lapsed kolhoosi kõikidest osakondadest ja üksikud maimikud - mudilased ka Raasikult. Lasteaiakohti jaotati kolhoosi kontorist. Väikestele lastele mõeldud nn “ teine kodu “ asus ühekordses madalas silikaattellistest ehitatud hoones Peningi mõisapargi vastas natuke eemal maanteest ja elumajadest. Tegutses kaks rühma: sõimerühm lastele vanuses 1-3 eluaastat 12-le lapsele ja aiarühm 3-7-aastastele poistele - tüdrukutele, lapsi rühmas 20 -24. Tööle asusin septembris, sest augustis toimusid lasteaias remonttööd. Olin noor ja kogenematu lasteaednik. Väga oluline oli minu jaoks teadmine, missugune inimtüüp on lasteaia juhataja? Juba esimesel kohtumisel tajusin tema heatahtlikkust ja häid isiksuseomadusi. Koostöö kujunes meeldivaks ja rõõm on nentida, et olen temaga heades suhetes tänaseni. Proua Maile Paenurm töötas Peningi lastepäevakodus juhatajana 12 aastat – aastatel 1970 – 1982. 1983. aasta alguses alustas tööd Aruküla Lastepäevakodus majandusjuhatajana ja 2001. aasta sügisel jäi pensionile. Juhataja tähistas Peningil oma 35. juubelit lasteaias. Kuna tema sünnipäev on 1. aprillil, siis tahtsime seinale kaunistuseks panna 53, kuid kahjuks lõime “põnnama“. Huumor on teda saatnud alati ja temaga koosveedetud hetked ja sündmused on siiani “naerupisaraid” silmadesse toonud. Peningi lastepäevakodus olid lapsed esmaspäevast reedeni. Kasvataja tööpäev algas kell 8.00 laste hommikuse äratamisega ja õhtul kella 21.00 -ks pidid lapsed voodis olema. Ööseks tuli tööle öökasvataja. Mitte kõik lapsed ei jäänud terveks nädalaks lasteaeda, kuid poisid tüdrukud Tasuja, Aruküla osakondadest kindlasti. Reedeti tuli kolhoosi buss lastele järele ja viis nad nädalavahetuseks kodudesse. Kibekiirete põllutööde aegadel aga viis bussijuht ennem “turuvarblased” linna ja nii olin päris tihti ise “Žiguliga “ või sii koos abikaasaga laste kojuviijateks. Laste õpetamine - kasvatamine toimus Eesti NSV Haridusministeeriumi 1974. a välja antud käsiraamatu “Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses” põhjal. Kvartaliplaani koostasime täie tõsidusega laste vaimse ja füüsilise arenemise iseärasusi arvestades. Teadmiste ja oskuste arendamiseks organiseerisime lastele iga päev tunde tunniplaani alusel. Tundideks olid emakeele tunnid, kujutava tegevuse tunnid, elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamise tunnid. Tähtis osa oli muusika-alasel, kehalisel kasvatusel ning töökasvatusel. Töö segarühmas oli topeltkoormusega, tunde tuli ette valmistada ja läbi viia kahte vanuserühma arvestades.
27