelistest ja muudest omadustest on tagatud õigus saada tasuta täielik keskharidus riigi ja kohalikes haridusasutustes. Ukrainas on üldharidusasutused füüsilist või vaimset ravi vajavatele lastele ning vastavat liiki I–III astme üldharidusasutused pikaajalist ravi vajavatele lastele. XII. MUU OLULINE TEAVE 1. Sõjaväeteenistus Kodumaa, Ukraina sõltumatuse ja territoriaalse puutumatuse kaitse on Ukraina kodanike põhiseaduslik kohustus. Sõjaväekohustus hõlmab järgmist: • kodanike koolitus sõjaväeteenistuseks; • värbamiskeskustes registreerimine; • vabatahtlikult lepingu alusel või kutse alusel sõjaväeteenistusse astumine; • sõjaväeteenistuse läbimine; • reservsõjaväelase kohustuse täitmine; • sõjaväeteenistusse registreerumise eeskirja täitmine. Ukraina 18–25aastased terved meessoost kodanikud, kellel pole õigust saada sõjaväeteenistusest vabastust või seda edasi lükata, peavad rahuajal läbima tähtajalise sõjaväeteenistuse. Tähtajalise sõjaväeteenistuse tingimused • Kuni 12 kuud – sõdurid, madrused ja seersandid, kes läbivad sõjaväeteenistuse Ukraina relvajõududes või muudes sõjaüksustes. • Kuni 18 kuud – madrused ja seersandid, kes läbivad tähtajalise sõjaväeteenistuse laeval või ranniku võitlusüksustes, mis tegutsevad Ukraina sõjamereväe relvajõududes või Ukraina piirivalve mereväes. • Kuni 9 kuud – isikud, kes on õppinud ülikoolis. Alternatiivteenistus Ukraina kodanikud, kes on selliste usuorganisatsioonide liikmed, mis tegutsevad Ukraina õigusnormide kohaselt ning mille usulised veendumused ei luba relvade kasutamist, võivad läbida alternatiivteenistuse. Kodanikud läbivad alternatiivteenistuse ettevõttes, asutuses või organisatsioonis, mis on riigi munitsipaalomandis ning mille tegevus on seotud elanike sotsiaalkaitse, tervishoiu, keskkonnakaitse, ehituse ja põllumajandusega ning Ukraina Punase Risti organisatsioonidega. Alternatiivteenistuse tähtaeg on poolteist korda pikem kui sõjaväeteenistuse tähtaeg. 2. Tolliküsimused Pagasieeskiri tollikontrolli läbimisel Õigusnormide kohaselt on Ukraina tolliterritooriumile importimisel maksuvabad järgmised isiku pagasisse kuuluvad kaubad: 22


INFOLEHT

o kaup, mille kogutolliväärtus on alla 200 euro ja mille brutomass on alla 50 kg; o üks liiter kangeid alkoholjooke, kaks liitrit veini ja viis liitrit õlut, tubakakaubast 200 sigaretti või 200 grammi tubakatooteid; o isiklikud esemed.

Järgmised isiku pagasisse kuuluvad kaubad ei ole maksuvabad ning need tuleb kirjalikult tollis deklareerida, täites kodanike jaoks ettenähtud tollideklaratsiooni: o kaup, mille kogutolliväärtus on alla 200 euro, aga brutomass on üle 50 kg (kuni 100 kg (k.a)); o kaup, mille kogutolliväärtus ületab 200 eurot (kuni 1000 eurot (k.a)), aga mille brutomass ei ületa 50 kg; o kaup, mille kogutolliväärtus ületab 200 eurot ja brutomass ületab 50 kg (kuni 100 kg (k.a)). Tollis registreerimisel standardtollidokumendi МД-1 alusel kohaldatakse järgmisi makse: o imporditollimaks summas 20% kauba tolliväärtusest, o lisandväärtusmaks, o aktsiisimaks. Tollikontrolli läbimisel kehtiv valuutaeeskiri Piiri ületades võivad isikud liikuda rohelise koridori kaudu, kui neil on kaasas: o välisvaluutat ja/või reisi- ja nimelisi tšekke, Visa TravelMoney kaarte kuni 10 000 euro väärtuses või samaväärne summa muus välisvaluutas (välja arvatud väärismetallist mündid); o välisriigi pankade (sealhulgas rahvusvaheliste maksesüsteemide) ja pangaväliste organisatsioonide väljastatud maksekaardid. Kui sularahasumma ületab 10 000 eurot, siis peab isik tollis kirjalikult deklareerima kogusumma ning tal peab olema panga väljastatud dokument, mis kinnitab 10 000 eurot ületava summa debiteerimist. Ukraina tolliseadustiku artikli 339 kohaselt on kehtestatud vastutus tollieeskirja rikkumise eest lihtsustatud tollikontrolli piirkondades, kui tollikontrolli ajal isik, kes on otsustanud läbida tolli lihtsustatud piirkonna kaudu (ilma tollideklaratsiooni täitmata), tunnistatakse süüdi sellise kauba vedamises, mille vedu üle Ukraina tollipiiri on keelatud või piiratud, või kauba vedamises koguses, mis ületab piirmäära, mida võib maksustamata üle Ukraina tollipiiri vedada. Selle eest määratakse trahv summas 50–100 maksuvaba miinimumi või kaup konfiskeeritakse. XIII. KASULIKUD LINGID Ukraina http://www.ukraine.org CIA World Factbook https://www.cia.gov US Department of State http://www.state.gov BBC News http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1102303.stm IRRICO http://irrico.belgium.iom.int/country-info/ukraine.html Valitsuse portaal http://www.kmu.gov.ua Lennundusliit (lennujaamad) http://www.asavia.org/avia/airports 23


INFOLEHT Raudtee http://www.railwayukr.com http://www.uz.gov.ua Riigi statistikaamet http://ukrstat.gov.ua/ Kõrgeim hindamiskomisjon http://www.vak.org.ua/ Tööhõiveamet www.dcz.gov.ua www.trud.gov.ua IOPSi riigiinfo – Ukraina, detsember 2009 http://www.iopsweb.org/dataoecd/53/10/45319940.pdf Sotsiaalkindlustus ja -reformid Ukrainas www.ilo.org Ukraina suursaatkond Eestis www.mfa.gov.ua/estonia IOM Ukraine www.iom.org.ua

24


Ukraina EST  

Ukraina EST

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you