Page 1

Teises numbris

Uudiskiri nr 2

 2007-2013 perioodi seirearuannete kokkuvõtted

Aprill 2014

 Väljamaksete hetkeseis  RÜ tähelepanekud

Toetuste Teataja

SA INNOVE

 Mis tehtud, mis teoksil?

Kokkuvõtete tegemise aeg Meil on väga hea meel, et Innove uus uudiskiri Toetuste Teataja on leidnud positiivse vastukaja ja palju lugejaid. Täname tagasiside küsitlusele vastajaid. Kingitused said Ene Nobel, Tiina Metsalu, Kerli Kaljur ja Marianne Rosenfeld. Aitäh kõigile, kes leidsid aega küsitlusel vastata ja omapoolseid tähelepanekuid saata. Kui üldiselt käib rahvatarkuse järgi tibude ja saagi lugemine sügiseti, siis struktuuritoetuste valdkonnas on selleks kevad. Aasta alguses peavad kõik toetuse saajad esitama oma eelmise aasta kokkuvõtted, millest Innove teeb omakorda kokkuvõtliku aruande. Käesolevast, teisest Toetuste Teatajast, leiate kõikide Innove koordineeritavate prioriteetsete suundade seirearuannete kokkuvõtted. Struktuuritoetuste periood 2007-2013 on lõppemas ning see kajastub ka eesmärkide täitmises ja eelarvete kasutamises. Möödunud aastale tagasi vaadates võime tulemustega rahule jääda - kõik tegevused ja maksed on kulgenud planeeritud tempos. Enamike indikaatorite saavutustasemed on täidetud või isegi ületatud. Indikaatoreid vaadates on näha kui palju toredaid asju toetuse abil on ellu viidud, millised hooned valminud või renoveeritud, palju inimesi on koolitatud ja tänu sellele ka tööle saanud. Uuest, alanud struktuuritoetuste perioodist loodame kirjutada järgmistes numbritest. Tänaseks on uus Struktuuritoetuste Seadus jõudnud riigikokku ning rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjoni kooskõlastamisele.

Toetuse kasutamise statistiline ülevaade (1.01.2007-28.02.2014)

Innove on jooksval struktuuritoetuste perioodil menetlenud 5913 maksetaotlust. Jooniselt on näha prioriteetsete suundade eelarved ning maksed veebruari lõpu seisuga. Kokku on Innove toetust välja maksnud 337 076 228 € (EL toetus), sellest ESF 174 412 492€ ja ERF 164 663 796€.

Elukestev õpe

55 182 373 50 520 812 132 361 024 121 891 680

Pikk ja kvaliteetne tööelu

Hariduse infrastruktuuri arendamine

212 765 713 164 663 796

Suuna eelarve

Väljamaksed

Eelarved ja väljamaksed prioriteetsete suundade lõikes 28.02.2014 seisuga.


Leht 2

TOETUSTE TEATAJA

RÜ juhib tähelepanu Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustus riigihangete seaduse § 38 lõige 11, mille kohaselt on hankijal kohustus kontrollida peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ning enne hankelepingu sõlmimist teistkordselt lisaks riiklikele maksudele ka kohalike maksude tasumist ning (vajadusel) teha vastav päring eduka pakkuja asukohajärgse kohalike maksude maksuhaldurile. Toetuse saajal kui hankijal on kohustus igal ajahetkel järgida RHSi täitmist ning RÜ on kohustatud seda kontrollima. Kuivõrd kohalike maksude osas maksuvõla puudumist ei ole täies mahus võimalik avalike andmebaaside põhjal kindlaks teha (Maksu- ja Tolliameti andmebaas kajastab vaid Tallinna müügimaksu ja Tallinna reklaamimaksu), peab hankija pöörduma tõendi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

Maksuseaduste muudatused Seoses töötasude maksude kontrollimisel ilmnenud vigadega juhime tähelepanu, et alates 2013. aastast muutusid töötuskindlustuse maksumäärad (http://www.emta.ee/? id=31647 ) ja alates 2014. aastast võisid isikud esitada avalduse kogumispensioni suurendamiseks (http://www.emta.ee/ index.php?id=34361 ). Sihtfinantseerimise kajastamise muutused raamatupidamises alates 2013. aastast: Oluline muutus! Brutomeetodi kasutamine ei ole enam lubatud. Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes üksnes siis, kui: a) sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks; ja b) sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. http://www.easb.ee/?lang=ee Kui ilmneb, et sihtfinantseerimise teel saadud vahendid tuleb tagastada, siis kajastatakse tagastamine perioodis, mil tagastamise vajadus ilmnes (st ei korrigeerita võrdlusandmeid).

Prioriteetse suuna 1.3 „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ seirearuande kokkuvõte Prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ toetuse (ESF) maht on 132 361 024€, millest on kohustustega kaetud 98% ning välja makstud 88%. Väljamaksete suur protsent tuleb Töötukassa programmist, mis moodustab suure osa suuna eelarvest, ning mille tegevused on lõppenud ehk Töötukassa programmi eelarve on 2013. aasta lõpu seisuga välja makstud 99,53% ulatuses. Kõige madalam väljamaksete protsent on meetmes 1.3.2 „Tööelu kvaliteedi arendamine“, olles 2013. aasta lõpuks 63%. Seda paljuski avatud taotlusvoorude madalate (34%) väljamaksete tõttu (teine ja see kord jooksev taotlusvoor avanes 2012 alguses). Taotlusvooru eelarve maht on võrdlemisi väike (1,3 miljonit €). Ülejäänud kolme suuna maksed jääavad 71% ja 79% vahele. Prioriteetsel suunal „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ on rakenduskavas kaks eesmärki: a) kvalifitseeritud tööjõu pakkumine on suurenenud; b) tööelu kvaliteet on paranenud. Mõlema eesmärgi väljundindikaatorite saavutustasemed on täidetud või ületatud – näiteks „aktiivseid tööturuteenuseid saanud inimeste arv“ 206% (188 869 inimest) ning „koolitusel osalenud Tööinspektsiooni ametnike arv“ saavutustasemega 140% (168 inimest). Tulemusindikaatorite täitmine on valdavalt hea, on nii üle kui alatäidetud indikaatoreid (nt. töölesaamist toetavate teenuste abil aktiivsetesse tööturuteenustesse suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest 69%; töötajate osakaal, kes töötavad ettevõtetes, mille spetsialist on läbinud Tööinspektsiooni poolt korraldatud teabepäeva või koolituse 165%). Probleeme võib tekkida osade mõjuindikaatorite täitmisega, kuid nende indikaatorite saavutustasemed on mõjuta-

tud enamast kui meie toetatud projektidest ja programmidest. Aruandeaastal on tegevustesse kaasatud 7860 inimest, neist naised 4658 (eelmine aasta oli 36 123 osalejat). Suur osalejate arvu langus tuli Töötukassa programmi lõppemisest. Kumulatiivselt on suunda esitatud 930 projektitaotlust, millest rahuldamise otsuse on saanud 345 ning lõppenud 255 projekti. Eelmisel aastal toimus suunas 1.3 kaks taotlusvooru, millest üks on jooksev taotlusvoor. Meetmes 1.3.1 (kvalifitseeritud tööjõu suurenemine) toimus viies taotlusvoor, kuhu esitati 52 taotlust, millest rahuldamise otsuse said 21 projekti. Meetmes 1.3.2 (tööelu kvaliteedi parandamine) toimub jooksev taotlusvoor, kuhu eelmisel aastal esitati 50 taotlust, millest rahuldati 41. Projektide ja programmide rakendamine on kulgenud plaanipäraselt ning rakendamisega ei ole kaasnenud märkimisväärseid probleeme. Suunas viidi 2013. aastal läbi 45 paikvaatlust 40 projektile ja 2 programmile. Puuduseid ei tuvastatud. Paikvaatlustega on kaetud 53,7% projektidest ning 70,27% tehtud abikõlblikest kuludest. Suunas koostati 2013. aastal 20 tagasinõuet, kogusummas 48 438,11 €, enim rikkumisi tuvastati dokumentide kontrolli käigus. Kõige suurem tagasinõue oli 24 031,06€, Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse jagamisega seotud mitteabikõlblik kulu. Rakendusüksuse hinnang prioriteetse suuna rakendamisele on väga hea.


UUDISKIRI NR 2

Leht 3

Prioriteetse suuna 2.5 „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ seirearuande kokkuvõte Prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ toetuse kogueelarve on 212 765 713 €, millest kohustustega on kaetud 91% ning välja makstud 72%. Kõikide meetmete kohustused on üle 90%, väljamaksed järgmiselt: noortekeskused 86%, kutsekoolid 76%, HEV koolid 36%. Meetme 2.5.1 väljundindikaatori „ERFist toetust saanud avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide arv“ saavutustase on 91% (eesmärk 45, toetatud 41). Meetme 2.5.2 väljundindikaatori „ERFist toetust saanud kutseõppeasutuste arv“ saavutustase on 52% ning on jäänud samale tasemele 2011.aastal saavutatuga. Meetme 2.5.3 väljundindikaatori „ERFist toetust saanud HEV koolide arv“ saavutustase on 144%. Probleeme on meetme 2.5.2 indikaatorite (kaasajastatud õppeseadmete ja vahendite osakaal; kaasajastatud elamiskohtade osakaal õpilaskodudes) täitmisega, sest toetuse saajate arusaam indikaatorite sisust on ebaühtlane. Peamiste probleemidena tõime suuna seirearuandes välja riigihangete nõuete täitmise, seda eriti lepingute muutmise, hankemenetluse liigi valiku või hankedokumentide koostamise osas. Noortekeskuste puhul on osaliselt probleemiks oma-

finantseeringu puudumine ja seetõttu viimaste projektide alguse edasilükkamine. Meetme 2.5.2 puhul on suurimaks probleemiks projektide lõpetamise tähtaja pikenemine ning sellega seoses võimalike vabanevate rahaliste vahendite prognoosimine. Lisaks tõime probleemina välja auditite suure mahu, samade toetusesaajate korduva kontrollimise ja halvasti toimiva kommunikatsiooni, mis võib viia ekslike järeldusteni. Suunas viidi 2013. aastal läbi 29 paikvaatlust, 21 toetuse saaja juures, tähelepanekuid tehti 25 korral. Valdavalt olid tähelepanekud seotud riigihangetega. Paikvaatlustega on kaetud 91% projektidest ning 77% projektides tehtud abikõlblikest kuludest (aasta tagasi 44%). Suunas tehti tagasinõude otsus 9 projektile, toetuse summas 130 458,95€. Rikkumisi tuvastati enim dokumentide kontrolli käigus ja peamiseks tagasinõude põhjuseks olid riigihangete reeglite rikkumised. RÜ tegi ettepaneku viia läbi rakenduskavas toodud meetme 2.5.2 indikaatorite (nt Kutseõppeasutuste õppepraktikabaaside kaasajastatud õppeseadmete ja -vahendite osakaal) täitmise täiendav hindamine. Rakendusüksus hindab rakendamise seisu eesmärkide saavutamisel heaks.

Prioriteetse suuna 1.1 „Elukestev õpe“ seirearuande kokkuvõte Prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ toetuse kogueelarve on 55 182 373 €, millest kohustustega on kaetud 98% ning välja makstud 78%. Suunas on 18 programmi, millest 8 on lõppenud, ning kolm avatud taotlusvooru. Meetmepõhiselt on kõige enam abikõlblikke kulusid tehtud meetmes 1.1.4 „Keeleõppe arendamine“ (93,67%) ning kõige madalam väljamaksete protsent on meetmes 1.1.5 „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine“ (76,72%). 2013. aasta lõpuks on lõppenud 8 programmi ning 2014. jätkavad tegevusi 10 programmi. Kõik avatud taotlusvoorude projektid on lõppenud. Rakenduskava eesmärgi „Suurem osalemine elukestvas õppes vastavalt võimekusele ja vajadustele“ kõik eesmärgid on oma sihttasemed täitnud või ületanud. Eesmärgi „Õpe üld- ja kutsehariduses on kõrgtasemeline ning vastab õppijate ja ühiskonna vajadustele“ indikaatorid on valdavalt oma sihttasemed täitnud ja ületanud, ainsana ei ole täidetud indikaator „Protsent õpetajatest, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele“ (91% sihttasemest). Kõige suurema täituvusega on indikaator „Koolitusel osalevate õpetajate arv“ (1250%: sihttase oli 400, täidetud 12 504). 2013. aastal osales „Elukestva õppe“ suuna tegevustes 132 404 isikut, kellest u 60% olid naised. RA on 2013. aasta jooksul ja 2014. alguses suunanud lõppenud projektide ja programmidest vabanenud vahendeid kestvatesse/ pikendatud programmidesse. Pikendatud ja suurendatud on karjääriteenuste programm, õpetajakoolituse programm. KUTSE programmi kogueelarvet vähendati. Aasta lõpuga lõppenud 4 programmi lõpparuanded on veel menet-

luses, kuid eesmärgid on valdavalt saavutatud ning eelarve ülejäägid ei ole märkimisväärsed. Peamiste probleemidena tõime suuna seirearuandes välja riigihangete läbiviimise ajamahukuse, mis mitmete rakendajate hinnangul takistab edukat ja ajakavakohast tegevuste elluviimist. Teise probleemina tõime välja seirearuannete hilise esitamise ning RA pikka kooskõlastusaega nii seirearuannete kui programmide muutmisel. Suunas viidi 2013. aastal läbi 17 paikvaatlust (5 programmi, 10 projekti), 6 korral tehti tähelepanekuid. Paikvaatlustega on kaetud 55% projektidest ning 48% projektides tehtud abikõlblikest kuludest. Suunas tehti 14 tagasinõude otsust, toetuse summas 240 021,08 €. Rikkumisi tuvastati enim dokumentide kontrolli käigus, avatud taotlusvooru projektide puhul oli peamiseks probleemiks administreerimiskulude fikseeritud määra ületamine projekti lõpus. Rakendusüksuse üldine hinnang prioriteetse suuna elluviimisele on hea.


S A I nn ov e Uudiskirja väljaandmise eest vastutavad: Kadri Koppel Tel: 7350 596 kadri.koppel@innove.ee

Mis tehtud, mis teoksil? Projektides ja programmides on tehtud palju huvitavat, millega võime olla isegi kokku puutunud, aga pole lihtsalt tähele pannud, et tegemist on toetust saanud ettevõtmisega. Alljärgnevalt oleme välja toonud mõned põnevad ettevõtmised või tulemused. Kui soovid, et ka sinu projekti tulemused uudiskirjas viidatud saaks, siis saada info meile julgesti .

w w w . k a r j a a r i n o u . e e karjäärinõustamise ja tööotsimise e-koolitus kõigile tööotsijatele

Mari Annus Tel: 7350 534 mari.annus@innove.ee

www.tööõiguskoolitus.eu tööõiguse e-koolitus töötajatele ja tööandjatele www.toitumine.ee tervisliku toitumise ülevaade ja erinevad toitumisprogrammid

Meediamonitooring Siin rubriigis toome välja viited projektide ja programmide kohta meedias ilmunud artiklitest, uudistest. Juhul kui soovid, et ka Sinu projekti uudis või viide siin kajastuks, anna sellest kindlasti meile teada (kirjuta Kadrile või Marile).

Huvitavat meedias: Loe uudiskirja!

Õpetajate võrgustikutöö uudiskirja saab lugeda või sellega liituda Innove kodulehel

Postimees (14. märts) Aastaid tühjana seisnud Kose endine teeninduskool renoveeriti multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks Kosel 1983. aastal avatud kutsekeskkool, mille hoonete kompleks reorganiseerimiste tõttu lõpuks kasutu ja lagunevana Kose vallale üle anti, on nüüdseks osaliselt renoveeritud tänapäeva nõuetele vastavaks multifunktsionaalseks kultuurija hariduskeskuseks Loe edasi Delfi, Noorte Hääl (3. märts) Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on tänapäevased õppevahendid, tänu millele saavad noored omandada õiged töövõtted moodsate vahenditega Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehk PKHK on Pärnumaa suurim kool, kus õpib üle 1300 õpilase. Loe edasi Postimees, E24 (25. veebruar) Vaata, kuidas jaotuvad järgmise perioodi ELi toetused Alanud on Euroopa Liidu (EL) eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Loe edasi


Toetuste Teataja nr 2  
Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you