Issuu on Google+

INFOLEHT KEVAD 2014

Transiidikonverents Transestonia 2014 otsis lahendusi sektori murekohtadele

14. mail kogunesid Muugal Eesti tipp-poliitkud, majandusteadlased, analüütikud, julgeolekueksperdid ja ettevõtjad traditsioonilisele transiidikonverentsile Transestonia 2014, mis käesoleval aastal toimus kriisikoosoleku nime all. Arutati transiidisektori murekohti muutunud julgeolekusituatsioonis. Päeva modereerinud Raivo Vare, kes äsja valiti ka Eesti Raudtee nõukogu liikmeks, leidis päeva kokkuvõttes, et kõige keerulisemas olukorras on raudtee, mille rahastamise mudel ei ole töövõimeline ning seda on vaja reformida. Eesti Raudtee juht Ahti Asmann tõdes oma sõnavõtus, et viimaste kuude kaubamahtude langus sunnib kaaluma raudtee investeeringute külmutamist. „Ettevõtte juhatuse esimehena olen kohustatud uue raudtee nõukogu ette sellise ettepanekuga esimesel võimalusel minema,“ kommenteeris Asmann.

Asmanni sõnul teevad viimaste kuude kaubamahtude langused raudtee rahastamise muudatused juba lähiajal vältimatuks. „Kuivõrd kaubaveo mahud on kuude lõikes langenud 20-30% ja Eesti transiidikanalina raudteel kaotanud oluliselt konkurentsivõimet, siis ei ole senine finantseerimise struktuur, kus rahastame raudteed vaid ettevõtjate arvelt, absoluutselt jätkusuutlik,“ lisas Asmann. Asmanni sõnul võib investeeringute mittetegemise situatsioonis olla juba lähiajal vajalik langetada otsus vähendada reisirongide kiiruseid, et tagada liiklusohutus raudteel. „Ernst & Youngi teostatud analüüsi põhiselt peaksime Riikliku Transpordi Arengukava eesmärkide saavutamiseks, säilitades raudteeteenuse praeguse taseme, igal aastal koos eurorahadega investeerima 23 miljonit eurot. Senise rahastamismudeli jätkumisel meie võimekus jätkuvalt kahaneb,“ tõdes Asmann.

„Oleme juhtinud pikemat aega otsustajate tähelepanu asjaolule, et taastavate ja kvaliteeti tagavate investeeringute tegemiseks on vaja tagada transiidist sõltumatu finantseerimine. Õnneks ei ole see poliitika muudatus vaid siseriiklik küsimus, riigi panust reisijateveo rahastamisse nõuab Euroopa neljas raudteepakett,“ nentis Asmann.

1


Eesti Raudtee Infoleht

Astanas kogunes SRÜ Raudteede nõukogu 6.-7. mail toimus Kasahstani pealinnas Astanas SRÜ Raudteede nõukogu 60. istung. Istungil osalesid liikmesriikide raudteeadministratsioonide juhid ning seal arutati rongiliikluse graafikute täitmist, reisi- ja kaubavedude küsimusi, vagunite ühiskasutuse põhimõtteid, arveldusteemasid ning tariifipoliitika põhimõtteid. Muu hulgas kinnitati käesoleva aasta veebruaris Tallinnas toimunud SRÜ Raudteede Nõukogu direktsiooni nõupidamisel koostatud kaubarongide formeerimisplaan aastateks 2014/15. Istungi eesmärgiks oli tugevdada riiki-

devahelisi transpordi- ja majanduslikke sidemeid, luues soodsad tingimused kaubavahetuseks ning transiitvedude arenguks Euroopa ning Vaikse ja India ookeani ning Aasia ja Pärsia lahe piirkondade vahel.

matiivaktide ja tehniliste dokumentide kinnitamiseks, mis on vältimatud raudteetranspordi toimimiseks riikidevahelisel tasandil. Otsused võetakse vastu Nõukogu istungjärkudel, mis toimuvad 2 korda aastas.

SRÜ Raudteede nõukogu loodi 1992. aastal raudteede ühispargi vagunite ekspluateerimiseks, riikidevaheliste kauba- ja reisivedude normatiivaktide ja kokkulepete kooskõlastamiseks ja kehtestamiseks, raudteede ja veeremi ekspluatatsiooni reeglistiku , vastastikuse arvelduste süsteemi kehtestamiseks ja kasutamiseks ning teiste nor-

SRÜ Raudteede nõukogul on 17 liikmesriiki – lisaks SRÜ riikidele Läti, Leedu, Soome, Gruusia, Bulgaaria ning vaatleja staatuses Iraan. Eesti osaleb Nõukogu tegevuses lepingu alusel, mille raames on kokku lepitud teatud erisuste rakendamiseks kauba- ja reisvedudel SMGS ja SMPS rakendamisel, mis loovad vedudeks soodsamad tingimused.

KOOSTÖÖ

Transpordimessil peibutas Eesti ühisstendi ja Anne Veskiga Aprilli lõpus toimus Moskvas traditsiooniline transpordimess TransRussia. Sarnaselt eelmistele aastatele oli Eesti regiooni tähtsaimal logistikamessil esindatud ühise rahvusstendiga. Ühisstendiga osaleti, kuna kaubaveoturul ei konkureeri omavahel mitte üksikud 2

äriühingud, vaid transiidikoridorid. Seetõttu on oluline pakkuda klientidele tervikteenust.

Cargo, CF & S, Petromaks Spediitori AS, Intopex Forward, Proline Trans ning Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.

Eesti stendis on esindatud Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Põhjasadam, Eesti Raudtee, EVR Cargo, Spacecom, Contimer, E.R.S., RRK, Alekon

Eesti logistika- ja transiidisektori ettevõtted osalesid messil, et vaatamata keerulisele poliitilisele olukorrale tugevdada olemasolevaid sidemeid ning luua


kevad 2014

uusi kontakte. Messil olid kohal kõik olulised koostööpartnerid, ning mitte ainult Venemaalt. Messi raames toimus ka konverents, kus tutvustati Eesti kaubavedude ja käitlemise võimalusi. Eesti peibutas endisi ja tulevasi koostööpartnereid Anne Veskiga. Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul on väga hea, et Eestis on mõistetud logistikasektori tähtsust ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab Eesti äriühingute osalemist välismessidel. “Käesoleval aastal on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud nii stendi

enda pindala kui ka sellel osalevate ning esindatud äriühingute arv,” lisas Valgerist. AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on eesmärk ühine. „Müüme Eestit kui transiidikanalit. Siin on oluline jõud koondada. Maailmas on kaupa piisavalt, kui suudame Eesti transiidikanalina atraktiivseks teha, võidavad kõik Eesti transiidis osalejad.“ Rahvusvaheline foorum TransRussia 2014 toimus Moskvas 22. - 25. aprillil Crocus Expo messikeskuses. TransRussia mess toimub igal aastal ning on piir-

konna olulisim kohtumisüritus, kuhu tulevad kokku Venemaa, SRÜ riikide ja Baltimaade transpordisektori esindajad alates meresadamatest, raudteedest ja ekspediitoritest kuni transpordiprotsessi tagava IT ja kaubakäitlemisseadmeteni välja. Möödunud aastal osales messil TransRussia 543 äriühingut ja 31 riiki. Kokku külastas messi 24 677 osalejat 53st riigist ning 70st Venemaa regioonist. Messil osalemist kaasrahastatati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, samuti kaasrahastas projekti Tallinna Ettevõtlusamet.

Tallinnas toimus rahvusvaheline nõupidamine kaubarongide formeerimisplaani koostamiseks 18.-21 veebruaril toimus Tallinnas nõupidamine kaubarongide formeerimisplaani, vagunite voogude ning konteineritega vagunite kooskõlastamiseks rahvusvahelises ühenduses aastateks 2014/2015. Nõupidamisel osalesid lisaks SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Direktsioonile 14 riigi raudteeadministratsioonide esindajad, sh Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ja Vene delegatsioonid. Tegemist oli mastaapseima formeerimisplaani nõupidamisega, mida Eesti Raudtee on viimase 20 aasta jooksul korraldanud. Ürituse juhatas sisse SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Direktsiooni aseesimees Vjatšeslav Tkatšenko, kes avaldas tänu sooja vastuvõtu ja suurepäraste töötingimuste eest Eestis ning rõhutas, et otsuseid, mis 3 päevaga tuleb vastu võtta, on palju. Tervituskõnega esines Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann, kelle sõnul ei ole kaubavedude statistika rõõmustav

ja ainuvõimalik viis olukorda parandada on efektiivsuse tõstmine. „Kaubavedude

mahud vähenevad pidevalt, tühisõitude arv suureneb, taristu on piirkonniti kas 3


Eesti Raudtee Infoleht

ülekoormatud või on vastupidi palju kasutamata läbilaskevõimet. Selle probleemi ainuke lahendus on efektiivsuse tõstmine,“ selgitas Asmann. Asmann rõhutas, et vagunivoogude toimiv korraldamine on üsna keeruline ülesanne. Samas sõltuvad just sellest, kui edukalt antud ülesanne lahendatakse, ülitähtsad parameetrid nagu kauba kohale toimetamise kiirus ja vedude kulud. „Logistikaettevõttena peame lisaks kaubamahtudele tagama ka kauba liikumiskiiruse. Kui esineb probleeme kauba liikumiskiiruse prognoosimisega, ei rahulda see meie kliente,“ selgitas Eesti Raudtee juht.

Asmann oli kindel, et alanud nõupidamisel jõutakse optimaalse võimaliku kaubarongide formeerimisplaanini, mis suudab tagada kaubavagunite ja raudteetaristute efektiivse kasutuse. „Ma loodan, et meie koostöö tulemusena on juba lähimal ajal märgata kauba kohaletoimetamiskiiruse ja kaubamahtude kasvu,“ ütles Asmann. Nõupidamise tulemusel kirjutati alla protokoll, mis fikseeris kaubavoogude läbilaskevõime kõigil osalejariikide raudteedel perioodiks 2014/2015.

Balti Regiooni raudtee-ettevõtted lõid oma nõukogu

4


kevad 2014

Käesoleva aasta alguses asutasid Balti riigid, Venemaa, Valgevene ja Soome raudteede-vahelise regionaalse koostöö tugevdamiseks ning raudteede konkurentsivõime tõstmiseks veoprotsessi optimeerimise kaudu uue rahvusvahelise organisatsiooni – Raudteede piiriäärse koostöö Balti Nõukogu (Balti Raudteede Nõukogu), mille liikmeks sai ka Eesti. Eesti Raudtee jaoks tähendab Balti Raudteede Nõukogu loomine koostöö paranemist teiste organisatsiooni liikmetega ning konkurentsipositsiooni tugevdamist rahvusvahelisel kauba- ja reisijateveo turul. „Balti Raudteede Nõukogu aitab teha täpsemaid administratiivseid otsuseid nii regiooni kui ka konkreetse raudtee tasandil,“ kommenteeris uue organisatsiooni loomist Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann. Balti Raudteede Nõukogu esimesel istungil, mis toimus 6. veebruaril Peterburis, allkirjastati koostöö memorandum, mis määratleb Balti Raudteede Nõukogu tegevuse eesmärgid ja suunad, ning kinnitati määrus, mis fikseerib nõukogu põhiülesanded, funktsioonid ja tööreglemendi. Nimetatud dokumentide allkirjastamine näeb muu hulgas ette rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo koostööprojektide väljatöötamise

ja elluviimise, perspektiivsete koostöösuundade määramise tehnoloogiate ja insenertehniliste lahenduste valdkonnas ning raudtee piiriületuspunktide töötehnoloogia optimeerimise Balti Raudteede Nõukogu liikmesraudteedel. Balti Raudteede Nõukogu tegevuse põhisuunaks on organisatsiooni liikmete territooriume läbivate rahvusvaheliste transpordikoridoride arendamise ettepanekute väljatöötamine. Nõukogu põhiülesannete seas lähimaks aastaks on üle liikmesriikide piiride liikuvate raudtee- ja maanteetranspordi kaubavoogude arengusuundade analüüs, ettepanekute ettevalmistamine kauba läbilaskevõime optimeerimiseks raudtee piiriületuspunktides ja ühiste logistikatoodete formeerimine. Koostöös tolli- ja piiriteenuste esindajatega plaanitakse 2014. aasta jooksul esitada ettepanekud tolli- ja piiriprotseduuride ühtlustamiseks ning lihtsustamiseks, rakendades muuhulgas elektroonilist dokumendikäivet. Balti Raudteede Nõukogu liikmeteks said Valgevene, Läti, Venemaa, Eesti ja Soome raudteed. Leedu raudtee jääb vaatleja staatusesse.

Rail Baltic: Vilniuse ühendamine on oluline

5


Eesti Raudtee Infoleht

28. aprillil pidasid transpordi asekantslerid Vilniuses kõnelusi raudteeühenduse Rail Baltic aktsionäride leppe üle. Nii Läti kui Eesti esindaja märkisid, et Vilniuse ühendamine on oluline. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe sõnul on riigid enamikus küsimustes kokkuleppele jõudnud. Lahendada on jäänud veel mõned küsimused, sealhulgas Vilniuse ühendamise teema, vahendas ministeerium. Läti ja Eesti esindaja märkisid, et Vilniuse ühendamine tulevikus on oluline, kuid seda saab teha projekti järgmistes etappides, kui on täpsemalt teada liini majanduslik tasuvus ja Euroopa-poolse toetuse saamise võimalused. „Töötasime aktsionäride leppe kallal ja saime sammu edasi,“ ütles Pärgmäe. „Vilniuse ühendamist arutatakse edasi järgmisel töögrupi kohtumisel, selle kohta teeb sõnastusettepaneku Läti.“ Pärgmäe sõnul saavutasid riigid kokkuleppe juhatuse liikmete valimise protsessis. Pooled nõustusid edasi töötama ka sättega, mille kohaselt aktsionärid peavad vältima oma tegevuses huvide konflikti ühisettevõttega. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile. Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

MAJANDUS

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas mullused majandustulemused 28. märtsil kinnitas AS Eesti Raudtee nõukogu ettevõtte 2013. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid AS Eesti Raudtee 2013. aasta äritulud 68,2 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot. 2012. aasta erakorralisi tulusid (Eesti Raudtee kontserni jagunemise käigus toimunud vagunite müügitehing AS-le EVR Cargo) arvestamata kahanesid ettevõtte 2013. aasta äritulud võrreldes tunamullusega 0,8 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti. Möödunud aasta müügitulu kahanes

6

võrreldes 2012. aastaga 2 protsendi võrra 64,5 miljoni euroni. Müügitulust 87,6 protsenti teeniti kaubavedude ja 5,3 protsenti reisivedude teenindamisest. 2013. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupa, millest 76,8 protsenti ehk 18,7 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,72 miljonit tonni ekspordi ja 1,34 miljonit tonni impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 62,2 protsenti ehk 15,2 miljonit tonni kogu vedude ma-

hust, järgnesid põlevkivi 3,03 miljoni ja väetised 3 miljoni tonniga. Kohalikke vedusid tehti 3,6 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude mahuks oli 62 012 TEU-d ning aastaga suurenes see ligi 27 protsenti. Kaubaveomahtude dünaamika oli stabiilne – 2013. aasta maht oli 6,5 protsenti väiksem 2012. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laeti Eesti suunale 14,4 miljonit tonni veoseid. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid.


kevad 2014

AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli 2013. aasta suurimaks väljakutseks kaubaveomahtude languse tingimustes raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõususurve vähendamine, mis sai teoks läbi kulude alandamise, sh töötajate arvu vähendamise. 2013. aastal investeeriti kokku 26,5 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 22,5 miljonit eurot. Lõpule jõudsid Tallinn-KeilaPaldiski ja Keila-Riispere peateede kapitaalremondi ning Tallinn-Keila-

Paldiski ja Keila-Vasalemma kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp. Tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 33,4 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. „Edasisteks investeeringuteks on lähtuvalt Riikliku Transpordi Arengukava eesmärkidest välja töötatud investeeringute plaan perioodiks 2014-2020,“ täpsustas Asmann. „Kuivõrd hetkel kehtiv infrastruktuuri kasutustasu mudel ei taga Eesti Raudtee kulude ja mõistliku ärikasumi katmist, on vajalik paika panna finantseerimisallikad in-

vesteerimisplaani teostamiseks.“ 2013. aasta oli positiivne raudteeohutuse seisukohast. Kui 2012. aastal sai raudteeõnnetustes kannatada 12 ja hukkus 7 inimest, siis 2013. aastal oli vastavaid juhtumeid 6 ja 4. Raudteeveeremi otsasõidud inimestele kahanesid poole võrra 10 juhtumilt 5-le. Asmanni sõnul on seoses reisirongide liiklusgraafikute märgatava tihenemise ja rongide sõidukiiruste kasvuga käesoleval aastal oodata ohutusriskide märgatavat kasvu.

Veomahud Eesti Raudtee taristul 2014 I kvartalis Kaubaveo maht Eesti Raudtee taristul ulatus 2014. aasta esimeses kvartalis kokku 6,15 miljoni tonnini, mis oli 17,3 % vähem kui aasta tagasi. Märtsis veeti sellest 1,98 miljonit tonni ehk 12,3 % vähem kui mullu. Märtsikuu tulemust mõjutas eelkõige nafta ja naftasaaduste vedu, mida oli kokku 1,23 miljonit tonni ehk üle 21 protsendi vähem kui eelneval aastal. Kokku veeti I kvartalis naftat ja naftasaadusi 3,79 miljonit tonni ning mahud langesid aastaga 26,5 %. Väetisi veeti taristul 0,8 miljonit tonni ning siin on mahud suurenenud 30 %. Põlevkivi mahud langesid esimese kolme kuuga ligi 20% ning olid kokku 0,75 miljonit tonni. Keemiakaupu veeti kokku 0,26 miljonit tonni ning veod olid eelmise aastaga samal tasemel. Transiitveod moodustasid Eestis liikunud kaupadest 77,4 % ehk 4,76 miljonit tonni. Aastaga langes transiitvedude maht 18,6%. Kohalikus ühenduses veeti 0,87 miljonit tonni ning vedu vähenes ligi 20%. Importveod olid kokku 0,35 miljonit tonni ja suurenesid 2,6%, eksportveod 0,17 miljonit tonni ja kasvasid 2,2%. Konteineritega liikus raudteel I kvartalis kokku 18 447 TEU jagu kaupa, millest märtsis veeti 6492 TEU-d. Kokku on konteinervedude mahud võrreldes eelmise aastaga suurenenud 20,7%. Kaubaveo-ettevõtetest vedas EVR Cargo I kvartalis 4,51 miljonit tonni, mis jäi eelmisele aastale alla 7,2 %. E.R.S.i veomahuks oli 1,64 miljonit tonni ning aastaga vähenes veomaht 36,4%.

Transpordi arengukava aitab suurendada majanduse konkurentsivõimet 19. veebruaril 2014 kinnitati Riigikogu otsusega Eesti transpordi arengukava aastateks 2014-2020, mille eesmärk on Eestis mugavamate, kiiremate ja ohutumate liikumisvõimaluste arendamine, suurendamaks majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Eesti riik on teinud viimastel aastatel transporti suuri investeeringuid, kuid on aeg astuda samm edasi, et luua

transpordis ühtne tervik, ühendada omavahel teed, sadamad, raudteed, lennujaamad ning seda ka infotehnoloogilises võtmes, selgitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pressiteates. Ministeeriumi sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime suuresti sellest, kui ligipääsetavad me väljastpoolt tulijatele oleme ja milline taristu meil on. Samavõrra on oluline ka väiksemate regionaalsete

transpordiobjektide arendamine, et tagada tasakaal kogu riigis. Transpordi arengukava eesmärgid aastaks 2020: Liiklus on muutunud oluliselt ohutumaks. Kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv on väiksem kui 50. Pikemas perspektiivis liigutakse selle poole, et liikluses ei hukkuks ühtegi inimest.

7


Eesti Raudtee Infoleht

Maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Läbi infotehnoloogia arenduste on kasvanud kaugtöötamise ja avalike teenuste kättesaadavuse võimalused. Seetõttu on vähenenud sundliikumine ja tühisõidud. Linnade liikuvuse planeerimine lähtub eelkõige parema elukeskkonna kujundamisest. Ellu on viidud esimesed projektid, tänu millele on suurenenud jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning ühistranspordi kasutamise osakaal. Transpordirajatised, veerem ja teenused on muutunud nii kohalikele inimestele kui ka Eesti külalistele kasutajasõbralikumaks ning rikastavad elukeskkonda. Eesti suhteline hajaasustus tingib selle, et maanteetranspordil on oluline roll üleriigiliste ühenduste tagamisel ja see tähendab vajadust korras teedevõrgu ja sujuva liikluse järele. TENT võrgustikku kuuluvatel maanteede on liiklemise sujuvus suurenenud ja vähenenud on halvas seisukorras

8

oleva teedevõrgu osakaal. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku. Olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu ning rongireisijate arv on kasvanud ligi kaks korda. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus, mis toimib valdavalt kommertsalustel. Transpordi negatiivsete keskkonnamõjude kasv on aeglustunud. Seda eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele. Taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan. Lisaks transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmisele loob kodumaise energia tootmine uusi töökohti. Paranenud on rongiühendused Läti

ja Venemaaga ning tagatud on lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Alustatud on Rail Balticu raudteeühenduse ehitusega. Peterburiga ühenduse aeg on alla viie tunni. Arvestades, et Rail Baltic hakkab kulgema läbi Pärnu on, LõunaEesti arengut silmas pidades loodud otseühendus Tartu ja Riia vahel. Logistika- ja transiidisektori lisandväärtus on tõusnud. Mahukaupade kõrval on suurenenud kõrgema lisandväärtusega kaupade transport ja neile Eestis lisandväärtuse andmine. Selleks arendatakse sadamate juures või nendega hästi ühendatud kohtades logistika- ja tööstusparke. Arengukava väljatöötamises osalesid ka Siseministeerium, Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, riigikantselei ning paljud huvigrupid.


kevad 2014

ARVAMUS

Tõehetk raudteel Ahti Asmann

Aasta esimeses kvartalis vähenes kaubaveo maht Eesti Raudtee taristul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 17,3 protsenti. Kui 2012. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 26 miljonit tonni kaupu, siis 2013. aastal kahanes maht 24 miljoni tonnini. Suundumuse jätkudes võib selle aasta kaubamahuks kujuneda 20–21 miljonit tonni. Eestis oleme läbi aegade oma nahal tundnud, kui poliitiline on raudteega seotud logistika- ja transiidiäri – 2007. aasta pronksööle järgnenu on kõigil sellesvallas eredalt meeles. Võttes arvesse nii Venemaa üldist protektsionistlikku majanduspoliitikat kui ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid Ukraina sündmuste taustal, ei saa välistada idapiiri ületavate kaubavoogude edasist kahanemist. Raudteega seotud emotsioonid pole viimasel ajal olnud õnneks üdini negatiivsed. Aasta alguses, ehkki mõningate viperustega, rõõmustasid Eesti elanikke uued reisirongid. Sõidumugavust parandas muu hulgas rongide kiirem ja vaiksem liikumine, mis sai võimalikuks tänu investeeringutele raudtee renoveerimisse. Eesti raudtee seisukord on viimastel aastatel tunduvalt paranenud. Siiski ei

saa öelda, et raudtee oleks nüüd valmis. Keilasse ja Paldiskisse sõidavad uhiuued rongid küll täielikult uuendatud raudteel, kuid liiklust reguleeritakse süsteemiga, mille ehitamist alustati 1958. aastal. Taristu korrashoiuks ja arendamiseks on praegustes hindades investeeritud keskmiselt 30 miljonit eurot aastas. Raha on laekunud kaubavedudelt. Siit kasvab välja praegune dilemma raudteel: investeeringud taristu korrashoiuks ja kvaliteedi säilitamiseks pannakse paika riigisiseste eesmärkide järgi, kuid nende eesmärkide rahastamine sõltub pea täielikult kaubavahetusest idaga. Transiidimahu vähenemisega oleme jõudnud olukorda, kus taristu kvaliteedi säilitamiseks, rääkimata selle arendamisest, ei piisa enam praegusest tulubaasist. Kasutusel olev infrastruktuuri kasutustasu arvestuse metoodika ei võimalda Eesti Raudteel teenida piisavalt tulu, et täita transpordi arengukava 2014–2020 eesmärke raudteetaristu kvaliteedi osas. Praegu tavatsetakse öelda, et viriseda ei tohi. Võiks ka küsida, miks raudteejuht kaubavoogude vähenemise üle kurdab – tehku rohkem tööd. Paraku on taristu kõigest platvorm, mis võimaldab kauba saatjatel ja saajatel sujuvat äritegevust korraldada. Kaubamahud raudteel sõltuvad Eesti Raudteest üsna vähe. Eesti Raudtee rahastab oma tegevust taristu kasutustasudega, mis põhinevad kaubavoogudel. Lõviosa Eesti Raudtee taristul liikuvatest kaubavoogudest moodustavad transiitveod – seega sõltub Eesti Raudtee tulu olulisel määral Eestit läbiva transiidi mahust. Transiitvedude osakaal moodustab ettevõtte tuludest vaatamata selgele langus¬trendile koguni 72 protsenti. Riigisisese reisijateveo osakaal kasutustasudest moodustab vaid neli protsenti, kuid tarbib umbes poole raudtee läbilaskevõimest. Kaubaveomaht on kahanenud tasemele, kus veoettevõtjatele on rakendunud hinnalagi ning iga vähenev miljon tonni tähendab Eesti Raudteele 2,5 miljoni

euro suurust tulu kaotust. Kahanevat kaubaveomahtu ei saa kompenseerida hinnalae administratiivse tõstmisega, sest taristu kasutustasu hind on viimase kolme aastaga tõusnud 50 protsenti ning uus hinnatõus mõjuks Eesti kui transiidikoridori konkurentsivõimele kui endale jalga tulistamine. Rahapuuduse mõju taristu kvaliteedile avaldub reisirongide puhul sõidukiiruse vähenemises ning kaudsemalt rikete ja liiklustõrgete sagenemises. Eesti Raudteel ei ole juba praegu piisavalt raha, et tagada Tartu ja Narva reisirongidele sõidukiirus 120 km/h. Tihenenud liiklusgraafikuga tähendab iga tõsisem rike aga rongide ahelhilinemist. Hiljuti Eesti Raudtee investeerimisvajadust analüüsinud audiitorettevõte Ernst & Young hindas Eesti Raudtee vajaduseks aastatel 2014–2020 riikliku transpordi arengukava eesmärkide täitmiseks 283,5 miljonit eurot. Eesti Raudtee praegust tulubaasi arvestades tähendab see 175 miljonit eurot puudujääki. Audiitor hindas ühtlasi investeeringuvajadust nn maksimum¬stsenaariumile, kui eesmärk on tõsta reisirongide sõidukiirus 160 km/h koos raudteesüsteemi ajakohastamisega tervikuna. Tulemuseks saadi 491 miljonit eurot. Meil on aeg vaadata karmile tõele näkku ja tunnistada, et ka raudtee arendamisel seisab Eesti põhimõtteliselt sama dilemma ees nagu elektri- või gaasivõrgu arendamisel. Kas tahame, et majanduse ja ühiskonna jaoks oluline taristu on toimimises iseseisev või sõltub olulisel määral mõnest teisest riigist? Raudtee rahastamine on tänaseni suurel määral sõltunud kaubavoogudest itta. Olukord pakub selge valiku: riik peab panema õla alla, kui tahame säilitada reisivedude jaoks piisava kvaliteediga taristu. Alternatiiv on jätkata praeguse isemajandava mudeliga, mis katab kaubavedude miinimumvajadused. Õnneks (nii nagu ka gaasi- ja elektrituru puhul) tuleb meile valikutes appi Euroopa Liit, kes õigupoolest palju variante lauale ei jäta. Euroopa Liidu raudteedirektiivi põhimõtted peavad

9


Eesti Raudtee Infoleht

olema liikmesriikide seadustesse sisse viidud hiljemalt juuniks 2015. Direktiivi kohaselt on riigi ülesanne tagada raudtee rahaline jätkusuutlikkus. Selleks peavad riik ja Eesti Raudtee sõlmima pikaajalise lepingu investeeringute stabiilseks rahastamiseks. Näiteks Soome riik rahastab umbes 80 protsenti taristu investeeringutest otse riigieelarvest. Saavutamaks transpordi arengukava

2014–2020 eesmärke, peaks Eesti riik alates 2016. aastast panustama raudteetaristu korrashoidu umbes 23 miljonit eurot aastas. Summa jaguneks riigi lepingu ja reisiveooperaatori makstava dotatsioonilise tasu vahel. Eelarvepoliitiliselt pole selline valik otsustajate jaoks kunagi mugav, aga et Eesti elanikud saaksid ka edaspidi mugavate rongidega kiiresti, vaikselt ja ohutult sõita,

on hädavajalik Eesti Raudtee rahastamise põhimõtteid põhjalikult muuta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda kinnitas Postimehele, et 23 mil¬jonile eurole, mille riik peaks arengukava täit¬miseks igal aastal raudteesse investeerima, on rahaline kate olemas.

Kas 4. raudteepakett võib nurjuda?

Raudteetranspordi liberaliseerimine Euroopas sai olulise tagasilöögi veebruaris, kui Euroopa Parlament lükkas tagasi neljanda raudteepaketi juhtimisosa, kirjutab European Railway Review.

hääletusel. Paketi vastuvõtmise asemel nõustus Parlament Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) väljapakutud muudatustega, mis nägid ette senise olukorra säilitamise.

Uus juhtimisosa põhines varasemal ELi õigusel ning nägi ette riigiraudteede jagamise infrastruktuuri- ja veoettevõteteks, kirjeldades meetmed infrastruktuuriettevõtete täielikuks eraldamiseks kõigist veoettevõtetest. Olukordades, kus eraldamine polnuks võimalik, nägi see ette tugevaid info leviku tõkkeid varjatud toetuste jagamise, konfidentsiaalse teabe leviku ja töötajate liikumise vältimiseks infrastruktuuri- ja veoettevõtete vahel.

Suured riigiraudteed olid teinud tugevat lobitööd ning üldiselt arvati, et prantslaste ja sakslaste mõjujõud Euroopa Nõukogus ei võimalda uut juhtimisosa niikuinii jõustada, kuid eelnõu ei jõudnudki niikaugele. Parlament tegi algatusele kiire lõpu.

Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon kinnitas neljanda raudteepaketi 17. detsembril 2013, kuid sellest ei piisanud juhtimist käsitleva osa kaitsmiseks üld10

Raudtee kaubaveo ettevõtete ühenduse Rail Freight Group (RFG) sõnul „võimaldab tulemus suurtel valitsevatel raudtee-ettevõtetel monopoolset tegevust jätkata”, kuna raha liikumine valitsevate veoettevõtete, infrastruktuuri haldajate ning valdusettevõtete vahel jätkub takistusteta. See võib tähendada varjatud toetusi valitsevatele veoettevõtetele,

kes saavad seetõttu uute turuosaliste suhtes konkurentsieelise. Euroopa Komisjon (EK) osutas näitele Saksi-Anhaldis, kus riigiraudtee Deutsche Bahn võiti s reisijateveolepingu tänu lubadusele kaitsta seda piirkonda 15 aasta jooksul raudtee kasutustasude tõusmise eest. Selle lubaduse täitmine ei ole keeruline, kuna ettevõte saab võtta raudtee kasutustasude tõusu eest makstud lisaraha oma infrastruktuuriüksusest välja ning kompenseerida oma veoüksusele hindade madalana hoidmise. Seda saab teha ainult integreeritud ettevõte, mistõttu erasektorist pärinevatel uutel tulijatel on raske nendega konkureerida. Kuna uus juhtimisosa kõrvaldati paketist, ei takista infrastruktuuriettevõtte ja valitseva veoettevõtte integreerumist enam miski. Prantsusmaal seda


kevad 2014

juba plaanitakse. Suur riigiraudtee võib aidata oma infrastruktuuriüksust rahastada, saades tasuks eeliskohtlemise läbilaskevõime eraldamisel ning hindade kujundamisel. Katsetele kaasata ELi raudteedesse erakapitali mõjub selline areng hävitavalt. Uued tulijad loobuvad, kuna kardavad konkurentsi valitsevate ettevõtetega. Ühendkuningriigi, kus raudteeturul on vaba konkurents, kogemused näitavad, et liberaliseerimine võib oluliselt tugevdada raudteetranspordi konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega võrreldes: nimetatud riigis on raudteede kauba-

veomahud viimase 10 aastaga kasvanud 60%. Prantsusmaal seevastu, kus (riigi soosingut ja toetusi pälviv) riigiraudtee on konkurendid rööbastelt maha ajanud, on raudteede kaubaveomahud samal ajal poole võrra vähenenud. Teised neljanda raudteepaketi osad aitavad kehtestada ühiseid standardeid ning parandavad muudel viisidel koostalitusvõimet. Üks olulisematest probleemidest on lubade väljastamine uuele raudteeveeremile. EK märgib, et uuele raudteeveeremile loa väljastamiseks kulub kuni kaks aastat ning see võib maksta kuni 6 miljonit eurot.

Kuna lubade väljastamise kord on erinevates riikides erinev, peavad tootjad ühe ja sama masina jaoks loa taotlemiseks läbima sarnase taotlemisprotsessi mitmes erinevas riigis. Eesmärk on, et Euroopa Raudteede Amet võtaks nelja aasta jooksul lubade väljastamise tsentraalselt üle. See oleks mõistlik käik, kuid nõukogu ja Komisjon peavad edasises tegevuses veel Parlamendiga kokkuleppele jõudma. See küsimus ei ole sama vastuoluline nagu paketi juhtimisosa, ning loodetavasti jõutakse selles üksmeelsele, ehkki viivitused ei ole välistatud.

ARENDUS

Eesti Raudtee panustab ülesõidukohtade uuendamisse pidevalt Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on 2014 aprilli seisuga kokku 156 raudteeülesõidukohta. Nendest I kategooria ülesõite on 6, II kategooria 35 ja III kategooria ülesõidukohtasid 115.

I kategooria eeldab ülesõidukohale lisaks foorituledele ka tõkkepuu paigaldamist. II kategooria nõuab fooride olemasolu ning III kategooria liigitub signalisatsioonita ülesõidukohaks.

Raudteeülesõidukoha kategooria määratakse auto- ja rongiliikluse intensiivsuse järgi, mille alusel määratakse ka ülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga varustamise tingimused.

Vastavalt Tehnokasutuseeskirjale on Eesti Raudtee taristul 41 ülesõidukohta, mis eeldavad automaatse foorisignalisatsiooni olemasolu. Automaatseid foorisignalisatsioone on siiski paigal-

datud märkimisväärselt rohkem kui nõuetekohaselt eeldatav – kokku 118 ülesõidukohale. Automaatsignalisatsioonita on hetkel 38 ülesõidukohta. Automaatse foorisignalisatsiooniga ülesõidukohtadest on omakorda 28 varustatud tõkkepuudega, 59 ülesõidu automaatsignalisatsiooni on varustatud (LED) tüüpi ülesõidufooridega ning 59 hõõglampidega ülesõidufooridega.

11


Eesti Raudtee Infoleht

Raudteeülesõidukohtade vastavust ohutusnõuetele kontrollib iga-aastaselt raudtee ülesõidukohtade ülevaatuse komisjon, kuhu kuuluvad Tehnilise Järelevalve Ameti, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja piirivalveameti, Maanteeameti ja Eesti Raudtee esindajad. Vajadusel muudetakse ülesõidukoha kategooriat või viiakse sisse muid täiendavaid ohutusmeetmeid. Regulaarne ülesõidukoha kontroll ja seadistamine toimub iga 2 nädala tagant. Uued ülesõitude automaatsignalisatsioonid on varustatud monitooringusüsteemiga, mida jälgitakse reaalajas liiklusjuhtimiskeskuses. Seoses suureneva liiklustihedusega on Eesti Raudtee jätkuvalt panustanud ülesõidukohtade remonti. 2012. aasta detsembris sai alguse raudteeülesõidukohtade renoveerimine Tapa-Tartu liinil, mille käigus uuendati 16 ülesõidukoha automaatsignalisatsioon. Tõkkepuud paigaldati Tiksoja, Väge-

va ja Tähtvere ülesõidule. Ülejäänud ülesõidukohtadel vahetati välja kogu automaatsignalisatsioon koos LED fooripeadega, mille nähtavus autojuhile on oluliselt parem. Käesoleval aastal on jäänud veel lisada tõkkepuud juba LED-fooridega varustatud Tabivere ülesõidukohale ning paigaldada LED-foor Moe ülesõidukohale. Tallinn-Tapa kaherealisele raudteelõigul paigaldati möödunud aasta lõpuks tõkkepuud üheksale ülesõidukohale neljateistkümnest. Veel puuduolevad tõkkepuud 5 jaamas (Tuulevälja, Raasiku, Kehra, Ülejõe ja Aegviidu) paigaldatakse käesoleval aastal. Suurema liiklustiheduse ning kaheteelise raudtee tõttu, mis suurendab ülesõidukoha ohutusriske, on Tallinn-Tapa suund prioriteetne. Kokku on 2014. aastal kavandatud renoveerida ülesõidu automaatsignalisatsiooni 21 raudteeülesõidukohal. Lisaks Tallinn-Tapa raudteelõigule

uuendatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni LED tüüpi fooridega viieteistkümnel Tapa-Narva raudteeülesõidukohal. Tõkkepuudega on sel lõigul juba varustatud Tapa ja Rakvere ülesõidukohad. Tegemist on mahuka projektiga, kuna hõõglampidega automaatsignalisatsiooni väljavahetamine LED tüüpi fooride vastu eeldab kogu olemasoleva automaatsüsteemi ümberehitust. Ülesõidukohtade renoveerimisse panustatakse 2014. aastal kokku üle 750 tuhande euro. 2015. aastal on plaanis uuendada Tartu piires linna läbivate raudteelõikude ning osaliselt Valga-Võru liinil paiknevate ülesõidukohtade automaatsignalisatsioone. 2013. aastal sõideti Eesti Raudtee taristul maha 74 tõkkepuud. 2014. aasta esimese kolme kuuga on maha sõidetud 22 tõkkepuud.

Nelja aastaga on täielikult uuendatud 13% Eesti Raudtee taristust erinevatel jaamavahedel ja jaamades. Lisaks teostati ballastipuhastus koos liiprite vahetusega neil raudteelõikudel, kus kapitaalremondi vajadus puudus (19,0 km). Projekti käigus vahetati 114 pööret. 2013. aastal lõppes kaks aastat väldanud projekt, mille raames toimusid raudtee kapitaalremondi tööd TallinnKeila-Paldiski ja Keila-Riisipere suunal. Remont hõlmas kuue jaamavahe remonti kogumahus 47 km. Remonditi kõige halvemas seisukorras olevad jaamavahed, lisaks vahetati katted üheksal ülesõidul.

Ajavahemikul 2009 – 2013 on kapitaalselt renoveeritud ca 160 km ehk 13% Eesti Raudtee taristust. Viimastel aastatel on läbi viidud kaks suuremat raudtee renoveerimisprojekti – üks Tallinn-Tapa, teine Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere suunal. 2012. aastal lõppes neli aastat kestnud raudtee renoveerimisprojekt, mille käigus teostati Tallinn-Tapa suunal raudtee rekonstrueerimistöid kogupikkuses 112,8 km. Peamisteks töödeks olid jaamavahedes raudtee peateede (60,5 km) ja jaamades jaamateede (20,2 km) kapitaalremont Tallinn-Tapa liini 12

Enne teostatud remonttöid oli nimetatud raudteelõikudel suurimaks lubatavaks reisirongide sõidukiiruseks sõltuvalt lõigust 40 kuni 80 km/h, väljastatud oli mitmeid kiirust piiravaid hoiatusi (sh 25 km/h ja 40 km/h). Mõned kiiruspiirangud kehtisid praktiliselt terve jaamavahe ulatuses, pikendades oluliselt reisirongide sõiduaega. Raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballast) oli amortiseerunud. Remondi tulemusena vahetati välja saastunud ballast, tee sai uued raudbetoonliiprid ja rööpad, mis keevitati omavahel kokku. Viimane tegevus on eelkõige tähtis sõidumugavuse tagamiseks ja müra vähendamiseks. Ülesõitudel vahetati välja vana asfaltkate uute raudbetoonplaatide vastu. Projekte rahastati osaliselt Ühtekuuluvusfondist.


kevad 2014

OHUTUS

Raasiku raudteeülesõidukohal toimus traagiline õnnetus Harjumaal Raasiku raudteeülesõidukohal sõitis 16. aprillil kell 15.19 Tallinn-Tartu reisirongile külje pealt sisse raskeveok. Õnnetuse tagajärjel paiskus rongist kaks vaguniosa rööbastelt välja, jäädes püstiselt raudteetammile. Õnnetuses hukkusid veoautot juhtinud 59-aastane mees ja rongis reisijana viibinud 43-aastane naine. 12 inimest sai õnnetuse tagajärjel vigastada, viiele neist osutas kiirabi sündmuskohal esmaabi ning seitse viidi haiglasse. Õnnetusse sattus Tallinna-Tartu reisirong, mis väljus Tallinnast kell 14.55. Reisi teenindas Elroni nelja-vaguniline diiselrong. Rongis viibis õnnetuse hetkel sadakond inimest. Esmareageerimisega tegelesid politsei, päästeameti, Eesti Raudtee jt seotud asutuste päästetöötajad. Avarii tagajärgede likvideerimiseks sõitis sündmuskohale kaks Eesti Raudtee päästerongi, mis aitasid rööbastelt maha sõitnud reisirongi taas teele tõsta ning Raasiku jaama toimetada. Kontaktvõrk ja rööbastee olid tugevalt vigastatud 300 meetri ulatuses. Tööd avarii tagajärgede likvideerimiseks on kestnud ligi kuu.

Siseminister tunnustas tublisid avaliku raudteeohutusega tegelejaid kohal vääribki meelde tuletamist, et väärtushinnangute kinnistamiseks on vajalikud erinevate osapoolte ühised jõupingutused. Mul on hea meel, et Operation Lifesaver Estonia on suutnud enda süsteemsesse tegevusse kaasata nii vabatahtlikke kui erinevaid riiklikke ameteid ja vastutustundlikke raudtee-ettevõtteid. Kõigi nende ühise töö tulemusena on elanikkonna teadlikkus raudteeliiklusega kaasnevatest ohtudest kindlasti oluliselt paranenud.“

30. aprillil toimus traditsiooniline tänusündmus Kuldne Tõkkepuu 2014, kus tunnustati organisatsioone ja eraisikuid silmapaistva tegevuse eest raudteeohutuse valdkonnas – teenetemärgid ja tänukirjad andis üle siseminister Hanno Pevkur.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on loogiline, et inimesed teevad oma valikuid varasemate kogemuste ja omandatud teadmiste põhjal, mistõttu on kõige tulemuslikumaks meetmeks turvaliste käitumisharjumuste kujundamisel nende järjepidev kordamine. „Siin-

Tänumeene „Kuldne tõkkepuu 2014“ pälvisid sel aastal vabatahtliku raudteeohutusalase tegevuse eest inimesed, kes on kaasatud OLE erinevatesse projektidesse ja aidanud oluliselt kaasa raudteeohutusalaste teadmiste edastamisele kogu Eestis, selgitas OLE juhatuse esimees Tamo Vahemets. Saaremaa Sepad poolt valmistatud tänumeene „Kuldne tõkkepuu“ anti üle Eesti Tervisedenduse Ühingu Harju osakonnale. Teenetemärgid professionaalse tegevuse eest valdkonnas pälvisid: 13


Eesti Raudtee Infoleht

Maris Orgusaar – PPA, Lõuna prefektuur, kriminaalpolitseinik, vabatahtlik Isabelle Fonverne - UIC, rahvusvahelise projekti ILCAD projektijuht (Prantsusmaa) Svetlana Safronova – PPA, Ida prefektuur, noorsoopolitseinik,vabatahtlik Tõnu Aruste – AS Eesti Raudtee, instructor-vedurijuht Viktor Teska – AS Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, arendusspetsialist „Parima esitleja 2014“ tunnustuse pälvis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri noorsoopolitseinik Tiina Kiik. Täiendavalt anti üle 40 tänukirja nii era- kui juriidilistele isikutele.

Lääne-Eesti Päästekeskus, Järvamaa päästeosakond, Andrei Sozinov, Marek Lindmaa ja JCDecaux Eesti OÜ.

Tamo Vahemetsa sõnul on raudteel toimunud õnnetusjuhtumite arv olnud viimase 10 aasta jooksul langustrendis, mis näitab, et iga aastaga inimeste ohuteadlikkus kasvab ja seeläbi liikluskultuur paraneb. “Usun, et hästi toimiva koostöövõrgustikuga on võimalik jõuda tulemuseni – null hukkunut raudteel.”

OLE on 2004. aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundusühing, mille missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel, eesmärgiga vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu. OLE liikmed on AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS GoRail.

Tunnustuse „Kuldne tõkkepuu“ on varasematel aastatel pälvinud Tallinna Linnavalitsus, Liivika Juksaar, Kristiine Kaubanduskeskuse AS, Tarmo Miilits,

SISEUUDIS

Eesti Raudteelaste Ametiühing tähistas 15. aastapäeva

22. veebruaril tähistas Eesti üks suurimaid ametiühinguid, Eesti Raudteelaste Ametiühing, oma ametliku loomise 15. aastapäeva. Eesti Raudteelaste Ametiühingusse kuulub täna üle 1300 töötaja majandusharu erinevatest ettevõtetest, seega peaaegu pool raudteega seotud töötajate koguarvust. Kõigil raudteeettevõtetel on olemas kollektiivleping, mis märkimisväärselt kaitseb töötajaid ja on firmasisese töörahu tagamise eelduseks. Ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul pole viimased aastad olnud ker14

ged ei raudteetöölistele ega ka neid esindavale organisatsioonile. „Ametiühing pole mitte ainult selleks, et astuda töötajate peamise esindajana läbirääkimistesse tööandjaga, vaid ka igale üksikule töötajale abi ja igakülgse toetuse andmiseks,” selgitas Tšubarov.

Just tänu teile kõigile on meie ametiühing elus ja jätkab arenemist. Töötajate õigusi peab järgima – see tähendab, et meil jätkub tegemist ja on, mille eest võidelda,” ütles Oleg Tšubarov.

Oma tegevusaastate jooksul on ametiühing suutnud üles kasvatada terve hulga professionaalseid töökollektiivide esindajaid.

Ajalugu

„Tahan tänada ja õnnitleda iga ainumat Eesti Raudteelaste Ametiühingu liiget tähelepanuväärse tähtpäeva, meie organisatsiooni 15. aastapäeva puhul.

Raudteelaste ametiühingute liidu tegevuse alguseks võib lugeda 1905. aasta juunit. Siis loodi Üle-venemaalise Raudteelaste Ametiühingu osakonnad Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Valgas, sama aasta oktoobris ka Tapal. See oli aeg, mil ametiühingud alustasid


kevad 2014

piirkondliku ametiühinguorganisatsiooni (nn Rajprofsož, raudteetranspordi töötajate ametiühingu rajoonikomitee) esimeest, ametiühingu liikmed olid ühendatud 488 ametiühingugruppi, mis omakorda jagunesid ametiühingu tsehhiorganisatsioonideks (nn tsehkom). selleks ajaks oli juba 8800 ametiühinguliiget. 1947. aastal sõlmiti esimesed kollektiivlepingud: üks nn Dorprofsoži ja administratsiooni vahel ning kuus kollektiivlepingut osakondade administratsioonide ja nn Rajprofsoži tsehhikomiteede vahel.

võitlust tööpäeva pikkuse lühendamise eest, palgatõusu eest, trahvisüsteemis kehtivate karistuste vastu, raudteeadministratsiooni ebaõiglase valimissüsteemi vastu. 1917. aasta aprilliks võis reastada suuremaid ametiühinguorganisatsioone liikmete ligikaudse arvu järgi nõnda: Tallinnas 1000, Valgas 700, Narvas 600, Mõisakülas 400. Vedurijuhid, nende abid ja kütjad moodustasid üheskoos Tallinna Depoo Vedurimeeste Ametiühingu.

1918. aasta augustiks oli raudteelastel kaheksa iseseisvat ühingut. Augustis 1919 liitusid need Eesti Ametiühingute Kesknõukoguga. Kongressil 30.-31. augustil 1919 esindas raudteelasi 80 saadikut. Pärast Teise maailmasõja lõppu ametiühingutegevus aktiveerus. 23. märtsil 1945 peetud raudteekonverentsil kujundati ametiühingute struktuur: raudteeametiühingu (nn Dorprofsož, raudteetranspordi töötajate ametiühingu teedekomitee) esimehele allusid kolme

Aastail 1963–1990 kuulus raudteelaste ametiühing Balti Raudtee ametiühingukomitee alla, mis omakorda oli raudteelaste üleliidulise ametiühinguorganisatsiooni koosseisus. 1990. aasta 27. novembri konverentsil võeti vastu otsus Eesti Raudteelaste Ametiühingute Liidu (ERAL) loomise kohta ning kinnitati selle põhikiri. Eesti Raudteelaste Ametiühingute Liit registreeriti 4. juunil 1992. aastal. 22. veebruaril 1999. aastal nimetati Eesti Raudteelaste Ametiühingute Liit ümber Eesti Raudteelaste Ametiühinguks (ERAÜ). Seda kuupäeva loetakse Eesti Raudteelaste Ametiühingu sünnipäevaks.

Eesti Raudtee nõukogu esimeheks kinnitati Raivo Vare 26. mail valis Eesti Raudtee nõukogu koosolek aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametisse tuntud transiidi- ja majanduseksperdi Raivo Vare. Uue nõukogu esimehe sõnul on kuldsed ajad transiidis läbi. „Olukord ei ole kerge, mistõttu tuleb riigil ümber vaadata senised raudtee majandamise mängureeglid. Heas koostöös riigi, raudtee kollektiivi ja arvukate partneritega tuleb kasutada kõiki võimalusi rahvusvahelises tööjaotuses Eestile seni edu toonud transiidi ja logistika arendamisel,“ lisas Vare. „See on eriti oluline, kuivõrd riigi prioriteediks oleva reisijateveo jaoks vajaliku raudteetaristu arendus sõltub suuresti kaubavedude tulemist,“ selgitas nõukogu esimees. Raivo Vare on tuntud Eesti ettevõtja ja riigitegelane, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude ning Estonia Business Schooli magistriõppe cum laude. Raivo Vare on olnud riigiminister üleminekuvalitsuses ning teede- ja sideminister. Lisaks on Vare oma panuse andnud Tallinna Panga direktorina, Pakterminali juhatuse esimehe ja peadirektorina, Eesti Arengufondi nõukogu esimehe ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimehe, Presidendi mõttekoja, Tartu Ülikooli kuratooriumi ning mitme ettevõtte nõukogu liikmena. Aastatel 2004-2007 tegutses Raivo Vare Eesti Raudtee arendusdirektorina. 14. mail nimetas majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo AS Eesti Raudtee nõukogusse uute liikmetena Indrek Paali ja Raivo Vare. Nõukogu koosseisus jätkavad lisaks Aivar Sõerd ja Urmas Sõõrumaa. 15


Eesti Raudtee Infoleht

TÖÖLE ASUNUD Veebruar 2014 Andrei Migalenja • 03.02.2014 • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu jaoskond, kontaktvõrgu dresiinijuht – elektrimontöör Andrei Iljitšov • 03.02.2014 • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu jaoskond, kontaktvõrgu elektrimontöör Brait Lelumees • 04.02.2014 • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektriseadmete ja veoalajaamade jaoskond, elektrisüsteemide projektijuht Gunnar Aru • 10.02.2014 • AS Eesti Raudtee administratsioon, logistika projektijuht Märts 2014 Mati Räli • 03.03.2014 • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, administratsioon, STB projektijuht Aprill 2014 Aleksandra Butkevitšute • 01.04.2014 • liiklusteenistusteenistus, jaamatöö osakond, Auvere jaam, jaamakorraldaja Aleksandr Miljutin • 07.04.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, tee- ja rajatiste osakond, sillagrupp, sillatööline Kristel Kongi • 07.04.2014 • õigusosakond, jurist Ruslan Babin • 08.04.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline Denis Volis • 10.04.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskonbd, tööjuht Nadežda Kesküll • 14.04.2014 • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Paldiski jaam, pöörmeseadja õpilane Igor Gorelov • 21.04.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline Pankova Jelena • 29.04.2014 • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, postikorraldaja õpilane

Õnnitleme! 50 23.04.2014 • Irina Greyt • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tapa jaam, jaamakorraldaja 24.04.2014 • Natalja Karpova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Puka jaam, jaamakorraldaja 26.04.2014 • Aleksander Denisson • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, elektrivõrgu elektrimehaanik 01.05.2014 • Anu Kaljuvee • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, administratsioon, majandusarvestuse spetsialist 26.05.2014 • Galina Vatilik • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 26.05.2014 • Tatjana Datsenko • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Keeni jaam, jaamakorraldaja 07.06.2014 • Marina Žukova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Paldiski jaam, jaamakorraldaja 60 03.04.2014 • Larissa Prossevitš • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, jaamakorraldaja 09.04.2014 • Tatjana Krasnjuk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, dispetšer 15.04.2014 • Nikolai Sotskov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, elektrivõrgu elektrimehaanik 16.04.2014 • Elena Klyukvina • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Rakvere jaam, piirkonna jaamakorraldaja 22.04.2014 • Aleksandr Soldatov • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, manöövridispetšer 26.04.2014 • Tatjana Katz • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, andmetöötleja 09.05.2014 • Jossif Bolund • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teejaoskonna juhataja 22.05.2014 •Tatjana Smorodina • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, jaamakorraldaja 16


kevad 2014

65 02.06.2014 • Nikolay Presnetsov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, Tapa elektrivõrgu piirkonna meister 04.06.2014 • Mihhail Sarapin • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, Narva elektrivõrgu piirkonna meister 12.06.2014 • Valentina Golikova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, jaamakorraldaja 70 22.04.2014 • Peep Õim • liiklusteenistus, reisiveo korraldamise osakond, osakonna juhataja

Tööstaaž raudteel

21.06.2014 • Jevgeni Linnik • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, teemeister

18.04.2014 • Kalev Kruusat • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, tehnilise teeninduse jaoskond, vanemmehaanik - logistik 21.04.2014 • Oleg Katz • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemvõrguhaldur (PBX) 30.05.2014 • Aleksandr Fjodorov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 01.06.2014 • Peep Õim • liiklusteenistus, reisiveo korraldamise osakond, osakonna juhataja

03.06.2014 • Juri Leonov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, sideelektrimehaanik (transmissioon) 10.06.2014 • Tatjana Krasnjuk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, dispetšer

24.05.2014 • Aare Arand • infrastruktuuriteenistus, varustusosakond, dumpkari mehaanik

Mai / Juuni 2014 Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee

Väljaandja AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Eesti www.evr.ee

17


Eesti Raudtee infoleht, kevad 2014