jäi keskmise tulemuslikkusega 6. kohale ja positsioneerus 5. ja 6. saavutustaseme osakaaluga 8. kohale. Võrreldes 2009. aastaga on nii Eestis kui ka eelnimetatud riikides tippsooritajate arv suurenenud, s PISA 2009 positsioneerus Eesti tippsooritajate osakaaluga 14. kohale, PISA 2012 aga 8. kohale. Ainult Uus-Meremaa ja Austraalia positsioneerusid 5. ja 6. tasemega õpilaste protsendise osakaaluga meist ettepoole, kuigi keskmise tulemuslikkuse poolest jäid meist tahapoole. Vaatamata Eesti õpilaste kõige madalamate tasemete väikesele protsendile tuleks jätkuvalt pöörata tähelepanu tippsooritajate osakaalu suurendamisele nagu nt Shanghai (Hiina), kus 5. ja 6. tasemega õpilaste protsendine osakaal tõusis kolme aastaga kuni 3%. Üldiselt teame, et Eesti õpilaste huvi loodusteadustega seotud elukutsete vastu on väike. Tulevikku silmas pidades kasvab nõudlus oskustöötajate järele, sest tööjõud vananeb. Tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste rakendamiseks on vaja üldisi baasoskusi, aga veelgi enam kõrgemate oskustasemete inimeste osakaalu suurenemist.
Tuleks jätkuvalt pöörata tähelepanu tippsooritajate osakaalu suurendamisele Kõrge tulemus ühes valdkonnas üksi ei taga kõrget tulemuslikkust ka teises valdkonnas. Meie nõrgimaks lüliks on lugemine, kus me positsioneerusime 5. ja 6. saavutustasemel õpilaste protsentuaalse osakaaluga riikide järjestuse 24. kohale, matemaatikas 18. Kohale. PISA 2009 võrdluses jäime lugemises samale kohale, matemaatikas aga tõusime 4 kohta. Meil tuleks mõelda õppeprotsessi kujundamisele selliselt, et protsentuaalselt rohkem õpilasi jõuaks kõrgematele oskustasemetele ja eriti 6. tasemele. Selleks tuleb peale rutiinse igapäevatöö pakkuda õpilastele võimalusi enesetäiendamiseks ja huvitegevusteks väljaspool kooli. Väga väike protsent õpilastest on nii andekad, et nad jõuavad 6. tasemele, olenemata sellest, kuidas kool neid ette valmistab või millise sotsiaalmajandusliku taustaga on nende kodu või kool. Samas on aga terve hulk õpilasi, kelle tulemuslikkus on 4. ja 5. tase, kui nendega rohkem tegeleda, jõuaksid nad ka kõrgemale.
Muutused õpilaste saavutustasemetes Muutused riikide keskmises tulemustes võivad tuleneda tulemuste jaotumusest, parenemisest või halvenemisest, nt ühel juhul võib keskmise tulemuse parenemist täheldada kõigile saavutustasemetele jõudnud õpilaste hulgas, mille tulemus on rohkesti õpilasi 5. ja 6. tasemel ja vähe alla 2. taset. Teisel juhul võib keskmise tulemuse paranemine olla tingitud madala saavutustasemetega õpilaste osakaalu vähenemisest, või nt kõrge saavutustasemega õpilaste osakaalu mitte vähenemisest. Edukamateks osutuvad just need riigid, kus õnnestub vähendada õpilaste osakaalu, kes sooritavad alla 2. taset (mahajääjad) või need, kus suureneb õpilaste osakaal, kes sooritavad üle 5. taseme (tipptegijad). PISA 2012 grupeeris riigid vastavalt varasemate PISA uuringutega võrreldes, kas: • mahajääjate osakaal on vähenenud ja tipptegijate osakaal suurenenud; • mahajääjate osakaal on vähenenud, kuid tipptegijate osakaal ei ole suurenenud; • tipptegijate osakaal on suurenenud, kuid mahajäänute osakaal on jäänud samaks.
Mahajääjate osakaalu vähenemine ja tipptegijate osakaalu suurenemine PISA 2009 ja PISA 2012-vahelisel perioodil täheldati õpilaste tulemuspunktide suuremaid muutusi just Singapuris (2,8 punkti), Eestis (2,4 punkti), Iirimaal (2,0 punkti) ja Iisraelis (1,9 punkti). PISA 2006 ja PISA 2012 vahelisel perioodil toimusid suurimad muutused ilmekamalt Macaus (Hiina), Jaapanis, Portugalis ja Itaalias.
lk 102 | 4. peatükk - Loodusteadused