Muusikaline tervitus eri rahvaste esindajailt
VIII SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESS
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress Tartus Mart Rannut
Soome-ugri maailmakongressid on kujunenud meie hõimurahvaste tähtsaimaks iga nelja aasta järel toimuvaks ürituste sarjaks kõikjal soome-ugri maailmas, pakkudes võimaluse nii võtta kokku arenguid ja saavutusi, kui ka jagada mõtteid ja edukaid lahendusi. Eesti Rahva Muuseumis 16.–18. juunil 2021 toimunud maailmakongressist võtsid osa 14 soome-ugri rahva esindajad, mis on üle poole soome-ugri rahvastest, seega oli kongress otsustusvõimeline. Viimane oli mureks mitmelgi põhjusel: ühelt poolt keeruline koroonapandeemia olukord, mistõttu üritust aasta võrra juba edasi lükati, teisalt idanaabri Venemaa juhtkonna järjest süvenev umbusk oma rahvaste ja kultuuriasutuste kontaktidesse läänega, eriti kui partneriks on riigis teist keelt ja kultuuri väärtustavad organisatsioonid. Need mured jätsidki tuntava jälje kongressi töösse, mis kajastus rahvaste tagasihoidlikumas kohapealses esindatuses. Sellest saadi üle töö korraldamisega hübriidvormis, kus osaleda sai ka veebi teel. Ühtekokku osales kongressil ligi 400 inimest. Eriti esinduslikult olid kohal ungarlased, samas kui soomlased jätsid koroonale viidates tulemata (samas lubades jalgpallifännid EM-mängudeks koroonas vaevlevale Venemaale!). Venemaa vastutegevusest jäi ebameeldiv maik: kuigi Vene kultuuriminister ise kongressil tervitusega esines, üritati aktiivselt takistada delegaatide osavõttu ning kongress sisuliselt põhja lasta. Esines riigiametnike üleskutseid boikotile, Venemaa delegaatide ülekuulamisi ning ähvardusi töölt vallandamisega (suur osa delegaate töötab riiklikes kultuuri- ja haridusasutustes), piiriületamise keelde, internetiülekande häirimist ning paljut muud. Selgelt oli tunda Nõukogude ajast pärit arusaama, et teist keelt rääkivate inimeste lojaalsus on kaheldav, teistes kultuurides ei suudeta näha rikkust, olulisem on rahvaste kontrolli all hoidmine. Senise koostöö jätkumist praegune Venemaa juhtkond ilmsesti ei soovi. Samas oleks kultuurikoostöö kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel kogu soome-ugri maailma silmas pidades vägagi piiratud ega kannaks välja oma esialgset mõtet: maailmakongressi peaeesmärk on siiski hääle, staatuse ja rahvusvahelise koostöövõimaluse tagamine riigita soome-ugri rahvastele. Just neile on oluline Hõimurahvaste aeg
nr 25
Kongressi tervitab vabariigi president Kersti Kaljulaid
Kõneleb kultuuriminister Anneli Ott
taoline rahvusvahelise staatusega esindusfoorum, kus tuua esile oma arenguid ning probleeme. Selle kadumine oleks aga kahetsusväärne tagasilöök nende kultuurilistele püüdlustele, nende hääle vaigistamine ning pikemas perspektiivis keele- ja kultuurimõrv.
13