Põlvest põlve edasi antud usk
Tatjana Tšernuho
Ajalooline Ingerimaa asub Soome lahe, Laadoga järve ja Narva jõe vahel. Ingerisoomlased on neid maid asustanud juba üle 350 aasta. Ametlikult sai Ingerimaa oma nimetuse peale 1617. aastat. Kes siis ikkagi on ingerisoomlased? Peamine erinevus kõigist ülejäänud soomlastest seisneb nende saatuse seotuses Venemaaga. Neeva ümbrus, kuhu rajati Peterburi linn, oli Ingerimaa territoorium. Peterburi argielu oli võimatu ette kujutada ilma (ingeri)soomlastest talupoegade, majahoidjate, korstnapühkijate ja lapsehoidjateta, kes paistsid silma oma korralikkuse ja töökusega. Ingeri rahvas sai Vene riigi koosseisus tunda kõike, mida teisedki maa elanikud: pärisorjust, sõda ja revolutsiooni, stalinlikku repressiooniaega. Nii on sel rahval säilinud küllaltki palju vene vaimsust, lisaks juba varasest lapsepõlvest omandatud tööarmastus, visadus ja ausus. Usk ei ole ingerisoomlastele olnud mitte üksnes usukommete järgimine, vaid on osaks nende rahvuslikust iseloomust. Elu oli alati kirikuga seotud, ja see on rahval aidanud säilitada oma ainulaadset identiteeti. Kirikute sulgemise raskel ajal saadi kokku ja lauldi kirikulaule kodudes, metsas või kalmistul. 1929.–1939. aastail saadeti Leningradi oblastist ja Peterburist välja 35 000 ingerlast. Kirikud hävitati, et rahvast välja juurida. Uued hädad tõi sõda. Suur osa ingerlastest läks rindele, paljud saadeti Siberisse. Ingerisoomlased säilisid rahvana tänu sellele, et nende elus toimis nn kolmainsus: rahvas (ihu), kultuur ja keel (hing) ning usk (vaim). Meeleheite ja kurbuse asemel valisid nad usu ja lootuse tee. 1980. aastail alanud perestroika mõjus ingerlastele positiivselt, 50 aasta järel hakkas elu jälle laabuma. Algas rahva vaimulik taassünd: rajati kirikuid ja avati pühapäevakoole. Teenistused algasid lausa pooleldi lõhutud kirikuhoonetes, ilma et oleks jõutud oodata nende ülesehitamist.
Foto: Antti Hämäläinen
Minu vanaema Helli Mäkinen
Ingerimaal võimude poolt 1937. a suletud Spankkova kiriku rahvarohke taasavamine 1943. a
Hõimurahvaste aeg
nr 17
7