Page 1

AS Hoolekandeteenused

Aastaraamat 2017


AS Hoolekandeteenused

Aastaraamat 2017

Mis oli 2017. aastal olulisim? 2017. aasta kõige olulisemaks tööks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite abil 140 uue, privaatse ja kaasaegse kogukonnas elamise teenusekoha loomine. Kokku oleme 2017. aasta lõpuks rajanud inimväärikad elukohad 217 kliendile. Mis peamine – need 217 inimest oleme juhendanud elama kogukonnas tegusamalt ning iseseisvamalt kui senisel ööpäevasel teenusel hooldekodus.


www.hoolekandeteenused.ee

3

Sisukord Kes me oleme? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Meie kliendid ja teenused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Missioon, väärtused ja visioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Strateegilised eesmärgid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

Edulugu: Tallinna Õismäe üksus – oleme toimetulevamad, tegusamad ja rahulolevamad kui aasta tagasi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Edulugu: Tartu Laseri üksus – vanad sõbrad, uued tegevused ja tööedulood.18 Edulugu: Viljandi Männimäe üksus – rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama!. 20

Klientide tööga hõivatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Lood elust enesest: tegusad ja rahulolevad kogukonnaliikmed. . . . . . . . . . . . 23 Kuidas kartuliarmastajast Evenist sai ravimtaimede spetsialist. . . . . . . . . . . . 27 Sillamäe töökeskuses käidaks tööl isegi nädalavahetuseti!. . . . . . . . . . . . . . . 28 Kus valmivad vahvad saunamütsid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Uudistooted punutiste vallas: hällid ja nukuvankrid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 President meisterdas sinililli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Meie elanikud aitasid peaministri jõulupuud kaunistada . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

Eestkostjate ja partnerite kaasamine teenuse kvaliteedi tõstmiseks . . . . . . . . . . . 32

SAHH-i tegevusjuhendaja Külli Pruuli on Töötukassa Jõgevamaa aasta koostööpartner. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

Hinnangud teenuste osutamise kvaliteedile. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Koostööprojektid ja suhted partneritega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Heaolu ja Taastumise Kool aitas 2017. aastal 121 kliendil ennast arendada. . 36 Kuidas me täitsa ise Põlvas koolitusel käisime. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Koostöö ülikoolidega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

Mida õppisid projektist tudengid-tegevusjuhendajad?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Mida said meie tegemistest teada teised? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Tegusus ka väljaspool kodusid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

Kuidas Võisiku tantsupeost laulu- ja tantsupidu sai. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Fotokonkursi võitja Evi Ozols: “Teen ikka pilti, kui midagi huvitavat tehakse”.42 Uued teadmised koolituselt – sidruniga saab ka koristada!. . . . . . . . . . . . . . . 44 Vao Köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45

Suhted kogukondadega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46

Tõrva töökeskus tähistas sünnipäeva avatud uste päevaga. . . . . . . . . . . . . . . 47 Meie Türi kodukohvikule tehti ettepanek hakata toimetama igapäevaselt . . . 48

Suhted avalikkusega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

Edulugu: Haapsalu Kuuse üksus – kliendid on meid positiivselt üllatanud . . . 51 Edulugu: Jõgeva Piiri üksus – esimesed kuud ja igav pole meil olnud!. . . . . . 53


4

www.hoolekandeteenused.ee

Edulugu: Kunda sarikapidu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Lood elust enesest: liigutavad kohtumised Tori Kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56

Kogukonnaelamise kliendid saavad sissekirjutuse. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Eesmärk: töökorraldus on kliendikeskne. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Eesmärk: pühendunud töötajail on oskused ja vahendid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Erialakoolitus ja täiendõpe. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

57 59 62 64

Edulugu: Karula Kodu – tegevusjuhendaja koolitus andis uusi teadmisi ja kinnistas vanu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

Saime peresõbraliku ettevõtte märgise . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66

Sinimäe Kodu Hea Kolleeg 2016 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Tallinna Mustakivi üksuse Hea Kolleeg 2016 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Olen õiges kohas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 Hea tegevusjuhendaja retsept: õpi inimesi tundma „puhtalt lehelt”. . . . . . . . . 71

Edutegur: kaasame vabatahtlikke ja praktikante. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

Lood elust enesest: väärtuslikud vabatahtlikud. Vabatahtlikud aitasid Tõrvas kevade värvid tuppa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Tõrva noored vabatahtlikud on rahul nii linna kui tööga. . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Praktikant Sirly: HKT-s “kasutatakse” praktikanti ära mõlemale poolele kasulikul moel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

Elluviidud ideed ja võidetud lahendused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82

Leidlik Lahendus 2017 I koht – Türi isetoitlustusprojekt 2017. aastal hakkasime perekülades ise süüa tegema. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Kuidas me Viljandi kodus ise süüa teeme. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Ahjusoojad äpi-ideed mõttetalgutelt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Leidlik Lahendus 2017 II koht – Valka Kodu projektid Tants ja Kirjandusklubi .85 Kirjandusklubi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Leidlik Lahendus 2017 III koht – Uuemõisa Lambaprojekt. . . . . . . . . . . . . . . . 88

Pilguheit aasta tegemistele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89

Mida ma kogesin kogemusnõustajate koolitusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Tartu elanik Aivar oma uuest elust: “Rehabilitatsioon liigub selles suunas, et klient oleks omaette isiksus” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Kuidas Tartu Kaunase üksus sai oma „Totaalse muutumise“. . . . . . . . . . . . . . 92 Võisiku kodu 13 elanikku on Võrtsjärve ääres elamuslaagris . . . . . . . . . . . . . . 94 Kuidas Võisiku mehed Brüsselis käisid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Tallinna Laagna üksuse töötajad premeerisid elanikke Rootsi reisiga. . . . . . . 98 Valkla Kodu välkväljasõit loomaaeda. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Kokkuvõtteks: 20 asja, mida on meil kõigil õppida psüühilise erivajadusega inimestelt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutamisest. . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Lisad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104


www.hoolekandeteenused.ee

Kes me oleme? AS Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid enam kui 2100 kliendile ning tööd ligi 900 töötajale. Meeskond osutab erihoolekandeteenust psüühilise erivajadusega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenust eakatele. Lisaks pakutakse Imastu Kool-Kodus rehabilitatsiooniteenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele ja lastele. Alates 2013. aasta suvest pakume varjupaigataotlejatele majutuskeskuse teenust Vaos ja Vägeval. Tegeleme ka kinnisvara arenduse ja haldamisega ning muu majandustegevusega, mis on seotud hoolekandelise ja tervishoiualase tegevusega. Tööhõive edendamiseks oleme loonud sihtasutuse Hea Hoog, mis tegeleb erivajadusega inimestele töövõimaluste leidmise, töökohtade loomise ning erivajadusega inimeste loodud toodete müügiga. Ettevõte jaguneb järgmisteks üksusteks: • keskkontor (teenuseüksuste tsentraalne arendamine ja majandamine ning haldusteenindamine majutuse, toitlustuse jm osas); • teenuseüksused (erihoolekandeteenuste ja muude teenuste osutamine klientidele). Kui ettevõtte haldustegevus on tsentraliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis klienditöö juhtimine on delegeeritud võimalikult kliendi lähedale. Kliendiga seotud otsused langetavad temaga otseselt töötav tegevusjuhendaja, klienditöö juht ja piirkonna juht.

5


www.hoolekandeteenused.ee

6

Ettevõtte teenuseüksused seisuga 31.12.2017. Ühiselamu-tüüpi kodud

Peremaja-tüüpi kodud

Kogukonnateenuse üksused

Muud teenuseüksused

Erastvere Kodu Imastu Kool-Kodu Koluvere Kodu Sillamäe Kodu Sõmera Kodu Tori Kodu Valkla Kodu Võisiku Kodu

Karula Kodu Kehra Kodu Kodijärve Kodu Sinimäe Kodu Tapa Kodu Tõrva Kodu Türi Kodu Uuemõisa Kodu Viljandi Näituse Kodu Vändra Kodu Vääna-Viti Kodu

Ahtme Maleva üksus Haapsalu Kuuse üksus Haapsalu Tamme üksus Jõgeva Allika üksus Jõgeva Piiri üksus Kunda Mere üksus Kuressaare Ruubi üksus Paide Aia üksus Paldiski Rae üksus Pärnu Kuldse Kodu üksus Rakvere Lille Kodu Rapla Nurme üksus Tallinna Laagne üksus Tallinna Mustakivi üksus Tallinna Õismäe üksus Tapa Põllu Kodu (osa Tapa Kodust) Tartu Anne üksus Tartu Jaama üksus Tartu Kaunase üksus Tartu Laseri üksus Tartu Mõisavahe üksus Viljandi Männimäe üksus

Kogula Eakatekodu Vao Keskus Vägeva Keskus

Meie teenuseüksuste asukohad seisuga 31.12.2017

Valkla

Tallinn Paldiski Vääna-Viti

Uuemõisa Koluvere Haapsalu

Kehra

Paide Türi

Tori Sõmera Kogula

Ahtme (Kohtla-Järve) Rakvere Imastu Tapa

Rapla

Vändra

Pärnu

Kunda

Vao

Vägeva Jõgeva

Võisiku

Karula Viljandi

Tartu

Kuressaare

Kodijärve Tõrva

Erastvere

Sillamäe Sinimäe


www.hoolekandeteenused.ee

Meie kliendid ja teenused Pakume majutusega teenuseid nii kergema puudega inimestele, toetades neid iseseisval toimetulekul, kui ka raske ja sügava liitpuudega inimestele, kellele pakume abi enda ja oma tervise eest hoolitsemisel, igapäevaelu sisustamisel ning sotsiaalsetes suhetes. Pakume teenust ka täiskasvanutele ja alaealistele, kes vajavad teatud perioodil suuremat järelevalvet ning tuge enda ja teiste turvalisuse tagamiseks (ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel). Arvestame oma teenuste pakkumisel eri sihtrühmade eripäraga ning sellest tuleneva spetsiifilise toetusvajadusega, mistõttu pakume eraldi teenust vaimupuudega ja vaimuhaigusega inimestele. Enamik meie ettevõtte klientidest vajab toimetulekuks ööpäevaringset toetust. Selle, milline teenus sobib inimesele kõige paremini, selgitame välja koos tema enda, lähedaste/eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga. Teenuse kujundamisel lähtume inimese soovidest, võimetest ja vajadustest; leiame üles tema tugevused ning määrame, milliste eesmärkide suunas teenusesaaja teenusel olles liigub.

Tegevusjuhendajad aitavad inimest just sellistes tegevustes ja nii palju kui talle vajalik.

7


8

Missioon, väärtused ja visioon Missioon TEGUSAM ELU KOGUKONNAS tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus ja nendega arvestamine on lisaks inimese väärikale kohtlemisele vajalik ka ühiskonnale. Nii saab igaüks panustada heaolu loomisesse, võtta vastutust ning seeläbi vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitteaktiivsuse ning diskrimineerimisega tekivad.

Väärtused LUGUPIDAMINE – kohtleme iga klienti võrdväärselt. Töötajad suhtuvad klienti lugupidamisega, suheldes temaga kui võrdväärse ühiskonnaliikmega ja tagades talle põhiõigused ning -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukorrast tingitud kuritarvitusi tema isikuvabaduse ega vara vastu. JULGUSTUS – julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus. Kaasame kliendi tema lähedased, et pakutavates teenustes oleks tegevusi, vaheldust ja rõõmu. LEIDLIKKUS – pakume igale kliendile just talle vajalikku teenusepaketti. Arendame teenuseid pidevalt, et veelgi täpsemini vastata kliendi vajadustele ja ootustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohandume elukeskkonna vajaduste ja muutustega. USALDUSVÄÄRSUS – klient ja tema lähedased võivad olla kindlad meie panusele kliendi lõimimisel kogukonda; töötaja võib olla kindel arusaadavas töökorralduses ja tööandja panuses tema arengusse; ühiskond võib olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikkusse ja säästlikku kasutamisesse.

Visioon KLIENDID ON KOGUKONNALIIKMED – psüühikahäirega inimesed võetakse omaks kogukonnas, kus nendega arvestatakse ja luuakse võrdsed võimalused teistega. Võrdsuseks vajavad nad aga toetust oma vaimse tervisliku seisundi tõttu, milleks ongi meie ettevõte. Me ei korralda kliendi elu, vaid juhendame teda seda ise tegema, rõhutades tahet ja tegusust ning inimese enda panust sõltuvalt tema toimetulekuvõimest. TEENUSED ON HAJUTATUD KOGUKONDA – aktiivset ja mitmekülgset elu edendavaid ööpäevaselt tegutsevaid teenusekohti hajutame väikeste üksustena kogukondadesse. Osa kliente elab vähemalt aeg-ajalt oma kodus, seega pakume tuge ja teadmist ka kliendi võrgustikule, et sel oleks kliendiga positiivne suhe.

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

TÖÖTAJAL ON ARENGUVÕIMALUSED – seoses teenuste uuendamisega tagame töötajate pideva arengu. Õpet korraldame koostöös asjakohaste õppeasutuste ja väärt praktikutega, kasutame e-õpet ja praktikavõimalusi teistes riikides. Oleme kompetentsikeskus ja hea koostööpartner teadusasutustele, kellega meie töötajad jagavad oma kogemusi. ORGANISATSIOON ON PAINDLIKU TÖÖKORRALDUSEGA JA VASTUTUSTUNDLIK • Kogu organisatsioon on paindlik: töötajad ei ole asukohtadesse kinnistatud, vaid töökorraldus on seotud klienditeenuse vajadustega. Häid eksperte ja asjatundjaid on vähe ning liikuvus tagab asjakohase teenuse õiges kohas; • Tõhus töökorraldus tugineb võimalikult palju kaasaegsetele tehnoloogilistele lahendustele, et hoida kokku ettevõtte (seega ka kliendi) ja keskkonna (seega ka kogukonna) kulusid. Tehnoloogilistel lahendustel põhinevad nii kliendi arendamise programmid, ekspertide võrgustikud, kus saab kogemusi vahetada ja nõustada, kui ka töökorraldus; • Taaskasutame olemasolevaid ressursse ja töömeetodite valikul väärtustame keskkonda säästvaid, kestlikke lahendusi. Kui klient saab ise mõnd tegevust teha ja see aitab tal olla võrdne kogukonnaliige, korraldame teenuse osutamist kliendiga.

Viljandi Näituse Kodus harjutatakse koos laulupeo laule.

9


10

www.hoolekandeteenused.ee

Strateegilised eesmärgid 1) ETTEVÕTE ON MAJANDUSLIKULT JÄTKUSUUTLIK Ettevõtte majandustegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida taasinvesteerida teenuste pakkumisse.

2) KLIENT ON TEGUS JA RAHULOLEV KOGUKONNALIIGE Olulisim on, et klient tuleb toime oma psüühikahäirega. Selleks oleme koos arendanud tema tahtevalda, sotsiaalseid ja töiseid oskusi tasemeni, kus ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Madalama toimetulekuga kliendile oleme loonud asjakohase teenuste paketi, et ta saaks elada kogukonda kaasatuna ja sellele toetuda.

3) TÖÖKORRALDUS ON KLIENDIKESKNE Ettevõtte tööd korraldatakse kliendi isikut, tema arengupotentsiaali ja vajadusi arvestades ning tagab seega suurema edu.

4) PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON OSKUSED JA VAHENDID Meie töötajail on erialateadmised, vilumus ja töövahendid kvaliteetse teenuse osutamiseks. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kasutame ettevõttes tasakaalus tulemuskaardi1 kohandatud juhtimissüsteemi. Oleme valinud eesmärkide saavutamise kõige olulisemad eeldused ehk edutegurid ning pannud paika näitajad, millega mõõdame nende täitmist. Mõõtnäitajatele oleme aastate lõikes seadnud pingutust nõudvad, ent ka realistlikud sihttasemed.

1 Kaplan, R., Norton, D. (1996) „The Balanced Scorecard: From Strategy to Action“. Harvard Business School Press


www.hoolekandeteenused.ee

11

Eesmärk: ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik Miks selline eesmärk? Meie ülesanne on tagada erihoolekande klientidele kvaliteetsed teenused võimalikult tõhusalt, paindlikult, arenevalt ja kestlikult majandades. Teenuseid pakkudes on oluline, et kulutused oleksid optimaalsed, kuid samas, et vajalikud tegevused poleks alarahastatud. Meie prioriteet on hea töö tegijad. Väärtuslikud töötajad tingivad vajaduse leida võimalikult palju vahendeid väärilise tasu maksmiseks, samas kui hoolekandeteenused on madala hinnaga, vähekasumlikud, kuid ressursimahukad. Majanduslik jätkusuutlikkus peab tekkima tänu heale majandamisele, juhtimisele ja töökorraldusele, teenuste kvaliteedis järele andmata. 2017. aasta müügitulu (konsolideeritud andmetel) kahanes võrreldes eelmise aastaga 158 884 euro võrra ehk 0,8% ja ulatus 20,3 miljoni euroni. Põhitegevuse kasum oli 2017. aastal 684 eurot, põhitegevuse rentaablus oli 0,003%. Muu ärituluna kajastus peamiselt tulu sihtfinantseerimisest. Koos sihtfinantseerimise tulude ja kuludega lõppes aasta puhaskasumiga 3,1 miljonit eurot. Kasum on tingitud Euroopa Regionaalfondi vahenditega loodud uute teenuseüksuste sihtfinantseeringuga rahastamisest, fondist saadud rahad kajastuvad tuluna ja suurendavad kasumit, see ei ole igapäevasest tegevusest teenitud kasum. Teenuste osutamisega saadud tulud ja neile vastavad igapäevase tegevuse kulud olid aasta lõpuks tasakaalus, tegevuskasum oli 684€. Majandusnäitajate koondtabel lisas 3.


www.hoolekandeteenused.ee

12

Eesmärk: klient on tegus ja rahulolev kogukonnaliige Miks selline eesmärk? Oma visiooni põhjal arendame klienti, aidates tal korraldada tema elu nii, et ta saaks olla võimalikult iseseisvalt toimetulev ning tegus kogukonnaliige. Lähtume arusaamast, et kliendile pakutav teenus peab põhinema just tema enda ettekujutusel oma elu vajadustest ning aitama kaasa tema toimetulekuvõime suurenemisele. Ööpäevaringne erihooldekodu ei ole tavapärane osa inimese eluteel. See on äärmuslik ja ühiskonnale tervikuna väga kallis lahendus perioodiks, kus psüühikahäirega inimesel ei ole enam teisi võimalusi hakkama saada. Samuti on väga äärmuslik lahendus, kus erihooldekodu pakub ise kõik lahendused (töö, õppe, sotsiaalsed tegevused), lõigates kliendid ära tavapärasest kogukonna toimimisest ühelt poolt ja teisalt võttes kogukonnalt vastutuse ning oskuse elada kõrvuti erivajadusega inimestega ja neid toetada. Meie usume avatud ühiskonda ja sellesse, et meie kliendid on pärit peredest ja kogukondadest, kellega nad peavad oma elu jagama. Psüühikahäirega inimene peaks saama oma erivajadusele abi võimalikult elukoha lähedalt ja võimalikult varakult, et sekkumisega saaks hoida ära hilisemad raskemad tagajärjed. See eeldab, et kogukondades on erinevad võimalused psüühikahäirega inimese toetamiseks ja võimalus tavakeskkonnas elada. Meie ülesanne on julgustada ja suunata oma klienti kogukonda ning samaaegselt tõsta kogukonnas psüühikahäirega inimeste väärtustamist, sealhulgas neile elu- ja tegevusvõimaluste pakkumist. Meil teenusel olev erivajadusega inimene on meie klient, kellel on õigus rääkida kaasa ja otsustada temale pakutava teenuse üle. Kliendi kaasatus tõstab tema rahulolu pakutud teenustega. Kliendilt saadud tagasiside on oluline sisend teenuste kvaliteedi tõstmisesse ja teenuste disainimisse. Edutegur: osutame kliendile asjakohast teenust • Teenusekohtade täituvus 99%. • 270 asjakohast teenust saavat klienti. (Asjakohane teenus – igale inimesele just tema jaoks kõige sobivam teenus) • Lepingute alusel on tööga hõivatud 68% kogukonnas elamise klientidest, 25% ööpäevaringsel teenusel olevatest klientidest. • 24% kohtumäärusega ööpäevaringsele kinnisele teenusele määratud klientidest teeb lepingulist tööd. • 72% töötamise toetamise teenuse klientidest töötab, sh avatud tööturul 49%, SAHHi kaudu 11% ja kaitstud tööl 12%. 2017. aasta olulisemaks tööks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite abil 140 uue, privaatse ja kaasaegse kogukonnas elamise teenusekoha loomine. Kokku oleme 2017. aasta lõpuks rajanud 217 psüühilise erivajadusega inimesele inimväärikad elukohad. Mis peamine – need 217 inimest oleme ette valmistanud elama kogukonnas tegusamalt ning iseseisvamalt kui senisel ööpäevasel teenusel


www.hoolekandeteenused.ee

13

hooldekodus. Kui 2016. aasta lõpus moodustas kogukonnas elamise teenus meie teenuseportfellist 7%, siis 2017. aasta lõpuks juba 13%.

Teenuseportfell Ettevõtte teenuste portfelli jagunemine seisuga 31.12.2017. Toetatud elamine 0,3%

Üldhooldusteenus 2%

Töötamise toetamine 0,2%

Asenduskoduteenus 0,7% Pagulaste teenus 3%

Igapäevaelu toetamine 1% Kogukonnas elamine 13% Ööpäevaringne hooldus liitpuudega 10% Ööpäevaringne hooldus kohtumäärusega 5%

Ööpäevaringne hooldus 64%

Erihoolekandeteenuste turg ja turu osakaal • Erihoolekandeteenuste turul oli teenuseosutamise kohti 2017. aastal kokku 199, nendest 41 meie teenusüksust (2016. aastal oli 162 teenuseosutamise kohta, nendest 29 meie teenuseüksused). • Viimase kolme aasta võrdluses on meie ettevõtte erihoolekandeteenuste kogupaketi turuosa kõigi tegutsevate teenuse pakkujate suhtes langenud 7%. • Suurimateks muutusteks 2017. aastal oli kogukonnas elamise teenuse turuosakaalu kasv 11% võrra 69%-ni ja töötamise toetamise teenuse turuosakaalu langus 1%-ni. Toetavate teenuste vähendamine viimastel aastatel on olnud teadlik protsess, et ettevõtte äriplaani järgi nende teenuste pakkumisest loobuda. • Ööpäevringsete teenuste osakaal langes 1% võrra, seevastu kogukonnas elamise teenuse turuosakaal tõusis 11% võrra võrreldes 2016. aastaga.

Planeeritud teenusekohtade täituvus Ööpäevaringse teenuse täituvus oli aastaringselt 100%. Kogukonnas elamise teenusekohtade täituvus oli 97%, teenusekohtade arv kasvas 156 kohalt 271 kohani. Toetavate teenuste osas oli peamine eesmärk veel toetatud elamise ja töötamise toetamise teenusele jäänud klientide üleandmine teistele teenusepakkujatele ja teenusepakkumise lõpetamine. Teenuste täituvus oli toetatud elamisel 111%. Toetatud töötamise täituvus oli samuti hea (90%). Uute kogukonna elamise teenuskohtadega käsikäes


14

www.hoolekandeteenused.ee

suurenes ka toetatud töötamise teenusemaht, et ööpäevringsetelt teenustelt kogukonna elamisele liikujatel oleks tugi tööhõive osas. Praktika uutes kogukonna elamise üksustes näitas, et inimeste vajadused töövaldkonnas on erinevatel tasemetel, ning mitmed kliendid vajavad toetatud töö asemel teistlaadi toetamist töötavaid teenuseid (nt pikaajalist kaitstud töö teenust), millest ka teenuse mõningane alatäituvus. Üldhooldusteenuse täituvus võrreldes eelarvega oli 92%, Asenduskodu teenusel 98%. Rehabilitatsiooniteenust pakkus 2017. aastal ettevõttes ainukesena Imastu Kool-Kodu rehabilitatsiooni meeskond. Teenuseid osutati AS Hoolekandeteenused klientidele (140 kliendile) ja teenusevajajatele kogukonnast (21 inimest).

Pakume klientidele neile sobivat teenust Meie ettevõttes saavad teenust väga erineva toetusvajadusega inimesed. Et pakkuda igale inimesele just tema jaoks sobivat teenust, oleme loonud ööpäevaringse ja kogukonna elamise teenuse raames spetsiifilisemad kliendigrupid. 2017. aasta lõpus alustasime alkohoolikute teenusekontseptsiooni väljatöötamist. Hakatuseks käisime tutvumas alkohoolikute ainsa taastuskeskuse (Lootuse Küla) tööpõhimõtete ja elukorraldusega. Teenuste loomisel ja osutamisel lähtume CARe metoodikast (kliendi enda soovide, kogemuse ja valikute aktsepteerimine). Mida teadlikum on inimene enda ja oma keskkonna suhtes, seda paremini saame meie abistajatena aimu tema tegelikest soovidest ja vajadustest. 2017. aastal asus teenuste osakonda tööle metoodik, kelle ülesanne on toetada klienditöötajaid kliendile taastumist võimaldavate eesmärkide püstitamisel ja nende täitmisel. Kuna eesmärk on anda töötajatele ka hea ülevaade kliendi päevast ja tegevusjuhendaja ülesannetest, on kõikide teenuste igapäevane toimine lahti kirjeldatud ning kliendi päevakava ja töötaja ülesanded paika pandud tunniajalise täpsusega.

2017. aasta lõpuks oleme rajanud inimväärsed elamistingimused 217psüühilise erivajadusega inimesele.

Millega saavad uute üksuste elanikud hästi hakkama ja millised on murekohad? 2017. aasta sügisel viisime kogukonnaelamise teenuseüksustes töötavate tegevusjuhendajate seas läbi küsitluse. Tahtsime teada, milleks on meie kliendid rohkem ette valmistatud ja milleks vähem. Kõige paremini saavad kliendid hakkama toiduvalmistamise ja enese eest hoolitsemisega. Ka töötamise osas on tulemuse head – ligi 70% kõigist kogukonnaelamise klientidest on seotud kas ametliku töö või pikaajalise kaitstud töö raames töötamisega. See on tõestuseks, et ettevalmistatus ja valmidus tööleasumiseks on hea. Ligi 2/3 kogukonnaelamise klientidest saab hakkama iseseisvalt ravimite võtmisega. Ülejäänud kolmandikuga tuleb seevastu tööd teha, sest ebaregulaarne ravimite võtmine toob endaga sageli kaasa haiguse ägenemisi. Teiseks murekohaks on rahateema. Vaid 33% kogukonnas elamise


www.hoolekandeteenused.ee

teenusel viibivatest klientidest saab iseseisvalt oma rahade majandamisega hakkama. Seega tuleb töötajatel õpetada elanikke raha kasutamist planeerima ja kokkulepitud eelarve piires püsima. Osa elanike puhul on vaja tähelepanu pöörata ka raha väärtuse tundmaõppimisele. Kolmandaks vajab parendamist inimeste vaba aja mõtestatud sisustamine. Vaba aja tegevustest osaletakse kõige sagedamini kirikute ja koguduste töös (käiakse jumalateenistustel, koguduse üritustel, kiriku juures abistamas), külastatakse raamatukogu (laenutatakse ja loetakse raamatuid, surfatakse internetis) või osaletakse mõnes sportlikus tegevuses (ujumine, fitnessitreeningud, jõusaal, rahvaspordiüritused nagu orienteerumis- ja kõnnisarjad). Kus selleks võimalused, osaletakse ka mõne endale meelepärase huviringi töös (noortekeskustes Kundas ja Tõrvas, Tondiraba huvikoolis keraamikakursustel), puuetega inimeste käsitööringides, näiteringis ja lauluringis). Tehakse vabatahtlikku tööd – näiteks Tartu toidupangas, Tallinna Haabersti klubimajas, Kuremäe kloostris. Kui aega jääb, külastatakse meelsasti ka kino, kontserte, muuseume, näitusi, rahvapidusid ning käiakse sõprade või lemmiktöötajaga kohvikus vestlemas ja kooki söömas. Ometi on aga piisavalt palju inimesi, kes oma vaba aega veedavad koduseinte vahel. Osa seetõttu, et on tööst väsinud, sagedamini põõhjusel, et ei ole veel sobivat tegevust leitud või pole raha ürituste või huviringi eest maksmiseks.

Iseloodud kodukorrareeglid toimivad paremini 2017. aastal oli üheks positiivseks uudseks lähenemiseks kogukonnas elamise teenusel elanike endi koostatud koduste kokkulepete sisseviimine. See tähendab, et lisaks üldistele kodukorrareeglitele teevad osa üksustes elanikud ise endale ja oma korteri- või majakaaslastele üheskoos kokkulepped: milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Ise loodud kokkulepetest peavad inimesed meelsamini kinni ja aktsepteerivad neid oluliselt rohkem. 2018. aasta peamisteks eesmärkideks saavad olema hetkel ööpäevaringsel teenusel viibivate klientide jätkuv ettevalmistamine kogukonnas elamise teenusele liikumiseks, neile kogukondadesse uute teenusekohtade loomine ning lisaks juba olemasolevate tegutsevate kogukonnas elamise üksuste klientidele kvaliteetse teenuse pakkumine.

15

Kõige paremini saavad kliendid hakkama söögivalmistamise ja enese eest hoolitsemisega.


www.hoolekandeteenused.ee

16

Edulugu: Tallinna Õismäe üksus – oleme toimetulevamad, tegusamad ja rahulolevamad kui aasta tagasi KRIS VAGULA, Õismäe üksuse tegevusjuhendaja 2016. aasta esimestel päevadel kolis Õismäe kolme korterisse kogukonnas elamise teenusele kümme inimest. Nende lugu on tõestus sellest, kuidas üks aasta võib väga hea ja edukas olla. Sissekolimise esimesel kuul oli palju tegutsemist kolme korteri jagamise ja meelepärase sisustamisega. Iga elanik sai endale päris oma toa uksega, mida saab enda järel sulgeda, kui soov omaette olla. Nii oma privaatruumi kui ka ühiseid ruume kasutades tekivad ajapikku uued tunded, mõtted ja oskused. Lisaks suureneb iga elaniku iseseisvusoskus ning koos tegutsemise rõõm. Aasta hiljem, 2017. aastal, on kodu muutunud koduks. Seda saab niivõrd kindlalt väita inimeste kohanemisest. Esialgset uudishimu on asendamas jätkusuutliku toimetuleku tung. Tänaseks on kõik üksteisega harjunud, teatakse omaetteoleku soovijaid, aktiivseid suhtlejaid, raamatukoisid, niperaadilikke tegelasi, maalijaid, kudujaid, muusikalembe ja kõiki teisi. Ka suhtlusoskused on arenenud, palju tehakse nüüd üheskoos. Suurt tuge saab tugiisikult, tema telefoninumbrit tolmuma ei jäeta. Kui juhtub, et kellelgi tuleb nukrus peale ja tuju langeb, siis on abistaja väga vajalik.

Väljaskäimised aitavad maailmapilti avardada Kodust käiakse ka väljas. Näiteks oleme külastanud lennujaama, kus saime tuttavaks ka teiste Tallinna üksuste inimestega. Kuigi kulgemine mõnusalt disainitud ootesaalis ei päädinud õhkutõusuga, oli see siiski lennuga võrreldav kogemus. Küll aga oli Õismäe üksuse elanikel “pilet” Haabersti linnaosavalituse korraldatud kevadlaadale, kus Õismäe tiigi kaldal sai jalutada ning laadamelus osaleda. Seal saime kogeda tükikest suurest pildist: suhelda teiste inimestega, vaadata jonnivaid lapsi ning telefonisõltlastest möödakiirustajaid. See nii igapäevasena tunduv argielu on meie elanikele vajalik, et tekiks kuuluvustunne suuremasse, arengut toetavasse maailma. Iga väljasõit on oluline, see avardab ilmaruumipilti ja lisab uusi muljeid ning mälestusi, mida saab kas oma toas kalliks pidada või teistele edasi rääkida.

Lähedased on üllatunud iseseisvuse üle Vanematele ja sugulastele on üsna uudne kogemus, et nende abivajav lähedane on juba niivõrd iseseisev. Nii saavad lähedasedki meie elanike edusammudest rõõmu tunda ning see toob ühtlasi kaasa enam külastusi elanikele, mis neid väga rõõmustavad. Igasuguste pidulike ettevalmistustega saadakse üheskoos paremini hakkama ning tähistamist on palju. Edasiminekut on märgata kokkamises: igaüks on õppinud valmistama uusi toite ja enamik teeb süüa iseseisvalt. Kusjuures, maitsestamise alal võiksime rinda pista Michelini tärne omavate kokkadega! Kaheldamatult pakub kokkamine palju lõbu ja veel täiskõhutunnet pealekauba. Elanikud oskavad kasutada pliiti, ahju ja pesumasinat – õieti polegi kodumasinat, mida poleks tänaseks taltsutatud!


www.hoolekandeteenused.ee

Koos on tore linna avastamas käia.

17

Meie Kaia on usin ja andekas käsitöömeister.

Käime tööl, tegeleme hobidega, leiame sõpru Sotsiaalne suhtlus ja pealehakkamine on pooltele meie elanikele olnud abiks tööleidmisel: kellele õmbleja, kellele koristaja, kellele toitlustustööstuse töölisena. Nad on oma ametis väga kohusetundlikud ning uhked oma töö üle. Nad panustavad ühiskonda ja on vajalikumad kui varem! Töö annab ühtlasi võimaluse hommikul kodust minna ja õhtul tagasi tulla, kogedes iga kord midagi uut või kinnitades vanu oskusi-teadmisi. Esimese aasta kogemusele toetudes võib kokkuvõtvalt väita, et meie elanikud on oma kodus toimetulevamad, tegusamad ja rahulolevamad kui aasta tagasi. Nende kaasamisel peab kindlasti olema lisatugi tegevusjuhendajailt, kuid see kannab vilju, mis on ootamist väärt. Värvi lisavad koduste külastused ning ekskursioonid kaugematesse paikadesse. Näeme, kuidas selline kodukorraldus annab elanikele võimaluse end paremini tunda ja rõõmus olla. Olen mõelnud, et selline ehe kaasamine ja üksteise toetamine-abistamine võiks olla eeskujuks mitte ainult kogukonnas elamise üksustele, vaid miks mitte ka kogu Eestile, et oleksime tõeliselt kokkuhoidev Eesti. Maailmamastaabi üle võiks ehk mõtiskleda aasta või paari pärast.

Lennujaama avastamas.


www.hoolekandeteenused.ee

18

Edulugu: Tartu Laseri üksus – vanad sõbrad, uued tegevused ja tööedulood KAISA KARU, Tartu Laseri üksuse tegevusjuhendaja; ELEN KOKLA, Tartu üksuste tegevusjuhendaja 2017. aasta lõpuks oleme Tartu Laseri üksuses elanud ja toimetanud pooleteist aastat. Eriti rahul on oma eluga uues kodus need, kes on varem Tartus elanud. Taas ollakse tuttavas keskkonnas, samuti saavad inimesed nüüd jälle aktiivselt – ja mis veelgi tähtsam, iseseisvalt – suhelda oma pereliikmete ja vanade sõpradega. Külas ja niisama aega veetmas käiakse nii õdede-vendade kui ka laiema sugulasringiga. Näiteks on Niinal tänu Tartus elamisele võimalik oma eakat ema külastada just nii palju, kui soovi või vajadust on. See on liigutav ja inimesele endale väga oluline areng – endisest hoolealusest on saanud abipakkuja ja hoolitseja. Vabal ajal käivad meie inimesed oma vanadel ja uutel sõpradel külas. Nii mõnigi on uuesti leidnud need sõbrad, kes tal olid enne, kui haigus hooldekodusse elama sundis. Vahel on sõbrad üles otsitud spetsiaalselt, telefoninumbreid taga ajades, vahel on kokku juhtutud täitsa juhuslikult, näiteks bussipeatuses, ja suhted üles soojendatud.

Igaüks saab veeta vaba aega nii, nagu talle meeldib Vaba aega saab sisustada ka kinos käimisega. Raivo on suur kosmose- ja Tähesõdade filmide fänn ning kulutab meelsasti oma taskuraha kinopiletile. Samuti käiakse raamatukogus. Kes loeb seal uuemat klatši, kes uurib aia korrastamise ja kodu kaunistamise kohta, kes viib end kurssi disainitrendide ja autodemaailmas toimuvaga. Laseris elab ka kunstihuvilisi. Tõnu käib kõik uued näitused esimesel võimalusel läbi ja jagab kogetut teistega, kas siis näitust soovitades või selle puudusi välja tuues. Oxana aga tahaks ise näituse üles panna. Selleks oleme koos ka ühe projekti kirjutanud. Kahjuks esimesel korra me soovitud toetust ei saanud, kuid Oxanat tundes ei anna ta kindlasti alla! Olulisel kohal on religioon: mitmed meie inimesed käivad kirikus. Mõnele on kodukirikuks vene õigeusu Püha Jüri kirik, teisele Pauluse kirik, kolmas käib nii teenistusel kui ka vabatahtlikul tööl Aleksandri kirikus. Samas leidub ka neid, kes käivad mitmes kirikus järgemööda või on leidnud endale Eesti mõistes alternatiivsema usuväljundi. Et usklikud inimesed on reeglina lahked, sõbralikud ja ligimesearmastajad, annab kirikus käimine meie inimestele veel ühe koha, kus suhelda, sõlmida sõprussuhteid, olla nemad ise, lõõgastuda ning kuulata vestlusi teemadel, mis neile huvi pakuvad. Veedame toredalt aega ka koos teiste Tartu üksustega. Juba teist aastat tähistasime suure laua taga ühiselt jõule. Suvel käisime Kaunase üksuse sünnipäeval, kus sai võidu joosta, palli mängida, naerda ja niisama tantsida. Mõisavahe üksuse eestvedamisel tähistasime erinevate mängude ja suure supisöömaga suve lõppu. Loodetavasti on need kõik algused mitmetele uutele traditsioonidele! Oma kodus juurutame traditsiooniks potipõllundust, sest meil on ilus suur terrass, kus nii lilli kui ka söödavat kasvatada. Sel aastal saime omakasvatatud kirsstomateid veel oktoobriski!


www.hoolekandeteenused.ee

Suurel terassil saab maitsetaimi kasvatada…

19

… ja piknikku pidada.

Töö aitab tunda ennast väärtuslikuna ja leida kolleegide hulgast sõpru Loomulikult ei puudu meie päevadest töö, millega seoses on meil positiivseid näiteid palju. Näiteks Niina hakkas tööle isikliku abistajana ühele liikumispuudega naisterahvale. Ta oli küll alguses kahtleval seisukohal, kas saab ikka tööga hakkama, kuid peale seda, kui rääkisime tema hirmudest ja käisime temaga kaasas, tema ärevus taandus ning ta oli nõus ametit proovima. Selgus, et see ametikoht sobib talle väga hästi, sest nii saab ta oma ülikooliaegadel õpitud meditsiinilisi teadmisi kasutada. Koostöö ja suhtlemine abistatavaga sujub väga hästi ning Niina tunneb ennast väärtuslikuna. Töökohad on loonud meie inimestele väga palju lisaväärtusi ühiskonnas toimetamiseks ja on toetanud iseseisvalt hakkamasaamist. Töökoha kolleegide hulgast on endale saadud uusi sõpru. Meie elanikele meeldib väga, et neid kutsutakse tööühisüritustele ning heade töötulemuste eest jagatakse ka tunnustust. Näiteks Lembit sai esimesel tööaastal 2016. aastal Parima Kolleegi tiitli ning jõulupreemiat. 2017. aastal oli ta töös nii tubli, et julges proovida ka täistööajaga töötamist. Ta saab täistööajaga siiani hästi hakkama. Toetaval tööandjal ja töökaaslastel on selles osas suur roll.

Lembit on oma tubli tööga Tamme staadionil välja teeninud Parima Kolleegi tiitli ning täistööaja.


www.hoolekandeteenused.ee

20

Edulugu: Viljandi Männimäe üksus – rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama! KRISTEL JAAGO, Viljandi üksuste juht Viljandis Paalalinnas eramute ja kortermajade piiril elavad kahes nüüdisaegses kena aiaga majas inimesed, kelle pere on keskmisest suurem: mõlemas majas kümme inimest. Nad on elanud seal oma tavapärast paalalinlase elu juba viimased viis aastat. Nad käivad tööl, poes, arsti juures, juuksuris ja peol. Nad saavad hakkama, on rahul ja õnnelikud. Küsite, miks ma sellest räägin, mis selles nii erilist on. Tegelikult polegi. Või vähemalt ei tohiks olla. Kas psüühiline erivajadus teeb need inimesed kuidagi erilist tähelepanu vajavateks linnakodanikeks? Tegelikult mitte. Endised suurte hooldekodude elanikud harjusid uute peremajadega kiiresti ära. Kompaktne linnakeskkond pakub võimalust kasutada mitmesuguseid teenuseid väljaspool kodu ja veeta vaba aega käies näiteks spordihoones võimlemas või võttes osa pärimusmuusika aida üritustest. Oma majas ja aias tuleb iga päev toimetada, et kodu korras püsiks ja hommikusöök laual oleks. Ööpäev läbi on elanikele toeks tegevusjuhendajad. Igaüks panustab oma kodu igapäevatoimingutesse nii, kuidas suudab. Oleme püüdnud järgida põhimõtet teha võimalikult vähe elanike eest ära, sest kuidas muidu saaksid nad juurde uusi oskusi ja harjumusi. ENAMIK MEIE MAJA elanikest käib esmaspäevast reedeni hommikupoolikuti tööl. Esialgu nad õpivad tööoskusi ja harjutavad ning seejärel teevad jõukohast tööd, näiteks koristavad või sordivad tekstiilitööstuse jääkmaterjali. Lisaks otsestele uutele tööoskustele on nad omandanud tööelu juurde kuuluva rutiini, õppinud kellaaegadest kinnipidamist, püsivust ja küllap muudki. Tähtsaim aga on tunne ja teadmine: «Mina käin ka nüüd tööl!» See lisab eneseväärikust moel, mida võib-olla ei oska hinnata see, kel on kukil 20 aastat tööstaaži, ja kes tunneb end tööelust veidi tüdinuna. POSITIIVNE KOGEMUS kogukonna keskele rajatud peremajadega andis kindlust minna edasi ja rajada paremini toimetulevatele inimestele väikesed perekodud korteritesse. Märtsis-aprillis koliski Männimäe linnaosa korteritesse kümme erivajadusega inimest, nende seas ka mõni Näituse tänavalt. Kõik elanikud on selleks tubli tööd teinud. Tugiisikutega harjutati söögivalmistamist, linnaliinibussiga sõitmist, telefoniga helistamist, pangakaardiga maksmist ja muid väga tavalisi asju, mis piiritletud päevakavaga ja kaitstud keskkonnas ei olnud lihtsalt vajalikud. Esimene aasta uues elukohas on näidanud, et saadakse kenasti hakkama. Päevasel ajal on nõu ja jõuga abiks tugiisik, öösiti saab talle helistada, kui peaks tekkima mure, millele lahendust küsida. Korterisse kolinud inimesed ise ütlevad, et tunnevad end väga õnnelikuna. Uusi kogemusi ja õppimist toob iga päev: näiteks, kuidas linnaliikluses ohutult rattaga sõita või õiges kohas tänavat ületada, kuidas suhelda poes ja tänaval võõraste inimestega ning kuidas saada aru, kas ahjupraad on juba küps. Nad on väga rahul, et saavad olla tegusad ja tulevad ise toime. Männimäele iseseisvama elu peale kolinud Marko kostabki: «Rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama. Mul lihtsalt läheb veidi kauem aega!»


www.hoolekandeteenused.ee

21

Söögitegemisega saavad kõik elanikud edukalt hakkama.

Kui oled tulnud 300-kohalisest hooldekodust, on oma tuba midagi, mille üle tõeliselt rõõmu tunda.

Männimäe üksuse elanikud lossimägedes piknikul.


22

www.hoolekandeteenused.ee

Klientide tööga hõivatus 2017. aastal oli tööga hõivatud 34% meie klientidest ehk iga kuu keskmiselt 494 inimest. Võrdluseks: 2016. aastal oli meie ettevõttes teenusel olevatest tööealistest inimestest aasta jooksul hõivatud iga kuu keskmiselt 431 inimest ehk 30%. Kokku oli 2017. aasta jooksul hõivatud 658 erinevat inimest, sh 38 vanaduspensioniealist. Kui suurtes hooldekodudes on tööhõive näitaja 24% piires, siis kogukondade lähedal tegutsevates perekülades on tööhõive näitaja keskmiselt 26% ja kogukonnateenusel 69%. Aktiivset koostööd teeme enam kui 120 tööandjaga. Ühiste joontena võib tööde puhul välja tuua selle, et need on lihtsad ning tuginevad igapäevaeluks õpitud oskustele: koristus- ja puhastustööd, abitööd köögis ning käsitöö. Võrreldes 2016. aastaga on kasvanud nende erivajadusega inimeste hulk, kellel on lepinguline töösuhe väljaspool sihtasutust Hea Hoog. Toetatud töötamise teenuse, aga ka kogukonnas elamise klientidega soovime liikuda järjest enam selles suunas, et neid väärtustaksid tööjõuna ka teised tööandjad, ning et klientidel kasvaksid oskused väljaspool tuttavat kaitsvat keskkonda tööd teha. Esmakordselt mõõtsime 2017. aastal ka klientide lepingute raames töötatud tunde. Ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel olid kliendid lepingu alusel tehtava tööga hõivatud keskmiselt 51 tundi kuus. Kogukonnas elamise teenusel töötasid kliendid keskmiselt 63 tundi ja ööpäevaringsel teenusel 38 tundi kuus. Meie kliendid töötavad tihti osalise koormusega. Selle põhjuseks on nii inimeste tööjõudlus kui ka tööandja vajadus. Näiteks kojamehe töö võib ühel objektil olla vaid 1 tund päevas või mõned tunnid nädalas.

Kolimine mõjutab tööhõivet Hea Hoog SA võttis aasta jooksul emaettevõttelt üle 54 toetatud töötamise teenuse kohta, neile lisandub 2018. aastal veel 140 kohta. Kokku osutab Hea Hoog toetatud töötamise teenust 2014 kliendile üle Eesti. Jätkus ka pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine 140 teenusekohaga.

Meie klientide tehtavad tööd on lihtsad ja tuginevad igapäevaelus õpitud oskustele.


www.hoolekandeteenused.ee

23

Lood elust enesest: tegusad ja rahulolevad kogukonnaliikmed Mirje lugu Mirje on imeline naine. Ta on kogu oma elu elanud ööpäevaringse toetusega erihooldekodudes. Tal on vaimupuue, lisaks sellele ka nägemispuue ja oluline kuulmislangus. 2017. aasta märtsis kolis Mirje elama Viljandisse kogukonnas elamise üksusesse. Koos tegevusjuhendajaga koostas Mirje oma esimese CV ja saatis selle töötukassa kodulehel olevale töökuulutuse aadressile. Mõne aja pärast helistas tegevusjuhendajale ISS Eesti kohalik esindaja ja kutsus Mirje proovipäevale. Et Mirje oli hiljuti läbinud puhastusteenindaja kutseõppe, sai ta hästi hakkama ning tema esimeseks töökohaks sai Viljandi gümnaasium. Septembrikuust on Mirje puhastusteenindaja Viljandi Jakobsoni gümnaasiumis. Esimesel kolmel kuul oli Mirjele tööl toeks tugiisik, kuid detsembris tundis Mirje ennast tööl juba nii kindlalt, et tugiisikust loobuti. Töökaaslased kiidavad Mirje usinust. Nähes, milleks on võimeline raske puudega õbluke naine, saavad töökaaslased Mirjest innustust ja soovivad oma tööd veel paremini teha. Tegevusjuhendajal oli esialgu väike hirm, kas lapsed võtavad Mirje omaks. Kardeti ka, et laste lärm ja koolimelu võivad tagasihoidlikku naist hirmutada. Õnneks osutusid kõik kartused alusetuks. Lapsed on Mirje väga hästi omaks võtnud. Ta on iga päev töölt tulles rõõmus ja räägib, kuidas lapsed teda tervitavad.

Mirje on oma usina tööga inspiratsiooniks teistelegi kolleegidele.


www.hoolekandeteenused.ee

24

Marko lugu Marko on šikk noormees, kes on samuti kogu oma elu elanud erinevates ööpäevaringsetes erihoolekandeasutustes. Oma puude tõttu on Markol raske treppidel liikuda. Nagu Mirjel, avanes temalgi 2017. aasta märtsis võimalus kolida Viljandisse kogukonnas elamise üksusesse. Olgugi et Marko soovis väga tööle minna, oli selle leidmine esialgu keeruline. Ühel päeval jäi tegevusjuhendajale aga silma tööpakkumine, kus korteriühistu otsis majahoidjat. Koos tegevusjuhendajaga objekti üle vaadates selgus, et pühkida ning pesta tuleb viiekordse maja kolm trepikoda, igal päeval üks. Marko otsustas proovida. Esimestel päevadel käis tegevusjuhendaja Markoga igal hommikul kaasas ja aitas tal kahe ämbriga pesuvett kõrgematele korrustele vedada. Ka pesuvee kraanist kättesaamine oli omaette tegevus, sest kraan asus keldris kõrgel lae all. Kõigepealt tuli üle saada hirmust treppide ees ning esimesel nädalal kulus trepikoja koristusele pool päeva, kuid Marko sai hakkama. Ühel tööpäeval, kui tegevusjuhendajatel oli hommikul koosolek, lepiti kokku, et Marko koristab sel päeval õhtupoolikul, et tegevusjuhendaja talle abiks saaks olla. Tol korral aga otsustas Marko minna iseseisvalt siiski hommikul tööle ning sai kõigega hakkama, mis tegi ta päeva lõpuks väga õnnelikuks. Nii töötabki Marko tänaseni korteriühistus majahoidjana. Lii lugu Lii haigestus juba noorukieas, keskkooli vanemates klassides. Esiti arvasid vanemad, et tegu on üleminekuea, armumise või muu sellisega. Peale keskkooli läks Lii õppima tehnikumi telegraafi erialale. Juba esimesel kursusel sattus ta esimest korda haiglasse. Sellele järgnesid teine, kolmas ja neljas kord ning kõigi suureks kurvastuseks ei saanud ta enam eriala omandada ja kooli lõpetada. Haigushetkel ta ei mõistnud, mis temaga toimus ja hakkas harrastama negatiivseid eluviise. Tema vanemad olid väga mures Lii käitumise pärast ja kartsid, et inimesed tänavalt võivad tüdrukut ära kasutada, kuna ta ei andnud enda käitumisele aru ja oli väga mõjutatav. Vanemad pöördusid sotsiaalteenusesse abi järele. 2008. aastal sattus Lii esimest korda Sillamäele. Talle koostatud rehabilitatsiooniplaani kohaselt suunati ta ööpäevaringsele teenusele, kuna tema toonane seisnud nõudis seda.

Marko sai üle oma hirmust treppide ees ning käib täna tööd tegemas juba täiesti iseseisvalt.


www.hoolekandeteenused.ee

25

Muutused algasid sisemisest motivatsioonist Üheksa aasta jooksul on Liiga palju tööd tehtud. Eelkõige hindas ta ise oma eluväärtused ümber. Tema terviseseisund paranes tunduvalt, ta hakkas osalema kõikides koduüritustes, tegeles aktiivselt spordiga: külastas kaks korda nädalas basseini, tegi hommikujooksu ja soojadel aastaaegadel sõitis rattaga. Taastusid ka toiduvalmistamise oskused. Töö oli alati tähtis aspekt Lii elus, Sillamäe Kodus tegeles ta käsitöö ja aiandusega. 2016. aasta lõpus tekkis Liil võimalus üle minna kogukonna elamise teenusele. Lii oli selleks ajaks suuteline juba üsna hästi enda elu ise korraldama, kuid oma haiguse tõttu vajab ta ikka veel abilist. Nii otsustatigi üheskoos, et Lii saab võimaluse minna elama korterisse.

Teel unistuste poole Täna elab Lii Jõhvi üksuse korteris. Ta jätkab aktiivset eluviisi: lisaks jooksmisele, jalgrattaga sõitmisele ja ujumisel külastab ta ka fitnessikeskust. Täna on Lii jõudnud edukalt kaitstud töö kolmandasse etappi. Novia Grupp OÜ leidis talle tööd Jõhvi Gümnaasiumis puhastusteenindajana. Nii käib Lii igapäevaselt tööl, ikka 4 tundi korraga. Liis suureks unistuseks on minna õppima kokaabiliseks või siis hooldustöötajaks haiglasse või vanadekodusse. Meie töötajad toetavad teda igati, et tema unistused täituksid. Jõhvi kolinud Juri ja Vjatseslaw: Enne, kui elasime puuetega inimeste kodus Sillamäel, oli meie unistuseks oma kodu. Unistustest me ei loobunud. Täitsime vastavalt oma võimetele koduseid töid nii majas sees kui ka väljas. Oleme tänulikud võimaluse eest teha tööd ning raha teenida. Juba see annab täisväärtuslikkuse tunde. Lisaks andis enesekindlust juurde, et saime kolida Jõhvi korterisse – see näitas, et meiegi oleme usaldusväärsed ja lugupeetud inimesed. Esialgu oli veidi harjumatu uues kohas – hooldekodus elatud aastad andsid tunda. Võimatu on väljendada kõiki tundeid elust uues kohas. Ehe rõõm täisväärtuslikust elust stimuleerib meid nüüd elama võimalikult kaua. See on elu suure algustähega, mitte mingi vegeteerimine. Tartusse kolinud Sveta: Ma ootasin väga, millal saan minna linna elama, et saaksin tööle asuda ja iseseisvamaks hakata. Enne hooldekodu elasin ma kodus. Mul oli maja ja koer, kuid siis läks tervis kehvaks ja kolisingi hooldekodusse. Seal olid minu ümber

Lii on oma uus kodus õnnelik, sest ta saab siin tegeleda kõigega, mis talle meeldib.

Juri tunneb rõõmu oma isiklikust toast.


26

inimesed, tugiisik ja sain uusi tutvusi, kuid ikkagi tahtsin ise teha ja ise olla. Sellepärast mulle meeldibki Tartus ja siin kogukonnas olla. Tartus on rahulik ja ilus, terrassile paistab päike ning mulle meeldib väga minu korter ja tuba, kus elan. Minu korterikaaslased on ka lahedad, kuulame koos muusikat, teeme nalja ja arutame ka tööasju. Mulle meeldib minu töö Selveris. Ma koristan, teen kõik puhtaks ja mulle see väga meeldib. Vaatasime koos tugiisikuga töökuulutusi ja kandideerisingi, tegime CV ka enne valmis ära. Muljeid oma uuest elust jagab Sveta telefoni teel ka oma lähedastega.

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

27

Kuidas kartuliarmastajast Evenist sai ravimtaimede spetsialist KAIE LINROOS, Uuemõisa Kodu tegevusjuhendaja-meister Noormees Even tuli Uuemõisa Kodu teenusele keset talve ja oli kohe väga tegus kartuleid kasvatama. Ta kirjeldas täpselt, mida ta kavatseb kevadel teha ja kuidas kartulid kosuma hakkavad. Ka tundis ta väga huvi muudegi aiandusteemade vastu. Kui me talvel tegevusmajas rohegrupiga kogunesime, tundis ta palju taimi ja oli aiandusteemadest endiselt huvitatud. Kevade saabudes pakkus meie hea koostööpartner Haapsalu Kutsehariduskeskus koolitust „Ravimtaimede tundmine ja praktiline kasutamine“. Rääkisime Eveniga ning ta oli väga huvitatud osalema. Evenile meeldis koolis väga ning kuigi ta teadis ka enne palju, sai nii mõndagi ka juurde õpitud. Tema meelest oli eriti huvitav õppekäik niitudele ja metsa ravimtaimi korjama. Õppeköögis toimund praktikast meeldis talle taimedest süüa teha, tema valmistada jäid näiteks kõrvenõgesekotletid. Et Even saaks tegeleda sellega, mis talle meeldib, on tal meie aias nüüd oma väike kartulimaa hooldada ning Uuemõisa Kodu ürdiaias saab ta ka koolis õpitut hästi rakendada.

Foto 16 Oma uusi oskusi saab Evan muu hulgas ka köögis söögitegemisel rakendada.

“Meid ei liida mitte meie haigus, vaid töötegemine” 10. veebruaril avasime Türil uue töökeskuse. Häid soove ja head hoogu soovisid meile sõbrad nii lähemalt kui ka kaugemalt. Türi kodu elanik Tamara, kes uues töökeskuses aktiivselt tööd teeb, rääkis oma tööelamustest avamispeol nii: “Juba terve aasta on meile, Türi Kodu elanikele, antud võimalus töö tegemist uuesti õppida ja tööd teha. Eks ütleb vanasõnagi, et töö kaunistab inimest!“ Alustasime tasapisi ja see oli tõepoolest raske. Väljakutsuv oli end sundida õigeks ajaks kohale minema ning kellast kellani paigal istuda. Vahel sai hing täis, aga tegevusjuhendajad ei jätnud oma jonni, kui tuletasid meile kellaaegu meelde ja veensid meid alustatu lõpule viima. Tööd alustasime neljanda maja garaažis, kus oli ruumi väga vähe. Suve saabudes saime õnneks osa töid-tegemisi teha õues. Üks lõbusamaid tegevusi oli vatiini noppimine. Puhastatud vatiini toppisime suurde kotti ja kui tuju veel paha oli, siis hüppasime ise ka sinna! Poleks uskunud, et koos töötegemine, omavahel lobisemine ja muusika kuulamine nii tervistav on! Saime rääkida oma muredest ja rõõmudest, oma mälestustest ja saime omadeks! Meid ei liida mitte meie haigus, vaid töötegemine. Õppisime tundma üksteise väärtusi ja teineteisest lugu pidama. Oktoobrist avanes meil võimalus asuda tööle endistesse pangaruumidesse. Sellest on palju rõõmu, sest enam ei pea üksteisest mööda trügima, keegi ei pea õues töötama ja kõik on käe-jala juures!


www.hoolekandeteenused.ee

28

Töökeskus on ka stressimaandaja. „Püüame oma tööruumid korras hoida, sest need on muutunud sama tähtsaks kui kodu. Isegi paremaks kui kodu, sest siin on võimalik vabaneda stressist, kutsume isegi oma töökeskust stressitoaks! Siin saab ka nalja, eriti kui inimesed tänavatelt tulevad hambaarste otsima või kui keegi tuleb vanast harjumusest panka. Tuleme siia rõõmuga ja mitte ainult tööpäeva hommikul, vaid ka veel pärast lõunat. Täname kõiki häid inimesi, kes meile sellise võimaluse on andnud!” Türi töökeskuses käiakse nüüd tööl kahes vahetuses. Pikaajalise kaitstud töö teenusel on viis klienti ja töövõtulepinguga käib tööl veel kuus Türi kodu klienti.

Tamara rääkis avamisel, kuidas töökeskus alguse sai.

Heade soovidega olid avamisel külla tulnud sõbrad ja partnerid.

Sillamäe töökeskuses käidaks tööl isegi nädalavahetuseti! Sillamäe töökeskus kolis uutesse ruumidesse 2016. aasta lõpus. Algusest peale tekkis küsimus nende inimeste töölekäimise võimaluste kohta, kel Sillamäe kodus raske liikuda oli. Probleem lahendati neljapäeviti sõitva kodubussiga, millega saavad töökeskusesse tulla ka liikumisvõimetud inimesed. Tegevusjuhendajate ülesanne töökeskuses on motiveerida ja pakkuda võimalusi kõikidele inimestele, kes tahaksid töötada. Esmaspäeviti räägivad inimesed sageli, kuidas nad oleksid tahtnud juba

Sillamäe töökeskuses tegele-takse õmblemise, savitöö ja korvide punumisega.


www.hoolekandeteenused.ee

29

nädalvahetusel tööle tulla, kuid kuna nad teavad, et siis on töökeskus kinni, oodatakse kannatlikult esmaspäevani. Kui inimene vastab küsimusele „Kas sa soovid tööd teha?“ jaatavalt, on üks probleem lahendatud. Seega on tegevusjuhendjatel vaja inimeste motivatsiooni ainult hoida ja oskusi arendada, sest sisemine soov on juba olemas. Sisemist soovi on väljastpoolt väga raske mõjutada. Töökeskuses tegeletakse õmblemise, savitöö ja korvide punumisega. Näiteks püüdsid töökeskuse ruumides kohe pilku suured erksavärvilised paberist korvid – need on tellinud kohalik kool riiete hoiustamiseks. Lisaks on töökeskuses palju kauneid korve ja kohevaid patju, mille valmistamisega saavad tööd ka need inimesed, kes suudavad vaid vatiiniga tegeleda.

Kus valmivad vahvad saunamütsid? 2016. aasta jõulude eel oli üks SAHH-i müüdavamaid artikleid vilditud saunamüts. Need vahvad mütsid valmivad Kehra Kodus, kus ruum lõhnab tugevalt seebi järele, sest märgviltimisel kulub väga palju seepi ja kuuma vett. Seevastu on käed kogu aeg väga puhtad! Et viltimisel kasutatakse teravaid nõelu, võiks eeldada, et plaastreid kulub sama palju kui seepi. Õnneks see nii ei ole – natuke torgitakse sõrmi ka, aga järjest vähem. Kõik saunamütsid on üksteisest erinevad, kuid just iga mütsi eripära teeb töö tegijate jaoks veelgi huvitavamaks. Oleks ju kogu aeg samasuguse mütsi tegemine igav!

Foto 20 Lõbusad saunamütsid teevad ka tuju rõõmsamaks!

Uudistooted punutiste vallas: hällid ja nukuvankrid Punutiste valmistamine on väga aja- ja ressursimahukas töö, mis annab ülesandeid paljudele inimestele: kes rullib torusid, kes punub, kes värvib. Kui juurde lisada tegevusjuhendajate fantaasia, ei ole sellel tehnikal piire! Erinevad töökeskused ja kodud on aegade jooksul katsetanud palju erinevaid tooteid.

Korvide punumine on kindel klassika! Türi töökeskuse tegevusjuhendaja Aita Saks, kes aasta tagasi ei teadnud korvide punumisest suurt midagi ja tellis oma korvid Võisiku Kodust, teeb neid nüüd ise. Aitat tabab inspiratsioon nii tänaval jalutades, aias töötades kui ka õhtuti enne voodisse pugemist. Ideest tooteni jõudmine võtab aega, sest tööprotsess on vaja ka kliendi jaoks põhjalikult läbi mõelda. Sangade ja kaante valmistamine on väljakutsuvam ning kõik sellega hakkama ei saagi. Samas on see alati põnevam ning hästi väljatulnud tööd on alati leidnud endale uued kodud. Türil


www.hoolekandeteenused.ee

30

on tekkinud suisa püsikliendid, kes iga uue tellimusega esitavad Türi punumismeeskonnale uue väljakutse, mis rõõmuga vastu võetakse! Elanikud jälgivad katsetusi, õpivad, kiidavad ja teevad lõpuks ise ka. „Tunnen iga kord siirast heameelt, kui tehtu üle rõõmustatakse, kui õnnelikud on nii tellija kui ka töö tegija. Iga positiivne tagasiside annab innustust ja sünnitab uusi ideid.“ Aita soovitab kõigil oma tööd teha hinge ja südamega, sest nii kannab töö vilja. Julgus ja pealehakkamine viivad lõpuks iseenda avastamiseni.

Uued suunad punumises – nukuvankrid ja hällid Leide Aaver Rakvere töökeskusest kogub kolleegidega punutiste jaoks inspiratsiooni käsitöölaatadelt ja internetist. Inspiratsiooni annavad ka kliendid – näiteks kui laadal müümas käies vaimustusid tüdrukud beebiriietest, tekkis idee punuda nukuvankrit ja hälli. Uusi ideid katsetatakse vähemalt viis korda, enne kui meister need ise selgeks saab. Alles seejärel saab hakata kliente juhendama. Klientidele meeldivad uued ideed aga väga, nemad tahavad kohe katsetama hakata! Leide soovitab: „Laiendage silmaringi ja olge alati valmis jagama häid ideid ka teistega!“

Kõige raskem töö punutiste juures on sangade ja kaante valmistamine.

Milline väike tüdruk ei tahaks sellist nukuvankrit!


www.hoolekandeteenused.ee

31

President meisterdas sinililli 29. märtsil oli Uuemõisa töökeskuses üks väga eriline päev. Külla tuli president Kersti Kaljulaid, kes klientidega koos ka ise paar sinilille valmistas! Kohtumine algas väikese vestlusringiga, kus Kersti Kaljulaid uuris meie tausta ja missiooni kohta. Peale vestlusringi algaski sinilillede meisterdamine. Taimo ja Sander olid väga osavad juhendajad. Presidendi lahkudes uuriti poistelt, kuidas Kersti Kaljulaid hakkama sai. „Ta oli väga tore ja sai väga hästi hakkama!“ vastasid noormehed justkui ühest suust.

President sai sinilillede valmistamisega kenasti hakkama.

Meie elanikud aitasid peaministri jõulupuud kaunistada SA Hea Hoog on aastaid Uuemõisa Kodu töökeskusele esitanud huvitavaid väljakutseid erinevate töödega. 2017. aasta lõpus said uuemõisakad eriti põneva üleande – teha kaunistused peaministri kantselei jõulupuule. Suured läbipaistvad klaaskuulid tuli kaunistada Eesti Vabariik 100 sümbolitega. Töö oli seekord tõesti keeruline: kuidas saada täpselt õiges mõõdus logo pallile, mis on õrnast klaasist? Nagu meie puhul ikka, lõpuks sai ka seekord kõik korda ning kuulid said maalitud. Kuuseehted said kaunid ja peaminister Jüri Ratas kutsus kõiki tegemisega seotuid aasta lõpus ka tänuvisiidile. Tallinnasse sõit oli meie inimestele väga ootusärev. Peaminister siira ja sõbraliku suhtlejana surus kõigil kätt, tänas ja uuris pikalt meeste eluolu kohta ning soovis head aastalõppu ja huvitavaid töid-tegemisi edaspidiseks. Meestele tutvustati Stenbocki maja ja nad said ka koos peaministriga pilti teha.

Peaministri jõulupuud said ehete tegijad ka oma silmaga vaatamas käia. Foto: Jürgen Randma


32

Eestkostjate ja partnerite kaasamine teenuse kvaliteedi tõstmiseks 2017. aastal uurisime eestkostjate rahulolu erihoolekandeteenuse kvaliteediga ning kaasatust. Maikuus, mil küsitlus esitati, oli ettevõttes teenusel 2103 klienti, kellest eestkostel oli 1362. Küsimustik saadeti kõikidele eestkostjatele ja klientide teadaolevatele lähedastele. Küsitluse tulemus näitab, et rahulolu on püsinud eelmise aastaga samal tasemel. Enim ollakse rahul ja tunnustatakse personali tööalaseid oskusi, kõrgelt hinnatakse ka teenuse kvaliteeti ja personali viisakust. Informatsiooni kättesaadavusega on rahul 93% vastanutest. Täpsustustena on lisatud, et kõik teated ja kliendi vajadused saab kiiresti teada, info on edastatud õigeaegselt ja arusaadavalt ning korraldus on operatiivne. Küsimustele saab alati vastused ja ka nõu. Samuti teavitatakse varakult tegevustest, mis annab eestkostjale võimaluse oma aega planeerida ja tegevustes osaleda.

Partnerite rahulolu Partnerite rahulolu teadasaamiseks viime igal aastal läbi intervjuusid võtmepartneritega ja saadame välja küsimustikud teemade kohta, milles soovime ise häid tulemusi saavutada. Küsimustik saadeti vastamiseks meie peamistele partneritele Sotsiaalkindlustusametist, Terviseametist, Sotsiaalministeeriumist ning koolitajatele, KOVidele (kellega on olnud sisuline koostöö), Puuetega Inimeste Organisatsiooni liikmetele, teistele teenusosutajatele ja ajakirjanduse esindajatele (Puutepunkt,Vaimupuu, Sotsiaaltöö). Kahel viimasel aastal on enamik vastanuist olnud rahul või pigem rahul nii teenuste kvaliteedi kui ka meie ettevõtte tööga tervikuna. Info kättesaadavusega on rahul 86% vastanuist, infoga 71%. Lisaks on partnerid väljendanud rahulolu meie elluviidavate muudatuste ja reformide osas. Leitakse, et meil on kliendikeskne, personaalne ja taastumisele keskendunud metoodikale toetuv klienditöö ning kiire tagasiside ja hea koostöö. Arenguvajadustena toodi välja klientide kogukonda kolimise alase teavitustöö tegemine ning mõningad klienditöö aspektid.

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

33

SAHH-i tegevusjuhendaja Külli Pruuli on Töötukassa Jõgevamaa aasta koostööpartner Töötukassa Küllist Külli töötab igapäevaselt intellektipuudega täiskasvanud inimestega, abistades neid eluks vajalikes toimingutes nagu asutustes käimisel ning eelarve planeerimisel. Töötukassasse on ta tulnud mitme oma kliendiga, et üheskoos leida neile võimetekohane töö. Külli on inimene, kellega on hea koostööd teha. Tal on suurepärane kuulamise ja probleemilahendamise oskus ning ta ei karda nõu küsida, kui ise mõne küsimusega hätta jääb. Kui Külli oma klientidega töötukassas nõustamisel käib, on näha, kui lugupidavalt ta neisse suhtub ning kui vastastikku usaldusväärsed suhted tal klientidega on. Külli on osavõtlik, ta on korduvalt uurinud, missugused tööturuteenused võiksid tema kliente aidata ning seeläbi suunanud nad näiteks tööalase rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisele. Samuti on ta andnud konsultantidele vajalikku informatsiooni mõne kliendi tugevustest ja takistustest. Kirjadele vastab Külli alati kiirelt ja tema tagasiside on põhjalik ning sisukas.

Külli ise tunnustuse saamisest: “Mul tegelikult ei ole üldse sõnu, emotsioone see-eest jääb ülegi. Sa käid ja teed ja ajad vaikselt oma asja – ja siis äkki keegi märkab. Jõgeva Töötukassa tüdrukud olid minu kohta nii ilusa tutvustuse teinud, mille Urmas Vaino kõigile kõva häälega ette luges! See pidulikkus ja need muusikud ja üldse see sidrunivesi maitses nagu kõige peenem šampanja!“

Tänukirja teenis Külli välja nii oma usina töö kui ka suhtumisega oma klientidesse.


34

www.hoolekandeteenused.ee

Hinnangud teenuste osutamise kvaliteedile 2017. aastal inspekteerisid meie üksuste tööd Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Ravimiamet ja Terviseamet – kokku 16 korral. Kontrollkäigul teevad inspektorid ringkäigu üksuse ruumides, tutvuvad üksuse dokumentidega, vestlevad elanike ja töötajatega. Õiguskantsleri nõunikel on õigus igal ajal ette teatamata meie tööd kontrollima tulla. Sotsiaalkindlustusamet teatab oma plaanilistest visiitidest ette. Reeglina inspekteerib SKA ühte üksust iga kolme aasta tagant. Inspekteerimise järel saadetakse üksusele kokkuvõte märkuste ja soovitustega; kui leiti rikkumisi, siis ka ettekirjutustega. Teemad, millele inspektsioonide käigus tähelepanu pööratakse ning milles paraku jätkuvalt eksimusi leitakse, on töötajate piisav arv ja kohalolu üksuses; elanike privaatsuse, liikumisvabaduse ning muude põhiõiguste tagamine; kodukeemia (puhastusvahendite jm) ning ravimite nõuetekohane käitlemine, puhtus elu- ja hügieeniruumides. Kuna praegu on paljud meie elanikud kas äsja kolinud või kolimise ootel, siis vaadeldi eraldi inimeste kolimiseks ettevalmistamist. SKA tutvub alati põhjalikult mõne tegevusplaaniga ning annab soovitusi nende kvaliteedi parandamiseks. Reeglina juhitakse tähelepanu sõnastuse selgusele, tegevuste eesmärgipärasusele ning eesmärkide mõõdetavusele. Positiivsena tõid inspekteerijad pea iga üksuse puhul esile, et meie elanikud on teenusega rahul. Elanikud hindavad tööl käimise, endale söögi valmistamise jms võimalusi. Õhkkond on sõbralik ja kodune. Tunnustati kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenuse raames tehtavat sisulist tööd teenusel olevate isikute kaasamiseks ja jõustamiseks, vabatahtlike kaasamist, motiveerivate vestlusringide ja rollimängude korraldamist, HAMET metoodikas hindamist ja koostööd Töötukassaga. Järelevalved on meie töös vältimatud, aga ühtlasi teretulnud. Kõrvaltvaataja pilk näeb mõndagi sellist, mida ise ei märka või mille oleme unarusse jätnud. Võtame meile antud soovitusi ja ettekirjutusi tõsiselt, õpime teistes üksustes leitud vigadest ning väldime võimalust osutada ühele ja samale veale teist korda. Järelevalveaktid on kättesaadavad teenuste saidil.

Inspekteerijad tõid positiivsena pea iga üksuse puhul välja, et meie elanikud on teenusega rahul.


www.hoolekandeteenused.ee

Koostööprojektid ja suhted partneritega Koostööprojektid Sotsiaalministeeriumiga Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga võtsime 2017. aastal fookusesse teenusel olevad vanaduspensioniealised inimesed. Eesmärgiks oli välja selgitada nende inimeste arv, kes on suunatud erihoolekandeteenusele, kuid kellel vananedes on hoopis suurem vajadus hooldustoimingute järele. Tahaksime sellistele inimestele leida kohad üldhooldusteenuses, mille kaudu saaksid erihoolekandeteenustele need inimesed, kes teenust vajavad. Koostöö kannab eeldatavasti vilja aastal 2018. Sotsiaalministeerium on kaasatud 2017. aastal alanud koostööprojekti Koeru Hooldekoduga, mille abil soovime n-ö kliente vahetada: pakkuda Koeru Hooldekodu ööpäevaringse teenuse klientidele, kelle toimetulekutase võimaldab toime tulla kogukonnateenusel, võimalust leida elupaik meie uutes teenuseüksustes. Meie eakamad ja dementsed kliendid saaksid aga asuda elama Koeru Hooldekodusse, mis spetsialiseerukski dementsusdiagnoosiga inimestele.

Koostöö partneritega Meie suhteliselt madala konkurentsivõime juures tööjõuturul oleme jätkuvalt ülesande ees teha kogukondade ja koolidega koostööd, et oma tegevust tutvustada. Seega teeme aktiivset koostööd Töötukassaga (osaleme messidel, töötute infopäevadel). Veel avaldamise töömessi ajakirjas tööandja turundamiseks artikli, tegime tegevusjuhendajate värbamiseks video, vaatasime üle välisveebi ning ajakohastasime värbamisrubriiki, samuti liitusime Peresõbralike ettevõtete võrgustikuga.

Koostöö teiste teenusepakkujatega Osalesime aktiivselt Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu töös, kus andsime oma sisendi ühiste seisukohtade kujundamiseks erinevatel teemadel (nt erihoolekandeteenuste maksumused, erihoolekandeteenuste kulumudel, uued teenusekohad). 2017. aasta sügisel valiti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse esimehe kohale meie teenuste arendusjuht Elen Preimann. Meie ettevõtte on olnud juba neljandat aastat esindatud tegevusjuhendaja ametikutse arendamisel, osaledes tegevusjuhendajate tasemekoolitustes õppekavade koostamisel ning samuti tegevusjuhendaja kutse välja andmisel kutsekoja juures. Kolmandat aastat jätkus tihe koostöö Heaolu ja Taastumise Kooliga. Kokku kasutas Heaolu ja Taastumise Kooli rehabilitatsiooniteenuseid 121 meie ettevõtte klienti. Neist 45 elas 2017. aasta lõpu seisuga juba uutes teenusekohtades. Praktikas tähendas sotsiaalses rehabilitatsioonis osalemine kliendile enamasti võimalust osaleda grupinõustamistes 1–2 korda kuus ning 4–5päevastel majutusega intensiivkursustel nn Taastumiskursustel (psüühikahäirega klientidele) või Iseseisva Elu kursustel (vaimupuudega klientidele).

35


www.hoolekandeteenused.ee

36

Heaolu ja Taastumise Kool aitas 2017. aastal 121 kliendil ennast arendada KÜLLI MÄE, Heaolu ja Taastumise Kooli supervisor, vaimse tervise praktik ja koolitaja Oleme juba kolm aastat teinud omavahel tihedat koostööd. Maailmas tuntud Recovery college mudelile toetudes koostas Heaolu ja Taastumise Kooli rehabilitatsioonimeeskond vajaduspõhised oskusõppemoodulid deinstitutsionaaliseerimise (edaspidi DI) protsessi toeks. Eesti kontekstis tähendab see uuenduslikult rehabilitatsiooni võimaluste kasutamist, võib lausa öelda, et „kastist välja mõtlemist». Tuginetakse maailmas järjest rohkem kõlapinda (sh tõenduspõhisust) leidvale personaalse taastumise mõtteviisile: võtame kliente kui taastujaid ja kodanikke, kellel on õigus täiendkoolitustele, et paremini toime tulla paratamatu elumuutusega. Kokku kasutas möödunud aastal HeaKooli rehabilitatsiooniteenuseid 121 AS Hoolekandeteenused klienti. Neist 45 elas 2017. aasta lõpu seisuga juba uutes elukohtades.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on kliendile suur väljakutse Praktikas tähendas sotsiaalses rehabilitatsioonis osalemine kliendile võimalust kohtuda oma rehabilitatsioonispetsialistidega 1-2 korda kuus ning osaleda 4-5päevastel majutusega intensiivkursustel. Sisuliselt on majutusega rehabilitatsioonikursus ööpäevaringse hooldusega kliendile suur väljakutse. Kliendid on öelnud, et saadud emotsioonid, eneseületused ja kogemused on unustamatud ning elumuutvad.

Uus teenus – psüühikahäirega inimeste oskusõppemoodulid 2017. aastal alustati ka suurema rõhuasetusega spetsiaalsete psüühikahäirega inimestele suunatud tõenduspõhiste oskusõppemoodulite pakkumist. Tänaseks on HeaKooli valikus kaheksa moodulit, mida saab kombineerida kliendi vajadustest lähtuvalt terviklikuks 1-2aastaseks personaalset taastumist toetavaks programmiks.

Külli Mäe, Heaolu ja Taastumise Kooli supervisor Foto: Facebook

Tartu üksuste elanikud isiksuse arengu infopäeval.


www.hoolekandeteenused.ee

37

Pakutavad oskusõppemoodulid: 1. Taastumisvõtete koolitus 2. Iseseisva elu kursus 3. Tagasi tavaellu – reintegratsioon (sh Valkla Kodus) 4. Isiklikud valikud tööturul 5. Sotsiaalsed oskused, sh sõprus ja intiimsus 6. Mõtle positiivselt 7. Toetatud vaba aeg, sh toetatud reisimine ja sõbrateenus 8. Kainem elu – kuidas püsida kaine ja eluterve HeaKool aitab kaasa CARe metoodika juurutamisele. Nii näiteks toimus meil CARe metoodika koolitus tegevusjuhendajatele, kel emakeeleks vene keel. Koolitajate sõnul oli ettevõtmine väga efektiivne, osales suur osa Sillamäe ja Sinimäe kodude töötajatest ning seeläbi muutus ka nende kodude töökultuur.

Kuidas me täitsa ise Põlvas koolitusel käisime ÕIE, ANNIKA ja MEELIS, Erastvere Kodu elanikud Oktoobri lõpus ja novembri alguses toimus Põlvas isiksuse arengu koolitus puudega inimestele, kus oli tarvis kokku käia kuus korda. Tegevusjuhendaja otsus oli, et käiakse bussiga, mis tekitas muretsemist, kas ikka saadakse hakkama. Meelis: “Mina olen bussiga Põlvas käinud, tean väljumisaegu ja neljanda posti juurest tuleb peale minna. Mul on mobiiltelefon alati taskus, sealt saan kella vaadata.” Õie: “Mina mõtlesin küll, et mina hakkama ei saa.” Rääkisime elust-olust, hobidest, joonistasime, värvisime ja kirjutasime. Vahelduseks sõime küpsiseid, jõime kohvi või teed ja jalutasime. Kõige tähtsam, mida õppisime, oli stressiga toimetulek ja „EI“ ütlemine. Annika: “Seda tuleb tõsiselt ja julmalt öelda.” Veel sai räägitud õigustest, väärtustest, tänutundest, aust ja austusest, vigade tegemisest ja tulevikust. Lõpetuseks kirjutati kõik oma head soovid paberile. Annika: “Mulle meeldis koolitus väga, kuigi oli ka valusaid teemasid. Ja koolitaja oli tore.” Meelis: “Koolitaja nimi oli Kaidi.” Õie: “Jah, koolis oli vahva, läheks veelgi. Bussisõiduga saime ka hakkama. Toredad totsid oleme – ja Meelis kah!”

Õie, Meelis ja Annika soovitavad – kui on huvitavaid pakkumisi, haarake neid kinni!


www.hoolekandeteenused.ee

38

Koostöö ülikoolidega Sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja kogukonnatöö arendamise eesmärgil oleme 2016. aasta lõpust teinud koostööd Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõudude ja tudengitega. Teemaks, mida koos soovime lahendada, on erivajadusega inimeste sulandumine uude keskkonda. Ülikool viis magistriõppekava aine “Sotsiaalne kaasatus ja kogukonnatöö” raames läbi uurimuse, mille käigus tudengid uurisid, kes on meie Tartusse ja Haapsallu kolinud klientide suhtluspartnerid ning millise kvaliteediga need kontaktid on.

Mida õppisid projektist tudengid-tegevusjuhendajad? ELEN KOKLA, Tartu Laseri üksuse tegevusjuhendaja Minu jaoks oli uurimuse teostamine väga isiklik kogemus, kuna töötan ise ühes kogukondlikus üksuses ning kogen toetatavate inimestega ühiskonna ja kogukonna valmisolekut erivajadustega inimesi vastu võtta. Elan nendega üheskoos läbi nii positiivsed kui ka negatiivsemad kogemused. Kuna uurimuses osalesid ka minu enda kodus toimetavad elanikud, sain väga palju uut informatsiooni erinevate kontaktide kohta, mis neil väljaspool kogukonda on tekkinud ning millised need kontaktid teiste inimestega on. Mul oli hea meel, et valdavalt on kontaktid positiivsed või neutraalsed ning tõdeti, et väga palju on potentsiaali kontaktide suurendamiseks ja paremaks muutmisel. Minu jaoks oli väga põnev avastus, et meie eripärased inimesed on väga positiivselt ja avatult meelestatud teiste kogukonna liikmete suhtes, isegi siis, kui kontaktid on olnud negatiivsemad. Nemad ei anna alla ning tahavad ikka kogukonda kuuluda ning elust rõõmu tunda, tööl käia, uusi sõprussuhteid luua ning oma elu korraldamisega toimetada. Uurimuse jooksul kogesin ka seda, et väga tihti tekivad arusaamatused pisikestest valestimõistmistest. Näiteks minu varjutav tegeles enda suhtlusoskuste arendamisega. Kui läksime temaga poodi CD-plaati ostma, siis ta ei osanud väga hästi pöörduda müüja poole, et uurida, kus CD-plaadid asuvad. Müüja oli aga üsna kärsitu ning käratas talle. Õnneks olin mina kõrval ning tegin mõlemaga läbi suhtlussituatsiooni. Selgitasin varjutatavale, kuidas oleks hea müüja poole pöörduda, ning tegin ka müüjale tähelepaneku kannatlikkuse varumise ning oma hääletooni valitsemise osas.

Elen Kokla


www.hoolekandeteenused.ee

39

KELLI ILISSON, Tartu Anne üksuse tegevusjuhendaja Olen palju mõelnud, et psüühikahäirega inimeste integreerumise ja sotsiaalse kaasatuse problemaatika peitub meie kultuuris. Ka intervjuudest selgus, et eestlastele on mingid hoiakud sisse juurdunud, vaevumata neid põhjendama või juurte algpõhjuseid otsima. Viies aga seda uurimust läbi ja osaledes uurimisgrupi töös, kasvas minus lootus, et sellised seletamatud põhimõtted hakkavad lahtuma tänu pidevale teadlikkuse tõstmisele ja erivajadusega inimeste kogukonnas osalemisele. Kogukonnatöö muutus minu jaoks selle kursuse raames võlusõnaks, kuid vähe on veel teada häid praktikaid Eestis. Sotsiaaltöös on see aga kindlasti kasvav “trend”, sest ühises tegutsemises peitub kestlikkus ja jõud.

Kelli Ilisson

Mida said meie tegemistest teada teised? AVE ALLIKSAAR-TAMM, TÜ sotsiaaltöö tudeng Hindan väga saadud uut kogemust/teadmist, et AS Hoolekandeteenused sedavõrd laiahaardeliselt panustab energiat ning muid ressursse DI-protsessi sujuvamaks kulgemiseks. On tõeliselt hea näha, kuivõrd oluline on selle asutuse jaoks klientide efektiivne kodunemine uues keskkonnas ja kogukonnas ning kuivõrd asutus (sh tegevusjuhendajad) sellesse protsessi panustab. Minu jaoks jäi väga selgelt kõlama üks lause varjutatava kliendi mõtetest uue töökoha ja kogukonna staatuse kohta: „... vähemalt on mul nüüd igal hommikul kuhugi minna ja öösel on kohe parem uni, kui olen päeval ikka tööd teinud...” See oli minu jaoks väga märgiline ja sümboolne mõttekäik inimeselt, kes töötas viimati väljaspool hooldekodu üle kümne aasta tagasi. Mind üllatas, et vähemalt meie uurimistöös osalenud klientide näitel on DI-protsess kulgenud ääretult sujuvalt ning kliendid on sedavõrd lühikese ajaga nii hästi kohanenud oma uue elustiiliga. Olin varem arvamusel, et DI on märksa pikaajalisem ning vaevalisem, kuid pärast antud kogemust on minu skepsis tugevalt ümber lükatud.

Foto 31 Ave Alliksaar-Tamm


40

www.hoolekandeteenused.ee

Tegusus ka väljaspool kodusid Osalemine ideetalgutel 2017 oli meie jaoks ka täiesti uue valdkonnaga tutvumise aasta – osalesime mitmetel ideetalgutel ehk hackathon’idel, kus osalesime edukalt. Oktoobris toimunud ettevõtte erineva taseme juhtide mõttetalgutelt alguse saanud toote idee „Piss-I-Alarm“ sai TTÜ Mektory ja MTÜ Skeemipesa poolt ellu kutsutud Eesti suurimal riist- ja tarkvara hackathon’il TehnoHack lausa 3 auhinda: peaauhinna (ehk kõige potentsiaalikama startup-idee auhinna), pääsu Ajujaht TOP30 hulka ja pääsu Prototron TOP40 hulka. „Piss-I-Alarm“ on niiskustasemest teavitav abivahend hooldajale, et tagada kliendile inimväärne ja puhas tunne. See on korduvkasutusega kiibilaadne toode, mis paigaldatakse inimese juurde, ning mis edastab infot hooldustöötaja nutiseadmesse. Teade tuleb, kui niiskustase on ületanud lubatud normi ehk vajalik on vahetada mähet või korrastada voodit. Ajujaht TOP30 hulgas on ka idee nimega HopeHolders, kuhu meie ettevõttest kuulub teenuste arendusjuht Elen Preimann. Idee sai alguse Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatud Garage48 Heaolutalgutelt. HopeHolders sai 2. koha ja pääsu ühiskondlike algatuste inkubaatori Nula TOP12 hulka. HopeHoldersi meeskond tahab luua veebikeskkonda, mis viib kokku emotsionaalselt keerulises olukorras, lootuse kaotanud inimesed nendega, kes on sarnasest olukorrast edukalt välja tulnud ja valmis oma kogemust jagama (sh väljaõppega kogemusnõustajad). Ühe veebikeskkonna sihtgrupina nähakse meie klientide lähedasi.

SA Hea Hoog juht Anu Hall koos Piss-I-Alarmi protüübiga TehnoHack 2017 konkursil.

Klientide üritused 2017. aasta augustikuus peeti Viljandi lauluväljakul IX erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu. Pidu on iga aastaga laienenud, 2017. aastal lisandusid laulukooridele tantsurühmad üle Eesti ning varasemast laulupeost kasvas välja laulu- ja tantsupidu käsitöölaadaga. Et laienev pidu professionaalselt korraldatud saaks ning väärikaks kultuurisündmuseks kujuneks, kaasasime peo korraldusmeeskonda asjatundjad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast, Bonifatiuse Gild MTÜ-st, Sakala Keskusest ja ajakirjast Vaimupuu. Koostöö kandis vilja, partnerid said vastastikku vajalikke kogemusi kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna puutepunktidest ning sellest, kuidas korraldada kultuuriüritust, millele on ligipääs kõikidel inimestel sõltumata erivajadusest. Ligipääsetavuse suurendamiseks kaasati peo läbiviimisele Viipekeele Tõlkide OÜ tõlgid, kes ka ansambel Justamendiga lauldud ühislaulud ja rütmid eesti viipekeelde tõlkisid.

Laulu- ja tantsupeol lustisid kõik koos, nii osalejad, juhendajad kui pealtvaatajad.


www.hoolekandeteenused.ee

41

Kuidas Võisiku tantsupeost laulu- ja tantsupidu sai MILVI MAGUS, Võisiku Kodu tegevusjuhendaja Laulupidudest osavõtt on meie kodude elanikele olnud alati väga tähtis ja oodatud sündmus. Ükskõik, kas pidu toimus Kernus, Türil või Viljandis, alati tuldi tagasi rõõmsa meele ja positiivsete emotsioonidega. Võisiku kodust osalenud inimesed meenutavad särasilmil siiani Kernu pidudel esinenud külalisrühmi. Eriti on neile meelde jäänud vene tantsurühma särtsakas esinemine ja nende värvikirevad kostüümid, mida peaaegu iga tantsu järel vahetati. Neli aastat tagasi istusime ühel ilusal päeval Võisiku kodu töötajatega ja arutasime, milliseid põnevaid üritusi võiks oma kodu elanikele veel pakkuda. Sealt tekkiski mõte, et oma laulupidu meie inimestel on, äkki teha ka oma tantsupidu? Selleks on igas kodus tantsuring ning miks siis mitte kokku leppida tantsud ning neid ühisel peol koos esitada. Julgust ja tuge mõtte elluviimisele andis juba esimene kokkusaamine juhendajatega. Mõte kiideti heaks ja leiti, et ka elanikud harjutavad suurema rõõmuga, kui teavad, et ees ootab esinemine koos teiste kodude tantsurühmadega. Mõttest teostuseni läks vaid pool aastat: 18. juunil aastal 2014 sündiski esimene tantsupidu Võisikul. Esimesel peol esinesid tantsijad 11 kodust, kokku oli meid 124. Teisel tantsupeol oli osavõtjaid 12 kodust ja tantsijaid 136. Kolmandal peol osales tantsurühmi 14 kodust ja tantsijaid kogunes meie õuele 146. Kõigil pidudel esines ka kaks külalisrühma meie oma naabrusest. Esimesel tantsupeol mängis ka meie koduküla kapell. Eelmise, 2016. aasta tantsupidu, järjekorras kolmas, jäi viimaseks omataoliseks Võisikul. Otsustasime, et selle võiks nüüd liita laulupeoga, sest koos laulda JA tantsida on veelgi toredam, kui ainult laulda VÕI tantsida. Tänavuseks peoks algas ettevalmistus ikka nii nagu varemgi: juhendajate kokkusaamisest ja kava kokkupanekust ning tantsude õppimisest. Koos nuputasime meie lauluepeo tunnuslaulule „Kollane päike“ ka liikumise.

Milvi juhtimas Võisiku II tantsupidu aastal 2015.

Võisiku Kodu lauljad-tantsijad 2017. aasta laulu- ja tantsupeol.


www.hoolekandeteenused.ee

42

Meie kliendid osalesid aktiivselt juba kuuendat korda toimunud Vaimupuu fotokonkursil. Fotokonkursi teema oli seekord „Ilu minu ümber” ning 19 parima näitusele jõudnud foto hulka jõudsid 7 fotot meie klientidelt: Võisikult, Vändrast, Sillamäelt, Tõrva SAHH-ilt ja Tõrva Kodult ning Kehra Kodust. Fotokonkursi võitja tiitel läks Evi Ozolsile Kehra Kodust, tunnistuse “Ootamatu vaatenurga leidja” pälvis aga Rene Lassur Tõrva Kodust.

Fotokonkursi võitja Evi Ozols: “Teen ikka pilti, kui midagi huvitavat tehakse” INGE JÕGISOO, Kehra Kodu tegevusjuhendaja Tänavune ajakirja Vaimupuu fotokonkurss tõi võidu meie Kehra Kodu elanikule Evi Ozolsile. Olime kõik seda uudist kuuldes väga rõõmsad! Just nimelt rõõmsad, mitte niivõrd üllatunud, sest Evi on meil juba staažikas fotograaf. Oma suurest hobist räägib Evi ise nii: “Teen ikka pilti, kui midagi huvitavat tehakse või midagi valmis saab. Võidupildi tegin suvel, kui peenrakasti said just lilled istutatud.“ Tegemist on ratastooli-inimestele mõeldud peenardega, mis sai nii ilus värviline, ning meister Ene arvas, et võiks kohe pilti teha! „Kõige rohkem on mul tehtud pilte sellest, kuidas me õues tööd teeme. Siis veel aiasaadustest, pidudest, sünnipäevadest. Kui küpsetame kooki või keedame moosi, teen ikka pilti. Pildistan ka loodust, kui on vikerkaar või suur lumesadu või kui toonekured kõnnivad akna all. Rohkem on pilte ikka inimestest.“

12 aastat, 3 fotoaparaati ja üle 1000 foto Evi meenutab, et esimese fotoaparaadi sai ta Ravila Hooldekodus 1995. aastal. Töötajad tellisid siis fotoaparaadi kataloogist. Tollele aparaadile käis veel film sisse, mille pidi linna ilmutamiseks saatma. Juhtus, et mõned pildid ei tulnud väga hästi välja, kuid sellele vaatamata on Evil tollest ajast viis albumitäit fotosid ja hulk toredaid mälestusi. Vahepeal pidas Evi paar aastat fotograafiaga pausi. Kolm aastat tagasi sai ta oma esimese digiaparaadi oma tugiisikult, kes arvas, et tema vana digiaparaat võiks kodus seismise asemel olla Evi käes kasulikum ja uuele omanikule rõõmu tuua. Evi rääkis, et aparaat tegi päris ilusaid pilte, ainult kuupäevi ei näidanud ja patareisid kulus palju. Päris oma – ja täitsa uue – fotoaparaadi sai Evi kaks aastat tagasi jõuluvanalt. See on nüüd kogu aeg kasutuses olnud. “Ikka vähemalt 3-4 korda nädalas teen mõne pildi,” räägib Evi. Kõik pildid on pandud mälupulgale ja kokku on neid juba üle 900. “Näitan ikka teistele ka neid pilte umbes paar korda aastas, näiteks kui on emakeelepäev. Siis vaatame neid suurest televiisorist ja arvame, millal on pildistatud, ja saab palju nalja.” Teler on ühiseks pildivaatamiseks hea lahendus, sest fotoalbumile ei pääse ju kõik korraga ligi. Evi lisab, et vahepeal teeb ta teistele vigurit ka: “Vahel teen televiisorist seebikatest või saadetest pilti ja siis teised imestavad, et kus ma neid kuulsusi pildistasin!”


www.hoolekandeteenused.ee

Õnnelik Evi Ozols fotokonkursi lõpugalal.

43

Evi võidutöö „Ratastooli-peenar“.

Evi ütleb lõpetuseks, et fotokonkursi võit oli ikka üks väga tore sündmus ja kindlasti tahab ta ka järgmisel aastal osaleda. Lisaks jagab ta lahkelt oma teadmisi hea foto saamiseks: “Kui keegi, kes pole enne proovinud, tahab pilti teha, siis õpetuseks: vastu päikest ei tule pilt välja. Toas pildistamiseks peab seisma akna all ja peab ka vaatama, kas on äkki välku või suumi vaja. Seda õpetati meile, kui meie kodus oli fotokoolitus.” Et sel aastal läks hästi, soovib Evi ka järgmisel aastal kindlasti osaleda.


www.hoolekandeteenused.ee

44

Koostöös MTÜ Vaimupuuga toimus 2017. aastal klientidele ka säästva tarbimise koolitus, kus kliendid õppisid praktika vormis, tegevusi läbi katsetades. Koolitusel käsitletud teemade ring hõlmas riietumist ja riiete hooldust, kodu koristamist, aja planeerimist, ostuvalikuid poes jm. Koolitusel osalesid Haapsalu Tamme, Rapla Nurme, Rakvere Lille, Pärnu kuldse ning Tallinna ja Tartu üksuste kliendid.

Uued teadmised koolituselt – sidruniga saab ka koristada! KADI MÕIK, Pärnu Kuldse Kodu üksuse tegevusjuhendaja Augustis toimus Pärnu Kuldse Kodu üksuses säästva tarbimise koolitus. Selle viisid läbi MTÜ Ökotark koolitajad. Peamiseks teemaks oli koristamine, mis on üks suur osa igapäevasest toimetulekust. Esimene päev oli teoreetiline koolitus, kus elanikud üritasid üksteist oma teadmistega üle trumbata. Teisel päeval tehti praktiliselt läbi neid töid, mida eelneval päeval sai räägitud. Tore oli see, et kõik olid väga osavõtlikud ja valmis igal sammul kaasa lööma. Elanikud said palju kaasa rääkida ja neilt küsiti teadmiste kontrolliks ka tagasidet. “Sidruni kasutamine koristamisel oli kõige suurem uudis,” vahendas koolituselt saadud emotsioone Kuldse Kodu üksuse elanik Kalle. Varjupaigataotlejate juba tuntuks saanud bränd Vao Köök osales tänavu Paides arvamusfestivalil ja Tallinnas tänavatoidufestivalil. Seekord koopereeruti esmakordselt meie klientidega ning lisaks rahvusvahelisele köögile pakuti ka meie kodudes valminud tooteid. Nii said külastajad maitsta näiteks Tõrva Kodus valminud jäätist ja Vääna-Viti koduküpsetisi.

Koolituse peamiseks teemaks oli koristamine.


www.hoolekandeteenused.ee

45

Vao Köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka MERILIN PÄRLI, ERR Vao Köögi kaubamärki kasutav varjupaiga elanikkond on käinud mitmetel väliüritustel toitlustamas alates 2015. aastast, mil nad kutsuti ootamatult Sõbraliku Eesti üritusele. Praeguseks on kontol juba osalemised Tallinna tänavatoidu festivalil ja arvamusfestivalil, korduvalt on käidud ka kinniseid üritusi toitlustamas, Kiltsi põhikoolis korraldatakse pidevalt kultuuriõhtuid, kus lisaks toitlustamisele räägitakse ka teiste maade kultuurist, keelest, geograafiast. Ettevõtlusvormi Vao Köök veel vormistanud ei ole, sest tegemist on pigem sotsiaalse ettevõtmisega, mille eesmärk on tutvustada erinevaid kultuure ja neid esindavaid inimesi toitlustuse abil. “Praegu me ei ole veel orienteeritud sellele, et saada kasumit. Eesmärk on minna välja oma inimestega ja luua kontakte Eesti inimestega, aga ilmselt on see hea väljund, mida annab edasi arendada,” ütles Vao keskuse juht Jana Selesneva. “Nii näevad varjupaiga inimesed meie tänavakultuuri ja Eesti inimesed näevad, et neil on ka midagi siinsele ühiskonnale pakkuda ja midagi öelda ning nad ei ole siin, et lihtsalt mingeid hüvesid saada.” Selesneva sõnul teevad varjupaiga elanikud seda kõike vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata. Tooraine toitlustuseks soetab varjupaik ning iga üritusega püütakse toorainele kulunud raha tagasi teenida. Kaasnevad kulud on suured – üritustel tuleb tasuda kohamaksu, rentida köögitehnikat, korraldada transporti.

Kokad roteeruvad Vao Köögis tegusevad inimesed vahetuvad, vastavalt sellele, kes parasjagu varjupaigas elavad. Nii varieerub ka toit, mida väliüritustel pakutakse. “Oleme käinud väljas Sudaani köögiga, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani, Sri Lanka köökidega,” loetles Selesneva. Mõned Vao Köögist toitulstuskogemuse saanud inimesed on pärast keskusest lahkumist asunudki tööle toitlustuses. Selesneva teab perekonda, kes plaanib kondiitri- ja pagaritöökojaga alustada, samuti töötavad mitmed endised asukad söögikohtades või omandavad kutsekoolis abikoka või kondiitri ametit. Negatiivseid kogemusi Vao Köögil olnud ei ole. Vastupidi, hea toit ja inimlik kontakt on tekitanud toidutegijate vastu huvi ning eelarvamused on sulanud, kinnitas Selesneva. Kõige paremini on tema hinnangul võetud Vao Köögi vahendusel vastu Sudaani, Iraani ja Sri Lanka köök. Arvamusfestivali külastajate seas olid eksootilised kokad ja toidu väga hinnas.


46

www.hoolekandeteenused.ee

Suhted kogukondadega 2017. aastal jätkus töine suhtlus kogukondadega nii teenuseüksuste loomise kui ka suurte asutuste deinstitutsionaliseerimise vajalikkuse selgitamise osas. Tihedaim mõttevahetus toimus Saaremaa Lääne-Saare valla ja Kuressaare linnajuhtidega, Kolga-jaani vallavalitsusega ning Käo Keskusega Tallinnas. Saaremaal oli peamiseks teemaks Sõmera sulgemisega seotud probleemid (tööhõive vähenemine piirkonnas, kuidas rakendada hooldekodust tühjaks jäävaid hooneid ning kas kõikidel Saaremaalt pärit inimestel on võimalik edaspidi teenust saada oma maakonnas) ja kas Kuressaarde rajatav ööpäevaringse hoolduse üksus on planeeritud ikka parimasse kohta. 2017. aastasse jäävad ka tulised arutelud meie Tallinnasse Pae tänavale kavandatud uue ööpäevase teenuseüksuse üle seal tegutseva Käo erivajadusega inimeste päevakeskuse lastevanemate esindajatega. Vanemate seisukoht jäi vaatamata meie põhjalikele selgitustele Käo Keskuses ja Riigikogu sotsiaalkomisjonis peetud kohtumistele ning väljapakutud kompromisslahendustele muutmatuks – nad leiavad, et tulevaste elanike kolimine lähestikku nende pereliikmetega toob kaasa probleeme, mida pole võimalik lahendada. Aasta alguses üritasime leida teineteisemõistmist Kolga-Jaani vallavolikoguga 24-kohalise ÖH-üksuse rajamise osas Kolga-Jaani. Kuigi projektil oli maavalitsuse toetus, otsustas vallavolikogu meiega koostööd mitte jätkata. Jätkusid ka traditsioonilised kogukonnaga suhtlemise üritused kodudes nagu kodukohvikute päevad (Tõrva ja Türi). Töökeskuses töötamise võimalusi tutvustati avatud uste päevadel Tõrvas ja Sillamäel. SAHHi eestvedamisel jõudsid paljud meie kodudes valmistatud esemed laatadele üle kogu Eestimaa. Laatadel osalesid ka uued Aprillis käisid Viljandis meie üksuste eluoluga tutvumas Kuressaare kogukonnaüksused, näiteks käis elanikud ja linnavalitsuse liikmed. Männimäe üksuses tehti koos ka kevadel laadal Laagna üksus. ühispilt.


www.hoolekandeteenused.ee

47

Tõrva töökeskus tähistas sünnipäeva avatud uste päevaga TIINA VAHTRA, Tõrva Kodu tegevusjuhendaja Mai lõpus korraldasime oma olulise tähtpäeva – üheaastaseks saamise – tähistamiseks avatud uste päeva. Lisaks lihtsalt uudistamisele pakkusime huvilistele ka võimalust osaleda erinevates töötubades. Kahe päeva jooksul käis meil külas tavapärasest rohkem inimesi, julgemad võtsid ka meie pakutavatest töötubadest osa. Juhendajateks olid seekord meie kliendid. Prooviti ajalehest korvi punumist ja savist seebialuse valmistamist. Ajalehe Valgamaalane ajakirjanik Sirje sai oma seebialuse valmis ja oli endaga väga rahul – see oli tema esimene kokkupuude saviga. Teised külalised küll proovisid, aga eelistasid lõpuks siiski hoopis meie poest valmistoote osta. Kõik said rullida ka pulki ajalehest korvidele – see töö liigitati üksmeelselt teraapiliseks tegevuseks ja kannatlikkuse proovikiviks.

Tõrva töökeskuse avatud uste päeval näitasid kliendid külalistele, kuidas tööd tehakse.


www.hoolekandeteenused.ee

48

Meie Türi kodukohvikule tehti ettepanek hakata toimetama igapäevaselt EVELIN EHASALU, SAHH-i Türi tegevusjuhendaja Tavaliselt on pühapäeva hommikud Türi linnas väga vaiksed, kuid linna sünnipäeva puhul on saanud traditsiooniks korraldada 2. juulil kohvikutepäev. Seetõttu oli linn sel päeval siginat-saginat täis. Otsustasime meiegi tähtpäeva vääriliselt tähistada ja avasime oma töökeskuses kohviku. Maitsvate kookide ja küpsetiste kõrval pakkusime külastajatele ka sooja koduküpsetatud leiba ürdivõiga ja erinevaid püreesuppe. Juba esimestel avamisminutitel saabusid külastajad ja kohe olid meie käed-jalad tööd täis. Oleme väga tänulikud Türi Kodu klientidele Merlilie ja Marikale, kes ennastsalgavalt nõusid pesid ja kuivatasid. Nõude eest saime külalistelt ka palju positiivset tagasisidet, sest enamikes kohvikutes pakuti süüa papptaldrikutelt. Tore, et Türi söökla töötajad meid nõudega aitasid! Meie hubases kohvikus oli 18 istekohta, lisaks tegevuslaud lastele. Väikesed said seal joonistada, värvida, lugeda ja mängida. Tihtipeale mahutasid end nende kõrvale ka täiskasvanud koogisööjad. Külastajaid olid palju: suuri ja väikeseid, noori ja vanu, lähedalt ja kaugelt. Kõige kaugemad külalised olid Mehhikost ja Hispaaniast. Tundus, et kõik jäid rahule, sest pakutav toidukraam sai päeva lõpuks otsa. Lisaks maitseelamustele said külastajad uudistada ka meie klientide valmistatud käsitööesemeid, pooleliolevaid töid ja tutvuda töökeskuse eluoluga. Kui türikad on meie tegemistega enam-vähem kursis, siis mujalt tulnuile oli meie töökeskus meeldiv üllatus. Kostus palju sooje sõnu ja sooviti edu edaspidisteks ettevõtmisteks. Nii mõnigi meil valmistatud korvike leidis endale uue kodu. Kohviku sulgemise ajaks olime rõõmsad kordaläinud päeva üle. Ju meil läks ikka hästi, kui iga teine külastaja tegi ettepaneku teha nii, et töökeskuse ruumides oleks kohvik avatud iga päev!

Pakkusime külalistelenii soolast kui magusat, ning seda päris nõudest!

Külalisi jagus terveks päevaks.


www.hoolekandeteenused.ee

49

Suhted avalikkusega 2017. aasta kevadel valmis AS Hoolekandeteenused kommunikatsioonistrateegia 2017-2023, mis sõnastab järgnevaks seitsmeks aastaks meie ettevõtte kommunikatsiooniplatvormi ning olulisemate teavitustegevuste lähtepunktid ning fookused. Kommunikatsioonistrateegia töötasime välja fookusega meie uute teenuseüksuste kogukondadesse rajamise toetuseks. Meedias oli kõige kajastatum teema kodude reorganiseerimise protsess ning kõik sellega seonduv – seda peamiselt Saaremaa, vähemal määral Tallinna ja Jõgevamaaga seonduvalt. Kokku ilmus enam kui 250 meediakajastust. Uute üksuste avamiste vastu tundsid huvi veel Viljandi, Rapla ja Pärnu ajakirjanikud, kuna just neis asukohtades 2017. aastal uusi teenusekohti lõime. Jätkasime aktiivset tegutsemist ka Facebookis. Jagasime aasta jooksul 131 postitust. Juuli keskpaigast kuni septembri alguseni toimus Facebookis nn suvelugude seeria: jagasime igal tööpäeval ühe postituse, mis tutvustas meie kodude ja klientide tegemisi. Kasvatasime tänu sellele oma jälgijate arvu mitmesaja inimese võrra ning saime väärtuslikku tagasisidet, et kõige rohkem köidab meie FB lehe jälgijaid erivajadusega inimeste tööhõive temaatika. Oodatult olid populaarsed ka live-ülekanded ja muud videolõigud. Facebook tõestas end sel aastal ka hea kanalina saamaks oma arvamustele laiemat kõlapinda. Aastalõpu seisuga on meie FB-i lehel 905 jälgijat (2016. a lõpus 500).

Edutegur: loome teenust toetava füüsilise keskkonna • Oleme reorganiseerimise käigus loonud tänaseks juba 217 uut ja kvaliteetset kogukonnas elamise kliendikohta. • Aasta jooksul soetasime kvaliteetsete kliendikohtade rajamiseks kokku 30 korterit, 4 maja ning 6 kinnistut. • 2017. aastal valminud teenusekohtade rajamise kogumaksumuseks koos käibemaksuga kujunes 2,8 miljonit eurot, mis teeb ühe kliendikoha keskmiseks maksumuseks 20 000 eurot, millele lisandus soetatud inventari maksumus. • Kokku on meil 879 asjakohase (kliendile kõige sobivama teenusega) keskkonnaga teenusekohta, mis teeb ca 43% kõigist meie pakutavatest majutuskohtadest. 2016. aasta põhieesmärk, suurte kodude reorgamiseerimistaotluste koostamine, sai väärika punkti 2017. aasta jaanuari alguses, kui Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetati Sõmera, Võisiku, Erastvere, Koluvere, Imastu ja Tori kodude reorganiseerimiseprojektid Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) toetatava meetme investeeringute kavasse.

Pärnu Postimees käis külas Pärnu Kuldse Kodu üksuses.


50

www.hoolekandeteenused.ee

Investeeringute kavasse arvati need projektid, mille elluviimine aitab enim kaasa erihoolekande arengukavas seatud eesmärkide täitmisele ehk erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis-, ja töötamistingimuste loomine ning erihoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Kavandatud muudatuste elluviimiseks esitasime suve hakul Rahandusministeeriumile toetuse taotlused, mis kõik ka rahuldati. Hoolimata asjaolust, et mitmeetapiline taotlemisprotseduur jõudis lõpule alles 2017. aasta septembris, hakkasime reaalseid samme muudatusteks astuma juba 2015. aasta alguses. Esimesed 10 uue kontseptsiooniga kliendikohta, milleks oli kolmes erinevas korteris paiknev Tallinna Mustakivi teenuseüksus, valmis juba 2015. aasta novembris (Joonis 26). 2016. aasta lõpuks oli selliseid uusi kogukonnas paiknevaid kliendikohti meie portfellis 77, millele möödunud aastal lisandus veel 140. Kuna 27 kohta valmis detsembris 2016, siis uutesse üksustesse kolis 2017. aastal kokku 167 inimest. Seega oleme reorganiseerimise käigus tänaseks loonud juba 217 uut ja kvaliteetset kogukonnas elamise kliendikohta. 2018. aastal on meie sihiks luua kokku 321 uut kliendikohta. Kui varasematel aastatatel valmisid vaid kogukonnas elamise kohad, siis sel aastal on kavas luua 252 ööpäevaringset ning vaid 69 kogukonnas elamise kliendikohta. 2017. aastal jõudis lõpule uute hoonete tüüpprojektide koostamine ning väljastati ka esimesed ehitusload. See omakorda lõi eeldused ja võimalused ehitushangete korraldamiseks. 2018. aastal on kavas rajada kokku 10 uut ööpäevaringset üksust. Aasta teises pooles hakkasime põhjalikumalt ette valmistama ka Valkla kohtumäärusega teenuse reorganiseerimist. Alustasime läbirääkimisi võimaliku koostööpartneri leidmiseks, kirjeldasime oma ootused nii tulevasele teenusele kui ka seda toetavale füüsilisele keskkonnale. Samuti alustasime taotluse koostamisega, et saada ERF-i tuge Valkla Kodu ümberkorraldamiseks. Taotluse esitamise tähtaeg oli jaanuaris 2018, uute üksuste valmimist kavandame 2020.-2021. aastasse.

2017. aastal jõudis lõpule uute hoonete tüüpprojektide koostamine. 2018. aastal on kavas rajada kokku 10 uut ööpäevaringset üksust – sellist, nagu fotol näha.


www.hoolekandeteenused.ee

51

Edulugu: Haapsalu Kuuse üksus – kliendid on meid positiivselt üllatanud LIISA VEIDE, Haapsalu Kuuse üksuse tegevusjuhendaja Haapsalu üksus alustas tööd tänavuse aasta alguses. Tegelikult ei teadnud siis keegi meist, üksuse töötajatest päris täpselt, kuidas erivajadusega inimeste elu ja ka meie töökorraldus uues üksuses välja nägema hakkab. Ikka päev korraga hakkasime üheskoos – kolm töötajat ja 10 elanikku – õppima. Kõige põnevam/hirmutavam oli algus meie “uustulnukale” Anule, kellel puudus täiesti otsene kokkupuude erihoolekandega. Tagantjärele tunnistab ta muiates, et hirmul olid „suured silmad“. Praeguseks on Anu elanike suur lemmik, temaga koos käiakse hea meelega näitustel, jalutuskäikudel ja muuseumides.

Kippusime ööpäevaringse toetuse kliente esiti alahindama Mina ja Ringo (Ringo Veide, teine tegevusjuhendaja) olime “vanad kalad”, olid meil ju kogemused Uuemõisa Kodus töötamisest olemas. Vanaks kalaks olemise juures on omad head ja vead. Plussiks on loomulikult teadmised ja kogemus. Miinuseks aga see, et pidime end ümber lülitama ööpäevaringse teenuse töökorralduselt kogukonnas elamise teenusele. Et suurem osa inimesi olid meile Uuemõisa Kodust juba tuttavad, kippusime neid eelneva teenuse tõttu pisut alahindama. Arvasime ennatlikult, et meil on hea ülevaade oma inimeste võimetest, kuid tegelikkus kujunes hoopis teistsuguseks! Näiteks oli kõige suuremaks hirmuks vist kõigil töötajatel iseseisva toiduvalmistamise protsess. Kujutasime ette, et hommikust õhtuni käibki üks suur toiduvalmistamise juhendamine. Ometi löödi juba esimesel õhtul meie eelarvamus täiesti uppi! Ühe korteri elanikud valmistasid ise pannkooke ja mannaputru, baasoskused olid ka teistel. Nüüd pidime ise arenema ja õppima elanikke usaldama. Tuleb tunnistada, et esiti oli meile päris suureks katsumuseks neil lasta ise toimetada, eriti just pliidi kasutamisel. Tänaseks ei ole meil enam üheski korteris (kortereid on kokku kolm) vaja elanikke toidu valmistamisel juhendada (kui, siis ehk ainult mõne päris uue toidu puhul). Nad saavad väga hästi ise hakkama ning oskavad, julgevad kenasti oma eelistusi avaldada. Poes käies teatakse täpselt, mida võiks süüa teha ning mis on kodus otsa saanud.

Head ideed tulevad sageli töövälisel ajal Tegevusjuhendaja töö ei käi kellast kellani, mingis mõttes oleme tööl kogu aeg. Sageli tulevad kõige paremad ideed just vabal päeval ja siis antakse sellest loomulikult kohe ka kolleegidele teada. Kuna meie üksuse elanikud tahavad oma muljeid ja muresid jagada ka nendele töötajatele, keda graafikujärgselt parasjagu tööl pole, siis vastame telefonile ka töövälisel ajal. Selline töökorraldus annab erivajadusega inimestele piisavalt vabadust ja iseseisvust, mida nad väga tahavad , kuid samas teadmise, et nad pole üksi jäetud. Kõige suuremaks saavutuseks oma üksuse senises elus peame seda, et kõik meie elanikud käivad tööl. Oleme leidnud SOL Baltics-is hea koostööpartneri. Kuigi erivajadusega inimeste juhendamine töö juures võtab palju aega ja energiat ning esineb ka tagasilööke, on kõik osapooled üldiselt rahul.


www.hoolekandeteenused.ee

52

Millised on meie tulevikuplaanid? Soovime leida suuremat koostöövõimalust Haapsalu Sotsiaalmajaga, et mitmekesistada meie inimeste vaba aega ning võimaldada neil suhelda ka teiste inimestega väljaspool oma üksust. Meil on hea meel, et üksusel on kujunenud oma elurütm, millega nii elanikud kui ka tegevusjuhendajad on hästi kohanenud. Jah, tõsi, vahel tekib meil ikka tahtmine hoida elanikke “vati sees”, kuid püüame end tagasi hoida ja lasta neil võimalikult palju (ikka mõistlikkuse piires!) endal otsustada ja tegutseda.

Sport teeb terveks ja tugevaks! Spordipäeval Vändras.

Kõigil meie üksuse inimestel on töökoht. Marina ja Aleksander näiteks hoiavad trepikojad puhtana.

Erivajadusega inimeste suvepäevadel oli põnev nagu laagris ööbida.

Värskes õhus maitseb toit oi kui hea! Õhtusöö Hiumaal.


www.hoolekandeteenused.ee

53

Edulugu: Jõgeva Piiri üksus – esimesed kuud ja igav pole meil olnud! KÜLLI PRUULI, Jõgeva Piiri üksuse tegevusjuhendaja Et kõik ausalt ära rääkida, alustan sellest, et juunikuus avati Jõgeval Allika üksus. Pidi avatama ka Piiri üksus, kuid erinevate viperuste tõttu, alates korteri vabastamise hilinemisest kuni remonditööde viibimiseni, lükkus Piiri üksuse avamine juuli keskpaika. Mulle kui tuttuuele, verivärskele ja helerohelisele Piiri üksuse päevasele tegevusjuhendajale tuli see viivitus taeva õnnistusena, sest mina sain terve kuu kõrvalt vaadata ja olla ninapidi sees Allika üksuse sisseseadmise juures. Sain juba reaalse ettekujutuse tööst, mõeldes läbi võimalikke ettetulevaid probleeme ja lahendusi, tutvudes kõrvalt Allika üksuse näitel dokumentatsiooniga ja tööks vajalike arvutiprogrammidega, õppides klientidega koostama menüüd, eelarvet ja proovides nendega ka poes käimist, töötukassa külastamist ja muud sarnast. Juuni lõpus igatahes olin elevil ja ei jõudnud ära oodata, millal MINU kliendid kohale jõuavad ja millal päris MINU töö pihta hakkab.

Thriller mööbli ja kodumasinatega Enne kui kliendid sisse said kolida, juhtus palju toredaid seiku. Näiteks saabus ühel päeval Piiri üksuse mööbel ja korraga kõigi kolme korteri jagu. Kõik oli väga ilus ja puha, kui ühes korteris oli ju remont pooleli! Laadisime nelja magamistoa ning ühe elutoa mööbli keset remondiprahti tubade keskpõrandale hunnikusse. Vaesed remondimehed pidid kõhu sisse tõmbama, et mööbli ja seina vahele pahteldamiseks-värvimiseks mahtuda! Allika tänava kogemusele toetudes rõhutasime vajadust pesumasinatelt transpordikruvid eemaldada, mehi sellega veidi isegi tüütades („ah, need naised …“). Seda toredam oli pärast pesu pesema panekut kuulda vannitoast tuttavat kolinat. Nalja ja naeruga möödusid kõik kolimispäevad, ilma et keegi oleks nurisenud paduvihma, raskete kastide kolmandale korrusele vedamise või mõned päevad puudunud köögimööbli pärast.

Meil ka ikka juhtub ... Mitmeid põnevaid lugusid on meilgi juhtunud, alates sellest, et klient on kogemata oma uksevõtme ära kaotanud, ajanud segi jahu- ja vaniljekastmepulbri (tehes hakklihakastet), soovinud keeta neljale inimesele kanasuppi kümne kilo kartuliga. Seikasid tekitas ka kogemata kombel valesse kohta ehk kööki paigaldatud suitsuandur, mis hakkas tööle isegi muna praadimise peale.

Tegevusjuhendaja Külli koos Ailiga hommikukohvi joomas.


www.hoolekandeteenused.ee

54

Silja harjutab, kuidas teha 400 inimese asemel süüa neljale.

Jõgeva Allika üksuse aiast saavad ka Piiri üksuse elanikud värsket isekasvatatud toitukraami.

Kokkuvõtteks on meie üksusesse sattunud üks igavesti vahva kamp inimesi. Kirjutan meelega „inimesi“, mitte „kliente“, sest tähtis on näha puude taga metsa ja PUUDE taga inimest. Hoolimata teenusel viibimise põhjustest on igaüks neist unikaalne. Mõnel on nii hea huumorimeel, et nalja saab iga päev, mõnda tuleb tagant utsitada, mõnda tuleb natuke tagasi hoida, mõnelt saab kasvõi vene keelt õppida!


www.hoolekandeteenused.ee

55

Edulugu: Kunda sarikapidu ERIKA SUUDER, Imastu Kool-Kodu tegevusjuhendaja Imastu kogukonnateenusele liikuvate elanike jaoks oli 30. juuni rõõmupäev, sest tulevase Kunda üksuse ehitustööd jõudsid lõpuks nii kaugele, et sai peetud sarikapidu. Sündmus oli rahvarohke. Peole andsid väärtust külalised: juhatusest teenuste direktor Liina Lanno, Kunda linnast linnapea Kaido Veski ning naabrid Kunda klubist. Pidu oli särtsakalt meeleolukas: olid toredad tervitussõnad, edastati palju häid soove. Tulevaste elanike eeskõnelejaks oli Aleksander Kozlov, kes edastas oma kaaslaste soovid ja unistused seoses valmiva koduga, tänas ehitajaid ning soovis neile „nobedaid näppe“. Järgnes tervituskontsert, mis lõppes ühislauluga “Kollane päike”. Kunda klubi inimesed olid rõõmsad, et saavad omale juurde uusi, rõõmsaid ja „särtsu täis“ inimesi. Meeldivaks üllatuseks oli, et üle tee naabrid olid vastutulelikud ja pakkusid võimaluse parkida meie buss oma hoovi sissesõiduteele, mille eest tänasime neid kringliga.

Millised olid tulevaste majaelanike muljed sarikapeost? Aleksander: „Sarikapeol olin eeskõneleja, pidu oli vägev, näen siiamaani seda unes. Mul oli uhke tunne, sest mina palusin pärg alla tuua. Soovisin töömeestele nobedaid näppe ja jään ootama, millal maja valmis saab.“ Lembit: „Hea meel oli näha oma uut kodu ja meeldib, et terrass tuleb ka. Kunda linn kinkis roniroosi, mida praegu hoiame Imastus, aga remonditööde lõppedes võtame lille kaasa. Loodan jõulud vastu võtta uues kodus!“ Riina: „Sarikapidu oli tore, nüüd ootame, millal maja valmis saab. Loodan ka, et jõulupidu saab juba uues kodus pidada.“ Gerli: „Kujutasin kõike teistmoodi ette, kuid olin meeldivalt üllatunud, nähes, mis sellest majast praeguseks on saanud. Mul tekkisid kujutluspildid, kuidas seal saab olema, valisin endale toa ka juba välja.“ Annika: „Töömehed tegid palju tööd, maja oli hoopis teistmoodi kui enne. Mul oli uhke tunne võtta linnapealt vastu kingiks toodud roos. Väga ilus lill! Väga lahe üritus oli!“

Nii see pärg alla toodi!

Endisesse muusikakooli hoonesse sobisid tervituslaulud väga hästi!


www.hoolekandeteenused.ee

56

Lood elust enesest: liigutavad kohtumised Tori Kodus KAARIN TAMMER, Valkla Kodu huvijuht Nagu sageli juhtub, saavad huvitavad ettevõtmised alguse väikesest ideest. Valkla Kodus kolm aastat elanud Evel tuli ühel päeval mõte Tori Kodule külla minna, kuna on ju Eve ise seal elanud. Mõte tundus huvitav ja väärt teostamist, sest ka teistel Valkla kodu elanikel oleks ju huvitav näha, kuidas teistsuguste teenustega kodudes elatakse. Arvasime, et selline väljasõit avardab meie elanike silmaringi ja inspireerib neid ka oma elu korraldamisse tõsisemalt suhtuma. Helistasin Tori Kodu vanemtegevusjuhendajale Karmenile, kes oli kohe rõõmsalt päri meid vastu võtma. Telefonikõne lõppedes küsis ta, kas küllasoovinud naine oli Eve, millele mina loomulikult jaatavalt vastasin. Tori Kodu töötajad mäletavad Evet hästi ja on mitmel korral mõelnud, kuidas tal läheb. Eve muretseb palju selle pärast, kuidas ta avatud teenusel või kusagil mujal hakkama saab, sest kolm aastat Valklas on olnud pikk aeg ja “väljaspool Valklat on ju kõik teisiti”. Et Evet ootas sel ajal ees teenuse lõppemine Valklas, tahtsime külaskäigu kiiresti korraldada. Toril ootas meid vanemtegevusjuhendaja Karmen juba uksel. Paljud Tori Kodu elanikud olid uudishimust suurte silmadega meil samuti fuajees vastas. Õhkkond Toril oli kõikjal ebaeestlaslikult lahke ja sõbralik. Tõeliselt liigutav oli, kui üks Tori Kodu elanik tundis ära oma kunagise sõbranna, tänase Valkla Kodu elaniku Tamara, ning juttu jätkus neil rõõmupisarais kauemaks. Ka Evel õnnestus kohata kõiki, keda ta Toril näha oli soovinud. Pedagoogiharidusega Eve tõdes väljasõidu lõpuks, et tema ei ole tegelikult ei Türi, Tori ega Valkla klient. Edasi lähebki Eve elama SilKaarin Tammer, Valkla Kodu huvijuht lamäele.


www.hoolekandeteenused.ee

57

Kogukonnaelamise kliendid saavad sissekirjutuse Juuni lõpus võtsime vastu otsuse anda kogukonnateenuse üksustes elavatele inimestele elukoha registreerimiseks meie ettevõtte omandis olevatesse korteritesse ruumi omaniku nõusolek. Elukoha saavad registreerida inimesed, kes on uues üksuses elanud vähemalt kuus kuud. Kuus kuud on meie hinnangul piisav aeg saamaks selgust, kas uus elukoht ja kaaslased on sobivad, kuidas sujub kohanemine uue teenuse ja linna keskkonnaga ning kas õnnestub leida tööd ja huvitavat tegevust. Rahvastikuregistri seaduse järgi inimest hoolekandeasutusse sisse kirjutada ei või. Kuid kuna kogukonnas elamise teenuse tarbeks loodud üksuste puhul on tegu väikeste, kümneliikmeliste üksustega ning inimesed elavad kolme-neljakesi korterites, ei liigitu kogukonnateenuse korterid hoolekandeasutuste alla. Oleme 2016. aastast avanud mitmeid väikesi kogukonnateenuse üksuseid. Kõige esimene neist oli Tallinnas 2015. aasta novembris avatud Mustakivi üksus. Sealsed elanikud on olnud tublid, hästi kohanenud ja leidnud töö. Töökohad on sageli aga elukohast kaugel ja vaja on sõita bussiga. Tallinna elanikele on ühistranspordi kasutamine tasuta, osa meie inimesi pidid aga sõidupileti eest (niigi väikesest sissetulekust) tasuma, kuna ei olnud Tallinnasse sisse kirjutatud. Teine oluline põhjus elukoha registreerimiseks on perearsti nimistusse pääsemine. Näiteks sel kevadel avatud Rapla üksuse elanikel ei õnnestunudki Raplast perearsti leida, sest arstil on õigus keelduda inimesi nimistusse juurde võtmast, kui nende elukoha aadress ei ole perearsti teeninduspiirkonnas. Nüüd, kui inimestel on tänu loodud teenusekohtadele võimalus tagasi kodukohta pöörduda, on loogiline, et ka rahastikuregistris on tema elukohana märgitud see koht, kus ta reaalselt elab.

Kuidas kogukonnad meid vastu on võtnud? Et teada saada, kuidas kogukond meid vastu on võtnud, küsisime seda uute üksuste tegevusjuhendajatelt. Saime sellised tulemused: 1. Üldhinnang naabrite suhtumisele erivajadusega inimeste majja kolimise suhtes oli 10-palli süsteemis 7. Kolm üksust hindasid naabrite suhtumist pea maksimumiga, alla 5-pallist hinnangut ei antud üldse. 2. Inimeste suhtumist erivajadusega naabritesse mõjutab eelkõige teadlikkus (selle puudumisest tulenevad eelarvamused ja hirmud), erivajadusega inimeste endi käitumine, töötajate suhtumine naabritesse ja eeltöö kogukonna ja korteriühistute liikmetega. Kui hästi läbi saadakse, sõltub aga ka naabrite isiksustest ja iseloomudest. 3. Negatiivsed kokkupuuted naabritega on olnud peamiselt olmeteemalised: kõva häälega rääkimine või valjult muusika kuulamine.

Sissekirjutus annab võimaluse kasutada kõiki selle koha elanikele ette nähtud võimalusi. Ja annab ühtlasi kogukonda kuulumise tunde.


58

www.hoolekandeteenused.ee

Naabrid on ka kurtnud, et neile ei meeldi, et käiakse mitu korda päevas treppidest üles ja alla ning näiteks et sisenemise-väljumisega kulutatakse liigselt välisust. 4. Kas peale seda, kui juba mõnda aega üheskoos elatud, on täheldatud ka muudatusi naabrite suhtumises? Selgus, et positiivne suhtumine on jäänud jätkuvalt positiivseks, neutraalne neutraalseks. Mitte üheski aspektis ei ole suhtumine muutunud halvemaks. Positiivsemaks muudab suhtumise omavaheline suurem tutvumine ning siis veendutakse ise, et erivajadusega inimesed on kenad ja sõbralikud. Samuti on vähenenud uudishimulikkus. 5. Meie üksuste elanikud tajuvad naabrite suhtumist pigem neutraalse või sõbralikuna. Naabritesse suhtumine põhineb üksikisikute ja olukordade tasandil: on inimesi, kellega saadakse hästi läbi ja teisi, kelle ees tuntakse hirmu. Kogukonnas tuntakse ennast hästi (nt poes klienditeenindajad aitavad, neilt julgetakse abi paluda). 6. Kas meie elanikud on leidnud ka juba uusi kontakte ja sõpru? Selgus, et peamiselt suheldakse naabritega, eriti nendega, kes vastu suhtlevad. Uusi sõpru on leitud peamiselt üksuse seest ja teistest üksustest (Tartus näiteks käivad kaks erineva üksuse inimest koos kohvitamas ja jutustamas). Uusi sõpru on saadud ka huviringidest, usklikud inimesed suhtlevad erinevate kirikute liikmetega. Lisaks suheldakse loomulikult olmetasandi ehk lähedalasuvate poodide klienditeenindajatega. 7. Meie tegevusjuhendajate hinnangul aitaksid kogukonda sulandumisel kõige paremini kaasa: • Erivajadusega inimesed ise. Üldjuhul on määravaks puudega inimese iseloom. Füüsiline ja vaimne tervis kogukonda sulandumisel eriliseks takistuseks ei ole. Aitab korrektne riietus, viisakas käitumine. • Töötajad. Nemad saavad õpetada suhtlemisoskusi ja aidata erinevaid olukordi analüüsida. Töötaja peab samas iseennastki jälgima, et oleks väljas käies ühiskonnale eeskujuks. • Nähtavus kogukonnas. Erivajadusega inimesed võiksid olla n-ö tavakeskkonnas (poes, kinos, tänaval) nähtavamad. • Aeg ja kannatlikkus. Hirmude ja eelarvamuste kadumiseks peavad inimesed eelkõige üksteist tundma õppima. Selleks on vaja aega ja kannatust. 8. Ning lõpetuseks – kõige parem osa: meie positiivsed kokkupuuted. Õnneks on neid palju rohkem kui negatiivseid. See annab lootust, et edaspidi läheb veelgi paremini! Peamiselt rõõmustame selle üle, kui meie elanikega lihtsalt inimlikult ja sõbralikult suheldakse, neid aidatakse, palutakse ka neilt abi ning seda abi tunnustatakse.

Mida rohkem erivajadusega inimesed kogukonna ettevõtmistes osalevad, seda kiiremini saadakse aru – me ei olegi kuigivõrd erinevad!


www.hoolekandeteenused.ee

59

Eesmärk: töökorraldus on kliendikeskne Miks selline eesmärk? Kvaliteetne kliendikeskne teenus on märksõnad, lisaväärtus, mida pakume oma kliendile. Meie ettevõtte eripäraks on teenuseüksuste ehk kodude hajus paigutus üle Eesti. Soovime, et kliendile pakutav teenindus lähtuks kõikides meie kodudes ühesugusest kvaliteedistandardist, sõltumata asukohast, ja ühtlasi pakuks kliendi vajadustest lähtuvalt piisavalt individuaalsust ning paindlikkust. See eeldab, et tunneme oma klienti ja tema vajadusi põhjalikult, kliendi teenindamise põhimõttelised juhised on läbimõeldud ja kirjeldatud, töötajad teavad ning rakendavad neid ja me hindame regulaarselt nende täitmist. Kodu personali põhitööks on klientide ööpäevaringne teenindamine, ja et nad saaksid sellele täielikult erialaselt keskenduda, oleme tsentraliseerinud haldusteenused (toitlustus, kinnisvarahooldus, dokumendihaldus, personali- ja finantsjuhtimine jms) keskkontorisse oma ala asjatundjatele, kes tagavad vastavalt kodude tellimustele töö kvaliteetse täitmise. Lähtuvalt majanduslikust tasuvusest püüame haldusteenuseid osta sisse kodu lähedusest kogukonnast, millega aitame kaasa kohaliku ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele ning samas oleme ise paindlikud muutustele reageerima. Tsentraalselt juhitud ja võimalikult väikese personali ning vahenditega pakutavad teenused eeldavad seda, et ettevõttes on hästi läbimõeldud ning rakendatud teenuste pakkumise efektiivne süsteem ja töötajad on teadlikud sellest, kuidas nende tellimusi rahuldatakse.

Edutegur: klienditöö on korraldatud EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamine • EQUASSi valdkonnas oli 2017. aasta oli n-ö üleminekuaastaga: uusi auditeerimisi ei tehtud, alates 2018. aastast saab hakata taotlema uut, parendatud EQUASSi kvaliteedimärki. • Meie eesmärk on saada EQUASSi sertifikaat 2019. aasta lõpuks kogu ettevõttele. • Aasta lõpuks kannab kvaliteedisertifikaati üks meie kodu: Tartu Kaunase Kodu. • EQUASS (European Quality in Social Services) kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutame ettevõttes juba seitse aastat. 2017. aastal oli selles mõttes eriline aasta, et märki ei asunud taotlema ükski meie üksus, varem märki taotlenud kodude sertifikaadid aegusid ja aasta lõpuga oli kvaliteedisertifikaat ühel meie üksusel – Tartu Kaunase Kodul. Küll aga on EQUASSi põhimõtted saanud kõigis meie kodudes igapäevapäevatöö lahutamatuks osaks. 2017. aastal sai meie ettevõte päris oma eetikakoodeksi, millel on EQUASSi süsteemi rakendamisel oluline roll.


60

Eetikakoodeksi vastuvõtmine Lugupidamine, julgustus, leidlikkus ja usaldusväärsus on meie ettevõtte neli põhiväärtust, mida peame oma töös kõige olulisemaks ning millest lähtuvalt iga päev töötame. Nende väärtuse kandmist kirjeldab ka meie eetikakoodeks, mis võtab kokku, milline käitumine väljendab lugupidavat suhtumist, erivajadusega inimese julgustamist, leidlikkust ja usaldusväärsust oma töös. Kõik käitumise kirjeldused on saadud töötajate tagasisidest. Eetikakoodeks on meie ühiste tõekspidamiste kokkulepe, mis määratleb meie ühtekuuluvuse – AS Hoolekandeteenused tööpere liikmetena oleme meie sellised ja käitume nii. Me suhtume iseendasse ja teistesse inimestesse lugupidavalt: 1) kohtleme iga inimest võrdväärselt sõltumata tema soolisest-, etnilisest, religioossest-, sotsiaalsest või muust kuuluvusest; 2) austame iga inimese põhiõigusi isikuvabadusele, eneseteostusele, privaatsusele ning turvatundele; 3) tunnustame mõtte- ja käitumisviiside erinevust, mis ei lähe vastuollu teise inimese põhiõigustega; 4) me ei lepi vaimse ega füüsilise vägivallaga ning ilmutame kodanikujulgust nende vastu astumisel. Me julgustame erivajadustega inimesi täisväärtuslikult elama: 1) motiveerime klienti olema aktiivne ja osalema kogukonna tegemistes; 2) kaasame kliendi lähedasi, sõpru ja koostööpartnereid ning aitame luua nendega koos klienti toetava võrgustiku; 3) väärtustame kliendi edusamme eluga toimetulekul ja innustame teda pingutama; 4) toetame klienti tema elu korraldamisel, mitte ei korralda seda tema eest ära. Me oleme oma töös leidlikud: 1) õpime tundma kliendi erivajadusi ja tugevusi ning oskame paremaks mõistmiseks ning juhendamiseks asetada end tema olukorda; 2) otsime ja katsetame koostöös spetsialistidega meetodeid, mis aitavad pakkuda kliendile vajalikku individuaalset teenust; 3) arendame enda teadmisi ja oskusi ümbritseva keskkonna muutustega valmisolekuks; 4) lubame eksimusi, kui selle käigus õpime pakkuma paremat teenust ning jagame oma kogemusi teistega.

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

Me oleme usaldusväärsed kaaslased: 1) oleme oma töös professionaalsed, hoolsad ja vastutustundlikud; 2) väärtustame üksteise tööpanust, hoolime ja toetame üksteist; 3) tegutseme avatult ning jagame teavet kliendile, kaastöötajale ja koostööpartnerile arusaadaval viisil; 4) säästame keskkonda, et meie ökoloogiline jalajälg maakeral oleks võimalikult väike; 5) peame kinni kokkulepetest ja töökorralduslikest reeglitest ning ei kuritarvita meile antud usaldust.

Niimoodi, ühises arutelus, eetikakoodeks sündiski.

61


www.hoolekandeteenused.ee

62

Eesmärk: pühendunud töötajail on oskused ja vahendid Miks selline eesmärk? Paindlik ja pidevalt arenev teenus seab nõudmised meie kõige olulisemale ressursile – personalile. Seetõttu on meie visioonis tähtis osa areneval töötajal. Toimivaks ja kvaliteetset teenust osutavaks töökorralduseks on vaja personali, kellel oleksid just selleks tööks vajalikud oskused, töövõtted ja erialane ettevalmistus ning pühendumus. Koostöö erialaspetsialistide ja koolitusasutustega, erialased arendused ja muud kaasaegseid teadmisi edendavad projektid võimaldavad olemasoleva töötajaskonna teadmisi kaasajastada ning loovad eeldused meelitada meie juurde tööle uusi inimesi. Erihoolekande valdkond on väga inimressursimahukas ja seega on väheneva tööjõu tingimustes oluline, et püsiksime töötajaskonna leidmisel konkurentsis. Leidlikemate lahenduste, teadmistepõhise teenuse pakkumiseks ja mahuka informatsiooni läbitöötamiseks vajame oma töötajatele kaasaegseid töövahendeid. IKT seadmete abiga ei tõsta me pelgalt teabe talletamise kiirust, vaid saame analüüsida sisendit ja rakendad nutikaid lahendusi klientide teenindamisel. • 2017. aasta lõpu seisuga töötas ettevõtte 898 ametikohal vahetult 870 töötajat. • 87% meie ettevõtte ametikohtadest on seotud vahetu klienditeenindusega. • Tervikuna on 96% ametikohtadest teenusüksustes või tugiteenuste osakondades teenusüksuste juures, st on vahetult seotud teenusüksuse teenindamisega omas valdkonnas. • 2017. aasta jooksul vähenes meie ametikohtade arv sarnaselt 2016. aastaga ligi 60 võrra. Vähenemine on enamasti seotud reorganiseerimisega. • 870 töötajast 91% on naisterahvad. • Endiselt moodustavad naisterahvad enamuse meie klienditöötajatest – 93%. • Meil töötab täna kõige rohkem töötajaid vanusegrupis 50-59 aastat – 34%. • 97% meie klienditöötajatest on kesk- ja kõrgharidusega, reorganiseeritavates kodudes 91%. • Kompetentsi standardile vastavaid klienditöötajaid2: ÖH-teenusel 61%, ÖT-teenusel 38%, ÖK-teenusel 22%, KE-teenusel 53% • Kvalifitseeritud personali voolavus 19%. • Koolitustesse investeerisime 2017. aastal 24 197 koolitustundi. • Koolitustunde töötaja kohta oli 28 tundi. • Kogu aasta jooksul osales erinevatel koolitustel kokku 802 töötajat, neist klienditeenindajaid oli 717. 2 Kvalifitseeritud ehk kompetentsistandardile vastav töötaja on see, kes on vähemalt keskharidusega ja tal on oma teenusele vastav täiendkoolitus e erimoodul, kutse või tal on seaduse nõuetele vastav kõrgharidustase.


www.hoolekandeteenused.ee

63

Aasta lõpu seisuga töötas ettevõtte 898 ametikohal vahetult 870 töötajat. 87% meie ametikohadest on seotud vahetu klienditeenindusega. Tervikuna on 96% ametikohtadest teenusüksustes või tugiteenuste osakondades teenusüksuste juures, st on vahetult seotud teenusüksuse teenindamisega omas valdkonnas. Ülejäänud 4% ametikohadest on teiste toetavate töödega seotud (valdkondade juhid, raamatupidamine, varahaldus, töökeskkonna juhtimine). Meil töötab täna kõige rohkem töötajaid vanusegrupis 50-59 aastat – 34%. 870 töötajast 91% on naisterahvad (2016. a 90%) ja 9% meesterahvad (2016. a 10%). Endiselt moodustavad naisterahvad enamuse meie klienditöötajatest – 93% (2016. a 93%). Töökohtade jagunemine valdkonniti

Juhtimine ja tugiteenused 5% Haldus ja logistika 3% Toitlustus 6%

Klienditeenindus 87%

Personali voolavus Ettevõtte koguvoolavus oli 2017. aastal 29% (2016. a 23%, 2015. a 20%). Seni suurim koguvoolavus oli 2013. aastal (38%), kui see oli seotud esimese reorganiseerimise lainega. Ka järgnevatel aastatel hakkab meie koguvoolavus samal põhjusel tõusma.

Töötajate rahulolu Viisime sel aastal läbi töötajate rahulolu uuringu. Küsimustikule vastas 676 töötajat 927-st ehk osalusmäär oli 73%. Meie töötajate töörahulolu on 5-pallisel skaalal 3.85 (2014. aastal 3.66). Kõige rohkem vastame töötajate ootustele vahetu juhtimise, töötingimuste ja -keskkonna ning info liikumise osas. Hinnatakse juhi kuulamis-, juhendamis-, innustamise ja konflikti lahendamise oskust, otsustusvõimet ja tasakaalukust. Kõige vähem vastame töötajate ootustele töötasu osas.

Mis meile meeldib meie töö juures? • • • •

inimestega töötamine, võimalus aidata abivajajaid; töö vajalikkus ja olulisus, mis on klientide edusammudest näha; toreda ja rõõmsameelsed, sõbralikud ja ausad kliendid; graafiku alusel töötamine;


www.hoolekandeteenused.ee

64

• • • • • • • • • • • • • • •

töö vaheldusrikkus, rutiini puudumine; ajaveetmise võimalus nii toas kui ka õues; sõbralikud ja professionaalsed kolleegid; võimalus teha oskustepõhist tööd; rahulik ja turvaline, puhas ja kaasaegne töökeskkond; eneseteostusvõimalus ja arenguvõimalused, loomevabadus; ettevõtte ühisüritused erinevates kohtades; suur süsteemne organisatsioon, kus on tunda paljude inimeste toetust oma töö tegemisel: alates ürituste organiseerimisest elanikele kuni töötajate ühisüritusteni välja; ettevõtte seadusekuulekus: kõike püütakse teha ausalt ja seadusega kooskõlas ning läbipaistvalt; preemiad tehtud töö eest; spordiüritustel osalemise toetamine; autokasutuse võimalus, mis hoiab aega kokku; huvitav ja loov töö tegevusjuhendajana, kui end pidevalt täiendada; piisav informatsioon toimuva osas, st kõik on arusaadav ja selge; HKT on kaasaegne, kiirelt arenev organisatsioon, kus julgelt kaitstakse võetud eesmärke ja ideaale. Organisatsioon on tugev, tööprotsessid läbimõeldud ja kirjalikult kokku lepitud. Keskkontori poolt on tugiteenused tagatud. Klientide elukvaliteet on määrava tähtsusega.

Erialakoolitus ja täiendõpe 2017. aastal suunasime koolituse põhirõhu tegevusjuhendajate erialasele koolitusele. Tegevusjuhendaja 260-tunnise koolituse läbisid sel aastal 68 tegevusjuhendajat (2016. aastal 25). 2016. aastal alustanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendaja töökohapõhise õppe esimese lennuga lõpetasid 2017. aastal 5 meie ettevõtte tegevusjuhendajat. Kutsekomisjoni otsusega omistati tegevusjuhendaja kutse neljas tase 10 tegevusjuhendajale. 2017. aastal osalesid ettevõtte töötajad ka teistel sise- ja väliskoolitustel. Kokkuvõttes osales sisekoolitustel 392 töötajat (2016. aastal 386) ja väliskoolitustel 410 töötajat (2016. aastal 1625). Väliskoolitustel osalejate arv on vähenenud seetõttu, et sel aastal ei olnud meil planeeritud ühtegi nii hõlmavat koolitust, nagu oli eelmisel aastal puhastusteeninduse koolitus. Sisekoolitustel osales kokku 392 töötajat 23 sisekoolitaja juhendamisel. 2017. aastal jätkasime aktiivselt uue töötaja esmase koolitusega ja parendasime seda kahel korral, sh siseauditi tulemusel tehtud ettepanekute alusel. Õpetamine läks praktilisemaks, intensiivsuse vähendamiseks viisime ühe õppepäeva arvelt tegevusplaanide praktilise koostamise teenusüksuse avamise järgsele ajale. Tegime ka jätkukoolituse 2016. aastal avatud üksuste töötajatele, kinnistamaks klienditöö põhimõtteid ja praktikaid.

Kodude ja üksuste juhtide koosolekud toimuvad aegajalt põnevates kohtades. 2017. aastal näiteks käidi külas presidendilossis.


www.hoolekandeteenused.ee

65

Edulugu: Karula Kodu – tegevusjuhendaja koolitus andis uusi teadmisi ja kinnistas vanu VELLI SAAR, Karula Kodu nooremtegevusjuhendaja Olen kaks aastat töötanud Karula kodus nooremtegevusjuhendajana. Kuna töö vaimupuudega inimestega on vahel päris keerukas, ootasin pikisilmi koolitust. 2016. aasta sügisel tuligi rõõmustav teade, et olen arvatud nelja inimese hulka, kes meie kodu töötajatest on TJ 260 kursuslaste nimekirjas. Koolituse toimumispaigaks oli Eestimaa süda – Paide. Kursus toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus koolituse läbiviijateks olid suurte kogemuste ja praktikaga juhendajad Monika Salumaa, Ain Klaassen, Urve Tõnisson ja Ülar Uusküla. Võin väita, et kõik tunnid olid huvitavad ja vajalikud, alustades hoolekande ajaloost ning lõpetades tegevusplaani koostamise juhistega. Lisaks kuulamisele ja kaasamõtlemisele saime kohe oma vastomandatud teadmisi ka rühVelli Saar, Karula Kodu matöödes kasutada. Näiteks “Rühmatöö klienditöö meetodina» tunnis nooremtegevusjuhendaja said kõik õppurid ise näitliku rühmatöötunni juhendajate ja kaaslaste ees läbi viia. Kursus kestis kolm kuud ja lõppes lõputöö kaitsmisega. Lõputööks oli tegevusplaani koostamine psüühikahaigusega või vaimupuudega kliendile. Tunnistuste jagamisel oli rõõm kuulda sagedasti sõnapaari “väga hea“.

Uued teadmised kohe igapäevatöösse! Kas sellest kõigest oli kasu? Jah, otse loomulikult! Olen õpitut rakendanud oma igapäevatöös. Oskan nüüd rohkem tegevusi välja mõelda ja läbi viia, paremini analüüsida probleemseid olukordi ja neid lahendada. Kinnitust leidis ka tööl aja jooksul tekkinud seisukoht, et elanike sisukalt täidetud päev ja positiivne tagasiside muudavad neid enesekindlamaks ja teotahtelisemaks, suurendades seeläbi ka nende endi panust igapäevaellu. Kursuse TJ 260 lõpetas 25 meie ettevõtte töötajat, kes moodustasid ühtse sõbraliku meeskonna ja olid alati enne juhendajaid õpperuumis kohal (ehk siis distsiplineeritud ja õpihimulised!).


66

www.hoolekandeteenused.ee

Saime peresõbraliku ettevõtte märgise Oleme ettevõttena järjepidevalt teinud nii palju kui võimalik, et muuta nii meie vaimne kui ka füüsiline töökeskkond ja töötingimused töötajasõbralikuks ning olla tähelepanelik ka töötajate perede suhtes (pakkuda hüvesid perekondlike sündmuste puhul, kaasata peresid meie ühisüritustele jms). Et senised tegemised oleksid nähtavad ka väljapoole, taotlesime sel aastal Peresõbraliku ettevõtte märgist. Teisipäeval, 12. septembril oli meie juhatuse esimehel Maarjo Mändmaal rõõm ja au see Sotsiaalministeeriumis vastu võtta. Peresõbralikku märgist ei jagatud mitte igale ettevõttele. Et märgise taotlemisel üldse osaleda, esitasime infopaketi selle kohta, mida on meie ettevõttes peresõbralikkuse nimel juba tehtud. Sellega asi ei piirdunud, esitada tuli ka oma tegevusplaan tulevikuks. Et meil oli just värskelt läbi viidud töötajate töörahulolu uuring, sündis tegevusplaan edaspidiseks paljuski just selle põhjal. Suurema tööohutuse tagamiseks soovime tõsta teadlikkust ja parendada töötingimusi, leida võimalusi töötajate tööõnne kasvatamiseks ning muuta paremaks ka meie töötasustamise põhimõtteid.

Juhatuse esimees Maarjo Mändmaa võtab sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt vastu peresõbraliku ettevõtte märgise.


www.hoolekandeteenused.ee

67

Sinimäe Kodu Hea Kolleeg 2016 JULIA BAKŠEJEVA – kasuga toimetamine, eesmärkide saavutamine, positiivne meelestatus Sinimäe Kodu töötajad valisid 2016. aasta Heaks Kolleegiks Julia Bakšejeva. Julia alustas tööd Sinimäe Kodus 2015. aasta aprillis, kuid enne seda töötas ta meie juures poolteist kuud vabatahtlikuna. Kohe esimesest päevast kujunes tal klientidega väga hea kontakt ja kliendid ise palusid, et ta nende juurde tööle jääks. Julia võttis nende palvet kuulda ja nii ta meie juurde jäigi.

Julia oma tööst Anna Vorobjova (kodu juht): Tuleta meelde, kuidas Sul tuli mõte Sinimäe Kodusse tööle tulla? Julia: Olin Töötukassas arvel, seal pakuti, et võta ühendust Sinimäe Koduga ja uuri, kas pole tööd pakkuda. Käisin ettevõtluse kursustel, Julia Bakšejeva kus tutvusin Olgaga, kes tol ajal oli Sinimäe Kodus praktikal. Tema rääkis, et Sinimäe Kodus talle väga meeldib. Mäletan, et inimesed kursustel ei uskunud, et kliendid võivad nii hästi ja huvitavat elu elada. Saatsin oma CV teele, võtsin Sinuga ühendust ja tulingi kohale. Anna: Sinu esimene mulje Sinimäe kodust? Julia: Olin väga üllatunud klientide väga heade elutingimuste ja selle üle, et nad elavad vabalt, uksed on lahti ja on väga suhtlemisaltid. Varem ma arvasin, et sellised inimesed on eriti väljapaistvate haigustunnustega, kuid varsti mõistsin, et nad on nagu lapsed. Anna: millal Sul tekkis soov sellist tööd teha? Julia: Töötamise soov tekkis kohe. Mulle meeldib teisi abistada ja inimestega suhelda. See on minu loomuses. Alguses oli see vabatahtlik töö, aga pärast pakuti mulle ka päriselt töökohta, mille üle oli mul väga hea meel. Anna: Kuidas on Sinu vaated maailmale peale tööleasumist muutunud? Julia: Enne tööd ma ei teadnud, et sellised psüühilise eripäraga inimesed olemas on. Teadsin muidugi, et nad on olemas, kuid ei kujutanud ette, millised nad on. Teen oma tööd kerge meele ja rõõmuga, klientide peale ei solvu, üritan nende agressiivsust huumoriga lahendada. See teeb töö palju kergemaks. Anna: Mis Sulle Sinu töös kõige rohkem meeldib? Julia: Kõige tähtsam on, et ma saan ennast realiseerida. Näiteks on mulle ammu meeldinud jalgpall, nüüd saan koos klientidega trenni teha. Mulle meeldib üldse tegeleda erinevate asjadega, kevadel näiteks hakkasime lillede jaoks meisterdama õuevedurit. Olukordades, kus ma palun kliente endale appi, palun neil ulatada tööriistu või midagi kinni hoida, kinnistub nendega hea kontakt. Tekib usaldus. Anna: Sinu moto tööl? Julia: Kasuga toimetamine, eesmärkide saavutamine, positiivne meelestatus.


www.hoolekandeteenused.ee

68

Tallinna Mustakivi üksuse Hea Kolleeg 2016 MERIKE REINGOLD meenutab naljakaid juhtumisi

Kuidas me traumapunktis käisime Ükskord peale õhtusööki hakkasime klientidega tantsima. Suures tantsutuhinas keerles üks klient minu poole. Kuna ka mul oli hoog sees, siis kokkupõrke vältimiseks panin jala ruttu maha, aga et kehal oli hoog sees, siis käis jalast kole prõks läbi. Kuna järgmisel hommikul oli jalas ikka valu sees, läksin igaks juhuks traumapunkti. Seal küsiti, mis juhtus. Rääkisin arstile: „Klientidega tantsides oli hoog sees ja puus ees, ja et välitida kokkupõrget, siis ...“ Kui olin jutu lõpetanud ja arsti poole vaatasin, sain ta hämmingus pilgust aru, et pean selgitama, milliste klientidega ma tantsisin. Et ei, ma ei teinud postitantsu või mõnda muud sedasorti teenust. (Arvestades veel mu korpulentset keha) pidi esimene lause ikka väga naljakalt kõlama!

Seiklused poes Olime just oma ostude eest kassas tasunud ning mina veel veidi pinges võõra rahakaardiga toimetamisest, kaardi ja arve korralikult pakkimisest. Kui lõpuks prillid kotti sain pakitud ja pilgu tõstsin, nägin, et meie ostukäru juurest oma meie inimesed sammu eemale astunud, sest käru juurde oli tulnud võõras naisterahvas, kes omale makaronikotti sikutas. Kui ma siis maoli käru peale hüppasin ja koti sangast haarasin, et – hei, ei võta! – ei saanud tädi aru, miks: „Aga kõik ju võtavad! (meie oma inimesed, kes käru ümber olid)“ Läks natuke aega, et selgeks teha: see on meie ostetud ja me ei keela ka temal osta nii palju kui kulub! Poes on paar töötajat ja ka paar poe klienti imestanud: „Oi, teil on vist väga suur pere?“ Mina vastan alati rõõmsalt, et jah, on küll – meid on lausa 10!

Kuidas ma kohtumajas peaaegu jama korraldasin Olen küll piisavalt vanaks elanud, et üldist etiketti tunda, aga kohtus on oma kord, millest mul enne aimugi polnud. Kohtunik lõpetas just ühe meie elanikuga vestluse ja ütles: „Sellega ongi kõik, head aega!“ Kuna mina olin laua otsas ja uksele kõige lähemal, tõusin – krapsaki – püsti ja ruttu ukse poole! (Nii nagu arsti juures, et kiiremini eest ära saada, et järgmine patsient saaks ruttu sisse tulla). Sekretär käskis siis oodata, sest mõned andmed dokumentides olid puudu. Seepeale keerasin ringi ja läksin tagasi. Sekretär ütles, et hea, et nii sõbralik kohtunik oli ja midagi ei öelnud, sest kohtunik läheb alati esimesena saalist välja.

Merike Reingold

Merike koos Mustakivi üksuse elanikega meisterdamas.


www.hoolekandeteenused.ee

69

Olen õiges kohas LOTA AADLA, Mustakivi ja Laagnaüksuse tegevusjuhendaja 2017. aasta lõpuks olen AS-s Hoolekandeteenused töötanud poolteist aastat. Pole just väga pikk aeg, võrreldes paljude minu kolleegidega teistes kodudes, kuid see on tõesti huvitav aeg olnud: täis pidevaid muutumisi, õppetunde, uusi ja põnevaid olukordi. Minult on mitmeid kordi küsitud, kuidas ma tegevusjuhendaja töö juurde jõudsin. Lõpetasin 2015. aasta kevadel keskkooli ja läksin tegelikult õppima optometristiks. Kuigi mu süda on alati öelnud, et tahaksin teha sotsiaaltööd, ei kuulanud ma seda. Olles õppinud mõned kuud, andis süda vist siiski salaja nii tugevalt märku, et kandideerisin tegevusjuhendajaks. Minu suureks rõõmuks saingi koha! Juba siis, kui esimest korda tööga tutvumas käisin, teadsin, et see on just see, mida ma teha tahan! Tegelikult ei olnud mul varasemat kogemust sotsiaaltöö vallas ega ka 100%-list ettekujutust sellest tööst, kuid mind suunas tugev sisetunne. Olin vist töötanud umbes kuu, kui jätsin oma õpingud optomeetrias pooleli ja otsustasin, et pigem tahan õppida sotsiaaltööd, sest ma siiralt armastan seda, mida teen. Kõiki neid väljakutseid, mida tegevusjuhendaja töö pakub, on suisa võimatu sõnadesse panna. Igatahes – see oli minu jaoks äratundmise hetk. Hetk, kus lihtsalt tunned, et oled õiges kohas – oled jõudnud koju. Enne, kui jõudsin aga ülikooli sotsiaaltöö erialale sisseastumistele registreerida, pakuti mulle töökohapõhist õpet. Haarasin sellest võimalusest kinni ja lükkasin ülikooliõpingud aasta võrra edasi. Vahel lihtsalt tuleb kuulata oma südant! Täna olen ma jätkuvalt õnnelik, et kandideerisin tegevusjuhendajaks, see on mu elu üks õigemaid otsuseid. 2016. aasta lõpus sain uue tööalase väljakutse – võimaluse alustada tööd täiesti uues ja alles avanevas Tallinna Laagna üksuses. Kui varasemalt olin töötanud ainult vaimupuudega inimestega, siis uues kodus ootasid mind psüühikahaigusega kliendid. Pean ausalt tunnistama, et alguses tundus see muutus hirmutav. Samas aga tundus kõik uus ka põnev ja sisseelamine läks sujuvalt. Olen töö jooksul omandanud palju uusi oskusi ja teadmisi, kuidas teha tõhusalt tööd erivajadusega ini-

Armastus esimesest silmapilgust. Tallinna Mustakivi üksus oli Lota esimene töökoht erihoolekandes. Teadmine, et see ongi õige valik, tuli sisuliselt kohe.

Laagna üksuse Rootsi-reis. Ikka kõik selleks, et kliendid tunneksid ennast hästi ja mõnusalt.


70

www.hoolekandeteenused.ee

mesega. Tegelikult olen tööd tehes jõudnud tõdemusele, et tegevusjuhendaja ameti taga on peidus Hunt Kriimsilm ja tema 9 ametit! Kokaraamatut kirjutades tundsin end kirjanikuna, söögitegemise õpetamisel tunnen end kokana, koristamise õpetamise juures koristusspetsialistina, teekonna õpetamisel giidina, teleri seadmete ühendamisel tehnikuna, reisiplaneerimisel reisikorraldajana. Ja nii edasi! Iga päev on justkui uus algus – see on täis uusi õppetunde. Oma töö juures armastangi seda, et õppida on midagi igast päevast.

Mida külvad, seda lõikad. Lota ja tema kolleegid on külvanud palju hoolimist ning tähelepanu – ja seda nad ka lõikavad. Selline kiri ootas ühel hommikul tööle tulles Lotat ees.


www.hoolekandeteenused.ee

71

Hea tegevusjuhendaja retsept: õpi inimesi tundma „puhtalt lehelt” RINGO VEIDE, Haapsalu üksuse tegevusjuhendaja Minult on sageli küsitud, kuidas mina, meesterahvas, tegevusjuhendajaks sain. Nagu vist paljude teistegi karjäärilugude puhul, sattusin minagi tegelikult tegevusjuhendaja töö juurde täiesti juhuslikult. Nägin kohalikus lehes kuulutust ning otsustasin kandideerida. Mis seal salata, üheks minu tugevuseks oli kindlasti see, et olen mees. Ja meestest, teadagi, on sotsiaalvaldkonnas alati suur puudus. Ka minul puudus varasem kokkupuude erivajadusega inimestega – minu tutvusringkonnas neid polnud ja ka tööalaselt polnud varem nendega kokku puutunud. Lõpetanud olen kutsekoolis hoopis koka eriala ja enne tegevusjuhendajaks asumist töötasin põhiliselt toitlustuses. Mäletan päris hästi oma esimest tööpäeva. See oli 2013. aasta juunikuus Uuemõisa Kodus, mille 6 peremaja on koduks 71-le psüühilise erivajadusega inimesele. Esimesed päevad möödusid n-ö töövarjuna: jälgisin kodu elanikke ja kuulasin töökaaslaste nõuandeid/ näpunäiteid. Kõige rohkem üllatas mind see, kui palju sealsed elanikud suhelda soovivad. Loomulikult olin mina kui uus inimene nende jaoks huvitav – nii pühendasid nad mulle palju tähelepanu ja aega. Uuemõisa Kodus seisnes minu töö kümne erivajadusega inimese igapäevases juhendamises ja abistamises. Ehk siis tegin kõike: olin nii kabemängupartner kui ka seljapesija. Et meie elanike toimetulemise tase oli väga erinev, oli erinev ka nende abivajadus. Ainus, mida kõik pidevalt ja ühtmoodi vajasid, oli tähelepanu. Õnneks oskasin ma inimestega suhelda juba enne, nii et selle osaga oma töös mul probleeme polnud.

Nagu pildiltki näha, lubavad Haapsalu Kuuse üksuse töötajad elanikel köögis iseseisvalt toimetada.


72

www.hoolekandeteenused.ee

Tagantjärele vaadates saan aru, et tänu erivajadusega inimestest eelarvamuste puudumisele kohtlesin neid täpselt nii nagu kõiki teisi inimesi enda ümber. Näiteks kui ma tööle tulin, siis puutusin kokku mitmete kodu elanikega, kes ei teinud iseseisvalt praktiliselt mitte midagi. Peamiselt sellepärast, et nende varasem elukorraldus suures hooldekodus ei olnud neile selleks lihtsalt piisavalt palju võimalust andnud – enamasti oli kõik neile ette-taha ära tehtud. Hakkasime Uuemõisas seda vaikselt muutma ja inimestele isetegemiseks üha rohkem võimalusi looma. Kaasasime nad nii ruumide koristamisse kui ka söögitegemisse. Täna on kogu koristamine, söögitegemine, pesu pesemine ja teised majapidamistoimetused elanike enda teha. Ja nad saavad sellega suurepäraselt hakkama! Kui nüüd keegi arvab, et majapidamistööd on ju kohutavalt tüütud ja kes neid ikka teha tahab, siis tulge ja vaadake ainult, kuidas suhtuvad võimalusse tööd teha psüühilise erivajadusega inimesed! Ainuüksi selle elevuse nägemine, mis neis tekib, kui nad saavad midagi iseseisvalt teha, on mulle kinnitanud, et mina ja minu kolleegid teeme õiget asja. On veel üks küsimus, mida minult ja minu kolleegidelt sageli küsitakse: „Mis omadused peavad sellel inimesel olema, kes tegevusjuhendajana töötada tahab?“ Ütlen teile: tegevusjuhendajaks sobivad väga erinevad inimesed. Tänavu aasta jaanuarist töötan ma ühes meie ettevõtte värskelt avatud üksuses Haapsalus. Seal elab kolmes korteris kümme psüühilise erivajadusega inimest. Elanikke juhendavad kolm töötajat. Kõik kolm tegevusjuhendajat on inimestena väga erinevad. See väljendub erinevates omadustes, sealhulgas ka selles, kuidas nad elanikega suhtlevad. Seega, ei ole olemas ühteainsat IDEAALSET tegevusjuhendaja tüüpi ja meie töö on ikkagi meeskonnatöö, kus hästi toimiseks on vaja erinevaid inimtüüpe. Kui nimetada mõned iseloomuomadused, siis kindlasti tuleb kasuks empaatiavõime, huumorimeel ja kannatlikkus. Eriti soovitaksin seda tööd inimestele, kes sooviksid, et nende töö oleks huvitav ja mitmekesine. Meie töös igavust tunda ei tule! Tahate näiteid? Lisaks igapäevastele tegemistele oleme kaheksa kuu jooksul käinud Tallinnas rock-kontserdil, Hiiumaa ekskursioonil, Tartus ülikooli sotsiaaltöö magistriseminaris, Vändras erivajadusega inimeste spordipäeval, Viljandis erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeol ning Läänemaal Tuksis erivajadusega inimeste suvepäevadel. Minu suurimaks õppetunniks on olnud arusaamisele jõudmine, et teise inimese eest mõelda ja otsustada ei tohi. Näiteks eeldasime, et kuna meie üksuse elanikud on siirad ja lapsemeelsed, siis tahavad nad kinno minnes kindlasti multikaid vaadata. Aga vesteldes tuli välja, et multifilm ei ole üldse teema ja tegelikult ollakse rohkem ulmekate ja seiklusfilmide fännid. Teine näide on ülikoolilinnast Tartust, kus tudengid käisid oma kursusetöö raames meie üksuse elanikke “varjutamas”. Uuriti, kui palju ja kellega uude kohta kolinud inimesed suhtlevad. Kursuse lõpuseminariks kutsuti ka meid Tartusse. Et tegemist oli ülikooli ja pealegi magistrikursusega, kartsin, et seminar on meie inimestele ehk liiga akadeemiline ja seetõttu igav. Aga ei! Käituti tõeliste akadeemiliste härrasmeestena: kuulati tähelepanelikult, avaldati oma arvamust, kohvipausi ajal arendati vestlust teiste osalejatega. Juba tagasiteel läks lahti arutelu kuuldu üle: näiteks arutati kogukonnatöö ja -suhete üle Haapsalu kontekstis. Eelarvamusi ei tohiks olla ka erivajadusega inimeste oskuste kohta. Kindlasti ei tohi neid hoida n-ö «vati sees». Kui alguses olime söögitegemise juures alati nende kõrval ning kippusime üleliia õpetama ja ise tegema, siis nüüdseks hoiame end teadlikult tagasi. Oleme


www.hoolekandeteenused.ee

Siis, kui Ringo veel Uuemõisa Kodus töötas (aasta 2014)

73

Ringo koos Jaani ja Vassiliga Tartu ülikoolis.

Ringo, Jaani, Tambeti ja Vassili Hiiumaa-reisi selfi.

aru saanud, et mitte midagi hullu ei juhtu, kui kartul jääb natukene tooreks ja õli pritsib kätele. Niimoodi õpitaksegi. Ja isetehtud toit maitseb igal juhul palju paremini! Lõpetuseks julgustan inimesi, kes kaaluvad, kas nemad võiksid sobida tegevusjuhendajaks: ärge kartke seda, et te pole enne erivajadusega inimestega kokku puutunud! Minu puhul toimis väga hästi nende tundmaõppimine „puhtalt lehelt“. Veel soovitan oma isiklikust kogemusest nendega suhelda kui iga teise täiskasvanud inimesega. Kõige olulisem on mitte üle mõelda ning lihtsalt ja inimlikult suhelda.


74

www.hoolekandeteenused.ee

Edutegur: kaasame vabatahtlikke ja praktikante • Vabatahtlikud panustasid meie ettevõttesse 2017. aastal enam kui 22 000 tundi tööd, sh oli kogukonna osa üle 3000 tunni. • Meie ettevõte pakkus jätkuvalt aktiivselt praktikavõimalusi, nii koolipraktikaks kui ka Töötukassa tööpaktikaks. 2017. aastal tehti meie juures üle 14 000 praktikatunni. • Olime 2017. aastal praktikakohaks 11 koolile. • Töötukassa tööpraktikante oli 42. • Meile on oluline tööjõu kasvatamine vabatahtlike ja praktikantide hulgast. Töötukassa praktikantide ja vabatahtlike näol asus meile tööle 19 inimest, sealhulgas tööpraktika ja vabatahtliku töö kaudu 12 inimest. • Meie ettevõttes on võimalik läbida asendusteenistust. 2017. aastal töötasid asendusteenistujad meil üle 3100 tunni. • Üldkasulikku tööd tehti meie juures 2017. aastal üle 2300 tunni. Praktikantide ja vabatahtlike roll on meie ettevõttes oluline ja väärtustatud. Teeme järjepidevalt tööd, et kaasata meie klientide igapäevaelu rikastamiseks ja maailmapildi avardamiseks praktikante ja vabatahtlikke nii Eestist kui ka välismaalt. Meil on hea meel, et järjest rohkem praktikante ja vabatahtlikke on leidnud tee meie ettevõttesse ja aidanud meil panustada erivajadusega inimestele mitmekülgse ja täisväärtusliku elu pakkumisse. Vabatahtlikud on olnud aktiivsed meie paljudes kodudes üle Eesti, näiteks Tõrvas, Koluveres, Viljandis, Karulas, Imastus, Võisikul, Kehras ja Uuemõisas, aga ka väiksemates uutes üksustes Tallinnas ja Pärnus. Välismaised pikaajalised vabatahtlikud toimetasid 2017. aastal Tõrvas, Imastus, Viljandis ja Karulas. Seekordsed välisriikide vabatahtlikud saabusid meile Kreekast, Ukrainast, Saksamaalt ja Venemaalt. Välismaiste vabatahtlike kaasamist toetab juba aastatepikkune hea koostöö EstYes organisatsiooniga. Samuti hindame kõrgelt koostööd Töötukassaga nii vabatahtlike kui ka praktikantide kaasamise osas. Koolipraktikantidega tegid kõige rohkem koostööd Sõmera, Võisiku, Kodijärve, Tallinna, Tartu ja Rakvere üksused. Töötukassa praktikante oli tegevuses enim Sillamäe ja Sinimäe, Viljandi ning Rakvere üksustes. Olime 2017. aastal praktikakohaks 11 koolile: enim praktikante tuli meile Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Kuressaare ametikoolist, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Kui senini oleme kaasanud praktikante peamiselt klienditöö valdkonnas, siis edaspidi plaanime kaasata ka teiste erialade praktikante (juhtimine, toitlustus, andragoogika, logistika jne), sest võimalusi panustada leiame pea igas valdkonnas. Uue suunana kaasasime juba praktikante finants- ja personaliosakonda Tallinna Majanduskoolist.


www.hoolekandeteenused.ee

Praktikantide ja vabatahtlike kaasamiseks on hea teada nende motivatsiooni ning neid igati toetada Vabatahtlike ja praktikantide edukaks kaasamiseks on oluline teada, mis neid motiveerib ja mis häirib ning pakkuda neile sellest lähtuvalt võimalikult palju toetust. Teenuseüksustelt saadud tagasiside alusel saime teada, et • vabatahtlike ja praktikantide kaasamist toetab: • välismaiste vabatahtlike puhul koostöö EstYes organisatsiooniga; • aktiivse koostöö hoidmine Töötukassaga praktikantide saamiseks; • võimalus pakkuda tööd meie asutuses; vabatahtlike ja praktikantide kaasamisel on probleemiks: • välismaiste vabatahtlike puhul on katkestamisi meie kliima, talvise pimeduse ja koduigatsuse tõttu; • Eesti praktikantide puhul on probleemiks transport (autot pole, ühistransport ei käi), kui kodu asub keskusest eemal; • suletav kodu ei ole atraktiivne keskkond; • lasteasutused ja päevakeskused pakuvad meile n-ö konkurentsi; • praktikandid eelistavad KE-teenusele ÖH.teenust, kus õpib rohkem; vabatahtlikke ja praktikante motiveerib: • soov õppida eesti keelt ja leida uusi tuttavaid; • võimalus õppida uues keskkonnas – näiteks Soomest pärit praktikantide puhul.

75


www.hoolekandeteenused.ee

76

Lood elust enesest: väärtuslikud vabatahtlikud. Vabatahtlikud aitasid Tõrvas kevade värvid tuppa REET ASMER, Tõrva Kodu juht Ljudmila ja Laine on elanud kahekesi oma toas Tõrva Kodus juba neli aastat. Suured valged seinad lausa kutsusid kleepima sinna enda värvitud ja joonistatud pilte. Õnnetuseks, kui pildid maha kukkusid, jäid seinale koledad laigud. Mõte, et toas tuleks teha remonti, tuli Ljudmila tugiisikul Hiiel. Mõeldud – tehtud! Sai välja vaadatud ilus tapeet, kuid siis jäi projekt seisma. Aga – kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Ljudmilale ja Lainele tuli appi tegevusjuhendaja Virge, kel on kodus ka üks tubli poeg, kes meil ennegi abis olnud – tõsi, küll jalgpallitreeneri, mitte siseviimistlejana. Et töö oli ühe inimese jaoks liiga suur, kutsus Heinrich kaasa ka oma sõbra Kairi. Heinrich ja Kairi on Viljandi Kutsekooli siseviimistluse eriala õpilased. Tööd jagus terveks nädalavahetuseks, sest seinad tuli pahteldada ja värvida. Üks sein sai aga väga uhke liblikatega tapeedi. Toa remont tekitas elevust terves majas ja kõik käisid piilumas, mis ometi tehakse. Ljudmila ja Laine suur sõber Rene aitas igal pool, kus sai. Kõikide ühise töö tulemusena said Ljudmilla ja Laine endale ilusa heleroosa toa!

Siseviimistlust õppiv Heinrich tõttas appi…

… ning koos sõbra Kairiga pandi Ljudmilla ja Laine tuppa ilus liblikatapeet.


www.hoolekandeteenused.ee

77

Tõrva noored vabatahtlikud on rahul nii linna kui tööga REET ASMER, Tõrva Kodu juht Tõrvas alustasid 2017. aasta septembris oma vabatahtlikku projekti Anatoliy Timofeev ja Nadja Ruthardt.

Mida sa tegid enne Eestisse tulekut? Nadja: Olen pärit Saksamaalt. Töötasin ka enne Eestisse tulekut vabatahtlikuna ühe aasta Põhja-Saksamaal keskkonnahariduse valdkonnas ja veetsin palju aega väljas. Anatoliy: Olen sündinud Kohtla-Järvel, siis elasin aasta vahetusõpilasena Serbias ja lõpuks õppisin viis aastat Venemaal, kus lõpetasin just oma arsti-õpingud.

Miks otsustasid veeta aasta vabatahtlikuna Eestis? Miks Tõrvas? Nadja: Otsisin endale EVS andmebaasist sobivat projekti, tahtsin väga töötada erivajadustega inimestega ja leidsin sealt Tõrva Kodu pakkumise. Peale esimest Skype-intervjuud olin kindel, et tahan siia tulla. Mõtlesin, et noh, Eesti – see on kuskil seal üleval, aga ega ma päriselt ei teadnud, kus täpselt – pidin Googlest järele vaatama. Ma tahtsin külastada riiki, mis teistele võibolla huvi ei paku, ja kus kõik ei ole juba käinud. Paljud mu sõbrad läksid Ameerikasse või Austraaliasse. Kui ma neile rääkisin, et lähen Eestisse, siis küsiti, et kus see on ja miks ma sinna lähen. Seega ma ei plaaninud Eestisse tulekut, lihtsalt juhtus nii, aga olen selle otsusega väga rahul. Põhja-Saksamaal elasin veel väiksemas kohas kui Tõrva, seega linna väiksus mind ei hirmutanud. Siin on palju tegevust, käin zumbas ja joogas, leian endale alati tegevust. Anatoliy: Tahtsin õppida eesti keelt, seepärast tahtsin tulla väiksesse kohta. Tallinnas või Tartus räägivad paljud inglise ja vene keelt. Tahtsin tulla just Lõuna-Eestisse, lootuses, et siin võõrkeeli ei räägita, et saaksin rohkem eesti keelt harjutada.

Kuidas uues kohas kohanesid? Nadja: Eesti ilmaga harjumine võttis aega. Saksamaal on üldiselt sarnane kliima, aga sel aastal on Eestis eriti vihmane ja Saksamaal on samal ajal päikesepaiste ja 24 kraadi sooja. Sel hetkel mõtlesin küll, et oleksin pidanud hoopis Hispaaniasse minema! Aga tegelikult olen siin väga rahul, mulle meeldib siinne loodus, metsad ja järved. Mulle meeldib, et koduuksest välja astudes oled kohe keset loodust. See on väga mõnus. Mulle meeldib matkata ja tahan külastada teie metsaonne. Anatoliy: Siin on väga sõbralikud inimesed. Ma ei tea, kas see on sellest, et Tõrva on väike linn – või ongi Mulgimaal inimesed teistmoodi. Aga siin on kõik väga sõbralikud ja avatud. Nadja: Meie korter on imeline, nagu otse IKEAst! Ja köök on nii ilus! Jagame korterit Anatoliy ja veel ühe vabatahtlikuga, kes töötab Ritsu noortekeskuses. Anatoliy: Korter, kus elame, on palju parem, kui ma lootsin. Tingimused on väga head.


www.hoolekandeteenused.ee

78

Vabatahtlik Nadja Ruthardt Saksamaalt.

Vabatahtlik Anatoliy Timofeev Kohtla-Järvelt

Millised on eestlased? Nadja: Algul ma ei pannud tähele, et eestlased oleksid sakslastest väga erinevad, aga saabumisjärgsel koolitusel räägiti meile eestlastest lähemalt ja olen peale seda ka ise mõnda asja tähele pannud. Kõige suuremaks erinevuseks on minu jaoks see, et eestlased ei tervita üksteist tänaval. Sakslased ütlevad tere isegi siis, kui teineteist ei tunta. Anatoliy: Eestlastele meeldib, kui järgitakse reegleid ja mulle see sobib. Eestlastel ei ole kombeks tervituseks kallistada nagu mujal, aga see ei ole mulle suureks üllatuseks. Suures linnas võibolla on teisiti, aga siin väikeses kohas on inimesed väga sõbralikud, kõik tunnevad üksteist.

Miks valisid töö hoolekandes? Kas sul on varasem kogemus erivajadusega inimestega? Nadja: Olen ka varem erivajadusega inimestega töötanud. Töötasin vabatahtlikuna farmis laste ja teismelistega, meil olid ka hobused, sead ja muud loomad. Erivajadustega lapsed käisid meie juures teraapias ja olin seal abiks. Seal avastasingi, et mulle sobib selline töö. Anatoliy: See valdkond pakub mulle huvi ja on seotud ka minu õpingutega. Võibolla tahan tulevikus psühhiaatriks saada, seega tahtsin kogemust selliste klientidega. Arvan, et hoolekandeklientidega on lihtsam kui näiteks lastega, sest nad ei ole nii lärmakad ja aktiivsed. Inimesed kardavad, et hoolekandekliendid on ohtlikud, aga minu meelest see ei ole tõsi. On küll mõned reeglid, millega peab arvestama, kuid palju ohtlikum on klubisse või pubisse minna. Arvan, et joobes inimesed on palju ohtlikumad.

Mida sa siin igapäevaselt teed? Mis on sinu töö? Nadja: Kaks päeva nädalas töötan töökeskuses. Aitan klientidel tooteid valmistada ning õpin ja meisterdan ka ise. Kaks päeva nädalas olen Tõrva Kodus, õpetan mõnele kliendile


www.hoolekandeteenused.ee

79

Anatoliy on tõeline meister õhupallikujukeste valmistamisel

inglise keelt, käin nendega noortekeskuses ja spordisaalis, käime loomade varjupaigas ja varsti alustame reedeõhtuste tegevustega, mis annavad võimaluse väga paljusid erinevaid asju proovida. Anatoliy: Sõidan palju autoga, sest siin napib autojuhte. Käin klientidega arsti juures ja vahel käin ka üksi asju ajamas. Vabal ajal õpin eestikeelseid meditsiinitermineid, vahel tulevad kliendid ka minuga koos õppima. Töötan ka puutöökojas, see mulle meeldib. Üldiselt abistan seal, kus vaja. Tunnen, et olen vajalik.

Kas oled rahul, et otsustasid siia tulla? Nadja: Jah. Esimesed nädalad olid rasked, sest ma ei saanud paljust aru ja kõik oli uus ja tahtis harjumist. Aga nüüd hakkan harjuma, saan mõnest sõnast aru ja hakkan aimama, mis inimesed räägivad. Seega läheb aina paremaks. Ma suhtlen teiste vabatahtlikega üle Eesti ja siin on piisavalt tegevust. Anatoliy: Jah, siin on täpselt nii nagu ma lootsin, olen väga rahul. Ka organisatsioonis on väga head tingimused. Võin öelda, et kliendid on väga rõõmsad, sest nad elavad üksi oma toas ja ei pea seda kellegagi jagama. Töötingimused on väga head.


www.hoolekandeteenused.ee

80

Praktikant Sirly: HKT-s “kasutatakse” praktikanti ära mõlemale poolele kasulikul moel SIRLY on Tallinna Majanduskooli personalitöö eriala 2. kursuse tudeng. Kaks kuud – jõuludest 2017 kuni sõbrapäevani 2018 – tegi Sirly oma koolipraktikat meie ettevõtte personaliosakonnas.

Sirly, kuidas nii juhtus, et Sa just meie juurde praktikale sattusid? Oma tööelus olen olnud väga pikalt pangandus/finantssektoris, teinud nii kliendihalduri kui ka backoffice-spetsialisti tööd. Inimestega tegelemine ei ole mulle võõras, kuid valdkond, millega teie tegelete, küll. Praktikale just siia sattusin vägagi juhuslikult. Kuna Majanduskoolil pole traditsiooni õpilastele praktikakohti pakkuda, kuid praktikad tuleb läbida mõlemal aastal, siis tuleb ise aktiivne olla. Päris mitmel kursusekaaslasel oli raskusi koha leidmisega. Otsustasin seega kohe, et teen märkmeid, kus keegi on, et järgmisel aastal probleemi ei tekiks. Meie kursuselt oli tol aastal AS Hoolekandeteenused praktikal kaks tüdrukut ja nad kiitsid nii kohta, ülesandeid kui ka inimesi. Et mulle pakkus huvi valdkond, kus ettevõte tegutseb ja tahtsin ühtlasi olla praktikal kohas, kus näeb suurema ettevõtte personaliosakonna tegutsemist, siis küsisin – ja õnneks oli praktikanti parasjagu vaja! Psüühilise erivajadusega inimestega tegelemisest ja AS Hoolekandeteenustest ei teadnud ma enne siiatulekut enamat, kui meediast kiirel otsingul leitav oli.

Mida sa praktika ajal tegid? Sain kätt proovida kõiges, mis parajasti personaliosakonnas päevakorras: alustasime ettevõtte struktuuriga tutvumisest ning erinevate juhendite korrastamisest, edasi natuke arhiveerimist ja puhkusegraafikute ülevaatamist, siis kuulutuste kohendamist, veebihaldust ja … päris kõike ei mäletagi, igas päevas oli midagi uut ja midagi õppida. Sain osaleda osakonna koosolekutel, mis viisid mind kurssi aktuaalsete murede ja teemadega. Mulle meeldis väga, et mind võeti kaasa ka ettevõtte aastakonverentsile Viljandisse ning sain veidi piiluda ka teie töötulemustesse ja tulevikuplaanidesse.

Millist kasu praktikast said? Kasu oli määratu – nägin vahetult personaliosakonna igapäevatööd ja ülesandeid, nii paremat kui ka halvemat poolt (näiteks täitmata ametikohad). Sain enda jaoks päris hea pildi sellest, mida personalitöö laiemalt endast kujutab. Pean kohe ütlema, et rasked (kuid mitte võimatud või ületamatud) ülesanded on alati ühtlasi ka huvitavad ja kõige kasulikumad kogemused! Täiesti uudne oli minu jaoks juhtide kompetentside hindamise statistika tegemine, lühikese analüüsi koostamine sinna juurde ning ühtlasi Tripodi testiga tutvumine. See ülesanne pani üpris tugevasti aju ragisema, kuid õpetas taas uut vaatenurka kasutama. Ning muidugi ei saa mainimata jätta EstYesi projekti, tänu millele saab nii mõnigi kodu endale sel sügisel appi noori ja toredaid vabatahtlikke mõnest välisriigist. Tegime koostööd kodude juhtidega ja jõudsime tähtajaks nõutud taotlused täidetud. Teema oli mulle täiesti


www.hoolekandeteenused.ee

81

võõras, samuti ei teadnud kohe, kust alustada. Uurisime koos personalijuhi ja eelnevalt sertifikaadi saanud kodu juhiga aga välja, kuidas tegutsema peame ning siis andsime hoo sisse.

Kas see, mida sa enne praktikale tulekut meie ettevõttest teadsid või arvasid teadvat, erines palju tegelikkusest? Kuna mu teadmised olid nullilähedased, siis ei. Ettevõttega rohkem tutvudes olin pigem üllatunud sisemisest positiivsusest ja inimlikkusest, õhkkond oli vabam ja rahulikum kui teistes ettevõtetes, kus ma olnud olen.

Mida ütleksid inimestele, kes peavad samuti praktikakoha leidma ja kaaluvad ühe variandina AS-i Hoolekandeteenused? Milline inimene võiks tulla siia praktikat tegema? Teie juures on praktikant kolleeg. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et siia lausa peab tulema. Esiteks, kui ei ole (ja kindlasti suuremal osal inimestest ei ole) selle valdkonnaga kokkupuudet olnud, siis avardab see üht olulist osa maailmapildist, samuti empaatiavõimet. Ning teiseks, siin „kasutatakse“ praktikanti ära maksimaalselt nii talle endale kui ka ettevõttele parimal moel (ehk siis võit-võit olukord).

Sirlyle meeldis praktika ajal see, et teda kaasati erinevatele üritustele. Fotol osaleb Sirly juhtide aastakoosolekul Viljadis teatris Ugala.

Sirly Kerner tuli meie juurde praktikandina, kuidas juba paari kuu möödudes tuli ta meile päriselt tööle.


www.hoolekandeteenused.ee

82

Elluviidud ideed ja võidetud lahendused Leidlik Lahendus 2017 I koht – Türi isetoitlustusprojekt 2017. aastal hakkasime perekülades ise süüa tegema OLIVER SEEN, toitlustusjuht

Toidu valmistamisel saadavad head emotsioonid muudab positiivsemaks ka igapäevaelu tajumise. Paremaks on läinud omavahelised suhted ja rohkem ollakse rahul töötajatega.

2017. aasta oli märgilise tähendusega meie toitlustuse korralduses, sest alustasime suurt projekti, mille edukal lõpuleviimisel teevad kõik meie 11 pereküla ise endile süüa. Siiani valmistati ise vaid hommikusöök; lõuna- ja õhtusöögi tegid valmis suurte, suletavate kodude kokad ning see toimetati autoga perekülasse kohale. Esimese pilootprojekti viisime läbi Türi Kodus. 70 klienti, kes kuues peremajas teevad koos päevaste tegevusjuhendajatega ise süüa, on täna väga rahul nii iseenda, toidu kui ka tublide töötajatega Projekt käivitus märtsi alguses. Esiti tegime ettevalmistusi: mõtlesime läbi, milliseid vahendeid on ise süüa tegemiseks vaja, kes ja kuidas söögitegemist juhendama ja läbi viima hakkab, kuidas toiduaineid hangitakse ja kus neid hoitakse. Söögitegemisel kasutatakse meie ettevõtte seitsmenädalast menüüd, mis on pigem soovituslik ja samast toorainest võib valmistada ka mõnda teist, meelepärasemat toitu. Oluline on, et nädalaks ettenähtud tooraine ei saaks varem otsa ega jääks ka üle. Lõuna-ja õhtusöögi valmistamine, söömine ja koristus võtab keskmiselt aega 1,5–2 tundi, olenevalt toidust. Toidu valmistamisse on igapäevaselt kaasatud umbes 2–4 elanikku. Eks tuleb meilgi ette päevi, kus keegi ütleb, et ei tunne ennast hästi ja ei soovi süüa teha (kellel selliseid päevi ei oleks!). Sellisel juhul on tulnud appi kaaslased ning söömata ei ole keegi jäänud! Söögitegemisega täidetud tunde suisa oodatakse, sest oma köögis, oma silme all valmiv toit on hoopis maitsvam kui kaugelt kohaletoodud toiduportsud. Lisaks on paremaks läinud omavahelised suhted, sest söögitegemine ühendab. Töötajate sõnul on tänu toidu isevalmistamisele esile kerkinud nii mõnegi inimese oskused, mis varem kuidagi silma ei paistnud. Lisaks on kasvanud elanike rahulolu töötajatega – küllap sellepärast, et maitsva toidu söömisest saadakse iga päev positiivseid emotsioone.

Esile kerkivad ka “söögitegemise talendid” – inimesed, kel on selles vallas rohkem oskusi kui teistel.


www.hoolekandeteenused.ee

83

Kuidas me Viljandi kodus ise süüa teeme TAIVI KREE, Karula Kodu vanemtegevusjuhendaja

Teiseks koduks, kus elanikud ise süüa tegema hakkasid, oli Viljandi Näituse Kodu. Enne kohapealse toitlustuse algust tegime elanike vahel väikese võimekuse testi, kus igaüks sai proovida oma kätt ja oskusi kartuleid koorides. Selle väikese võistlusega saime oma elanike silma särama ja ühtlasi ka “tööpisiku” külvatud. Kõik olid hakkamist täis ja üheskoos sai hajutatud ka uue olukorraga kaasnevad muremõtted. Koostasime elanike ja töötajatega peetud ühisel arutelul köögitoimkonna grupi. Alguses oli kõik uus ja harjumatu. Tänaseks on aga välja kujunenud igapäevane töörütm. Elanike tööks köögitoimkonnas on toitlustusteenindaja abistamine toiduvalmistamisele eelnevas ehk toiduainete ettevalmistamise protsessis: seal, kus on vaja hakkida, viilutada, koorida ja tükeldada. Praktilist kasutust leiavad köögis ka meie meeste meisterdatud lõikelauad (nende valmistamisest tehtud foto osutus mullusel fotokonkursil üheks võidutööks). Ehk püüame ka köögis järgida deviisi: “Meie mehed tulevad alati appi!” Maitsva toidu keedab koos klienditoimkonnaga toitlustusteenindaja, sest päris üksi on see meie elanike jaoks siiski liiga keeruline protsess. Oleme rõõmsad, et mõned meie kodu elanikud on lausa üllatanud oma oskustega, mis kõigele lisaks paranevad iga päevaga!

Kartulikoorimisvõistlusega saime elanikel silmad särama ja tööpisiku külvatud.

Meie mehed tulevad alati appi!


www.hoolekandeteenused.ee

84

Ahjusoojad äpi-ideed mõttetalgutelt MARI MIIL, arendusjuht

Nii planeeriti JUST BE NICE vabatahtlike rakendust.

Kliendile kohandatud e-kaubanduse äpi tööleht.

Meie juhtide seas on mõttetalgud täitsa tavapärased sündmused. Ühel sellisel üritusel mõtlesime välja uusi infotehnoloogilisi lahendusi meie klientide elu ja töötajate töökorralduse parendamiseks. Kokku mõeldi välja ja esitleti kolleegidele kaheksat uue rakenduse ideed. Kõige positiivsemat vastukaja on tänaseks saanud idee „Piss-i-Alarm”. See on korduvkasutusega kiibilaadne toode, mis paigaldatakse inimese juurde, ning mis edastab infot hooldustöötaja nutiseadmesse. Teade tuleb, kui niiskustase on ületanud lubatud normi ehk vajalik on vahetada mähet või korrastada voodit. Suuremat poolehoidu leidis ka „E-pood” ehk kliendile kohandatud e-kaubanduse keskkond, kus inimene valib tooteid ja samal ajal jälgib ekraanil oma kontoseisu. Kaup tuleb kohale kulleriga. Ostuinfo salvestub, on kättesaadav eestkostjale, kliendile ja töötajale. Nii ei pea töötaja tegema rahadega seotud aruandeid ega koguma tšekke. „Taibukas nutivõru” ja „Nutijuhendaja” tegelesid klientide turvalisuse, tervise ja iseseisvuse tagamisega kliendi käel oleva nutikella või -võru abil. Võru salvestab infot kliendi tervise, asukoha jms kohta ning vajadusel saadab häire töötaja nutiseadmesse. See reageerib ka kliendi meeleolule. Võru annab kliendile infot ja meeldetuletusi tema päevategevuste kohta, aitab jõuda sihtpunkti, suhelda töötajaga. Võruga kliendid saaksid iseseisvamalt ringi liikuda ja päeva senisest aktiivsemalt veeta. „Just Be Nice” on vabatahtlike profiilide andmebaas, kuhu töötaja sisestab sündmuse ja abivajajate andmed ning äpp pakub sobivad vabatahtlikud välja. Nii saab töötaja kiirelt ja paindlikult leida abilisi, kliendid saavad rohkem ja erinevamate inimestega väljas käia. Tänu rakendusele tekiks ülevaade vabatahtlike võrgustikust ning nende töö kvaliteedist. „Teeme koos” harjutab kogukonnaliikmeid erivajadusega inimestega, pannes kohalikus ühistranspordis ekraanidele ja autoakendele jooksma videoklippe meie klientidest, nende tegemistest ja igapäevast.


www.hoolekandeteenused.ee

85

Leidlik Lahendus 2017 II koht – Valka Kodu projektid Tants ja Kirjandusklubi Projektide juht – Valkla Kodu huvijuht KAARIN TAMMER

TANTS Valkla Kodus on palju väga raskeid kliente, palju depressiooni ja apaatsust. See väljendub otseselt inimeste kehades ning toimetulekuvõimes. Soovist saada elanikud rohkem liikuma saigi alguse tantsuprojekt. Tantsutunnid toimuvad Valkla Kodu suures saalis, tantsimine kestab 1,5 tundi. Algus oli keeruline ja ebalev, kuni projekti juht, huvijuht Kaarin Tammer võttis appi psühholoogiast tuntud Paul Ekmani 5 põhiemotsiooni ehk muusika valiti vastavalt nendele. Enne tantsima hakkamist selgitas juhendaja oma teadmisi/kogemusi selle emotsiooni kohta, seejärel palus osalejatel saada kontakti selle emotsiooniga iseendas, väljendada seda ükskõik kuidas ning siis viia see liikumisse tantsupõrandal. Iganädalane tants toob emotsionaalse vabanemise ning nii mõnedki on avastanud tänu tantsule midagi olulist oma elu kohta.

Foto 80 Selline kirja jättis üks osaleja juhendajale peale tantsimist tagasisideks.


www.hoolekandeteenused.ee

86

Kirjandusklubi KAARIN TAMMER, Valkla Kodu huvijuht Alustasin tööd Valkla Kodus huvitegevuse juhina tänavu maikuus. Valkla Kodu võimaluste rakendamine reaalsesse ellu tundus tõeliselt põnev ja piisavalt suur väljakutse. Kuidas elama panna ruumid, mida näen inimtühjadena? Kuidas võita võõraste inimeste usaldust uute sündmustega, millest nad võib olla kuulnudki ei ole? Need olid minu küsimused. Avastasin esimese töönädala jooksul romantilise raamatukogu katuseakende, lademetes raamatute ja diivaniga. Esimesel kohtumisel ma raamatukogust kohe nii vaimustuses ei olnud. Aga sellele vaatamata tekkis kohe Valklasse tulles soov proovida midagi kirjandusringilaadset käima lükata.

Kirjandusklubi osutus üle ootuste menukaks Andsin endale täielikult aru, et on üsna suur tõenäosus, et elanikud kirjandusklubi omaks ei võta. Olin ju mina niivõrd uus tegelane majas, elanikud aga pigem kinnised. Usun, et pöördepunktiks sai Ingvariga (tema on üks meie kodu elanik) tuttavaks saamine. Sain teada, et ta on käinud ise üksinda raamatukogu korrastamas. Peale seda otsustasin, et proovin! Praegu kirjutades teeb mulle nalja mälestus meie esimest kirjandusklubist: huvilisi tuli kokku tõeliselt palju. Kui ma ei eksi, siis isegi rohkem kui hommikuvõimlemisse – nii üle 20 inimese koos tegevusjuhendajatega. Meil tekkis suisa raskusi raamatukokku ära mahtumisega. Minu jaoks oli see tõestus, et eestlane on kultuurirahvas – olenemata tingimustest ja eluheitluse sügavusest, ihkame ikka joonduda kõrgema vaimse eesmärgi poole. Juba teisest kirjandusklubi kooskäimise korrast sõelusid välja need kirjandusklubi auväärsed liikmed, kes tänaseni truult kohal käivad. Ja vähemalt mulle tundub, et me kõik ootame sama palju seda neljapäeva õhtusöögi eelset kohtumist. Ühine kokkulepe oli algusest peale, et selle tunniajase kohtumise jooksul on kõik mõtted, eneseväljendus ja naermine lubatud. Ning me ei mõista kedagi tema mõtete eest hukka. Kohustust kaasa rääkida ka ei ole.

Erinevate teemade üle arutlemine aitab ka iseendest paremini aru saada Millest me oma klubiõhtutel räägime? Tavaliselt lepime järgmise korra temaatika ühiselt kohtumise lõpus. Tänaseks oleme käsitlenud eraldi teemadena usku, lootust, armastust, moraali, kunsti ja selle erinevaid liike. “Väike prints” on üks teos, mida me kõik koos loeme ja mille üle muljetame. Oleme kuulanud ka öö-ülikooli raadiosalvestusi psühhoanalüüsist, mis on kahe noore kliendi jaoks andnud selgituse ja parema arusaamise oma hingepiinadest. Üks omamoodi põnev ja rikastav ettevõtmine oli ühiselt ulmefilmi vaatamine, Üks elanik avaldas sellekohast soovi ja tegime asja teoks. Järgmisel kokkusaamisel arutasime koos filmi sisu üle ja saime väga palju nalja. Näiteks kui tegevusjuhendaja Urmas peale seda kirjandusklubi liikmelt Peetrilt küsis, et mis te seal arutate, vastas Peeter: “Arutasime, kas tehisnaisega on võimalik koos elada”. Südamest naerda saab vist küll pea igal kokkusaamisel ja see on nii vabastav raskete teemade kiuste.


www.hoolekandeteenused.ee

87

Kõik klubis osalejad on võrdväärsed Minu kui läbiviija jaoks on klubi edukaks toimimiseks loomulikult väga oluline selleks ettevalmistus. Kuigi ma tunnen ennast klubi liikmetega võrdväärse osalejana, sest see, kuidas nad avanevad ja millised teadmised neil on, avardab ka minu nägemust maailmast. Ka olen saanud nendelt mitmeid väärt raamatusoovitusi. Arutleme klubis ka eksistentsiaalsete teemade üle. Klubiliige Riina näiteks nimetabki meie kohtumist filosoofiatunniks. Mulle see nimi meeldib väga. Ja muide, erinevate teemade üle saab arutleda ka mujal kui Valkla Kodu ühes ruumis. Viimane kord käisime kirjandusklubiga hoopis Viru rabas väljasõidul. Seal lauka ääres jutustasime lapsepõlvest, loodusest ja muidugi eksistentsist. Kirjandusklubi on meie jaoks ka koht, kus oma loominguga saab lagedale tulla. Julgemad ja agaramad loomeinimesed nagu Sven-Mervin, Riina, Ivo ja Peeter on seda ka teinud. Mu süda on iga neljapäeva õhtul töölt koju minnes rahul ja olen tõeliselt uhke, et meil on sellised inimesed ja sellised võimalused.

Kirjandusklubi käis maailma asjade üle arutlemas ka koduseinte vahelt väljas. Näiteks raba on mõtisklusteks väga hea koht.


88

www.hoolekandeteenused.ee

Leidlik Lahendus 2017 III koht – Uuemõisa Lambaprojekt Projekti juht – Uuemõisa Kodu tegevusjuhendaja-meister KAIE LINROOS Lambaprojekt sai alguse 2016. aasta varakevadel, mil töötajatel tekkis mõte teha oma väike loomapark. Uuemõisa Kodus töötab tegevusjuhendaja Nijole, kes peab maatalus hobikorras väikest lambafarmi. Sealt toodigi esiti prooviks väike grupp tallesid Uuemõisa Koju suvitama. Miniloomaaia n-ö kõrvalnähuna loodeti vähendada ka koduümbruse niitmiskoormust. Lambaaeda planeerides mõeldi, kuidas teha nii, et loomi oleks võimalik näha ka nendel inimestel, kellel on raske õue liikuda. Tulemuseks saadi lahendus, kus loomi sai vabalt vaatama nii Kes vaatab keda? Lambaid sai ka rulaatori kui ka ratastooliga. Ja mis eriti vahva – lambaid sai oma otse aknast vaadata. toastki vaadata! Nutikad kodu töötajad leidsid lammastele veel kolmandagi, väga olulise eesmärgi: lammastest said teraapialoomad! Moodustati loomahuviliste kogemusgrupp. Selle liikmed arutlevad, mida on tehtud ning mida on järgmisel päeval vaja teha. Kas on vaja joogivett juurde või veidi lisavilja künasse panna? Kui toidujäätmetes on leiba, siis see kuivatatakse ära, et lemmikloomad saaksid maiustada. Nii õpitakse justkui muuseas tundma koduloomi ja olema keskkonnasäästlik. Eriliselt rõõmustasid kodu töötajad Kuido üle. Kuido on Uuemõisa kodus elav noormees, kes ei saa rääkida. Varasemalt oli Kuido töötajate erilise tähelepanu all, sest soovis sageli omapäi kodu territooriumilt maailma avastama minna. Nüüd on Kuido lammaste näol leidnud head sõbrad, kelle eest on vaja iga päev hoolitseda. Nii ootab Kuido iga päev väga aedaminekut ning on üks reguaarsemaid lammaste söötjaid.

Lambad annavad võimaluse õppida tundma loomi ja keskkonnasäästlikkust.

Lambaid võttes mõeldi hoolega läbi, kuidas teha nii, et ka piiratud liikumisvõimega inimesed neid vaatama pääseksid.


www.hoolekandeteenused.ee

89

Pilguheit aasta tegemistele Mida ma kogesin kogemusnõustajate koolitusel ANITA MATIJEVSKAJA, kogemusnõustaja, Kuressaare Ruubi üksuse elanik Eelmisel aastal toimus Kuressaares Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas inimestele väga vajalik ettevõtmine. Nimelt viis Tartu Ülikool seal läbi kogemusnõustajate koolituse. Minagi osalesin sellel koolitusel. Meid oli koolitusel 12 inimest. Oli rahvast Kuressaarest, Pärnust, Haapsalust ja Tartust (Tartust oli peamine õpetaja). Nelja kuu peale kokku oli kaheksa koolipäeva, kus me pidime olema kohal, aga tuli teha ka palju kodutööd. Tuli kirjutada oma kogemuslugu, viia läbi praktika ja kõige lõpuks kirjutada lõputöö. Selle koolituse ajal valdasid mind mitmesugused tunded ja mõtted. Oli väga raskeid momente, kuid üldiselt oli kõik väga hea. Koolitus viidi läbi väga arusaadavas keeles ja mõtteid väljendati mõistetavalt.

Kogemusnõustaja ja abivajaja õpivad teineteiselt Koolitusel õppides sain aru, et kogemusnõustaja kutsumus on inimestele väga vajalik, sest üks asi on minna professionaali juurde nõu saama, kes küll mõistab hädasolijat, kuid mitte lõpuni, sest tal puudub endal otsene kogemus, mida kogeb abivajaja. Kuid kogemusnõustaja ja abivajaja võivad teineteist aidata palju tõhusamalt. Just nimelt teineteist, sest nad õpivad teineteiselt – mõlemad avavad teineteise silmad selles suhtes, mida teine pole oma elus ja oma raskes olukorras märganud. Eelduseks on muidugi see, et nõustaja peab olema tugevam kui nõustatav. Ta peab olema õppinud oma puude, haiguse või mõne muu probleemiga ise toime tulema. Mis ei tähenda, et ta ei võiks abivajajalt midagi uut õppida, kuid nõustaja peab alati teadma seda, et ta on siiski abistaja, mitte abivajaja. See ei tähenda, et ta abivajaja eest kõik tolle probleemid peaks ära lahendama. Nõustaja peab aitama abivajajal endal avada, kuid ei tohi avaldada abivajajale survet. Vastasel juhul ehmub abivajaja ära ja läheb nii-öelda lukku. Koolitusel sain veel teada, et nõustaja peab olema eetiline, usaldusväärne, inimlik, kaastundlik, heasüdamlik, siiras ja aus. Ta peab olema konfidentsiaalne.

Oma loo uuesti läbielamine oli tohutult raske Koolituse jooksul oli meeldiv see, et meie õppegrupis valitses soe, usalduslik ja siiras õhkkond, me hoidsime üksteist väga. Pean siiski tunnistama, et oleksin peaaegu koolituse pooleli jätnud. Selles ei olnud süüdi mitte minu grupikaaslased ega õpetajad, vaid mina ise. Nimelt oli mul väga raske kirjutada oma kogemuslugu. Kogemusloo kirjutamise jooksul käis silmade eest ja südamest läbi palju raskeid eluhetki, mis peaaegu murdsid mu maha. Ma mõtlesin, et kui see nii edasi läheb, ei suuda ma koolitust lõpetada. Muidugi õpetajad hoiatasid mind eelnevalt, kuid nende hoiatus läks mul kõrvust mööda. Kui raske on kirjutada kogemus-


www.hoolekandeteenused.ee

90

Anita õppis kogemusnõustaja koolituselt palju. Nüüd on tema sooviks õpitut teiste aitamiseks rakendada.

lugu, sain aru alles siis, kui hakkasin ise seda kirjutama. Ma olin peaaegu kindel, et ma jätan koolituse pooleli. Sõmeral rääkisin seda töötajatele ja nemad muidugi soovitasid mul enne poolelijätmist põhjalikult järele mõelda. Mind veenis lõpuks ümber üks meie koolituse õpetaja, kes ütles mulle palju häid sõnu ja julgustavaid mõtteid. Niisiis, kui tuli järjekordne koolipäev, olin ma jälle kohal ja ei jätnud vahele mitte ühtegi koolipäeva, kus me terve grupiga koos olime. Mind ei tabanud neil aegadel ükski tervisehäda, ei tulnud ka mingeid meeleoluhäireid, kõik sujus kenasti. Tagantjärele mõeldes olen ma väga õnnelik ja rahul, et sellest koolitusest osa võtsin ja sain endale veel ühe eriala juurde, lisaks sellele, mis mul oli eelnevalt – nimelt olen erialalt sotsiaalpedagoog. Nüüd ootan, et tekiks võimalus koolitusel saadud teadmisi rakendada kellegi aitamiseks. Ja tahaks veel õppida! Anita loo aitas arvutisse trükkida vabatahtlik Anni Polding

Tartu elanik Aivar oma uuest elust: “Rehabilitatsioon liigub selles suunas, et klient oleks omaette isiksus” Ühes meie Tartu üksuses elab mees nimega Aivar. Aivar on 49-aastane ja tuli Tartusse elama Võisiku Kodust, mis suletakse. Et Aivarile meeldib väga kirjutada ja olukordade üle mõelda, siis sündis mõte, et Aivar võiks aeg-ajalt oma mõtteid kirja panna. Siin on Aivari esimene kirjatükk: “Oktoobris 2017 sai aasta täis elada Tartus Anne üksuses kogukonna teenusel. Kui Tartusse tulime, siis aitasid töötajad elu sisse seada ja organiseerisid tööde ja tegevuste toimimist. Selleks koostati tegevusplaanid. Alguses oli segadust palju ja keegi ei saanud õieti aru, mida tegema peab. Tegutsemise käigus sai kõigepealt selgeks, et ise tuleb süüa teha, koristada ja pesu pesta. Siis tulid töökohtade pakkumised, mis olid seotud linnaruumis liikumisega. Kuidas keegi hakkama saab: kas ise või teiste abiga – nii nagu võimed ja oskused lubavad. Praegu siin elades ja tegutsedes peaksid juba paljud asjad selged olema. Nüüd saab tähelepanu pöörata vaimsele arengule. Kui on näha, et inimene ise hakkama ei saa, siis saavad teised teda abistada. Oleneb kui põhjalikult keegi asjade mõistmisse süveneb ja kui õiged on tehtud järeldused. Alati saab töötajat telefoni teel kätte, kui ise ei oska. Ürituste organiseerimine on põhiliselt töötajate teha, nagu näiteks selle aasta jõulupidu. Klientide ettepanekuid võetakse alati arvesse. Lisaks sellele, et klientidel on omad raviarstid, võib tuge leida ka sotsiaalsest rehabilitatsioonist, mida viib läbi Tartu Psühhiaatriahaigla sotsiaalõde Ivi. See toimub regulaarsete kohtumistena grupis ja vestlusringis.


www.hoolekandeteenused.ee

91

Kui mõelda eelnevale (elule enne Tartut), siis enamasti on olnud haiglaskäigud, isegi mõnel juhul pikka aega hooldekodus. Nüüd on see vabadus, et saab ise olla ja ise teha oma tegemisi. Ainult töötaja jälgib, et midagi väga viltu ei lähe. On võimalus käia Heaolu ja Taastumise koolis. Elus on paratamatult nii nagu on ja tervis pole ka kõige parem. Selleks, et end inimesena tunda, on vaja omalt poolt mõelda, et küll kõik saab aja jooksul korda ja elu läheb ikka ülesmäge. Arsti määratud ravimitel on oluline roll ja neid ravimeid tuleb tarvitada nii nagu ette nähtud. Kui juhtub, et mõnda olulist teemat ei mäleta, siis pole sellest eriti midagi. Rehabilitatsioon liigub praegusel ajal selles suunas, et klient oleks omaette isiksus. Kui midagi viga on, siis abi saab alati – olgu siis abistajaks töötaja või arst. Erihoolekandeteenusel on kliendi vastutus selles, et ta käitub korralikult ja ei tee seda, mis pole lubatud, näiteks ei tohi tarvitada alkoholi ja ei tohi olla omavahelisi tülisid. Ühesõnaga, käitumine peab olema korralik ja korrektne ning selle poole me kõik püüame. Pakutav eestkoste võimaldab oma elu paremini korraldada. Mõni arvab, et teeb ise kõike. Siis räägitakse ja öeldakse, kuidas on veel parem. Kogukonnas elades mingid asjad ja asjaolud ei piira isiksuse arengut positiivses suunas. Teiste tuge vajame kõik, kes me siin üksuses elame. Ilmselgelt neid väliseid tutvusi pole enamasti piisavalt ja inimene tunneb siis, et teda ei mõisteta. On keeruline luua uusi kontakte, kui tegemist närvihaigusega. Ühiskond pole veel piisavalt omaks võtnud arusaamist ja mõistmist, mida konkreetselt kliendile võib vaja minna. Aga küll me hakkame saame.“ Detsember 2017

Aivar Polli

Aivar koos üksusekaaslastega tähtpäeva tähistamas.


www.hoolekandeteenused.ee

92

Kuidas Tartu Kaunase üksus sai oma „Totaalse muutumise“ LIIS SIILBEK, Tartu üksuste klienditöö juht Kaunase Kodu elanikud istusid aasta lõpus ehk päris detsembrikuus kliendikoosolekul maha ja arutasid, mida teha allesjäänud mugavusraha eest. Otsustati, et seda raha kasutatakse kodu elutoa ja köögi värskendamiseks. Edasi pidime välja mõtlema, mida konkreetselt olemasoleva summa eest muretseme. Maie võitles rippuva kiiktooli välja elava arutelu käigus. Meido: “Ega me lapsed ei ole!” Maie: “Oleme küll, kiik võiks olla!” Põranda vahetamise idee tekkis eestkätt Meido ja Kaisa algatusel, kes tegid ettepanekuid elutoa põrand katta suure vaibaga, kuid Reet sõnas: „Põrand tuleb ära vahetada!“ Kaisa küsis seepeale: „Aga köök?“ Andrus, kes on muidu vaikne, ütles vaikselt: „Ruloo”, millest haarasid kinni ka teised ja toetasid tema ideed. Kaisa osutas diivanile, millele ta istus, ning juhtis tähelepanu katkistele kohtadele. Tegevusjuhendajana suunasin neid mõttele, et diivanit ei pea ilmtingimata välja vahetama, katkised osad saab ka taastada või panna diivanile kate peale. Moonika koos Maie ja Heleniga märkasid elutoa seintel olevaid kulumisjälgi ning avaldasid soovi seinte värvimiseks. Kaisa märkas elutoa kappi, kus olid raamatud ja mängud sees, ja lausus: „Kapp on logu, mis sellest saab?” Tegevusjuhendajana andsin taas erinevaid alternatiivne, kuidas kappi välja vahetada.

Kuidas kõik soovid teoks teha? Tegevusjuhendajana hakkasin nüüd soovide hindu vaatama ja kalkuleerima. Nagu karta oli, selgus, et olemasolevast rahast ei piisa kõigi soovide täitmiseks. Arutasime probleemi kolleeg Üllega, kes on sisekujundusega varasemalt kokku puutunud, ning hakkasime mõtlema, mida ja kust saaksime soodsamalt – mängu läksid nii tutvused, vabatahtlikkus, sponsorlus ja loomulikult isetegemine! Ülle sai tutvuste kaudu laminaadi elutuppa, annetaja Hiljar aitas ka selle paigaldamisega. Elanik Argo oli suur toimetaja vana põranda ülesvõtmisel, laminaadi paigaldamisel ning kummuti, ripptooli ja diivanlaua kokkupanemisel. Värvimise asemel kasutasime tapeeti, sest see oli jõukohasem ise tegemisel. Kõik elanikud aitasid eeltööde tegemisel ja lasid tegevusjuhendajal juhendada tapeetimisel, lakkimisel, laminaadi panemisel, vana põranda ülesvõtmisel ning riiuli valmistamisel. Isetegemisega hoidsime palju kokku ja saime nii võimaluse ka köögipõranda ära vahetada. Edukat kodu uuendamist tähistasime kõik koos Sheriff Saloonis, kus pistsime nahka kuuekilose hamburgeri. Aga me olime selle ju ka välja teeninud!


www.hoolekandeteenused.ee

93

Kõik tööd tehti ära üheskoos.

Igaüks sai panustada vastavalt oma oskustele.

Ja tulemusega jäid kõik rahule!

Natuke lapsemeelset rõõmu kiige näol ka tuppa!


www.hoolekandeteenused.ee

94

Võisiku kodu 13 elanikku on Võrtsjärve ääres elamuslaagris TERJE TEDER, Võisiku Kodu juht Juuli alguses toimus Võrstjärve ääres 13-le Võisiku Kodu elanikule teraapia- ja elamuslaager. Laagrilisteks olid eakamad ja füüsiliselt väheaktiivsed elanikud. Kohale saabudes seadsime end sisse, avasime pidulikult laagri ning jagasime seltskonna väikestesse tegevusgruppidesse. Üks grupp osales rannas tegevusteraapias: mõnusa taustamuusika ja järvekohina saatel (naabersuvila murutraktor andis oma osa ) meenutati vanu aegu ning jutustati mälestusi lähemast ja kaugemast ajast. Mälestused vormiti liivavormidega liivalinnaks. Näiteks vana merekaru Mati jagas muljeid oma meremeheaegadest ja reisidest kaugetele maadele. Oma mälestused vormis ta Tenerife palmirannaks. Samal ajal oli teine seltskond hõivatud sportlikumate tegevustega, mängides noolemängu. Vihmahoog küll veidi segas meie plaane, aga olime sellega arvestanud ja mõnusa kaminatule ees mängisime vahepeal toolipalli, joonistasime suurt ühispilti ja ajasime mõnusalt juttu. Veel oli laagri päevakavas petangi mängimine, jalutuskäigud loodusesse, kalalkäigud, mitmed mängud ja topispallijänn. See viimane on eriti vahva mäng – tulge külla ja õpetame teilegi! Õhtulpoolikul kütsid mehed sauna ning mitmed laagrilised mõnulesid saunalaval, kuhu nad tavapäraselt ei saa, grillisid vorste ja vahukomme ning laulsid tegevusjuhendajate Kajade rõõmsate kitarri- ja akordionihelide saatel vanu armsaid laule. Üllatuseks valmistasid töötajad laagrilistele suure maitsva tordi. Elamuslaagri idee sündis tegevusjuhendaja Helle Nõmmiksaarel ükskord 2015. a suvel. Esimene laager peeti 2016. juulis. Helle sõnul on kõige toredam laagri juures see, et kõik laagrilised on võrdsed, tegutsevad koos ja n-ö piirid on kadunud. Igapäevatöös kipuvad suures ühiselamu-tüüpi kodus kliendid-töötajad ikka eristuma. Kuid kuna laagris on töötajate-klientide suhtarv 2:1, on võimalik kõiki kaasata ning kõigile vajalikul määral tähelepanu pöörata. Laager pakub võimaluse ületada oma hirme ja proovida midagi täiesti uut – või siis tuletada meelde ammu unustatud vanu oskusi.


www.hoolekandeteenused.ee

95

Laagris mängiti igasuguseid põnevaid mänge.

Selline näeb välja topispallijänn!

Teraapiakoer Kutt, ühtlasi ka laagriülem.

Mälestused vormusid liivalinnaks.


www.hoolekandeteenused.ee

96

Kuidas Võisiku mehed Brüsselis käisid TERJE TEDER, Võisiku Kodu juht “Tere, ema! Me läheme märtsis Brüsselisse! Mis sa arvad?» “Hulluks oled läinud?” “Ei, mina ei ole – Margit on!” Selline kahekõne toimus jaanuaris Võisiku Kodu elaniku Rando ja tema ema vahel. Jaanuaris sai reaalseks meie ammune plaan võtta ette lennureis ja külastada Brüsselit. Veidi organiseerimist, poliitikutega suhtlemist, päris palju asjaajamist – kuid oma tasuta reisi bürokraatliku Euroopa südamesse saime kätte! Nagu iga reis, algas meie omagi planeerimisest. Kõigepealt tegime väikse ühise pildivaatamise ja rääkisime, mille poolest lennureis näiteks laevareisist erineb (Projektiga Oma silm on kuningas ehk OSK on meie kliendid juba käinud nii Rootsis, Soomes kui ka Lätis ). Arutlesime hirmude üle ning rääkisime, mida põnevat võiks reisilt oodata.

Esimene lennureis, harjutused iseseisvaks eluks ja 20 tundi Brüsselit Reisipäev jõudis kätte kuidagi väga kiiresti. Teele tuli asuda öösel. Tallinna lennujaamas seisime silmitsi esimese harjutusega iseseisvaks eluks: unised ja pahurad tollitöötajad ei lubanud elanikke abistada piletite skäneerimisel ega aidanud ka ise, kuid tublid poisid said lõpuks hakkama! Tollikontroll põhjustas sellele vaatamata rõõmsat elevust, kuna kõik, mis võib piiksuda, tuli eemaldada. Teine iseseisvuse harjutus ootas meid lennukis, sest sattusime istuma poistest eraldi. Brüsselis siirdusime kõigepealt külastama oma peamist sihtkohta – Euroopa Parlamendi hoonet. Saime kuulata selgitusi ja huvitavaid fakte saadikute ja parlamendi tööst, külastada teleriekraanidelt tuttavat suurt koosolekutesaali ning kohtusime Eesti saadiku Urmas Paetiga, kes rääkis oma tööst ning oligi meie võõrustajaks. Pealelõunal ootas meid pidulik lõunasöök Itaalia restoranis Positano. Sellega sai n-ö planeeritud programm läbi ning asusime omal käel suurlinna imetlema. Kõigepealt vaatasime üle Brüsseli olulisimad turismiobjektid Grand Place’i ja Manneken Pisi , seejärel sai rahulikumalt nautida imelist arhitektuuri. Reisipäev kujunes 20-tunniseks, kuid olime kõik vaprad ning pidasime vastu. Ka teisel päeval tutvusime linnaga, külastasime imelisi kirikuid-katedraale ning maitsesime kohalikke hõrgutisi. Õhtul suundusime aga juba kodu poole.

Hirmud ei realiseerunud Kodu juhina olin seda reisi planeerides tegelikult üsna hirmul – või õigemini oli mul lausa surmahirm: kas ikka kõik sujub lendamisel ja rahvarohkes suurlinnas, ega keegi ära ei kao või paanikasse ei lähe. Vaatasin igaks juhuks valmis isegi maismaad pidi kojutulemise võimalused, juhuks kui keegi enam rohkem lennukile nõus pole minema. Minu jaoks oli reis parim kinnitus, et kaks aastat tööd ja seiklemist projektiga OSK on andnud suurepärase tulemuse. Kaasas olnud neli poissi on kõik väga pikaajalised ööpäe-


www.hoolekandeteenused.ee

97

varingse hoolduse kliendid. Tänaseks on neist saanud julged ja viisakad kodanikud, kes tulevad toime igas olukorras. Olgu see siis tundmatute roogade söömine restoranis, uutmoodi kohvimasinaga võitlemine hommikukohvi kättesaamiseks või lennureis. Nad ei erinenud mitte millegi poolest teistest inimestest ning kuskilt ei paistnud välja, et nad on aastakümneid viibinud suhteliselt suletud keskkonnas.

Meid võttis vastu Eesti saadik Urmas Paet

Meie peamiseks sihtkohaks oli Euroopa Parlamendi hoone

Aga saime vaadata ringi ka kogu linnas

Kommipoodi uudistamas


www.hoolekandeteenused.ee

98

Tallinna Laagna üksuse töötajad premeerisid elanikke Rootsi reisiga LOTA AADLA, Laagna üksuse tegevusjuhendaja Märtsi lõpus käis Tallinna Laagna üksus kruiisitamas. Et meie elanikud on olnud tublid ja kohanenud kiiresti, mõtlesime töötajatega neid premeerida ja motiveerida ühe vahva reisiga Rootsi. Mõeldud – tehtud! Juba esmaspäeva hommikul ärgates oli õhus tunda mõnusat reisiärevust. Mõni oli pakkinud oma koti juba nädal tagasi, mõni tegi seda veel viimase minutini. Selga tõmmati kõige paremad riided ja pähe joonistati kõige uhkemad silmad! Seejärel – seljakotid selga ja sadama poole! Laevas ootas meid – elanike suureks üllatuseks – aknaga kajut. Peale kehakinnitust ja väikest puhkust olid kõik valmis meelelahutusprogrammiks. Seekord oli laevas kevadiselt särtsakas show-programm Kariibimere suurimalt saarelt Kuubalt. Ladina-Ameerika rütmide saatel keerutati jalga hommikutundideni. Stockholmis saime sõita mitme erineva metrooga. Käisime vaatamas kuningalossi vahtkonna vahetust ja külastasime erinevaid muuseume. Esimesena käisime kuninglikus muuseumis, kus olid eksponeeritud vanad hobusetõllad, kuninglikud riided, ehted ja relvad. Kõige põnevamaks osutus aga lastenurk, kus sai teha erinevaid naljakaid pilte. Teiseks muuseumiks valisime kuningliku mündi muuseumi, mille viimastele korrustele me ei jõudnudki, sest see oli nii suur! Peale seda jalutasime veel mööda linna ja käisime poes. Kuigi päev oli pikk, tantsiti ka tagasiteel pikki tunde. Üks on kindel – seda reisi meenutame veel tükk aega! P.S. Kas mõtlesid seda lugu lugedes, kes selle reisi eest maksis ja kui palju? Maksid elanikud ise. Kui palju kahepäevase kruiisi eest Stockholmi ja tagasi maksma pidi? Ööbiti aknaga kajutis, söök polnud hinna sees, see võeti ise kodust kaasa. Pakkumised tehtud? Ja siin on õige vastus – reis läks igaühele maksma 5 eurot! Selle eest tuleb tänada fantastilisi Laagna üksuse töötajaid, kes erinevaid kinkekaarte ja boonuspunkte kombineerides oma hoolealustele just sellise hinna välja võlusid.

Kuningliku vahtkonna vahetust vaatamas. Laeval nautisime täiel rinnal pakutavat meelelahutusprogrammi.

Hetk enne laevale minekut.


www.hoolekandeteenused.ee

99

Valkla Kodu välkväljasõit loomaaeda KAARIN TAMMER, Valkla Kodu huvijuht Valkla Kodu elanike üks populaarseimad väljasõidukohti on aegade ja erinevate muutuste jooksul olnud Tallinna loomaaed. Ikka ja jälle küsib keegi, kunas jälle suurde loomaaeda saab. Suures loomaaias on palju ruumi ja loomi ning lisaks sõit läbi põneva pealinna – ilmselt need ongi huvi põhitegurid. Ja loomulikult on ühe loomaliigi juurest teise juurde liikudes vahetu kaaslastega muljete jagamine lõbus! Seekord käis sügiseses loomaaias meie vaimupuuetega poiste osakond. Eriliselt hästi on selles osakonnas korraldatud meeskonnatöö: kui väljasõitudel käiakse, ei jää reeglina mitte keegi maha. Kaasatakse kõik elanikud ning võimalikult palju osakonna töötajaid. Meie jaoks on oluline, et igas olukorras säiliks rahu ja kord, sest selle osakonna elanikud on üsna noored ja vallatud.

Põnevuste top: ahvid, mänguväljakud ja hamburgerid Loomaaias olid kõik väga uudishimulikud ning rahul: vaatamisväärsusi jagus seal tõepoolest igasse ilmakaarde. Eriti palju põnevust oli igat sorti ahvipuuride ees, kus gorilladega lausa kehakeeles suhelda sai. Elevust lisasid ekskursioonile ka loomaaia territooriumil asuvad mänguväljakud – midagi sarnast soovivad elanikud väga ka Valkla Kodu aeda. Ekskursioon lõppes hamburgerite söömisega, mis oli samuti ekskursantide seas väga pikisilmi oodatud tegevus. Eks mitu tundi loomaaias andis lisaks heale meeleolule pärast ka kontides ja lihastes tunda. Järgmise hommiku õuetreeningusse poisid suure väsimuse tõttu ei jõudnudki, kuid töötajaid olid selles osas mõistvad – kõike ju kogeti koos!


www.hoolekandeteenused.ee

100

Kokkuvõtteks: 20 asja, mida on meil kõigil õppida psüühilise erivajadusega inimestelt Kokku pandud meie töötajate kogemuste põhjal. 1. Inimeseks olemist. Enda aktsepteerimist sellisena, nagu sa oled ja endaks jäämist. 2. Oskust ja julgust olla siiras, vahetu ning aus inimene ilma mingite maskideta. 3. Oskust siiralt rõõmustada. Ka väikeste asjade üle: et tuldi külla, et täna saab kooki, et miski õnnestus hästi. Oskust jätta muretsemine kõrvale, kui on kasvõi väike põhjus rõõmustada. Oskust oma rõõmu ka välja näidata ja teistega jagada. 4. Oskust aktsepteerida teisi inimesi sellistena, nagu nad on. Psüühilise erivajadusega inimesed ei tee vahet, kas sul on silmad suured, oled sa modelli moodi ilus või hoopiski tüse – nemad armastavad sind sellisena, nagu sa oled. 5. Oskust usaldada inimesi ja suhtuda kaasinimestesse alati positiivselt. Oskust osutada teistele positiivset tähelepanu ja teha komplimente. 6. Oskust hoida sõpru ja neist tõeliselt hoolida. Oskust peale erimeelsusi andeks anda ja oma sõprus taas üles leida. 7. Mõistmist hukkamõistmise asemel. Kui ümbritsevad inimesed suhtuvad erivajadusega inimestesse halvasti ja ütlevad seda julmalt välja, siis ütlevad nemad: nad lihtsalt ei tunne meid, me saame neist aru ja ei pane neile seda pahaks. Või ehk oli tal lihtsalt paha tuju. Olenemata negatiivsetest hinnangutest nende suhtes (ka meedia vahendusel), on erivajadustega inimesed endiselt rõõmsameelsed, kogukonna suhtes sallivad ning motiveeritud ühiskonnaelus osalema. 8. Suhtumist, et me kõik oleme väärtuslikud ja kõigiga tuleb suhelda nagu võrdväärsega. Sallivust, stereotüüpideta suhtumist ja teiste kohtlemist eelarvamusteta. Erivajadusega inimesed ei tõrju ümbritsevaid inimesi nahavärvi, puude või haiguse, staatuse, rahvuse, orientatsiooni või välimuse pärast. Juhtum elust: Türi poe juures oli purjus mees selili kukkunud, ukerdas kui kilpkonn käed-jalad taeva poole ning enam püsti ei saanud. Kümmekond inimest liikusid mööda, proovides pingsalt sinnapoole mitte pilku pöörata ja samas talle mitte peale astuda. Keegi ei läinud appi. Kuni tuli Türi Kodus elav psüühilise erivajadusega inimene, kes ilma igasugust hinnangut andmata mehe püsti aitas ja sõbralikult lausus: “Noh, kukkusid jah? Ma aitan üles. Ära enam kuku, eks!” 9. Tingimusteta hoolimist. 10. Oskust olla tänulik. 11. Oskust austada endast nõrgemaid. 12. Huvi ja heas mõttes uudishimulikkust ümbritseva ning kaasinimeste suhtes. Näiteks vestluse algatamist: “Tere! Mis Su nimi on? Kuidas Sul läheb?” kuuleb kõige sagedamini just nendelt inimestelt. 13. Oskust kasvõi vahelgi tulla välja kiiruse ja raha maailmast. 14. Rutiini hindamist. Kui enamasti nähakse rutiinis justkui oma vaenlast, sest see tüütab, tekitab stressi ja on igav, siis nemad näevad selles oma sõpra: see annab kindlust, maailma mõistmist ja turvatunnet. 15. Julgust. Psüühilise erivajadusega inimestes ei ole nii palju enda tekitatud piiranguid ja


www.hoolekandeteenused.ee

101

seetõttu on nad tihti julgemad kui keskmine inimene. Seda on eriti näha suhtlemisel: nad ei häbene abi küsida, komplimente öelda või ka oma pahameelt väljendada. 16. Mõistmist, et sõnadel on tähendused. Iga lubadus ja sõna jääb neile meelde ja nad eeldavad, et antud lubadused viiakse alati ka täide. 17. Töössesuhtumist. Töö on võimalus ja privileeg, mitte kohustus. Suhtumist, et võimalus tööd teha annab võimaluse olla kasulik ja vajalik. Soovi teha mistahes tööd, isegi kui pole seda varem teinud, isegi kui see pole kõige meelepärasem või isegi kui selle jaoks pole veel piisavalt osavust. Kuid hoolimata kõigest saab töö lõpuks ikka tehtud! 18. Soovi olla ühiskonnale vajalik, anda oma võimaluste piires oma panus, mitte olla ise abivajaja. Soovi võtta aktiivselt osa kogukonnaelust, olla huvitatud ja entusiastlik pakutavate tegevuste osas. 19. Kannatlikkust ja inimlikkust. Oskust õppida oma (psüühilise või muu) haigusega elama ja seejuures teisi omasuguseid toetada. Oskust tulla elu keerdkäikude kiuste välja ka väga rasketest olukordadest. Ka siis, kui tervis mõjutab tegemisi iga päev, mitte kaotada lootust – elada, õppida, töötada ja lõbutseda. 20. Oskust unistada suurelt ja püüelda oma eesmärkide poole, isegi siis, kui need näivad esmapilgul kättesaamatud.

Meil on nii palju anda! Kui minister Kaia Iva Karula töökeskuses käis, sai ta kaasa suure ja sooja kalli.

Me oskasme rõõmu tunda – igast hetkest, pisikestest asjadest, ilusast ilmast ja headest inimestest!


102

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutamisest Varjupaigateenusel olevate inimeste arv on viimase kolme aasta jooksul järjepidevalt langenud. Kui 2015 I poolaasta lõpus oli Vao Keskuses teenusel üle 110 inimese, siis 2017. aasta lõpuks teenindati kokku poole väiksemat hulka inimesi (sh Vägeva Kodus 24). Jätkuvalt on kõige rohkem pagulasi pärit Ukrainast. Võrreldes 2016. aastaga on kasvanud väljaspool majutuskeskust elavate taotlejate arv, mis tähendab, et inimesed on üpris kiirelt saanud jalad alla, tegutsevad ja töötavad iseseisvalt ega vaja meie sekkumist. Pagulaste sotsiaalse tausta osas hakkab silma, et viimaste aastatega on naiste ja laste osakaal pagulaste hulgas hakanud tõusma. Kui 2015. aasta lõpus moodustasid naised 18% ja lapsed 32% pagulastest, siis möödunud aasta lõpuks oli naiste osakaal tõusnud 27 %-le ja laste osakaal 37 %-le. Absoluutarvudes on meeste hulk langenud pea poole võrra. Aasta jooksul esitati rohkem kaitse taotluseid kui mullu, kuid kaitse saanuid oli vähem. Üllatavalt suur on vabatahtlikult tagasipöörduvate ja ka kaitse taotluse tagasi võtvate inimeste hulk. Kahetsusväärselt palju on kasvanud teadmata kadunud inimeste arv, tervelt 66% võrreldes eelmise aastaga. Hea meel tõdeda, et erinevalt kvoodipagulastest on majutuskeskusest rahvusvahelise kaitse saanutest lahkunud teise Euroopa riiki vaid 11% inimestest, kuigi see arv on suurem, kui 2016. aasta vastav näitaja.

Keeleõppes ja tööhõives on arenguruumi küllaga Peamised pagulastega läbiviidavad tegevused majutuskeskuses on Eesti kultuuri- ja komberuumi tutvustamine ning sellega kohandumise soodustamine. Nende tegevuste hulka käivad lisaks kohanemiskohvikule ja Eesti elukeskkonnaga tutvumisele ka eesti keele õpe ning tööhõive edendamine. Viimatinimetatud tegevused ei ole pagulastele kohustuslikud ja nõuavad sestap majutuskeskuse personalilt leidlikkust ning järjepidevust, et inimesed osaleksid. Loodetud 65% osaluse asemel võttis eesti keele tundidest osa kõigest 33% täiskasvanud varjupaigataotlejatest (Vaos 18% ja Vägeval 48%) Kuigi tööealiste pagulaste osakaal on püsinud viimase kolme aasta jooksul sama, on neist tööga hõivatud inimeste osakaal langenud. Kui 2015. aasta lõpus oli pea 53% varjupaigataotlejatest töö leidnud, siis möödunud aasta lõpuks oli töökohta omavate inimeste osakaal vaid 27%. Langenud on ka Töötukassas registreeritud taotlejate arv (2015. aasta 7 ehk 37% tööealistest ja töötamise õigusega inimestest, 2017. aasta lõpus 3 ehk 27%). Madala tööhõive ja tööturuteenustes osalemise üheks põhjuseks on asjaolu, et pagulaste hulgas on suurenenud naiste osakaal, kes oma taustast tulenevalt on varem keskendunud

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

103

perele ja vajavad aega meie riigis aktiivse naise rolliga kohanemiseks. 9 tööealisest rahvusvahelise kaitse saanutest, kes täna veel keskuses elavad, on Töötukassas registreeritud 5 ehk 56%. Majutuskeskuses teenindatavate pagulaste arv. 100 90 80 70

10 9

60

8

50 40 30

24

66

20

9 49

12/31/2015

Väljaspool keskust elavad varjupaigataotlejad

34

10 0

Rahvusvahelise kaitse saanud

15

12/31/2016

Varjupaigataotlejad keskuses

12/31/2017

2015–2017 kolm riiki, kus oli keskmiselt kõige rohkem pagulasi. 50 45 40 35

25

Ukraina

30

Süüria

25 20 15 10 5 0

8

8 6

15 2015

11 2016

8 7 7

Sudaan Iraak Gruusia Armeenia Albaania

2017

Pagulaste jagunemine soo ja perekondliku kuuluvuse järgi. 100 90 80 70 60 50 40 30

24 14

20

38

10

10

0

31.12.2015

23 16

18

34

13

14

18 7

31.12.2016

31.12.2017

lapsed naised mehed pered


104

Lisad Lisa 1. Olulisemad sündmused 2017. aastal

Jaanuar

1. jaanuar – avasime Haapsalus kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. jaanuar – avasime Tallinnas kaks kümnekohalist kogukonnas elamise üksust 12. jaanuar – Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetati Sõmera, Võisiku, Erastvere, Koluvere, Imastu ja Tori kodude reorganiseerimiseprojektid Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) toetatava meetme investeeringute kavasse

Veebruar

10. veebruar – avati Türi uus töökeskus

Märts

1. märts – avasime Raplas kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. märts – avasime Viljandis kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 29. märts – President Kersti Kaljulaid külastas Uuemõisa töökeskust ja valmistas koos klientidega sinilillemärke

Aprill Mai

1. mai – avasime Tartus kaks kümnekohalist kogukonnase elamise üksuse 27. mai – erivajadusega inimeste talendikonkurss Talendijaht 2017 Vääna-Viti Kodus

Juuni

1. juuni – avasime Jõgeval kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 30. juuni – toimus Kunda kogukonnas elamise üksuse sarikapidu Juuni lõpp – võtsime vastu otsuse anda kogukonnateenuse üksustes elavatele inimestele elukoha registreerimiseks meie ettevõtte omandis olevatesse korteritesse ruumi omaniku nõusolek. Elukoha saavad registreerida inimesed, kes on uues üksuses elanud vähemalt kuus kuud.

Juuli

1. juuli – avasime Jõgeval teise kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. juuli – avasime Paides kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. juuli – muutus ettevõtte nõukogu koosseis. Seniste nõukogu liikmete Maret Maripuu, Väino Tõemetsa ja esimees Marika Priske asemel asusid nõukokku sotsiaalkindlustusameti nõunikul Katrin Tsuiman, Sotsiaalmi-

www.hoolekandeteenused.ee


www.hoolekandeteenused.ee

nisteeriumi tööala asekantsler Janar Holm ning kinnisvaraettevõtjale Jaanus Juss. Rahandusministeeriumi kindlustusvaldkonna spetsialist Tõnu Lillelaid jätkas ka uues nõukogus.

August

2. august – Rahandusministeerium allkirjastas otsuse, millega tunnistati vastavaks ja rahuldatuks Võisiku Kodu reorganiseerimise taotlus 26. august – IX Erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu ning käsitöölaat Viljandi lauluväljakul

September

1. september – avasime Ahtmes (Kohtla-Järvel) kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. september – avasime Paldiskis kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. september – avasime Paides kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. september – avasime Jõhvis teise kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 1. september – muutsime kliendilepingute sõlmimise korda. Kui erihoolekandeteenuse osutamise üldtingimused on kõikidele ühtesugused, siis kliendi (eestkostjaga) lepitakse kokku ja allkirjastatakse eritingimused ehk teenuse osutamise erisused. 1. september – kasutusvalmiks sai uus tervisealane täiendõppe e-kursus. Loenguid on kokku 11 tunni ulatuses, need hõlmavad klienditöös olulisi teadmisi. 12. september – saime peresõbraliku ettevõtte märgise 13. september – Rahandusministeerium allkirjastas otsuse, millega tunnistati vastavaks ja rahuldatuks Imastu, Sõmera, Tori, Erastvere ja Koluvere kodude reorganiseerimise taotlused.

Oktoober

5. oktoober – Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sai tunnistused kätte esimene grupp tegevusjuhendajaid, kes õppisid töökohapõhises õppes

November

1. november – avasime Haapsalus teise kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 21. november – võtsime vastu eetikakoodeksi

Detsember

1. detsember – avasime Kundas kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse 15. detsember – avasime Kuressaares kümnekohalise kogukonnase elamise üksuse

105


7

10

102

60

59

50

Jõhvi Ahtme

Jõhvi Narva

Jõhvi Puru

Karula Kodu

Kehra Kodu

Kodijärve Kodu

Kogula Eakate-

10

10

10

Paldiski Rae

Pärnu Kuldse

10

10

10

84

Tallinna Haabersti

Tallinna Laagna

Tallinna Mustakivi

Tapa Kodu

Sõmera Kodu

60

24

10

10

10

108

360

321

Sinimäe Kodu 42

60

50

279

81

81

10

60

54

124

50

59

60

107

90

153

Kokku

81

16

AK PAG

Sillamäe Kodu

50

ÜH

10

20

4

IT

40

6

TE

Rapla Nurme

20

10

4

TT

Rakvere Lille Kodu

Kodu

10

10

Paide Aia

10

10

Kuressaare Ruubi

20

20

Kunda Mere

10

20

87

87

59

40

20

10

10

Koluvere Kodu

kodu

7

10

Jõgeva Piiri

82

10

10

Jõgeva Allika 10

10

Imastu Kool-kodu 6

67

Haapsalu Tamme 33

10 12

10

10

KE

10

ÖK

Haapsalu Kuuse

110

ÖT

124

ÖH

Erastevere Kodu

Kokku

2017.aastalõpu seisuga

60

318

50

81

112

59

40

28

31

134

ÖH

42

10

20

79

32

ÖT

6

ÖK

24

10

7

10

23

10

10

7

KE

12

10

10

10

10

10

4

10

10

5

TT

4

7

TE

2016. aastalõpu seisuga

20

4

7

IT

50

ÜH

21

AK PAG

106 www.hoolekandeteenused.ee

Lisa 2. Teenusekohtade jagunemine koduti 2017 ja 2016.


10

10

Tartu Jaama

Tartu Kaunase

90

51

Vändra Kodu

Vääna-Viti Kodu

Vao Keskus

90

40

202 10

10

2146 1374 222 106 271

50

Kõik kokku

22

Vägeva Kodu

10

215

Võisiku Kodu

Viljandi Männimäe 13

16

73

51

Uuemõisa Kodu

100

71

Valkla Kodu

70

59

10

40

221

16

258

86

12

ÖT

106

100

ÖK

156

4

16

10

15

10

KE

140

12

10

17

10

TT

73

51

22

AK PAG

ÖH – ööpäevaringne erihooldus

21

50

ÜH

31

0

IT

ÖK -ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel

11

0

TE

2016. aastalõpu seisuga

59

70

60

60

ÖH

2225 1546

51

88

50

50

274

100

60

70

60

10

71

60

45

Kokku

70

22

AK PAG

Türi Kodu

50

ÜH

60

24

IT

55

6

TE

Tõrva Kodu

4

TT

Tori Kodu

10

10

10

10

KE

10

100

ÖK

Tartu Mõisavahe

12

ÖT

10 55

ÖH

Tartu Laseri

Kodu

10

Tartu Anne

Kokku

2017.aastalõpu seisuga

www.hoolekandeteenused.ee 107

ÖT – ööpäevariingne erihooldus liitpuudega inimestele

KE – kogukonnas elamine

TT – töötamise toetamine

TE – toetatud elamine

IT – igapäevaelu toetamine

ÜH – üldhooldusteenus

AK – asenduskoduteenus

PAG – varjupaigataotlejad


www.hoolekandeteenused.ee

108

Lisa 3. Üldmajandusnäitajad Kasuminäitajad Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus

2017

kasv

osakaal

2016

20 315 719

-0,8%

77,6%

20 474 603

5 880 645

995,0%

22,4%

537 069

5 697

2 863

Kaubad, toore, materjal ja teenused

-5 483 524

3,3%

23,8%

-5 308 673

Mitmesugused tegevuskulud

-2 069 549

-3,3%

9,0%

-2 140 110

Tööjõukulud Palgakulu

-9 277 495

-9 366 311

Sotsiaalmaksud

-2 982 263

-3 034 826

-187 025

-176 404

Muud Tööjõukulud kokku

-12 446 783

-1,0%

-2 693 264

-11,6%

11,7%

-3 048 281

-371 295

147,8%

1,6%

-149 862

3 137 646

-242,0%

-2 209 932

2 135

-94,2%

36 604

3 139 781

-244,5%

-2 173 328

31.12.2017

kasv

osakaal

31.12.2016

Käibevara kokku

8 986 570

47,6%

20,9%

6 087 776

Põhivara kokku

34 083 436

2,3%

79,1%

33 308 492

Varad kokku

43 070 006

9,3%

Lühiajalised kohustused kokku

3 251 394

9,3%

Pikaajalised kohustused kokku

0

Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikahjum Kokku finantstulud ja -kulud Aruandeaasta puhaskasum

54,0% -12 577 541

Bilanss Varad

39 396 268

Kohustused ja omakapital 7,5%

2 973 737 0

Kohustused kokku

3 251 394

9,3%

7,5%

2 973 737

Omakapital kokku

39 818 612

9,3%

92,5%

36 422 531

Kohustused ja omakapital kokku

43 070 006

9,3%

39 396 268


www.hoolekandeteenused.ee

109

Klientide arv ja keskmised finantsnäitajad 2017

kasv

%

2016

2 320

-12

-0,5%

2 332

Müügitulu kliendi kohta kuus

730

-2

-0,3%

732

Kaubad, toormaterjal ja teenused kliendi kohta kuus

197

7

3,7%

190

74

-2

-2,2%

76

447

-2

-0,4%

449

97

-12

-11,2%

109

Kulud kokku kliendi kohta kuus

828

-2

-0,2%

830

Kasum kliendi kohta kuus

113

191

-244,6%

-78

2017

kasv

%

2016

940

-41

-4,2%

981

Müügitulu töötaja kohta kuus

1801

62

3,6%

1739

Palgakulu töötaja kohta (kuus)

822

26

3,3%

796

Klientide arv

Mitmesugused tegevuskulud kliendi kohta kuus Tööjõukulu kliendi kohta kuus Kulum kliendi kohta kuus

Töötajate arv ja finantsnäitajad Töötajate arv (täiskohale taandatud aasta keskmine)


www.hoolekandeteenused.ee

110

TEGUSAM ELU – sellest mõtteviisist juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks ja mitmekülgseks eluks kogukonnas.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2017  
AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2017  
Advertisement