Issuu on Google+

Kindel ja kontrollitud kvaliteet! Seakasvatus nõuab igapäevast hoolt ja pühendumist. Tänu ühistegevusele ja järjepidevale tõuaretusele saame tarbijatele pakkuda kvaliteetset ja värsket sealiha. ERMO SEPP, Aasta põllumees 2007

Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärk (pääsukesemärk) näitab, et tootes kasutatud põhitooraine on pärit Eestist, toode on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks.

Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk (ristikumärk) antakse tootele, mis on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks. Kvaliteedimärkidega tooteid kontrollivad järjepidevalt sõltumatud toidueksperdid, et tarbijateni jõuaks alati kvaliteetne ja maitsev toidutoode. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda www.epkk.ee

22. maarahva teatmik-kalender aastavakk 2014

22. maarahva teatmik-kalender

ISSN 1406-5339


AGRITECHNICA 2013 Turbofarmer 17 mudelit Tõstejõud 3,4-4,1 t Tõstekõrgus 7-10 m Panoramic 10 mudelit Tõstejõud 3,7-12 t Tõstekõrgus 9-18 m

Compact 9 mudelit Tõstejõud 2,5-3,2 t Tõstekõrgus 6-8 m

KULDMEDAL

Multifarmer 6 mudelit Tõstejõud 2,7-4 t Tõstekõrgus 6-9 m

Merlo 40.7 Hybrid

McCormick X50, 85-102 hj McCormick GM, 40-55 hj

McCormick X7, 143-212 hj

McCormick X60, 92-121 hj


Kuivatid ja teraviljakäitlusseadmed Erinevad GPS rakendused

TATOLI AS esindab Eestis tehnikafirmasid: NEW HOLLAND – kombainid, traktorid, laadurid, heinakoristustehnika HORSCH – külvikud,mullaharimistehnika JF-STOLL – rohumaamehhanismid, söödasegistid ÖVERUM – adrad KONGSKILDE – külvikud CARUELLE – taimekaitsepritsid JOSKIN – lägatsisternid, kärud, haagised TRIMA – frontaallaadurid McCONNEL – purustajaniidukid MASCHIO – niidukid, kiletajad SIGMA – laadurid ja kaevekopad BRESSEL und LADE – tööorganid laaduritele HYDRAC – tööorganid traktoritele BEMA – tänavapuhastusharjad ja lumesahad HOFSCHLEPPER – hoovilaadurid VUOMET ja POMEMET – lumesahad AG LEADER – GPS süsteemid


3

22. maarahva teatmik-kalender

Hobuse aastal 22. maarahva teatmik-kalender Aastavakk on lugejate laual ja raamaturiiulil hobuse aastal. Natuke paradoksaalne – kirjutame küll traktoritest, sööda- ja lüpsirobotitest, nutitelefonidest ja satelliitidest, mis kõik tootmist korraldavad ja juhivad, aga ajaarvamist peame ikka loomade järgi. Aastavaka trükki minnes on mao aasta, siis tuleb hobuse, kitse, ahvi ja... Tegelikult on see hea, et aina kiiremini pöörlevas ja muutuvas maailmas midagi ka igiomast püsib. Olgu selleks siis või vana hiinamaine kalender. Selle Aastavaka avaloos selgitab regionaalminister Siim Kiisler, et kuigi inimeste arv võib küll paljudes paikkondades väheneda, siis maa ometi sööti ei jää, pigem kasvab tootlikkus ja põllumajanduslik tootmine. Samas aga, kui nüüd hakatakse ka määratletud tõmbekeskusi riiklikult toetama ja finantseerima, kas ei tähenda see siis, et rikkad saavad veelgi rikkamaks ja vaesed jäävad... Hobune on tark loom. Hobuse aastal seda ei juhtu. Mis aga edasi saab, teavad juba järgmised Aastavakad...

ÜLO RUSSAK, KIRJASTAJA Vastutav väljaandja: Turundusjuht: Toimetajad: Korrektuur: Tehniline toimetaja: Portree: Trükk: Trükiarv:

Ülo Russak Kaljo Kahro Marko Tooming, Allar Viivik, Ain Alvela Ingrid Eylandt-Kuure Lauri ‘PL’ Lumiste Kadri Laugas Tallinna Raamatutrükikoda 3200

© Kirilille Kirjastuse OÜ Kõik õigused kaitstud Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti ISSN 1406-5339


4

Sisukord Hobuse aastal - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 3 Sisukord - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 4 POLIITIKA Eesti Põllu-ja Maamajanduse Nõuandeteenistus- - - - - - - - - - - - - - - - 6 Maaelu ruumis ja ajas - - - - - - - - - - - - - 8 Põllumajandusminister tegeleb müüdiloomega – toetused ei suurene - - - - 10 Üle poole Eestist ei ole tulevikus elujõuline - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 12 Milline võiks olla ökoriik? - - - - - - - - - 18 Aasta põllumees 2013 on karjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt - - - - 21 MAJANDUS Põllumajanduskaubad Eesti ekspordis ja impordis - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 23 Rahastamisel on oluline hinnata tasuvust- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 28 Postsaver kaitsevarrukas pikendab aiaposti eluiga kaks korda! - - - - - - - - 37 Korralik kuivati annab põllumehele hingerahu - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 38 Kuidas kujuneb keskmine saagikus- - 40 Kõrges hinnas suhkur ja mesinike killustatus muudavad mee kalliks - - - 43 KÜLA Konju – kitsekasvatus ja turismitalu - 47 Himma külast Hiina turule - - - - - - - - 50 Võru-Kubijal peetud Uma Pido lõppes ilmakärakaga - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 53 Eesti toidutööstus ületas naabrite investeerimisvõimekust - - - - - - - - - - 56 Kunstnikuna võib end teostada ka Lõuna-Eestis - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 59 Taluks kasvamine - - - - - - - - - - - - - - - 62 Maal on elu – tule ja avasta Eesti maaturismi võimalused! - - - - - - - - - - 66 Prangli – vaid tunni tee kaugusel Tallinnast - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 68

TOOTETUTVUSTUS Eestis registreeritud uued traktorid - 72 Valtra traktorid ühendavad suure võimsuse mugavusega - - - - - - - - - - - 73 Valtra S-seeria – tugev pakett - - - - - - 74 Parim mootor turul - - - - - - - - - - - - - - 75 Kvaliteetne sööt ELHO rohumasinatega - - - - - - - - - - - - - - - - 76 Agrolux on säästuader - - - - - - - - - - - 77 Bargami pritside suur valik - - - - - - - - 77 McCormicku uus tulek - - - - - - - - - - - 78 Merlole Agritechnika 2013 kuldmedal - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 79 Einböcki masinate uued mudelid - - - 79 AS Dotnuvos Projektai - - - - - - - - - - - 80 New Hollandi uute teraviljakombainide seeria TC5000 - - - - - - - - 86 Uut AgLeader Technology tootevalikus- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 88 Kaasaegne eterniit – lihtsalt paigaldatav kvaliteetne katusematerjal - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 90 Energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke metallhooneid on lihtne püstitada - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 92 STATISTIKA Toodang: teravili - - - - - - - - - - - - - - - - 94 Toodang: lehmapiim - - - - - - - - - - - - - 95 Toodang: või - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 96 Toodang: juust- - - - - - - - - - - - - - - - - - 97 Toodang: sealiha - - - - - - - - - - - - - - - - 98 Toodang: veiseliha- - - - - - - - - - - - - - - 99 Rahvastik: rahvaarv - - - - - - - - - - - - - 100 Rahvastik: rahvastikuprognoos - - - - 101 Rahvastik: iive - - - - - - - - - - - - - - - - - 102 Rahvastik: tihedus - - - - - - - - - - - - - - 103 30. jaanuaril 2014 algab puuhobuse aasta - - - - - - - - - - - - - 104 Kalender 2014- - - - - - - - - - - - - - - - 105 Kalender 2015- - - - - - - - - - - - - - - - 158


5


6 Konsulendid nõustavad erinevates maa- ja põllumajanduse valdkondades: taimekasvatus teraviljakasvatus, aiandus, rohumaaviljelus, metsandus

koondab enda alla põllumeestele ja maaettevõtjatele nõuannet jagavaid konsulente, maakondlikke nõuandekeskusi ja nõuandeteenistuse arendamisega tegelevat koordineerivat keskust. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse missioon on nõuande kaudu arendada jätkusuutlikku põllu- ja maamajandust Eestis. Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartu tel 731 3652, 731 3651, 731 3650 faks 731 3652 info@nouandeteenistus.ee www.nouandeteenistus.ee www.pikk.ee

loomakasvatus seakasvatus, piimakarjakasvatus, lamba- ja lihaveisekasvatus, hobusekasvatus, linnukasvatus, karusloomakasvatus, kalandus ja vesiviljelus, mesindus maaettevõtlus ja finantsmajandus raamatupidamine ja maksud, toetuste taotlemine, kogukonna areng, mitmekesistamine, saaduste töötlemine nõuetele vastavus tööohutus ja töötervishoid mahepõllumajandus keskkonnakaitse ja loodushoid maaparandus ja põllumajandustehnoloogiad jpm Konsulentide andmed leiad tunnustatud nõuandekeskusest või kodulehelt www.nouandeteenistus.ee.

Meie koduleht www.nouandeteenistus.ee on maaettevõtja ja põllumehe igapäevane abimees tegevuste kavandamiseks. Sealt leiad: nõuandeteenuste ja -toodete info; tasuta nõustamise ja toetuste saamise võimaluste info; maakondlike nõuandekeskuste ja konsulentide kontaktid; palju kasulikke materjale erinevatest maamajanduse valdkondadest; teadusartikleid ja -uuringute tulemuste kokkuvõtteid; sündmuste kalendri ja nädala eelinfo (koolitused, seminarid jm); värsked põllumajandussektori uudised.

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!


7

TUNNUSTATUD MAAKONDLIKUD NÕUANDEKESKUSED Harju Taluliidu Nõuandekeskus, Harju Taluliit MTÜ Üksnurme tee 8, Saku 75501 Tel 604 2499 E-post htlnk@hot.ee www.hot.ee/htlnk Hiiumaa Nõuandekeskus MTÜ Mäe 2, Käina 92101 Tel 463 1191, 5647 3322 E-post info@hiiuteave.ee www.hiiuteave.ee Viru Nõuandekeskus, IdaVirumaa Talupidajate Liit MTÜ Rakvere 27, Jõhvi 41533 Tel 337 0527 E-post vnk@ivtl.ee www.ivtl.ee Jõgeva Tootjate Liit MTÜ Aia 2, Jõgeva 48306 Tel 772 1107 E-post jtl@hot.ee www.jogevatl.ee Abiks Põllumehele MTÜ 1) Jäneda 73602 Tel 384 9725 2) Pärnu mnt 56, Paide 72712 Tel 385 0569 E-post apm@janeda.ee www.janeda.ee/apm Läänemaa Nõuandekeskus MTÜ Jaani 10, Haapsalu 90502 Tel 472 9007, 5650 6109 E-post info@nouandla.ee www.nouandla.ee

Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus, Virumaa Põllumeeste Liit MTÜ Vahtra allee 8, Roodevälja küla, Sõmeru vald 44207 Tel 325 5099, 551 7871 E-post virunouanne@gmail.com www.virumaapml.ee Põlvamaa Põllumeeste Liit MTÜ Jaama 83, Põlva 63308 Tel 799 2930, 799 2928, 5647 4215 E-post pltl@estpak.ee www.nouanne.ee/polva Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ P. Kerese 4, Pärnu 80010 Tel 443 0923, 444 1961, 5660 5964 E-post info@nouanne.ee www.nouanne.ee Rapla Nõuandjate Ühendus MTÜ Kuusiku tee 6, Rapla 79511 Tel 489 4342, 513 3983 E-post info@rny.ee www.rny.ee Saarte Nõuandekeskus MTÜ Tallinna mnt 27, Kuressaare 93811 Tel 455 6145 E-post saartenk@gmail.com www.saartenk.weebly.com

Tartu Maamajanduse Nõuandekeskus, Tartumaa Põllumeeste Liit MTÜ Jalaka 48, Tartu 50109 Tel 736 6955 E-post ttl@kodu.ee www.tartufarmer.ee Valgamaa Nõuandekeskus,Valgamaa Põllumeeste Liit MTÜ Vabaduse 26, Valga 68203 Tel 766 1754, 504 2260 E-post valga.nk@gmail.com www.valgapl.ee Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing MTÜ Vabaduse plats 4, Viljandi 71020 Tel 433 3608 E-post nouandeyhing@vpnu.ee www.vpnu.ee Võrumaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus, Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ Liiva 11, Võru 65609 Tel 782 1669, 782 4077, 5663 1990 E-post vtlinfo@hot.ee www.taluliit.info Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), MESi tunnustatud nõuandekeskus Kreutzwaldi 64, Tartu 51014 Tel 731 5152, 5346 7465 E-post tnk@mes.ee www.mes.ee/nouandekeskus

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!


8

Maaelu ruumis ja ajas Sõber Sulev elab Haanjamaal. Tõsine maamees, võiks mõelda. Aga ei, ta ei rüga päevad läbi põllul traktoriroolis, vaid käib hoopis Võrus kontoris arvuti taga klõbistamas, üsna tihti teeb tööd Tartus ja Tallinnaski. On ta siis ikka päris õige maamees? Või hoopis linnainimene? Tegelikult ei saa elustiili enam nii lihtsalt jagada traditsiooniliselt maaliseks ja linnaliseks. Meil oleks vaja pisut suuremat skaalat, sest inimesed on muutunud. Muutunud on nende elustiil ja harjumused ning ka soovid. Inimesed on muutunud mobiilsemaks ja aegruumilised vahemaad oluliselt kahanenud, inimese igapäevane toimepiirkond aga – ala, kus ta elab, töötab ja vaba aega veedab – on oluliselt laienenud. Meil on palju rohkem autosid ja need on palju kiiremad, meie teed on palju paremas korras, kui nad olid paarkümmend aastat tagasi. Muutunud on ka tööd, mida traditsiooniliselt on tehtud linnas või maal. Täna on igapäevane reaalsus, et IT-tehnik sõidab hommikul Tartust paarikümne kilomeetri

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

kaugusele suurfarmi tööle. Ja Pandivere karulaantes töötav arhitekt saadab peene projekti Tallinna kesklinna planeeritavast majast kontorisse üle interneti, selle asemel et, paberirull pagasnikus, maanteel kilomeetreid mõõta. Mis see õige maaelu siis on? Jah, loomulikult on ka traditsioonilisel põllumajandusel maaelus suur roll. Kui analüüsida seda arengut, mis on viimase tosina aastaga põllumajanduses toimunud, siis on see üllatav. Positiivselt. See on ka loogiline, sest 90ndatel tekkinud investeeringuauku on nüüd väga hoogsalt lapitud nii Euroopa Liidu kui ka meie oma riigi põllumajandustoetustega. Tagajärg – oleme muutunud mitu korda efektiivsemaks. Põllumaa kasvab, harijaid jääb vähemaks Kasutuses oleva põllumaa hulk on viimase viie aastaga suurenenud 75 000 hektari võrra, jõudes tänaseks juba 955 000 hektarini. Samal ajal on aga hõivatute hulk


9 Maaelu ruumis ja ajas

sektoris oluliselt väiksem kui paarkümmend aastat tagasi. Ka maapiirkondade elanike arv väheneb, hoolimata sellest, et põllumajandussektor järjest kasvab. Kindlasti jääb traditsiooniline põllumajandus ka tulevikus meie väikese riigi majanduses oluliseks valdkonnaks. Meil on välja kujunenud piirkonnad, kus on selleks väga head eeldused: hea muld, suuremad põllumassiivid, ka aastatega välja arendatud kompetents (know-how) ja tehtud investeeringud. Neid eeliseid tuleb ka ära kasutada. Aga seda ei pea tegema linna ja maad vastandades. Linn ja maa toimivad koos ning üks ei saa olla edukas teiseta. Tugevast keskusest võidab ka seda ümbritsev tagamaa, mis tegelikult toimib kõik ühtse tervikuna. Kui väga lihtsustada, siis keskustesse koonduvad mitmed teenused, mida hajaasustuses era- või avalik sektor pakkuda ei saa. Ja samas annab maapiirkond inimesele võimaluse rajada oma kodu sellisesse kohta, nagu ta ise soovib. Tööd saab aga teha nii ühes kui teises kohas. Pean samas tunnistama, et need on mõtted, mida on teinekord pagana raske ära seletada. Kuidas küll kuskil paarikümne kilomeetri kaugusel linnas toimuv minu elu mõjutab või mis kasu mina sellest saan, küsitakse ikka. Tallinna, Tartu ja Pärnu puhul teatakse küll, et neid ümbritsevad vallad elavad hästi ja seal on inimestel rohkem võimalusi. Millegipärast aga väiksematest keskustest rääkides nähakse neist justkui ohtu, et keskuse arenemine on seda ümbritsevale maapiirkonnale kahjulik. Ei ole nii Tervele Missomaale ja seal elavatele inimestele oleks kahjulik, kui Missost vaadates oleks Tartu esimene koht, kus on tasuvad töökohad, korralikud poed, aga ka meelelahutus ja haridusasutused. Kui aga selleks kohaks on Missost pooletunnise autosõidu kaugusel olev Võru, siis on kõik seal pakutav

POLIITIKA ka missokatele üsna hästi kättesaadav. Igasse metsatukka ei tule tööstusparki ja logistikakeskust, nii nagu ei tule paraku ka supermarketit või kolme õppesuunaga gümnaasiumi. Küll aga on Eesti riigi ees seisev suurim regionaalpoliitiline väljakutse selles, kuidas hoida igas maakonnas ühte või mitut sellist tugevat tõmbekeskust, kus kõik see on olemas. Tõmbekeskuste rahastamine Keskuste arendamine ja selle läbi kogu piirkonna inimestele teatud võimaluste loomine või tagamine on see, millesse ka riik peab panustama. Ja ka panustab – järgmisel 7-aastasel euroraha perioodil on regionaalse suunitlusega toetusrahasid kokku 2,3 miljardit eurot. See sisaldab otse meie ministeeriumi loodavaid regionaalarengu meetmeid, aga teisalt ka kõikide teiste selle valdkonnaga kokku puutuvate ministeeriumide tegevusi, olgu siis näiteks tugevate gümnaasiumide või perearstikeskuste loomine tõmbekeskustesse vms. Lisaks sellele veel Maaelu Arengukavas ette nähtud toetused. Nende investeeringute eesmärk on suurendada inimeste vabadust ja luua juurde valikuvõimalusi. Vabadust elada seal, kus ta tahab, ja teha seda tööd, mida ta tahab. Mitte seda, mida koduküla võib-olla ainukesel tööandjal parasjagu pakkuda on. Seda vabadust saab juurde luua läbi töökohtade ja liikumisvõimaluste. Inimesed on võimelised ja mis veel olulisem – ka nõus – liikuma! Seda eeldusel, et see jääb mõistliku aja piiresse. See tähendab ühistranspordivõrgu korrastamist ja arendamist ning investeeringuid teedevõrku. Maaelu ei hääbu ning ka põllumajandus areneb jõudsalt edasi. Kuid 20 aastaga on maaelu väga palju muutunud ning muutub ka edaspidi, sest inimeste enda soovid, võimalused ja vajadused on selle ajaga muutunud. SIIM-VALMAR KIISLER, REGIONAALMINISTER


10

Põllumajandusminister tegeleb müüdiloomega – toetused ei suurene Kirjutan seda lugu novembris ja loodan südamest, et kui Aastavakk ilmub, on probleemid lahendatud ja Eesti Maaelu Arengukavast (MAK) on saanud Eesti toidutootmist toetav arengukava. See MAK, mida aga esitleti juhtkomisjonile viimast korda novembris, kriitikat ei kannata. Kõige olulisem uue perioodi põllumajandustoetuste juures on tõe rääkimine, mitte hämamine. On levitatud lausvalet, et toetused kasvavad. Nagu vähegi suuremate talude ja ettevõtete lõikes tehtud arvestused näitavad, väheneb enamuse aktiivsete põllumajandustootjate toetuste summa (otsetoetused ja MAK) aastatel 2015-2016 oluliselt – 25-40% ning toetused jäävad praegusest tasemest väiksemaks perioodi lõpuni. Seda ilmestab lisatud graafik.

Sellel on kolm põhjust. Toetuste ebavõrdne “lennult jagamine” põhimõttel: ükskõik, kes toetuse saaja on ja kas ta tegelikult ka seda vajab, peaasi on olla hästi väike hobipõllumees. Toetuste suunamine mittepõllumajanduslikele tegevustele teades, et just neis piirkondades, mis on välja suremas, sellele rahale tihti asjalikku kasutust ei leita. Samuti jäik keeldumine riigisisese toetuse (top-up) maksmisest vaatamata sellele, et naabrid seda teevad. PRIA on teinud statistikat, mis näitas, et mittepõllumajanduslik tegevus areneb just neis piirkondades, kus on ka tugev põllumajandus. Uues MAKis aga põllumehed enam mitmekesistamise toetust ei saa. See on karjuv ebavõrdsus, sest näiteks EASist saavad raha küsida kõik ettevõtjad peale põl-

OÜ Männiku Piim, kõrgel tasemel segatootmine (piim, teravili, raps) – 1133 ha

See tulpdiagramm on tehtud küll osaühingu Männiku Piim andmetel, sobib aga peegeldama MAKi toetuste muutumist ükskõik millise loomakasvatusliku põllumajandusettevõtte bilansis.


11 Minister tegeleb müüdiloomega

lumeeste. Põllumajandustootjate võimalus mitmekesistamiseks on nüüd aga seitsmeks aastaks lukus. Mittepõllumajandusele suunatud mitmekesistamine oleks olnud arusaadav 15 aastat tagasi, kuid ajal, mil suured maapiirkonnad on tööealistest tühjaks jäänud, ei ole enam võimalik neid tegematajätmisi rahaga kinni toppida. Mis pagana ettevõtlust saab aga isegi aktiivne inimene maal arendada, kui vallateed on teatud perioodidel kohati läbimatud, sest majanduskriisi alguses vähendati valdade maksutulu ning seda ei mõeldagi tagasi anda ja ka internetti ei pääse. Palju räägitakse maapiirkondade kõrgest töötuse määrast ning vajadusest vähendada seda mittepõllumajanduslike töökohtadega. Samas on aga väga hästi teada, et valdav osa maale jäänud töötutest ei soovigi alalisele tööle minna või pole võimelised konkreetset tööd tegema. Võib-olla on meie hulgas ka inimesi, kes põllumajandustoetuste vähenemisest rõõmu tunnevad ja mõtlevad et “paras mõisnikele!”. Tehkem siis neilegi rõõmu ja rääkigem igal võimalikul juhul valusat tõtt – põllumajandustootjate toetused vähenevad oluliselt, mis kindlasti mõjutab ka kõigi toidutarbijate rahakotti. Aktiivsed põllumajandustootjad vajavad teiste riikide ettevõtjatega võrdseid toetusi selleks, et investeerida ning täita varem võetud kohustusi. Sotsiaalabiks võib nimetada kava suunata suur osa otsetoetustest nn väiketootjatele ja esimestele hektaritele. Kindlasti on maal veel inimesi, kes eirates majandusseadusi, püüavad ka väiksematel põllulappidel oma perel hinge sees hoida. Selleks on 1000 või 2000 eurost, mis nad aastas juurde saavad, palju abi, kuid see kulub igapäevavajadusteks. Peagi saabub aga aeg, kui on vaja tootmisse investeerida ja siis seda raha ikkagi ei ole. Kas MAK ja otsetoetused täidavad selliselt oma eesmärke või peaks neile inimestele leidma mujalt abi? Suurema toetuse saajate hulgas on ena-

POLIITIKA mus selliseid, kes mõtlevad oma maale heal juhul kolm korda aastas: kui on vaja esitada toetustaotlus, korraldada niitmine ja siis, kui toetus pangakontole laekub. Enamusele neist on suurem toetus “kommiraha”, mida nad tegelikult ei vaja, aga kui pakutakse, siis võtavad loomulikult vastu. Samas vähendatakse toetusi kõigil aktiivsetel põllumajandustootjatel – nii normaalse suurusega peretaludel kui ettevõtetel. Ei ole teada, kuidas Brüssel meie MAKi kinnitamisse suhtub, sest seal on täielikult eiratud lisaraha kasutamine otsetoetuste languse vältimiseks. Põllumajanduskoda ja põllumeeste keskliit võitlesid pea kaks aastat võrdsemate toetuste eest, panustades selleks põllumeestelt kogutud raha. Koos valitsuse liikmete lobitööga saime Brüsselist juurde 172 miljonit eurot. Kahju, et tegime tühja tööd ja et loorbereid lõikab nüüd just see sihtgrupp, kes neid aktsioone lausa boikoteeris, sest uus MAK nullib kogu selle vaeva. Vägisi tekib küsimus: kas põllumajandusminister seisab selle eest, et toetada aktiivset tootjat, tagada riigi toidujulgeolek ja suurendada ekspordivõimet, või võtta Mart Laarilt Eesti põllumajanduse põhjalaskja tiitel. Ma loodan, et põllumeeste õigustatud hirmud leevenduvad, sest MAKi kinnitab valitsus ja järgmises Aastavakas saan rõõmuga nentida – arengukava, mis mõjutab meie majandusruumi järgmised seitse aastat, arvestab tegevpõllumeestega.

JAAN SÕRRA EESTI PÕLLUMAJANDUSTOOTATE LIIDU ASEPRESIDENT


12

Üle poole Eestist ei ole tulevikus elujõuline Riigisisene töötajate pendelränne polegi Eesti jaoks nii suur probleem kui asjaolu, et kohti, kuhu rikkuse järele minna, on paljude jaoks ainult üks – Tallinn. See on üks mitmest järeldusest, mida võib teha Statistikaameti 29. oktoobril 2013 avaldatud Eesti piirkondliku arengu aruandest. Väljaande krooniks on Eestis esmakordselt arvutatud omavalitsuste elujõulisuse indeks ehk sisuliselt koondhinnang iga omavalitsuse “tervislikule seisundile”. See, kui kaua süda edasi tuksub, oleneb ettevõtetest, ringlevast rahast, laekuvatest maksudest, elanike arvust ja nende haridustasemest. See, kas need näitajad langevad kokku või mitte, määrabki omavalitsuse tuleviku. Tänu kahele viimasele rahvaloendusele on Statistikaametil lõpuks käes piisavad andmed, et Soome eeskujul selline arvutus teha. Heas seisus Harjumaa Avanev pilt ei paista kena, sest 2011. aasta seisuga on olukord Eestis miinusmärgiline: indeksi keskmist ületasid vähem kui pooled ehk 94 omavalitsust ja sellele jäid alla 132. Kümnekonna kõige elujõulisema omavalitsuse seas domineerivad oodatult Harjumaa vallad Viimsi, Harku, Kiili ja Rae, aga ka Tartumaa üllataja Ülenurme. Kõige muserdavam on tulevikuväljavaade IdaViru ja Valgamaa väikevaldade, aga ka Mõisaküla ja Kiviõli linna jaoks. Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell kirjeldas, et omavalitsuste edu mootor töötab kolmetaktilisena: esimese tõuke annab kõrgharidusega inimeste suurem osatähtsus, see mõjutab palku, viimane omakorda töökohtade arvu. Töökohad ei teki aga igale poole, vaid sinna, kus on piisavalt lai turg ja korralik infrastruktuur. Selle tulemused on olnud drastilised: 2012. aastaks olid ligi 58 000 ettevõtet ehk enam kui pooled kõigist Eesti ettevõtetest

registreeritud Harjumaale. Kümne aastaga on ka ettevõtjate hulk kasvanud vaid seal, mujal on see koos elanikkonna arvuga langenud. Asi pole selles, et teistes omavalitsustes oleks inimesed vähem ettevõtlikud, vaid neid (ja ka head tööjõudu) on seal lihtsalt liiga vähe, et võrsuks kogu vallale tööd andvad firmad. Kui Harjumaa on kord juba majandusveduriks kujunenud, siis statistika näitab, et ta taastoodab iseennast: sinna koguneb rohkem väärtust, mis omakorda meelitab mujalt ära kõrgharituid. Harjumaal on kõrgharitute osakaal elanikkonnast nüüdseks 28 protsenti ja Tartumaal peaaegu 26, mujal Eestis jääb see 12 kanti. Statistikaameti analüütiku Mihkel Servinski sõnul pole Tallinna liidripositsioon ilmtingimata halb, sest ta suudab rikastada teisi valdu isegi väljaspool maakonda. Näiteks on suuresti tänu pealinnale elujõulisusega kõik korras suuremal osal Harju-, Rapla- ja Järvamaast. Probleem on pigem see, et Tallinnale pole Lõuna-Eestis võrdväärset konkurenti. Kõigist Eesti töötajatest käib teise omavalitsusse tööle ligikaudu kolmandik ehk üle 130 000 inimese. Tallinn on peamine pendelrände sihtkoht 43, Lõuna-Eestit valitsev Tartu aga vaid 27 omavalitsuse elanikele. Emajõe Ateena kasin mõju peegeldub ka numbrites: kui Tallinnas teenitud palkade mõju ulatub kaugele väljapoole maakonda, siis Tartu ei suuda sama pakkuda Põlvamaale, Valgamaale ega teisele poole Võrtsjärve. Tartus pole töökohti Pealtnäha oleks justkui kõik hästi: pidev kõrgharitute pealekasv ja võrdlemisi palju kõrgepalgalisi teadus- ja tehnikaaladel tegutsevaid ettevõtteid. Probleem on aga selles, et Tartus lihtsalt pole piisavalt töökohti. Nii pole imestada, et Tartumaal on noorte konkurents hõivatud töökohtadele Eesti


13 Üle poole Eestist ei ole tulevikus elujõuline

POLIITIKA

kõrgeim, maakond on tippspetsialistide töötuse poolest Eestis teisel kohal ja paljud noored lahkuvad pärast õpingud nii maakonnakeskusest kui ka Lõuna-Eestist. “Tallinnas on töökohtade arv niivõrd palju suurem, et ta suudab palju omavalitsusi ära toita. Tartus ega Valgas seda ei ole,” summeeris statistikaameti juhtivstatistik Anu Tõnurist. Eesti lõunatipu ja Tartu vahele jääb Võru, mis toimib tugeva, ent madalapalgalise tõmbekeskusena. Tulemus on see, et üle poole Valga-, Põlva- ja Võrumaast on täis elujõuetuid valdu ja lahendust ei näi tulevat. Tõnurist on üks neist statistikutest, kelle meelest pole Eesti-sisene pendelränne tegelikult probleem, vaid pigem lahendus, et vältida maapiirkondade tühjaks valgumist. Seetõttu pooldab ta ka tõmbekeskuste põhist haldusreformi, eeldusel, et välja valitakse õiged keskused. Näiteks näitavad andmed, et Jõgevamaal võtab Jõgeva linnalt tõmbekeskuse tiitli ära Põltsamaa, Tartumaal on täielik edulugu Elva linn. Täiesti erinev seis on aga

Ida-Virumaal, kus suuremate linnade rändesaldo on igal tööpäeval negatiivne. Inimesed lahkuvad tööle valdadesse, kus asuvad kaevandused ja elektrijaamad. See paneb mõtlema, mis saab kümnetest tuhandetest ida-virumaalastest siis, kui peaks vähenema põlevkivi kasutamine. Statistikutel pole võluvitsa. Nii Krusell kui ka Tõnurist loodavad, et tulevikus võiks muutuda töö iseloom ja kõrge väärtusega tööd võiks olla võimalik teha kodust. See lootus on aga pigem õhkõrn, sest Eesti ettevõtlus maakondades on endiselt 20. sajandi nägu: ülekaalukalt domineerib kaubandus, ehitus ja põllumajandus. Teine võimalus oleks riigi jõulised otseinvesteeringud tõmbekeskuste töökohtadesse. Isegi, kui lahendus leitakse, avalduvad selle mõjud pika aja pärast. “See on pikem kui põlvkond. Kohapealse elu paranemine ja inimeste naasmine maapiirkondadesse võtab ikka paarkümmend aastat aega,” pakkus Tõnurist. OLIVER KUND, POSTIMEES GRAAFIKA SILVER ALT, ALLIKAS STATISTIKAAMET


14


15


16


17


18

Milline võiks olla ökoriik? Laiemas kõnepruugis tähendab sõna öko valdavalt rohemajandust või siis täielikku orgaanilist (mahe)põllumajandust või ka mürkainetevaba tootmist. Tõenäoliselt on sel sõnal palju teisigi tõlgendusi. Veel nõukogude ajal õpetati Eesti kõrgkoolide majandusteaduskondades ökonoomikat. Kas see oli õpetus just vabaturumajanduse ökonoomikast ehk free market economy-st või rohkem käsumajandusest, on omaette teema, kuid sõnad economy ja ecology on Rahvusvahelise Ökokülade Võrgustiku, Kogukonna GEN (The Global Ecovillage Network) tõlgenduse järgi üheks alustalaks tänasele arusaamisele väljenditest eco ehk öko ja neist tulenevatele mõistetele ökokogukond, ökoehitus, ökodisain jne. Ökonoomika – tark ja tasakaalukas, jätkusuutlik majandamine Just ökonoomika ehk economy väljen-

Loo autor Toivo Aalja on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia ökonomistorganisaatorina ja töötanud kunagise Tahe sovhoosi peaökonomistina Valgamaal. Kui elus uued võimalused avanesid, sai endisest sovhoosi peaökonomistist kulla- ja kellaärimees. Tema oli üks luksuskaupu vahendava firma Goldmann asutajatest. Nüüd on Toivo Aalja luksusäriga lõpu teinud, sooritades elus uut kannapööret – ta on Rae valda rajamas ökokogukonda.

dab siin tarka ja arukat, tasakaalukat ning jätkusuutlikku majandamist. Ökoloogia ehk ecology aga keskkonda – nii sisemist kui ka meid ümbritsevat keskkonda. Seega võikski olla sõna öko tähenduseks teadlik, tark ja arukalt majandav inimene koos keskkonda nägeva, hindava ja hoidva kogukonnaga. Põhimõtteliselt mõeldakse GEN (The Global Ecovillage Network) ökokogukonna

Toivo Aalja Lilleoru ökoküla uue keskusehoone ehitusel.


19 Milline võiks olla ökoriik?

POLIITIKA

Ravimtaimede peenrad ökoküla Elulille pargis.

või siis ka ökoriigi all mandalalaadselt kujundatud süsteemsest lähenemisest, mis hõlmab nelja kõige olulisemat ja loomuomasemat inimtegevuse väljundit: ökoloogilist, sotsiaalset, majanduslikku ning maailmavaatelist. Just maailmavaateline osa on nende nelja hulgas võtmetähtsusega, kuna eksisteerib ka pinnaalune, sageli otseselt väljendamata jääv kultuuritaust, mis mõjutab tugevalt kõiki suhteid, nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ökoloogilisi suhteid. Iga kultuur, iga grupeering, iga ajalookäik näib olevat juhitud, edasi antud ning suunatud läbi konkreetse nägemuse reaalsuse olemuse kohta. Algselt vaid teaduskäsitlustesse kuulunud termin “paradigma” on nüüdseks leidnud laialdast kasutust kirjeldamaks seda läbivat uskumuste, filosoofiate

ja müütide kogumit, mis moodustavad aktsepteeritud kultuurilise prisma, läbi mille inimene maailma tajub. Erinevad paradigmad* Vajalik oleks teadvustada, et paradigmad on olemas ja meie maailmavaade on neist sõltuv. Uue info avastamise või loomise korral paradigmad loomulikult muutuvad, samuti areneb inimene ise ning on valmis üha sügavamaks ja täielikumaks maailma tunnetamiseks ja mõistmiseks Vaadates meie (lääne) kultuuriruumis elanud inimeste mõeldut ja kirjapandut, viitavad kõik tunnused sellele, et paradigmad on jällegi kord muutumas. Uus esilekerkiv maailmakäsitlus haakub vanade kultuuride iidse tarkuse ja filosoofiaga. Tänu kultuuride üleilmastumisele toimub enne-

* paradigma – seaduste ja meetodite süsteem, millele rajaneb uurimine ja õpetamine


20

POLIITIKA olematult laiahaardeline teadvuse evolutsioon – võime kogeda inimkonda ühe suure perena, ühe rahvana, ühe planeedi asukatena. Inimesest enesest lähtuv vaimsus on sisuline kese, säilitav elujõud, mis loob kultuuride alge ning annab neile suuna, tähenduse ja eesmärgi. Sisaldades kõikehõlmavaid väärtusi ja eetikat, loob iga kultuuri vaimsus aluse sellele sotsiaal-majanduslikule struktuurile ning suhetele maailmaga, mis on inimesest suurem – kosmilisele ökoloogiale. Nii sisaldab ökokogukonna käsitlus ka vaimset tahku, vaimsuse erinevaid väljendusi nagu kunst, muusika, rituaalid, tseremooniad, vaatemängud ja teised kõiksusele püüdlevad kogukonnad. Ökoküla ,-kogukonda või -riiki vaadeldakse kui paika, mis on teadlikult loodud selleks, et elu vaimsed küljed saaksid oma imelisuses ja suuruses täielikult avaneda. Vastavalt oma asukohale ja majandus-kultuurilisele keskkonnale võib iga kogukond rõhutada rohkem üht või teist vaimset traditsiooni või spirituaalset praktikat. Idee vastastikusest austusest, usaldusest, koostööst, harmooniast, ilust, sisemisest ühendatusest ja ühtsusetundest on ökokülades elamisele loomuomane. Kui need ideaalid materialiseeruvad igapäevaelus läbi distsiplineeritud ja hingestatud vaimse praktika, siis omandavad ökokülade elanikud sügavama lugupidamise inimolemuse vastu ning aduvad seda suurt müsteeriumi, mille elavaiks osadeks nad on. Kes muudab maailma? Lääne 20. sajandi traditsioonilise arusaama järgi koosneb maailm erinevatest isoleeritud mateeriaobjektidest – kõik küll üksteisest eraldi, aga toimimas ratsionaalse, ettemääratud seaduspärasuse alusel. Kõige paremini võtab selle maailmavaate osa kokku Thomas Berry tõdemus:

Milline võiks olla ökoriik?

Ökokäimla hakkab valmis saama.

“Universum on mitte objektide kogum, vaid subjektide kogukond.” Sündimas on uus paradigma, milles universumit kogetakse elusate süsteemide ühendmustrina, kus kõik on üksteisega seotud keerukas suhetevõrgustikus. See ongi teeviit uude holistilisse maailmakäsitlusse. Idee kujundada Eestist eeskujulik ökoriik väärib autori arvates tõsist tähelepanu. Meil on selleks kõik eeldused ja võimalused. Juba täna tegutseb Eestis ökokogukondi või -külasid, on mitmeid algatusgruppe, kelle ideeliseks lähtekohaks on just ülalmainitud neli kõige loomuomasemat inimtegevuse väljundit ehk Gaia printsiipi. “Ära kunagi kahtle, et väike rühm pühendunud kodanikke suudab muuta maailma; õigupoolest on see ainus, mis suudab,” on öelnud Margaret Mead.** Ökokogukonna või -riigi ehitamine võibki tuua muutuse! Ökokogukonnas toimib grupiteadvus, mis on palju targem kui üksikisik, seal on grupipotentsiaal, mis on palju suurem kui ükskõik milline üksikpingutus. TOIVO AALJA

** Margaret Mead – tuntud ameerika kultuuriantropoloog (1901-1978)


21

Aasta põllumees 2013 on karjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt 13. korda toimunud konkursi “Aasta põllumees” võitis Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu eestvedaja Tõnu Post. Elutöö preemiaga pärjati Raplamaa mees Leino Vessart ning Maalehe lugejate lemmiku tiitliga Harjumaa seakasvataja Kalmer Märtson. “Aasta põllumehe” konverentsi ja konkursi korraldajad on Maaleht ning Põllumajandus-Kaubanduskoda. Parimad pärjati 22. oktoobril Riigikogu konverentsikeskuses toimunud ettekandepäeval. Seekord oli

nominente 18 ja esindatud maakondi 13. Traditsiooniliselt tervitas põllumehi president Toomas Hendrik Ilves. Riigipea ei saanud mööda ka vasttoimunud valimistest. “Kui Eestis on üks elanikkonna osa, kes võis äsjaseid kohalikke valimisi rahulikult võtta, siis on need põllumehed. Teie elu-olu kujundavaid otsuseid tehakse riigi valitsuse ja Euroopa Liidu tasandil,” ütles Ilves. “Loomulikult läheb ka põllumehele korda, mis toimub maal. Kas ja mis kell sõidab

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos aasta põllumehe Tõnu Postiga.


22

POLIITIKA buss. Ning kui kaugele tuleb lapsed kooli viia,” jätkas president. Aina rohkem masinate tööd Toomas Hendrik Ilves tõi paralleeli 20. sajandi algusega, mil tulevane Eesti riik sai alguse just edukatest põllumeestest. “Nemad saatsid oma pojad linna õppima. Täpselt nii on ka täna, sest aina rohkem on maal tööd ajudele ja masinatele.” Seejärel kuulutati välja kolme auhinna tänavused omanikud. Esimesena pärjati Maalehe lugejate lemmik. Tiitli sai Kalmer Märtson, Harjumaalt, Kuusalu vallast. Mees juhib koos abikaasa Ulvega osaühingut Hinnu Seafarm, kus on kokku 12 000 siga. Milles peitub tema ettevõtte edu?

Aasta põllumees 2013 kandidaadid Ain Aasa – OÜ Estonia Järvamaal Endel Härm – Kõlliste talu Põlvamaal Kalmer Kasvand – OÜ Halika Õunatalu Põlvamaal Endel Leius – Palvemaja talu Võrumaal Sulev Matto – Hiiumaa Agro OÜ Hiiumaal Kalmer Märtson – Hinnu Seafarm OÜ Harjumaal Jane Mättik – FIE Harjumaal Urmas Nurmsalu – Oilseeds Agro OÜ neljas maakonnas Mait Nõmmsalu – Taimistu ja Tammistu Agro OÜ-d Tartumaal Aivar Pikkmets – OÜ Mätiku Talu Pärnumaal Kairo Pilviste – Ranna Vill OÜ Saaremaal Tõnu Post – Kõljala Põllumajanduslik OÜ Saaremaal Aldo Vaan – Topi Mõis OÜ Läänemaal Leino Vessart – OÜ Karitsu Rantšo Raplamaal Maire Valtin – Artocarpus OÜ Lääne-Virumaal Väino Veersalu – Iisaka Lambakasvatus- ja Käsitöötalu Harjumaal Helju Veskaru – OÜ Suurekivi Harjumaal Ahto Vili – Torma Põllumajandus-osaühing Jõgevamaal

Aasta põllumees 2013

“Töös. Ilma tööta ei tule midagi,” arvas Maalehe lugejate lemmik ise. Lisaks kindlasti veel targad otsused, mis on aidanud tootmist kaasajastada. Elutöö preemiaga pärjati Leino Vessart Raplamaalt, Kaiu vallast. Mees kasvatab lihaveiseid ja pälvis aastal 2006 selle ala parima tiitli. Aastas müüakse Vessarti farmist lihaks 90 ja tõuloomadeks 50 veist. “Varsti täitub minul 75. eluaasta. Täie jõuga ma enam OÜ Karitsu Rantšo juhtimises ei osale,” ütles Vessart. Isa tööd jätkab poeg, kes on praegu ettevõtte tegevjuht. Saare suurim põllumajandustootja Tiitli “Aasta põllumees 2013” andis riigipea Toomas Hendrik Ilves üle Tõnu Postile. Saaremaa mees juhib Kõljala Põllumajanduslikku Osaühingut. Ettevõte tegeleb piimakarjakasvatuse ning maaharimisega. 520 lüpsilehma andsid mullu koguni 10 800 tonni piima looma kohta. Laudas on nüüdisaegne robotlüps. Maad haritakse 1500 hektaril, millest kolmandik on teravilja all. Põhiliselt kasvatatakse seda oma karja söödaviljaks. Posti eestvedamisel osteti ära ka raskustes olev Valjala osaühing. Tänaseks on ettevõte Pihtla valla suurim tööandja ning kogu Saaremaa suurim põllumajandustootja. “Täna nominendina siia tulles mõtlesin, et see au võib saada osaks igaleühele 18-st. Et parimaks valiti mind, on suur üllatus,” ütles Tõnu Post tänukõnes. Enda sõnul alustas ta noore loomarstina kohalikus sovhoosis. Pärast majandi lõppu lõi ta koos kolleegidega osaühingu. “Olen näinud halbu ja paremaid aegu. Aga ikka olen põlllumees ning tean, et õnn ei tule õuele ühe või kahe aastaga,” ütles Post. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis Tõnu Postile üle “Külvaja” pronkskuju koopia. ALLAR VIIVIK AUTORI FOTO


23

Põllumajanduskaubad Eesti ekspordis ja impordis Põllumajanduskaupu eksporditi 2012. aastal ligi 1,2 miljardi euro eest ehk 18% rohkem kui 2011. aastal. Et Eesti kogueksport kasvas samal perioodil “vaid” 4%, võib öelda, et põllumajanduskaubad toetasid Eesti ekspordi kasvu. 2012. aasta koguekspordist hõlmasid põllumajanduskaubad 10% (2011. aastal 8,4%). 2012. aastal kasvas järsult teravilja ja piimatoodete ekspordimaht, liha ja lihatoodete ekspordimaht jäi aga 2011. aasta tasemele. Eestis on põllumajanduskaupade kaubavahetuse bilanss negatiivne (graafik 1), mis tähendab, et Eestisse imporditakse põllumajanduskaupu suuremas väärtuses, kui siit eksporditakse. Puudujääk on viimastel aastatel hakanud vähenema: 2012. aastal oli põllumajanduskaupade puudujääk 188 miljonit eurot, mis on kõige väiksem puudujääk 2004. aastast alates. Kõige suurem oli puudujääk 2008. aastal, kui buumiajal imporditi Eestisse 353 miljoni euro eest rohkem põllumajanduskaupu, kui siit eksporditi.

Kas Eestist eksporditavad põllumajanduskaubad on ka Eesti päritolu? 2012. aastal oli Eesti põllumajanduskaupade ekspordis 71% kaupadest Eesti päritolu (graafik 2). 2011. aastal oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus väiksem ehk 69%. Eesti ekspordis on välismaist päritolu kaupa muu hulgas seetõttu, et teravili võib saabuda ka teisest liikmesriigist, kui kasutatakse näiteks Eesti sadamaid (laevu). Sellise ekspordi sattumist Eesti ekspordi statistikasse nimetatakse ka re-ekspordiks. Teise põhjusena võib välja tuua, et Eesti põllumajanduskaupade ekspordi hulka satub näiteks ka Inglismaalt saabunud viski, mis märgistatakse siinses aktsiisilaos vajalike siltidega ning mis seejärel suunatakse näiteks Venemaale. Selline kaubavahetus võib mõneti moonutatult suurendada ka põllumajanduskaupade ekspordi- ja impordimahtu. Selline olukord on tingitud peamiselt riigi kaubavahetuse soodsast keskkonnast või geograafilisest asendist. Eesti põllumajanduskaupade ekspordimahust hõlmasid piim ja piimatooted 14%, teravili 8% ning liha- ja lihatooted 7% (graafik 3).

Graafik 1: põllumajanduskaupade eksport Eestist ja import Eestisse, 2004-2012.


24

MAJANDUS

Kaubad Eesti ekspordis ja impordis

Graafik 2: põllumajanduskaupade eksport, 2009-2012.

Teravili 2012. aastal suurenes teravilja eksport Eestist 2011. aastaga võrreldes oluliselt ehk 40% (271 000 tonnilt 380 000-ni). 2011. aastal mõjutas teravilja ekspordimahtu ka teiste riikide teravilja eksport Eesti kaudu. 2012. aastal oli teravilja ekspordis Eesti päritolu teravilja 93%. Samas oli 2011. aastal Eesti päritolu 75% eksporditud teraviljast.

Teravilja eksport on oluliselt suurem kui import. Kui 2012. aastal eksporditi 380 000 tonni teravilja, siis Eestisse veeti sisse 50 000 tonni. Juhul kui teravilja ekspordis on võõramaise päritoluga teravilja, kajastub see ka impordi poole peal (vt graafik 4, 2011. aasta). Kõige rohkem eksporditi 2012. aastal nisu – ligi kaks kolmandikku eksporditud tera-

Graafik 3: põllumajanduskaupade eksport, 2012 (100% = 1,2 miljardit eurot).


25 Kaubad Eesti ekspordis ja impordis

MAJANDUS

Graafik 4: teravilja ekspordi- ja impordimaht, 2007-2012.

vilja kogusest (251 000 tonni), järgnes oder (22% ehk 85 000 tonni) ja kaer (7% ehk 28 000 tonni). Liha ja lihatooted 2012. aastal eksporditi liha- ja lihatooteid 39 000 tonni ehk sama palju kui 2011. aastal. Kui võrrelda 2012. aastat aga 2007. aastaga, on liha ja lihatoodete ekspordi-

maht koguni kahekordistunud (20 000 tonnilt 40 000-ni). Liha ja lihatoodete impordimaht 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga vähenes (61 000 tonnilt 56 000 tonnini). See võib olla seletatav ka sellega, et Eestis on hakatud rohkem tarbima omamaist lihatoodangut. Ühe elaniku kohta imporditi 46 kilogrammi liha ja lihatooteid (2012).

Graafik 5: teravilja eksport, 2012 (100% = 380 000 tonni).


26

MAJANDUS

Kaubad Eesti ekspordis ja impordis

Graafik 6: liha- ja lihatoodete eksport ja import, 2007-2012.

Eestisse tuuakse liha rohkem sisse, kui viiakse välja. Selle tulemusena on liha ja lihatoodete kaubavahetus puudujäägis. 2012. aastal oli puudujääk 16 000 tonni ehk imporditi 16 000 tonni rohkem kui eksporditi. Suurim oli liha ja lihatoodete kaubavahetuse puudujääk 2007. aastal – 28 000 tonni.

Piim ja piimatooted 2012. aastal eksporditi 227 000 tonni piima ja piimatooteid. Võrreldes 2011. aastaga kasvas piimatoodete ekspordimaht järsult, ligi 40% ehk 163 000 tonnilt 227 000 tonnini (graafik 7). Samal ajal kasvas eksporditava piima rahaline väärtus vaid 4% (graafik 7), sest eksporditava piima hind langes ühelt eurolt 2011. aastal 0,75 euroni 2012. aastal

Graafik 7: piima ja piimatoodete ekspordimaht, 2007-2012.


27 Kaubad Eesti ekspordis ja impordis

MAJANDUS

Piima- ja piimatoodete keskmine hind ekspordis ja impordis, 2007-2012 AASTA

(tabel). Ekspordimaht 2012. aastal küll suurenes, kuid eksporditi odavamalt kui 2011. aastal. Piimatoodete impordis oli olukord vastupidine ehk 2012. aastal imporditi kallimaid piimatooteid kui 2011. aastal. Kui 2011. aastal oli imporditavate piimatoodete hind 1,3 eurot, siis 2012. aastal oli see 2,2 eurot kg kohta. Kokkuvõte Põllumajanduskaubad on riigi kaubavahetuses olulisel kohal. Samas on sisseveetavate põllumajanduskaupade väärtus suurem kui väljaveetavate väärtus, mistõttu raha läheb nende kaupade eest rohkem välja kui sisse tuleb. 2012. aastal veeti teravilja välja 380 000 tonni, piima ja piimatooteid 227 000 tonni

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ekspordi hind (eurot/kg) 1,41 1,18 1,50 1,04 1,01 0,75

Impordi hind (eurot/kg) 1,87 1,84 1,67 1,82 1,32 2,16

ning liha ja lihatooteid 39 000 tonni (vastavalt 295 kg, 177 kg ja 30 kg elaniku kohta). Koguste suurenemisel on oluline ka see, et põllumajanduskaupade väärtus (hind) kasvaks. 2013. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1,286 miljonit elanikku. RIINA KERNER STATISTIKAAMETI ETTEVÕTLUS- JA

Graafik 8: Piima ja piimatoodete ekspordimaht, 2007-2012.

PÕLLUMAJANDUSSTATISTIKA OSAKONNA VANEMANALÜÜTIK


28

Rahastamisel on oluline hinnata tasuvust Põllumajandustootjate iga-aastased ja ka üksikud suuremad rahapaigutused oma ettevõttesse kuluvad peamiselt hoonete ning tootmistehnika uuendamise või soetamise tarbeks. Asjaomaste kinnitusel on aga põllumajanduse jaoks tehtavate investeeringute puhul peamiseks raskuseks erinevatel põhjustel üsna pikk tasuvuse aeg. “Minu meelest on ennatlik arvata, et ainuüksi raha saamine ise ongi peamine probleem. Raha on meie väikeses riigis ja laenuturul juba kaunikesti küllalt,” rääkis Eesti ühe suurima mahetootja OÜ Saidafarm juhataja Juhan Särgava. Tema juhitav majand pärjati tänavu rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga. Läänemere-äärsete riikide ühise konkursi nelja-aastase ajaloo jooksul jõudis säärane tunnustus esma-

“Kui me soovime püsida oma tootmisega konkurentsis, siis peaksid Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmed rajama ka oma lihatööstuse, see võiks olla eesmärk järgmisel seitsmel aastal.” Urmas Laht, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige, OÜ Markilo juhataja

kordselt Eestisse. “Peaküsimus on siiski ühe või teise projekti tasuvuses. Mis saab siis, kui tasuvust ei saavutatagi? Kelle raha, maja ja tagatised siis turule lähevad? Kes ja millise palga eest on nõus olema viimane juht, kes likvideerija ja halduriga asjad klaarib juhul, kui kõigile näilistele tugevustele vaatamata projekt ei muutugi maksujõuliseks,” tõstatas mahepõllumees rea küsimusi.

2013. aastal toimus osaühingu Triigi Seakasvatuse sigalates suur juurde- ja ümberehitus. Lammutati vanu ja ehitatati uusi hooneid, Saksa spetsialistid seadistasid uusi söötmisseadmeid. “Uue farmikompleksi valmimisega peaksime aastas turustama 7000 siga,” kinnitas Aare Mölder, osaühingu tegevjuht. Varem turustati aastas 3800 siga. Kas ka poeg Hans-Ottost põllumees kasvab, seda seitsmendat põlve põllumees Aare Mölder öelda ei osanud.


29 Rahastamisel on oluline hinnata tasuvust

Mahetootja, OÜ Saidafarmi juhataja Juhan Särgava osutab autasudele, mis ta pikaajalise tegevuse eest ettevõtliku tootjana on pälvinud.

Saidafarmi jaoks on praegusel ajal Särgava sõnul põhiküsimus laudahoonete rekonstrueerimine ning nende kaasajastamiseks on vaja ligikaudu 600 000 kuni 900 000 eurot. “Raskuspunkt seisneb asjaolus, et selle tasuvuse aeg kipub kümnesse aastasse,” märkis farmijuht. “Toiduturu muutused on nõnda kiired ja suured, et täna on kümme aastat ette head tasuvuse usku raske ülal hoida,” lausus Särgava. Ta möönis, et kindlasti on see võimalik, sest on ka ise paarkümmend aastat sellist usku toitnud ja isegi toime tulnud. Farm ei valmi nagu Tallinngi Saidafarm on oma tegutsemise jooksul kasutanud investeeringuteks peamiselt omavahendeid. “Vajadusel oleme laenanud ka eraisikutelt ning varasemalt kasutasime

MAJANDUS arvelduskrediiti,” kirjeldas Särgava. “Kuid arvelduskrediidiga juhtus nii, et pank karmistas järsult tingimusi, nõudis omanike käendust. Sattusime keerukasse seisu ning võtsime õppust.” Särgava kogemuste põhjal õigustab end näiteks täielikult ka liisimine. “Liisitud asi ise on endale tagatiseks. Pealegi on see reeglina likviidne – asjaolude muutumisel müüdav,” arutles Särgava ja lisas, et liisimine on ventiiliks ka käibevahendite vabastamisel teiste projektide tarvis, mille jaoks laen oleks vähemõistlik. Nii kavatsebki Saidafarm investeeringuteks kasutada valdavalt omavahendeid, kombineerides neid liisingutega. “Kui lautadega järjele hakkame saama, siis on jälle aeg uute toodetega edendada töötlemist ning seda eelkõige viljakamate töömeetoditega,” avas Särgava majandi plaane. “Ükski farm ei saa kunagi lõpuni valmis nii nagu Tallinna linngi. Valmis saamine oleks lõpp, kaoks huvi ja vajadus edasi elada.” Maaelu sihtasutus investoriks Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal tegutseva jõusöödatootja ja seakasvataja OÜ Markilo juhataja Urmas Laht pakkus rahastamise hõlbustamiseks välja oma variandid. “Kuna põllumajanduses on tasuvuse aeg küllaltki pikk ja rahamahukas (seakasvatuses üle aasta), siis suuremaks abiks saaks olla näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) pikaajaliste ja suuremahuliste laenude tagamised,” rääkis Laht. “Ja miks ei võiks sihtasutus ka ise laenata, mis annaks ettevõttele pikemaks perioodiks kindluse, näiteks ka turu kõikumiste korral.” Veel võiks tema sõnul kaaluda sihtasutuse passiivset investori rolli ettevõtete moderniseerimisel. OÜ Markilo on ise eelneva kümne aasta jooksul investeerinud seakasvatusse umbes kaks miljonit eurot. Järgneva seitsme aasta jooksul on investeeringu vajadus ettevõttel


30

MAJANDUS ligikaudu 4,3 miljonit eurot, mis hõlmab farmide ja tehnoloogiate kaasajastamise jätkamist. Kogu vajaminev investeering rahastatakse Lahe sõnul kombineeritult, see tähendab üks osa omavahenditest, osa Euroopa Liidu struktuurvahenditest ja ülejäänud finantsasutuste abil. Laht märkis, et viimase viie aasta jooksul on olnud suureks toeks tasuv elussigade eksport Venemaale, mis andis farmeritele

Rahastamisel on oluline hinnata tasuvust

võimaluse kogu oma toodangut tasuvalt müüa. Ühistule oma aretusfarm Lisaks Markilo juhtimisele tegutseb Urmas Laht ka Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) nõukogu liikmena. Ühistusse kuulub tema väitel ligikaudu 50 protsenti Eesti seakasvatajaid ehk 30 farmerit. Ühistuliikmed loodavad lähiaastatel ehitada koos modernse aretusfarmi, mille täis-

2012. aasta novembri lõpus hakkasid osaühing Suurekivi farmis Valklas lüpsjate asemel lehmi sõõrutama kaks lüpsirobotit. Farmi juht ja omanik Helju Veskaru kinnitas siis, et 2013. aasta alguses hakkab tööle ka söödarobot. Jaanuaris seadistasidki kaks Taanist tulnud spetsialisti söödarobotit, olemasolevail andmeil esimest Baltimaades.


31 Rahastamisel on oluline hinnata tasuvust

maksumuseks kujuneks ligikaudu seitse miljonit eurot. “Aretusfarm võimaldaks teha muuhulgas teadustööd ja õpetada sealihatootmise sektori jaoks tulevasi tippjuhte,” iseloomustas Laht. “Kui me soovime püsida konkurentsis oma tootmisega, siis peaksid ETSAÜ liikmed rajama ka oma lihatööstuse, see võiks olla eesmärk järgmisel seitsmel aastal.” Peale selle on Lahe sõnul hinnanguliselt kogu sealiha sektori investeeringu vajadus umbes 120 miljonit eurot. Sellist raha kasutataks hoonete ja seadmete moderniseerimiseks, loomade heaolu parandamiseks ja keskkonnnaga seonduvate tingimuste parandamiseks. Üle poole miljoni investeeringuteks Raplamaa majandi OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg loetleb lähima paari aasta vajalikke investeeringuid tootmisse – põllumaa ostmine, veisekasvatuse seadmete uuendamine ning täiusta-

Veebruaris 2013 toimetaski Lely Vectori söödarobot laudas, söötes ära 120 lehma. Vajadusel saab operaator Raigo Randoja söödarobotit nutitelefoni spetsiaalse programmi abil suunata.

MAJANDUS mine, põllutöömasinate uuendamine ning täiustamine ja farmitee remontimine. Kõigiks nendeks töödeks läheb Riisenbergi arvestusel vaja kokku ligikaudu 500 000 eurot. Viimastel aastatel on ettevõtte arendamiseks mõeldud rahaallikad jaotunud kolme ossa. Suurima osa ehk 50 protsenti investeeringutest on kaetud pangalaenu ja liisingutega, ligi viiendik on tulnud toetustest ning omavahendid moodustasid 31 protsenti. Ka Saaremaa ühe suurema põllumajandustootja kõige esmaseks investeeringuks on vähemalt pool miljonit eurot. “Tootmishoonetesse on vaja investeerida umbes 400 000 euort. Lisaks tuleb arvestada iga-aastaseid investeeringuid tehnikasse – umbes 300 000 eurot,” kirjeldas Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post, kes pärjati 2013. aastal ka Aasta Põllumehe tiitliga. Investeeringuteks on ettevõte ise raha välja käinud viiendiku, sama palju on olnud toetusi ning pangalaenusid on kasutatud 60 protsendi ulatuses. Just pangalaenu suurt osakaalu peabki Post investeeringute puhul majandi jaoks suurimaks probleemiks. Lõuna-Eestis Valgamaal loomakasvatusega (hobused, veised) tegelev pereettevõte/talu OÜ Ratsimäe on pisut üle kuueaastase tegevuse jooksul teinud investeeringuid ainult omavahenditega, mis on läinud tehnika ja põhikarja uuendamiseks. Ratsimäe talu perenaine Anne Markvart ütles, et lähiajal on plaanis tallu soetada teine traktor, et kiirendada ja lihtsustada kuiva heina varumist. Samuti on kavas soetada juurde karjaaia elemente, et hõlbustada loomade pidamist karjamaal. Kokku läheb Markvarti sõnul vaja 57 000 eurot. Uue traktori jaoks vajamineva 45 000 eurot loodab Markvart saada liisinguna pangast. AIN ALVELA


32

Flint Kaubandus – kogemus aastast 1993 Müük-hooldus-varuosad FARMGEM järelveetavad taimekaitsepritsid 2000-6000 l, rippes, 600-1500 l, iseliikuvad

JEANTIL söödamikserid 8-41 m3

JEANTIL lägalaoturid

ROSTSELMASH teraviljakombainid ACROS

! STROM hooldusniidukid töölaiustega 2,5; 4,5; 6,0; 7 m ! HIMEL teraviljahoiustamine, teod, elevaatorid, säilituspunkrid, veskid, muljurid ! ROSTSELMASH teraviljakombainid Vector, rootorkombainid Torum ! DINAPOLIS loomaveohaagised, teraviljahaagised, platvormhaagised ! TYM frontaaltõstukid, kaevekopad, muruniidukid ! LMR AZENE haagised, laoturid, treilerid ! SAMAZ lumesahad, niidukid ! GEO hooldusniidukid ! ARNEUBA silorullid

JEANTIL orgaanilise väetise laoturid 6-20 t

TYM traktorid 23-101 hj

COSMO väetisekülvikud

OÜ FLINT KAUBANDUS KÕO KÜLA, 70501 VILJANDIMAA

TELEFON 435 5111 FAKS 435 5110

INFO@FLINTKAUBANDUS.EE WWW.FLINTKAUBANDUS.EE


33


34

Juureväline väetamine aitab säästa raha, suurendab saaki ja kindlustab teravilja kvaliteedi! Tartumaa Põllumeeste Liit pakub SUPLO vedelväetisi: universaalne, teraviljale, rapsile, kartulile, K-200, P-220, Ca + mikrod Fe, Mn, B, Cu ja Zn. Pakend 20 l. Maksumus hektari kohta alla 10 euro ─ konkurentsitult parim hind Eestis. Aastatel 2006-2013 on Eestis SUPLO vedelväetisi kasutatud igal aastal ligi 5000 hektaril.

SUPLO väetiste kasutamise filosoofia on üks kaasaegsemaid ja põhineb väetamistehnoloogia teoreetilistel alustel: " saagikus sõltub täielikult oskusest luua väetamisega taime kasvufaasile sobiv toitekeskkonna keemiline koostis; " suur toiteelementide kontsentratsioon; " komponentide hulk ja omavaheline suhe on eri kultuuridele spetsiaalselt kohandatud; " vedelväetised on kelaatses olekus, mis tagab täieliku omastatavuse taimede poolt; " täielik mikro- ja makroelementide segunemine, täielik vees lahustuvus, ei tekita sadet; " võimalus kasutada koos insektitsiidide ja fungitsiididega; " taimede vastupanuvõime seenhaigustele ja kahjuritele suureneb, pestitsiide võib kasutada vähem. Info ja tellimine ttl@kodu.ee, tel 736 6955 või 508 7320 (Jaan Sõrra).


35


36


37

Postsaver kaitsevarrukas pikendab aiaposti eluiga kaks korda! Iga aiaehitaja soovib, et aiale tehtavad kulutused ennast õigustaksid ja aed võimalikult kaua vastu peaks. Puidust aiapostide eluiga aitab oluliselt pikendada puidukaitsevahendiga süvaimmutamine. Süvaimmutatud aiapostid kestavad sõltuvalt puuliigist 10-15 aastat. Võrgu või elektrikarjusega põllumajandusaedade puhul võib immutatud post siiski vastupidavuselt piirdematerjalile alla jääda ja võib juhtuda, et pealtnäha korras aed vajab siiski postide väljavahetamist.

sisu, mis kuumutamisel “liimib” kaitsevarruka posti külge. Posti külge kinnitatuna on polüeteenkiht piisavalt tugev, nii et poste võib lüüa ka kivisesse pinda. Kuigi Postsaver kaitsega postid on tavalistest puitpostidest mõnevõrra kallimad, säästavad nad kokkuvõttes tänu vastupidavusele nii aiaomaniku aega ja närve kui ka rahakotti aia uuendamise ja ülalpidamise kulude arvelt. AS Imprest pakub Postsaver kaitsega ümarfreesitud ning immutatud aiaposte järgmistes mõõtudes: Läbimõõt, mm 75 Pikkus, m 1,8

Kahekihiline bituumensisuga kaitsevarrukas.

Kõige haavatavamad on postid just maapinna piiril, kus õhk, niiskus ja posti ümbritsev orgaanika loovad ideaalsed tingimused hallitusele ja mädanikule. Ajapikku muudavad need posti hapraks ja lõpuks vajub aed n-ö jala pealt pikali. Postsaver bituumensisuga kaitsevarrukas kaitseb puidust aiapostide tundlikemat ala, hoides kaitsevahendi posti sees ja puidulagundajad eemal. Nii kaitseb Postsaver poste mädanemise eest ja pikendab postide eluiga kuni 25 aastani. Postsaver kaitsevarrukas koosneb kahest kihist – väline tugev polüeteenkiht ja selle all sulatatav bituumen-

85 1,8

100 1,8

125 2,4

Suuremahuliste tellimuste korral on võimalikud ka erimõõdud. Mitmes erinevas läbimõõdus Postsaver kaitsevarrukaid saab osta ka eraldi ning sobivatele postidele (nii ümaratele kui kandilistele) ise paigaldada. Paigaldamine on lihtne ega vaja erioskusi. Kuumutamiseks sobib lihtne gaasipõleti ning õige asukoha aitab määrata kaitsevarrukale märgitud valge maapiiri joon. Õigesti paigaldatud Postsaver kaitseb posti ja kahekordistab selle eluiga. AS IMPREST TEL 744 6532, WWW.IMPREST.EE

Postsaver kaitseb posti kõige haavatavamat osa.


38

Korralik kuivati annab põllumehele hingerahu Kui viimastel aastatel on meie põllumehed investeerinud väga palju uutesse lautadesse, siis nüüd hakkab järg kätte jõudma kuivatitel. Võtmesõna on siin energia kokkuhoid. AS Dotnuvos Projektais kuivatite müügiga tegelev Aivar Jalakas tunnistas, et Eestis on põllumehed kuivatitesse liiga vähe investeerinud ja vihmase sügise korral on seetõttu vilja kuivatamisega probleeme. Jalakas mõistab põllumehi, et esmajärjekorras on investeeritud möödapääsmatutesse kohtadesse ja sageli on lootma jäädud, et küllap tuleb ilus ja kuiv sügis. Nõukogude ajal kerkisid Eestisse põlevkiviõlil töötavad kuivatid, kus küte ei maksnud suurt midagi. Nüüd peavad põllumehed arvestama, et barrel naftat maksab üle saja dollari ja seetõttu pole arukas loota, et ka põlevkiviõli odavneks. Koos naftaga on kallinenud ka gaas, kuid sellest hoolimata on viimasel ajal ehitatud just gaasi küttel kuivateid. Jalakas ennustas, et mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse ka kuivatite juures erinevaid energiaallikaid kasutama. Juba praegu teab ta talunikku, kes kütab kuivatit rukkiga. Samuti kasutatakse ära päikeseenergiat ning saadakse vili kuivaks hakkpuidu ja isegi elektriga. Jalakas on näinud ka kuivatit, mis köetakse soojaks põhuga. Kuivati gaasiküttel Millise kütusega saavad kuivatid kümne aasta pärast soojaks, sõltub suuresti sellest, kuidas tehnoloogia areneb ja mida teevad energiahinnad. Eesti ühes suuremas põllumajandusfirmas Estonias alus-

tas möödunud aastal tööd 1,3 miljonit eurot maksev gaasitoitel töötav viljakuivati, mis suudab tunnis kuivatada 55 tonni vilja. Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa ütles, et varem kuivatasid neil vilja neli kuivatit, kuid nüüd jõuab uus üksi sama töö ära teha. “Seemnevilja jääme veel vanas kohas kuivatama,” täpsustas ta. Aasa selgitas, et kui ettevõte on investeerinud lautadesse ja põllutehnikasse palju raha, siis kuivatid pärinesid veel kolhoosiajast ja olid amortiseerunud. “Oleme seda investeeringut väga kaua kaalunud,” lisas ta. Kui varem sai Estonias vili kuivaks põlevkiviõli toel, siis uus kuivati töötab gaasiga, mis teeb protsessi lihtsamaks ja odavamaks. “Õliga oli see probleem, et kõik partiid ei põlenud korralikult, kuid loodame, et gaasiga neid sekeldusi pole,” selgitas Aasa. Kuna Estonia Kõrtsi farmi kõrvale on kerkinud biogaasijaam, pidasid ettevõtte juhid aru uus kuivati ka sinna ehitada, sest siis oleks küte nii-öelda omast käest võtta. Et aga asula keskuses on ühistul laopinda 15 000 tonnile, saigi kuivati sinna ehitatud. “Kui meil siin sellist laopinda poleks olnud, oleks kuivati kindlasti biogaasijaama juurde kerkinud,” lisas Aasa. Ta ei välistanud, et tulevikus võib Estonias vili kuivaks saada gaasiga, mis on toodetud nende endi lehmade sõnnikust, kuid see nõuab veel lisainvesteeEstonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa arvestas uue kuivati ehitami- ringuid. 1,3 miljoni eurone kuisel sedagi, et tulevikus saaks selle tööle panna oma lehmade sõnni- vati on Aasa selgitusel tänavu ettevõtte suurim kust toodetud soojusega.


39 Korralik kuivati annab hingerahu

investeering. Uue kuivati on eelmisel aastal püsti saanud ka Järva PM OÜ. Järva PM juhataja Tauno Heil ütles, et neil polnudki varem kuivatit ja nad ostsid seda teenust. Kui paljud väiketalunikud kurdavad, et kuivatamisteenust on raske osta, sest lõikusajal kuivatavad kuivatite omanikud esmalt oma vilja, siis Heil selgitas, et suurematel ühistutel seda probleemi pole, kui vastavad kokkulepped varem sõlmida. “Tahtsime endale kuivatit eelkõige kindluse pärast,” sõnas ta. Ka Järva PM ostis kuivati, mis töötab gaasiga. Viimastel aastatel on Järvamaal ehitatud ja korrastatud suur hulk lautasid. Heil selgitas, et põllumehed, kelle peamine tegevusala on piimakari, ongi esmajärjekorras lautadele keskendunud ja alles seejärel ollakse valmis investeerima seda toetavatesse ettevõtmistesse. Ühistul Eesti suurim viljaterminal Põllumeeste ühistu KEVILI avas möödunud aasta sügisel Sõmeru vallas LääneVirumaal Roodevälja terminali. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võimsaima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga. Roodevälja terminali arenduse esimene etapp on lõpetatud ning valminud elevaator suudab käidelda kuni 60 000 tonni teravilja hooaja kohta. Vilja suudetakse vastu võtta 400 tonni ehk 16 veoautotäit tunnis. Viljaproovide teostamine toimub 10 sekundi jooksul. Sisuliselt aasta aega kestnud ehitustööd lõpetati 2013. oktoobri algul ja maksma läks ehitis kaheksa miljonit eurot. Tehnoloogiline lahendus moodustas eelarvest 3,5 miljonit eurot. Terminal koosneb 12 suurest ja kuuest väiksemast mahutist, mis mahutavad kokku ligi 42 000 tonni. Valminud labor on suuteline teostama täppisproove, mille alusel

MAJANDUS

Eesti suurima ja võimsaima põllumeeste ühiselt rajatud viljaterminali avamisel tunnistas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et põllumeeste ühistegevus suurendab oluliselt meie põllumajanduse konkurentsivõimet. “Uue teraviljaterminali rajamiseks panid oma rahad kokku üle saja põllumajandustootja – see näitab, et tootjate vahel on tekkinud usaldus ja ühistegevus põllumajanduses on jõudnud uuele arengutasemele,” lausus ta. “KEVILI rajatud uus terminal võimaldab paremini läbi lüüa eksportturgudel, sest nüüd saab panna kokku suuremaid, ühesuguse kvaliteediga partiisid. Senisest suurem ühistegevus nii oma toodete turustamisel kui suuremate investeeringute tegemisel on Eesti põllumajanduse edasise arengu jaoks üks võtmeküsimusi.”

hinnatakse toorme kvaliteedinäitajaid. Juba käivad ettevalmistused Roodevälja terminali juurdeehituste projekteerimiseks, mille eesmärk on kahekordistada mahutavust. Põllumeeste ühistu KEVILI koondab 127 teraviljatootjat Läti piirist põhjarannikuni, üle poole ühistu liikmetest on Virumaalt. Ühistu liikmete kasvatatav vili moodustab olulise osa Eesti teraviljaturust. TIIT REINBERG AUTORI FOTO


40

Kuidas kujuneb keskmine saagikus Statistikaamet avaldab igal aastal kõikide põllukultuuride keskmise saagikuse. Tegelikult erineb saagikus erineva kasvupinna suuruse ja tootmisviisiga majapidamistes oluliselt ja sõltub ka koristamata jäänud pinnast. Keskmine saagikus leitakse summaarse kogusaagi ja kasvupinna suhtena, st et koristamata pind läheb arvesse nullsaagiga. Summaarse kogusaagi määramisel liidetakse kokku kordades erinevad majapidamiste saagid, sh ka suhteliselt väikse saagikusega mahetootmismajapidamiste saak. Täielikult mahetootmisele üle viidud pinnad ja neilt kogutud saagid on kättesaadavad mahepõllumajandusregistrist ja neid saab võrrelda statistika andmetel määratud keskmise saagikusega. Kui jätta kõrvale looduslikud tegurid (asukoht, mullaviljakus jms), selgub, et saagikus on tugevas korrelatsioonis põllukultuuri kasvupinna suurusega. Saagikus on üldjuhul suurem majapidamistes, kus kultuuri kasvatatakse suuremal pinnal. Kui võrrelda saagikust majapidamistes, kus teravilja kasvatatakse alla 10-hektarilisel pinnal või vähemalt 100-hektarilisel pinnal, siis 2012. aastal oli erinevus kõige väiksem kaeral (1,3 korda) ja kõige suurem talinisul (1,7 korda). Näiteks kui talinisu saagikus oli vähemalt 100-hektarilisel pinnal 5 t/ha, siis

alla 10-hektariliste pindadega majapidamiste keskmine saagikus oli vaid 3 t/ha. Et enamik talinisust kasvatataksegi vähemalt 100-hektarilisel pinnal, kujunes keskmiseks saagikuseks 4,7 t/ha. Saagikuse korrelatsioon kasvupinna suurusklassiga on pisut väiksem rapsil ja rüpsil, sõltuvalt kasvupinna suurusklassist erines see talirapsil ja -rüpsil 1,2 ja suvirapsil ja -rüpsil 1,3 korda. Ka ei erine talirapsi ja -rüpsi keskmine saagikus üle 30-hektariliste kasvupindade puhul. Nagu teravilja ja rapsirüpsi puhul, erineb saagikus ka kartulikasvatuses. Üle 30-hektarilise kasvupinnaga majapidamistes saadakse kartulit 25,8 t/ha, 10-30-hektarilistel pindadel 18 t/ha, 1-10hektarilistel pindadel 13,8 t/ha ja alla ühehektarilistel pindadel 10,7 t/ha. Erinevus suurema ja väiksema grupi vahel on niisiis 2,4-kordne. Mahetootmismajapidamistes jääb saagikus eri teraviljade puhul kultuuri keskmisele saagikusele alla 1,3 (kaer) kuni 2,4 korda (nisu), olles alati väiksem alla 10-hektariliste pindadega majapidamistes. 2012. aasta kohta maherapsi ja -rüpsi andmeid ei ole, kuid 2011. aastal erines maherapsi ja -rüpsi saagikus keskmisest saagikusest 2,8 korda. Mahekartuli saagikus erineb keskmisest saagikusest poolteist korda (vastavalt 18,2 t/ha ja 12,5 t/ha), mis tähendab, et mahekar-


41 Kuidas kujuneb keskmine saagikus

MAJANDUS

Graafik 1: teravilja saagikus kasvupinna suuruse järgi, 2012.

tuli kasvatajad saavad veidi rohkem saaki kui kõige väiksematel pindadel kartuli kasvatajad keskmiselt. Et saagikus arvutatakse lähtuvalt kasvupinnast, mõjutab keskmist saagikust ka koristamata jäänud pindade osatähtsus. See on eri kultuuride ja aastate puhul väga erinev. Viimasel kolmel aastal (2010-2012) on Statistikaameti andmetel koristamata

jäänud 2-5% teravilja kasvupinnast, 2-7% rapsi ja rüpsi kasvupinnast ja 1-7% kartuli kasvupinnast. Loomulikult ei suuda Eesti saagikuses võistelda sobivama kliima ja mullaviljakusega Kesk- või Lõuna-Euroopa riikidega, kuid siiski on ka Eestis majapidamisi, kus saagikus erineb Eesti keskmisest rohkem kui kaks korda. Näiteks ületab kolme suuri-

Graafik 2: rapsi ja rüpsi saagikus kasvupinna suuruse järgi, 2012.


42

MAJANDUS

Kuidas kujuneb keskmine saagikus

Graafik 3: mahekultuuride saagikus võrreldes keskmise saagikusega, 2012.

ma talinisu saagikusega majapidamise keskmine Eesti keskmist 1,7 korda, nende majapidamiste saagikus oli 7,8, Eesti keskmine 4,7 ja alla 10-hektarilise kasvupinnaga majapidamiste saagikus 3 tonni hektari kohta. Suviodra puhul on kolme suurima keskmise saagikusega majapidamise keskmine saagikus 2,2 korda Eesti keskmisest suurem ja üle 3 korra suurem kõige väikse-

Graafik 4: koristamata pindade osatähtsus, 2012.

mal pinnal kasvatajate saagikusest (vastavalt 6,7; 3,1 ja 2,2 tonni hektari kohta). See näitab, et Eesti keskmine kujuneb väga erineva saagikusega majapidamiste põhjal. EVE VALDVEE STATISTIKAAMETI ETTEVÕTLUS- JA PÕLLUMAJANDUSSTATISTIKA OSAKONNA JUHTIVSTATISTIK-METOODIK


43

Kõrges hinnas suhkur ja mesinike killustatus muudavad mee kalliks Eesti mesinikele teeb enim muret tõsiasi, et mesilindude talvetoiduks tuleb kasutada maailma vaata et kõrgeima hinnaga suhkrut. See on ka üks põhjuseid, miks meie poeriiuleid kipub vallutama piiritagune, valdavalt Lätis ja Leedus purki pandud ollus, mida müüakse kodumaisest paar korda odavama hinnaga. Samas ei julge selle mee koostise osas keegi midagi kindlat väita. Nii nendib Eesti suurima meetootja, äsja esimese partii siinmail varutud linnumagusat Hiinamaale läkitanud OÜ Meveda juhatuse liige Jaanus Tull. Et koduturul on kohalikel meetootjatel varsti juba võimatu importmeega konkureerida, tuligi Tullil hakata otsima kohti, kus oma mee eest parimat hinda saada. “Siiani Eesti mesinikud suuremalt oma toodangut ei eksportinud, 2012. aastal läks meilt esimene partii, 5,5 tonni, Hiinasse. Eks seal ole ka oma tootjaid, aga osa rahvast soovib kvaliteetset mett ja Eesti mesi on olemuselt väga kvaliteetne,” rääkis Tull. “Meie mesinikel puudub vaba raha investeerimiseks, ka pole kuulnud, et mõni mesinik oleks pangast oma tegevuse arendamiseks laenu saanud. Aga seda oleks vaja, sest siinne tehnoloogia pärineb 1980-ndatest. Et piiri taga turgu leida, peab olema hea äriprojekt, muidu ei õnnestu kvalifitseeruda.” Peamine mure, mis Eestimaa mesinikke praegu painab, ongi piiri tagant sisse voolav odav mesi, mille suurimateks müüjateks on Rimi ja Maxima kaubandusketid. Kui pooleliitrine purk Eesti mett on saadaval hinnaga 4,5 eurot, siis Läti või Leedu tootja märgist kandev kraam maksab vaid veidi üle kahe euro purk. Jaanus Tull on seda meelt, et tegelikult ei tea keegi täpselt, mis õigupoolest nendes purkides sisaldub ja kus see mee nime kandev ollus tegelikult on toodetud. Jaanus Tul-

li sõnul pole sellise hinnaga, nagu piiritagust mett meie poodides müüakse, reaalselt võimalik õiget mett toota – keegi kas maksab sellele kõvasti peale või pannakse purki meega sarnanevat toodet. “Purgi etiketile on tootjaks märgitud küll Läti või Leedu, aga kes ütleb, et see mesi on Lätis või Leedus ka varutud. See toormaterjal võib olla hoopis kusagilt mujalt toodud,” nentis ta. “Läti põllumajandusministeerium maksab meetootjale, kel 30 või rohkem mesilasperet, 17 eurot pere kohta peale. Ka see on üks põhjusi, miks Läti mesi odavam on. Samuti saavad nii Läti kui Soome meetootjad otsetoetusi. See kõik parandab meie lõunanaabrite positsiooni meeturul.” Kui Eesti keskmisel mesinikul on vaid kümmekond mesilasperet, siis Meveda mesilates on üle 600 pere. Seega võib öelda, et mesifirma haldab umbes 1,5% meie meetootmisest. See jutt on siiski vaid hinnanguline, sest paljud väikemesinikud pole ennast üheski registris kirja pannud ja tegutsevad omapäi, tootes mett mitte müügiks, vaid lihtsalt oma pere ja tuttavate tarbeks. Kuigi Maarjamaa mesi on tänu siinse suveperioodil õitseva taimestiku mitmekesisusele väga kõrgest klassist, on meetootmine samas ka üksjagu kulukam kui lõunapoolsetes maades. Tarud ja muud abihooned tuleb ehitada soojapidavamad ja ka muidu tugevamad kui näiteks Itaalias; ka hoolt ja vaeva on kargemas kliimas mesilindudega rohkem. Oma kulu on ka võitlusel haigustega. See kõik ajab mee omahinna üles.

“Purgi etiketile on tootjaks märgitud küll Läti või Leedu, aga kes ütleb, et ka see mesi on Lätis või Leedus varutud. See toormaterjal võib olla hoopis kusagilt mujalt toodud.” Jaanus Tull, OÜ Meveda juhatuse liige


44

MAJANDUS Eksport ida suunas Ent konkurentsitult kõige suurem kuluallikas meie mesinikele on mesilindude talvesöödaks vajaminev suhkur, mis Eestis saadaval vaata et Euroopa kõrgeima hinnaga. Perspektiivikate Eesti mee turgudena näeb Jaanus Tull Venemaa Peterburi piirkonda, aga ka Jaapanit, Hiinat ja teisi Aasia riike, samuti araabiamaid. Ekspordivõimekust aitaks tema hinnangul suurendada mesinike ühinemine – suurtootjad võiksid komplekteerida ühiseid saadetisi näiteks sinnasamasse Hiinasse. Meie mõistes on 5,5 tonni mett juba suur kogus, aga Hiina ülisuurt turgu arvestades võiksime ühiselt tegutsedes saata sinna mett kordades rohkem. “Aga see ühinemine tekib siis, kui selleks on reaalne vajadus,” nentis Tull. “Kuni igaüks omaette kuidagi hakkama loodab saada, ei ole ta huvitatud oma tulu kellegagi jagamisest.” Paljud mesinikud kurdavad, et meie ebavõrdne seis teiste Euroopa riikidega, nii nagu teistegi põllumajandusvaldkondade osas, on tingitud sellest, et Eesti mesinikud ei saa võrdsetel alustel toetusi, puudub võimalus saada otsetoetusi ning krediidiasu-

Mee keskmine hind Eesti turgudel aasta

keskmine jaehind (kg/eurot) 1993 2 1998 3,7 2003 4,3 2008 4,8 2011 6,3 2012 6,7 2013 7,2 Allikad: konjunktuuriinstituut, statistikaamet, põllumajandusministeerium, Äripäev

Kõrges hinnas suhkur muudab mee kalliks

Mesilane korjel.

tuste silmis on mesinik üsna väeti vennike, kellele laenu anda ei saa. Kui mingitest toetustest üldse rääkida, siis on need kõik n-ö projektipõhised, eeldavad spetsiaalset taotlemist ning üldjuhul tuleb kasuks, kui mesinduse kõrval on talus ka mõni “tõsisemat” tulu tõotav tegevusala. Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti märkis, et koostamisel olevas Maaelu Arengukavas (MAK) on siiski ka mesinikele toetusmeetmed olemas, lisaks ELi ja liikmesriigi poolt pooleks rahastatavad programmid. Nii peaks nende raames toetust saama haiguste tõkestamiseks, mesilasperede arvu suurendamiseks ja meetootmise hoogustamiseks. “Praeguses MAKis – perioodiks 20072013 – on mesinikel juurdepääs kõikidele põllumajandussektorile suunatud meetmetele, kokku summas 2,59 miljonit eurot,” väitis Lemetti. “Ennekõike puudutab see noorte põllumajandusettevõtjate ja mikroettevõtete arendamise toetusi. Uuel MAKi perioodil, aastateks 2014-2020, need meetmed jätkuvad.” Lemetti kinnitas, et Eestis muudab mee-


45 Kõrges hinnas suhkur muudab mee kalliks

Tasub teada Euroopa Liidu klassifikatsiooni kohaselt loetakse kutseliseks mesinikud, kellel on 150 või rohkem mesilasperet. Selle määratluse järgi oli Eestis 2012. aastal 17 kutselist mesinikku, neist PRIAs on ennast registreerinud 12. Vähem kui 10 perega mesinikke nimetatakse hobimesinikeks, neid on Eestis ligemale 5300. Statistikaameti andmetel peetakse mesilasi meil 5934 majapidamises, neist 89% on talud, kus alla kümne mesilaspere. Hinnanguliselt on mesindus põhitegevuseks 80-100 majapidamises. Eestimaa looduslikud tingimused võimaldaksid pidada umbes 150 000 mesilasperet. Suur osa väike- ja hobimesinikest pole ennast kusagil registreerinud, ülevaade nende kohta on puudulik. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli Eestis 2012. aastal 40 000 mesilaspere ringis, neis 21,6% hobimesinike valduses. Meetoodang mesilaspere kohta on kiiresti suurenemas – kui 2009. aastal said suurtootjad ja kutselised mesinikud perelt aastas 2224 kg mett, siis 2012. aastal juba 35 kg. Keskmiselt andis mesilaspere 2012. aastal 28 kg linnumagusat. Eelmisel aastal müüsid suuremad meetootjad oma toodangust üle 35% pakendajatelekokkuostjatele, väikemesinikud aga turustasid mett peaasjalikult otse tarbijale. 2012. aastal toodeti Eestis tuhatkond tonni mett, arvestuslik müüdud kogus oli 748 tonni. Pool toodetud meest pärineb hobi- ja väikemesinikelt. Keskmiselt kulus ühe mesilaspere ülalpidamiseks aastas 82,4 eurot, suurimad kulud kaasnesid 25-100 perega mesilates – 124,4 eurot pere kohta, väikseimad hobimesinikel – 66 eurot pere kohta. Keskmine eestimaalane tarbib aastas natuke üle kilo mett, umbes kolmandik sellest saadakse tuttavalt mesinikult. Viimase viie aastaga on mee tarbimine Eestis kahekordistunud.

MAJANDUS tootmise kalliks eelkõige siin müüdava suhkru kõrge hind. Tema sõnul on selle tinginud euroliidu suhkrupoliitika, mis kaitseb sisuliselt paari liikmesriigi suhkrupeedikasvatajaid. “Ja suurte suhkru tootmiskvoodi omanike tahe on selle kvoodimajandusega jätkata,” tõdes ta. Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti mesindussektori struktuuriuuringu koostanud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis, et hinnavahe lõunanaabrite meega võib tulla ka sellest, et Lätis ja Leedus lokkab varimajandus rohkem, korruptsioonireitingud on Lätis-Leedus igatahes kõrgemad. Läti ja Eesti mee hulgihinnad on sisuliselt võrdsed, Leedus on need mõnevõrra madalamad. Aga poes müüdav mesi on seal oluliselt odavam. Ka Illar Lemetti tunnistas, et Läti ja Leedu mee jaehind on kahtlaselt odav, ka selle mee päritolu ja kvaliteet tekitab sageli kahtlusi ja seda on arutatud ka põllumajandusministeeriumis. Kuna aga meil kehtib turumajandus ja piir on praktiliselt olematu, siis väga palju võimalusi odava mee sissevoolu mõjutada ei ole. Euroliidu suhkruhind poole kallim maailma keskmisest hinnast Euroopa Liidu suhkruturg on kõige jõulisemalt doteeritud osa Euroopa põllumajanduspoliitikast ja lähematel aastatel see ilmselt nii ka jääb, sest europarlament loobus arutamast ettepanekut tühistada suhkru tootmiskvoodid aastaks 2015. Euroopa suhkrukvoodi süsteem pärineb 1960ndatest aastatest, meetme eesmärk oli tagada stabiilsed hinnad Euroopa peedikasvatajatele. Hiljem on kvoot rikastanud suuri Euroopa suhkrufirmasid, nagu Saksa Südzuckerit ja Prantsuse Tereos’d. Tarnenappus on viimastel aastate akuutseks probleemiks kujunenud, mullune kvoot – 13,8 miljonit tonni – jäi jalgu ELi


46

MAJANDUS

Kõrges hinnas suhkur muudab mee kalliks

enam kui 16,5 miljoni tonnisele tarbimisele. ELi suhkruhinnad on tõusnud enam kui 700 eurole tonnist, samal ajal kui maailmahinnad on veidi alla 500 euro. ELi hindu hoiavad ülal ka kõrged tariifid

importsuhkrult kõikidest riikidest, välja arvatud vaid kõige vaesematest – ajades üles hinna, millega Tate & Lyle Brasiiliast roosuhkrut sisse osta üritab. AIN ALVELA


47

Konju – kitsekasvatus ja turismitalu Kitsekasvatusega tuntuks saanud Konju tallu Ida Virumaal asusid 2013. aasta alguses elama kaks alpakat, šoti mägiveised ja kolm hobust. Peremees Martin Repinski tahab talust teha Baltimaade suurima kitsekasvatustalu, aga arendada ka turismi. Konju kitsetalu alpakad Adele ja Oskar käituvad laudast õue pääsedes nagu ülemeelikud kutsikad: teevad naljakaid hüppeid, lasevad oma pikad kaelad otsekui hiilides maadligi ja püherdavad lustiga lumes. Sealsamas rahulikult asjatanud kitsed ja vasikad pagevad ennenägematute elukate eest igaks juhuks piisavalt kaugele ja jäävad seal musta-valgekirju müürina laudaukse lähistel toimuvat pingsalt jälgima. Harjumise aeg 2013. aasta alguses Muhumaalt Ida-Virumaale jõudnud alpakaid esialgu veel omatahtsi lauda ja õue vahet käima ei lubatud. “Neil võis alguses stress olla ja siis kipuvad igasugused hädad välja lööma, nii et esimene kuu aega oli parem neid eraldi hoida ja jälgida,” meenutab peremees Martin

Alpaka on laamade perekonda kuuluv koduloom. See enamasti ühetoonilise karvkattega veo- ja villaloom suudab vedada kuni 50-kiloseid koormaid mööda kiviseid kõrgmäestikuradu. Väga väärtuslikku villa saadakse alpakalt aastas 1000-1250 grammi.

Repinski alpakate esimesi päevi Konju talus. Selsamal põhjusel ei lastud turismitalu külastavaid suuremaid gruppe alpakaid kaema. Mõne inimese kaupa tulijatele neid näidati küll – nõnda harjuvad ka loomad inimestega paremini. “Muhumaa jaanalinnufarm, kust me nad tõime, on talvel külastajatele suletud; loomad elavad siis siseruumides ja inimestega eriti kokku ei puutu, nii et neile pidi siin nüüd harjumiseks aega andma. Alpakatüdruk on üldiselt julgem – kui tema ees läheb, julgeb poiss ka järele minna,” räägib perenaine Oksana. Adele on ka tervelt pool aastat vanem kui Oskar – üks on sündinud märtsis, teine novembris.

Peremees Martin Repinski unistuseks on kasvatada kitsekari 10 000-pealiseks.


48

KÜLA

Konju – kitsekasvatud ja turismitalu

“Alpakadel on üsna pikk lapsepõlv – paaritada saab neid alles kaheaastaselt,” märgib ta. Paaritamise mõte on pererahval küll, aga arvestades, et alpakade tiinus kestab 11 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg, suurema karja plaani ei peeta. Iseasi kui loomi juurde osta, aga siin hakkab määrama hind. “Nende kahe eest maksin kokku 2760 eurot, tüdruk oli peaaegu kolm korda kallim kui poiss,” ei tee Martin Repinski hinnast saladust. Nii et suuremates kogustes hinnalist alpakavillast lõnga sellest talust tulemas ei ole.

“Sarvedega kitsed on reeglina karjas tähtsamad,” rääkis Martin Repinski, et oma võimu rõhutavad nood ka kõrgemale kohale ronides.

Loomadega stressi vastu Esimest korda nägi Martin alpakasid Soomes, kui noortalunikud seal ideid ja kogemusi käisid saamas. “Seal on palju selliseid sotsiaaltalusid, kus mõningate haigustega inimesed saa-

Alpakad Adele (vasakul) ja Oskar, peremees Martin Repinski koos kitsedega.


49 Konju – kitsekasvatud ja turismitalu

vad käia ennast ravimas: elavad kohapeal ja saavad seal ka natuke loomadega tööd teha. Ühes talus olid alpakad, keda hinnatakse stressi ja depressiooni ravis väga kõrgelt,” räägib ta. Kui sinnamaani olid Repinskid oma talus turismisuunda arendades pidanud silmas ennekõike lastele ja noortele maaelu ja taluloomade tuttavamaks tegemist, siis nüüd võeti kõrvale ka loomade raviv ja rahustav toime. “Paljudel lastel on suureks probleemiks agressiivsus. Nad veedavad nii palju aega arvutis ja suhtlevad omavahel internetis, et päriselus ei oskagi teiste lastega õieti suhelda,” teab Martin Repinski oma lasteaias käiva poja kaudu – kaklusi tuleb ikka ette. “Tema rühm, kus on palju probleemseid lapsi, käis meil farmis ekskursioonil ja oli selgelt näha, kuidas käitumine muutus – nad suhtlesid loomadega koos olles ka omavahel hoopis paremini.” Põllumajanduse mainet turgutada Martin Repinski mäletab kooliajast, et maatööga tegelemine oli eakaaslaste seas üsnagi põlu all. “Ma ei saanud niisugustest juttudest aru; mina olin uhke, et sellega tegelesin. Nüüd on suhtumine muutumas, noortalunike liiduski kasvab liikmete arv pidevalt.” Linnalastest talunikke ilmselt ei saa, ent suhtumist maatöö tegijaisse saab neid maast-madalast maaeluga tuttavaks tehes kujundada küll. “Näitame lastele kitsede lüpsmist, viime nad lehmade juurde ja vasikalauta, kus on ka kitsi, laseme kombaini peal sõita – ostsin hiljuti naabertalust vana kombaini, millega tööd enam teha ei saa, aga liigub veel küll –, pakume kitsepiima maitsta. Lõpuks läheme Voka spordihoonesse ja vaatame seal õppevideot, kuidas piimast jogurt ja muud maitsvad asjad valmivad,” kirjeldab Martin talus juba mõnda aega pakutavaid ekskursioone.

KÜLA Toila kooli lapsed on kodu lähedal pakutavat talukülastuse võimalust klasside kaupa kasutanud, aga käiakse kaugemaltki. 2012. aastal, mil selle suunaga alles alustati, korraldati juba 40 ekskursiooni. 2013. aastal kasvas külastuste arv juba oluliselt, vastu tuli võtta ligi 60 bussitäit rahvast. Et lastel veel põnevam oleks, toodi 2013. aasta alguses Konjusse ka kolm hobust: eesti hobune, eesti raskeveo hobune ja ameerika traavel. Ameerika traavel võeti tallu halastusest – Rootsis võistlustel viga saanud hobune oli määratud juba lihakombinaati minema, aga sellest kuulnud Konju talu pererahvas päästis hobuse. Nüüd tahetakse ka saanid ja vankrid muretseda – saab turiste sõidutada. Kas kunagi ka hipoteraapia võimalus tekib, sõltub diplomeeritud spetsialisti leidmisest. Talu turismisuunda peab Martin Repinski pigem hobiks ja missiooniks, millest rahalist tulu pole eriti loota. Äraelamine ja arenemine ning sellesama hobi ülalpidamine on ikka lehmade ja kitsede kui Konju mõisa talu kaubamärgi kanda. Piim juustuks 350-pealine kitsekari annab päevas 200 liitrit piima. Seda, et kitsepiima üle hakkab jääma, pole karta – juba on valminud esimesed proovipartiid juustu, 2014. aastal loodetakse ka turustusluba saada. Praegu tellivad ettevõtted talust kitsejuustu. “Maaülikoolis on võimalik kasutada laborit, kus on võimalik väiksemate piimakogustega katsetada,” läheb peremehe sõnul juustu tegemisel kasutusse nii lehma- kui kitsepiim. Peremehe Martin Repinski unistus on kasvatada Konju talust Baltimaade suurim kitsetalu, kus viies laudas elab kokku 10 000 looma. Investeeringuteks on vaja toetusrahasid. Kas need tulevad, seda näitab aeg. KÜLLI KRIIS MATTI KÄMARA FOTOD


50

Himma külast Hiina turule Välisturule läheb Laheda vallas Himma külas asuva AS Suwemi toodangust 85 protsenti. Viimastel aastatel on õnnestunud jõuda ka Hiinasse. Ettevõtte juht Kaido Mäesalu ise seda aga kuigi suureks saavutuseks ei pea. Kuigi laialt levinud arvamuse kohaselt on Tallinnas pigem tööjõu-, Kagu-Eestis jälle tööpuudus, pole Põlva- ja Võrumaa piiril lastemööblit tootval AS-il Suwem kuigi lihtne endale oskustöölisi leida. “Kaadri voolavus ei ole meie jaoks probleem – pigem on mure sellega, kuidas leida juurde kvalifitseeritud töötajaid. Nad peaksid olema õppinud kutseharidussüsteemis või siis vähemalt omama varasemat selles

Õpetajate päeval võttis Kaido Mäesalu vastu aasta kutsehariduse sõbra aunimetusega kaasneva Joosepi kuju.

valdkonnas töötamise kogemust,” rääkis Suwemi juht Kaido Mäesalu. Laheda valla Himma külas, kohe PõlvaVõru maantee ääres valmistab valdavalt ekspordiks minevat lastemööblit 65 inimest. Tööle käiakse Võru-tagustest valdadest, Põlva vallast ning kaugemaltki. Firma Tallinna-esinduses töötab kolm ning Tartus kaks inimest. “Disainer käib Tallinnast siia,” märkis firmajuht. Kaks viimast vaba töökohta täideti läinud aasta lõpus. “Aga kui oleks tarvidust kasvatada mahtu, jääksime ilmselgelt hätta. Tööjõupuudus ei ole varsti mitte üksnes selle kandi probleem, vaid üleüldine häda. Tõmbekeskustele lähemal asuvad suuremad ettevõtjad võivad täna veel öelda, et neil on valida – aga see tööjõud tuleb kellegi juurest. Tööjõukulude järsk tõus on seetõttu paratamatu, mis omakorda seab paljud firmad raskesse olukorda,” arutles Mäesalu. Tootmisjuhi sõnul tuleb valmis olla selleks, et keskmine palk Kagu-Eestis võib lähema kolme aasta jooksul kahekordistuda – iseküsimus, kui paljud ettevõtted on võimelised sellist palka maksma. “Meie postulaat on, et peame olema valmis tõstma igal aastal palka. Meil on see võib-olla natuke lihtsam kui neil, kes on “sunnitud” oma kaupa müüma Eesti turul. Ekspordile orienteeritud ettevõttes – kui sa just pole sajaprotsendiline allhankefirma – võimaldab suurem lisandväärtus maksta töötajatele ka rohkem. See ei käi pelgalt näpuliigutusega, nagu mõned poliitikud soovitavad – et tõstke lihtsalt palka,” torkas Mäesalu. Neljast töötajast kolm on naised Kuigi võiks eeldada, et puidutöö sobib rohkem meestele, on Suwemis hoopis naiste ülekaal – neid on 75 protsenti. “On küll ametikohti, kus mehed või naised on eelistatumad. Näiteks kogu kontori müügipersonal ehk kaheksa inimest on naised. Tea-


51 Himma külast Hiina turule

KÜLA

Puidutöötlemisekeskuse operaator Heivo Hiiesalu istub põhiliselt arvuti taga.

tud seadmetel töötamiseks on lihtsalt puhtfüüsiliselt mõistlikum kasutada meest. Samas tähelepanu nõudvatel ametitel on naised hästi sobivad ja nad ka püsivad nendel lõikudel – samas ma ei üldistaks ka siin,” tähendas firmajuht. Bussiringi töötajate sõidutamiseks Himma külla pole Suwem vähemalt seni käima pannud. “Aga kui autos on juba kolm inimest, siis maksame omanikule kompensatsiooni,” märkis Mäesalu. Millal võiksid välismaale tööle läinud inimesed kodukanti tagasi jõuda, pärin veel. “See juhtub siis, kui siinsed palgad on konkurentsivõimelised. Aga võib-olla seda ei juhtugi – sest selleks ajaks ei pruugi siinkandis enam olla ühtegi ettevõtet. Enam-vähem on ju need firmad teada, kes on võimelised kolme aasta jooksul kaks korda palka tõstma. Ega nende valik kuigi suur ole. Ülejäänud jäävad kas elustiiliettevõteteks või tõmbavad ennast koomale. Kahtlen sügavalt, kas ekspordile suunatud ettevõtted mahutavad kõik töösoovijad

ära,” ei näidanud Suwemi juht üles erilist optimismi. Hiina turu osakaal jääb viie protsendi kanti Välisturule läheb Suwemi toodangust 85 protsenti. Viimastel aastatel on õnnestunud jõuda ka Hiinasse. Kaido Mäesalu ise seda kuigi suureks saavutuseks ei pea. “Ma ei võtaks seda kui midagi erilist – sest miks peaks näiteks Iisrael midagi teistsugust olema. Hiina lihtsalt tundub meile eksklusiivne. Kui ettevõtjad räägivad Hiina turu vallutamisest, siis mõelge, mida te räägite! Mõttetud unistused – Hiina on vallutamiseks liiga suur! Meil on seal hea koostööpartner. Kuna oleme brändiettevõte, müüme seal just Suwemi brändi,” rääkis ta. Hästi läheb Eesti mööbel ka Ukrainas, kus mitme siinse tootja toodangut müüakse kaheksas kaubanduskeskuses. Müük Eestis paraneb tavaliselt augustis ja septembris, kui lapsed kooli lähevad.


52

KÜLA

Himma külast Hiina turule

Suwemi neljast töötajast kolm on naised.

Selle aasta käibeks prognoosib firma 2,9 miljonit eurot, mida on ligemale 10 protsendi võrra tänavusest enam. “Eelmisel aastal oli väike tagasilöök. Iga protsent, mis sa juurde saad, on suur töö,” nentis Mäesalu. Aasta kutsehariduse sõber Tartus 5. oktoobril toimunud aasta õpetaja auhinnagalal võttis Kaido Mäesalu vastu kutsehariduse sõbra aunimetusega kaasneva Joosepi kuju. “Praktikandid tulevad põhiliselt Väimelast. Peaaegu alati on keegi majas – vahel koguni kaks-kolm inimest. Kui siiani oleme praktikante võtnud peamiselt mööbli poole

peale, siis just äsja leppisime Võrumaa Kutsehariduskeskusega kokku, et hakkame koostööd tegema ka mehhatroonika vallas,” sõnas Suwemi juht. Stipilisa pole mööblifirma õppuritele maksnud, meelitamaks neid enda juurde tööle. “Küll aga maksame praktikantidele töötatud aja eest tasu, kuigi ei peaks. Paljud ettevõtted võtavadki praktikante kui tasuta tööjõudu, aga see pole päris õige. Kui mina koolitan välja ja teine firma samuti, siis on nad ühel hetkel tööjõuturul. Õlg tuleb ikka alla panna ja aidata noori!” leidis Mäesalu. MATI MÄÄRITS AUTORI FOTOD


53

Võru-Kubijal peetud Uma Pido lõppes ilmakärakaga Võrus Kubijal peetud III Uma Pido kulminatsiooniks kujunes “Pikse palvõ’”, sellele järgnenud ilmakärakas ning vaikus lauljate ridades. “Väga rahule jäin,” leidis vahetult peo järel peadirigent Silja Otsar. “Ma ei kuulnud küll kõike, sest olin posti taga. Aga minu arvates oli seda võrukate hinge ja vaimu ka posti taga tunda. Lauljad üllatasid sellega, et võtsid end kokku ja tegid ilusti.” Peadirigendi äratundmisel on iga senine pidu olnud oma nägu. “Loodan, et ka selle peo oma nägu tuli välja. Kindlasti on eriline lipulugu ning peo lõpp. Palju oli ka häid ja tugevaid laule, mis kõnetasid lauljaid. Ma ei

Poeet Contra lõpetas Uma Peol jooksu läbi kõigi ajaloolise Võrumaa kihelkondade.

oska öelda, kas need kõnetasid esimesel korral kuulajat, aga vähemalt lauljad tunnetasid seda väge, mis selles muusikas on. See oli juba nende nägudelt näha, kui nad lavalt ära tulid. Silmad särasid, ja ma arvan, et nad said ise ka aru, et on millegi suurega hakkama saanud!” Kahe esimese peo vedaja Triinu Ojar pidas kolmanda peo üheks tähtsamaks hetkeks võrokeste lipu pühitsemist. Pühitseti seesama lipp, millega Contra läbi kaheksa kihelkonna jooksis. Lipu pühitses sisse Kalle Eller, selle neljast nurgast hoidsid kinni kaasamõtlejad Võro Seltsist VKKF Triinu Ojar, Marju Kõivupuu, Rainer Kuuba ja Kaido Kama. “See oli hea mõte, tuua vesi kõigist kohtadest ning piserdada seda vihaga korraks lipule. Viha tegi Kalle Eller kaheksa puu lehtedest. Seda lippu võiksid nüüd ka kõik võromaa-

Võrokeelsest laulupeost Uma Pido võttis osa 8100 inimest 1. juunil Võrus Kubijal peetud võrukeelse laulupeo peakontserdist võttis koos esinejatega osa 8100 inimese ringis. Nii Contra lipujooks, teised pidu sissejuhatavad sündmused kui ka peakontsert ise sujusid tõrgeteta ning täitsid igati oma püstitatud eesmärgi – väärtustada võro keelt ja võrokeseks olemist ning jätkata omakeelsete laulupidude traditsiooni. Võrokeelse laulu- ja rahvapeo traditsiooni jätkav III Uma Pido tõi ühise laulukaare alla inimesi nii Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist ning Soomestki. Uma Pido tunnuslauseks valitud “Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva’” iseloomustab võrokeseks olemist ja võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud – kui juured on kindlalt maas ja tugev tüvi tõuseb kõrgustesse, siis saab latv tuules õõtsudes vabalt laulda.


54

Peol kaasa lÜÜnud lastekooride arvukus andis tunnistust, et uma keele kadumist pole pþhjust peljata.


55 Uma Pido lõppes ilmakärakaga

lased oma perekondlikel ja riiklikel tähtpäevadel koos riigilipuga üles tõmmata.” Kõik senised peod on Ojari äratundmisel olnud millegi poolest erilised. “Esimesele peole kutsuti metsamehed (kooridest seni kõrvale jäänud mehed – M.M.), teisele peole nurmenaised ja konnakoorid (just Uma Peoks laulma tulnud seltskonnad – M.M.) ning sellel peol vee ja kivide toomine igast kihelkonnast. Ning muidugi keris peo ootust kõvasti üles Contra jooks läbi ajaloolise Võromaa. See asendas lausa pikka rongkäiku Võrust siia, Kubijale.” Kõige tähtsam on laulda õiges keeles Meremäe-Obinitsa naiskoori laulja Viivika Kooser ning Haanja lasteaia mudilaskoori dirigent Maire Nirk on osa võtnud kõigist kolmest Uma Pidost. “Kõige tähtsam on laulda õiges keeles,”

KÜLA leidis Kooser. “Me pole küll ühestki VanaVõromaa kihelkonnast, mistõttu korraldajad nimetavad meid sõpradeks. Ise tunneme end küll oma inimestena. Ega seto ja võro keelel olegi kuigi palju vahet. Mõne kotuse peal tahass küll veidi teistmoodi laulda, aga eks me laula ikka noodi perrä!” Naiskooride üks lemmiklaule oli Erki Meistri “Protestiirmise laul”. “Ka popurrii on väga hea. Väga raske oli laulda Mari Kalkuni “Üü tulõkut”, aga lõpus on see nii ilus, et on lausa kõige ilusam naiskooride laul,” rääkis Kooser. Maire Nirgile aga meeldis enim lastekooride lugu “Esä taivan”, mida ta ise juhatas. “Lastele aga meeldib Piret Rips-Laulu “Rannitsakandja”, mis on hoogne,” on ta tähele pannud. MATI MÄÄRITS AUTORI FOTOD

Vesi ja kivid jõudsid peoplatsile kõigist kaheksast Vana Võromaa kihelkonnast. Kivipillil mängisid Riina Velmet ja Taisto Uuslail.


56

Eesti toidutööstus ületas naabrite investeerimisvõimekust Mullu 38% kasvanud Eesti toidutööstuse investeeringud ületasid märkimisväärselt Lätit, Leedut, Poolat ja isegi Saksamaad. Suurimad investeerijad olid leivaja pagaritööstused, samuti joogi-, piimaja lihatööstused. Vajadus investeerida nii tehnoloogiasse kui tootearendusse, konkureerimaks suurte maailmakontsernidega, on pidev. Seda nii kõrgema lisandväärtusega toodete turule toomiseks kui ekspordivõimekuse suurendamiseks. Nii olidki Eestis toiduainetööstusse tehtud investeeringud üpriski märkimisväärsed. Endiselt investeeriti kõige rohkem masinatesse ja seadmetesse – 48 miljonit eurot. Samas, võrreldes ELi suurimate investeerijate nagu Itaalia, Rootsi ja Taaniga, olid Eestis tehtud investeeringusummad poole väiksemad. Investeeringuid pidurdas enim prognoosimatu vajadus kõrgema lisandväärtusega toodete järele, tarbijate piiratud ostujõud ja omafinantseeringu 50%-line osakaal võimalikest toetustest. Hea meel on tõdeda, et toidutööstustes pole tootearendus seiskunud ja ka eelmisel aastal toodi turule suur hulk uusi tooteid – märksõnadeks lihtsus ja uudsus. Kõrvuti teada-tuntud maitsekooslusega toodetega toodi turule hulgaliselt uusi ja eksootilisi maitseid. Samuti võis näha esimesi märke tarbijaeelistuse kasvu, näiteks kõrgema lihasisaldusega ja looduslike lisaainetega toodete puhul – varasemalt oli selliste toodete saatus ebapiisava ostuhuvi puudumisel kaupluse sortimendist kahjuks väljajäämine. Tarbijate teadlikkus kasvab ja seepärast on ka tootearenduse teravik suunatud tervislikumatele toodetele – lisaainete vähendamine ja looduslike lisaainete kasutamine, liigse soola-, suhkru- ja rasvasisalduse vähendamine. Ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele 2012. aastal vähenesid 4,3%,

jäädes kokkuvõttes 1,57 mln euro piiresse. Eelkõige vähenesid just ettevõtetesisesed kulutused. Rõõmustab aga see, et ettevõtetevälised kulutused teadus- ja arendustegevusele suurenesid. See annab märku, et tööstused peavad aina olulisemaks koostööd teadlastega, pööramaks tähelepanu toiduainete tervislikkuse suurendamisele. Tunnustust vääriv eksport Arvestades, et iga riik kaitseb oma turgu ja propageerib eelkõige kohaliku toidu tarbimist, on toidutööstused oma 15%-lise osakaaluga kogu töötleva tööstuse ekspordist olnud väga edukad. Toiduainetööstus eksportis mullu 8% enam toodangut kui 2011. aastal. Kogutoodangust moodustas eksport 33%. Suurimad eksportijad olid piimatööstused ja kalatööstused. Nii on jätkuvalt suurenenud juustu eksport, mis annab tunnistust meie toodangu kõrgest kvaliteedist, õiglasest hinnast ja headest müügioskustest. Samuti kasvas nii õlle kui ka teiste lahjade alkohoolsete jookide müük välisturgudele. Kuna konkurents on sel turul maailmas väga tihe, tähendab see tootjatele pidevat tööd nii tootearenduse kui ka efektiivsusega. Kuigi sageli müüakse meie tooteid hoopis teiste kaubamärkide all, on siinkohal ekspordis private label


57 Eesti toidutööstus ületas naabreid

heaks võimaluseks, sest oma kaubamärgi ülestöötamiseks puuduvad ettevõtetel rahalised võimalused. Olulisim ekspordipartner on muidugi ELi koguturg – Soome, Läti, Leedu, Rootsi. Tõusid Saksamaa ja Taani osakaalud. Väga oluline partner on endiselt Venemaa. Kuigi ettevõtetel on seoses Venemaa WTO-ga liitumisega suured ootused selle turu suhtes – meie tooted on Venemaal endiselt kõrgelt hinnatud – on tegemist kaubanduspartneriga, kus ettearvamatud ja äkilised otsused võivad kaubavood hetkega seisata. Sel juhul ei loe ka head koostöösuhted ning toodetele kiirelt uute turgude leidmine pole tänases ülitihedas konkurentsis võimalik. Seetõttu püüavad ettevõtted riske hajutades leida ekspordipartnereid erinevatest sihtriikidest. Olulise suunana tasub ära nimetada kiiresti arenevad turud, kus tarbijate hulk suur ja sellest väiksegi turuosa saavutamine tähendab Eesti ettevõttele märkimisväärset mahtu. Tunnustamist väärib ettevõtete suutlikkus kasvatada eksporti ka ELi siseturule, mis asub meile lähedal ja kus on maksujõulist ning teadlikku ja sarnaseid maitseid eelistavat tarbijaskonda piisavalt. Kuna aga sisetarbimine on muutunud oluliselt haavatavamaks juhul, kui eksport peaks langema, tähendaks ekspordi vähenemine või seiskumine ettevõtetele tõsi-

KÜLA Toiduainetööstus arvudes Eesti toiduainetööstuse tootmismahu kasv oli 2012. aastal ELi liikmesriikide suurim. Esialgsetel andmetel oli toiduainetööstuse mahuindeks Eestis 119,8%, kasvades 2011. aastaga 0,3 protsendipunkti. Toiduainetööstus annab ca 2% SKT-st, sektoris töötab 14% (13 435 inimest) töötlevas tööstuses hõivatutest. Toiduainetööstuses tegutses 453 ettevõtet, mis moodustas 7,5% töötleva tööstuse ettevõtete arvust. Samas kasvas juba mitmendat aastat ettevõtete arv – võrreldes 2011. aastaga 10% (loodi 42 ettevõtet). Peamiselt on tegu mikroettevõtetega, mistõttu jäi üldine mõju sektori töötajate arvule ja müügikäibele väga väikeseks. Töötajate arv vähenes 461 inimese võrra. 2012. aasta keskmine palk oli toiduainetööstuses 791 eurot, mis on 8,7% enam aasta varasemast, kuid jääb endiselt töötleva tööstuse sektori keskmisest palgast (846 eurot) madalamaks. Toiduainetööstuse toodangu kogumaht kasvas esialgsetel andmetel 5% võrra 1,1 mld euroni. Suurima osa moodustab endiselt piimatööstus (30%), liha- (21%) ja joogitööstus ( 17%). Allikas: statistikaamet, Eurostat

seid raskusi – suureneks töötus, kahaneksid sissetulekud ning tarbijate ostujõud ja -võime väheneks taas. Kuigi sööma peab, tähendaks see tagasilööke väheneva tarbimise näol ka toiduainetööstustele. Konkureerivad importtooted Tihti osutub importtoodete puhul ostuargumendiks vaid hind, piiratud sissetulekute juures peame tarbijatena ära unustama harjumuspärase maitse, värskuse, usaldusväärsuse ja tervislikkuse, mis on kodumaistele toiduainetele iseloomulikud omadused. Toiduaineid imporditakse Ees-


58

KÜLA

tisse pea 40 erinevast riigist. Suurimad importtoodete müüjad Eestisse on Läti, Soome, Leedu, Holland, Saksamaa ja Poola. Konkureerida importtoodetega riikidest, kus toetused põllumajandustootjatele on palju suuremad (näiteks Saksamaal 2,6 korda, Soomes 6 korda), ei ole Eesti tootjatel kerge ja siin saabki loota vaid teadlikule kohaliku toidu eelistusele – kohapeal valminud toiduaine on alati värskem kui sissetoodu. Hinnatõus ei pidurdunud Kuigi tooraine hinnatõus maailmaturul aeglustus, kallinesid jätkuvalt muud toiduainete tootmiseks vajalikud kuluartiklid, eelkõige kütus (toornafta hind tõusis maailmaturul kolmandat aastat järjest), soojusenergia (14,4%) ja elekter (10,7%). See kõik survestas toiduainete kallinemist, kuigi samas oli aastase hinnakasvu tempo oluliselt aeglasem (3,9%). Samuti avaldas tarbijahindadele mõju jaanuaris kallinenud alkoholi ja tubakaaktsiis, mille tagajärjel on suurenenud salakauba osakaal ning joogitootjaid on tabanud tagasilöögid müügis. 2011. aastal andsid 80% toidukaupade jaemüügikäibest viis kaupluseketti: ETK grupp, Maxima, Rimi (sh Säästumarket), Selver ja Prisma. Konkurents jaekaubanduses on jätkuvalt tihe. Nii töötlejad kui kauplejad peavad arvestama tarbijate ostujõuga ja nii püütakse endiselt tarbijaid just konkreetsesse kauplusesse ostlema kutsuda.

Eesti toidutööstus ületab naabreid

Paraku on endiselt otsustav võimalikult madal hind. Arusaam tarbijate vajadustest ja tootjatega koostööst on erinevatel kettidel paraku erinev. Küll aga võib esile tuua ühise joone suhetes toidutootjatega – kõik ketid püüavad müüa võimalikult odavalt, eriti teatud tooteid (Kirde sai, Lauaviin ja kilepiim), kuid seda püütakse saavutada ainult tootjate arvelt, surudes kõik suuremad toodete müügikulud neile. Arvestada tuleb aga sellega, et igal toiduainel on samuti hind, millega võimalik konkreetset toodet toota. Loosungi all tarbijatele parimat pakkuda, on kauplusekettide surve oluliselt suurenenud ja ilmselt suureneb veelgi, kuna kauplusekette kimbutab omavahelise konkurentsi tihenemine. Lisades kaubanduskettide oma kaubamärkide ehk private labeli toodete osakaalu jätkuva suurendamise kaubanduskettides, kettide köökide tootmisüksuste lisandumise, on surve kohalikele tootjatele veelgi suurem. Tõsi – tarbijate teadlike valikute ja kodumaise eelistamisega on tundmatute tootjate private labeli toodete müük mõningates tootekategooriates (näiteks mahlad ja jäätised) vähenenud, kuid enamus tarbijaid on endiselt väga hinnatundlikud. Nende püüdmiseks on odava hinna esiletoomine piisav argument poodidesse meelitamisel. SIRJE POTISEPP TOIDULIIDU JUHATAJA


59

Kunstnikuna võib end teostada ka Lõuna-Eestis Marja-Liisa Plats elab lummavat elu. Vähemalt paljude arvates ja pealtnäha. Marja-Liisa (Liiso) on noor kunstnik (põhiliselt raamatuillustraator), kes tegeleb sellega, mis meeldib (joonistamisega), seal, kus meeldib (Räpinas, Tartus ja mujalgi), ja elab sellest veel ära ka – kas pole see just niisugune elu, millisest igaüks on vaikselt unistanud? Kelle unistus veel täitunud pole, teadku, et tegelikult on kõik vägagi reaalne – tuleb neid asju, mida tahad, lihtsalt tegema hakata ja... muudkui teha.

Töötab Marja-Liisa enam-vähem kogu aeg. Varem ta isegi veidi muretses selle pärast, et nii palju töötab, et kas ikka peaks nii palju tellimusi võtma jne. Aga siis sattus noor naine ettevõtluskoolitusele, kus soovitati igaühel esmalt järele mõelda, kas nad ikka tegelikult ka on valmis ettevõtjaks hakkama, et kas ollakse valmis sisuliselt kogu oma vaba aja tööle pühendama. “Siis sain aru, et mina olengi niimoodi elanud ja ju see siis ongi mingil ajajärgul normaalne. Loomulikult on perioode, kui ot-

Joonistamine ja kunstiga tegelemine on Marja-Liisa jaoks olnud lapsest saadik loomuomane tegevus.


60

KÜLA seselt palka ei teeni, aga kuna kunstnikuks olemine on selline n-ö elustiiliamet, siis on enam-vähem kõik, mis ma vabal ajal teen, mingis mõttes täiendkoolitus mu tööle,” rääkis ta. Kunstnik on tähele pannud, et paljud ei peagi illustreerimist üldse tööks. “Ükskord üks laps vaatas pealt, kuidas ma arvutis joonistasin, ja küsis, miks ma seda teen. Vastasin, et see on mu töö, sellepärast teengi. Siis ta mõtles tükk aega ja ütles, et ei, see küll mingi töö ei ole. Tihti arvataksegi nii, et joonistamine pole mingi õige töö, et sa saad ju sellest rõõmu! Aga miks peaks siis töö olema miski, millest ei saa rõõmu? Ja kui see midagi pakub rõõmu nii tegijale kui raamatu ostjale – siis miks mitte väärtustada

Kunstnikuna end teostada ka Lõuna-Eestis

Marja-Liisa on illustreerinud üle 20 raamatu Marja-Liisa Plats on õppinud-kasvanud Räpinas, hiljem lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli foto erialal. Ta on illustreerinud juba üle 20 raamatu, tuntumad ehk Wimbergi “Rokenroll” ja “Buratino” (ETV saatesarja põhjal), Heiki Raudla “Väike Albert”, Mika Keräneni “Varastatud oranž jalgratas”, “Vana roosa maja”, “Salapärane lillenäppaja”, Helju Männi mitmed luuleraamatud. “Suure musta koera” (autor Triinu Ojar) illustratsioonid leidsid äramärkimist kaunimate lasteraamatute konkursil. Mullu pälvis ta Eduard Söödi nimelise kunstnikupreemia illustratsioonide eest Wimbergi lasteluuleraamatule”Rokenroll”.

seda ka rahas? Tegelikult on ju nii, et mida rohkem oma tööd naudid, seda rohkem pühendud, ja see on minu jaoks suur väärtus,” arutles Marja-Liisa. Kunstnikuna Räpinas, oma kodulinnas resideerumine on noore naise äratundmisel vähemalt suvel täiesti võimalik. “Mul on selles mõttes hea, et töö ja suhtlemine käib paljuski arvuti vahendusel. Eelmisel suvel vedas ka elukohaga – saime tuttavaga ühe suure piraka maja siin keset Räpinat oma valdusse. Talvel elasin mingi aeg ka vanaema pool. Praegu elan siiski Tartus, sest eelistan elada sõprade lähedal, et saaks rohkem suhelda,” rääkis Marja-Liisa.

Kodulinnas Räpinas kulgeb Marja-Liisa meeleldi jalgrattaga.

Oli õigel ajal õiges kohas Marja-Liisa tunnistab, et sattus illustreerimise juurde tutvuste kaudu. “Nähtavasti olin õigel ajal õiges kohas. Aga mitte onupojapoliitika mõttes. See on kuidagi nii, et sa justkui ootad seda õiget hetke, ja siis, mingil hetkel, see tulebki. Ja siis pead olema valmis seda vastu võtma. Esimese raamatu illustreerimiseks sain näiteks tänu Aapo Ilvesele. See oli Aapo sõbra Heiki Vilepi esimene “Liisu”-raamat (nime poolest ju päris märgiline minu


61 Kunstnikuna end teostada ka Lõuna-Eestis

jaoks!), mille algne kunstnik ütles millegipärast ära ning oli kiiresti kedagi vaja. Aapo soovitas mind. Praegu mu töid juba veidi teatakse ning kirjanikud ja kirjastused võtavad ise kontakti.” Kõigepealt loeb Marja-Liisa raamatu siuhti läbi ja siis uuesti, juba mõeldes, mis pilte ja kuhu teha võiks. Piltide arv, suurus jm oleneb ka sellest, mida tellitakse. “Algul käin mina oma ideed välja, et kuidas võiks, siis nemad. Kui näiteks raamatu eelarve on väga väike, tuleb teha lihtsamalt või väiksemad pildid jne. Hetkel on välja kujunenud, et teen tušiga paberile ja siis skanneerin. Värvin arvutis. Nii et lõpptulemus on tegelikult ainult failina olemas. Viimasel ajal olen hakanud ise ka küljendama, siis saan täpsemalt planeerida. Siis ei juhtu, et kuigi mulle enne oma pildid meeldisid, siis raamatu lõpptulemus on täiesti ootamatu (negatiivne) üllatus.” Pilt peab illustraatori veendumusel andma tekstile mingi lisatähenduse, avama uusi sfääre. “Pole mõtet joonistada täpselt seda, mis on sõnades kirjas. Kui mul on tekst, siis huvitab mind kogu see maailm, mis jääb teksti taha, ja selle püüan ka pildile välja tuua. Tuleb luua dialoog teksti ja pildi vahel. Sama on ka foto ja tekstiga,” rääkis MarjaLiisa. Kõige keerulisem on illustreerida õpikuid Kõige keerulisem on illustreerida õpikuid (Marja-Liisal oli mõne aja eest käsil 3. klassi inglise keele õpik). “Õpikud läbivad ikkagi mingi kontrolli, et kas nad lastele sobivad, neid pole nii loominguliselt võimalik teha kui ilukirjandust. Selles mõttes on õpikud võib-olla rohkem n-ö töö moodi,” leidis ta. Joonistamine ja kunstiga tegelemine on Marja-Liisa jaoks aga lapsest saadik olnud täiesti loomuomane tegevus, justkui olemise osa. “Selle eest sain ka alati kiita. Aga

KÜLA

Portree vanaemast.

kas joonistan hästi või halvasti? Minu meelest ei ole häid ega halbu või õigeid ja valesid pilte – lihtsalt igaühel on just temale omane joon. Vahel inimesed justkui häbenevad oma joonistusi, et ei oska jne. Aga mina näen, et see on lihtsalt selle inimese isikupära ja sellisena väga ilus ja huvitav! Kui paberil on näiteks üks kass, siis see on igal juhul üks kass. Kaotaja oled ainult siis, kui sa üldse ei teegi midagi – siis sul lihtsalt polegi seda kassi. Mul on võib-olla selles mõttes vedanud, et minu nägemine lihtsalt ühtib paljude jaoks selle õige ja heaga.” Välismaale minna pole Marja-Liisa mõelnud. Samuti ei usu ta, et meie kunstnikel oleks välismaal lihtsam läbi lüüa. “Eestis on ikka väga hea elu selles mõttes, et mida sa tõepoolest teha tahad, seda ka saad,” toonitas ta. “Siin ei ole mingi vaev leida üles vajalikud inimesed või minna ja tutvustada ennast neile, kellega sa suhelda tahad. Siin on kindlasti tunduvalt lihtsam ennast nähtavaks teha kui USA-s. Minu töö eelis on aga see, et see pole geograafiliselt kohaga seotud. Kliendid võivad ju olla Eestis, aga mina võin olla kus iganes – näiteks Räpinas,” mainib noor kunstnik. ULVE MÄÄRITS MATI MÄÄRITS MATI MÄÄRITSA FOTOD


62

Taluks kasvamine

Ka Nõrga talu elumaja ümbritsevad lillepeenrad.

Suure-Jaani vallas Metskülas asuvat Nõrga talu teavad lillekasvatajad ja lillehuvilised. Selles talus kasvatatakse püsililli, siia sõidavad taimehuvilised ja maaelust huvitatud inimesed uudistama ja ostma. Nõrgal käib nii oma rahvast kui ka välismaalasi. Talu on alati oma lillekraamiga väljas ka suurtel taimelaatadel. Augusti esimene laupäev aga on selles talus, kus 14 aastat on lilli kasvatatud, traditsiooniliselt lahtiste uste päev. Metskülast läbi sõites hakkab ühel hetkel kaugelt silma traditsiooniline pikk talu-

hoone, mille ümber lilleaed. Nõrga on vana talukoht, millest on teateid 1890. aastatest, mil siin oli juba rehielamu ja kaks popsikohta. Taluteele sisse pöörates ei jõuagi pilk kõike kohe haarata – ühel pool on jupike vana maakivimüüri, lilledest ümbritsetud, teisal laiuvad lillepeenrad, taamal suur tiik, veel kaugemal iidvana pärn, mis oma laia ja suursuguse võraga hiiepuu mõõdu välja annab. Kolme suure haruga üle 200 aasta vana pärn on selle kodu sümbol. Elumaja taga on näha kõik see, mille pärast Nõrgat võib nimetada tootmistaluks. Siin on pere-


63 Taluks kasvamine

naise Krista Kuke tegevusväli – püsililled avaral platsil, rühmitatuna liikide ja sortide järgi. Krista ja Toomas elasid Viljandis, Krista tööpäevad möödusid kaubanduses, Toomas töötas maaparandusobjektidel. Maale kolisid noored 26 aastat tagasi Krista sõnul suure armastuse pärast. Proosalisem põhjus oli oma elamise puudumine linnas. Toomas, kes siinkandis tööd tegi, leidis müügiloleva maja, mis tühjana seisis, ja nii nad Metskülla tulidki. Lillekasvatus tuli iseenesest “Ega me kohe lillekasvatusega alustanud,” räägib Krista. Alguses peeti loomi. Neli lehma, paarkümmend siga ja lambad – nende järgi tuli seada oma elu. Lillekasvatus tuli perenaise sõnul justkui iseenesest. Tasapisi hakkas ta aeda rajama, esialgu vaid omale, mitte müügiks, sest samal ajal käis naine linnas tööl. Kui kahele pojale lisaks sündisid kaksikud Annabel ja Annika – nüüdseks 9-aastased toredad tüdrukud – siis ei saanud Krista tööle tagasi minna. “Mõtlesin, et tahaks olla kodus laste juures, aga sissetulekut oli ka vaja.” Nii tärkaski naisel mõte: miks mitte lillekasvatust laiendada ja sellega raha teenida. Lillekasvatus ise on käegakatsutavalt suur aiatöö, mitte vähem aja- ja töömahukas on müük laatadel. Kuigi ka tallu sõidetakse taimi ostma, käib peamine müügitöö ikka laatadel. Neid on suve läbi palju, pea igal nädalavahetusel, nii et igale poole ei jõuagi – tuleb valida, kuhu minna, sest suvel on ka aias pidevalt tööd. Lillede paljundamisega Krista ei tegele, aednik ostab uusi taimi ja kasvatab edasi. Taluaias on ka vanu lillesorte, mis pärinevad aia rajamise algusajast ja mida on ostetud turgudelt lillemüüjatelt või vahetatud teiste lillekasvatajatega. “Et teada saada, mida ostjad soovivad, tuleb riskida ja katsetada. Küsimustele peab

KÜLA


64

KÜLA

Taluks kasvamine

Kaksikõed Annika (vasakul) ja Annabell koos isa Toomase ja ema Kristaga.

oskama vastata. Eks ma ikka kõhutunde järgi ka otsustan,” ütleb Krista. Tema sõnul on tähtis tunda taime, mida soovid müüa, ning ka ostja huvi suunata. Kui on hea uus sort, pead oskama sellest rääkida ja pead teadma, millise taimega see sobib. “Peab uurima, millised sordid kergesti välja lähevad,” lisab Annabel. “Usun, et õige on usaldada ka oma sisetunnet,” ütleb Krista. Ta on veendunud, et inimese ja taime vahel valitseb omamoodi side ja mitte kõik taimed ei

sobi kõigile. “Tuleb oma aeda valida need, mis on südamelähedased, hingele,” arvab ta. Konkurentsi on igas valdkonnas, on ka lillekasvatuses. Tihedas konkurentsis peab Krista väga oluliseks koostööd. Üksi ei tee midagi ära, tähtis on leida partnereid, kinnitab lillekasvataja. Kaks aastat on Nõrga talu oma floksidega osalenud Tallinna Botaanikaaia floksinäitusel. “See on väga tore koostöö,” ütleb Krista.


65 Taluks kasvamine

Suve jooksul jõuab müüa kaks platsitäit taimi. Lillepoodidega võrreldes on siit ostmisel see eelis, et samad taimed, mis müügis, on aias peenardel kasvamas – nii saab näha taimi täies ilus ning kasvus. Miski ei tule kergelt Aiandusega tegelemiseks peab Krista sõnul olema hea perspektiivitunne. Ja kannatust peab olema. Ka riske peab oskama hajutada, ainult müügi peale loota ei saa. “Miski ei tule kohe, kiirelt ja kergelt,” ütleb Krista. “Pead olema kannatlik, mitte käega lööma, sest kõik, mida teed, tuleb tagasi tasapisi.” Talv on lilletalus koolitamise aeg. Jaanuarist märtsini uurib perenaine hoolega, kus milliseid koolitusi tehakse. Kuna need pole odavad, tuleb osata kõige asjalikumad välja valida. Samal ajal peab hoolt kandma reklaami eest ja huvi tundma eeloleva suve sündmuste vastu. Iga aasta esimesel augustikuu nädalalõpul on Nõrga talus aianduspäev. 2013. aastal toimus see kuuendat korda. Siis on aed õitemeres ja rahvast tuleb kokku üle Eesti, et kuulata asjatundjate aiandusloenguid ning imetleda aeda, näiteks sadat floksi ja kahtsadat päevaliilia sorti, mis siis kõik õitsevad. Selle aia ilu on leidnud ka rohkemat tunnustust kui vaid külaliste kiidusõnad: Nõrga sai 2009. a Suure-Jaani valla kauneima tootmistalu tiitli. Vabariigi presidendi Kauni Kodu konkursil pälvis talu tunnustuse 2010. aastal. Annabel ja Annika ei jää meist maha, kui aias ringi kõnnime. Tüdrukud on ema sõnul olnud titest peale aias, algul vankris peenra kõrval. Täiskasvanud pojad kasvasid aia tegemise ajal, tüdrukud on näinud lilleaia laienemist. Taimede nimed on neil peas. See on nagu luuletuse õppimine, arvavad nad – ema ütleb ees ja tüdrukutele jääb nimi meelde. Annika kaob ja tuleb lillepotiga, teatades: “See on monarda, seda võib süüa.” Ema arvab, et vast on juba õige aeg tüd-

KÜLA rukutele ka taimede ladinakeelsed nimed selgeks õpetada. Aias on lastest abi taimede lõikamisel ja lillepottide pesemisel. Annabelile meeldib väga ka lilli müüa, Annikale aga rahaga tegelda. Laadad on mõlema arvates väga põnevad. Eriti tore on Palamuse laat, seal on ka väga põnev vana koolimaja. “Lapsed kasvavad meil arvutivabalt, oleme palju aias,” on ema rõõmus. Kuigi kodus on arvuti, pole tüdrukud selles kinni. “Meie lapsed näevad ka, kuidas raha tuleb,” lisab ema. “Isa ei too seda Soomest. Me teeme kõik tööd, ka lapsed teevad seda, millest jõud üle käib.” Nii tekivad ema arvates kodus õiged väärtushinnangud. Oma pere buss Taluõuel seisab suur buss. Tüdrukud kutsuvad uudistama. Bussi sisenemiseks tuleb kingad jalast võtta. Ja oh, mis üllatus, väljast buss on seestpoolt kodu: siin on gaasipliit, külmkapp, veekraan, tualett, laud ja istepingid, tüdrukutele kahekordne nari ja emal-isal bussi tagaosas lausa omaette magamistuba. Kõik on uus. Liikuvaks suvilaks ümber ehitatud buss on just värskelt valmis saanud, sellega on esimene sõit Saaremaalegi ära tehtud. Annabel jutustab: “Algul oli buss tühi, siis ehitati puitpõrand, siis seinad. Seejärel pandi kate maha, siis tulid uksed ja mööbel.” Kogu sisustus on heledast puidust, pikk töölaud gaasipliidi ja kraanikausiga on ilusam kui mõnes pärisköögis. Laatasid on suvel üle Eesti, vahemaad on tihti suured. Ka kauguse järgi tuleb mõnikord otsus langetada. Türil näiteks on väga tore käia mitte ainult hea laadakorralduse ja suure ostjate hulga pärast, sealt on ka hea ööseks koju sõita. Nüüd, suure bussiga, on laadasõidud toredamad – bussis on ruumi lahedalt ja tüdrukud saavad kindlasti kaasa. ANNIKA POLDRE AUTORI FOTOD


66

Maal on elu – tule ja avasta Eesti maaturismi võimalused! Maaturismiettevõtlus kui majandusvaldkond mängib majanduse edendamisel olulist rolli, pakkudes uusi ja alternatiivseid võimalusi paljude maaeluga seotud valdkondade ja maapiirkondade arenguks. Alates 2000. aastast tegutsev MTÜ Eesti Maaturism on Eesti suurim maapiirkonna turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, koondades tänaseks oma ridadesse ligi 300 turismiettevõtjat. Organisatsioon on oma senise tegutsemisaja jooksul kõigi oma tegevustega toetanud maaturismi arengut Eestis ning koordineerinud maaturismi kui toote planeerimist, korraldanud oma liikmetele erinevaid koolitusi ja õppereise (nii Eesti-siseseid kui välisriikidesse), tutvustanud Eesti maaturismi võimalusi erinevatel messidel ning organisatsiooni ja tema tegevust seminaridel, konverentsidel, infopäevadel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Ühing on olnud eestvedajaks majutusettevõtete järgusüsteemi loomisel neljale majutusliigile

(puhkeküla ja -laager, puhkemaja, kodumajutus, külalistemaja) ning panustab jätkuvalt kvaliteedi tugevdamisele sektoris. Lisaks osaletakse erinevates töögruppides ja nõukogudes, kus fookuses turismi temaatika. 14 tegevusaasta jooksul on organisatsioon olnud kaasatud erinevatesse rahvusvahelistesse ja riigisisestesse projektidesse, mille käigus on valminud koolitusprogramme, käsiraamatuid, õppefilme, uuringuid/analüüse jms. Praegu on käsil kahe-aastane rahvusvaheline projekt “Heritage Tourism”, mida toetab Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007-2013 ja kus partneriteks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism ja Läti Maaturismi Organisatsioon “Lauku Celotajs”. Projekti ellukutsumisel sai määravaks tõdemus, et maaturismiettevõtetel on keeruline konkureerida suuremates linnades ja keskustes asuvate turismiettevõtetega, ning üheks võimaluseks, kuidas linnades asuvatest ettevõtetest eristuda ja end turistidele atraktiivsemaks muuta, on arendada välja turismiteenused, mis põhinevad rah-


67 Maal on elu – avasta Eesti maaturismi

vuslikul kultuuripärandil. Projekti “Heritage Tourism” raames toimub erinevaid tegevusi: infopäevad ja praktilised koolitused, õppereisid ning ühisseminarid (piiriülene koostöö kahe riigi maaturismiettevõtete ja turismiorganisatsioonide vahel), turismiettevõtjate nõustamisprogramm ning nõustamissüsteemi loomine rahvusliku kultuuripärandi kasutamise kohta turismiteenuste disainis, käsiraamatud ja muud juhendmaterjalid rahvusliku kultuuripärandi kasutamise kohta turismiettevõtete teenuste disainis, valdkonna organisatsioonide (muuseumid, rahvakultuuri liidud jne) ja turismiettevõtjate koostöövõrgustike ning toimiva infovahetussüsteemi loomine, trükised nn etnoturismi ettevõtete kohta siseturgudele ja lähiturgudele jpm. Projekti toel korraldati ka 1. rahvusvaheline maaturismi konverents Viljandis, kus arutleti, kuidas kasutada maaturismi toodete ja teenuste edendamisel paremini ära kohalikku eripära ning kus ettevõtjad ja turismiorganisatsioonide esindajad Eestist, Lätist, Venemaalt, Sloveeniast ja Hollandist jagasid praktilisi kogemusi sellest, kuidas esile tuua, rõhutada ja külalistele põnevaks muuta omapäraseid, just ettevõtte tegutsemispiirkonnale iseloomuliku kultuuritaustaga seonduvaid tooteid – söögidjoogid, kombestik, tavad ja loodus. Organisatsiooni liikmete ühisturunduseks on loodud kodulehekülg www.maaturism.ee, mis on heaks infoallikaks nii sisekui ka välisturistile. Kodulehelt leiab infot erinevate majutus- ja aktiivsete tegevuste võimaluste kohta maapiirkonnas. Infot leiavad ka need, kel soov maal seminar või koolitus korraldada või kes otsivad toitlustusvõimalusi. Lisaks kajastatakse portaalis turismiuudiseid ning põnevaid kuupakkumisi. Varahommikune kalapüük merel koos professionaalse rannakaluriga, lõõgastav õhtu Maanaise või Öko SPA-s, jalutuskäik

KÜLA ürdiaias koos perenaise selgituste ja hilisemate näpunäidetega, talumuuseumid oma unikaalsete kollektsioonidega, teema- ja perepargid, mängumaad, erinevad õpitoad ning tegevused õhus, veel ja maal on vaid väike osa sellest, mida maaturismi ettevõtjad puhkajatele pakuvad. Lisaks tegevustele leiab maalt majutuse popsitalu eksootikast mõisahäärberi luksuseni. Et meeldejääva külastuselamuse loovad alati ümbritsev keskkond, põnevad tegevused ja lahke pererahvas, siis on ettevõtjad usinad välja mõtlema uusi põnevaid pakkumisi, et kliendil oleks põhjust samasse kohta tagasi tulla, leides eest midagi üllatavat. Võtke aega puhkuseks, külastage internetiportaali www.maaturism.ee, pange endale kokku meelepärane puhkusepakett ja avastage puhkamisvõimalused Eestis! HÄID PUHKUSEELAMUSI EESTIMAAL! MTÜ EESTI MAATURISM WWW.MAATURISM.EE

Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (25/75) Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest Lumekoormus 80-300 kg/m2, sõltuvalt suurusest ja mudelist Laius 5-25 m, pikkus piiramatu Kaarte ühendamine poltühendused Paigaldamine vundamendile või siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat

Laius 10-25 m, pikkus piiramata Seina kõrgus 3-8 m Lumekoormus 0,752,5 kN/m2 Karkass tsingitud teras või alumiinium Seinad PVC, terasprofiil või sandwichpaneelid Katus PVC või sandwichpaneelid Lumekoormus 75-250 kg/m2


68

Prangli – vaid tunni tee kaugusel Tallinnast Eesti suuruselt 13. saar Prangli elab talviti paikset traditsioonilist külaelu. Suvekuud ja uus laev toovad suveks hoopis uuemaid tuuli. “Kui suurel maal võib ükskõik mis kihva keerata, siis Prangli saarel mäletatakse, kuidas kartul maha panna ja sügisel üles võtta. Mismoodi võrgud merre viia ja kuhu seale puss susata, et temast liha saada.” Nii rääkis Prangli saare kirikuõpetaja Kalle Rebane Tartu ja Tallinna tudengitele ning Harjumaa Muuseumi inimestele, kes 2008. a suvel välitöödel Prangli saarel intervjuusid tegid ja saareelu kohta materjali kogusid. Kogujate eesmärk oli uurida paarikümne aasta jooksul toimunud muutusi saarel ja jäädvustada praegust eluolu. Väikese, vaid 6,4-ruutkilomeetrise, ent suuruselt Eesti 13. saare ajalugu on uskumatult põnev. Tema koha- ja inimesenimesid on uurinud rootsi keeleteadlane Per Wisel-

gren, loodust, eluolu ja ka kõnekeelt meie oma teadusemees Gustav Vilbaste. Ka saare nimi on pakkunud ajaloo- ja keeleuurijatele huvi, sest selle kaudu on püütud selgitada saareelanike päritolu. Esimesest nimest Rangost või Rangöst sai kunagi Wrangö, seejärel Wrangelsholm ning pärast mitut muutmist 1921. aastal Prangli. Asustuse kohta on arvatud, et saarele toodi 13. või 14. sajandil elama rootslasi ja seda tunnistavad ka vanad rootsipärased perekonnanimed, aga teatakse ka vanu eesti ja soome nimesid. Kolm koolilast Elanike arv saarel kahaneb – kui 1974. a elas Pranglis 179 inimest, siis viimase rahvaloenduse aegu vaid 80; ka õpilaste arv põhikoolis on langenud juba alla tosina. Koolilaste arvu suurendavad mandrilapsed, kes käivad saarel koolis ja elavad õpilaskodus

Prangli põliselanike Lindholmide pere tervitab oma koduõues Evelin Ilvest. Aasta oli 2010.


69 Prangli – tunni tee kaugusel Tallinnast

ning sõidavad nädalalõppudeks koju. Saare oma lapsi õpib koolis vaid kolm. Noori peresid pole juurde tulnud ning keegi ei ennusta, millal võib katkeda põlisasustuse järjepidevus. Esimesse klassi läks Prangli põliselanike laps viimati 2010. a sügisel, tolsamal aastal, kui saart külastas esmakordselt president Toomas Hendrik Ilves. Kojusõidud, kas ühte- või teistpidi, oleneb kuspool on kodu – aga mõnedel pranglilastel on see mõlemal pool, nii saarel kui mandril – on teema, mis ühtegi saareelanikku külmaks ei jäta. Laevad Helge, seejärel Vesta, mis Prangli ja mandri vahel on viimastel aastatel reise teinud, on mõlemad sõltunud ilmaoludest ja jätnud saareelanikud talviti mõneks ajaks muust maailmast eraldatuks. Siis on saarega ühendust peetud helikopteriga – toimetatud kaupa ko-

KÜLA hale, sõidutatud ka inimesi ning toodud arstiabibrigaadegi saarele. Päris oma laev Sel sügisel sai Prangli oma laeva. Ma ei tea, kui palju laevu või paate on ajaloo jooksul pranglilastele ehitatud, küllap väga palju, arvestades saare inimasustuse algusaega ning tõsiasja, et saarteelanike peamine liiklusvahend ongi veesõiduk. Seetõttu on ehk õigem öelda, et viimaste aegade üks tähtsamaid sündmusi pranglilaste jaoks oli Prangli ja mandri vahelise Kelnase-Leppneeme laevaliini tarbeks ehitatud reisiparvlaev Wrangö. Novembri esimesest päevast reise alustanud Wrangö vahetas välja seni liinil kulgenud, 40 aastat tagasi Venemaal ehitatud Vesta. Nime sai uus laev nimekonkursi tulemusena. Laevakülgi kau-

2013. aasta sügisel sai Prangli rahvas uue laeva, “Wrangö”.


70

KÜLA nistavad Prangli põlised peremärgid, mis omakorda rõhutab seotust just selle saarega. Euroopa Regionaalarengu Fondi raha eest ehitatud laev valmis plaanitust pool aastat varem Loksal. Kiiremini, kui oleks ehitatud Venemaal, nagu algselt oli kavandatud. Laevaehitaja, ettevõtte Reval Shipbuilding tegevdirektor Sergei Netšajev pidas väga heaks võimalust, et saarerahvas saab uue laevaga sõitma juba enne talve ja järele proovida, kuidas alus talvetingimustele vastu peab. Nimelt on Wrangö eriline teraskerega jääklassilaev, mis peaks suutma liikuda purustatud jääs ja läbima ka kuni 20 cm paksust silejääd. Laeva elueaks on planeeritud 30 aastat. Uus laev teeb saarerahva elu hõlpsamaks. Nii kiitis seda pranglilane Kaido Lembinen, kes pidas tähtsaks, et Wrangöl on olemas tõstuk, mis teeb koorma laadimise hõlpsaks. Mõnenädalase sõidukogemuse järel ar-

Prangli – tunni tee kaugusel Tallinnast

vati saarel, et laev on väga hea, soe, mõnus ja ilus. Saare rahvas on sellega rahul, aga öeldi ka, et üllatusi tuli omajagu ja laev pole päris selline, nagu oli esialgu teada. Aga mis saab suvel, arutleti murelikult. Kas suvel ikka saareinimene laevale pääseb ja mahub, kui algab turismihooaeg? Kartus ja hirm poevad saareelanike põue, et suvisteks nädalalõppudeks jääb laev kitsaks, kuigi salongis on 42 kohta, laevatekil veidi vähem. Ka arvavad saareinimesed, et kaks autokohta laeval peaks jääma eesõigusega saareelanikele. Või kas üldse peaks turisti saarele autoga lubama? Kui võõrad tulevad saare rahu ja vaikust nautima, siis olekski seda õigem teha jalgsi liikudes. Turismi rõõmud ja mured Suvi ja turistid on sõnapaar, mida kuuldes pranglilased on kahtepidi meelestatud. Turistid on uue aja õngekoks, millega soovitatakse väikeste idülliliste paikade elanikel

Prangli saarele miniaks läinud Terje Lilleoks Soomes mardilaadal käsitööd müümas.


71 Prangli – tunni tee kaugusel Tallinnast

KÜLA

2012. aastal valiti Pranglis teist korda saare sädeinimene. Selle tiitli sai tubli pereema, väga abivalmis ja aktiivne Helje Viliberg. “Ta teeb oma tööd Prangli kooli õpilaskodus elavate lastega väga kohusetundlikult ja südamega,” ütles Carmen Ott. Fotol: vasakult Helje Viliberg ja Prangli rahvamaja juhatus Maret Klaamas ning Carmen Ott.

ennast elatada ja majandada. Tallinna lähedal asuval saarel on selleks tõenäoliselt eeldusi rohkemgi kui kaugetel ääremaa paikadel. Ent kuipalju võiks võõraid saarele tulla ja seal olla, ilma et see põliselanikke häirima hakkaks – see on küsimus, millele pole ühest vastust. Osa arvab, et turistidest on kasu, osa soovib, et nende tulekut peaks ohjama, et neid häirivalt palju ei saaks ja et alkoholiga liiale ei mindaks. Turism toob tulu, kuid turismisse suhtutakse mitmeti, ka umbusuga. Ühed arvavad, et Viimsi vald, mille territooriumil Prangli saar asub, tahakski saart näha vaid suvitussaarena ja põliselanikega on vaid talv läbi tüli; teisalt usutakse ka, et turism annab võimaluse saare elu edendada, töökohti luua. Üldiselt pole saareelanikud turistide vastu. Umbes 80 inimesel, kes saarel aastaringi elavad, on oma elurütm ja tegemised. Kui läbi aegade on Prangli peamiseks elatusvahendiks olnud kalapüük, linnu- ja hülgejaht, siis tänapäeval on neist kolmest alles vaid esimene. Saarel tegutsevad paar puhkemaja ja puhkekeskus, majutust ning toitlustust

pakub ka rahvamaja. Püsivat tööd annavad kool ja rahvamaja koos raamatukoguga, meeste tööks ja tuluallikaks on Prangli kalandusühistu tegevus. Saare kahe muuseumi uksed suletakse sügisel ning neid saab külastada kevadeni vaid ettetellimisel. Talve tulekul panevad naised rahvamajas taas üles neljad kangasteljed ja hakkavad vaipu kuduma. Aga see ei tähenda, et saarele saabuks koos sügisega vaikelu. On väikselgi saarel oma seltsielu, tähistatakse kalendritähtpäevi ja riigipühi. Rahvamajas aktiivselt tegutsev Carmen Ott, 2006. a loodud MTÜ Prangli Saare Talurahvamuuseumi asutaja, kes 2009 valiti Viimsi valla aasta naiseks, on tubli projektikirjutaja. Ja mitte ainult hea kirjutaja, vaid tema projektid on n-ö läbi sõela läinud ning nende kaudu on saareelanikele mitmeid asjalikke koolitusi korraldatud. “Ma tunnen, et rohkem peaks seisma põliselanike eest,” arvab Carmen Ott, kes pole põline pranglilane, kuid elab aktiivset meretagust elu. ANNIKA POLDRE


72

Eestis registreeritud uued traktorid ARK 31.12.2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kokku

New Holland

20

50

57

68

75

43

48

93

122

152

728

John Deere

70

64

49

101

135

48

43

102

116

131

859

Case

3

20

42

42

50

49

9

26

45

79

365

Valtra

100

77

84

136

153

47

65

97

90

72

921

Massey Ferguson

8

31

50

64

32

27

19

32

23

46

332

Fendt

6

13

16

40

50

21

20

42

25

43

276

TYM

-

-

-

-

-

-

-

-

15

39

54

Foton

-

-

-

-

1

-

2

18

26

26

73

Claas

9

11

8

17

19

10

15

25

42

23

179

Landini

6

28

34

38

20

11

4

9

9

19

178

Dong Feng

-

-

-

-

4

31

22

47

-

19

123

Belarus-MTZ

173

173

118

116

131

18

13

33

1

17

793

HTT

-

-

-

-

-

-

-

-

5

17

22

Zetor ZTS

-

6

15

17

24

11

10

14

17

16

130

Kukje

-

-

-

-

-

-

-

1

14

15

30

Deutz Fahr

15

7

3

7

2

2

5

5

6

12

64

McCormick

8

15

12

10

17

4

5

4

4

3

82

Farmtrac

-

-

-

5

7

3

1

4

-

2

22

Kioti

-

2

22

20

9

5

6

1

7

2

74

LS Mtron

-

-

-

-

-

-

-

-

-

1

1

CNH International

21

2

3

-

1

-

-

-

-

-

27

VTZ

17

5

-

-

-

-

-

-

-

-

22

Kubota

2

2

-

3

3

1

-

1

-

-

12

Pronar-MTZ

-

4

5

2

-

-

-

-

-

-

11

T

4

2

-

2

-

-

-

-

-

-

8

Ferrari

-

-

-

-

2

1

-

-

-

-

3

Bztdia

-

-

-

-

-

-

-

2

-

-

2

Valpadana

-

-

-

-

-

2

-

-

-

-

2

Antonio Carraro

-

-

-

-

-

1

-

-

-

-

1

HTZ

1

-

-

-

-

-

-

-

-

-

1

JCB Fasttrac

-

-

-

-

-

-

-

1

-

-

1

Jinma

-

-

-

-

-

-

-

-

1

-

1

Limb

-

-

-

-

-

-

-

1

-

-

1

Pavel Ĺ alek

-

-

-

-

1

-

-

-

-

-

1

Same

-

1

-

-

-

-

-

-

-

-

1

Steyr

-

-

-

-

-

-

1

-

-

-

1

Muud

-

1

-

-

-

-

-

-

-

-

1


73

Valtra traktorid ühendavad suure võimsuse mugavusega Eesti suured põllud vajavad suuri mullaharimisseadmeid ja seega on vaja ka suuri traktoreid. Just sellele mõeldes on Valtra toonud turule uue põlvkonna Sseeria traktorid, mis ühendavad suure võimsuse, ökonoomsuse, uuendusliku tehnoloogia ja suure kasutusmugavuse. Võimas ja massiivne masin lubab kergelt töötada ka kõige suuremate ja raskemate haakeriistadega. Juhi töökoht on mugav ja avar, samas on kabiin vaikne, müratase jääb alla 70 detsibelli. Selles on ühendatud Valtrale omapärane S-seeria tarvis konstrueeritud Twin-Trac dubleeritud juhtimisseade, esmaklassilised sõiduomadused ja AGCO intelligentne traktorijuhtimissüsteem. Viimase lihvi annavad uus AGCO Power mootor ja astmevaba AVT käigukast.

Uuenenud S-seeria südameks on AGCO Power 8.4 AWI-4V mootor, mis on varustatud SCR tehnoloogiaga. See mootor on turul oma võimsusklassis kõige väiksema kütusekuluga, pakkudes konkurentidega võrreldes kuni 16 protsenti kütusesäästu. Uued, tõhusad ja võimsad mootorid koos astmevaba jõuülekande ning intelligentse mootorijuhtimissüsteemiga rahuldavad ka kõige nõudlikumat kasutajat. SCR süsteem töötleb heitgaase nii, et oleksid täidetud keskkonnakaitsenõuded. Uus S-seeria on loodud küll eeskätt põllumehele mõeldes, samas on traktorid kasutuses ka teistes valdkondades. Valtra S-seeria traktoreid saab edukalt kasutada võimsate hakkurite käitamisel ja transporditöödel raskete haagistega.


74

Valtra S-seeria – tugev pakett 1. Valtra interjöör – ergonoomiline ja avar kabiin tagab kasutusmugavuse 2. Töötuled 4+2 ees, 6 taga 3. Ergonoomiline, vaikne kabiin 4. TwinTrac (dubleeritud juhtimisseade) 5. Pneumaatiline kabiinivedrustus 6. AdBlue paak, 60 l 7. Kütusepaak, 630 l 8. Astmevaba CVT käigukast 1

9. Pikk teljevahe, 3105 mm 10. Hüdrauliline esisillavedrustus 11. Esirippseade 50 kN 12. Uuenenud põhituled, H7 13. Valtra S-seeria 4. põlvkonna disain 14. AGCO POWER 8,4 l SCR mootor, võimsus kuni 400 hj – erakordne töökindlus, keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus 2

3

14

5

13 12

11 10

4

9

8

7

6


75

Parim mootor turul Valtra S-seeria traktorisse investeerides investeerite ka kõige töökindlamasse ja tõhusamasse turul pakutavasse mootoritehnoloogiasse. AGCO POWER on mootorite tootmisega tegelenud juba enam kui 60 aastat.

Kõik S-seeria mootorid pärinevad AGCO POWER-i Soome tehasest. AGCO POWER on globaalse off-road-mootorite turu liider ning toodab aastas üle 70 000 mootori. Töökindel mootor 8.4 AWF AGCO

POWER on S-seeria traktorite tootlikkuse võtmekomponent. AGCO Power mootoritel on kasutatud SCR heitgaaside puhastustehnoloogiat, mis vastab standardi Tier 4 tasandile. Tulemuseks on saavutatud heitgaasi normide nõuetekohane täitmine. Sama tehnoloogia tagab ka mootori töökindluse ilma töökulusid suurendamata. AGCO POWER-i SCR-tehnoloogia võeti S-seeria puhul kasutusele 2008. aastal, mil S-seeriast sai esimene nimetatud tehnoloogiaga varustatud traktor maailmas. Populaarseim astmevaba käigukast Valtra S-seeria teeb veelgi efektiivsemaks astmevaba käigukast AGCO Variable Transmission (AGCO AVT). Saksamaal valmistatav AGCO käigukast on suurte traktorite hulgas juba aastaid olnud Euroopa turu liider. Käigukast on populaarne selle mitmekülgsuse ja eelkõige tõhusa kütusekasutuse tõttu.

Tehnika tn 8, TÜRI, Järvamaa tel 384 6671, faks 384 6670 taure@taure.ee MÜÜK: Toomas Jürgen 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

Tartu mnt 56, Soinaste, ÜLENURME vald, Tartumaa tel 735 2144, faks 735 2222 MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170


76

Kvaliteetne sööt ELHO rohumasinatega ELHO Arrow 10500 Delta

ELHO Arrow NK10500 Delta

Uued “liblikad” Muudetav töölaius 9,4-10,5 m

ELHO on tootnud rohusöödamasinaid alates 1968. aastast. Tootmises on nüüd kolmanda põlvkonna masinad, mis tänu uudsetele tehnilistele lahendustele on erakordselt töökindlad ja kasutajasõbralikud ning tagavad sööda kõrge kvaliteedi. HydroBalance kopeerimissüsteemi kasutamine nii ripp-, haake- kui ka kombiniidukitel annab väga hea põllupinna kopeerimise ja efektiivse kaitse takistuste korral ning väldib sööda saastumist mullaga. PCS-süsteem ehk tsentraal-pendelsüsteem annab esiniidukitele täiendava vabadusastme külgsuunas liikumiseks, leevendades lööke lõikelatile 50% ulatuses, ja väldib purunemisi takistuste ületamisel. HydroActive kaitsesüsteem rippniidukitel võimaldab niiteseadmel liikuda tagasi ja ka üles, peale takistuse ületamist aga automaatselt tagasi tööasendisse, kaitstes niiviisi niidukit ja vältides seisakuid. AutoBalance süsteem on HydroBalance kopeerimissüsteemi automaatne juhtimine, mida kasutatakse uutel kombineeritud niidukitel Elho Arrow 10500 Delta. Niidukitele on paigaldatud andurid, mis jälgivad pidevalt niiteseadme survet maapinnale ja mida reguleeritakse automaatselt vastavalt niitmistingimustele ELHO Opus juhtpuldi abil.

ELHO Arrow 10500 Delta

A.Tammel AS

ELHO Opus kontrollsüsteem (juhtimispult) teeb 10,5-meetrise niidukombinatsiooni kasutamise lihtsaks ja mugavaks ning tagab kvaliteetse niidutulemuse. Juhtpuldil on järgmised funktsioonid: ! töö- või transpordiasendisse viimine käib ühe nupuvajutusega, võimalik on ka külgniidukite eraldi väljatõstmine tööasendist, ! otste automaatika koos GPS vastuvõtjaga võimaldab niidukite töösse viimise ja väljatõstmise ühel joonel, ! automaatne töölaiuse reguleerimine (9,4-10,5 m), ülekatete korrigeerimine töötamisel otsesõidul või kurvides välistab niitmata riba või liigse ülekatte, ! AutoBalance kopeerimise kontroll võimaldab seadistada ja automaatselt hoida niidukite survet maapinnale ning kopeerimist vastavalt niitmistingimustele. V-Twin haspelvaalutid on Elho patenteeritud süsteem, mis kindlustab rohumassi teisaldamise ja ümberpööramise õhus. Vkujuliselt paiknevad liikumissuunas pöörlevad hasplid koos HydroBalance kopeerimissüsteemiga koondavad 2-3 vaalu üheks, välistades rohumassi lohistamise ja selle saastumise mullaga. Sellised vaalutid ei korja ka kive vaaludesse. Elho haspelvaalutitega on võimalik saavutada sööda kõrge kvaliteet.

ELHO V-Twin 600

Turu 7, Jõgeva

Tel 776 8030

ELHO V-Twin 750

www.atammel.ee


77

Agrolux on säästuader Pärast tootmise üleviimist Rootsi, Överum Bruki tehasesse, on Agrolux kuulsa Soome adratootja Fiskarsi traditsioonide ja kogemuste jätkaja ning atrade edasiarendaja. 20 aastaga on Agroluxi ader arenenud kiiremini kui ükski teine ja saavutanud tipptaseme nii tehnilistest, tehnoloogilistest kui ka agrotehnilistest põhimõtetest lähtudes. Parimad tehnilised lahendused Agrolux atradel on: ! AX-saha hõlma geomeetria ja täpse termikaga on saavutatud vähim veotakistus ja suurem kulumiskindlus, ! lihtne Easy Set parallelogramm-süsteem, mis on kõigil atradel nende täpseks

reguleerimiseks erinevates tingimustes ja haardelaiustel, ning sellest tulenev väike kütusekulu ja kulumine, ! töökindel hüdrokivikaitse, mis on igale sahale eraldi ja langeva rakendusjõuga. Agrolux pakub laias valikus 2-6-sahalisi ripp-pöördatru, 5-10-sahalisi poolripppöördatru ning viimastel aastatel Rootsis erilise nõudluse pälvinud 2-3-sahalisi esipöördatru. Agroluxi esi-rippadrad FMRT annavad võimaluse kasutada traktorit palju efektiivsemalt. Suurema adra ja künnitraktori soetamise asemel piisab investeerimisest esiatra, et künnivõimsust suurendada. Esi-rippatra saab kasutada kombinatsioonis tagumise rippadraga või ka poolripp-adraga. AGROLUXi adraga säästad raha kütuselt ja kuluvosadelt ning hoiad kokku mehe ja masina!

Mudel

Sahkade Töölaius Mass Korpuste Vannase Ketasnugade Max Tõstejõu arv cm kg kaugus cm kliirens cm paaride arv võimsus HJ tarve FMRT 21075 2 80-100 990 100 75 2 3000 FMRT 31075 3 120-150 1210 100 75 3 4000 RT 3875 3 90-120 970 80 75 3 120 2100 MRT 41075 4 160-200 1300 100 75 4 160 3900 MRWT 41075 4 120-200 1380 100 75 4 160 4000 HRT 5975 5 175-225 1820 90 75/80 5 200 5000 HRWT 51075 5 150-250 1540 100 75 5 200 5000 XRT 61075 6 210-330 2520 100 75/80 6 300 8800 XRWT 6975 6 180-330 2490 90 75/80 6 300 8000 M, H, X=adra klass; R=pöördader; W=hüdrauliliselt reg. haardelaius; T=hüdrauliline kaitse; S=lõikepolt kaitse

Bargami pritside suur valik Enam kui 40-aastane kogemus kajastub taimekaitsepritside tehnilises tasemes, kvaliteedis ja suures valikus. Toodetakse ripp-, järelveetavaid ja iseliikuvaid pritse. Ripp-pritside paagimahud on vahemikus 100-1600 liitrit ning poomi laiused 6-24 m. Järelveetavate pritside paagimahud on 17006200 liitrit, poomi laiused 6-42 m. Iseliikuvaid pritse toodetakse 8 erinevat mudelit, mille paagid on 1300-5000 liitrit, poomi laiused 1542 m. Pritside juhtimissüsteeme on kokku 7: käsitsi, standard-, Bargam, Eco-, Basic-, Comfort-kompuuter ja ISOBUS-kontroller. Tehnoradade puudumisel saab kasutada vahtmarkeeri või GPS juhtimisseadmeid. A.Tammel AS

Turu 7, Jõgeva

Tel 776 8030

www.atammel.ee


78

McCormicku uus tulek Toetudes kogemustele ja Argo Tractors grupi tootearenduse poliitikale jätkab McCormick oma traktorimudelite uuendamist 2014. aastal. Uued X-seeria traktorid vastavad turu kõrgetele nõudmistele kasutusmugavuse, võimekuse, uuendusliku tehnoloogia ja disaini poolest. X4 seeria sisaldab 6 traktorimudelit võimsusvahemikus 61-102 hj. Need on väikeste mõõtmetega, hea manööverduse ja paljude kasutusvõimalustega masinad. Kolmel väiksemal mudelil kasutatakse 2,9-liitriseid Tier 4 diiselmootoreid, suurematel mudelitel on kasutuses 3,6-liitrised Tier 4I mootorid. Traktorid on varustatud Argo Tractorsi valmistatud uue 12+12 transmissiooniga. Lisadena saab tellida käiguaeglustit, elektro-hüdraulilist reversit, kahekiiruselist Powershift lülitust, mehaanilist või hüdraulilist jõuvõtuvõlli lülitust. Tagumine rippsüsteem tõstejõuga 3600 kg on vastavalt valikule kas mehaanilise või elektroonilise juhtimisega. McCormick X50 seeria asendab senise C-Max seeria. Tootevalik sisaldab 4 mudelit võimsusega 85-113 hj. Saadaval on kaks käigukasti versiooni: RPS transmissioon elektro-hüdraulilise reversiga ja elektrohüdraulilise jõuvõtuvõlliga ning Syncro versioon mehaanilise käigukastiga. Traktorid on varustatud uute Tier 4I mootoritega, muudetud on kapoti disaini ja kabiini sisustust. RPS versioonil on võimalik saada mootorilt lisavõimsust jõuvõtuvõlli töödel tänu transmissiooni ja mootori elektroonilisele juhtimisele. Võrreldes vana mudeli-

A.Tammel AS

Turu 7, Jõgeva

ga on suurendatud tagumise rippsüsteemi tõstejõudu 4750 kg-ni tugevdatud konstruktsiooni abil. Kõige võimsamad traktorid McCormicku tootevalikus on saanud nimeks X7 seeria. Tegemist on 6 erineva mudeliga võimsusvahemikus 143-212 hj. Kolm väiksemat traktorit on varustatud 4-silindriliste B-Power mootoritega ja suuremad 6-silindriliste mootoritega, mis kõik vastavad Tier 4 nõudmistele. Kõikidel mudelitel on Power Plus lisavõimsuse süsteem ja 40 km/h liikumiskiirus ökonoomsetel mootori pööretel. X7 seeria traktoritel on kasutusel täiesti uus Pro Drive transmission, mis võimaldab liikuda 50 km/h. See hõlmab 4 Powershift käiku kõigil 6 real, automaatset käikude ja ridade lülitust. Koormustundlik suletud tsentriga hüdrosüsteem on tootlikkusega kuni 123 l/min kõikidel mudelitel. Tagumine rippsüsteem on elektroonilise juhtimisega ja tõstejõuga 9300 kg. 4-kiiruseline elektrohüdraulilise juhtimisega jõuvõtuvõll on standardis kõikidel mudelitel, lisana on võimalik traktorit varustada ka esirippsüsteemi ja -jõuvõtuvõlliga. Täiesti uue disainiga traktori kabiin “Premiere Cab” on välja töötatud Argo Tractorsi ja disainifirma koostöös. Tulemuseks on modernse väljanägemisega ja kõikide mugavustega töökoht operaatorile. Standardvarustuses on ventileeritav õhkvedrustusega iste, ergonoomiline käetugi juhtimisseadmetega, programmeeritavad lülitid, automaatne kliimaseade, CD raadio USB liidese ja “käed vaba” telefoniseadmega.

Tel 776 8030

www.atammel.ee


79

Merlole Agritechnika 2013 kuldmedal MERLO teleskooplaadur Merlo 40.7 Hybrid on tunnistatud ligi 400 kandidaadi hulgast sõltumatu Agritehnica Innovatsiooni Komisjoni poolt kuldmedali vääriliseks. Toode pälvis medali tänu praktilisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning uudsele arengusuunale kaasaegse põllumajanduse arengus. Merlo on loonud laia kasutusvõimalusega Diisel elektro-hüdraulilise hübriidsüsteemi. See on paigaldamiseks juba tootmises olevatele ja uutele loodavatele teleskooplaadurite mudelitele, mis on nüüdsest laialt kasutatavad nii sise- kui ka välistingimustes töötamiseks. Hübriidsüsteem koosneb ligi poole väiksema võimsusega diiselmootorist varasema üle 100 kW mootori asemel, millelt saadakse stabiilsel režiimil (ökonoomselt madalatel pööretel) töötades vajalik võimsus laaduri tööks ja liitiumaku laadimiseks. Tipp-

koormuse hetkedel saadakse lisavõimsust akupatareilt. Siseruumides töötab laadur täielikult elektrirežiimil. Teleskooplaadur saab töötada täiselektrilisena ca 2 tundi ja siis veel 4 tundi Ecorežiimil, mille järel toimub uuesti akude täislaadimine. Akusid saab laadida ka elektrivõrgust. Uue süsteemi eelised on selgelt nähtavad ja võib kokku võtta järgmiselt: ! müratase väheneb tunduvalt eriti töötamisel täiselektrilisel režiimil, ! kütusekulu väheneb enam kui 30% (väiksem mootor, madalamad pöörded), ! heitgaaside hulk väheneb tänu väiksemale mootorile ja selle stabiilsele režiimile, ! laieneb Merlo teleskooplaadurite kasutusvaldkond töötamisel suletud ruumides. Suurepärane toode ja kõrge tunnustus on vääriline kingitus Merlo 50. aastapäevaks.

Einböcki masinate uued mudelid PNEUMATICSTAR-PRO 12m on uus 12meetrise töölaiusega järelveetav hooldusäke koos peenseemnekülvikuga. See masin on eelkõige mõeldud professionaalidele. Tugevdatud konstruktsioon võimaldab kasutada suuremat hüdroajamiga pneumokülvikut, mille külvisekasti maht on 500 l. Masin tagab põllupinna parema kopeerimise ja on suurema tootlikkusega. AEROSTAR-EXACT on uus hooldusäke, mida saab edukalt kasutada ka laiarealiste

A.Tammel AS

Turu 7, Jõgeva

kultuuride täppistöötlemiseks. Tänu tagumistele kopeerratastele ja piide hüdraulilisele seadistamisele võimaldab see täpset ja efektiivset harimist ka kultuuride vanemas kasvufaasis. ROW-GUARD – uue, kaameraga varustatud juhtimissüsteemi kasutamine suurendab harimise täpsust ja kiirust. See võimaldab Einböcki masinaid edukalt kasutada ka vaheltharitavate kultuuride harimisel.

Tel 776 8030

www.atammel.ee


80


81


82


83


84


85


86

New Hollandi uute teraviljakombainide seeria TC5000 TC-seeria kombaini eelkäijad on 4040, 5050, 8030, 8040, 8050 mudelid, mida toodeti kahes New Hollandi tehases Curitibas (Brasiilia) ja Zedelgemis (Belgia). Need mudelid olid enimtoodetud kombainid 80ndatel, üle 3000 kombaini aastas (1986. a). ! 1992. aastal esitleti TC seeriat Zedelgemis. ! 2002. aastal laienes TC kombainide tootmine Poola tehasesse. ! 2007. aastal esitleti TC5000 seeriat ja tootmine tegi uue hüppe. ! 2008 oli rekordaasta: osteti enam kui 3500 TC seeria kombaini üle maailma. ! September 2013 toodeti 50 000. TC kombain!

TC-seeria 5 põhupuisturiga kombainidel on 3 mudelit: TC5060 175Hp, TC5070 227 Hp ja TC5080 258 Hp. Need 3 mudelit said alates 1. septembrist 2013 uue Comfort kabiini. See vedrustatud kabiin on madala müra- (74 dBA) ja vibratsioonitasemega. Kabiin on avar ja hea

2014. aasta mudelivalik Mudel

Mootor

kw / hp @ kw / hp @ Tera2100 rpm 2000 rpm punker (l) TC5060 NEF 6.8 l, Tier 3 125 / 170 129 / 175 5200 TC5070 NEF 6.8 L, Common Rail, Tier 4A 155 / 210 167 / 227 6400 TC5080 NEF 6.8 L, Common Rail, Tier 4A 175 / 238 190 / 258 6400 Kõigil mudelitel on 5 puisturit, elektrilised SmartSieve sõelad ning transmissiooniks 3käiguline ZF käigukast hüdrostaatilise veoga. AS TATOLI

www.tatoli.ee


87 New Hollandi uute kombainide seeria

TOOTETUTVUSTUS

nähtavusega: 1740 mm laiune ja klaasipinda on 6,3 m2. Vedrustatud iste koos integreeritud parema käe juhtkonsooliga suurendab juhi töömugavust: kõik juhtnupud on käe all. Parema käe katusepaneelis on kõik töötulede lülitused. CommandGrip juhthoob võimaldab kontrollida sõidukiirust ja kõiki heedriga seotud ja väljalaadimisfunktsioone. Mehaanilised peksukorvi seadistused on asendatud elektroonilisega. Rool on seadistatav kolmest kohast. A-posti monitor Inoview II näitab kõiki koristuse parameetreid. Tarkvara on kirjutatud New Holland Zedelgemi tehase insereride poolt, järgides maksimaalset kasutajasõbralikkust. Standardvarustuses on kõrvaliste, külmkapp ja panipaik. Lisana on elektrilised sõelad, kliimaseade ja õhkiste.

SmartSieve sõelad.

Juhtkonsool ja A-post monitor.

Suure läbimõõduga 606 mm peksutrummel koos põhuvoolu biiteri ja rootorseparaatoriga moodustavad peksupinna 1,81 m2. 5 suletud põhupuisturit moodustavad kokku separeerimispinna 6,7 m2. Sõelapind 4,13 m2 on kooskõlas peksutrumli tootlikkusega. SmartSieve 3D sõelad on nüüd olemas lisavalikuna. AS TATOLI

Terapunkrit suurendati 1200 l võrra, mahutavus on nüüd 6400 l. Punkri väljalaadimiskiirus 72 l/s võimaldab punkri tühjendada 1,5 minutiga. Dual Chop põhupurusti tagab põhu parema peenestuse. Diferentsiaalilukk on standardvarustuses. Rasketes tingimustes töötamiseks on roolimehhanismi süsteemirõhk 60% võrra suurem. New Holland ECOBlueTM SCR mootor vastab Tier 4A nõuetele ja vähendab kütusekulu. Niiskuse- ja saagikusemõõturid on võimalik ühildada New Holland PLM või AGLeader põllukaardi süsteemiga. Lisana on saadaval käed-vaba-süsteem New Holland EZ-Guide või AgLeader (USA). www.tatoli.ee


88

Uut AgLeader Technology tootevalikus Juhtivaid täppisviljelusseadmete tootjaid, USA firma AgLeader Technology on keskendunud abi- ja juhtimissüsteemide tootmisele ükskõik mis marki traktoritele, kombainidele ja põllutöömasinatele.

Oma pretensioonika nime õigustamiseks on firma sunnitud “ajaga kaasas käima”, või olema sellest ees, tuues välja uusi lahendusi ja täiustades olemasolevat. AgLeaderi tooteid iseloomustabki käepärasus ja kohaldatavus. Aasta 2013 lõpus oli põllumehe jaoks huvitav üritus, rahvusvaheline põllumajandusmess Agritechnika 2013 Hannoveris, Saksamaal, kus võis tutvuda kõige hea ja uuega, mis erinevatel tootjatel ja vahendajatel on pakkuda. Ka AgLeader Technology Inc. väljapanek oli täis mitmeidki uusi tooteid. Huvipakkuvamad meie piirkonnas võiksid olla näiteks järgmised. Compass ekraan Kui tavaliselt on odava ja hea seadme saamiseks vaja hankida eraldi nii odav kui hea, siis Ag Leader COMPASSi näol on püütud need omadused paigutada ühte kesta.

AS TATOLI

Seniste suuremate ja väga mitmekülgsete võimalustega 21,3 cm diagonaaliga ekraaniga VERSA ja 30,1 cm diagonaaliga ekraaniga INTEGRA kõrvale ilmus väiksem, kompaktsem 18 cm diagonaaliga ekraaniga COMPASS, millel on lisaks veel sisseehitatud valgustabloo LED indikaatorid. See tunduvalt väiksema funktsionaalsusega ekraan on mõeldud just põhilise täitmiseks. Seade töötab paralleelsõiduekraanina (väikese ja kergena sobib paigaldamiseks tuuleklaasile täpselt juhi vaatevälja), võib juhtida erinevat tüüpi automaatroolisüsteeme ja töötada virtuaalterminalina nn ISO-agregaatide juhtimiseks. Just see, mida enamasti küsitakse – seda kompaktses kestas ja soodsa hinnaga. Boonusena koostab seade ka põldude andmebaasi ja kogub tööandmeid. AgFinity AgFinity kaugühendus võimaldab AgLeader VERSA ja INTEGRA monitoride andmevahetust Wi-Fi / GSM ühenduse abil läbi internetilahenduse. AgLeader monitoride kasutamisel, eriti juhul, kui ühes ettevõttes on kasutusel mitu seadet, on üsna otstarbekas kasutada monitoride andmeid laialdasemalt kui ainult igaühte eraldi nende individuaalsel tööl: ! jagada omavahel töökäikude sihijooni ja põlde,

www.tatoli.ee


89 Uut AgLeader Technology tootevalikus ! edastada töökäske ja töötlemiskaarte vahetult kontorist seadmesse, ! kasutada monitoride andmeid töötajate ja masinate töötulemuste arvestamiseks ja aruandluseks jne. AgFinity erineb teistest taolistest lahendustest selle poolest, et kasutaja võib valida ükskõik millise (tal juba olemasoleva) andmeside liigi. Andmevahetust korraldav portaal (AgFinity Cloud) on kasutaja andmete jaoks personaalne ja parooliga kaitstud ning andmed on soovimata isikutele kättesaamatud.

AgFinity Remote Support AgFinity kaugühendusele lisandub 2014. a alguses ka kaughoolduse võimalus. Selle funktsiooni abil võimaldatakse edasimüüja klienditoel jälgida vahetult seadme ekraani reaalajas selleks kohale tulemata. See funktsioon on väga oluline esinevate probleemide diagnoosimisel ja lahendamisel ning süsteemi kasutamise konsulteerimisel. ! Edasimüüja tehnik näeb vahetult ekraanil toimuvat, millega välistatakse igasugune informatsioonibarjäär. ! See võimaldab vahetu reageerimise. ! Kasutaja seisukohalt on oluline, et reageerimine probleemidele ja küsimustele

AS TATOLI

TOOTETUTVUSTUS on kohene, vajamata täiendavat aega kohalesõiduks. ! Selline võimalus suurendab kindlustunnet ja vähendab seisakute aega ning aitab kasutada seadet mitmekülgsemalt. Uus pritside juhtimissüsteem AgLeader Liquid Control System pritside juhtimissüsteem võimaldab olemasolevad pritsid viia vastavusse ISO standarditel ja tegumikontrolleril (Task Controller) tuginevale juhtimissüsteemile. Lihtsamalt öeldes saab olemasoleva pritsi moderniseerida n-ö ISO-agregaadiks ning seda juhtida vahetult olemasolevalt virtuaalterminalilt – see sisaldub paljude traktorite monitorides (nagu New Holland IntelliView terminal) ja võimaldab kasutada muude põllutöömasinatega või eraldi hangitud terminale; loomulikul ka AgLeaderi enda monitorides. Ja ka kõik senine on endiselt saadaval.

www.tatoli.ee


90

Kaasaegne eterniit – lihtsalt paigaldatav kvaliteetne katusematerjal 1997. aastal alustas Leedus tööd Euroopa suurimasse eterniiti tootvasse ETEXi (Belgia) kontserni kuuluv tehas Eternit Baltic, kus toodetakse asbestivabu kiudtsement-laineplaate. Asbestivaba eterniidi kasutusiga on 6070 aastat. Materjali pikaealisust kinnitavad Eestis nõukogude ajal toodetud suhteliselt viletsa kvaliteediga laineplaadid, mis kestavad tänaseni. Eterniit on kerge materjal (15 kg/m2), mis võimaldab ehitada ökonoomse kandekonstruktsiooni. Katuseid renoveerides ei ole eterniidi kasutamisel vaja olemasolevat konstruktsiooni tugevdada. Eternit Balticu laineplaate valmistatakse kiudtsemendist, mille omadused vastavad suurepäraselt põllumajandushoonete vajadustele. Põllumajandushoonete puhul on oluline, et kiudtsement oleks vastupidav hapete ja leeliste suhtes. Ruumid aitab kuivana hoida plaatide difuussus: need “hingavad”, seega liigub vee-

aur välja. Tänu sellele ei teki plaatide alumisele küljele kondensaati. Laineplaatide “hingav” kate parandab ventilatsiooni, seepärast vahetub õhk ruumis paremini ja kahjulikke gaase koguneb vähem. Tänu helisummutusomadustele sobivad laineplaadid hästi farmide katuseks, sest vihmaga ei tekita need nii suurt müra kui näiteks metallist katusekatted. Eternit Baltic pakub Klassika sarja kuuluvaid läbipaistvaid PVC-plaate, mis tagavad laudas loomuliku valguse. Loomadele on see kunstliku valgusega võrreldes märksa vastuvõetavam, pealegi ei maksa see midagi. Põllumajandushoonetes tekivad ammoniaagiaurud ja muud kahjulikud gaasid. Mitte kõik katusekatted ei ole nende mõju suhtes vastupidavad, mistõttu lüheneb kogu katuse eluiga. Kiudtsement-laineplaatide populaarsus põllumajandushoonete katmisel on aasta-


91 Kaasaegne eterniit – lihtsalt paigaldatav

aastalt suurenenud ning põhjuseid selleks on mitmeid: ! paigalduse lihtsus ! lihtne renoveerida vanu katuseid ! ei roosteta, on tule- ja happekindel ! on “hingav” materjal, eterniidi alla ei ! teki kondensaatvett ! müravaba nii tuule kui vihmaga ! 30 aastat garantiid Levinud on ka kiudtsementplaatide kasutamine fassaadidel, nii horisontaalselt kui vertikaalselt paigaldatuna. Kaasaegset eterniiti toodetakse mitmetes mõõtudes. Hea uudis on see, et nüüd pakume oma klientidele ka suuremas mõõdus katuseplaate (1130x2500 mm), mille kasutamine põllumajandushoonete katustel ja fassaadidel annab märgatava kokkuhoiu. ETERNIT BALTIC toodab ka kõiki vajalikke lisaelemente – harjakivid, servaelemendid, liiteelemendid, tuulutusläbiviigud. Kui soovitakse lisadetailide pealt kokku hoida, siis

TOOTETUTVUSTUS võib kasutada ka plekkdetaile, mis on samuti meie tootevalikus olemas. Lisainfot leiate meie kodulehtedelt www.eterniit.ee või www.bestor.ee. Kaasaegne eterniit on saadaval kõigis hästivarustatud ehituskauplustes.

MAALETOOJA: AS BESTOR GRUPP VALDEKU 168, TALLINN TEL 610 7900, FAKS 610 7901 WWW.BESTOR.EE


92

Energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke metallhooneid on lihtne püstitada Uueks trendiks Euroopa ehitussektoris on kujunemas kiirelt ja lihtsalt valmivad madalate ekspluatatsioonikuludega valmiskonstruktsioonidest metallehitised, mis annavad oma soodsa hinna, vastupidavuse ja loodussäästlikkuse osas silmad ette paljudele senistele harjumuspärastele ehituskonstruktsioonidele. “Metallhoonete põhimõte on ehitise rajamine kiirelt ja lihtsalt, olenemata sellest, kas teile on vaja tootmis-, lao-, kaubandusvõi mistahes muud ärihoonet. Hoone komplekteeritakse vastavalt kliendi vajadustele standardsetest koostisosadest ning monteeritakse objektil tehases ettevalmistatud detailidest vaid kuue nädala jooksul,” selgitab individuaallahendusega EcoBuild raamhallide ehitaja PAG OÜ juhataja Peep

Ehitame Teile vaid kuue nädalaga energiasäästliku ja keskkonnasõbraliku hoone, sest meie hallid valmivad eelmonteeritud koostisosadest. Meie rahvusvaheline tarnevõrgustik tagab õigeaegse kohaletoimetamise ja projekti kvaliteedistandardite range kontrolli. Meie metallhoonete “võtmed kätte”-põhimõte

Aguraiuja. Hallid koosnevad külmvaltsitud raamkonstruktsioonist, katuse- ja seinapaneelidest – kõik, mis on vajalik lühikese tarneajaga hoone ehitamisel. Hoone pikkus, väravate asukohad ja akende asetus on tellija valida, ehitus toimub täisteenusena ehk “võtmed kätte”-lahendusena. “EcoBuild metallehitised on ääretult kiire montaažiga teraskarkasshooned – kes teine pakub kuue nädalaga suure lao- või tootmishoone valmimist? Kuna tegemist on poltühendustega, siis on vajaduse korral lihtne ka hoone teisaldamine,” räägib Aguraiuja ja lisab, et tänu oma ühtlasele struktuurile ja headele mehaanilistele omadustele on metall hoonete ehitamisel üks hinnatumaid materjale. See on vastupidav ja

on kiire ja lihtne, olenemata sellest, kas Teil on vaja tootmis-, lao- või muud ärihoonet. EcoBuild hallid ehitatakse vastavalt Teie vajadustele standardsetest koostisosadest. Hallid koosnevad külmvaltsitud raamkonstruktsioonist, katuse- ja seinapaneelidest – kõik, mis on vajalik lühikese tarneajaga hoone ehitamiseks.


93 Metallhooneid on lihtne püstitada

ilmastikukindel, märkimisväärselt soodsamate hooldus-, kütmis- ja jahutuskuludega kui kivi- või puithooned. “Metall võimaldab luua väga palju erinevaid lahendusi. Meie koostööpartner Lindab-Astron on Euroopa juhtiv teraskonstruktsioonidest tööstus-, kaubandus-, lao-, logistika- ning spordihallide tootja, olles viimase 50 aasta jooksul püstitanud kogu Euroopas rohkem kui 50 000 metallhoonet. Astronil on 300 volitatud esindajat frantsiisilepingu alusel, nende hulgas ka meie,” tutvustab Aguraiuja ja lisab, et rahvusvaheline tarnevõrgustik tagab kliendile kauba õigeaegse kohaletoimetamise ja projekti kvaliteedistandardite range kontrolli. 1990. aastal astutatud PAG OÜ põhitegevusalad on raamkonstruktsioonide konsultatsioonid, projekteerimine, tootmise korraldamine ja montaaž, projektijuhtimine ning ehitustööde peatöövõtt. Eesti erakapitalile kuuluv PAG OÜ on Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige.

TOOTETUTVUSTUS

Tutvu PAG OÜ referentside ja rahulolevate klientidega www.pag.ee. PAG OÜ, F.R.FAEHLMANNI 5, TALLINN TEL 6273 3301, 504 2435 E-POST: PAG@PAG.EE

EcoBuild hinnad hoone tüüp mõõtmed (m) pindala (m2) laius (m) pikkus (m) kõrgus räästani (m) katuse kalle

S M1 10x30x3 12x40x4 300 480 10 12 30 40 3 4 ühepoolne, 10%

M2 L 12x40x4 15x45x5 480 675 12 15 40 45 4 4 kahepoolne, 10%

lisad raam väravatele raam ustele

3x3 m 2 tk 1x2 m

4x4 m 2 tk 1x2 m

4x4 m 2 tk 1x2 m

4x4 m 2 tk 1x2 m

hinnad alates

27 430

37 780

36 824

49 635

Hoone kõrgus 5 m, katuse kattematerjal LPR1000, seina kattematerjal LPA. Tellija soovil mullatööd, vundamendid, põrandad, montaaž, katusaknad, lisauksed, väravad ja ventilatsioonilahendused.


94

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: teravili (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Albaania

493,6

608,4

-

-

-

-

Austria

4757,9

5747,8

5144,2

4817,9

5704,3

4875,9

Belgia

2786,8

3307,2

3324,3

3105,2

2944,2

3011,5

Bosnia

1002,0

1376,0

1392,0

1104,0

1118,7

906,0

Bulgaaria

3171,3

6976,9

6383,8

7079,0

7460,7

6933,1

Eesti

879,5

864,2

873,5

678,4

771,6

991,2

Hispaania

23820,3

23544,0

16913,5

18941,3

21167,0

16643,5

Holland

1622,6

2062,6

2088,8

1888,0

1685,0

1826,0

Horvaatia

2534,2

3725,5

3441,8

3007,2

2827,5

2686,5

Iirimaa

2006,0

2461,3

2063,0

2040,3

2509,4

2125,2

Island

-

-

-

-

9,6

16,2

Itaalia

18810,5

20459,0

15891,6

16941,2

18226,2

17377,1

Kosovo

294,8

437,5

411,2

430,5

435,0

441,8

Kreeka

3762,0

4819,6

4609,0

3869,0

4415,5

4068,7

Küpros

63,5

63,4

56,8

65,7

73,7

90,7

Leedu

3017,0

3421,9

3806,4

2796,7

3225,9

4656,6

Luksemburg

148,4

189,7

188,6

166,2

149,6

153,4

Läti

1535,2

1689,4

1663,1

1435,5

1412,0

2124,5

Makedoonia

453,3

599,0

549,1

517,4

397,0

435,4

Norra

1202,4

1347,0

-

1206,0

1027,0

1070,0

Poola

27142,8

27664,3

29826,6

27228,1

26767,4

28543,8

Portugal

909,8

1160,9

956,5

849,0

972,4

991,1

Prantsusmaa

59382,2

70142,0

69861,8

65555,0

63680,7

68334,5

Rootsi

5057,6

5195,0

5250,2

4287,0

4646,4

5070,6

Rumeenia

7788,6

16777,5

14800,5

16651,3

20776,9

12773,3

Saksamaa

40632,1

50104,9

49748,2

44038,7

41920,4

45396,6

Slovakkia

2793,2

4137,0

3330,0

2554,2

3714,1

3035,8

Sloveenia

531,9

579,6

532,8

568,8

607,8

576,4

Soome

4137,3

4229,1

4260,9

2989,3

3667,8

3658,7

Šveits

1011,5

1007,9

1005,8

923,6

972,4

921,7

Taani

8220,2

9073,5

10116,8

8747,7

8793,5

9460,4

Tšehhi

7152,9

8443,3

7832,0

6877,6

8284,8

6595,5

Türgi

28601,2

28533,0

32612,0

58789,0

34302,0

32497,0

Ungari

9643,0

16830,7

13578,6

12256,1

13669,2

10361,5

Ühendkuningriigid

19129,4

24282,4

21618,0

20946,0

21485,0

19515,0


95

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: lehmapiim (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Austria

2661,39

2717,00

2715,58

2771,02

2895,52

2964,25

Belgia

2878,64

2849,23

2954,39

3066,63

3101,05

3071,72

Bulgaaria

745,50

704,78

599,88

564,55

549,13

513,98

Eesti

593,40

605,90

612,30

621,10

642,30

665,09

Hispaania

5729,02

5834,10

5742,10

5877,10

5838,20

6089,03

Holland

10798,62

11294,57

11468,58

11626,12

11641,70

11675,40

Horvaatia

673,47

598,73

675,29

623,88

626,41

602,36

Iirimaa

5224,97

5090,08

4943,55

5327,01

5536,45

5379,30

Itaalia

10265,23

10489,38

10500,00

10500,00

10479,65

10597,57

Kreeka

716,20

705,90

685,00

672,90

639,00

637,40

Küpros

144,08

152,16

152,05

150,98

152,86

153,50

Leedu

1347,13

1375,62

1274,16

1278,13

1317,44

1359,92

Luksemburg

259,30

264,70

271,03

281,79

281,04

277,53

Läti

630,70

633,81

595,33

625,24

661,93

718,36

Malta

40,59

39,91

-

-

-

-

Montenegro

-

-

-

-

-

23,30

Poola

8744,39

8893,46

9140,01

9002,41

9309,16

9857,66

Portugal

1837,19

1886,22

1867,64

1828,85

1841,79

1861,40

Prantsusmaa

22969,95

23792,56

22905,05

23576,31

24697,75

24246,30

Rootsi

2985,30

2986,62

2932,63

2862,21

2850,40

2861,17

Rumeenia

1136,40

1051,48

991,59

903,75

897,35

887,85

Saksamaa

27320,73

27465,70

27461,44

29075,97

29764,48

29703,46

Slovakkia

964,22

945,62

852,36

799,95

811,50

851,25

Sloveenia

530,37

524,31

516,79

519,50

525,59

535,06

Soome

2293,02

2253,92

2281,25

2288,56

2255,31

2254,04

Šveits

3190,00

3190,00

-

-

3446,00

3444,16

Taani

4483,60

4581,00

4733,80

4830,20

4799,90

4926,80

Tšehhi

2445,52

2432,55

2353,55

2312,23

2366,10

2428,77

Türgi

-

-

-

-

-

7932,50

Ungari

1447,73

1425,27

1407,12

1321,86

1307,92

1398,24

Ühendkuningriigid

13646,80

13350,30

13236,50

13581,90

13804,50

13590,70


96

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: või (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Austria

32,74

32,74

31,33

32,33

33,85

34,47

Belgia

102,42

88,05

94,49

88,90

72,48

74,08

Bulgaaria

2,05

1,33

1,15

1,08

1,13

1,13

Eesti

6,80

7,00

7,71

6,00

6,53

4,04

Hispaania

39,09

40,60

36,70

37,90

42,10

36,72

Holland

174,13

181,90

165,28

181,43

186,69

195,11

Horvaatia

4,04

4,23

5,54

4,81

5,47

5,26

Iirimaa

142,90

126,30

188,10

-

-

-

Itaalia

115,01

-

106,98

107,79

102,42

100,97

Kreeka

1,50

-

1,10

-

-

1,30

Küpros

0,45

0,22

0,04

0,01

0,01

0,02

Leedu

14,48

11,57

14,48

10,86

10,89

12,49

Läti

7,45

5,53

5,87

6,44

5,33

5,62

Montenegro

-

-

-

-

-

0,03

Poola

162,42

137,89

141,10

138,46

141,52

164,73

Portugal

27,70

30,36

29,26

27,18

27,67

28,45

Prantsusmaa

405,72

432,74

410,09

411,02

431,33

417,20

Rootsi

37,94

38,47

40,79

38,38

25,36

36,77

Rumeenia

8,23

9,20

10,49

9,75

9,45

9,29

Saksamaa

444,89

464,53

453,25

449,23

475,69

489,62

Slovakkia

9,54

9,62

8,21

7,58

7,89

8,53

Sloveenia

2,54

2,31

2,28

2,64

2,67

2,59

Soome

55,25

53,84

55,68

54,33

51,07

51,51

Šveits

31,00

31,00

-

-

49,00

50,57

Taani

108,80

113,10

113,70

114,60

119,30

127,50

Tšehhi

36,89

37,62

32,52

28,58

26,86

27,30

Türgi

-

-

-

-

-

40,10

Ungari

7,99

8,10

8,40

10,45

8,79

8,79

Ühendkuningriigid

120,50

111,00

117,60

119,40

130,00

144,90


97

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: juust (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Austria

145,34

140,13

142,21

148,77

153,98

159,94

Belgia

70,16

69,92

71,93

75,35

80,68

78,34

Bulgaaria

77,56

73,03

72,33

68,93

68,56

68,51

Eesti

31,80

35,70

37,12

38,40

40,63

42,63

Hispaania

308,82

310,50

306,30

301,90

306,80

315,71

Holland

732,29

723,52

713,91

752,64

749,68

764,16

Horvaatia

29,92

25,93

28,24

29,06

30,14

31,63

Itaalia

1149,41

1161,49

1177,52

1177,16

1171,04

1203,76

Kreeka

187,70

185,70

195,30

208,80

192,50

195,00

Küpros

11,41

10,56

14,10

14,48

16,09

19,43

Leedu

89,54

105,74

92,22

95,27

102,77

111,81

Läti

35,29

33,98

29,10

30,98

29,21

31,33

Malta

2,96

2,81

-

-

-

-

Montenegro

-

-

-

-

-

0,80

Poola

594,45

594,33

633,63

666,59

675,57

721,49

Portugal

69,12

66,98

65,07

68,88

72,24

71,88

Prantsusmaa

1879,99

1887,32

1858,79

1913,47

1923,04

1928,98

Rootsi

110,10

114,18

107,60

103,14

103,30

101,16

Rumeenia

68,70

70,27

69,48

63,96

62,26

67,10

Saksamaa

1927,39

1940,75

1999,02

2083,26

2111,30

2161,15

Slovakkia

43,81

37,52

34,13

28,87

30,66

32,10

Sloveenia

18,36

19,15

18,08

18,34

18,33

17,61

Soome

101,94

106,80

104,52

108,58

108,97

102,32

Šveits

157,00

157,00

-

-

181,00

181,18

Taani

350,60

319,20

321,00

292,30

276,00

300,00

Tšehhi

115,78

115,37

113,14

115,16

113,12

111,55

Türgi

-

-

-

-

-

563,50

Ungari

72,31

74,10

75,35

72,51

65,36

72,61

Ühendkuningriigid

339,20

343,40

321,70

337,40

355,30

357,20


98

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: sealiha (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Austria

530,923

525,865

533,436

542,131

543,771

529,759

Belgia

1063,277

1056,169

1082,036

1123,769

1108,255

1109,610

Bulgaaria

76,303

47,340

38,287

37,346

48,222

48,838

Eesti

37,797

39,645

30,808

31,930

30,961

-

Hispaania

3439,442

3484,363

3290,571

3368,921

3469,345

3466,324

Holland

1289,935

1317,705

1274,980

1288,274

1347,165

1331,731

Horvaatia

156,006

147,900

78,300

88,500

88,200

85,600

Iirimaa

205,300

202,450

195,575

214,129

233,708

241,493

Island

-

-

-

-

-

5,900

Itaalia

1603,279

1606,013

1588,444

1632,715

1570,225

1620,719

Kreeka

121,610

119,032

117,583

113,717

115,121

114,632

Küpros

54,978

59,177

58,102

57,059

55,213

51,723

Leedu

99,288

75,863

41,428

54,814

58,888

58,860

Luksemburg

9,923

9,953

9,409

9,509

9,504

10,347

Läti

40,433

40,733

24,757

23,327

23,451

23,990

Malta

8,017

8,503

7,369

7,510

7,262

5,665

Poola

2090,618

1888,035

1608,238

1741,425

1810,778

1695,200

Portugal

364,073

381,265

373,420

384,201

383,750

362,342

Prantsusmaa

2281,239

2276,678

2004,185

2010,326

1998,317

1957,359

Rootsi

264,869

270,758

260,748

263,478

256,085

232,971

Rumeenia

491,300

455,100

222,070

234,195

263,329

282,094

Saksamaa

4985,367

5114,319

5241,355

5443,166

5598,000

5459,000

Serbia

-

-

-

-

-

128,270

Slovakkia

113,825

102,406

70,145

68,599

56,908

54,157

Sloveenia

33,187

31,405

24,115

24,902

22,954

21,034

Soome

213,320

217,067

205,655

203,068

201,755

192,820

Taani

1802,195

1707,400

1583,200

1666,300

1718,400

1603,700

Tšehhi

360,318

336,485

284,572

275,905

262,944

239,752

Ungari

499,437

460,413

388,717

416,146

387,304

345,931

Ühendkuningriigid

738,984

739,602

720,253

772,346

805,679

824,637


99

Põllumajandussaaduste toodang Euroopas: veiseliha (1000 tonni) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Austria

215,567

221,160

223,651

224,790

220,659

221,118

Belgia

272,863

267,274

255,017

263,142

272,286

262,280

Bulgaaria

21,725

14,631

4,703

-

-

5,319

Eesti

14,696

14,774

9,640

8,956

7,617

7,243

Hispaania

643,169

658,334

598,431

606,591

604,113

591,380

Holland

385,571

378,383

401,750

388,610

381,558

373,443

Horvaatia

54,761

58,100

48,800

55,405

53,750

46,778

Iirimaa

580,800

537,243

514,431

559,000

546,761

495,402

Island

-

-

-

-

-

3,900

Itaalia

1126,651

1059,241

1055,006

1075,414

1009,212

981,066

Kreeka

57,691

56,874

57,173

58,028

59,231

56,161

Küpros

3,921

4,248

4,447

4,482

4,816

5,315

Leedu

55,977

47,539

43,889

42,649

41,079

39,947

Luksemburg

9,213

9,836

8,977

9,553

8,880

8,472

Läti

22,755

21,445

18,966

17,610

17,131

16,372

Malta

1,474

1,479

1,541

1,420

1,115

1,109

Poola

364,896

381,495

385,112

385,981

379,929

371,000

Portugal

91,254

108,540

102,706

93,664

95,999

92,988

Prantsusmaa

1531,819

1518,219

1466,669

1521,166

1559,350

1477,174

Rootsi

133,533

128,786

150,474

148,339

147,779

135,254

Rumeenia

211,200

190,400

24,958

28,315

29,067

28,819

Saksamaa

1185,232

1209,710

1174,120

1186,722

1159,000

1140,000

Serbia

-

-

-

-

-

34,980

Slovakkia

22,990

19,862

15,793

13,609

11,281

9,758

Sloveenia

36,203

36,944

35,261

35,772

35,571

33,087

Soome

88,572

82,521

81,082

82,132

82,654

80,368

Taani

129,986

128,400

126,400

131,200

133,000

125,400

Tšehhi

79,328

80,020

77,025

74,258

72,124

65,714

Ungari

34,521

32,372

29,695

27,091

25,979

24,713

Ühendkuningriigid

882,040

862,401

849,860

924,473

935,517

882,562


100

Rahvastik Euroopas: rahvaarv Allikas: Eurostat

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Albaania

3 170 050

3 184 701

-

2 831 741

-

-

Austria

8 318 592

8 355 260

8 375 290

8 404 252

8 408 121

8 451 860

Belgia

10 666 866

10 753 080

10 839 905

11 000 638

11 094 850

11 161 642

Bosnia

3 843 846

3 843 998

3 844 046

3 843 183

3 839 265

3 835 645

Bulgaaria

7 518 002

7 467 119

7 421 766

7 369 431

7 327 224

7 284 552

Eesti

1 341 199

1 339 329

1 337 666

1 336 107

1 333 788

1 324 814

Hispaania

45 668 939

46 239 273

46 486 619

46 667 174

46 818 219

46 704 308

Holland

16 405 399

16 485 787

16 574 989

16 655 799

16 730 348

16 779 575

Horvaatia

4 436 401

4 435 056

4 425 747

4 412 137

4 275 984

4 262 140

Iirimaa

4 457 765

4 521 322

4 549 428

4 570 881

4 582 707

4 591 087

Island

315 459

319 368

317 630

318 452

319 575

321 857

Itaalia

59 619 290

60 045 068

60 340 328

60 626 442

59 394 207

59 685 227

Kosovo

2 153 139

2 180 686

2 208 107

1 794 180

1 798 645

1 815 606

Kreeka

11 213 785

11 260 402

11 305 118

11 123 392

11 123 034

11 062 508

Küpros

776 333

796 930

819 140

839 751

862 011

865 878

Leedu

3 212 605

3 183 856

3 141 976

3 052 588

3 003 641

2 971 905

Liechtenstein

35 356

35 589

35 894

36 149

36 475

36 838

Luksemburg

483 799

493 500

502 066

511 840

524 853

537 039

Läti

2 191 810

2 162 834

2 120 504

2 074 605

2 044 813

2 023 825

Makedoonia

2 045 177

2 048 619

2 052 722

2 057 284

2 059 794

2 062 294

Malta

407 832

410 926

414 027

414 989

417 546

421 364

Montenegro

627 508

630 142

616 411

619 872

621 240

622 777

Norra

4 737 171

4 799 252

4 858 199

4 920 305

4 985 870

5 051 275

Poola

38 115 641

38 135 876

38 167 329

38 529 866

38 538 447

38 533 299

Portugal

10 553 339

10 563 014

10 573 479

10 572 721

10 542 398

10 487 289

Prantsusmaa

64 007 193

64 350 226

64 658 856

64 994 907

65 327 724

65 633 194

Rootsi

9 182 927

9 256 347

9 340 682

9 415 570

9 482 855

9 555 893

Rumeenia

20 635 460

20 440 290

20 294 683

20 199 059

20 095 996

20 057 458

Saksamaa

82 217 837

82 002 356

81 802 257

81 751 602

80 327 900

80 523 746

Serbia

7 365 507

7 334 937

7 306 677

7 276 195

7 241 295

-

Slovakkia

5 376 064

5 382 401

5 390 410

5 392 446

5 404 322

5 410 836

Sloveenia

2 010 269

2 032 362

2 046 976

2 050 189

2 055 496

2 058 821

Soome

5 300 484

5 326 314

5 351 427

5 375 276

5 401 267

5 426 674

Šveits

7 593 494

7 701 856

7 785 806

7 870 134

7 954 662

8 039 060

Taani

5 475 791

5 511 451

5 534 738

5 560 628

5 580 516

5 602 628

Tšehhi

10 343 422

10 425 783

10 462 088

10 486 731

10 505 445

10 516 125

Türgi

70 586 256

71 517 100

72 561 312

73 722 988

74 724 269

75 627 384

Ungari

10 045 401

10 030 975

10 014 324

9 985 722

9 931 925

9 908 798

Ühendkuningriigid

61 541 529

62 006 181

62 471 264

63 024 472

63 495 351

63 887 988


101

Rahvastik Euroopas: prognoos Allikas: Eurostat

2015

2020

2030

2040

2050

2060

Austria

8 470 319

8 591 180

8 849 533

8 977 982

8 968 861

8 868 529

Belgia

11 238 909

11 592 534

12 204 065

12 717 855

13 125 523

13 445 216

Bulgaaria

7 362 311

7 121 205

6 611 320

6 235 049

5 898 876

5 531 318

Eesti

1 335 196

1 323 909

1 279 865

1 243 008

1 213 261

1 172 707

Hispaania

46 923 019

47 961 070

49 961 157

51 713 930

52 687 786

52 279 310

Holland

16 951 017

17 218 675

17 577 605

17 619 916

17 357 798

17 070 150

Iirimaa

4 605 490

4 814 602

5 276 163

5 757 624

6 207 343

6 544 749

Island

315 317

323 431

355 091

384 557

409 941

435 030

Itaalia

61 787 648

62 876 781

64 491 289

65 694 307

65 915 103

64 989 319

Kreeka

11 445 190

11 526 085

11 577 875

11 630 098

11 575 793

11 294 664

Küpros

839 440

885 452

973 354

1 036 127

1 090 050

1 134 460

Leedu

3 246 156

3 179 986

3 043 919

2 921 836

2 811 782

2 676 297

Liechtenstein

37 417

38 490

39 823

40 012

39 338

38 328

Luksemburg

541 014

573 066

625 941

669 947

703 696

728 098

Läti

2 194 382

2 141 315

2 021 890

1 908 552

1 796 968

1 671 729

Malta

412 885

415 271

416 886

407 555

397 089

387 422

Norra

5 135 483

5 379 920

5 787 755

6 101 189

6 365 895

6 587 061

Poola

38 369 400

38 395 403

37 564 978

36 112 044

34 542 704

32 710 238

Portugal

10 689 102

10 727 813

10 779 647

10 767 057

10 598 409

10 265 958

Prantsusmaa

66 358 014

67 820 253

70 302 983

72 186 344

73 183 970

73 724 251

Rootsi

9 732 212

10 071 521

10 577 959

10 898 366

11 231 198

11 525 240

Rumeenia

21 261 298

21 006 219

20 250 626

19 437 293

18 483 288

17 308 201

Saksamaa

80 953 582

80 098 347

77 871 675

74 814 316

70 807 016

66 360 154

Slovakkia

5 510 842

5 576 326

5 579 504

5 467 229

5 326 176

5 116 496

Sloveenia

2 106 182

2 142 217

2 154 609

2 141 070

2 114 985

2 057 964

Soome

5 474 652

5 577 269

5 704 485

5 727 038

5 726 934

5 744 452

Šveits

8 189 287

8 505 701

8 943 807

9 189 879

9 312 795

9 319 289

Taani

5 629 468

5 720 332

5 892 997

5 991 954

6 037 836

6 079 838

Tšehhi

10 691 018

10 816 080

10 839 979

10 740 155

10 667 723

10 467 652

Ungari

9 958 255

9 900 511

9 704 415

9 442 636

9 176 536

8 860 284

Ühendkuningriigid

64 147 689

66 292 265

70 207 694

73 443 152

76 405 986

78 925 262


102

Rahvastik Euroopas: iive (1000 inimest) Allikas: Eurostat

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Albaania

5,9

6,3

-

-

-

-

Austria

0,2

0,3

-0,1

0,2

0,2

-0,1

Belgia

2,2

2,1

2,1

2,3

2,1

1,7

Bosnia

-0,3

0,0

-0,1

-0,4

-0,9

-0,9

Bulgaaria

-5,0

-4,4

-3,6

-4,7

-5,1

-5,5

Eesti

-1,2

-0,5

-0,2

0,0

-0,4

-1,0

Hispaania

2,4

2,9

2,4

2,3

1,8

1,0

Holland

2,9

3,0

3,1

2,9

2,7

2,1

Horvaatia

-2,4

-1,9

-1,8

-2,0

-2,2

-2,3

Iirimaa

9,8

10,4

10,4

10,4

10,0

9,5

Island

8,4

9,0

9,5

9,1

7,9

8,0

Itaalia

-0,2

0,0

-0,3

-0,3

-0,8

-1,3

Kosovo

12,4

12,7

12,5

-

11,4

11,3

Kreeka

0,2

0,9

0,9

0,5

-0,4

-1,5

Küpros

4,2

5,1

5,5

5,7

4,8

5,2

Leedu

-4,1

-2,7

-1,7

-2,1

-2,2

-3,5

Liechtenstein

3,5

4,1

5,0

2,5

4,0

3,6

Luksemburg

3,4

4,1

4,0

4,2

3,5

4,0

Läti

-4,1

-3,0

-3,7

-4,9

-4,7

-4,5

Makedoonia

1,5

1,9

2,3

2,5

1,6

1,7

Malta

1,6

1,9

2,0

2,1

2,2

1,7

Montenegro

3,0

4,1

4,4

2,9

2,2

2,5

Norra

3,5

3,9

4,2

4,1

3,8

3,6

Poola

0,3

0,9

0,9

0,9

0,3

0,0

Portugal

-0,1

0,0

-0,5

-0,4

-0,6

-1,7

Prantsusmaa

4,5

4,5

4,3

4,4

4,3

3,8

Rootsi

1,7

1,9

2,3

2,7

2,3

2,2

Rumeenia

-1,8

-1,5

-1,7

-2,3

-2,7

-2,7

Saksamaa

-1,7

-2,0

-2,3

-2,2

-2,3

-2,4

Serbia

-4,7

-4,6

-4,6

-4,8

-5,1

-

Slovakkia

0,1

0,8

1,5

1,3

1,7

0,6

Sloveenia

0,6

1,7

1,5

1,8

1,6

1,3

Soome

1,8

2,0

2,0

1,9

1,7

1,4

Šveits

1,8

2,0

2,0

2,3

2,4

2,2

Taani

1,6

1,9

1,4

1,6

1,2

1,0

Tšehhi

1,0

1,4

1,0

1,0

0,2

0,0

Türgi

11,4

11,4

12,4

11,9

11,7

12,0

Ungari

-3,5

-3,1

-3,4

-4,0

-4,1

-3,9

Ühendkuningriigid

3,2

3,5

3,7

3,9

4,0

3,8


103

Rahvastik Euroopas: tihedus (inimest/km2) Allikas: Eurostat

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Austria

100,3

100,7

101,1

101,5

101,8

102,2

Belgia

347,8

350,4

353,1

356,0

358,7

364,3

Bulgaaria

69,4

69,0

68,7

68,3

69,1

67,5

Eesti

30,9

30,9

30,9

30,9

30,9

30,9

Hispaania

87,2

89,4

90,8

91,5

91,8

92,0

Holland

483,8

485,3

487,2

489,7

492,2

494,5

Horvaatia

78,5

78,4

78,4

78,3

78,1

77,8

Iirimaa

62,3

63,7

64,7

65,2

65,4

66,9

Island

3,0

3,1

3,2

3,2

3,2

3,2

Itaalia

199,7

201,2

202,7

204,0

200,7

201,5

Kreeka

85,2

85,6

85,9

86,2

86,4

86,4

Küpros

83,5

84,8

86,1

86,8

90,0

92,3

Leedu

54,2

53,9

53,6

53,3

52,4

48,3

Liechtenstein

224,2

225,6

227,1

228,8

230,6

232,5

Luksemburg

182,8

185,6

189,0

192,5

196,0

200,4

Läti

36,7

36,5

36,4

36,3

36,0

33,1

Makedoonia

81,9

82,0

82,2

82,3

82,5

82,6

Malta

1287,8

1296,1

1303,6

1310,1

1316,4

1318,6

Montenegro

45,2

45,3

45,5

45,7

44,8

44,9

Norra

15,3

15,5

15,6

15,8

16,0

16,2

Poola

122,0

121,9

121,9

122,0

122,1

123,2

Portugal

114,9

115,2

115,3

115,5

115,4

114,5

Prantsusmaa

100,2

100,9

101,4

101,9

102,4

103,0

Rootsi

22,1

22,3

22,5

22,7

22,9

23,0

Rumeenia

93,9

93,7

93,6

93,4

93,2

93,0

Saksamaa

230,7

230,4

229,9

229,3

229,0

229,0

Slovakkia

110,0

110,1

110,3

110,5

110,7

110,1

Sloveenia

99,6

100,2

100,4

101,3

101,7

101,9

Soome

17,3

17,4

17,5

17,6

17,6

17,7

Šveits

187,1

188,8

191,2

193,6

195,6

197,8

Taani

126,2

126,7

127,5

128,2

128,7

129,7

Tšehhi

132,9

133,8

135,0

135,8

136,2

135,9

Türgi

93,0

-

92,3

93,6

95,0

-

Ungari

108,3

108,1

107,9

107,7

107,5

107,2

Ühendkuningriigid

249,2

250,8

252,5

254,2

256,8

-


104

30. jaanuaril 2014 algab puuhobuse aasta Hobune on energiline, entusiastlik, armastab korraldada pidusid ja olla tähelepanu keskpunktis. Hobune esindab kõike maskuliinset – seltskonnaelu, sport, riietumine. Hobuseaasta naine tahab hoida ohjad enda käes. Hobune-mees arvab, et mees on peres mees ja naine kindlalt naine. Naine-hobune on naiste õiguste eest võitleja ning arvab, et elukaaslased peaksid jagama oma koduseid kohustusi. Hobune on suhtlusaldis ja konkurentsihimuline. Ta võib olla revolutsionäär, fanaatik, tal on juhi ja kõnemehe omadused. Hobuse vaateid ei ole kerge muuta. Rahaasjades tegutseb tihti läbimõtlematult. Tal tekivad tihti eelarvamused mingi asja või inimese suhtes. Hobused on innukad organiseerijad, ühenduste liikmed. Ka intellektuaalsed hobused armastavad väljakutseid ja huvikaaslaste seltskonda, nad on juhtpositsioonil näiteks bridžis, mälumängudes jne. Hobune ei ole moehull, kuid eelistab siiski moekaid stiile, olemata liiga silmatorkav.


Turu 7 48303 Jõgeva tel: 776 8030

traktorid

rullpressid lumepuhurid

teraviljamuljurid teraviljaveskid

sõnnikulaotajad lägatsisternid traktorihaagised

teraviljakuivatid, kuivatiseadmed

adrad

teleskooplaadurid esilaadurid

niidukid vaalutid rullpeenestid hooldusniidukid

info@atammel.ee www.atammel.ee faks: 776 8044

äkked kultivaatorid heinaseemnekülvikud ketaskoorelid külvikud haagised

juurviljakombainid söödapeenestid lägalaoturid kiletajad väetisekülvikud teraviljakülvikud

taimekaitsepritsid söödamikserid

küüslaugumasinad

hooldusniidukid

varuosad

A. Tammel AS Saaremaa Upa küla, Kaarma vald, Saaremaa tel-faks 453 1613 www.atammel.ee andres.tammel@atammel.ee

Leho Kaubandus OÜ Pärnu mnt. 24B, 71020 Viljandi tel-faks 434 9554 www.leho.ee leho@leho.ee


Aastavakk 2014