__MAIN_TEXT__

Page 1

1/2012

MUUDA MAAILMA JUBA TÄNA!


SISUKORD

JUHTKIRI

JUHTKIRI LK 3 Sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudel

LK 4–10

luse Arendamise Sihtasutusega, et vedada koos kolmeaastast teabe- ja kommunikatsiooniprojekti „Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks“, loomaks soodsat alust sotsiaalsete ettevõtete tekkimisele.

ajujahi kümme õppetundi lk 11–12 Briti nõukogu töö eestis sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas lk 13 PIKAAJALINE ETTEVÕTLUSKOGEMUS väärib jagamist lk 14–15 Miks hinnata ühiskondlikku mõju?

lk 16–17

kompimismeeltega euroopat VAllutama

lk 18–23

keskkonnasõbralik ja teenib kasumit

LK 24–27

velonaudid tuunivad rattad popiks lk 28 sotsiaalne talupidamine kui ühiskondlikkus põllumajanduse kaudu lk 29–31 sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustik

lk 32–33

programmi “noored kooli” noorteprojektid kui sotsiaalse ettevõtlikkuse kasvulava ettevõtlus või ettevõtlikkus?

www.heategu.ee info@heategu.ee Häid Uudiseid annab välja Heateo Sihtasutus. Ajakiri on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud Antalis Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint. Ajakirja on kokku pannud vabatahtlik toimetus (aitäh!)

lk 34–35

lk 36–37

õigetest ideedest ja inimestest saavad alguse suured asjad lk 38–41 mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus?

lk 42

Peatoimetaja: Margarita Sokolova Tehniline toimetaja: Agne Tamm Keeletoimetaja: Kristel Ress

Murdepunktid lk 43

Kujundaja: Liina Puusepp

mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus? mõtteid kunstiande kandjalt

lk 44

SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS LÄBI JOONMEEDIA SILMADE

lk 45

üleskutse

lk 46–47

Kirjutajad: Margarita Sokolova Agne Tamm Birgit Rootsi Riinu Lepa Lo Rihvk Kadri Talvoja Nele Mets Meeri Klooren Mervi Raudsaar Kaie Karolin Külli Metsar Priit Kasepalu

2

Heateo Sihtasutus alustas 2010. aastal koostööd Ettevõt-

Kolme aasta jooksul kaasame projekti mitmeid organisatsioone üle Eesti, kes on oma põhitegevusega panustavad noorte ettevõtlikkusse, uute ettevõtete loomisesse ning kodanikuaktiivsuse suurendamisse. Olulisteks koostööpartneriteks projekti elluviimisel on olnud Heateo vabatahtlikud, ärisektori spetsialistid oma teadmistega ja sotsiaalsed ettevõtjad oma kogemustega. Sotsiaalse ettevõtluse maailmas ja laiemalt kogu vabakonnas on tõusnud kõige aktuaalsemaks teemaks oma tegevuse hindamine ehk ühiskondliku mõju mõõtmine. Selleks, et tõhustada nii oma portfelliorganisatsioonide kui ka teiste vabaühenduste tööd, algatas Heategu projekti, mille eesmärgiks on välja töötada organisatsiooni tegevuse mõõdikud. Sotsiaalne ettevõtlus on muutumas üha päevakajalisemaks teemaks ning on inspireerinud isegi kunstnikke väljendama oma arusaama uute meedialahenduste või vabakunsti näol. Sotsiaalse ettevõtluse all mõeldakse heade tegude tegemist, millegi paremaks muutmist, kellegi aitamist või hoopiski taaskasutust. Kõiki neid erinevaid arvamusi ühendab aga üks arusaam – soov muuta maailma paremaks paigaks. Seekordne Heade Uudiste number pakub loodetavasti motivatsiooni, kuidas olla või hakata maailmamuutjaks sotsiaalse ettevõtluse kaudu.

Margarita Sokolova Heateo Sihtasutus 3


sotsiaalse ettevõtluse ärimudel

sotsiaalse ettevõtluse ärimudel

Sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudel Margarita Sokolova

sotsiaalset poolt, mille pärast organisatsioon on üldse ellu kutsutud. Mudeli keskmeks on missioon, millest lähtuvad järgnevad viis ärimudeli komponenti: abivajajad, visioon, tegevused, seotud sihtrühmad ning tooted/teenused. Missioon vastab küsimusele, millist lahendust sotsiaalne ettevõte pakub selleks, et leevendada või lahendada ühiskondlikku probleemi.

Möödunud aastal korraldas Heateo Sihtasutus läbi 23 sotsiaalse ettevõtluse koolitust üle Eesti. Koolituste eesmärgiks oli anda võimalikult mitmekesine ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest ning varustada osalejaid abivahenditega, et nad saaksid olla toeks alustavatele sotsiaalsetele ettevõtjatele või hakata selleks ise. Abivahenditeks olid praktilised näited nii Eesti kui ka välismaa sotsiaalsetest ettevõtjatest, näidistaotlused ja võimalikud lahenduskavandid ühiskondlikele probleemidele, sealhulgas lihtsustatud sotsiaalse ettevõtluse ärimudel.

Mööda noolt edasi liikudes jõuame abivajajateni. Tegemist on sihtrühmaga, kelle probleemi leevendatakse või lahendatakse. Mida kitsam sihtrühm, seda tõenäolisem on organisatsiooni tegevuse efektiivsus. See aga ei tähenda, et organisatsiooni võimekuse suurenemise korral jääb sihtrühma suurus muutumatuks. Võimekuse kasvamisega laieneb ka sihtrühm.

Ärimudeli eesmärgiks on aidata leida omavahelisi seoseid abivajajate, toodete või teenuste, väärtuste ja seotud sihtrühmade vahel. Lihtsustatud ärimudel on abiks sotsiaalsele ettevõttele, et saavutada võimalikult tugev majanduslik iseseisvus ja jätkusuutlikkus, sealjuures mitte ära unustades

Kui missioon ja abivajajad on kaardistatud, liigume visiooni suunas ehk otsustame, kuhu 4

VISIOON

ABIVAJAJA

Millist probleemi lahendatakse?

Kellele pakume?

SEOTUD SIHTRÜHM

MISSIOON

Kes maksab?

TEGEVUSED Milliseid tegevusi rakendame?

TOOTED/TEENUSED Mille eest makstakse? VÄÄRTUSED

Tooted või teenused, mida sotsiaalne ettevõte pakub, omandavad väärtuse tänu sellele, et nad lähtuvad missioonist. Olenevalt organisatsiooni valikutest ei pruugi tooted ja teenused olla missiooniga otseselt seotud. Mida vähem on toode või teenus missiooniga seotud, seda enam ta peab ostjale pakkuma lisaväärtust.

tahab organisatsioon jõuda. Vastavalt organisatsiooni suutlikkusele seatakse mõõdetav eesmärk (tajutav sotsiaalne muutus). Mudeli parempoolne lahter „Tegevused“ tähistab erinevaid programme ja tegevusi, mis on suunatud abivajajale, et parandada tema olukorda või siis lahendada missioonist tulenevat eesmärki. Tegevust rahastatakse toodete ja teenuste müügist. Aga kes on nõus maksma?

Lisaväärtus kajastub toote või teenuse enda näol või siis läbi organisatsiooni tegevuse.

Eelkõige peaks lähtuma nendest, kes on huvitatud selle probleemi lahendamisest. Millised on võimalikud koostööpartnerid ning millisele ühiskonna osale läheb kõige enam korda probleemi lahendamine või leevendamine?

Nimelt: ostes sotsiaalse ettevõtte toodet või tarbides teenust, tajub maksja oma panust ühiskondliku probleemi lahendamisesse või leevendamisesse.

Tõenäoliselt on sihtrühmad tihedalt seotud abivajajatega. Tihti juhtub, et leitud potentsiaalsed kliendid ei ole maksuvõimelised. Seejärel peaks 5


Hea sotsiaalse ettevõtte edu toob oskus vastata kuuele olulisele küsimusele ning oma tegevuses juhinduda vastustest:

sotsiaalse ettevõtluse ärimudel

võimalik mõõta abivajajate olukorra paranemist, keskkonna või õigusaktide muutust või probleemi aktuaalsuse muutumist.

4. Kes on meie sihtrühmad? On kaks peamist rühma: need, kellele avaldatakse otsest, ning need, kellele kaudset mõju. Võib juhtuda, et sihtrühmad on omavahel põimunud. Oluline on eristada abivajajatest neid, kes on valmis muutuste eest maksma.

1. Mis on meid häiriv ühiskondlik probleem?

5. Millist väärtust me oma sihtrühmadele loome?

Tavaliselt on lahendust vajav probleem tihedalt seotud ettevõtte juhi enda kogemusega, ehk et ühiskonna murekoht on teda isiklikult teatud määral puudutanud. Seetõttu on oht probleemi käsitleda liiga kitsalt või vastupidi, liiga laialt. Heaks abimeheks oleks probleemi analüüs. Tasub arutada läbi meeskonnaga, partneritega või sõpradega, kas südamelähedane probleem on üldine ning hõlmab teatud ühiskonna osa. Samuti on oluline pöörata tähelepanu teguritele, millest probleem tekib ning pöörata tähelepanu abivajaja määratlemisele.

Ühiskondliku probleemiga tegelemine on väärtus iseeneses. Teatav muutus algab juba ühest inimesest, kuid keerulisem on luua koos meeskonnaga suurt muutust ühiskonnas. Kindla tegevuskavaga, kaardistatud sihtrühmadega on võimalik muuta idee omaseks kõikidele organisatsiooni kaasatud inimestele, kes hakkavad tegutsema ühise missiooni ja väärtuse nimel. Sotsiaalse ettevõtluse võtmesõnaks on koostöö.

2. Mis on meie lahendus?

6. Kes on nõus väärtuste eest maksma?

Märgates vastutustundliku kodanikuna probleemi, tormame seda lahendama, kuid kas meie tegevused on alati efektiivsed või jätkusuutlikud, selle peale reeglina ei mõelda. Head lahendused võivad olla idee tasandil iseenesest mõistetavad, kuid keerulised teostada. Või vastupidi – tegevused võivad olla väga lihtsad, kuid nende efektiivsus võib olla puudulik. Eduka sotsiaalse ettevõtte tegevused on mõõdetavad ja tänu sellele on lahenduste kaardistamine lihtsustatud.

Kliendid ja koostööpartnerid, kes näevad organisatsiooni võimekust lahendada aktuaalset ühiskondlikku probleemi, on valmis organisatsiooni toetama. On ettevõtteid ja eraisikuid, kes märkavad teravalt ühiskondlikke kitsaskohti. Kuna ühiskonna all mõistame erinevaid sotsiaalseid gruppe, siis mitte alati ei osata hinnata teiste muresid. Seega on organisatsioonil oluline roll leida need tegevused ja lahendused, mis tooksid selgelt välja sihtrühma seotuse probleemiga.

3. Kuidas me oma lahenduse mõju mõõdame?

Kuidas aga on vastanud eeSpool välja toodud küsimustele Heateo toetusportfellis olevate sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad, Terve Eesti Sihtasutuse juht Keit Fomotškin ja MTÜ Abikäsi juhatuse liige Indrek Ülper?

Klassikalise äriettevõtte puhul mõõdetakse tulemuslikkustkasumlikkusega, milleks võivad olla finantside kasv, ettevõtte laienemine, kvaliteedi tõus jne. Sotsiaalses ettevõtluses kehtivad samad parameetrid, olles tihedalt seotud missiooniga. Seega lisanduvad sotsiaalsed mõõdikud. Olenevalt ühiskondlikust probleemist ja lahendist on 6

Mis on ühiskondlik probleem, mis teid häirib? Miks te näete seda probleemina?

Terve Eesti Sihtasutuse lihtsustatud ärimudel

Ühiskondlik probleem on HIVi epideemia. Juba sellepärast, et HIV on viimastel aastatel hakanud enam puudutama just tavalisi inimesi. Üha enam nakatutakse sugulisel teel, mis tähendab, et epideemia puhul on oht väljuda riskirühmade kontekstist. Igaüks meist võib HIViga kokku puutuda. Selleks võib piisata vaid ühest kaitsmata seksuaalvahekorrast. Samas on HIV probleem, mida saab tõhusalt ennetada. Läbi selle, et me kaasame ennetustöösse ettevõtjad, tõstame tööealise elanikkonna teadlikkust ning vähendame tavaelanikkonna võimalikku riskikäitumist.

VISIOON 2015. aastal on uute HIV-positiivsete arv alla 100 inimese

SEOTUD SIHTRÜHM Ärisektor/ ettevõtjad, haridusasutused (koolid, lasteaiad)

ABIVAJAJA Õpetajad ja lapsevanemad

MISSIOON TOOTED/TEENUSED Ennetusprogrammid VÄÄRTUSED 7

TEGEVUSED Ennetusprogrammid; avalikkusele suunatud üritused; koostöö TAI-ga, SOM-ga, EHPV-ga


Mis on teie lahendus lähtuvalt missioonist?

jõudnud koostööni ning milline on olnud koolituste tagasiside? Muuhulgas küsime ettevõtetes toimunud koolituste järel alati, mis on need kolm järgmist sammu, mida kindlasti peale koolitust tehakse. Oluline on ka see, et osaleja saab senisest teadlikumaks ja on enda jaoks tuvastanud probleemi, et see võib teda reaalselt puudutada. Kõige lihtsam tegevus on rääkida oma partnerite ja lastega, teha HIV-test.

Visioon on, et 2015. aastal on uute HIV-positiivsete arv alla 100 inimese. Me tahame luua olukorra, kus me ei peaks mõtlema, et Eestis on HIVi epideemia. Me oleme andnud oma panuse HIVi epideemia peatamisesse. Tegevustena on kavas ennetusprogrammid, millest tuleb ka suurem osa meie tulust. Neile lisanduvad mitmesugused avalikkusele suunatud üritused, mida korraldame koostöös ettevõtete koalitsiooniga „Hooli“.

Samuti mõõdame, kui palju oleme suutnud ühiskonnas teemat kajastada ehk seda, kui palju on meie tegevust kajastatud meedias. Mõõdame annetajate hulka. Terve Eesti Sihtasutuse üks kõrvaltegevustest on annetuste kogumine, et pakkuda abivajajatele tasuta koolitusi. Seetõttu on ka annetajate hulk on mingil määral oluline.

Mida on mõeldud suunatud ürituste all? Koalitsiooni üks eesmärkidest on HIVi testimise propageerimine, seega teeme avalikke testimisüritusi. Et tuua välja ärisektori suuremaid riske HIVi epideemia kontekstis, teeme erinevaid uuringuid, et neid riske näidata. Koostöös avaliku või kolmanda sektori partneriga korraldame üritusi, mis juhivad tähelepanu olemasolevale probleemile. Lisaks anname panuse, et ise olla partneriks olulisematele valdkonnas tegutsevatele avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele.

Millist väärtust annetajatele loote? Väärtus on annetajate teadlikkuse suurendamine – nad on saanud ülevaate probleemist ja tunnetavad, et see on tugevalt ühiskondlik. Lisaväärtus on see, kui läbi oma annetuste aidatakse kaasa üldisemale teadlikkuse paranemisele. Annetaja teab, et ta annetab õpetajate ja õpilaste heaks.

Kes on need koostööpartnerid?

Milliseid väärtusi Terve Eesti Sihtasutus pakub?

Peamisteks koostööpartneriteks on TAI, SOM ja EHPV. Olles sotsiaalne ettevõte, aitame ka neid, kes sageli ei saa endale teadlikkuse suurendamist lubada. Üks teemadest, mida me käsitleme, on lapse seksuaalse arengu koolitused. Abivajajateks on õpetajad ja lapsevanemad, kes mängivad olulisemat rolli teadlikkuse suurendamisel. Seotud sihtrühmaks on ärisektor ehk ettevõtted, kuid samas tasuvad teenus eest ka haridusasutused, koolid ja lasteaiad.

Ettevõtjad aduvad, et just nemad on võtnud niivõrd stigmaatilise ja raske teema käsitleda ning seeläbi näidanud ennast hooliva tööandjana. Üldiselt see ei ole väga tavaline, et ettevõte panustab tervishoiuvaldkonda. Koolituste tagasisidest oleme tihti välja lugenud hinnangu: “Nüüd tundsin, et tööandja hoolib minust“. See on üks väärtus: kuvandi loomine ja hoolimine. Teine väärtus on kindlustunne, et me oleme selle teema oma ettevõttes läbi rääkinud. See annab kindlustunde, et et kui ettevõttes peaks juhtuma, et mõni töötaja on nakatunud HIVi, siis tänu koolitusel omandatud teadmisele ei ole ettevõtte sisekliima häiritud. Samuti on lisaväärtuseks, kui ettevõte tunneb, et ta on panustanud aktuaalse ühiskondliku probleemi lahendamisesse.

Milliseid mõõdikuid te kasutate? Kuidas mõõdate HIV epideemia ennetamise mõju? Lihtsam mõõdik, mida kasutame, on inimeste arv, kes on tänu Terve Eesti Sihtasutusele saanud teadlikumaks. Teiseks – kui mitme ettevõttega oleme 8

sotsiaalse ettevõtluse ärimudel

MTÜ Abikäsi lihtsustatud ärimudel VISIOON Erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamine

SEOTUD SIHTRÜHM Kohalikud omavalitsused; eraettevõtted, kes vajavad telemarketingi teenust

ABIVAJAJA Erivajadusega töötud

MISSIOON Erivajadustega inimeste tööhõive parandamine TOOTED/TEENUSED Telemarketing, andmesisestus, töövahendus, tööjõurent, koolitused

TEGEVUSED Nõustamine, koolitamine, võimaluse korral töökohtade loomine

VÄÄRTUSED

Millest sai alguse MTÜ Abikäsi?

Millist ühiskonna probleemi te näete ja tahate lahendada?

Isiklikust vajadusest. Olin peaaegu aasta aega töötu olnud. Kuigi töölesaamiseks olid mul kõik vajalikud eeldused olemas, osutus töökoha leidmine raskeks.

Probleem seisneb erivajadustega inimeste tööhõives, millest on tingitud ka madal eneseväärikus. Seega on meie eesmärgiks parandada tööhõivet erivajadustega inimeste seas, mille tulemusena nad tunnevad ennast täisväärtuslikuna. Käies tööl, on neil esiteks tegevust ja teiseks raha, millega avanevad paljud võimalused.

Abikäe sünniloos on palju kokkusattumusi. Nägin televiisorist Ajujahi projekti reklaami. Otsustasin saata mõned oma äriideed. Peagi teatati, et üks minu ideedest on edasi pääsenud.

Kes maksab nende toodete ja teenuste eest, mida te pakute?

Seejärel hakkasin kiiresti nuputama, kuidas saada kokku meeskonda. Meeskond koos, läksime ideed esitlema. Ma ei ole kindel, et kui me poleks selle äriideega edasi pääsenud, kas oleksimegi selle idee realiseerimisega alustanud.

Ettevõtted, kellel on vaja telemarketingi teenust. 9


sotsiaalse ettevõtluse ärimudel

ettevõtluskonkurss RUBRIIK ajujaht

On ettevõtteid, kes pöörduvad meie poole, sest nad on sotsiaalselt vastutustundlikud. Näiteks Viasatiga sai koostöö alguse tänu sellele, et ta on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte. Kuna esimese koostöö-aasta jooksul suutsime pakkuda kvaliteetset ja tulemuslikku teenust, sõlmisime tänavu aastal mahukama lepingu.

Milliseid tegevusi rakendate probleemi lahendamiseks ? Pakume töötutele erivajadustega inimestele koolitusi, tööharjutust ning ka tööd.

Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis ma ei oska öelda, miks nemad meid valisid. Osalesime riiklikus hankes, mille raames võeti meiega ühendust ning sooviti kohtuda. Peale kohtumist algas koostöö.

Kui erivajadusega inimene tuleb teie juurde, siis kuidas te temaga alustate?

Sellegipoolest tuleb ca 90% tellimustest, sarnaselt tavaettevõtlusele, tutvuste kaudu. Ja 10% teenuse tellijatest pöörduvad meie poole sotsiaalse aspekti pärast. Kokkuvõtteks – selleks et midagi saada, peab inimesi tundma.

See sõltub inimesest. Kõigepealt me vestleme inimesega, et saada aru, milline ta on ja mida talle võiks pakkuda. Seejärel uurime, millega ta ise tahaks tegeleda, millest on huvitatud ning milline on tema unistuste töö. Sellele järgneb koolitamise etapp. Peale koolitust suuname ta tööle. Kahjuks tänase päeva seisuga pole meil võimalust kõigile töökohta pakkuda, kuid me pingutame selle nimel.

Kuidas te oma ettevõtmise edukust mõõdate?

Millist väärtust annab töökoht erivajadusega inimesele?

Me mõõdame kahte moodi. Üks osa edukusest on rahaline ehk siis eesmärk on teenida tulu, selleks et veepeal püsti püsida ja teine osa on seotud meie eesmärgiga. Aasta eesmärgiks on tööle suunatud inimeste arv. Loomulikult on meil klassikaline eelarve ees, mida jälgime, et mitte miinustesse minna, kuid samas otsime kogu aeg lisavõimalusi.

Reeglina pöörduvad meie poole inimesed, kes on olnud töötud aasta või kümme aastat. Mõni on juba üle 40, kuid ei ole päevagi tööl käinud. Näiteks pöördus meie poole üks keskealine meesterahva, kes, olles 42 aastane, ei olnud kunagi varem töötanud. Täna sõidab ta uhke autoga ja on jõukam kui mina. Temas peitus avastamata geenius, mis avanes tänu võimalusele proovida teha tööd. Tema elu on väga palju muutunud. Seda on väga kerge näha, kelle elu on muutunud. Tõsi küll, mitte kõigil, mõni ei tahagi muutust.

Mis on alustamise puhul olnud kõige suuremaks väljakutseks?

Ajujahi kümme õppetundi

Erivajadustega inimestega suhtlemine. Iga inimene on erinev ja seega ka lähenemine peab olema erinev, et inimene ei tunneks ennast solvatuna. Samas peab jääma konkreetseks, et luua muutust ning anda inimesele võimalus muutuda. Muud asjad on minu jaoks olnud lihtsamad.

Ajujaht on Eesti suurim ettevõtluskonkurss ja see on tänavu jõudnud juba viienda hooajani. Jälgides konkursil osalejaid ja Eesti idufirmade olukorda laiemalt, saab tuua esile kümme peamist õppetundi.

Kui võrrelda algusperioodi tänase päevaga, siis on palju muutunud. Alustades oli meil palgatud inimene, kelle ülesandeks oli telefonivahendusel otsida ruumidesse mööblit, arvuteid ning muid kontori jaoks vajalikke asju. Täna meil ei ole sellist töökohta vaja, sest suudame soetada praktiliselt kõike, mida vaja.

Küsimus on motivatsioonis, kas sa tahad oma elu muuta? Muutub eelkõige elukvaliteet. Töö tõstab enesekindlust ning raha annab võimaluse reisida, elada luksuslikumalt – lubada endale mitmesuguseid asju.

Miks kliendid, kes vajavad telemarketingi teenust, pöörduvad teie poole? 10

Lo Rihvk, Ettevõtluskonkurss ajujaht. Foto: erakogu.

Maailmas ei ole midagi päris uut. Tihtipeale arvatakse, et uue eduka idufirma loomiseks peab mõtlema välja midagi päris uut, midagi, mida mitte keegi ei ole varem teinud. Tänapäeva maailmas on millegi seni avastamata väljamõtlemine aga suhteliselt võimatu. Seepärast tuleks keskenduda rohkem sellele, kuidas olemasolevaid tooteid ja teenuseid mingil viisil paremaks muuta. Nagu ütles Rainer Sternfeld (ABB) Ajujahi inspiratsiooniseminaril: „20. sajandil õppisime asju leiutama ja 21. sajandil õpime neid asju juhtima, tõhusamaks muutma, optimeerima”.

Uued ideed tekivad seoste leidmise kaudu. Enamik Ajujahile esitatud ideedest on seotud meeskonnaliikmete praeguse töö või hobiga. See tähendab, et tõeliselt head mõtted lahendavad mingit konkreetset probleemi ja tulenevad elust enesest. 11


KOOSTÖÖPARTNER Oma ideesse tuleb armuda, kuid mitte jäägitult. Tihtipeale juhtub, et meeskond jääb oma esialgse idee külge nii kinni, et ei oska seda teise nurga alt vaadata ega edasi arendada. Reaalsuses aga käivitub heal juhul äriplaan B, suurema tõenäosusega lausa plaan X, Y või Z. Oma ideesse tuleb suhtuda avatud meelte ja paindlikkusega, et idee saavutaks oma täieliku potentsiaali. Siin on asjakohane tuletada meelde Steve Blanki idufirma määratlust: „Startup is a temporary organisation designed to search for a repeatable and scalable business model”. Blanki järgi on idufirma juba loomu poolest selline moodustis, mis on pidevalt kõige paremini toimiva ärimudeli otsingutel. Kui ärimudel on paigas ja järele proovitud, kujuneb selle põhjal nn päris-ettevõte. Ärge lööge oma ärimudelit liiga kiiresti lukku, vaid otsige ja katsetage! Ajujaht pakub selleks väga head turvalist keskkonda.

arendada üleilmset äri, mis nõuab palju inimtööjõudu, seepärast tuleb meil eriti palju vaeva näha sellega, et töötada välja kavalad ärimudelid, mille puhul mahu kasvades inimtööjõu ega teiste kalliste ressursside vajadus ei kasvaks. Ja selline mõtteviis tuleks võtta omaks algusest peale, kuna hiljem võib oma toote või teenuse kohandamine suurtele turgudele olla keeruline ja kulukas. Raha ei ole peamine, vähemalt päris alguses mitte. Idufirmad kipuvad liiga ruttu keskenduma investorite otsingutele – siis, kui neil ei ole veel selget ettekujutust oma ärimudelist ega sellest, kui palju ja milleks neil rahastust vaja on. Ajujahil püüame meeskondi aidata eelkõige selles, kuidas arendada ideest toimiv äri, ning alles seejärel õhutame neid kaaluma investori kaasamise võimalusi ja tingimusi. Investeeritakse meeskondadesse. Uue ettevõttega alustamine nõuab suurt riskivalmidust, pühendumist, motivatsiooni ja oskust teha tiimitööd. Meeskonna pädevus peamistes ärivaldkondades ja meeskonnaliikmete omavaheline klapp on üks põhikriteeriume, mille järgi hinnatakse idufirma edupotentsiaali. Seega vali oma tiimiliikmeid hoolikalt, räägi nendega ootused ja panused selgelt läbi. Jäta meelde: businesses don’t fail, people do.

Mõte ilma teostuseta ei ole suurt midagi väärt. Oleme tihti pidanud puutuma kokku sellega, et keegi arvab, et mõni Ajujahile esitatud idee oli temal tegelikult juba ammu olemas ja et idee on temalt ära varastatud. Siinkohal tuleb mõista, et ideed kui niisugust on äärmiselt keeruline kaitsta. Kõige parem kaitse on teostus. Inimestel on väga palju ideid, mis on peast läbi käinud, kuid vaid vähesed suudavad neid ellu viia ja on selleks motiveeritud. Seega, kui keegi on asja kätte võtnud ja „sinu” idee ära napsanud, ei jää sul enamasti üle muud kui endale tuhka pähe raputada, et sul endal ei olnud õigel ajal pealehakkamist.

Tuleb osata õppida teiste kogemustest. Idufirmade tugisüsteemid on ehitatud peamiselt üles kogemuste jagamisele. Mentorid jagavad oma kogemusi, žürii kommenteerib ja annab tagasisidet, eri idufirmade asutajad kohtuvad omavahel, kutsutakse esinema edukate ettevõtete juhte jne. Kõik need inimesed räägivad mitmesugustest juhtumitest ja kogemustest. Noor ettevõtja peab omandama hea analüüsimise, seoste leidmise ja ka üldistamise oskuse, et panna nendest väärtuslikest kogemustest enda jaoks midagi kõrva taha ja kasutada ära oma äri arendamisel.

Oluline on teha vahet heal ideel ja heal äriideel. Kui oled välja mõelnud mingi toreda vidina, kuid ei oska vastata küsimustele, kuidas on võimalik sellega raha teenida, kes on klient ja kui suur on potentsiaalne turg, on tegemist lihtsalt ühe vahva leiutisega, mitte vinge äriideega. Meie kogemus näitab, et nendele küsimustele vastuste leidmine ei ole meeskondade jaoks just kerge, kuid Ajujahil või investorite silmis edu saavutamiseks peab sul olema neile vastus.

Investeeri suhetesse. Panustada tuleb strateegiliselt oluliste suhete loomisse ja realiseerimisse. Eesti idufirmade maastikul toimub igal nädalal võrgustikuüritusi, seminare, esitlusi ja muud. Neid võimalusi tuleb targalt kasutada ja igalt ürituselt lahkuda vähemalt ühe uue väärtusliku kontaktiga, mis võimaldab sul liikuda lähemale oma kliendile, leida mõni hea koostööpartner, investor vmt. Ja ära unusta ise aktiivne olla ja neid kontakte kasutada!

Born to be global. Eesti idufirmadel kipub olema liiga vähe julgust vaadata Eestist kaugemale. Kiputakse mõtlema, et alustame Eestist ja siis läheme Lätti, Leetu ja võib-olla Soome ka. Sten Tamkivi on öelnud, et Eesti ei pruugi olla paljude toodete ja teenuste puhul üldse hea katsetamisturg, sest Eesti on liiga väike. Siin ei saa 12

Briti Nõukogu töö Eestis sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas Kadri Talvoja, Briti Nõukogu Kui hakata mõtlema sotsiaalsele ettevõtlusele Eestis, ei ole Briti Nõukogu tavaliselt esimene organisatsioon, mis inimestele pähe tuleb. Ometi on Briti Nõukogu rääkinud sellel olulisel teemal mitmesuguste projektide kaudu kaasa juba mitu aastat.

kogemuste vahetamise võimalust ja luua pinnast uute koostöövõimaluste jaoks. Nii suurenes loodetavasti ka avalikkuse teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest ning kohalikud ettevõtjad leidsid võimalusi, kuidas kasutada Suurbritannia kogemusi ära Eesti arengus.

Näiteks 2010. aasta kevadel viisime „Loovlinnade” projekti raames mitu Eesti noort sotsiaalset ettevõtjat Varssavisse seminarile „Innovation for Urban Challenges”. Seminari eesmärk oli tuua kokku sotsiaalseid ettevõtjaid kõikjalt Euroopast, et nad saaksid õppida üksteise kogemustest ja nii oma ettevõtet arendada.

Sotsiaalse ettevõtlusega on lähedalt seotud teine teema, mis on südamelähedane Briti Nõukogule nii Eestis kui ka üle terve maailma: see on sotsiaalne vastutustunne. Eelkõige seisame organisatsioonina selle eest, et tuvastada ja seejärel eemaldada tõkked, mis takistavad teatud ühiskonnarühmade ligipääsu sellistele võimalustele, mis võimaldaksid neil täielikult osaleda tööelus ja laiemalt ühiskonnaelus.

Samal aastal korraldasime Eestis Shoreditch Trusti endise juhi Michael Pyneri kaks avalikku loengut. Ta rääkis sellest, kuidas muuta elukeskkonda meie ümber paremaks ning kuidas põhjapanevalt uuendada piirkonna majandust ja looduskeskkonda – kohalike inimeste toel ja kohalike inimeste jaoks.

Rahvusvahelise organisatsioonina on meil äärmiselt suur haare. Seetõttu teeme kõik endast oleneva, et meie pühendumus võrdsele kohtlemisele ja ühiskonna eri rühmade kaasamisele kajastuks otseselt meie töös ja tegemistes ning oleks eeskujuks ka teistele. Selle tagamiseks on kaasamise põhimõtted lõimitud meie organisatsiooni protsessidesse ja tegevustesse. Sotsiaalse vastutuse põhimõtted on esindatud meie programmides alates planeerimise esimestest sammudest kuni projekti lõpparuandeni välja.

Briti Nõukogu on sõltumatu organisatsioon, kes arendab Suurbritannia ja Eesti vahel kultuuri alal koostööd. Eestis oleme aastaid tegelenud paljude valdkondadega alates haridusest ja keeleõppest kuni sotsiaalse ettevõtluse ja kaunite kunstideni. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme hakanud viima oma projekte ellu koostöös partneritega. Et Heateo Sihtasutus keskendub oma igapäevatöös sotsiaalsele ettevõtlusele, on see arusaadavalt meie jaoks ainuõige organisatsioon, kelle poole pöörduda seoses selle valdkonna projektidega.

Alates eelmise aasta lõpust on Eestis asuva Briti Nõukogu prioriteediks kunst ja loomemajandus ning seepärast olemegi tasapisi vähendanud tegelemist teiste valdkondadega. Briti Nõukogu ei ole enam toetusi jagav organisatsioon. Meie tegevus on suunatud eelkõige koostööle meie heade partneritega kunsti- ja loomemajanduse alal. Ehkki meie tegevuse põhirõhk ei ole enam sotsiaalsetel teemadel, aitame me endiselt leida Eesti organisatsioonidel kontakte Suurbritanniast ning propageerime oma rahvusvahelisi koostöövõrgustikke ka Eestis.

Heateo Sihtasutuse korraldatud sotsiaalse ettevõtluse konverentsile ja kogemuskohvikutesse olid kutsutud ka Suurbritannia ettevõtjad Mark Sydenham ja Roger Evans. Tänu sellele saime Eesti ettevõtjatele ja avalikkusele mullu tutvustada Suurbritannia sotsiaalseid ettevõtteid, pakkuda 13


aasta vabatahtlik

Vabatahtlikuks panustamiseks on vaja kolme asja: sisemist vajadust, aega ja pädevust.

Milline oli su esimene mulje Abikäest?

Oma hariduselt olen hoopistükkis kultuuritöötaja – nõukogude ajal tegelesin aastaid muusikaga, muu hulgas laulmise ja koorijuhtimisega. Ent vabariigi saabudes mõistsin peagi, et uues, kapitalistlikus süsteemis muusikaga ennast ära ei elata ning hakkasin tegelema hulgikaubandusega. Majanduse vastu tundsin ma tegelikult huvi juba keskkooli ajal, kui käisin majandusteemalisel olümpiaadil. Majandus on lihtne ja loogiline!

Ma nägin, et neil oli olemas mõte ja tahtmine. Mõte oli sõnastatud, aga küllaltki puudulikult. Alguses me tegelesimegi oma idee sõnastamise, selgekstegemise ja müümisega. Mis on üldse meie soov ja eesmärk? Algus oli ikka päris keeruline. Tee teadmatuse tasandilt teadmise tasandile on pikk ja konarlik. Aga ühel hetkel võtsid eestvedajad ennast kokku ja asi lükati käima. Nad on tublid olnud.

Kust ikkagi tuli ind panustada vabatahtlikuna vabasektorisse? Kuidas sa sattusid Heateo partneriks ja MTÜ Abikäsi mentoriks?

Mis sind selle ettevõtte juures köitis, et hoolimata keerulisest algusest asusid sa ikkagi pikaajalise mentori rolli?

sotsiaalsele närvile äritunnetus ja loogiline mõtlemine, siis selle pinnalt saab juba kaugemale minna.

Kõige rohkem haaras mind küsimus, kas ma saan või ei saa kasulik olla – isiklik saavutusvajadus. Kui viskad püssi põõsasse ja tunned, et ei saa hakkama, siis on nadi tunne.

Kui ma paar aastat tagasi oma töö suurettevõtte juhina lõpetasin, tekkis mul vaba aega. Mind otsis üles Heateo juht Mart Kuusk, keda ma tundsin juba varem, ja tegi ettepaneku hakata nõustama verinoort organisatsiooni Abikäsi.

Pikaajaline ettevõtluskogemus väärib jagamist! Foto: Krissi Kõiv

Eelmise aasta lõpus tunnustas president Ilves silmapaistva vabatahtlikuna endist hulgikaubanduse lipulaeva Kaupmees ja Ko juhti, praegust Heateo partnerit Margus Pressi.

Kõigepealt palju õnne! President tunnustas sind hiljuti vabatahtliku tegevuse eest. Kas tänu heale sõnale tuli ka indu juurde?

Kogenud ettevõtja ja tippjuhina aitas Margus mentorina kaasa MTÜ Abikäsi* käivitamisele. Miks panustab endine suurettevõtte juht nüüd oma kogemuste jagamisse, uuris Agne Heateost.

See oli küll väga meeldiv kogemus, aga eks ind oli juba varem olemas. Ega tunnustus otseselt ei mõjutanud mind midagi rohkem või teistmoodi tegema. Küll aga oli huvitav võimalus sellisest üritusest osa võtta. 14

Sinu panus vabasektorisse on eelkõige pikaajalise ettevõtlus- ja juhtimiskogemuse jagamine noorte ja vähemkogenud juhtidega. Kuidas sa ise ärivaldkonda sattusid?

Millised otsused on Abikäe puhul õiged olnud?

Vabatahtlikuks tegutsemiseks on vaja kolme asja: sisemist vajadust, aega ja pädevust. Vajadus mul oli ehk isegi varem, ent lõpuks tekkis ka aeg, mida panustada. Ja kõik need kogemused, mis ma olin saanud ettevõtja ja juhina – oleks olnud kahju lasta neil raisku minna. Kui näen, kuidas ümberringi on nii palju saamatust ja oskamatust asju teha, siis mõtlen sellele, milline ma ise olin 20 aastat tagasi ... no ei tulnud ma teatud asjade peale tookord. Ja nii ma arvasingi, et ei oleks õige lasta kõigil oodata paarkümmend aastat, et saada kogemusi, vaid anname neile kogemusi natukene varem.

Kõik otsused on teinud juhid ise. Mina olen ainult nõustanud, soovitanud ja jälginud. Areng on seepärast nende enda teene. Mina olen abiks põhimõttelistes küsimustes, näiteks organisatsiooni arendamises, aga ma ei tungi teenuste sisusse. Kus asub Abikäsi skaalal ühest kümneni praegu? Eks ta viie juures ole. Abikäsi vajab kindlasti suurenemist, aga selleks on vaja läbimõtlemist ja ressursse. Kõik peab käima käsikäes.

Mis on sinu jaoks on sotsiaalne ettevõtlus?

Organisatsiooni juhtimine on olenemata sektorist sarnane. Finantsjuhtimine ja palju muud on universaalsed nähtused. Seetõttu ma ei näe vahet, kas tegemist on eraettevõtte või vabaühendusega, organisatsiooniloogika on sama. Küll aga kipuvad sotsiaalsektoris olema teistsugused inimesed. Sotsiaalne taust ja äriline mõtlemine ei lähe alati kokku. Siinkohal tulebki olla abiks nendele, kes tahavad, aga päris hästi veel ei oska. Kui lisada

Täpset määratlust ei ole ma enda jaoks välja mõelnud. See on ettevõtlusvorm, mis täidab ühiskonnas mingit rolli teatud ühiskonnaliikmete elu paremaks muutmisel – seal, kuhu riik ja teised organisatsioonid ei jõua. MTÜ Abikäsi on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on parandada erivajadusega inimeste tööhõivet. Vaata lähemalt:www.abikasi.ee. 15


mõju hindamine

mõju hindamine

Miks hinnata ühiskondlikku mõju? Birgit Rootsi, Heateo Sihtasutuse toetusportfelli juht Olen töötanud mitu aastat kolmandas sektoris ja harjunud sellega, et pean oma tegevuse vajalikkust ikka ja jälle põhjendama. Inimesi jätab üpris külmaks, kui selgitan, et nõustan suurima potentsiaalse ühiskondliku mõjuga organisatsioone või räägin argumenteerimis- ja esinemisoskuse kasulikkusest noortele. Põhimõttelise õnge ja kala jutu asemel tahetakse konkreetselt teada, kui mitut puudega inimest, õpiraskustega last või narkomaani ma siis eile aitasin ning kuidas see ühiskonna heaolu reaalselt suurendas. Heateo Sihtasutuse kogemus on näidanud, et paljud kodanikualgatused tuginevad oma mõju tutvustades pigem sisetundele ja usule tegevuste kasulikkusse kui muutuste protsessi kirjeldamisele ja mõju tõestamisele. Sageli ei osata kriitiliselt hinnata, kas konkreetsed tegevused ikka põhjustavad ühiskonnas soovitud muutust soovitud ulatuses ning mõju asemel kirjeldatakse tihti ainult tegevusi või nende tulemusi. Toon ühe väljamõeldud näite organisatsioonist, kes on korraldanud tolerantsuse teemalise

Foto: ERAKOGU 16

guri tagajärjel. Või puudub muutus üldse.

koolituse ja hindab oma tegevuse tulemuslikkust üritusel osalejate arvu kaudu. Tegelikult näitab osalejate rohkus ainult seda, kas sündmus toimus planeeritud mahus, kuid mitte seda, kas nende inimeste mõtlemises või käitumises leidsid aset reaalsed muutused tolerantsuse suunas. Selliseid vigu tehakse sageli ning sellisel tasandil analüüsiga ei ole võimalik täpselt aru saada, kas organisatsiooni tegevused ka tegelikult soovitud väärtust loovad.

Oleme selle küsimuse üle Heateos kaua mõelnud, proovinud ise oma portfelliorganisatsioonide tegevuse võrdlemiseks mõju hindamise mudeleid luua, kuid pole seni saavutanud piisavalt häid tulemusi. Saime aru, et vajame kvaliteetse lahenduse leidmiseks professionaalset kaasamõtlemist ja sellest sündiski Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel ning koostöösuuringufirmaga Praxis projekt „Missioonist muutuseni – mõju hindamine ja kasutamine juhtimises ning selle kommunikatsioon“. Projekti raames töötame välja mõju hindamise meetodid, mille jagame välja avalikuks kasutamiseks.

Muutuse hindamine eeldab saavutuste võrdlemist organisatsiooni sisuliste eesmärkidega. Seega on mõju hindamine möödapääsmatu tööriist organisatsioonile oma tegevuse paremaks eesmärgistamiseks ja tulemuslikumaks tegutsemiseks.

Meie eesmärk on aidata kaasa kodanikuühenduste mõju senisest põhjalikumale hindamisele. Soovime tuua teema avaliku arutluse alla ja jagada Heateo kogemusi, kuidas oleme liikunud mõju hindamise vajaduse sõnastamisest konkreetsete lahenduste poole. Projekti lõpus anname nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal välja mõju hindamise käsiraamatu, mis esitab hindamise protsessist sammsammulise ülevaate. Juhendmaterjal sisaldab ka praktilisi juhiseid selle kohta, milliseid indikaatoreid ja andmeid mõõta ning milliseid meetodeid kasutada. Nendesamade põhimõtete kasutamist näitlikustame oma viie portfelliorganisatsiooni mõju hindamise kaudu.

Ka Heateo Sihtasutusel ei ole hetkel veel objektiivset töövahendit, mis aitaks välja selgitada ja võrrelda suurima potentsiaalse ühiskondliku mõjuga organisatsioone, kuigi oleme endale võtnud kohustuse valida portfelli just nendele kriteeriumitele vastavad algatused. Oma toetustegevuse mõju oleme mõõtnud organisatsiooniti, kuid ka siin oleks sihipärasemaks tegevuseks vajalik parem tõestatus ja võrreldavust lubav lahendus. Ilmselt ei pea mõju hindamise vajalikkuse teemal pikemalt arutlema. Nii Heategu kui ka teised kodanikuühendused on enamasti ise huvitatud sellest, et meie hingega tehtud töö tõepoolest ka soovitud eesmärki täidaks. Töötades enamasti ressursside nappuses, on tänuväärsed kõik lahendused, mis lubavad eesmärkide saavutamisel leida mõne otsetee ja seega ebavajalikke kulusid vältida.

Olukorras, kus rahastajad pööravad järjest enam tähelepanu organisatsioonide poolt loodava ühiskondliku väärtuse tõestatusele, on möödapääsmatu, et sotsiaalsete probleemidega tegelevad kodanikualgatused peavad õppima oma tegevuse mõju paremini hindama ja sõnastama. Isegi kui kõik kodanikuühendused ei jõua kohe esimeste katsetustega üheselt töötavate mudeliteni, on oluline õppida vahet tegema tegevuste ja mõju kirjeldamise vahel.

Jõuame seega küsimuseni: kuidas siis oma tegevuse mõju hinnata nii, et see oleks veenev kodanikualgatuste rahastajatele, annetajatele ja ärisektori partneritele? Mõju hindamine kodanikuühendustes on keeruline, kuna mõõdetavad väärtused on kohati küllalt abstraktsed ja muudest protsessidest eristamatud. Raske on kindlaks teha, kas soovitud ühiskondlik muutus on aset leidnud konkreetse probleemiga tegeleva algatuse sihikindla töö või mõne muu neist sõltumatu te-

Meie soov on, et Heateo algatatud mõju hindamise projekt tekitaks diskussiooni ühiskondliku mõju hindamise teemal ja pakuks organisatsioonidele ka praktilist tuge enda jaoks toimivate lahenduste leidmisel. 17


erivajadustega inimesed pidi mitu korda oma äriplaani ümber kirjutama ja dokumente juurde saama. Lõpuks sai äriplaan valmis ja massaažikabinet avatud.

Foto: ERAKOGU

Kompimismeeltega Euroopat vallutama 2010. aasta augustis otsustas Vjatšeslav minna Töötukassa kaudu pakutavale massaažikursusele. Teda mõjutasid seda otsust tegema kaks tegurit. Esiteks, kuna Vjatšeslav ei näe enam silmadega, näeb ta nüüd kätega, ja teiseks, tal oli üüratu soov olla teistele kasulik.

Trepist üles minnes silman klaasust, millel on kiri „I.M. Massaažikool”. Sisenedes tunnetan peatselt algavat tundi ootavate õhinal inimeste ärevust. Põrandal lamab koer ja jälgib uurivalt ümberringi toimuvat. Ruumis on ootamatult meeldiv ja energiarikas õhkkond, mis paneb unustama väljas möllava tuisuilma.

Õpingud olid Vjatšeslavi jaoks rasked, eriti anatoomiaosa. Võimalus õppida koos teiste vaegnägijatega andis talle siiski juurde julgust ja soovi veelgi enam pühenduda, sest tema arvates on oluline õppida koos nendega, kes on samasugused nagu tema. Vjatšeslav nendib, et kui rühmas oleks olnud nii vaegnägijatest kui ka normaalse nägemisega õpilasi, siis oleks kindlasti olnud raskem uusi teadmisi ja oskusi omandada, sest kokkupuutepunkte ja üksteisemõistmist oleks tekkinud vähem.

Peagi märkan koeraomanikku – Vjatšeslav Davõdovit, vaegnägijat, kes tuli koos oma abikaasaga, et anda intervjuu. Ta avas äsja oma massaažikabineti ja tuli meie ajakirjale rääkima sellest, milliseid võimalusi on talle andnud massaaži õppimine. Vjatšeslav jäi pimedaks 2006. aastal diabeedi patoloogia tagajärjel. Varem oli ta töötanud mitmel alal ja omandanud hulga spetsialistitasemel oskusi. Pärast peaaegu kogu nägemise kaotust oli ta sunnitud töölt lahkuma. Vjatšeslav pidi harjuma nii uue tervisliku seisundi kui ka mõttega, et ta on töötu. Tegevusetuse talumise raskust võrdleb Vjatšeslav tundega, nagu tahaks kas või lakke ronida. Televiisori, raadio ja audioraamatute kuulamine muutus kahe kuuga tüütuks ning tal tekkis vajadus midagi teha.

Plaan hakata ettevõtjaks tekkis Vjatšeslavil juba õpingute ajal. Niipea, kui kursus läbitud, võttis ta ette äriplaani koostamise ja suundus Töötukassasse toetuse järele. Äriplaani aitas Vjatšeslavil koostada abikaasa (samuti vaegnägija) ja palgatud ärinõustaja. Mees tõdeb, et ettevõtte alustamise juures oli kõige keerulisem osa bürokraatia – ta 18

Enne oma kabineti avamist praktiseeris Vjatšeslav kodus, sõprade ja klientide juures. Nüüdseks on tema peamised kliendid keskeas heal järjel naisterahvad ja noored neiud ning tulevikus on tal plaanis pakkuda massaaži ka lastele. Vjatšeslav töötab üksinda, abikaasa aitab teda klientide registreerimisel. Vjatšeslav loodab tulevikus ettevõtet laiendada ja koostööpartnereid leida. Uurisin, milline osa tööst on Vjatšeslavi jaoks kõige raskem. Selgus, et kõige suuremat ebamugavust tekitab temas vaegnägemine, sest kui ta pakub kliendile massaaži järel teed, võib ta seda valmistades ja serveerides olla kohmakas. Sellegipoolest ei pane nii mõnigi klient Vjatšeslavi puuet tähelegi. Leidub nii selliseid inimesi, kes eelistavad minna teise massööri juurde kohe, kui saavad teada massööri erivajadusest, kui ka selliseid, kes tahavad võimalikult ruttu kasutada just pimeda massööri teenust. Vjatšeslavi abikaasa seletab, et valitseb valearusaam, et pimedatel on teatud piirangud. Tänu moodsatele sidevahenditele pole enam suuremaid takistusi – oluline on eelkõige see, et inimesel oleks idee ja julgus see ellu viia. Vjatšeslav on veendunud, et võimalus tegeleda ettevõtlusega annab iseseisvustunde. See tähendab, et inimene ei pea süüdistama kedagi selles, mis tema ümber toimub, vaid ta saavutab oma eesmärgid ja tunneb, et nimelt teda ja tema pingutusi austatakse ja kiidetakse. Iseseisvus annab vastutustunde tehtava töö ja isikliku aja planeerimise suhtes. Foto: ERAKOGU

Martin Ilvese Massaažikool on tegutsenud juba üksteist aastat ja praegu omandab seal massööri kutseoskusi ligikaudu 500 õpilast. Peale Eesti tehakse koolitusi ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Eestis saab kursustel osaleda Tallinnas, Tartus ja Narvas. Vestlesin Martin Ilvesega ja uurisin põhjalikult, milliseid väärtusi ta loob õpilastele ja ühiskonnale, andes edasi massaažioskusi.

19


erivajadustega inimesed ga inimese massööriks koolitamine ei ole mõeldav, sest kui anda inimese tervis kellegi teise kätte, siis see inimene peab suutma olukorda adekvaatselt analüüsida ja saadavat teavet sünteesida. Meie tundides õpitakse mitmesuguseid diagnostikameetodeid, mis annab teavet kliendi tervisliku seisundi kohta.

Millised on teie kooli õpilased? Kas massaažikursusele tulevad inimesed on teatud isikuomadustega? Üks osa õpilasi on need, kes tunnevad selle elukutse vastu huvi ja on teinud teadliku valiku. Teised on kasutanud nn seelikuraadio mõjutust – sõbrannad ja tuttavad on neile sellest võimalusest rääkinud. Kolmandad on n-ö teise ringi õppurid, kes alles otsivad oma teed ja arvavad, et massaaž võiks olla nende jaoks õige ala. Neljandaks leidub inimesi, kes tulevad seepärast, et arvavad, et nad võiksid osata midagi oma kätega teha.

See teadmine ja oskus peab olema omandatud. Mis see massaaž muud ongi kui silitamine? Kui hobune või lehm pärast sünnitamist oma varsa ära lakub, siis ka see on massaaž, ehkki mitte teadlik. Teadvustatud massaažiprotseduuri ei saa kahjuks vaimse erivajadusega inimesele usaldada.

Te olete seadnud endale eesmärgiks koolitada ka töötuid. Mis on olnud selle ajendiks?

Oleme korraldanud oma õpilaste seas küsitlusi. Kui arvata välja need, kes tulevad meile õppima otse pärast keskkooli, on kuni 30% meie õppuritest olnud kõrgharidusega. Selline haridustase näitab, et valik on tehtud teadlikult.

Kas massöör on elukutse või hobi?

Töötus on iseenesest ajutine sotsiaalne seisund, mitte puue. On normaalne, et sellel ajal püüab inimene edasi liikuda. Esiteks temaga tegeletakse, see tähendab, et tema hingeline seisund paraneb. Teiseks tähendab õppimine seotust ja igasugused kasutu-olemise uitmõtted kaovad.

Foto: ERAKOGU

See on nii üks kui ka teine.

Esialgu tekitab see paljudes õpilastes psühholoogilise barjääri, sest võõra keha puudutamine ei olegi alati nii lihtne. Aga teisest küljest, kuna praktika algab suhteliselt kiiresti, on klientide tagasiside see, mis on tegelikult stiimuliks. See on liikumapanev jõud, mis suunab edasi. Nii tekib ka arusaamine oma teadmiste ja oskuste puudujääkidest ning soov anda endast rohkem ja lahendada klientide probleeme.

Milliseid väärtusi teie kool õpilastele pakub? Õppimisaja jooksul me eeldame, et õpilastel kujunevad välja teatud väärtushinnangud. Kui inimene tuleb kooli, siis pole paljudel olnud sellisel tasemel ja sellises miljöös viibimise kogemust, nagu ka võõra keha puudutamise kogemust.

Kes on hea õpilane? See, kellel on alati varuks miljon miksi.

Aga hinded? Hinnangud on olulised, aga hinded mitte. Hinded on suhtelised. Hinnata võib. Hindavad õpetaja, klient ja kaaslased. On väga raske öelda, kust läheb piir objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Kliendi tagasiside ongi hinnang. Kui massöörihakatisel läheb korda aidata inimest, kes tuleb valuga ja läheb ilma minema, siis ... Täpselt sealt tulebki selle kliendi hinnang.

Foto: ERAKOGU

20

Näiteks kui mees jääb töötuks, tuleb ta uut eriala õppima. Kõigepealt ta õpib, seega ta ei ole tegevuseta. Ja kui ta läheb pärast koju, siis naine valmistab talle söögi ja mees saab naisele massaaži teha. Tänu õpingutele ei tule mees koju õllepudelitega, ta ei ole tige sellepärast, et tal ei ole tööd. Töötu ja tegevusetu inimene ei suuda olla täisväärtuslik perekonnapea, kes toob raha sisse ja toidab pere ära.

Kui palju on teil erivajadusega õpilasi? Meil on olnud mitu erivajadustega õpilaste rühma Töötukassa kaudu: üks Saaremaa rühm, kus olid koos pimedad ja vaegnägijad, ja üks Tartu rühm. Saaremaal hoolitses puuetega inimeste koda meie õpilaste eest ja hankis neile tööd – minu teada leidsid kõik töö, kes saarel spaas, kes kusagil mujal. Tartu rühmas oli palju selliseid, kes olid kaotanud nägemise suhkruhaiguse tõttu. Nad olid väga tublid, toredad ja elurõõmsad inimesed, paar neist töötab siiani Tartus Dorpati spaas. Meie õpetajad ei õpeta mitte ainult Tartu ja Tallinna ülikoolis, vaid me teeme ka väga aktiivset koostööd pimemassööride ühinguga, kellel on oma koolituskeskus.

Töötukassa kaudu meile jõudnud inimestest on väga paljudele saanud meie koolituse järel massööritööst tõsiseltvõetav elukutse. See tähendab, et inimene on leidnud tänu oma ajutisele sotsiaalsele seisundile, töötusele, elus ühe uue sihi, mis annab talle nii teenistuse kui pakub ka rahuldust.

Kas teie juurde võib õppima tulla ka vaimse erivajadusega inimene?

Kuidas erineb töötu õpilane tavaõpilasest?

Ma olen teinud individuaalõpet inimesele, kes oli ratastoolis ja see on võimalik. Aga vaimse puude-

Ma ei näe siin mingit erinevust, näiteks, kui keegi koridoris vastu tuleb. On inimesi, kes on valinud selle ala teadlikult, sest neile on massaaž juba 21


erivajadustega inimesed ammu meeldinud. Nende puhul tunnen ära, et see on nende jaoks oluline. Nad õpivad, õpivad ja õpivad, tahavad rohkem teada, sest riik ka maksab. Need on teadlikud õppijad.

klient tõuseb massaaži järel püsti ja tal on hea olla, siis on massöör teinud midagi head, aidanud inimesel pimedusest välja ronida. Massöör tunneb, et ta on kasulik, et teda on vaja, et ta on hinnatud. Võib-olla tunneks ta ennast veel paremini, kui ta saaks massaaži teha tasuta, aga seda ei tohi.

Teine rühm inimesi käib kursusel sellepärast, et Töötukassast kästi tulla. Nad teevad ära kõik, mida peab, ja pingutavad, et õpetaja oleks rahul. See on nende valik: neil ei ole parasjagu midagi paremat teha.

Miks mitte? Sellepärast, et kõik, mida inimene saab tasuta, tundub talle iseenesestmõistetavalt kehv ja väheväärtuslik. Mõnikord võib maksta massaaži eest sümboolse hinna, näiteks südamest kallistada, aga seda ei tohi pakkuda täiesti tasuta. Millegipärast püütakse tõmmata võrdusmärk selle vahele, et kui miski on väga kallis, siis on see ka hea.

Osale sellest rühmast on see kursus esimene etapp, sest igaühele see ala võib-olla ei meeldi ega sobi, või sattus mõnele õpilasele esimestes tundides mitte just kõige sobivam partner. Mõnele neist hakkab massööritöö hiljem meeldima. Töötukassa on väga paljudele väärtuslik õlekõrs, sest inimestel endal ei jätkuks raha õppimiseks. Massaažikoolis õppimine on kogu maailmas tasuline.

Tervis on inimese jaoks nii kallis vara, et midagi peaks ju vastu andma. See on filosoofiline küsimus, mida võib igaüks tõlgendada nii, nagu tema eetika lubab.

Aga kui rääkida pimedate koolitamisest, siis kas õpetajal on pimeda õpilasega teistsugune suhe kui tavaõpilasega?

Millise eesmärgi olete te ise endale seadnud?

Õpetaja jaoks on siin üks eriline nüanss: tal tekib soov abistada ja toetada, kõik ette ära teha, ent see on viga. See on ränk viga, mis paneb vaegnägijaid ennast halvasti tundma. Nad on oma saatusega leppinud, elades täpselt sellistena, nagu nad on, nad on harjunud toime tulema.

Meie kõige suurem ülesanne on alistada Euroopa. Me õpetame selle nimel, et meie õpilastest saaksid väga head asjatundjad oma valdkonnas. Kui meie õpilane tuleb kuu aja või poole aasta pärast (veel hullem, aasta pärast) tagasi ja ütleb, et tal ei ole tööd, siis me tunneme, et see on meie tegemata töö, sest me ei õpetanud teda ennast müüma. Võib-olla oli ka olukord turul niivõrd keeruline, et inimene ei suuda ise hakkama saada.

Õpetamise metoodika erineb pimedate puhul päris oluliselt tavaõpilaste puhul kasutatavast. Kuna pimedal on üks meeleorgan väljalülitatud, siis võivad teised meeled olla sellevõrra teravamad. Eelkõige on teravnenud kompimismeel, mis tähendab kontakti õpetajaga, mida tavaliselt ei ole vaja.

Praegu kuuleme, et meil kirutakse palju seda, et inimesed lähevad Eestist ära. Tegelikult on noored inimesed ajast aega ära käinud. Välismaal õpitakse, töötatakse ja siis tullakse tagasi koju väga hea spetsialistina, tullakse tagasi laia silmaringi ja rahvusvahelise kogemusega.

Tavaõpilasele näitab õpetaja võtte ette ja õpilane teeb selle järele, temaga ei ole õpetaja füüsilises kontaktis. Pimeda õpilase puhul on pidev füüsiline kontakt paratamatu. See ongi üks põhierinevus.

Kogu ühiskonnale on parem, kui inimene teab, kuidas asjad mujal maailmas käivad. Meie omalt poolt püüame sellele kaasa aidata. Meie koolis leidub noori, kes soovivad leida välismaal kõigepealt praktikakoha ja pärast ka töökoha.

Mida annab massaaž õppimise ja massaaži tegemise mõttes? Massaaži õppimine on midagi enda jaoks ja massaaži tegemine midagi teise inimese jaoks. Kui

Foto: ERAKOGU 22

23


sotsiaalne ettevõtja oli tegemist ainulaadse plaaniga lahendada kaks probleemi korraga. Lisaks rääkis meie kasuks asjaolu, et me leidsime reaalselt ökonoomse viisi oma tegevuseks ja hakkasime ennast ise ära majandama. Vanade jalgrataste kokkukogumine, nende parandamine ja lõpuks mahamüümine hakkas meile tooma kasumit. Ja kõik muu, mis The Bike Stationisse (TBS) hiljem on juurde tulnud, on tulnud üksnes tänu sellele, et meil oli alguses tekkinud kindel pind jalge alla.

Pilt: Joonmeedia

Kuidas sa jõudsid The Bike Stationi juurde? Kas tõukeks oli suur armastus jalgrataste vastu või nägid sa ühiskondlikku probleemi, mida lahendada? Pilt: Joonmeedia

Keskkonnasõbralik ja teenib kasumit!

Nüüdseks teeme palju muudki peale rataste müügi: meil on rattaparandustöökoda, kuhu inimesed võivad tuua oma rattaid, korraldame mitmesuguseid liiklusteemalisi koolitusi ja töötubasid (muu hulgas lastele ja vanuritele), andsime koos Edinburghi linnavalitsusega välja jalgrattateede kaardi, propageerime keskkonnasõbralikku transporti jne.

See on hea kombinatsioon kahest asjast, mis on mind huvitasid: jalgrattasõit ja taaskasutus (ingl k. cycling and recycling). Ma nägin kahte omavahel seotud probleemi: esiteks vedeles igal pool vanu jalgrattaid, millega keegi ei osanud midagi ette võtta, ja teiseks ei olnud keskkonnasõbralik velotransport Šotimaal eriti popp teema. Mõtlesingi, et vanu jalgrattaid kasutades võiks suurendada rattasõidu populaarsust. Nii et tol hetkel

Ega me ei promo ainult jalgrattaid. Oluline on igasugune loodust säästev liiklemine, mis võib vastavalt olukorrale tähendada ka jala käimist või ühissõidukiga sõitmist. Kui on sant ilm ja vihma

Sotsiaalse ettevõtluse edulugudest võlutuna intervjueeris Heateo Agne Šotimaa sotsiaalset ettevõtjat, kasutatud jalgrataste paranduse ja müügiga tegeleva The Bike Stationi eestvedajat Mark Sydenhami. Miks ja kuidas sai ühes pisikesest organisatsioonist sotsiaalne ettevõte ning kuidas tal läheb?

Sa oled vist tegelikult isehakanud šotlane?

Kas sa läksid ülikooli omandama mõnda keskkonnaeriala?

Jah, ma sündisin Inglismaal ning minu juured on Lõuna-Inglismaal ja Lõuna-Prantsusmaal. Šotimaale tulin seoses ülikooliõpingutega 22 aastat tagasi. Nüüd on siin minu töö, kodu ja elu. Eks võib vist öelda, et olen kolmest rahvusest.

Ei, ma õppisin üldsegi filoloogiat ja rahvusvahelist äri. Aga mu sõber laenas mulle kunagi ühe keskkonnateemalise raamatu, mis tekitas minus selle valdkonna vastu suure huvi. Nii et ma avastasin selle teema enda jaoks puhtalt isiklikust huvist. 24

Pilt: Joonmeedia

25


sotsiaalne ettevõtja

SOTSIAALNE ETTEVÕTJA

Pilt: Joonmeedia

Pilt: Joonmeedia

sajab, ega siis ei taha ju ratta selga ronida! Ning kui ilm on ilus ja vahemaa lühike, siis võiks hoopis jalutada ja keskkonda nautida. Meie üks praegune väga menukas projekt on „Doktor jalgratas” (Doctor Bike). Lühidalt öeldes on tegemist rattaparandusteenusega, mida saab tellida ettevõttesse kohapeale. Kõik töötajad saavad tuua oma ratta kiirparandusse ja selle eest maksab tööandja – inimesele endale on teenus tasuta. Meil on kogunenud juba väga palju tellimusi paariks järgmiseks kuuks.

tuvalt aastast võib nende maht kõikuda. Meie grandid on tavaliselt väga lühiajalised ja jäävad 30–60 protsendi piiridesse. Möödunud aastal saime üle poole sissetulekust projektitoetustest, aga selle põhjuseks ei olnud mitte müügitulu kahanemine, vaid see, et meil oli käsil üks pikaajaline ja mahukas projekt. Tänavu on olukord vastupidine: 60 protsenti meie sissetulekust moodustab müügitulu.

On selge, kuidas te raha teenite. Aga kuidas TBS oma tulu annetab või reinvesteerib – kuhu tulu läheb?

Kas sa alustasid n-ö tavaettevõtjana või lõid teadlikult sotsiaalse ettevõtte?

TBS kui ettevõte on puhtalt raha teenimiseks ja mitte heategevuse jaoks. Šotimaal on bürokraatia natuke keeruline ja seetõttu on meil tegelikult kaks organisatsiooni: üks, mis teenib raha, ja teine, kes saab kogu tulu. Põhimõttelisest läheb jalgrattamüügiga teenitud raha, millest on tööjõuja rendikulu maha arvatud, edasi meie heategevusorganisatsioonile, kes investeerib teenitu ühiskonda tagasi – korraldab kõiki eespool kirjeldatud projekte ja kampaaniaid.

TBS oli tegelikult juba olemas, kui ma sinna läksin, aga see oli väga väike ja ainult projektiraha toel tegutsenud organisatsioon. Mul oli visioon, mida tuleks teha, et TBS kasvaks suureks ja iseseisvaks. Arendustööd tehes avastasime ühel hetkel, et see, mida me teeme, on ju sotsiaalne ettevõtlus! Sealtmaalt hakkasimegi vaatama oma tegevusele uue pilguga. Päris alguses ma ei mõelnud tõesti üldse nendes kategooriates. Tahtsin lihtsalt organisatsiooni hästi tööle panna ja et ta sotsiaalseks ettevõtteks kujunes, juhtus kogemata!

Kust te saate need vanad rattad, mille te korda teete ja maha müüte?

Kas on õige, et osaliselt rahastate TBSi i kkagi projektide ja grantide abil?

Inimesed toovad oma jalgrattad kas kogumispunktidesse või läheme me oma transpordiga neile ise järele. Seejuures on väga huvitav, et on olemas

Jah, granditaotlusi kirjutame endiselt, aga sõl26

kaks erinevat suhtumist, võib isegi öelda, et kaks erinevat psüühikat! Mõni tuleb ja ütleb, et annetada ma teile ratast ei taha, küll aga tahaksin ta anda parandada ja edasi ringlusesse. Niisiis on annetamine paljude jaoks midagi hoopis muud kui teisele ringile suunamine. Ja vastupidi, mõne teise inimese puhul motiveerib just annetamine.

Tallinnas on ka üks sarnane ettevõtmine – Velonaut. Sügisel sa käisid neil isegi külas. Kuidas sulle meie rattapoisid meeldisid ja mida sa neile soovitaksid, et Velonaudist saaks samasugune edulugu nagu The Bike Station?

Seetõttu peamegi oma tegevust kahte moodi kommunikeerima, sest nii suudame kõnetada mõlemat sihtrühma. Näiteks me ei saa oma kodulehel öelda: „Tule, anneta meile oma vana jalgratas!”, sest sellega peletaksime eemale need inimesed, kes hoolivad taaskasutusest. Nende jaoks sõnastame üleskutse pigem muud moodi, näiteks nii: „Ära lase oma vanal rattal raisku minna!” See dilemma on tohutult põnev!

See oli väga innustav ja tore külaskäik! See, mida ma nägin, meenutas mulle väga TBSi meie algusaegadel. Meil oli kõik täpselt samamoodi: veidi räämas ja kaootiline töökoda, palju vanu rattaid ja noored innustunud tegijad. Soovitan alati mitte püüda teha kõike korraga, vaid keskenduda kõige tähtsamale. Kõigepealt võiks panustada oma brändi tugevdamisse, et saada müük hästi käima: teha ruumid korda ja tagada, et rattaid tuleb sisse piisavalt. Ainult nii on võimalik hakata korralikult raha teenima. Kui põhi on olemas, võib mõelda juba laiendatud tegevusele: varuosade müügile, remonditeenusele jne.

Teine tõsiasi on, et jalgrattast kui sellisest ei taha inimesed nii ruttu lahti saada kui näiteks oma vanast külmkapist. Mõeldakse, et las ratas seisab, küll teda kunagi vaja läheb – kuigi tegelikult ei lähe. On olnud vanadaame, kes toovad kolimise tõttu meie juurde kärutäie oma aastakümneid tagasi surnud mehe jalgrattaid, kuigi tema vana pesumasina viskas naine juba kümme aastat tagasi ära. Jalgratastega on inimestel lihtsalt hoopis teist laadi suhe kui mõne kodumasinaga.

Edu võti on alati brändingus ja maines. Velonaut on fantastiline nimi ja tegijad on ägedad noored mehed – see on väga heaks krundiks edasisele.

Milline on sinu ettevõte kümne aasta pärast?

TBSil on kauplused ja töökojad kolmes linnas: Edinburghis, Perthis ja Glasgow’s. Viimane neist on veidi erilises seisus, nimelt on tegemist frantsiisilepingu alusel tegutseva kauplusega.

Meil on rohkesti potentsiaali laienemiseks ja uuteks kõrvaltegevusteks. Kümne aasta pärast võiks olla meie kauplusi kuues Šotimaa suuremas linnas ja me võiksime vedada huvitavaid keskkonnaprojekte.

Glasgow on tõepoolest meie esimene frantsiisiprojekt, mida me alustasime võib-olla liiga uisapäisa, ent nüüdseks on risk ennast õigustanud ja kaupluse käive tohutu. Aeg-ajalt teeme muidugi kvaliteedikontrolli ja jälgime, et frantsiisitasud (4%) ikka laekuksid. Muuseas, kuna meie väljatöötatud frantsiisipakett on Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete jaoks ainulaadne ja esmakordne, on seda hakanud kasutama ja propageerima ka üks kohalik Heateo-laadne katusorganisatsioon. Nii onmeie õppetund tulnud kasuks kogu sektorile.

Ja mida sa soovitad alustavale (sotsiaalsele) ettevõtjale? Mida iganes sa teed, tee väga-väga hästi! Tee vähem, aga hästi!

Uuri lisaks www.thebikestation.org.uk. 27


sotsiaalne ettevõtja

sotsiaalne talupidamine

Sotsiaalne talupidamine kui ühiskondlikkus põllumajanduse kaudu Meeri Klooren, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo

Velonaudid tuunivad rattad popiks

FOTO: ERAKOGU

Velonaut on Tallinnas kultuurikilomeetril asuv kasutatud jalgrattaid taastav ja müüv ettevõte, mille eesmärk on saata kuurinurgas seisvad rattaromud uuele ringile. Velonaudid ise on kamp noori kutte, kes näevad jalgratastes rohkemat kui lihtsalt transpordivahendit – ratastes peitub nende jaoks nii ilu kui ka elustiil.

seetõttu, et meistritel on varuosad poolmuidu käes. Velonaudid jagavad rõõmuga nii oma töövahendeid kui ka oskusteavet. See tähendab, et igaüks võib minna ja teha ise oma ratta korda! Et töökojal ei ole olemas kindlaid lahtiolekuaegu, on saanud heaks tavaks enne kohaletulekut ette helistada.

Olles kogunud kokku hunniku paremas või halvemas seisus olevaid rattaid, löövad velonaudid need detailideni läikima. Pannakse vajalikud uued varuosad, kantakse peale uus värvikiht – ühesõnaga, ratastele antakse uus hingamine. Uuenduskuuri läbi teinud rattad müüakse maha ettevõtte veebisaidi ja Facebooki-lehe kaudu, aga ka töökojas kohapeal.

Argitoimetuste kõrvalt on Velonaut võtnud osa põnevatest koostööprojektidest, mille märksõnadeks on enamasti olnud kas kunst või taaskasutus. Näiteks korraldati paar aastat tagasi koostöös Uuskasutuskeskusega suur rattavärvimisvõistlus, möödunud kevadel võeti aga heade toetajate abiga ette jalgratastel foto-orienteerumine.

Vaata lähemalt internetist www.velonaut.ee (NB! Asukoht on muutunud!)

Ajapikku on taastamistööde käigus tekkinud töökotta väike jalgrataste junkyard – romula, kust võib üliodavalt leida igasuguseid varuosi. Seal näeb tihti ringi kolamas noori rattafänne, kes rõõmsalt maksavad euro või paar mõne nende jaoks olulise detaili eest. Velonaut on teadaolevalt linna soodsaim jalgrattaparandus, ilmselt just

või otsi velonaudid üles Facebookist. 28

erinevate osapoolte kokkutoomine, võrgustumise soodustamine ja teabe levitamine. Korraldatakse teemapäevi ja õppereise ning on koostatud lühiuuring ja veebipõhine teemaleht.

Mida aeg edasi, seda rohkem otsitakse ühiskonna valupunktide leevendamiseks uuenduslikke võimalusi. Sotsiaalne talupidamine, mille puhul erivajadustega inimene haaratakse maatöö protsessidesse eesmärgiga luua tema arenguks looduslähedane ja teraapiline keskkond, on Euroopas üha populaarsust koguv idee. See toob kasu nii erivajadustega inimesele kui annab ka põllumehele võimaluse oma tegevust mitmekesistada, suurendades samal ajal tema rolli tähtsust ühiskonnas ja parandades põllumajandustootjate üleüldist mainet.

Areng algab teadvustatud teadlikkusest 2011. aasta detsembris valminud lühiuuring „Sotsiaalse talupidamise olukord Eestis” näitas, et valdkonna arengut takistav suurim probleem Eestis on puudulikud teadmised ja teave. Lühiuuringu teostas maaeluvõrgustiku büroo tellimusel MTÜ Abikäsi. Uuringu eesmärk oli selgitada välja sotsiaalse talupidamise olukord Eestis ja koguda teavet järgmisteks sammudeks sotsiaalse talupidamise arendamisel. Selle lühiuuringu põhjal ei ole võimalik teha teaduslikult usaldusväärseid järeldusi, kuid see annab siiski ülevaate sotsiaalse talupidamise hetkeseisust meie riigis.

Kui Eestis ei ole sotsiaalse talupidamise vorm veel traditsiooniline, siis Euroopas on selle juured juba 1960. aastates ja populaarsuse kõrgpunktiks võib pidada 1990ndaid. Sotsiaalse talupidamise lipumaadeks on Itaalia, Holland ja Belgia. Jänedal asuv Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo alustas 2010. aasta lõpus Euroopa maaeluvõrgustiku eeskujul levitama Eestis sotsiaalse talupidamise ideed. Büroo täidab Eesti maaelu 2007.–2013. aasta arengukava maaeluvõrgustiku peatükis nimetatud ülesandeid.

50-st uuringus osalejast vastas 30% jaatavalt küsimusele „Kas Teie piirkonnas on loodud võimalused, mis on suunatud erivajadustega sotsiaalset gruppi toetavateks tegevusteks?” Uuringu tulemused osutasid, et selle teemaga peaks Eestis tegelema, seejuures tuleks vaadata lääne poole ja õppida teiste kogemustest. Samal ajal mõjub teema arengule pärssivalt teabe- ja rahanappus.

Maaeluvõrgustikud on loodud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Võrgustike peamine ülesanne on soodustada teadmiste ja kogemuste vahetamist riigis ning olla toeks maaelu arengu poliitika rakendamisele. Seetõttu on sotsiaalse talupidamise temaatikaga tegelemisel peamised eesmärgid

Positiivsena võib tuua lühiuuringust esile ühe ratsutamisteraapia teenust pakkuva taluniku hin29


Garibaldi InstituuT. foto: erakogu

Pahkla Camphilli küla, kus toimus 2010. a detsembris maaeluvõrgustiku esimene sotsiaalse talupidamise ümarlaud. foto: erakogu

nangu: „Kliendi poolne huvi on kohati suurem kui omalt poolt pakkuda jaksame”. See kirjeldab hästi Eesti praegust olukorda, kus ratsutamisteraapia muutub üha menukamaks. Seda teenust võib nimetada üheks sotsiaalse talupidamise vormiks, sest üldjuhul on ratsutamis-teraapiat pakkuv inimene väiketalupidaja, kes annab erivajadustega inimestele võimaluse olla osa loodusest ja tegeleda hobustega. Aastal 2006 loodud Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi kuulub praegu 14 aktiivselt tegutsevat liiget.

et tutvuda Rooma lähiümbruse elanike sotsiaalse talupidamise kogemustega. Reisil osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu, sotsiaalministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, Heateo Sihtasutuse ja teiste asutuste esindajad. Itaalial on pikaajalised kogemused sotsiaalse talupidamisega – esimesed algatused jäävad juba 1970. aastatesse. Tänapäeval on selle valdkonnaga seotud üle 1000 talu ning moodustatud on nii Itaalia-ülene sotsiaalse talupidamise võrgustik kui ka väiksemaid piirkondlikke võrgustikke.

Ei ole täpselt teada, kui paljud talud Eestimaal on oma ettevõtmistesse kaasanud erivajadustega inimesi. Võib arvata, et nii mõnigi, kes on rakendanud põllutööl erivajadusega inimesi, ei teadvusta endale, et see ongi sotsiaalne talupidamine. Samuti ei teata, et erivajadustega inimeste paremaks tööellu kaasamiseks on võimalik taotleda toetusi, või ei osata taotlusi koostada. Nõnda algabki kõik teadvustatud teadlikkusest: me suudame mõttemalle muuta üksnes teabe jagamise kaudu, tuues ühiskonnaliikmed erivajadustega inimeste maailmale lähemale.

Itaalias on erivajadustega inimeste arenguks loodud head tingimused. Näiteks Rooma vahetus läheduses asuvas Garibaldi põllumajandusinstituudis õppivast 850 noorest on 100 erivajadustega. Neil on koolis oma tugiisik ja eraldi õpetaja, seejuures on koolis õppimine kõigile tasuta. Puudega õpilased osalevad tervete noorte elukeskkonnas täielikult, mis näitab ühiskonna suurt sallivust ja küpsust. Capodarco põllumajandustalu alustas puudega inimestele töövõimaluste loomist 30 aastat tagasi. Peamiselt toodetakse talus oliiviõli, mett ja veini. Talus korraldatakse erivajadustega inimestele õpitubasid ja nende valmistatud tooteid on võimalik osta taluturult.

Targematelt tarkust kogudes Maaeluvõrgustiku büroo korraldas 2011. aasta lõpus 16-liikmelisele rühmale õppereisi Itaaliasse, 30

Maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemaleht:

Itaalia õppereis näitas meile, et sotsiaalse talupidamise vorm on olnud edukas, kuid hädavajalik on eri sektorite koostöö ja riiklik toetus. LääneEuroopa on Eestile kui sotsiaalse talupidamise õpik, mille järgi käitudes on meil võimalus kõike veel paremini teha.

www.maainfo.ee/hooletalud Mis on sotsiaalne talupidamine?

Kokkuvõtteks

Sotsiaalne talupidamine ühendab talupidamise ja sotsiaalteenuste pakkumise.

Sotsiaalne talupidamine on olemuselt küllaltki spetsiifiline ja igas riigis natuke erinevalt määratletud, kuid annab põllumehele kindlasti mitmekesisemad võimalused, sealhulgas võimaluse kasutada ära maalähedusega kaasnevaid ressursse.

Peale põllumajandussaaduste tootmise on loodud võimalus pakkuda sotsiaalselt erivajadusega või mahajäänud inimestele

Eestis on 19 600 põllumajanduslikku majapidamist, 500 intensiivtootjat ja 2000–2500 aktiivset talunikku-põllumajandustootjad. Üle 1300 talupidamise tegeleb mahepõllumajandusega. Meie maapiirkonna potentsiaal on suur, aga vaja on tegutseda.

(puuetega, sõltuvustega, raskustega) töövõimalusi või teraapiateenuseid, et nad areneksid, suhtleksid või taastuksid. Tegutsemine looduses, töö loomade või taimedega toetab nende paremat elukorraldust, arengut ja ravi, aitab tekitada

Võib-olla on sotsiaalne talupidamine tänapäeva linnastunud ühiskonda päästev mõttelaad – ajal, mil on kadunud paljud maavanavanemad ja suvilad metsa ääres. Suurel hulgal linnainimestel pole enam võimalik nautida looduslähedust ja maaelu. Ehk vajab ka sinu ületöötanud ülemus natuke teraapiat mõnes talus?

tööharjumust ning leida või taastada sidet ühiskonnaga või toetab neid muul moel.

31


sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustik

sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustik

Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustik Riinu Lepa, eestkostevõrgustiku projekti juht

1) Asutava kogu kogunemine

OKT

1) Sotsiaalsete ettevõtjate seminar

NOV

2) Asutava kogu kohtumine

DETS

3) Asutava kogu kohtumine

VEEBR

UURINGUD: 1) Eesti SE kogemuste ja olukorra kaardistus, 2) välisriikides SE toetamise hea tava ning SE vahelise koostöö kaardistus

SE definitsioon/kirjeldus SE eestkoste vajadused SE eestkostevõrgustiku eesmärgid

SE eestkostevõrgustiku vorm; SE eestkostevõrgustiku rahastamisvõimalused 4) Asutava kogu kohtumine

2) Sotsiaalsete ettevõtjate seminar

MÄRTS SE eeskostevõrgustik loodud Meeskond leitud

APR

2011. aasta sügisel alustati pooleaastast projekti „Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine”. Selle eesmärk on luua Eestis alus sotsiaalse ettevõtluse mõiste piiritlemiseks, selle valdkonna õiguslikuks reguleerimiseks, igakülgseks toetamiseks ja arendamiseks.

Teine sotsiaalsete ettevõtjate seminar on kavas aprillis. Seminaridel kogunenud mõtteid kasutab asutav kogu oma töös võrgustiku loomisel. Võrgustik ongi ju mõeldud sotsiaalsete ettevõtjate endi jaoks! Palju sisulist tööd tehakse ka väiksemates töörühmades, näiteks juriidika töörühmas. Selle töörühma viimasel kohtumisel põhjustas tuliseima arutelu küsimus, kas sotsiaalsete ettevõtete jaoks on vaja luua eraldi juriidiline vorm, nagu see on olemas mitmes välisriigis, või piisab õigusaktide täiendamisest vastavate punktidega.

Projektis lähtutakse sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate organisatsioonide, teisisõnu sotsiaalsete ettevõtete vajadustest. Projekti elluviijaks on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, partneriks Heateo Sihtasutus ja rahastajaks Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Eestkostevõrgustiku loomiseks tehakse uuringuid ja lobitööd. Selle kõrval korraldatakse ka suuremat hulka inimesi kaasavaid üritusi: asutava kogu kohtumisi ja sotsiaalsete ettevõtjate seminare.

Ühiselt leiti, et mõlemad variandid on töömahukad ja mõlemal juhul tuleb hoolega panustada teabevahetusse, et muuta sotsiaalne ettevõtlus ühiskonnas nähtavamaks. Käesoleval aastal plaanib juriidika töörühm kohtuda seadusloome asutuste esindajatega, et tutvustada neile vajadust luua sotsiaalset ettevõtlust toetav õigusraamistik.

Asutava kogu liikmeteks on inimesed, kes on valmis projekti käigus sotsiaalse ettevõtluse valdkonna kujundamisel vabatahtlikena innukalt kaasa lööma. Kogu esimesel kohtumisel arutati peamiselt Eesti sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda ja seda, mis suunas peaks see sektor arenema, et ühiskonnal oleks omatulu teenivatest ühiskondliku sihiga organisatsioonidest võimalikult palju abi.

Teine projektiperiood tuleb teguderohke. Avaldatakse nii Eesti sotsiaalsete ettevõtete hetkeolukorra kui ka sotsiaalse ettevõtluse toetamise rahvusvahelise kogemuse uuringute tulemused, mis selleks ajaks valminud on.

Asutava kogu järgmise kohtumise teema on sotsiaalsete ettevõtjate võrgustiku sisuline toimimine. Vaatluse alla võetakse näiteks see, milliseid ettevõtjate vajadusi ja kuidas võrgustik katta saab ning kuidas saavad võrgustiku liikmed panustada koostoimimisse.

Sõnastatakse selgelt sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengueesmärgid: kui palju peaks lähiaastatel sotsiaalseid ettevõtteid juurde tekkima ja milliseks kujuneb nende soodne mõju ühiskonnale? Nendest eesmärkidest lähtuvalt saab seada eestkoste- ja kommunikatsioonisihid nii üldise teadlikkuse kui ka täpsemate toetusmehhanismide jaoks.

Sotsiaalsete ettevõtjate seminaridel tutvustatakse projekti eesmärke ja tulemusi suuremale sotsiaalsete ettevõtjate ringile ning arutatakse võrgustiku loomise ja eestkostega seotud aktuaalseid teemasid. Seminare on planeeritud projekti jooksul kaks, esimene toimus 23. novembril. Üritusel sõnastati Eesti sotsiaalsete ettevõtjate vajadused ja otsiti neile lahendusi. Veel mõeldi, milline peaks olema üks sotsiaalsete ettevõtjate võrgustik, et sellest oleks kõigile kasu.

Eestkostevõrgustiku loomise projekti eesmärkide saavutamiseks on tarvis palju abikäsi alates akadeemiliste uurimistööde tegijatest kuni juriidilise nõu pakkujateni. Ja teha on palju muudki! Ikka selle nimel, et meie ühiskonda paremaks muutvaid sotsiaalseid ettevõtteid oleks rohkem ja nende mõju oleks suurem. Kõik vabatahtliku panustamise huvilised on oodatud projektimeeskonnaga ühendust võtma.

*SE = sotsiaalne ettevõtlus

32

33


ETTEVÕTLIKUD NOORED Mitteformaalse õppimise kaudu noorte arenguvõimaluste edendamise on oma ülesandeks seadnud Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. See organisatsioon koordineerib Eestis Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi „Euroopa noored”, mille kaudu toetatakse kolm korda aastas omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd (lisateave: http://euroopa.noored. ee/voimalused).

Programmi „Euroopa noored” noorteprojektid kui sotsiaalse ettevõtlikkuse kasvulava

Kuidas on see seotud noorte valmidusega asutada ettevõte? Programmi „Euroopa noored” mõju uuringud1 näitavad, et projektijuhtide hinnangul on projektides osalenutest 99%-l paranenud sotsiaalsed oskused, 93%-l algatusvõime ja 77%-l ettevõtlikkus. Kodu ja kooli kõrval kujundab ja arendab noorteprojektide elluviimine niisiis omadusi, mis saavad anda tõuke sellele, et noor inimene mõtleks oma idee läbi ja julgeks sellega välja tulla. Ehk loobki ta koos oma meeskonnaga tänu Eesti võimalustele kahe tunniga ettevõtte?

Nele Mets Telekanal NHK World News näitas hiljuti uudistelõiku, milles iseloomustatakse Eestit kui riiki, kus on ettevõte võimalik luua väga kiiresti – lausa kahe tunniga. Hakkan selliste uudiste taustal sageli mõtlema, kuidas ja kust tuleb noortel valmidus ja julgus oma ettevõttele alus panna. Ning kui paljud neist ettevõtetest tagavad hea elu nii oma meeskonnale kui ka kogu meie ühiskonnale?

Kerkinud küsimuse teine pool ehk küsimus, kui paljud uutest ettevõtetest loovad head elu peale tegijate endi ka kogu ühiskonnale, on minu jaoks seotud Marju Lauristini tõdemusega, et me ei peaks mõtlema mitte niivõrd selle peale, mida teised meile annavad, vaid selle peale, mida meil on anda teistele. Programmi „Euroopa noored” noortealgatuse alaprogrammi projektid on noorte võimalus luua midagi kogu ühiskonna jaoks. Noortealgatusprojektid annavad noortele võimaluse tõstatada teemasid, mis vajavad nende arvates tähelepanu ja käsitlemist, viidata murekohtadele ning neid sammhaaval leevendada. Projektiideed ja elluviidud projektid näitavad, et noored märkavad ja püüavad muuta paremaks paljut, mis on ühiskonnas oluline: teemaring ulatub keskkonnateadlikkusest, lõimumisest ja maailmaharidusest teadlike otsusteni noorte karjäärivalikus, maaelu edendamise ja seksuaalterviseni. Nii mõnigi neist teemadest on tuntud ja vaatluse all Eestis ja teistes riikides loodud sotsiaalsetes ettevõtetes.

Niisiis, kust tuleb valmidus ja julgus võtta midagi suuremat ette? Mõne inimese kohta tundub ilmselgelt õige öelda, et ta on sündinud ettevõtjaks. Kuid mida arvavad need inimesed ise? Kui paljud neist ja kui palju kordi on enne mõtelnud: „Kas ikka mina?”, „Ma ei tea, kas ma julgen ...”? Usun, et üldjuhul on siiski nii, et ei maailmameistriks ega ka maailmaparandajaks mitte ei sünnita, vaid kujunetakse. Inimese kujunemises mängivad rolli nii kodu, õppetöö koolis kui ka see, mis jääb nende kahe kõrvale. Viimasesse rühma kuulub ka mitteformaalne õppimine ehk õppimine, mis on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. See on õppimine vabatahtlikkuse alusel, õppijakeskselt ja erinevates keskkondades. Samal ajal saan hea meelega tõdeda, et tasapisi hakkavad mitteformaalse õppimise meetodid jõudma ka kooli õppetöösse.

Programmi „Euroopa noored” noortealgatus ongi noortele hea võimalus katsetada oma ideid ja ettevõtmisi, saada teada, mis töötab paremini, ning panna proovile oma meeskonnatöö oskused. 34

Foto: ERAKOGU

sotsiaalse ettevõtlikkuse arendamisega ehk teha omal algatusel midagi head ja ühiskonnale kasulikku (lisateave: http://euroopa.noored.ee/ malgatus).

Programmis peetakse ennekõike oluliseks õppimist projektide elluviimise ja mõne ebaõnnestumise kogemuse analüüsi kaudu. See aitab noortel tulevastele ülesannetele paremini vastu minna ja oma ettevõtmisi arendada. Läbi proovitud ja hästi toimivast noortealgatusest võib pärast projekti lõppu areneda väga elujõuline sotsiaalne ettevõte.

„Maailm ei muutu ühe päevaga. Maailm muutub iga päevaga”. See Tiit Ojasoo väide kehtib ka noorte ja nende ideede arenemise kohta. Me ei saa loota, et kohe homme alustavad nad oma sotsiaalsete ettevõtete loomist. Aga kohe homme saavad nad hakata tegema konkreetseid samme selleks, et märgata rohkem seda, mis ühiskonnas laiemalt muutmist ja head tegu vajab ning nad saavad tegutseda selle nimel, et ka neil oleks roll selle muutuse loomises. Eesmärk on olla ühel päeval rahvusvahelistes uudistes peale Skype’i ja kiire ettevõtte loomise ka väga heade sotsiaalsete ettevõtetega.

Koolitaja Toomas Roolaid on öelnud: „Kõigis noortes on olemas baasiline ettevõtlikkus ning seda ennekõike seetõttu, et ühe korraliku sigaduse korraldamine on väga ettevõtlik nähtus. Aga niipea, kui asi läheb sotsiaalseks, hakatakse mõtlema, et see ei ole minu võimuses.”2 Seetõttu ei piirdu SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo noorteprojektide puhul mitte ainult rahastamisega, vaid pakub lisaks nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi koolitusi ning pidevat nõustamist.

1. Taru, M. (2011). Research based analysis and monitoring of Youth in Action programm. Tallinna Ülikool (Eesti-poolsete tulemuste esimese analüüsi käsikiri). 2. Vennik, E. (2011). Sotsiaalne ettevõtlikkus: täiskasvanu roll on aidata märgata. Aken, 3 (38), lk 5.

Selleks, et toetada noortes ühiskondlikult oluliste teemade märkamist ja julgustada nende kallal tegutsemist, korraldatakse koolitusi „Märka ja tegutse” ning koostöös SA-ga Õpilasmalev, Noorsootöökeskusega ja Heateo Sihtasutusega projekti „MAlgatus”. Viimane on alates 2008. aasta suvest olnud noorte malevlaste võimalus teha algust oma 35


ETTEVÕTLUSKODU

Ettevõtlus või ettevõtlikkus? Mervi Raudsaar, Tartu Ülikool Eesti arenguedust kõneldes mainitakse selle eeldusena ettevõtlikku hoiakut või ettevõtlikku vaimu; samal ajal räägitakse vajadusest edendada ettevõtlust ja luua uusi ettevõtteid. Arusaadavalt on sõnad ettevõtlikkus ja ettevõtlus omavahel seotud, ent millegi poolest nende tähendusväli ka erineb. Kas kõik ettevõtjad on ettevõtlikud ning kas ettevõtlik vaim päädib alati ettevõtte loomisega? Kui keegi on ettevõtlik, siis võib ta olla edukas kõigil valitud erialadel, mitte üksnes ettevõtluses ja ettevõtjana. Seega omandab olulise tähenduse just ettevõtlikkus. Kas seda on võimalik ka õppida? Teadlased on üksjagu arutlenud selle üle, kas ettevõtlust on võimalik õppida ja õpetada või on see pigem kinni sünnipärastes ja lapsena omandatud hoiakutes ja iseloomuomadustes. Samal ajal on eduka ettevõtjana tegutsemise eelduseks kindlasti ettevõtlik hoiak, iseloomuomadused ja valdkondlikud teadmised, millest kujuneb omakorda elustiil.

Foto: ERAKOGU

õpingute lõppu oma kodukohta. Sellel eesmärgil loodigi IntoTalo, kus pakuti noortele projekti- ja ettevõtlusõpet. Õppeprotsessi olulise osana viidi projektid ja ettevõtmised ka ellu.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluskeskuses (EVK) oleme juba palju aastaid tegelenud ettevõtliku hoiaku kujundamise küsimustega. Kuidas oleks ettevõtlikkust ja ettevõtlust kõige õigem ja efektiivsem õpetada? Ja mis peaks olema peamine eesmärk – kas teoreetilised teadmised maksundusest ja juhtimisteooriast või ka nende teadmiste rakendus?

Tegutseti meeskondades ja mentorite juhendamisel, kuid vastutus lasus noortel endil. Nad pidid ise leidma endale koostööpartnerid, kliendid ja investorid. Kui nad oma projektiga kahjumisse jäid, pidid nad teenima kahjumi tasa, töötades kogukonna ettevõtetes. Meeskonnad, kes olid suutnud luua toimiva firma, said inkubaatori ruume ja teenuseid veel kahe aasta jooksul mõistliku hinnaga edasi kasutada. Seejuures said nad jagada oma kogemust uutele tulijatele ja nii tekkis piirkonnas väga võimas võrgustik.

2007. aastal valmis EVKs katseprojekt „Noorte ettevõtluskodu”, mille raames me töötasime välja uuendusliku ettevõtlusõppe metoodika ja katsetasime seda kahe aasta jooksul. Algidee pärineb Soome väikelinnast Kajaanist, kus tegutses noortele mõeldud kogukondlik ettevõtluse (eel)inkubaator. Kajaanis oli probleemiks, kuidas siduda noori paremini kodukohaga, et nad ei lahkuks suurematesse linnadesse, vaid naaseksid peale

Selles ettevõtmises tegid tihedalt koostööd Kajaani piirkonna omavalitsus, haridusasutused ja 36

ettevõtted. Tulemused olid väga head: noored jäid piirkonda ning edenes nii ettevõtlus kui ka sotsiaalsfäär. Osalejad olid protsessi käigus omandanud ka väärtusliku sotsiaalse kapitali ja kuulusid nüüd ettevõtlike inimeste võrgustikku.

• ettevõtja omadused ja projektitöö (projektijuhtimine, sisemine ettevõtlikkus, innovatsioon, turundus, õiguse alused, suhtlemine); • ettevõtluse ja äritegevuse oskused (juhtimine, võrgustikes töötamine, majanduse planeerimine, ettevõtte strateegiline planeerimine, äriplaani koostamine).

Nii käis EVK kõigepealt Kajaanis IntoTaloga tutvumas ja katsus seda kohandada Eesti oludele. Õnneks saime oma projektile kohe Euroopa Sotsiaalfondi ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetuse ning asusimegi ettevõtlusõpet arendama ja selleks sobivat keskkonda looma. Meie katseprojekti nimeks sai, nagu juba öeldud, „Noorte ettevõtluskodu”. Projekt kestis kaks aastat ja sihtrühmaks olid Tartu töötud noored. Huvi osalemise vastu oli piisav: rühma liikmeiks olid nii eri kõrgkoolide noored (sh kutseõppeasutustest) kui ka lihtsalt töötud, igaüks omad huvide, kogemuste ja isikuomadustega. Interdistsiplinaarsus muutis rühma ja selle ideed elujõuliseks, sest erineva taustaga noored suutsid küsida erinevaid, ent just väga õigeid küsimusi.

Peale auditoorse töö kuulub projekti omandatud teadmiste rakendamine konkreetsete projektide elluviimisel. Üliõpilased täiendavad teadmisi ka loetud kirjanduse põhjal esseesid kirjutades. 2007/2008. õppeaastal „Noorte ettevõtluskodu” katseprojektis osalenud noored koostasid kaks projekti ja asutasid ettevõtteid. Nüüdseks on omaalgatuslikest projektidest vähemalt kaks leidnud rahastamist: juba on ellu viidud ettevõtluskodust alguse saanud projektid „Kunstireis” (Tartu Kõrgema Kunstikooli mööblieriala tudengite reis Milano mööblimessile Itaalias) ja projekt „Mood – performance – tants” ehk „Cabaret Derida”. Praegu on töös on puitkaatri restaureerimise projekt.

Ettevõtluskodu™ põhiidee on see, et ettevõtlikkus ja ettevõtlus kasvab välja inimeste endi seest, mitte pelgalt äriideest. Noored suhtuvad ettevõtlusse hästi, vähem on aga neid noori inimesi, kellel on piisavalt julgust oma unistusi ellu viia. Seepärast on väga oluline panna noored huvituma ettevõtlusest, anda neile teadmisi, oskusi ja kogemusi ning näidata võimalusi. Ettevõtliku isiksuse arendamine nõuab individuaalset lähenemist ning uut seisukohta ettevõtluse õppimisel ja õpetamisel.

Ettevõtluskodus valminud äriplaanide alusel on asutatud väikefirmadele infotehnoloogilisi lahendusi pakkuv ettevõte Fubitech OÜ (www.fubitech. com) ja puupaatide ehitusfirma Eurus PowerBoats OÜ. Samamoodi on loodud omakultuuri tooteid valmistav ja kultuuriteenuseid vahendav Eesti Loomeagentuur OÜ (www.loomeagentuur.ee). Oleme kasutanud kirjeldatud metoodikat väga edukalt nii Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia akadeemilises õppes kui ka erinevate sihtrühmade projektides. Hea näitena meenub kohe „Käsitööga tööle 2”, mille sihtrühmaks olid töötud käsitööhuvilised, kes said nii tootearenduskui ka ettevõtluskoolitust. Selle tulemusena loodi päris palju mittetulundus- ja osaühinguid ning neist paljud leidsid ka rahastamist.

Ettevõtluskodu™ tegevus toetub neljale sambale: • individuaalne leping osalejaga, • avatud õpikeskkond, • tegevus- ja projektõppe meetodid, • tegutsevate ettevõtjate pakutav mentorlus. Ettevõtluskodu™ on uutmoodi õpikeskkond, mis toetab projektitöö ja ettevõtlusoskuste omandamist. See meenutab pigem uuenduslikku töökohta kui kooli. Ettevõtluskodus kasutatakse õppetöös tegevus- ja projektõppe meetodeid.

Sotsiaalse ettevõtluse õpetamises lähtume kindlasti samadest kriteeriumidest: kaasame võimalikult palju erineva tausta ja kogemusega noori ning õpime tegutsedes – vaid nii tekivad elujõulised sotsiaalsed ettevõtted.

Välja on töötatud ettevõtluse õpetamise kava. See koosneb seminaridest ja rühmatööst 18 EAP ulatuses (neid on võimalik kasutada ka rakendus- või kõrgharidusõppes) kahes valdkonnas:

Ettevõtluskodu™ muudab õppimise lõbusaks!

37


HEATEGIJA

Õigetest ideedest ja inimestest saavad alguse suured asjad MARGARITA SOKOLOVA

Kristel Mõistus on eraettevõtja alates 2010. aastast. Olles Intelligent Consulting OÜ omanik, juhindub ta põhimõttest, et elu tuleb elada uudishimulikult ja säraga silmades – tundes huvi ja rõõmu asjade vastu, mida teed. Kristeli jaoks on ettevõtlikkus iseloomuomadus: inimest ei saa vaadelda üksnes CV-s toodud töökogemuste reana, vaid teda kujundavad terve tema elu jooksul läbi elatud kogemused. Kui olla ettevõtlik igas mõttes, siis oled tegelikult elu algusest peale ettevõtja

Foto: ERAKOGU 38

(ettevõtlik), mitte nurgasistuja. Kristeliga vestles Margarita Heateost.

Kuidas sinust sai Heateo Sihtasutuse vabatahtlik? Praegu toimiv koostöö sai alguse läbi juhuse. Juhused on minu elus varemgi suurt rolli mänginud. Järgnevalt kirjeldatud koostöö alustamine oli siiski pigem sihiteadlik kui juhuslik samm. 39


HEATEGIJA

HEATEGIJA „oh, ma ei anneta piisavalt“ või et ei ole seda üldse teinud, muutudes seejuures mõtlikuks ja murelikuks. Raha annetamine ei ole peamine viis midagi ühiskonna heaks teha. Juba see on panus ühiskonda, kui kasvatad oma last (lapsi), veedad temaga palju aega. Kui kellelgi ei ole elus niipalju vedanud või ta hästi ei oska endaga hakkama saada, siis alati ei pea talle raha andma, võid anda ka oma aega tema aitamiseks. Põhimõte, et ei saa mõelda vaid enesele, kehtib ka üleüldisemas plaanis. Mulle väga meeldib üks teooria, millest räägiti Rootsis teaduskommunikatsiooni magistriõpingutel. Soovitan lugeda raamatut „Gaia: a New Look at Life on Earth”. Gaia teooria järgi on kogu Maa üks tervik – emake Maa. Et mitte meestele liiga teha, võime siinkohal kasutada ka sõna isamaa, aga põhiline on just see, et kõik on kõigega seotud, et planeet Maa funktsioneerib tervikuna, nagu iga teine elav organism.

Pilt: Joonmeedia

Esimest korda astusin Heateo uksest sisse paar aastat tagasi, mil tekkis idee teha koostööd majandushariduse pakkumisel näiteks tudengitele ja koolilastele. Mina sain omal ajal koolis majandusõpet vähe. Aga sellest koostööst ei tulnud tookord midagi välja. Siiski sai antud kontaktid Heateo vabatahtlikuna, olles nõus tegema koostööd, aitama vastavalt enda oskustele, teadmistele – nõnda oli esimene alge loodud. Hiljem sain sinult meili, et ühe uuringu jaoks oleks tarvis küsitlust ja statistilist analüüsi. Olin puhanud ja mõtlesin, et lähen ja kuulan ära.

Selle vaate esitas kuuekümnendatel keemik James Lovelock. Seega: mõtle enne, kui teed, sest tegudel on tagajärjed igal tasandil ja igaüks vastutab oma tehtu eest.

Mille poolest erinevad ärikliendid sotsiaalsetest ettevõtjatest?

Kohtumisel avastasin, et tegu on paberitööga. Kuna dokumentide koostamine on olnud mu põhitegevuseks mitmeid aastaid seoses äriplaanide ja taotluste kirjutamisega, siis pakutud tööviis silmi särama ei pannud – pigem oli mõistlik uurida ja arutada teisi koostöövorme.

Tavaline äriklient ei oota, et teda aidatakse ja poputatakse toetuste või annetustega. Sotsiaalne ettevõtja tundub eeldavat, et teda peaks rohkem aitama. Esimene mõte tundub olevat, kust saada toetusi, kust leida keegi, kes paneks õla alla oma rahakoti või plaaniga. Inimene ei mõtle esmalt sellele, kuidas panna asi iseenda jaoks tööle nii, et tekiks käive, ega arvesta, et sellega võivad kaasneda ka lisatulu allikad nagu tavaettevõtjatel.

Esimene koolitusidee tuli vajadusest testgrupi järele. Et oma asja tasuta proovida, ilma et peaksime pabistama, et me võtame neilt raha, teadmatagi, kuidas meie metoodika neile üldse sobib.

Miks PEAB ÜKS eraettevõtja panustama vabaühendustesse?

Alustavate sotsiaalsete ettevõtjate puhul olen täheldanud negatiivset hoiakut sõnasse „äri”. Mul on raske aru saada, kust selline suhtumine tuleb.

Ma arvan, et see küsimus on üldisem ja põhimõttelisem. Elu mõte ei seisne ainult elamises iseenda jaoks, mõelda tuleks ka ühiskonnale, laiemale üldsusele. Kui inimestega vesteldes küsida, mida nad on teinud teiste aitamiseks, siis on mõni vastanud

Samas, kui kasutada „äri“ ees täiendit „sotsiaalne”, siis on suud juba naerul. Teiseks on mõne isiku puhul tunda ka negatiivset hoiakut raha suhtes. Kohati on jäänud mulje, nagu oleks rahainimese meelest mingi paha asi. 40

Oluline on silmas pidada, et raha iseenesest ei ole paha, lihtsalt selle kasutamise suunitlused peab läbi mõtlema. Tegelikult on raha ju ühiskonna kokkulepe, et saaks osta ja müüa.

Kas noorest, kellel ei ole töökogemust ning kompetentsust ärisektoris, võib saada sotsiaalne ettevõtja?

Mis on sinu arvates sotsiaalse ettevõtja suurim väljakutse ettevõtluse kohapealt?

Jah, võib saada küll. Olen alati mõelnud, et see on väga tore, et ülikoolides saavad paljud noored õpetust ärijuhtimise alal. Ma ei taha nüüd kedagi solvata, aga kui endal ei ole seda ideed, mille pärast hommikul üles tõusta ja tegutsema asuda, jääb kõik õpitu siiski peamiselt teoreetiliseks. Tõeliselt sügavuti hakkab inimene ettevõtlust õppima alles siis, kui tal on idee, millesse uskuda ja mille elluviimise nimel vaeva näha. Enne oma idee leidmist ja sellega tööleasumist ei pane ta asjasse kogu oma hinge, nutikust ja jõupingutust.

See on tuluteeniva sotsiaalse ettevõtja mudeli leiutamine: kuidas lahendada ühiskonna probleemi ja samas leida moodus ka ettevõtte ära elatamiseks. Noortele „rebastele“ öeldakse ülikooli astudes, et üks asi on kooli sisse saada, teine asi seal sees püsida. Minu arust kehtib sama ka ettevõtluse puhul. Ettevõtjaks ei saa organisatsiooni registreerimisega, vaid oluline on jätkusuutlikkuse tagamine. Selle juures mängivad eriti olulist rolli nutikad inimesed, kes suudavad genereerida häid ideid erinevate, sealhulgas keerukate olukordade lahendamiseks.

Mitte ükski paber ei määra seda, kas oled ettevõtja või mitte. Kõik sõltub inimeset endast – sellest, mida ta tahab teha, millised on tema huvid, iseloomuomadused, elu jooksul kogutud oskused, kogemused, milline on tema potentsiaal saada ettevõtjaks. Mina olen elav näide selle kohta.

Oluline on seejuures, et ei jäädaks loorberitele puhkama, vaid jätkataks arendusega tegelemist, samuti, et ei antaks alla ega mindaks üle tavaettevõtluse poolele. Tegelikult saab elus teha peaaegu kõike, aga tasakaalu tuleb säilitada.

Mitmetel tegevusaladel saab väga edukalt alustada, alustada ka ilma vastava hariduse või töökogemuseta. Ka ilma nendeta on võimalik saada ettevõtjaks, kui on olemas hea idee ja õiged inimesed, samuti läbimõeldud plaan idee ellu viimiseks, mida soosib hea õnn.

Miks peaks noor hakkama sotsiaalseks ettevõtjaks? Esiteks peab tal olema mingi pirnike, mis peas põlema läheb. Lisaks peaks mõtlemine olema säärane, et ma saan ja tahan midagi ära teha selle maailma jaoks.

Kuidas sa näed sotsiaalse ettevõtluse arengut Eestis?

Mitmed võivad sotsiaalsest ettevõtlusest kuuldes esmalt mõelda à la: see on vist pigem vabatahtlik tasuta tegevus ja enda äraelatamiseks tuleb juurde leida mingi korralik töökoht, et tulu teenida – mis sellest, kui palgatöö ei pruugi väga meeldida, aga raha on ju vaja, järelikult tuleb seda teha.

Palju räägitakse, et praegune ühiskonnamudel ei ole edasiviiv. Minu meelest kadusid mõõdutundetu tarbimine ja suur ülbus ära juba majanduslangusega. Ülemaailmne kriis pani inimestele pidurid peale, mitte ainult laristamise osas, vaid ka rääkimise, kirjutamise ja üksteisesse suhtumise mõttes.

Tegelikult peaks olema võimalik sotsiaalse ettevõtjana teha seda, mis sulle meeldib, tagades läbi teistele kasu toomise ka endale sissetuleku. Ennekõike peab mõtlema, mida ma üldse teha soovin. Kui sa teed juba seda, mida hing ihkab, ja mõtled sinna juurde, mida on vaja selles suhtes ühiskonnas ära teha, ning need kaks asja ühendad, siis ongi sotsiaalne ettevõtlus olemas.

Mentaliteet on muutumas, aga ülemaailmsed muutused võtavad aega. Sotsiaalne ettevõte ongi maailma paremaks muutmise keskmes, sidudes kokku ettevõtluse ja sotsiaalse poole. Kui õiged inimesed satuvad õigeid ideid ellu viima ja võtavad tehtava üle vastutuse, siis sünnivad väga suured asjad. 41


Esseekonkurss

ESSEEKONKURSS

Mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus?

tavasid ja kombeid, millele toetub ühiskondlik arvamus. Üks neist on: kes teeb, see jõuab ja peab jaksama veelgi enam. Maa- ja linnaelanike vahel pole erinevust. Igal pool elavad inimesed, kes soovivad anda oma panuse ja osaleda elus – tunda enda vajalikkust ümbritsevaile, tunnetada iseenese jõudu elu kulgemises. Usun, et igale inimesele on antud ülesanne ja selle täitmiseks tööriistad ehk oskused ja teadmised.

KÜLLI METSAR Minu jaoks tähendab termin sotsiaalsus eelkõige hoolivust, kohusetunnet ja vastutust. Minu isiklik ettevõtluskogemus põhineb vaid inimeste teenimisel ja teenindamisel eri elualadel. Olen elus olnud nii vabakutselise kunstniku ja käsitöölise, rehvimüüja, autopesija, sekretäri-raamatupidaja, finantsnõustaja, analüütiku, ettevõtluse alustaja ja käigushoidja, kooliõpetaja, külaseltsi ja koguduse liikme kui ka juhi rollis. Kõik need valdkonnad on aga tihedalt seotud erinevatest sotsiaalsetest kihtidest inimeste ja organisatsioonidega.

Võib juhtuda, et inimene ei suuda üksinda leida endas oma võimeid üles ega rakenda neid õiges kohas. See on üks ühiskondliku ebavõrdsuse põhjuseid ja siin ongi sotsiaalsete jõudude avaldumise ala, sest vaid inimene ise saab olla sotsiaalne jõud. Kõigis meis on võime abistada, tõugata ja juhtida, et keegi lähedalt ega kaugemalt ei jääks nõustamata ega üksi. Peaksime pakkuma – ettevõtjate või ka õpetajatena – sagedamini välja võimalusi varjatud annete avaldumise võimaldamiseks, tunnistamiseks ja tunnustamiseks.

Minu maailmavaate kujunemisel on oluline ka kogemus vanema tütre, vanema õe, ema, abikaasa ja sõbrana, mis kõik koos aitab tunnetada ja mõista sotsiaalse keskkonna mõju ja mõjusust inimese arengule ja toimimisele.

Ettevõttes kui väikeses maailmamudelis on ettevõtlik tööandja õpetajaks. Juhi käitumine ja prioriteedid kujundavad ettevõttes valitsevat sisekultuuri niisama palju, kui õpetaja võimekusest ohjata ja suunata sõltub õpilaste areng, õppimisvõimalus ning kujunevad õpilaste väärtushinnangud.

Vana-Hiina õpetaja Konfutsius on öelnud: „Inimlikkuseta ei saa elada kestvas puuduses, ei saa elada kestvas külluses, inimlikule on inimlikkus õdus, targale on inimlikkus kasuks”. On loomulik, et kõik ettevõtlikumad inimesed püüavad saada ka targemaks ning tarkus on omakorda kasu nii otseselt materiaalses, moraalses kui ka sotsiaalses käsitluses.

Paljud inimesed, kes pole tööturule sobitunud, võiksid anda oma panuse originaalse mõtlemise või käsitöö kaudu, kui nad ainult suudaksid oma loodut rakendada ja teistele pakkuda. Ettevõtlikumatelt ühiskonnaliikmetelt oodataksegi vähem ettevõtlike abistamist ja neile koostöövõimaluste pakkumist.

Sotsiaalsus – teisisõnu ühiskondlikkus – on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Ettevõtlikkus tähendab aga eluviisi, mis on üks võimalus kuuluda ühiskonna arengut mõjutavate inimeste hulka ehk saada osa elust meie ümber. Seega võib ju öelda, et ilma inimesteta ei ole ettevõtlusel mingit mõistlikku, mõtestatud eesmärki. Teisalt survestab ühiskond ettevõtlikku inimest täitma tema tegevusest tulenevat tugevama kohustust teiste inimeste ees. Ühiselu toimimiseks on hulgaliselt kirja pandud ja kirjutamata reegleid,

Usun, et kui selline vastutusrikas ülesanne leiab ettevõtjate mõtetes väljenduse, muutub ühiskond tugevamaks ja see ongi kasu, millest rääkis juba Konfutsius. Inimlik on märgata, hoolida ja leida lahendusi parimal viisil, otsides võimalusi nii enda seest kui ka väljastpoolt. Samal ajal on muidugi tunda ka kadedust ja vimma ning tõrjutust. Tarkus tähendab leida ja hoida tasakaalu. 42

Murdepunktid Priit Kasepalu

teenindust korraldava sihtasutuse. Helistuudioga liideti ligi kaks aastat rahapuudusel seisnud punktkirja trükikoda, samuti ettevõtte raamatukogu ja heliajalehti valmistanud stuudio.

Küsisin kaheksakümnendate aastate lõpus ühes raadiosaates isemajandava Eesti võimaluste üle arutlenud majandusjuhtidelt ja teadlastelt, milliseks kujuneb pimedate ja vaegnägemisega inimeste tööhõive turumajanduse ajal. Mu küsimusele järgnes mitu sekundit vaikust ning seejärel arvamus, et riik peaks nende inimeste toodangu ära ostma.

Vastuses Eesti Pimedate Ühingu koostööettepanekule leidsid kultuuri- ja haridusministeeriumi ametnikud, et nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindust peaksid rahastama selle ühingu ettevõtted. Sotsiaalministeerium soovitas meil aga kasutada sisereserve. Siiski hakkas sotsiaalministeerium heli- ja punktkirjas raamatute valmistamist kui teenuste osutamist rahastama.

Tol ajal olid peaaegu kõik töötada suutnud ja soovinud nägemispuudega inimesed rakendatud Eesti Pimedate Ühingu ettevõtetes. Põhiliselt valmistati käsitsitööna harju ja pintsleid, seadmetel ka plast- ja nahatooteid, õli- ja õhufiltreid. Plasttoodete ja filtrite müügist saadud kasum hüvitas harjatoodete tekitatud kahjumi ning kokkuvõttes andsid ettevõtted kasumit. Sellest edendati pimedate ja vaegnägemisega inimeste taidlust ja sporti ning toetati neid inimesi majanduslikult. Aidati ka riiki, nii ehitati Eesti Pimedate Ühingu rahaga Tallinna silmakliinik.

Saadud summa kattis osa tööks vajalikest kuludest, lisa tuli taotleda projektidena. Aitasid ka saatusekaaslased Soome Nägemispuudeliste Keskliidust. Lugejad ootasid sihtasutuselt aga samasuguseid laenutusvõimalusi nagu tavalistelt, riigi ja omavalitsuste rahastatud raamatukogudelt. Sihtasutuse loomise ajal olid üheteistkümnest põhikohaga töötajast üheksa puudega inimesed, sealhulgas kolm täiesti pimedat. Arvutitehnoloogia kasutuselevõtt avardas ühelt poolt puudega inimeste töövõimalusi ja parandas töö tulemuslikkust, teisalt võttis neilt osa tööst, kuna osa tööoperatsioone läks üle masinatele. Meie seast lahkunud nägemispuudega töötajate asemele tuli ametisse võtta nägijad, sest pimedate ja vaegnägijate hulgast nende tööde tegemiseks sobivaid inimesi ei leitud. Juhtus sedagi, et puudega töötajal halvenes aastatega tervis, mistõttu vähenes märkimisväärselt tema töövõime ja -tahe.

Paraku ei läinud elu tolles raadiosaates arutlenud majandustegelaste arvamust mööda. Üheksakümnendate alguseks oli idaturg kadunud ning Eesti kauplustesse jõudsid välismaal seadmete abil valmistatud harjad ja pintslid. Mõne aastaga vähenes pimedate ühingu ettevõtete töötajate arv algsega võrreldes kümnendikuni.

Kümme aastat kestnud selgitustöö tulemusel muudeti nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindus riiklikuks: 2004. aastal sai Eesti Pimedate Raamatukogu üheks osaks Eesti Hoiuraamatukogust.

Riigi suhtumist väljendas üldsõnaline seisukoht: me aitame neid, kes ise ennast aitavad. Ühingu ettevõtted, kes ise end aidata püüdsid, riigi tuge tegelikkuses aga ei tundnud. Töötasin sel ajal Eesti Pimedate Ühingu helistuudio juhina. Stuudios salvestati heliraamatuid laenutamiseks inimestele, kes tavakirjas raamatuid lugeda ei näinud. Tekste lugesid sisse näitlejad ja raadiodiktorid.

Praegu on pimedate raamatukogu üheksast põhikohaga töötajast neli puudega, neist kaks täiesti pimedat. Hoiuraamatukogu on kahel korral tunnustatud puudega inimeste töölerakendamise eest hea ettevõtte autasuga, mille väljaandmist korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Kuna helistuudio tööks ettevõtetelt enam rahalist toetust loota ei olnud, asutas ühing raamatukoguFoto: Imbi Viikberg

43


Esseekonkurss

sotsiaalne ettevõtlus läbi joonmeedia silmade

Mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus?

SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS LÄBI JOONMEEDIA SILMADE

Mõtteid kunstiande kandjalt Kaie Karolin, graafik „Olen tasemel” Ainult saavutatud kõrge tasemega pole midagi peale hakata. Ei saa üles ega alla ronida. On hea end Universumisse sobitada.

„Mustrid kannavad meid täiusele” Elus võib täheldada sarnaseid mustreid. Astume samasse ämbrisse ... Astume sama reha otsa ... Mustrid muutuvad läbipaistvaks ja kirkaks vanusega, ajaga. Kui ellu ilmub järjekordne muster, siis tean seda arvestada ja olukorra suuremasse üldpilti asetada.

44

45


ÜLESKUTSE

Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks! 11. veebruaril algab projekt „Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!”, mida veab Heateo Sihtasutus koostöös AIESEC Estoniaga, projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Selle noortele suunatud sotsiaalse ettevõtluse koolituste sarja raames arendavad viiskümmend aktiivset ja leidlikku noort oma ideest sotsiaalse ettevõtluse äriplaani.

Projektis osalejad saavad põhjaliku ülevaate äriplaani osistest ja äriplaani koostamisest. Noored kuulevad otse praktikutelt, kuidas toimib üks sotsiaalne ettevõtte, kuidas tagada selle jätkusuutlikkus ja luua ühiseid väärtusi. Valminud äriplaanid on alustavate sotsiaalsete ettevõtjate esimeseks sammuks oma ideede elluviimisel.

Projekt koosneb kolmest etapist. Esimeses etapis esitavad noored oma ideed ja moodustavad meeskonna, kellega koostatakse kahe kuu jooksul äriplaan. Teises etapis osaletakse ettevõtluskoolituse sarjas, mis on eduka äriplaani koostamise eelduseks. Koolitusi viivad läbi ärivaldkonna kogenud spetsialistid, Heateo Sihtasutuse vabatahtlikud Peeter Klanberg (OÜ Vivalte Vison), Kristel Mõistus (OÜ Intelligent Consulting) ja Toomas Roolaid (OÜ Strateegialabor).

Projekti kolmandas projekti etapis hindavad noored oma äriplaane ja annavad üksteisele tagasisidet. Selle tulemusena valmib ligikaudu 24 äriplaani, mida kas esitletakse võimalikele toetajatele ja investoritele või hakatakse omal jõul ellu viima. Kui noored on omandanud äriplaani koostamise kohta teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi, on nad võimelised oma sotsiaalseid ideid ettevõtluses ellu viima. Rohkem teavet koolitustesarja kohta leiad aadressilt http://maailmamuutjad.wordpress.com.

Esimesel koolitusel vaadatakse, kuidas sünnib ideest ettevõte, millest koosneb äriplaan ja kuidas see haakub osalejate enda ideedega. Teisel koolitusel pööratakse suuremat tähelepanu sotsiaalse ettevõtte müügile, turundusele ja kommunikatsioonile. Kolmandal koolitusel pühendutakse ettevõtte finantsidele ja nende juhtimisele ning neljandal koolitusel arutletakse selle üle, kuidas jõuavad ideed paberitelt ettevõtlusmaailma.

Kui soovid sellesse projekti nõu või toetusega panustada, anna sellest meile teada! Ootame erasektori spetsialiste, kes tahavad olla osa maailma muutmisest, aidates noortel lahendada sotsiaalseid probleeme ettevõtluse kaudu. Võta meiega ühendust aadressil aiesec@heategu.ee. 46

47


SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE EDENDAMIST TOETAVAD:

Panusta meie tegemistesse oma teadmiste või oskustega! Toeta Heategu või mõnda meie portfelliorganisatsiooni! Vaata www.heategu.ee või võta ühendust mart@heategu.ee.

.

Profile for Heateo Sihtasutus

Head Uudised 1/2012  

Muuda maailma juba täna!

Head Uudised 1/2012  

Muuda maailma juba täna!

Profile for heategu
Advertisement