Matemaatikaõpetajate hindamine. Täpsustavalt uuriti, kuidas hinnatakse koolis matemaatikaõpetajate tööd. Juhil paluti märkida etteantud meetoditest need, mida tema koolis eelmisel õppeaastal kasutati. Nimetatud oli: testide kasutamine ja õpitulemuste hindamine, matemaatikaõpetajate hindamine Joonis 6.6kooli teiste õpetajate ja juhtkonna või kogemustega õpetajate poolt. Neljanda meetodi puhul küsiti, kas eelmisel õppeaastal inspektorid või teised välishindajad hindasid matemaatikaõpetajat. Jooniselt 6.7 näeme, et koolijuhi arvamused ja õpilaste matemaatikatulemuse keskmine erineb kõige enam väites, kas matemaatika tundi on vaadelnud välishindaja või mitte. Saadud tulemus on vastuoluline, sest inspektorid või sisehindamise nõunikud külastavad väga harva ainetunde.
Allikas: OECD PISA 2012 andmebaas
Joonis Koolijuhi arvamused matemaatikaõpetaja hindamisest ja tema hoiakutest ning õpilaste Joonis6.76.7 matemaatikatulemuse keskmine punktides
Eitava vastanud koolide keskmine tulemus matemaatikas on 11 punkti võrra kõrgem. Teiste väidete osas oli õpilaste matemaatikatulemuse keskmine punktide erinevus marginaalne. Koolijuhtide arvamuste põhjal võib väita, et õpetaja töö hindamine või vaatlemine ei tõsta õpilaste tulemusi. Linna- ja maakoolid: koolijuhtide arvamuste erinevused Järgnevas vaatleme, kui suured on erinevused maa- ja linnakoolide juhtide arvamuste vahel ja mis osas arvamused erinevad. Linna- ja maakoolide õpilaste kolme kirjaoskuse13 keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt erinev – linnakoolides on keskmine 533 ja maakoolides 516 punkti. Asukoha järgi on võimalik koole jaotada suurlinnakoolideks (üle 100 000 elaniku), maakonnakeskuse koolideks (15 000 kuni 100 000 elanikku) ja valla- või väikelinnakoolideks (alla 15 000 elaniku). Tabelis 6.1 on viimatimainitud kolme nn koolitüübi keskmised tulemused. Kõrgeim keskmine tulemus on suurlinna koolides (Tallinn, Tartu), madalaim maakoolides, vahe on 21 punkti. 39 punkti on võrdsustatud ühe õppeaastaga, seega võib väita, et maakoolide õpilaste mahajäämus on ca pool õppeaastat. Koolide õpilaste sotsiaalmajanduslike taustade võrdsustamisel jäävad tulemuste erinevused alles.
13
Kolm kirjaoskust – matemaatiline- ja loodusteaduslik kirjaoskus ning funktsionaalne lugemine
lk 134 | 6.peatükk - Kool