Issuu on Google+

ÜLEILMASTUMINE ON EESTI SKT-LE LISANUD ÜLE 500 EURO INIMESE KOHTA Kaja Koovit kaja.koovit@arileht.ee 680 4400

Eesti majandus on üleilmastumisest kõvasti kasu saanud, elaniku kohta on aastane sisemajanduse kogutoodang seeläbi kasvanud keskmiselt 560 euro võrra, selgub Bertelsmann Siftungi 1990.–

2011. aastat hõlmavast põhjalikust uuringust. Kumulatiivselt on üleilmastumine Eesti sisemajanduse kogutoodangut kasvatanud inimese kohta 11 700 euro võrra. Nende näitajatega on Ees-

ti edetabelis 23. kohal. Edetabelit juhib Soome, kus on aastas elaniku kohta lisandunud keskmiselt 1500 eurot. Soomele järgnevad Taani, Jaapan, Saksamaa ja Šveits. Ärileht

Balti riigid rebivad samade välisinves Nii Läti, Leedu kui ka Eesti jahivad investoreid, kes pakuvad suurema lisandväärtusega töökohti. Katre Pilvinski

katre.pilvinski@arileht.ee

EAS-i välisinvesteeringute meelitamise põhimõtted on muutunud ning betooni investeerimise asemel on fookuses tarkade ja kallite töökohtade loomine. „Näiteks n-ö targad töökohad – kui teha IT- ja tootearenduses 100 töökohta nutimeestele, võib olla otsene rahaline investeering pool miljonit eurot,” ütles EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja. Hirvoja sõnul tähendab fookuse muutus seda, et rauda, betooni ja tehaseid ei tulegi, aga ometi on sellised investeeringud kestlikumad, kui tuua siia lihtsalt midagi sellepärast, et töökäed on odavamad.

panustanud just kallimate ja tarkade töökohtade loomisele. Hirvoja sõnul ongi Läti ja Leedu meie suurimad konkurendid. „Majanduse taust, areng ja elatustase on samas suurusjärgus,” põhjendas ta ja märkis, et Leedu on loonud endale väga aktiivselt tugiteenuste keskuseid. Töö selle nimel ja ka väiksem palk on Leedule selles vallas eelise andnud. Leedu investeeringute agentuuri turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Dalius Morkvėnas sõnas, et nende eesmärk on tööstuste, tugiteenuste ja arendustegevuste projektid. „Oleme samuti orienteeritud suurema lisandväärtusega projektidele,” kinnitas ta. Leedu tööjõuturul on 1,5 mln inimest ja 93%-l leedumaalastel on kesk- või kõrgharidus. See on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. 77%-l Leedu 20–24-aastastel on kolmanda taseme haridus ja 47%-l 24–29-aastastel on kõrgharidus. Üle poole riigi elanikest räägib vähemalt kahte võõrkeelt. „Seega võib öelda, et

Sihime keerukamaid töid „See liiguks siit ära, kui keskmine palk on jõudnud näiteks 1500 euroni, mida me ju tahame. Alates sellest aastast ei mõõda me enam üksnes Ka Eesti lõunanaabrid on loodud töökohtade arvu, vaid ka, mitu viimasel ajal panustanud kallist töökohta – kallimatele töökohtadele. vähemalt kahekordse keskmise palgaga – siia õnnestub tuua,” selgi- oleme kõige rohkem huvitatud tas Hirvoja. „Tegeleme inves- suure lisandväärtusega tööteeringutega nagu tootmine, kohtadest,” lausus Morkvėnas. „67% meie tööjõudu on teemida võiks siit eksportida. Samuti tugiteenustega nagu nindussektoris, seega on LeeStatoili finantskeskus ning du atraktiivne teenuste kesIT- ja tootearenduskeskuste- kuste rajamiseks,” märkis ta. ga, kus on kallimad töökohad. Morkvėnase sõnul on Briti See on meie fookuses ja see on finantsteenuste pakkuja Barcvaldkond, kus me ka investee- lays, globaalsete rahaülekanringuid toome.” Hirvoja sel- nete turuliider Western Union gitas, et tugiteenuste lihtsam ja SEB ainult üksikud edulood pool on näiteks kõnekeskus, ning huvi Leedu vastu suurekuid Eesti sihib siit edasi kee- neb pidevalt. rukamaid töid, näiteks grupi IT-tugi ja IT-tootearendus Leedu IT-sektor kasvab ning keerulisemat ekspordi- „Leedul on tugevad laser- ja le suunatud tootmist ja too- biotehnoloogiatööstused ning tearendust. me otsime ka teistes tööstusÜks näide EAS-i mullustest harudes suure lisandväärtuseja tunamullustest suurema- ga töökohtade loomise võimatest välisinvesteeringute töö- lusi,” rääkis Morkvėnas agenvõitudest oli Kuehne + Nage- tuuri plaanidest. Ta täiendas, li IT-keskus, mis tõi Eestisse et nimetatud valdkondades ligi 200 kallist töökohta ning tegutsevad juba edukalt Normille sihtasutus valis mullu ka ra elektroonikafirma Kitron, aasta välisinvestoriks ja aasta USA teadusarenduse toodeettevõtjaks. Teine ere näide te ja teenuste gigant Thermo on Itaalia Navionics, maailma Fisher Scientific ja biotehjuhtiv merenavigatsioonisüs- noloogia-farmaatsiaettevõteemide tootja, mis tõi 1984. te Teva Sicor Biotech. Leedu aastal turule esimese elektroo- välisinvesteeringutes on suunilise kaardiplotteri ja lõi hil- rem osakaal Skandinaavia riikidel, USA-l, Suurbritannial juti oma Eesti arendustiimi. Kuid ka Eesti lõunanaabrid ja Saksamaal. Läti ja Leedu on viimasel ajal „Umbes neljandik uusi välisinvesteeringuid hankides välisinvestorite projekte tuleb

EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja kinnitab, et tehastest ja muudest projektidest, mis pakuksid väikesepalgalisi töökohti, huvitavad Eestit palju rohkem välisinvesteeringud, kus eestlased saavad oma head haridust rakendada ja seeläbi ka meie majandusele suuremat väärtust anda. Foto: Priit Simson

tööstusesse. Kuid investeeringud IT-sse, teenuste keskustesse ja tehnilise toe valdkonda suurenesid 2008. aastaga võrreldes mullu 41%, moodustades siis 3% ning eelmisel aastal 41% kõikidest Leedu välisinvesteeringutest. Mullu pakkus kolm neljandikku uute projektide töökohtadest suure lisandväärtusega tooteid või teenuseid,” rääkis Morkvėnas. Läti investeeringute ja arengu agentuuri (LIAA) investeeringute divisjoni juht Agnese Buša ütles, et nemad on keskendunud peamiselt kaheksale sektorile, kus nähakse välisinvesteeringute kaasamise ja ekspordi potentsiaali. Need on transport ja logistika, metallitööstus, masina- ja elektroonikatööstus, bioteadused, tervis-

hoid, IT, puidutööstus ja toiduainete töötlemise tööstus. „Need on Läti jaoks strateegilised sektorid, kuid LIAA assisteerib ka teiste sektorite projekte. Oleme peamiselt huvitatud pikaajalistest, jätkusuutlikest ja suurema lisandväärtusega töökohtadest,” selgitas temagi. Buša sõnul tõi agentuur mullu välisinvesteeringuid riiki väga edukalt. „Lätti investeerimiseks positiivse otsuse teinud ettevõtete arv suurenes 2012. aastaga võrreldes mullu 120%. Investeeringute kogumaht suurenes 140% ja loodud töökohtade arv 28%, kui võrrelda 2013. ja 2012. aastat. Ja enamik investeeringuid tuli meie sihtsektoritest.” Buša ütles, et konkuren-

tide ees on Läti suurim eelis regiooni suurim ehk Riia lennujaam. Tema sõnul on välisinvestoritel täielik valitsuse ja LIAA toetus ning riik on teinud palju, et investeeringuid kaitsta ja neil kasvada aidata. 2006.–2013. aastal investeeris 100 välisfirmat Lätti rohkem kui 700 miljonit eurot, selle käigus loodi ka 70 uut töökohta (LIAA klientide andmed). LIAA investeeringute osakonna juht kinnitas, et riikidevaheline konkurents on pigem tihe. „Pärast majanduskriisi on investorite huvi järsult suurenenud ja riigid, mis võistlevad kindlate projektide pärast, peavad töötama täpsemini kui eales varem. Ning arvestades samal ajal konkreetse investori huve ja vajadusi,” märkis ta.


Eesti Päevaleht, teisipäev, 1. aprill 2014, toimetaja: Henrik Ilves, tel: 680 4400, e-post: uudised@arileht.ee

SILLAMÄE–KOTKA LAEVAÜHENDUS VÕIB TAASTUDA 2007. aastal lõpetatud Sillamäe– Kotka laevaühendus peaks paari aasta pärast taastuma, kui kõik läheb ärimeeste plaanide kohaselt. Esialgsete kavade järgi peaks nii reisijate kui ka kauba-

vedu käivituma 2016. aasta alguses, kirjutab Yle. Ida-Viru maavanem Andres Noormägi (pildil) ütles, et ühenduse taastamisest on huvitatud nii Soome kui ka Eesti ärimehed. Ärileht

steeringute pärast oli mullu Hollandi firma Bal- senisest rohkem kasumit, kuid tic Board Pärnu tööstuspark, esialgu jääb siia suurem palkus hakatakse tootma inno- garaha, mille pealt makstakvatiivseid taimejääkidest ehi- se makse ja mis ka tarbitakse tusplaate. „Enamik firmasid siin. „Jackpot’iks oleks minotsest rahalist toetust ei saa,” gi rahvusvahelise kontserni tõdes Hirvoja. Tema sõnul on peakontor. Tugiteenuste kesenamasti teada, et Eestis jaga- kustest oleks meil võita kallitakse vähem rahalisi toetusi ja mad töökohad ja see palgaraha meil on kõikvõimalikke mak- jääb koos sotsiaal- ja tulumaksuerisusi mõnevõrra vähem suga Eestisse. See raha kulukui mõnes teises riigis. tatakse siin ja meie inimestel „Oleme ise võtnud selle on keskmiselt paremini tasussuuna ja meie potentsiaalsed tatud töökohad.” investorid saavad aru, et me Tema sõnul on hoopis teiei rõhu lühiajalisele maksu- ne küsimus, kuidas rahvusvaerisusele. Meie mudel on see, heline kontsern endas raha liiet siin on ka siis hea äri teha, gutab ja kus ta lõpuks kasumi kui lühiajalise rahalise toe või välja võtab. Kui EAS-il õnnesmaksuerisuse mõju on kadu- tub siia meelitada mõne rahnud,” rõhutas ta. vusvahelise firma peakontor, Hirvoja sõnul pakub mõni mis toob siia ka oma juhtkonteine riik alguses suurt mak- na, on potentsiaali, et kasum susoodustust, siis ollakse esi- jäetakse Eestisse. „Aga see on mesed aastad patjade peal, natuke kõvem pähkel, meil on aga varsti saadakse kõik maksud laviinina kaela. „Aga see Mõni teine riik pakub makei tähenda, et me ei peaks terased olema susoodustust, meie eelis on ja et konkurents üldine maksukeskkond. poleks karm.”

Rohkem kasumit Hirvoja loetles, et eelmisel aastal jagas EAS välisinvestoritele starditoetust kokku 1,4 miljoni euro väärtuses, kasvutoetust 1,5 miljoni jagu, tööstusettevõtte tehnoloogia investeringu toetust üks miljon eurot, arendustöötaja kaasamise toetust kokku ligi miljon eurot, innovatsiooni osaku toetust 2,7 miljonit ja tootmisettevõtte arendustoetust 1,9 miljonit eurot. Hinnanguliselt on välisinvesteeringute toomisest kuni 20% saanud EAS-ilt ka rahalist tuge. „Kuid toetused pole meie põhiargument olnud,” kinnitas Hirvoja. Hirvoja tunnistas, et välisinvestorid võiksid Eestisse jätta

Välisinvestorid eelistavad Eestit Leedule Ehkki raha tuleb Eestisse rohkem, jääme loodud töökohtade arvu poolest leedulastele alla.

Eesti



Investeeringute kogusumma Leedu

,

MILJON EUROT

Investeeringuga riiki loodud töökohtade arv Eesti Leedu       

, ,





Projektide arv

Eesti

,

   *eesmärk



 + 

suure lisandväärtusega töökohta



, ,

, ,

Buša sõnul on Läti suurimad konkurendid naabrid Eesti ja Leedu, aga ka Poola, Tšehhi, Ungari ja Bulgaaria. EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja tõdes samuti, et konkurents on tihe ja et riigid pakuvad välisinvestoritele nii rahalist tuge kui ka maksusoodustusi. „On riike, kus on väga selged toetused, näiteks antakse aastaks maksuvabastust. Eestis seda pole, aga meie reinvesteeritud kasumi tulumaksumäär on null. See ongi maksusoodustus,” juhtis ta tähelepanu. Eelmisel aastal otsustasid välisinvestorid EAS-i abiga Eestisse investeerida 72,5 miljonit eurot. Hirvoja sõnul oli siis ka otsese EAS-i rahalise toetusega projekte. Üks neist

mõned ideed ja käivad läbirääkimised. Arengutase on selline, et oleme liikunud allhankijast keerulisema ja kallima töö juurde, mis on aste allapool peakontorist, aga põhimõtteliselt juba päris lähedal. Meil on IT-arendused, tootearendused, finantskeskused, insenerid, kelle palk ei ole enam 1000, vaid juba 2000 eurot ja rohkemgi.” „Meie ülesanne on müüa Eestit ja tuua esile kõik tugevused. Kui aega üle jääb, anname soovitusi maksupoliitika ja muu kohta – ka siin on mõtteid. Meie müügimeeskond müüb neid tugevusi, mis meil praegu on,” rõhutas Hirvoja. 1

 *

 











*

Leedu

 





 

 *

Allikad: EAS ja Leedu investeeringute agentuur; graafika: Maret Müür

Leedu on investorite hankimisel selgelt kõige aktiivsem Arengufondi endise seirejuhi Kitty Kubo sõnul on Leedul aktiivne välisinvesteeringute meelitamise poliitika. „Kui Skype ütles kunagi oma pressiteates, et nad loovad peale Eesti ühe üksuse veel USA-sse ja teise Rootsi, tegi Leedu investeeringute agentuur samal päeval Sten Tamkivile pakkumise, et tulge ja tehke see hoopis Leetu,” rääkis Kubo, kelle sõnul on leedukad alati väledalt reageerinud just väliskeskkonnas toimuvale. Ta selgitas, et välisinvestorite meelitamisega saab tegeleda passiivselt või aktiivselt. Esimene on üldine soodsa ärikeskkonna tekitamine ja kui investoril tekib huvi, siis teda teenindatakse. Aktiivse tegevuse puhul jälgivad ametnikud investorite käitumist ning teevad õigel hetkel pakkumise. Tema sõnul oli Balti riikidest just Leedu see, kes hakkas aktiivse poole käivitamisega kõige varem tegelema ja oli kõige edukam.

Leedu napsas pankurid Kuna Leedu rahvaarv on suurem ja nad saavad rohkem töötajaid pakkuda, võtsid nad äriteenuste aktiivseks suunaks tugiteenuse pakkumise. 2008. aastal finantskriisi alguses hakkas finantssektor ärimudeli muutuses otsima odavamaid kohti, kuhu oma nn tagatoa teenused koondada. Kubo sõnul kasutas Leedu olukorda ära ja tegi väga konkreetseid pakkumisi suurtele finantskorporatsioonidele, kes olid oma ärimudelite tegevusloogikat muutmas ja otsisid siia piirkonda kohta. „Sedasi said nad suuri Euroopa ja Ameerika pangandusnimesid enda juurde. Töökohad ei ole just high-tech, kuid on korralikud esimesed töökohad kõrgharidusega noortele spetsialistidele esimese töökogemuse jaoks,” märkis Kubo. „EAS on ka Eestisse ühtteist toonud, nagu näiteks Statoili finantskeskuse, kuid

meil pole üheski valdkonnas väga palju spetsialiste pakkuda. Oleme väike riik ja meil on vähe inimesi,” möönis Kubo. Tema sõnul pole Leedus tegeletud siiski ainult väärtusahela keskmise osa ja mahu müümisega. „Näiteks Barclays pank käivitas Leedus ITarenduse osakonna, kus töötab sadu IT-arenduse inimesi. Leedukad on peale IT ka biomeditsiinis ning meditsiinis ja farmaatsias palju investeeringuid toonud ning sidunud neid ülikoolide ja tehnoparkidega,” rääkis Kubo. „Võib öelda, et Leedu on hankinud välisinvesteeringuid aktiivsemalt kui Eesti. Eesti tegeleb hästi palju tekkiva huvi teenindamisega, kuid me ise ei tekita huvi,” märkis ta. Ärinõustamisettevõtte Arlig Capitali partner Amish Mody rääkis, et Läti ja Leedu on Eesti põhilised konkurendid just siis, kui näiteks Rootsi ja Soome ettevõtted otsivad lähiturgudel laienemisvõimalusi. „Kui rääkida IT-st ja tugiteenustest, on konkurents palju laiem ning ka Ukraina, Slovakkia ja Tšehhi võivad konkurendiks tulla,” märkis Mody. Lätlaste otsus rakendada üle 3900 euro suurusele kuupalgale sotsiaalmaksu lagi võib Mody arvates anda neile konkurentsieelise, aga Leedu pluss on turu suurus. „Leedu turg on suurem ja konkreetsetes valdkondades on palju rohkem spetsialiste võtta. Eesti miinus on väiksus ja peame sellega leppima.” Mody täiendas, et kui kõik ümberringi pakuvad lisastiimuleid, peame meiegi investoritele midagi pakkuma. „Just suuremate investeeringute puhul on oluline, kas ettevõte saab riigi käest lisaergutust. Eesti ei ole seni väga varmalt lisastiimuleid andnud, öeldes, et meie keskkond on juba soodne. Kuid see, et suurepalgalistel võiks olla sotsiaalmaksu piir, on praegu kõige olulisem teema,” leidis ta. 1


Baltic States Competing to Attract Same Foreign Investments