Üheteistkümnest väitest viie puhul on kahe grupi (nõustun suurel määral/ei nõustu üldse või väga vähesel määral) matemaatilise kirjaoskuse keskmine punktide erinevus rohkem kui 25 punkti (joonis 6.4). Olulisimaks kaalukeeleks on õpetajate puudus (27 p) ja vastuseis muutustele (28 p), õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (29 p), õpetajate tundideks ettevalmistamise tase (30 p) ning kõige erinevamad on matemaatilise kirjaoskuse tulemused grupis, mis moodustus suhtest õpilaste ja õpetajate vahel (31 p).
Allikas: OECD PISA 2012 andmebaas
Joonis 6.4 Joonis Õpilaste6.4 matemaatilise kirjaoskuse sooritustulemuse keskmise paremus punktides – õpetajate käitumine Järgnevalt
mõned näited, kus vahed õpilaste tulemuste ja juhtide vastuste vahel on üsna suured.
Matemaatika õpetamine ja matemaatikaõpetajate hoiakud. Kui juhid väitsid, et nende matemaatikaõpetajad kasutavad uusi õpetamismeetodeid, siis oli vastava kooli keskmine matemaatikatulemus 523 p (joonis 6.5). Koolide keskmine, kus juhid väitsid, et nende õpetajad kindlasti ei kasuta uusi meetodeid oli keskmine 500 p, vahe seega 23 punkti ning arvestuslikult võrdsustatav rohkem kui poole õppeaasta tööga. Samade koolide kahe äärmusliku keskmise tulemuse erinevus õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse omandamisel oli koguni 34 punkti. Lugemise keskmine tulemuse erinevus oli 21 p.12 Kvaliteedi kindlustamine koolis. Koolijuhid andsid tagasisidet ka kooli kvaliteedi kindlustamise kohta, vastates etteantud meetmetele, mis on nende koolis kasutusel (joonis 6.6). Meetmete valikus oli nt, kas kool koostab detailse kirjelduse kooli õppekava suuna ja hariduseesmärkide kohta, kas kogutakse süstemaatiliselt andmeid, kas viiakse läbi sisehindamist, kas kooli hinnatakse väliselt jne. Õpilaste matemaatika tulemused olid üllatavad – eitavalt vastanute keskmine oli pisut kõrgem või siis erinevused väga väikesed. Küll aga oli erinevus, kui juht vastas koolis toimuva õpetajate mentorluse küsimusele jaatavalt, siis oli vastava kooli matemaatikatulemuse keskmine 22 p võrra kõrgem kui koolis kus juht vastas mentorluse kohta eitavalt. Koolijuhtide arvamuste põhjal tuleb nentida, et koolide vahel, kes kasutavad kvaliteedi kindlustamise meetmeid ja kes ei kasuta, puuduvad õpilaste matemaatikatulemuste vahel erinevused.
12
Joonis 6.5
Küsimus oli ainult uute meetodite kasutamise kohta matemaatikas, kuid oluliselt erinesid kolme kirjaoskuse soorituse tulemused.
lk 132 | 6.peatükk - Kool