OECD (2019) rõhutab, et lisaks õpitulemustele on oluline uurida ka migratsioonitaustaga õpilaste rahulolu oma eluga ja kuuluvustunnet koolis. Eestis ei erine eluga rahulolevate õpilaste osakaal migratsioonitausta või õppekeele lõikes. Siiski tunnevad migratsioonitaustaga õpilased end mõnevõrra sagedamini koolis tõrjutuna. Nimelt tundis 23% neist end tõrjutult, samas kui teiste õpilaste seas oli see näitaja 15%. Migratsioonitaustaga õpilased tundsid ennast sagedamini tõrjutult vene kui eesti õppekeelega koolides (vastavalt 24% ja 17%).
Koolide õpilaskonna mitmekesisus Eestis on 17% õpilaste lugemisoskuse varieeruvusest seletatav koolidevaheliste erinevustega. See on madalam näitaja kui OECD keskmine (29%), kuid veidi kõrgem kui mitmetes teistes kõrge saavutustasemega riikides, nagu Soomes (7%), Kanadas (13%) ja Iirimaal (11%) (OECD 2019). Suurem kõrgete õpitulemuste või kõrge sotsiaalse taustaga õpilaste osakaal koolis võib kujundada kooli õpikeskkonda ja seeläbi õpitulemusi. Riigiti erineb, mil määral sarnaste õpitulemustega ja sarnase sotsiaalse taustaga õpilased on koondunud samadesse koolidesse. OECD (2019) kasutab eraldatuse indeksit, et mõõta nii madala kui ka kõrge lugemisoskusega õpilaste koondumist teatud koolidesse. Suurem indeksi väärtus näitab suuremat eraldatust. Eraldatuse põhjuseks võib olla, et koolisüsteem on 15-aastased juba jaotanud kutsehariduse ja üldhariduse suunda või tugevate õpitulemustega õpilased õpivad peamiselt eliitkoolides. Sotsiaalmajanduslik eraldatus on seotud ka piirkondlike erinevustega õpilaste sotsiaalses taustas. PISA tulemused näitavad, et Eestis on nii madala lugemisoskusega (0,15) kui ka kõrge lugemisoskusega (0,16) õpilaste eraldatus kooliti selgelt väiksem kui OECD keskmine (vastavalt 0,22 ja 0,20). Eraldatuse indeks on Eestist veel madalam Soomes (vastavalt 0,09 ja 0,07), Kanadas (0,11 ja 0,10) ning Iirimaal (0,11 ja 0,09), kus PISA lugemistesti tulemused olid sarnaselt Eestile väga kõrged (OECD 2019). OECD (2019) kasutab eraldatuse indeksit ka koolide sotsiaalmajandusliku segregatsiooni mõõtmiseks. Eestis on see sarnane OECD riikide keskmisele. Kui kõrge sotsiaalse taustaga õpilaste eraldatuse näitaja jääb Eestis (0,17) OECD keskmisest madalamaks (0,19), siis on madala sotsiaalse taustaga õpilaste eraldatus OECD keskmisest veidi kõrgem (0,18 vs. 0,17). Seejuures on madala sotsiaalse taustaga õpilaste eraldatus Eestist väiksem Soomes (0,10), Kanadas (0,12) ja Iirimaal (0,12), kuid sarnane Venemaal (0,18) ning suurem Lätis (0,22). PISA testis osalenud Eesti õpilastest õpib 4% erakoolis. Erakoolide õpilaste lugemistesti keskmine tulemus oli 541 punkti, tavakoolide keskmine 522 punkti. See erinevus ei ole aga statistiliselt oluline, sest erakoolide õpilaste arv on väga väike.
Haridusootused Kui PISA testitulemus näitab läbilõiget 15-aastaste oskustest ja teadmistest, siis õpilaste haridusootused peegeldavad nende võimalikke haridusvalikuid tulevikus. Haridusootused võivad sõltuda nii õpilase õpitulemustest kui ka koolikeskkonnast, vanemate ootustest või õpilase teadlikkusest erinevatest haridusvalikutest. PISA küsis õpilastelt „Millisele haridustasemele sa loodad jõuda?“ Õpilased said iga etteantud haridustaseme korral märkida, kas nad plaanivad seda omandada või mitte. Jooniselt 5.8 selgub, et ainult 3% noortest plaanib piirduda põhiharidusega ja 7% üldkeskharidusega.12 Põhikoolijärgse kutsehariduse omandamisest on huvitatud ligi 16% noortest, kuid sellega piirduda kavatses ainult 9% õpilastest.13 Viiendik õpilasi loodab omandada kutseharidust keskkooli baasil, kuid pooled neist kutseõppest huvitatud noortest plaanivad ka minna kõrgkooli. Kokku märkis ligi 30% õpilastest, et loodavad kutseharidust omandada (kesk- või põhihariduse baasil) ning kolmandik neist soovis lisaks kutseharidusele ka kõrgharidust omandada.
12 13
1% õpilastest ei märkinud ühtegi etteantud haridustasemetest. Peaaegu pooled nendest 9% õpilastest märkisid ka variandi „keskharidus“, kuid pole selge, kas õpilased pidasid silmas, et jõuavad keskhariduse tasemele õppides kutsekoolis või hoopis plaanivad minna lisaks kutsekoolile ka gümnaasiumi (üldkeskkooli).
93