9.2 Emmaste lugu: kaugeimast Eesti ääremaast meedia lemmikuks See lugu on tegelikult küll vallast ja selle kunagisest vanemast Kalev Kotkasest. Et aga Emmaste on väike 1100 püsielanikuga vald, ja et see, mis seal 1990ndatel korda saadeti – kui ääremaast sai üleöö koht, kust käidi palju õppust võtmas –, oli üksjagu teedrajav ja senini õpetlik, siis usun, et näide väärib edastamist27. Emmaste on kauge kant. Kaugem isegi kui Misso Eesti kagunurgas. Sest kaardil küll väiksemale vahemaale tuleb lisada paaritunnine praamisõit ja ooteaeg. Ja on ka aegu, kus meri sügiseti mässab või talviti jää nii kokku kuhjab, et ei saagi üle vee. Teisalt on aga Emmaste ja selle sadamakant Sõru olnud ajaloos pigem Euroopale lähemal kui enamus Eestit: siin on merd sõidetud ja laevu ehitatud. Rannikualad on iga pool maailmas ettevõtlikumad ja avatumad. Nii ka Emmaste. Nii nagu paljud praegused tublid külavanemad, ei arvanud ka Kalev, et temast saab vallavanem. Aga sai. Enne seda oli ta veel olnud Tallinna Tehnikaülikooli aspirantuuris (nüüdsel aal doktorantuur) ja töötanud sotsiaalministeeriumis kõrge riigiametnikuna. Mingil hetkel otsustas ta linnaeluga lõpparve teha ja kolis koos perega maailma elik Sõru otsa Tohvrile. Proovis kätt eraettevõtja ja abimaavanemana. Aga siis panid nad kokku valimisliidu „Emmaste koostöö“ ja oh imet – võitsidki 1996nda kohalikud valimised. Kes hakkab vallavanemaks? Kõikide pilgud peatusid Kalevil. Mis tal muud üle jäi. Et näide peab olema seotud arengukavaga, siis ei saa sellest üle ega ümber. Külajutt räägib sellest, et võtsid Kotkas ja abivallavanemaks kutsutud Heller Sööl toobi õlut ligi, istusid maha ja panid kirja Emmaste „päris arengukava“, mis kujutas endast kolmveerandil leheküljel loetelu tegevustest. Siis hakatigi järgmisel päeval neid asju järjest tegema. Seda lugu, kui see tõesti nii juhtus, võiks muidugi kohe kritiseerida. Et kuhu jäi siis laialdane elanike kaasamine ja visiooni loomine, millest me siin käsiraamatus pikalt ja laialt rääkisime. Et miks ei tehtud SWOTi ja kus oli eesmärgipuu? Jne. Arvata aga on, et visioon sellest, mida teistmoodi teha, kujunes võimuliidu kamraadide peas juba siis, kui nad valimisteks valmistusid. Ega siis valimisliidu osalised niisama kandideerimiseks nõusolekut ja rahvas hääli anna – selleks peab ikka kindel veendunus olema, et suudetakse pakutud visioon ka ellu viia. Ka 11 vallaametnikku – täpselt jalgpallimeeskond! – elasid võimuvahetuse üle ja asusid tööle. Mida siis tehti? Emmaste uue võimu arendustegevuse saab jagada nelja kategooriasse: 1) 2) 3) 4)
töökohtade loomine ja kohalike teenuste arendamine, füüsilise ja ehitusliku keskkonna arendamine, kogukonnavaimu loomine ja koha müük, institutsioonide arvukuse kasvatamine ja nende tugevdamine.
1997-1998 loodi vallavalitsuse kaasabil ettevõtetes 120 uut töökohta. Et 1999. aastal oli Emmastes kokku 509 töötajat, siis tähendab see, et üle veerandi töökohti tuli lisaks. Kuidas siis? Kõigepealt tehti kaugemal olevad töökohad kättesaadavaks – pandi käima valla subsideeritud buss Kärdlasse ja toona veel töötanud Kõrgessaare kalatööstusse. Edasi abistati oma ettevõtteid uute turgude leidmisel. Kasutades vallavanema tutvusi, õnnestus 27
Vt ka Raagmaa, G. (2001) Public Leaders in Regional Economic Development. European Planning Studies,9,8, pp. 1039-54.
68