Page 1


Kuressaare Linnaatlas Linna kujunemise, linnaehituse arengu ja arhitektuurivaartuste iilevaade 1999

Kuressaare Linnavalitsus Eesti Muinsuskaitseinspektsioon •


Tiite!: Kuresslw r e LiIlI1GtII/aS. Limla kujullemiye. /illllaeiriluse oun:u jc. Grlri f ekfllll ri vij(j rll/SI e iiI eI'Qadt.

Vliljaandjad: Ees Ii M/I ill 511 ska i 1St inspeku ioon Kuressaare Limta\'oliuIIS Eesli MllillSlIskaiue SeilS Taani Keskkomllll7lmisteerilllll R¢llne Linllamlitsu$

Autorid. kujundllsja maketl: El'a· M aria Basililrilla. Lilian /1Q1uar

Aniklile alltorid: Geoloogia - Helle Perells. Rein Perells Kuressaare kind/lis - Elide! PUiia

Joonistllsed: TUII!i Org

Kaane kujundus: Rail! Vaiboo

Kaartide arvutitOotlus: Kaido Kaif

Foted: Eva-Marja Ba~'ihhilla, Lilian HaI/SCIr. TIIII!i Olg, Irill(l Milgi. Allli Kllus. Kure.ssaare Lilllllll'tllirslIse ja Eesli VlIl){[riigi Mil ill sllska i (se i /I spek IS100/1 i a rli i i vid.

Konsu ltandid: Boris Kivi. IJruno POD. Elide! Piiiio. TVIIII Sepp. Korell Kri;}'!jallse.lI. I-Iall s Christiall Vejhy

Teksti toimetaja: loallllS Tamlll

Ajaloolised linnaplaanid: Ee.sli Vabariigi MlIillslIskairseillspeklsiooJl. Saaremaa MlIlIsellm. laak Ranna erakogu

Kiljastajaja ktiljendu s: OUTormiKiri

TrUkikoda: OOGrcif

TiraaZ:: 2000 ek.l'ellll)!a ri

© ECSli

Muin!;uskailscinspck lsioon 1999

ISBN 9985-60-622- [

Limw

\101/(/

kaev, F()/o 1998.

O.


Sisukord 4 Eessiina 5 Sissejuhatus 6 Linn ja maastik 6 Asend 7 Re ljee r 8 Siluctt 9 HaljaslUs 10 Geoloogia

Kl/u/lllUSle III/p.

Foro /980.

(I-lest.

10 Linnaehituse areng 10 Taani aeg ( 1559-1645) II Rootsiaeg ( I645- 1710) 12 Veneriigikoossc isus ( 17 10- 1918)

14 Eesli Vabari ik (19 18-1940) 14 II maai IrnasOda ( 1940- 1944 ) 15 Noukogudeperiood ( 1944-1991) 15 Eesli Vabariik (a lates 199 I. a.)

16 Linnaehituse kooslused 17 20 23 24 33 37 41

Kindlu s

Lossi ja Tal linna {anav Keskv~iljak

Vanalinll Puhkeala Aedlinn

?

(

~j~:~~\

,~

--

ROGEN

Suurelamud

42 Linna ehitised

Saarelllll(l 011 Balti mere jjks SIII/rell/aid saari. Koosloos R¢nne lilllw-

gao mis aSllb 80mlwlmi slIarel siindis Kuressaare Lillllllallas

43 Linna vanimad majad ( 17. sajand) 44 Vanemate elamutc tlitibid ( 18.-19. sajand) 46 Kesklinnaesindushooned (18.-19.sajand) 49 Kuurordiarhitekluur ( 19.-20. sajand)

50 Sajandi vahclllse puitetamud ( 19. -20. sajand)

52 EeSli Vabari igi aegsed hooned ( 1918-1940) 54 Noukogude periood i ehiti sed ( 1945-1991 ) 56 Taasiseseisvullli se jargsed hooned (199 1-1999)

57 Ettepanekud 61 Linnaehituse kronoloogia 62 Linna ehitiste miljoovaartuste plaan 64 Kasutatud kirjandus 64 Tingmargid

r Soaremlla all Eesli SUI/rim saaT. pindall/ga 2700 km 1. Efallike lIrv S(ll/rei all 40 (J()(). K!lreSSlIore fillll all Saare maakomw kesk!lS. Lilllla pilldala 011 15 kllll. £1{llIike arv {imllls 011 /6 000.

3


Eess6na Kaesolcva, Eestis esmakordselt ilmuva linnaatlase eellugu ulatub aastasse 1993, mi l Kuressaare linnaplaneerijad j a Eesti muins uskaitse amelni kud kiilastasid Taani Keskkon namini slceriumi !ling tutvusid vastavasisulise ttioga ehitiste vtiartuste kaardi stamisel ning muni lsipaalatlaste valjatootamisei. Kaudselt olid taoli se ttioga 1970.- 80. aastatel tegelenud ka Eesti ehitusmalestiste kaitsjad, kui 1973. a. toimunud ajaiooiiste linnakeskuste kaitse aHa votmise jarel asuti Vabariik li ku Reslaureerimi svaJitsuse j6ududega koostarna mitmesuguscid regenerecn ml sprojekle. Ttiiesli uue tascmc sai aga too 1995. aastal , mil Bornholmi saarel asuva Kuressaare sop ru s linna R\1Snne spets ialislid alustas id koos Kuressaare Linnavalitsuse tootajatega Kuressaare linna ehitiste vaartuste kaardi stami se , regi streerimise ja vastava regi stri loom ise ettevalm istamist ( InterSAVE ). Praktiline tOo viidi Hans-Christian Vejby ja Lil ian Hansari juhendamisel eesti tili6pilaste poolt labi 1996. aasta suvekuudel ning esimesi resultaate tutvustati sarna aasta sUgisel Kuressaares toimunud rahvusvahel isel seminaril. Jargmistel aastatel jatkus Kuressaare eeskujul too ka Haapsalu s, Viljandis, Rakve res, Valgas, Narva-Jaesuus ja Varus . Olles innu statud edukast algusest otsustasid Kuressaare Linnavo likogu ja Linnaval itsus jatkata tOid Kuressaare Linnaatlase koostamiseks , millek s saadi abi Taani Keskkonnaministeeriumilt.

Erilised tanus6nad tuleb si injllllres 6elda Kuressaare Linnavoli kogll esinaisele Laine Tarvisele ning Iinnapeale Jaanus Tamkiviie, kes atl ase koostamisele igat i kaasa aitasid. Tell ijapooise sugava kummardu se teeks in aga Hans-Christian Vejby1e, Lilian Hansari le ning Eva-Maria Bas ihh inale. Samuti tanaks in Mllin suskaitse Seltsi esi meest Marl Aru , Muinsuskaitsei nspektsiooni peainspekto rit Hain Tossi ning Saarcmaa inspektsioonijuhti Tanu Seppa, Saa remaa Muuseumi direktorit Endel PUUat, linn a aj aloo lIurijaid Bori s Kiv i ja Bruno Paod, aga samuti paljusid te isi, kelle osalu s atlase valmi misele olul iselt kaasa aitas.

/) i

I

Jaan Ta mrn

Mil i Ils11ska i rseill spekr siooni peadi rektor

1998.-99. a. koostatud Li nnaatlase tellijaks o li Eesti Muinsuskaitseinspektsioon. Kaasati ka Eesti Muinsuskaitse Selts !ling rida oma ala spetsial iste, kes kordu valt koos kaies ja allase kas ikirja erinevate etappidega nltvudes selle valrnimi sele igati kaasa aitasid.

Kllressaare Linnaarlase koostamisele airasid kaasa paljud lilllwkodaniklld. Forol: esireas vasaklllr Bruno Pao, Taivo w ll k. jaanlls Tamkivi. Lilian Han sar. Eva路 Maria Basihhina, Helj!1 Part j a atlase kon sulranr, R垄lIl1 e lillnaarhirekr Hall s-Christian Vejb)" tagareas vasakulr Boris Kivi, Tal/II Sepp, Urmas LQllmus, Elldel Piiiio. Foro 26. miirtsil 1999. a.

4


Sissejuhatus Atlase sisu ja iilesehitus K uressaare L innaatlas annab Olevaale li n na kujunemisesL , 1innaehilllse arengust j a arh itc ktuuri viHi rtu stesl. Atlas on jarjeks hoonete hindami se le, kaardistamisele ning fOlOgrafeerimisele, mis

toim us 1996. a. SAVEstis tee mi loo mi sel Kuressaares. SAVE Oil IUhend ingliskeelsest nimCluse5t Survey of Architectural Values in the Environmen t (U lcvuade arhitektuuri listesl vaartu s lest kesk konnas ). Kuressaarc Linnaatlase koostamise l o lid ees kujudeks Taani omaval itsuste samalaadsed allased. Sisulise allikmaterjalina on kaSu lutud Kuressaare kohta koostatud varasemai d ajaloo lisija linnaehituslikke uu rimusi !ling kirjul isi, linnavalitsuscs olevaid projekte, mitmetest arhiividest ja rnuuseurn idest saadud materjale. Kuressaare, c riti vanalinna hoonetc kohla on palju ajaloolisi andmeid. Varcmalt on v~ihern kiisil!etud linnaehitust ja selle arengut tildislavat teemat kun i tllnapaevani . Koostajad on eesm~irgiks seadnud koondada linnaeh itust puudutav malerjal kokku , tches sell es! Lildistuse kaesolevas linnaarlases. Atlas algab linna asendi, timbruse, maaslikllja looduse kiljelduse !ling analUtisiga, niiidates, kuidas need komponendid m6jutasid linna kujuncmisl. Jargncb tilevaadc lin na tekkest, selle ajaloolisest arengust Uinapaeva ni. Tapsemalt kirjeldatakse linnaehituslike koosluslelinnamiirkidc, -ll1ustri tc, -kujundite o lll apara ni ng viUirtusi fotode, jooniste ja linnaplaanidc alu seJ. Kurcssaare ehi ti sed o n esitatud aj aloolises jUljestuses, tu ues naitcid igale periood ilc iseloomuli ke ja viiartuslikumatc hoonete kohta . Atlases on es itatlld hoonestuse miljooviiiirtllste plaan. L6puk s on tehlud eltepanek ud linnaehi tuse kaitscks ning sobivaks arcngllks.

Ole kogu maailma llluutuvad iidsed, aegade harnaruses kasvama hakanud linnad Hha olulisemalt. Ku id seda en am juba loodut kaitstakse ja sellest kirju tatakse, tiha enam inimesi ihkab eladajust ajaloolistes, am muse auraga linnajagudes. Sest eks o le muistsed linnad ja iidsed majad nagu haid ning hal vernai d aegu liibi elanud inimesed, kelle el ukogemusest mei l nii m6 ndagi 6ppida oleks, kui me seda vaid taharne. Kuid nii nagu elalunud inimesed vajaksid ka ajaloolised linnad tundu valt enarn tlihelepanu , toetust, kaitsetja m6istmist.

M6 ned p6hjllsed, miks pea ks poorama suure mat Uihelepanu ajaloolislele linnaosadele: Pacv-paevalt en am saab selge mak s, et lahitulevikus keskendub valdav osa ehitustegevuses t juba olemaso!evate hoonete tirnbereh itusele v6i uu le majade pii sti tam isele juba ajaloolisclt viiljaklljunenlld linnajagudes. Sellest lulenevalt v6ivad muinsusvaartusega e hiti ste uuskujundami se l paastm atult h~ivida nende hoonele arh itektuurselt omaparased ajaslUliscd jooned, sest kaasaegne tehniline ja olmeline n6udestik erincb kunagisest pea laieliku lt. Dmeti , ja jus t seet6l1u , vajavad nii kohalik lin nakeskkond ku i ehitustavad hoolikat nin g t~ipsetjaasjatundlikku ho idmist. Vastasel juhul suureneb ohtjaadagi igaveseks ilma igasugusest omanaolisusest ja muuluda seoses rahvusvahelise ehitustu ru sissclUn gi ning euronOllllatiividega i.ihei.ilbal iseks standardlinn aks. HIistisai lunud, ajaloolise viilis- ja sisekeskkonnaga majad rnuutu vad i.iha tiihtsamateks seoses turismi pideva arcnguga. Nende majade korraso lek u jargi kujundavad mujaltllllnlld hinnangu kohalikust omaparast, paikkondsest kultuurist. Hastisii ilinud ilrnekas linn i.iheskoos vaSlava ajajargu rniljoogajaab turismiobjektide kogumina til imalt atraktiivseks ja ligimeelitavaks.

Eesmargid " In illlcne n1icb seda, Illida ta leab, " kirj utab kunstiajaloolane Villem Raam. Kuressaare Li nn aatlase tiheks p6h ieesmarg iks o ngi aidata inimcste l nah a Kuressaare linna. Koostajad loodavad tutvustada linnaelan ikel e. majaomanikele . projekteerijail e ja ehitaj aile seda, mis Kuressaare li nnachituses leidub vaartu slikkuja sai litamisvaarset. M6istagi on nii eh itu stradi tsioonid kui v~Hirt u s hinnan gud llibi aegade olnud erinevad. Tana v6ib aas tasadade pikku st e hitu skogemust vaadelda linna eri osades, tanavai l j a rnajades. Keeruline o n kedagi 5petada objekti ivselt hindama e hi tiste arhi tektuurilisi vaarlu s i. Liialt erinevad on se tl eks inimeste arusaarnad il ust nin g esteeti listestja ajaloolistest vaartustesl. Kooslajate hinnangud on ositi parit ajast , mil Jes praegu e lame. En! mi lli sed on tanased eeli stused, millisena tahaksime oma kodulinna, Kuressaaret, naha tiha uuenevas homses?

Paraku pole eh itustrad its ioone v6imal ik sai litada ainult ehitiste rangelt maarat letud sailita rni sega. Poordumatult paratamatu on kaasaegsete element ide lisandumine o lemasolevatele hoonetele, m6nedel lootu setutel juhturnitel aga ka vanade hoonete taielik asendamine uurega. Ent kindlasti tul eb kinni pi d ada se1iest, et nii tiksikosade kui tildise tervikuna peavad k6ikv6imalikud asendused vasta rna nii kvaliteedilt, valjanagemisel1, kui traditsioonilt nei le ptis ivaile v~U.il1u stele linnapi ldis, mida Kuressaare Linn aatlas tiritab esile t5sta, kui meie kodulinnale ainuo lemuslikke. Eh kki see tundub keeru linc, oleme me koostajale na ko hu s latud andm a hinnanguid ja tegema otsuseid selle kohta, mi s Kuressaares o n igaJ juhul sii il itam ist vaart. Loodame, et atlas suud ab elani kk e abistada vaatama selge pi lguga tanasesse linnapilti ning tegema 6igeid jareldusi ja otsuse id , et tu lev iku s ei peaks oma li.ihinagelikku suh lumist kahetsema. " Kui n6uame iga\t emakeele k6ne lejalt keele vorm ide suhtes piercel i, siis seda en am peaksime n6udma seda 6igekeelsust arh itcktuuri alai , ses t ehi li scd ei haihtu hiHilek61an a vaid ptis ivad aaslaktimneid ja sajandeid." (A rhitekt E. 1. KUllsik)

5


Linn j a maastik Asend Kuressaare asu b Saaremaa loun arannikul Kuressaare lahe abajate iilires . Li nna Jevimi spiirik s H'Uines on p6hJa-louna suunas vooiav tileujutatava luhaga P6duSle jogi. mis maa aegJase kerkimi se j ~irel on e raldunu d merest. J6est laane pool asuvad Linnulahtja S uurJ aht , mis olid enne samuti mere osad. LinnuJaht on lindude pesitsemisalan a looduskaitse all. Suurlahes on ravi muda leiukoht. Kogu ala on madal ja \'esine ning labi aegade olnu d ehitisteta. Mitmed seni ktiibel o\e\'ad kohanimed \"iita\'ad selleie, et piirkonna k5rgemad kohad olid kunagi saared. Kuigi linna pohja- ja id apoolne osa on k6rgem. on ala kuni Uicsoleva sajandi algu seni clnud hoonestamata. See maa e i kuulunud pikka acga linn ale. T anapae\"al on Kuressaare neis s uun~ dades joudsalt kasvanud. Linnaehitu5e piiriks idas jaab lenn u~ vali , pohjas Kaanna vallale kuuluvad maad. Kuressaare planee rimisstruktuuri ja arhitektuurset ilmet on mojutanud kohalikud majanduslik~geograafilised tingimused nagu teedevork , veekogud. reljeef. pinnibe omadused. taimkatc.

Suurlaht

.. '

Sepamaa lah", Xuressaare laht

,

I

I

I

Xllres.ware lil/I/a {iml)mse piC/ali 1790. c/. K II/wgised vcekoglld jallliirg· cl/ad all koloreeriflUJ.

,

.-\/fl "hflM)

, .>

.

',;-

Va(ldc lillI/ale merelt. Fofo 1998. {/.

6

3~

Lilllw iimbrllse ja pohirea/e skeell/ _ E5imelle iihelldllsree Kuressaare ja Saaremaa liiiincpooise ()sa vallel ali olerarallall Kihelkolllw lIIaalllee. lIIis viiljlls Iimlasl {ile Poe/lisle joe Kihelkomia 5111111(15. Pra egllll e lillll(l iihem/lls/ee Sorlie poolscwrega tabi Nasva kiila fcHis (lllc~' 18. saj. KlliwWl1 maanfee - iihelldllslee Saaremaa pohja· poo{se osa ja //Icl/u/riga - /llIIIIIIIS Ku,.essaa"e~·f viiljllvak.l" peafeeks hilje· lIIal! 17. saj.

tiW'JlJRI (II Wl'£

,.

,


Reljeef Kuressaare asub merest kerkinud tasasel rann ikumada likul kesk-

m ise korgusega 4-6 meet rit me repinnast. Maa t6usmine jatkub vahehaava l praegugi, 2-3 mm aastas. Mere taandumi nc on loelav vanadei l linnaplaanideltja selgelt nahtav mererannas. Linna p6hja ja kirdepiir il es in evad madalad k6rgendikud, kuid needki on sed avord lamedad, et ei 100 pinnavormi suuremat

vaheldus l. Kuressaare liihem timbrus on peaaegu laudtasane j a lage - suurlc lahtedega madalik. Geodcetilist kaarli jalgides ilmn eb, el topograafia ei ole o luli selt m6jutanud [inna arengut ega tanavavorgu kujunemisL Tanavad ei ole te kk inud ega e dasi arenenud arvestades soodsamaid maastikulisi ting imusi. Reljeefi l on hill osa li nn a kuju nemisel, kuid see ei olnud ainus ja maarav tegll r. Linn a kujune mine o n pigem 501tunud maaomanduslikest ja poliiti listest tingimustest.

Plaan, lIIis "iiitab rallllojoolle mmlflllllist. Veepiiri nihkwllille all tillgi,wd kordllvall Tori abajas sadallIC/路 kohtade IIwlItumise.

__ ........... ........

_.,_" c -,~"",,,,

-

~c

Vaa(le Kllressa(lrefe Roomassaare poolt. VOl! Ungem-Stembergi graviiii r 1826. a.

1. K. E.

Siluett Linna siluett ei ole arhitektuurselt vahe1dusrikas. Kaugvaateid varj ab mets voi vosa. Linn a as ukoht mereaarsel tasandikul ei v6imalda luua kontraste ning kontuure. Vee119. sajandil oli lin navaade mere pooh lunduvalt vaIjen dusrikkam - kindluse vallidel ja nende timber ei kasvanud k6rgeid puid. Merelt avanes suureparane pilt linnusele ja seda piirava le muldkindlustuste voond ile. Linna kirikute tornid ning tuu li kud o lid vertikaal seks vastukaaluks kindluseja lin nahoonestuse horisontaalselt kulgevale massiivile. Meeldejaava mu lje kujundasid ko rged punased kivikatu sed oma valgeks lubjatud harjadega, rohke roheluse rtipes. Vaateid linnale timbritsevatelt maanteedelt ai taks parandadaja ilmestada oskuslik haljasmassi ivide kujundus. Limw arenEII piimngllid illllstreeriv plaaf!. M I." 25 000. Linlla arengut 011 ktmi 20. saj. algaastaleni piirallud IOlwaSl meri, Wallest madal Podllste joe 111111, po/!ja pooft lIIuldkindlllslIlSed ja idaSl Kaamw-SlIuremoisa maad.

Vaade Kuress(l(lrefe ROOII!(lssaare paoli. FOlo 1998. (I.

7


Tiiiipiline liJlnaiiiirne rtlnnikllm{l(lalik k(ul akate ja miindi{lega. Foto 1998. a.

Haljastus

".- -_".'-'

~

Kuressaa re ti mb ruse loodus lik kes kko nd on vaheld usr ikas. Mercline kliima ~ pikk soc stigis, pehme ta lv, hiline j ahe kevad, lUgevad tuuled ja Illerevee su hte liselt k5rgcm tem peratuu r ~ m5jutavad taimkatet. Linna Hihipi irkonnas asuvad kaks loodus kaitse all olevat ta mmiku l. S5 rvc su u ndu va maantee aares on Loode ja Kuressaarest pohja pool Kudjape tammik. Linna limb ruses leidub segalehlmelsi.m~inn i kuid, kadasli kke. rohkesti mit mekesise rannalai mestik uga kaetud luhti.

P(wkiviaet/ade IllIf.l"ta!lIlojllvad karmill iilw Iwruidw'elllaks 1II111111/vad o;tsl'ad lealripoosad. Vaade Rwm liillOl'lIiI Lossi liinavale. FolO 1937. a.

VanadelL kaartidelt on niiha, el li nn a ii mbrus on oln ud me Lsavaene. Maakasutus oli siis nii intensiivne, et mets ei lcidn ud iseki.i!viks kasvupinda . Linna limbritsesid p5hiliselt pollud, hei namaad, karjamaad. Kuressaare suurimaks iluks on 19. sajandi keskel rajalud linnapark, mida piiravad hobukastanialleed. Hobukastan on lerves pargis enim esinev ilu puu. Teistest pu udest on Jinnas levi numad paplid, poopuud,jalak ad, vahtrad, p;irnad, tammed, aru kasedja remmelgad. II1Ipoosaina esinevad sirel,jasmiin, magesostar, must lecder, kus lapllll ning lodjapuu. Lounama iste ilupuude kultiveerim iseks on Ku ressaares pc h rne talve tollu haid eeldusi. Juba aastaktimne id tagas i on siin pliLitud kasvatada soojemast kliimast parinevaid puid. Kuressaares kasvab haruldas i liike nagu pook, lehis, valge akaatsia, ~itidik a p ll u, hall nulg, must mand, kreeka piihklipuuja valge lllooruspuu.

Val/aliI/lias kasvav{ul polisplllld Iwovitles. Tolli 4. 4a hoov. Folo 1998. a.

Li n na c rinevates osades on viilja kujune n ud erisugllsed haljast Li strad itsioon id. Vanalin nas, kus hooneslus on Uinavapiiyil, pai knc b haljas tu s kruntidel. Polispuud on oma oi tsemise ajal k6rgcle le paekivitaradcle ilusaks dekoratsiooni ks, luues meeleolu Uinavapilti. Tanapaeva l on hUv inenud hoonele asemele kasvanud puid-poosa id. 19.-20. sajandi vahetusel kujunenud linnaosades paikneb hooncsIUS paar meetrit tanavajoonest eema l. Seal kasvavad majade ccs suured puudja vabakujulised hekid. Lopsakas roheluses krundid moj uv ad parkidena. Kohati on selle linnaosa haljast us siis ki hoo lelusse jaanud.

Polis{Jlllld kasvavad maj(ule ja ttinavapiiri!e rajatlld piirdellia vahet. Piirnll 43. Foto /996. lI.

Hekk ja elllpi/Ild klljlll1davad I!I"lIl/lII esist ill/aet/a. Ristikll 12. FolO 1996. {/.

8

20. saj andi keskel te kkin ud Ullcmales c ramurajoonides as uvad hooned tii navas t kaugemal. Sii ll on majade etle rajat ud iluai ad. mida tan a va poolt pii ra vad hek id. Ti.ii.ip iline o n maja seinale v5i tugivorele toetuv ron itaim, ha ruldane ilupuu voi poosas ja li ll epeenrad. Korge id pll id ci o lc tavaks majadc Hihedale istlltada, need va rjavad p ~i i kest. Elumaja I.aga on hiis tihooldatud puu~ ja koogiv iljaaiad. Se ll e pii rkonna hekid on kasvanud tihti liiga k5rgeksj a vajaksid piiramist voi sootuks uuendamist. Kuressaare on just tanu eramuk runtide rohkelc rohe luse lc vaga lood us lliheda ne li nn. Ent sec haljastus vajaks asjatun d lik ku korrastamisl, kujundami stja lI uendami st.


Geoloogia Li nna geo loog iline ehitus on tul e m iirgsetcs t pro lsess id eSL Aguaegkonnas (ea 1700 MA ) kuj un es siin riia rabakivi mass iivi idaserv, mis praegu on 550 m sugavusel. Rahutu iseloomuga scrvaala o n tugeva lt m6jutanud ka katvate sette ki vimite struk tuurset pla ani , soodustades 16hesti steem ide teket. Viimased omakorda on aidanud kaasa mandrijaa la mmutava le ja sii ilitava le lo ime le . Maapinnal avanevad linna piires iilem-Si luri vanusega (ca4 13 MA) Kuressaare lade mc lubjaki vid ja merglid , mida katab 0-11 m paksune kvatern aarsete setele k ihl. Kuressaare ladelTIc kuni 11 m paksuse Olem ise osa moodu stab

mu gulj as sav ikas lubjakiv i, mill es on 6hukesi merg lij a ka tugeva tumehalli dctriitse lubjakivi vahekihtc. Kihtide avamusjaab linna idaossa korgcma alus po hja rcljccfiga alalc , kus e hit is tc vundamcndi auku kacvates voib sauuda olse foss iilidc "Ieiukohalc". Mon i taolistes t kaev istest vaar iks sailitamist ku i lehektilg Lirglooduse raamalust.

Paljude vallalill/Ill hOOllefe kUjlllldamiseks 0 11 kasuflllud dolollliidisf valmistaflld detaife. Foro J998. a.

Ladcme alumise osa moodu stab Tahu la kihtide lig i 10 m pak su ne merg lik omp le ks, mi s paljandub madala veese is uga Suursilla j uures Podu ste joe pohjas. Me re lahtedesl kuju nen udjarvedes aga leviv ad noored kaasaegsed selled - rav imudad. Kuressaare kesklinnast vaevalt 3 km lliline pool paikneb Suurlaht, mill e 16u naosas asub ri ikliku tahtsusega ravimuda leiukoht. Just rav imuda kasutllselev6u moodunud sajandilmaaras Kurcssaare kui kuurortlinna arengu paljudeks aastateks. Kuressaare linna vecvarustus rajaneb p6hjavee kasutamisele. Linna tih isveehaare asub 6 km Kurcssaarest laane pool . Tolli veehaare rahuldab lahema 20 aaSla jooksul taiel ikult linna vajadused. Kaasaegne puhastusjaam ja reservveehaare asuvad vahetult linnapiiri taga Unimael. Ehit usek s sobivat paekivi linna piires e i leidu . 3 km ka ug usel linnas l ida poo l pa ikn evate Mu ralsi paemurdude de triitset lubjaki vi on ktill sajandivahetusel kasutatud tehno loogil ise kivina, kui d ehitam iseks j aavad kihid 6 hukese ks . Sobi liku pak s usega se in akivi v6 ib lei da mi tm el pool vanades paemurdudes 8- 10 km raadiuses umber li nn a. Mondagi neist on li nn aski kasutatud , kui d Kaarma dolomiidil pole juba saj andeid kvaliteedinaitajate poo lest v6ist lej aid. Vee ndumaks se ll es tarv itseb vaade lda Kuressaare linnuse ehitust ja rai etoid . Samasl ki vis! on pea k6 ik muugi kau ni s, mi s linnas paek ivist on loodud . Uihiminevi kus on tarvitatud ka Selgase ja Tagavere dolomiiti .

Kllressaare lilllw /iidl/eosa paiklleb pehme mergli avamusel. III;S 0/1 olmul oluliseks reguriks aillspohja reljeeJi lIing merelahlede klljullemisel. Ehiluseks /III/du vall sobilikum ;daosa aSlib koval paekOrgend;kul.

,

A

Uibilofge A-B

Leppemiirgid

• ,

. ..

D D

Talwla kihid

[M]

Paekivi levikua/a

Kl.ldjape kihid

Leppemiilgid

•

Tl.lrl'as

ti14¡~;~1 KrulIsja liiv

!- ".3! Siigov PlIlIl"OlIk

D 8

~ Slrorofiiiiplle paljand

Liiv Savi

00 Tegllrsevad paekil'ikwjiiiirid 1/ 1 TeklOOlli/ille rike

I

[Q]

~ Sflilri merglid

Limw piir

LJ ROl'illlllda/eiukolll

IT:] I

Saviliiv lIIoreell

I Sf/uri lubjakivi

o

Unimiie veeplllwsllIsjaam

! @ I Lilllla reserl'l'eelware I~I LiibilOikejooll

o

Lilllla phI"

Ehirllseks sobilikkll paekivi liiJib leid(l Kuressaa resf ka mone kilomeetri kallgllsell, kllid eeiistilS 011 fell/II(/ pea a/tlli sl/Urepiirase ellillls- ja raidkivi. Kaarma dolomiidi kasl/ks.

9


Linnaehituse areng Kuressaare (Arensburg) asula tekke ajendiks peetakse Uldtunnustatu lt 14. saj. keske l rajatud Saare-UHine pi iskopi linnust. Asulat ennast on esmakordselt main itud 1424. aastal. On arvatud, et e nne linnuse rajamisl asetses Kuressaare kohal muinasaegne eestlaste asula voi kaubitsemiskohaga sadam.

'(f'"/J

,.~'

Ei ole tapselt tcada, kus paiknes asula esiaigne tuumik. Vanimatele linnap laanideJe ja vahestele arheo loogiaandmetele tuginedes, v6ib oletada, et see paiknes Pika, Tolli ja Lossi tanavate pargipoolsete kvartalite kahal ja pargi tcrritooriumil, kus asus ka linna vanim teadaolev kirik ja kalmi stu. Linn areneski peamiselt moijda Pi kka ja Tolli tanavat, mis olid p6hil isteks liikumissuundadeks sisemaalt linnusesse ja sadamasse. Vanimateks turukohtadeks linnas on pakutud Tolli , Suur-Pollu. Vaike-Sadama tanavale ri stumi skohta nn. S5rve turgu, samuti Pika. P5ik ja Turu tanavate vahelist ala, kui sisemaall, sadamast ja linnusesl lu levate teede ristumiskohta. Esmakordselt on need oletatavad turuplatsid margistatud Paul von Esseni poolt 1681.a. valm istatlld linnapl aani l. Lisaks eel pool nimetatutele on tu runa tiih istatud ka Tallinna tanava aiirne, raekojast linnu se poole jaav plats.

EllekujulUse IOfleaegses l Arellsbllrgist v6ib saada iihest anoniiiimsest S!lfej oollisesl. k/ls 011 kuj/l/Qfud puirpa/issaadi lalw IJeitullud hiilte ja kirikut.

Taani aeg (1559-1645) Saaremaa ajaloos kujunes p66rdeli seks 1558. a. alanud Liivi soda. Saare-UUine piiskop milli s oma valdused Taani kuningas Frederik II - Ie , kes andis need edasi vennapoeg hertsog Magnllsele. Alates 1564. aastas! oli terve Saaremaa taanlaste voimupiirkonnas. Kuressaare kujunes kogu Saaremaa administratii vseks keskllseks. Liivi soja ajal ja paraS! seda arenes linn margatava lL S5jaaegne pogenikevool loi mandriltjoukaid kaupmehi ja kasit66lisi. Hertsog Magnu s hankis linnale mitmeid soodustusi ja eesoigusi kau banduse alai. 1563. a. sai Kuressaare Riia lin naoiguse. Valdav oli puithoonestus - veel 1681. a. linnapJaaniJ on margitud vaid liksikud kivimajad. Kuressaare hoonestus pidi 17. saj. toest i horedalt asetsema, sest juba 1681. aastal paiknes linn terri toorium il , mi sja i muutumatuks 18. saj. lopuni. Asustus ol i 17. saj. haaranud end a ali a praeguse va nalinna ala Suur-Sadama tan avas t Kitsa tanavani ja linnuses t kuni Garnisoni tanavani kirdes ning Pika tanava 15puni pohjas. Ku i 1612. a. poles maha van a puukiri k, mi s asus Tolli tanava alguses, anti uus kru nt kogudusele praegllse Lauren liuse kiriku kohale. C. VOl/ Schwenge/lli pooll 1641. Q. I'Qlmistallld lillI/lise plaallif margiwkse {ifma kohra. el "300 sall/lllU kaugusel /if/III/SeSI asuv aiel' Ofl ebllkorraparasell ehilal!ld, 011 ainult wlepesa lIillg laialivafguv".

17. saj. I poolel rajati Kuressaare li nna kirdepiir ile , Kihelkonna le ja mandrile vi i va tee vahele vali kindluslUs, m is on selgesti loetav 1681. a. linnapJaanil. Plaani selgituses nimetatak se seda Taani ajal raj atu ks. Tokkeeh itise pikkuseks oli 320 ITI. Selle kaks bastion i-kuj uli st sak ki o li suu natud pohja. N imetatud kaitseehiti s on lin naplaanidel margitud 19. saj. l6puni, mil see juba oluliselt piiras li nna arengut p6hja suunas. 164 1. aasta kaardil on naidatud ka sadamasilla asukoht lin nu sest loodes abaja kaldal.

10


Rootsi aeg (1645-1710) Vastavalt Rootsi ja Taani vahel s61 mitud Brornsebro rahulepingu le Hiks Saaremaa 1645. a. Roots i riigi va ldusse. Kuressaare kindJus saili ras ama s6jalised funktsioonid. Seetottu jiitkati kaitsel iinide ehitust ja moderniseerimist. 1648. a. liiani slas Rootsi kuninganna Kri stiina Kuressaare linna j a kindluse koos kuue liiiinepoo]se kihe lkonna riigim6isaga krahv

Magnu s Gabriel De la Gardiele. De la Gardied olid energilised majandusmchcd, mist6ttu Kuressaare elu hakkas j6ud salt ti!espoole liikuma. Linnalc HUinistati Tiirimetsa moisja 12 adramaad

M. G. De la Gardie soovis Kuressaare lill/wse ml/uta krahvkOlllla iuksuslikuks /ossiks. N. Tessini paolt 1652. a. teostatud Kuressoare killdlilse ja fillna modenziseerimise plaall 10Stab esile [irrna ja lilllluse iihtsuSI kw' uut komposit.fioollilist vO,.,IIi. Selles ka vandis 011 ette nall/ud Kuressaare iimberp/alleerimille Uiisnurksell laj路 kuvote tal/o vote vorguga lillllaks, mida pidi piirama poolringiklljulille killdluSfusvoolld koos bastionidega.

--

""--A'.[;Ol

Lomaiast, et parandada linna olukorda peale 1652. aasta tulekahju. Vastutasuks no udi s De la Gardie kaalukojaja raekoja ehitamist. Linna majandus liku taseme lostmi seks soov it as krahv e hitada lel li se- ja lubjaahju , vesiveski ning asutada raehoonesse veini keldri. lnlen siiv islus kaubanduselu. Kuressaare sadamasse saab us aastale l 1646-50 Ule 30 laeva vali smaa lt ning umbes 60-70 alust Saarcmaalt ja Kuramaalt. Kuressaarel oli vai kese linna kohta suur laevastik - 3 suurt laevaja hulk viiiksemaid aluseid. Sadama lahedale rajati 1663. a. kivist ail. Uhenduse parandarniseks sisemaaga rehti raele korraldus seada korda lagunenud Suursild.

1654. a. loobus kuninganna Kristiina troonist, rnuutes Saarern aa isiklikuk s tulundusmaaks. 17. saj. lapuktirnnendid taid Ku ressaarele majanduslikuja kaubandusl iku rnaona. Viljaikalduse taUu langes sadarna kaive, olukorda majutas ka veetaseme pidevalanemine. Pahjas6ja kaigus sai Kuressaare le saatuslikuks 1710. aasta rnartsikuu. Venel ased, kes piirasid tulutult kind lust, panid linna 4. mansil pa lerna. Lisak s tabas saa rt sa rna aaSla kevadel mandrill Saare maa le levinud katk. 1710.-11. a. tal vel oli Kuressaare e lan ikkon nastelus vaid 11 linnakodanikku, 400 sauniku perekonnasljai alles 60.

(

,,

Hea iilevaate finna arengllst annab P. val/ Esselli pooltl681. a. vafmistalIId Kuressaare lillllaplaall. See all koige varasem tervet Ii/ilia haarav joollis. 17. saj. lopuks olllil/llja killd路 hIS ""lIIlIlIIud iiheks fillllaehitusli路 k!!ks tervikuks. Tal/avate kulg ja lil/lla struktwlr all vdlja kujllllellild l1ill8 piisillild pahijool1les muutumatwU! (allaselli. Plaaf/ilt lIahwb, et lill/Ill pea1i.i.llovaks all praeglllle TallilllU! Wllav, mille/oil kaks vii/jakut. Tollill110 tallava oares asuvad raekoda, vaekoda ja kirik.

.,

II


Vene riigi koosseisus (1710-1918)

Sehlollslr8%r. •b~IWI""I.

Paras! P6hjasoda oli linn maha p61enud ja elanike arv kokku

kuivanud. Laastatud olid ka linn a tagamaad. Uute elanike Kure ssaarde meel itamiseks pakuli ne ile rida soodustusi. millest oli aga vahe abi. Alanu d tilesehilus16id tak istasid korduvad lUJekahjud

aaslale l 1746, 1748, 1773. Linna sojajargset seisukorda iseloomustab 1747. aasla plaan, mille l on margitud hooned , aiad, krundipiirid ning seietuskirjas ka omaniku e lukutse ja nim i. Hoonestus oli k6ige lihedam turupla lsi timblUses, kuhl! olid koondunud tahtsamad hooned - raekoda, vaekoda, kool, kroonuasutused, linna kirik. Pik a ja K ohtu tanava lopu krun tide asend on korraparane. KiHinuliste ja kitsaste teedega Poilu ja Sadama tanavate piirkond taastus sojaeelsel kujul. See oli pohili selt eestlastest lihtrahva asuala, mis moodustas omaelte eeslinna. Siin asusid kaa lu koda, palvemaja ja Hihim turuplats Sorve turg.

Lossi tiinava vaade, paremal Keske! wone moim koda. Enamik Kure.fsaare vanell/atest arhitektUllrse/t si/mapaisrvatesl killieiamlllest piirineb /8. saj. IOpukiilllllctest. FOlo 20. saj. algusest.

J 8.

saj. keskel rajati linna pohi liseJt vaikeel amuid. sest mahu kate ehitiste ptistitamine kais linnaelanikellile jou. 1776. a. on hulk endisi majaplatse veel tlihjad. Kuressaares oli 53 kivimaj aja 115 puitmaja. Hooned oli d enam as ti olg- ja rookatu stega. J ust puithoonetes ntih ti tulekahjude p6hjustajaid ja 1776. a. naudis rev isjonikomisjon sauniku te limberasu stamist Iinna timbritseva palissaad t6kke taha. Samal aja11ammutati osaliseit linna limbritsev pihltara, mis koosnes 8000 slillast palk idest ja mida luli igal aastaluuendada, sest tal vel tarvitas id linnaelanikud t6kke palke kUtteks. saj. II poolel taastas linn oma sisemise struktuur i: korras tu s Uinavatevork, liihjad krundid hoone stali voi l11uudeti haljasaladeks. Sajandi l6pukUmnenditel m6ju 5 linn a a rengule vag a soodsalt Liivimaa ase ku berneri Balth asar von Campenh auseni elamaasumine Kuressaarde. Tema algatu sel teostati rida reforme, mi s taielikult muu ts id linna ilmet. Sillut ati olulise mad Uinavad, majaomanikke kohu stati siititama 6htUli majade ees laternad rasvaktitinlaga. Nout i kivimajade , eriti aga tulekin dlate katuste ehilamist ning hoonete raj amist ttinavajoone le. Linna Hinavatele anti nimed, mis esmakordselt margiti linnaplaanile 1786. a. Inte nsiivislus kultuurielu. J 8.

Kodan ikuela mu te ka rval ke rki s id tol perioodiJ ka mitmed administratiiv- j a tihiskondlikud hooned: sojavaeehitiste kom pleks kindluse hoovil ( 1788-93), kohtumaj a (1789 ), apost liku 6igeu su

kirik (1790) jml.

Gmviiiir J9. saj. alguse Kuressallrest, esiplaanil Suursild.

12

M(llIdrilc viiva maamee iiiirde, lim!G piirile, rajati 1780. a. IIIIS kalmisfll. Saaremaa IIekropoliks lIimetatlld Kudjap e kallllistilfe 0/1 maelUti mitmeid silllwpaislvaid kultuuri- ja po/iitikategelasi, meremehi jt. TUI/lumateSI w]iks lIimerada 1. W. L vall Lucet, S. Stemi. 1. B. Ho/zmayerit, M. KOrberil. Kudjape ka/mistul asub rida silmapaistvaid klassilsistlikus sliilis IUlUamomullellte, suurte kiviplaatidega kaetud kriiptllaudu ja sUllrepiiraseid sepiseid kolla/ikelt meiSlrite/t. 1848. a. ehitati praegusesse kalmistuviiravasse kab klassilsisllik.us stiilis templikujulist hallakabelil. Folo /998. a.


Poduste joe suudllles asuva Tori linn aosa planee ring piiri neb 1794. aaSlasl. Vastaval t ajas lu planeerim ispohi molele le jagali Tori reegli paras leks vaikesteks krun lideks, m is j aid kahe tanava (Mere ja Lootsi) vahele. Tori eeslinn oli veel 19. saj. Kuressaarest osa lise lt era ldatud maasse ulaluva abajaga, milleJc oli rajatu d Hib i p~iiisu tee. Eesli nna asukad ol id me remehed - kal urid , lootsid ja kaplenid , paljud neis! olid Pohjasoja-aegsete Rootsi sojavangide jareltulijad.

--), I I I, ;//((; /

_;1. _.,

...'

i

,·/1

~

/" /f./n ",

·'1.

1./,

,t

"I

-

Lo plikult kujunes Kuressaare vanalinn vtilj a 18. saj. loplll ja 19. saj . algul. Surutuna li nnltihedaste mo isamaade vahele, arenes linn tagamaadega uhendavate teede suunas pohj a ja kirdesse. Kuressaares oli 1819. a. 192 eramaja (90 kivist ja 102 puidust) ni ng 15 uhiskondl ikku hooncl.

'.

"

, ,

Tori erincb k(lrdil/(wlsell PolllI eeslilllwsl. mille /iillt/va/evi)!"k 011 eb(lkorrapiiralle ja kodwjas. Algse hool1eslllse lIIoo,lto·/(Isid regll{aa/"sele lii/wvGle sllhle.s vaball ptlikllCVlId iiksiklll/ roogkalllsega ka{lIrimajad. Tori lil/l/oo.WI ja Slwr-PolllI liilla v. Polod 20. saj. lIlglI~·esl.

"

, Linna UllS arenguclapp algas Suurlahc mud a rav iomaduste avaslam isel 19. saj algul. Doktor G. E. Normanni ohutusel chitas puusepp J. We ise 1840. a. esimese Ill llda ravi ia me re aa rde, kUSl see toodi Ule 1858. a. Pargi tanavale rajatud hoonesse. Kuressaare tous is kiiresti iilevene lll aalise tiihtsusega kuu ro rdiks. Linna majanduse lu elavnes, ela nikko nd kasvas. Senises t enam hakat i tahe lepanu p60rama tinna valis ilmele. 1861. a. alustati ki ndluse ja linna vahelise le vabale maatiikile linnapargi rajamist.

I

'.

1862 . (/. /ill/lOplflfllli' 0/1 KI/ress(/ore jiiiinud elldi.'ilesse piiridesse. 10IlSI1I/(/01l vaid JIOOll eslllslihedliS. Kaurdil lIiicme {illlluIJarki. lIIis orgaal1ilise!1 iihelldob lilllla limlllsega. Plaallidefe 011 miirgillld Iiill(lvollimetl - 17 riillaml ja ilks IlIll/plll/s. PllI{milliihistallld 1. Wei~·e mudflmvila jUl/resl viib /(III/III iile abaja .Wldalllllsildade jllllrde lIillg sea{1 piiiiseb liihclI/al leed pidi ka 7(ni ee.~lilllla.

Asutati kaks Ulit mudarav ilat - Roomassaareja Uus mudaravi!a. Suvitajate jaoks e hital i m ilu v50 raslemaja ja hulk pansione. Kuuro rdiga seotud hoo ned paik nesid enami kus li nna lou naosas, lossipargis ning mere Iaheduses. Li nna pinda la on sajande id plis inu d muutumatu na. 19. saj . lo pu! rajati cndisele karjamaale linna idaosas Uus ttinav. Kuid se lJ ega oli tio na terr itoori um ammenda tu d, edasi algas id Saare maa Rii litelkonna!e kuuluva Kaarma-Suuremoisa maavaldused. 20. saj. esimeste l aastakiimnetel trasseeri ti sinna praegused Pam a ja Transvaa li tanavad. Saj andivuhelUse l are nes Kuressaare 1892.-94. a. raj atud Roomassaarc sadama suunas. Kujunesid Uus- j a Vana-Roornassaare tanavad. 20. saj. alguses Riias trukit ud Kuressaare plaan il o n naha ka li nna laanepi iril asuv Aia tanav, mis oli hoonestamata. Tais oli ehitatud Veski tanava aar, mi lle puitarhileklu UI" omab ii hise id jooni mereaiirse kuurordiarhitektuuriga. 19. saj. lopul kaotas Kuressaare oma tahtsuse va ljaveosadamana, toos tusetlevotteid oli vahe: 1857. a. rajatud Wildenbergi nahaparkimistookoda, lukusscpa- ja mchaanikalookoda Marienthalis ning Schmidti auruveski.

Saksa okllparsioolli ajal 1917.-18. (/. rajar; mudlee. mille iik.<; !tam iihellda:) Ro()m(lssaare md{/II/ar lilllwga. POlO 1920. a·resl.

13


Eesti Vabariik (19 18-1940) Pidev maapuuduse problecm, mi s hoidi s Kuressaare p in daJa sajandeid samades pi irides, lahenes Eesti iseseisvumi se l. Vastavalt maascadusele v66randati Kuressaa re li nna piiravale Mullutu , Kudjape , Kaa rm a-Suurc moi sa, KeJlamae, Kaarma , Murals i ja Randvere mo isate maad. Linnal tekkis voimalu s laieneda.

Linn a terri toorium ali vaade ldaval pefioodil 1336,8 ha. Sisulise lt jai juba Iirllla pi iridesse maa-ala Iinna idapi ifil , mis adm ini s tratiivselt kuulu s Kaarm a-Suurvalla koosseisu. Teiseks linnale huvipakkuvak s piirkonnaks oli Suu rl ah l, kuna sca lI saadav tervisemuda o[j vaj alik kuurortlinna arenguks. 1929. a. liideti linnga 618,12 suu run e ala , sealh u lgas Poil u alev ja Suurlaht. Linna e lanikkond Sllurenes 765 Kaarma-SlIurvalla e1an iku vorra. 1934.a. kasvas linna te rritoorium maavalit suse lt Ule voelud Kuressaare kindluse arvel .

Vabudllssoja I/Iollllmendi (l vumine 29. jU1l1il 1928. (/. Alllor A. Adamson skufptllllri ees.

Linnale j uurde tulnud Poilu a levi maa-ala kohta koostas arhitekt Elmar Lohk !934. a. esialgse plan eerimi se kava. Planeeritavak s p iirk onn aks o li UlIe, Parn aja Tra nsvaali ta navate ala, PU ha j a Ori ssaare maa ntee vahe lin e maa nin g taaniaegsest valikindlustusest kirdesse jiUiv osa. Vaadelda v projekt realiseerus Uldjoon tes va ikes te muudatustega, oll es aluseks va ikee lamute raj ooni arengule. Kehve ma rahva elalll u rajoon kasvas end isele Su uremoisa pollule Tallinna Uinava ja Vall i Ill aa Uinava vahele. Linnaga Iiidetud alaS I hakat i kru nte jagama 1936. a. Kuressaare merepoolne osa kuulu tati suvitus pi irkonnaks, sinna keelati lOostushoo nete rajamine . Need ehi tati peallli se lt linna pohja- ja idaossa. Lin navolikogu eh itu s maaruse muutu se kohascI! keelati <d ates 1925 . a. kesklinna pu it- ning segaehiti ste rajamille. Periood i iseloomu stab eelko ige sotsiaalehi ti ste rajamine: ametikooli oppetOokodade hoone Kohlu tanaval , Illaakonna hai g la Aia tiina va l, algkooli hoone Garni son i tanava!. Nime Lalud hoonele arh itekt uur oli igat i kaasaegne , valjendades ajastu uu Ie arhitek tuuri stii lide - funktsionalismi ja hili sc ma esi ndust rad its ionalismi mojusid . T an u moi sa maade riigistamisele tekkis linnal voimalu s aareli nna krunte sood sa lt vmja rentida , mi s aitas kaasa aedl inliku e luvii s i arengule. 1920.-30. aastatel kuj unes Eestis valja Ll US "kodu " moiste, mis katkes e ndas i.ihe- kahe korteriga iUire li nn a "om a maj a", roh elusse uppuval krundi!. Se Hist ideoloogiat arendati edasi ka no ukog ude pe r ioodi! , kui g i juba lapse lt nonneeritud tin g imusle! - ltii.ipprojc ktide rake ndamine kindla SLl llI'u se ja planeeringuga kruntideJ .

Emlille Kuil'usllllllualll ee. IIfiiid Tallillllllliil/(ll'. V(lSakllllee.\路enll/s Rill/hi pood. FolO 1920. l H CSI.

II maailmasoda (1940-1944) Kui g i II maailm asoja ajal ehiluslegevus linnas taielikult soikus, muulsi d soj apurustused Kuressaare tan avapilti margatavalt. 194 I. ja 1944. aasta sUg isel oli lahingutegevuse kaigus taieliku lt havinud 4 koolimaj a, 29 e lumaja, 7 tOOlmi s- ja Lihiskondl ikku hoonet nin g 38 korvalhoonet, osalisell purustati ko ik kolm Pod uste joe sil da. Li nnapi ldi st kadusi d es indus lik Room assaare mudaravi la, MLihleman ni tuul eveski ja rannahoon e, osa puru statud hoo neid (end. gUlllnaas ium , politseiva litsus, e lekt rijaam j m1. ) sa id hilise ma taastami se biigus hoopis te istsugusc viil imllse. K5 ige rohke m sa i kan natada Tallin na tanava alguse hoonest us. AIgsell paiknesid majad molcma1pool lana vat Likstei sc korval. Linna hoivami se l Punaarmee pooh J 944. aasta sUgisel polesid miltned kes kl inna majad Illaha, taie likult havis id kak s es ind us likku kah ekord se t Li h iskond likku hoo net. Viimaste asemel ha ig ulab tanavapildi s praegugi ttihimik.

Soja ajaf hiivill lld IWol/ete varcmed Tal/iII/tO tiil/aval. Foto 1944. a.

14

Soja lopus algas hoonete intens iivne andmine okupal siooni viigede kas utu sse, kes hoo limatute valdajatena teki tas id e rit i vanalinnale korvam alut kahju. ScI perioodil chitas id sojavae lased Kuressaarde ka es imesed barakk-tiiLipi elamud.


Noukogude periood (1945-1991) Plirast soda, mil kogu rii g is toimusid iilesehitu stood , koostati linnale aastatel 1957 ja 1961 esialgscd generaalplaanid. Ellu hakaIi viima 1970. a. "Eesti Projektis" koostatud linna gcncraalplaani. mille autoritcks olid H. Sepp ja I. Luhlhein. Planeerimise pOhieesm~irgik s oli linna tsoneeriminc elamu-. puhke- ja tooslusrajoonideks ning uue liiklusskeemi koostaminc. Planeerimisprojekt, mis on olnud kUlli kaesoleva ajani linn aeh ituse aluseks nagi cUe linlla terrilooriumi olu list laie ndamist. Esimcscd suure lamud ehitati soj a aja l ttihjaksjaanud kruntide le (TaJlinna, Uus, Garni soni , Pikk ja Poik tn.) Need juhu sJiku lt

paikncvad suu rcmuhul ised hooned on seni harmooni lisell arcnenud viiike linnas voorad. Sci ajal valitsenud vabaplaneeringu pohimotcte alusel rajati suuremad sektsioonelamute grupid Smuuli ja Vall irnaa t~inavate piirkonda. 1984. a. koostat i arhitekt I. Raua pooh "Eesti Projek ti s" csmakordselt terviklik planeerimisprojekt Ida-N iidu suurelamurajooni viiljaehit<'lmiseks. Noukogude ajal jtitkus arhitekt E. Lohu pooh juba varem planeerilud individuaalelamurajooni hooncstamine linna idaosas. Vastavalt ajaslu nouctcleehitati eramaju ttitipprojektide alusel. Aegade jooksul on need piirkonnad muutunud hasli hooldatud haljastu sega Odusateks aedlinnaosadeks. Toostu srajoo n planec riti linna pohjaossa. Eriti intensiivne 1OoStuskomplekside ehitamin c toimus 1970.-80. aastatel. Enamus Saarcmaa su urematest tootmi scttevotetest koondus Kuressaarde. Suu rcmad ko lhoosid plancerisid oma keskuscd kas linna voi selle piirile ("Saare Kal ur"'. Kaarma kolh oos) . Kllressaare elanikud rnoodu sta sid peaaegu poole kogu saare cla nikkonn ast. Sec omakorcla tin gis vajadlrsc linna in frastruktuuri arendam iseks. Sci ajal ehitati palju vajalikke lihiskondl ikk e asutusi nagu koolid, lasteaiad , kallbarnaja, kultuurimaja, postk ontor. saun. autob uss ijaam, tcenindu skornb inaat, h:.liglu juurdechiti s jm. Aina irltensiivscrnaks mllutu va aUl oliikluse vahendami seks kesklinnas ehitati ringtee. Ehitusala suuurenes ligi kolin korda. Kuressaarc linna arengus oli see Oks ehitu smahukarnaid perioode.

Vaade /illlw pohjapoolsele osale. Talli/llw lamll路ale. mille S1ll1l1(l$ lillll Noukogude perioodif joudsallllrelll's. FolO /980. a-Iesl.

Ulste{led "7imlte Roosi " elamurajQ(J"is. Adlilekl A. Aa.mUla. Folo /980. (/-Ies/

N(jllko8l1til' perioot/il hiil'isid paljud pel't'lIIehelll lIjalooliset/ Iwolled. FOlo 1970. (/路/esl.

Ajaloolise arhitektuu ripiirandi kaitscks kehtestaLi 1973. a. vanalinna kaitsetsoon. Restaurcerimisealase eduka LOO ecst palvis Kuressaare 1980. a. Noukogude Eesti preemia.

Eesti Vabariik (alates 1991) Eest i Vabari igi taasiscseisvumi se esimestel aastalel seiskus ornandija maareformi tonu uuschitus linnas. Olulisemaks kui varem rnuuIus olem;:lsolevate hooncte renoveerimin e. See tingis ka vajaduse poorala suu remat Llihelepanu ajalooliste linn aosadc chituslradilsioonide siiilitamiseic. 1996. a. toimus ta:.lnlasle kaasabil SAVE sOstcernil ba'iCcruv linna hoonete vaartuste hindamine, rOLogrJJeeri mine ja kaardi stamine. Seda toodjatkab kaeso lev linnaatlas. Vanal inna arhitektuurivtiiirtuste sailitamise eesmiirgil asutati 1998. a. Kuressaare Vanalinna Sihtasutus.

r

M e,-euiim e lil/l/aosfI

" TIlII/t~

Roos". Tiiiipellllllliprajekti all i/meslflllld Illite

lIr1,itek'U/1 rsel l' kllju/ltJll sviit etegll. A,-hitekt A. AlUllloa. Fa/(} / 980. lJ-le.~I.

Tiiiipelolll/ld TlIlIilll1(l liill(/v(/i.

Foto /980. a-lest.

Linna alraktiivsemaks rnuutmise eesmiirgil on Hihtsaimaks Olesandeks seatud Kuressaare kunagisc kuurortlinna maine taastamine. Lopetali reovete I jargu puhastusseadrnete ehitu s, laiendati Roomassaare sadarnat. Koostat i puhkeala delailpJaneering, mi lle alusel ehilaLakse Tori lahe aarde supeJrand ja jahisadam. Piirkonda on planeeritud chitadajahtklubi, rannakohvikud, hoteJlid, spordiehitised jm. Kuressaare on taas avanemas merele. 15


Linnaehituse kooslused Linnaeh itu se kooslused on valitud eesmargiga tutvustada Kuressaa re vaa rtu sl ikke ja erinevaid linnaosi, lan avai d, kvarta le id. Linn ach itu se koos lused on jagat ud kolme gruppi: limwmiirgid, li111101ll1lSirid ja lillllakujulIdid.

Limwmtirk on visuaalse lt si lmatorkav, arh itektuurselt vaartus li k ni ng se lge lt cri statav kujund li n nap laan il, omades tlihtsat kohta linnaclus. LillI/ali/lister 0 11 kindla funk tsioo ni, ajaloolise tausta, tiiUp ili se hoonesl usviisi ning valjakuju nenud plaanistruktuuriga linn aosa.

Lil1llakujlllld on tUUpi linc , tervik lik ja a rhi te ktuurse ll vaartuslik linnaruumi osa linnamustris.

Atlases kirjcJdalakse koos luste ise lootnulikkejooni, mi s vajavad sai litami st ja edas iare ndami sl, arvestades valjakujunenud lradilsioone.

Linnamargid Lossi ja Taflillfw tiinav. Keshiiljak

Lil1lwehitl/se koosiliste paikll emise skeell/. Lillll(lllllirgid ja limwIIIlIstrid.

M 1;20000

Kind/us

Linnamustrid

Vallalillll

16

Pllh kea/a

Aedlillll

SlIlIre/(llIIlId


Linnamark Kindlus Kuressaare vaartus likumaks ja pilkupiltid vamaks ehi tusmalestiseks on vana kindlus, mille lUumiku moodustab keskacgne linnus.

Kuressaare lahe kaldal paiknev lin nus-kin d lus koos teda umbri tseva parg i ja al leedega o n linna peam isi ja armastatumaid puhkcpiirkondi . Kogu kompleksi muu dab veelg i atrakti ivsemaks korval asuva rannapiirkonna taasel ustumine supelran na nin g j ahisadama vaIjaeh ilami se naol. Kuressaa re pi iskopi lin nus on Eesti ilk s haruldase ma id a rh ilck tu urimai es li si, ain us terv iklikult sailinud ki ndlu se hiti s Batti riikides. 1227. a. ali stasid saksa ri stis6d ij ad Eesti viimase vaba maakonna Saaremaa, mil lest suure m osa Hiks Saarc-Ui.ane pi iskopkonna koosseisu. Pii skopkonn a si insete valdu ste kaitseks raj ati vaidetavah saarl aste kindl ustatud sad am a koh ale konvendihoon e tUUpi Kuressaare linnus. Varasema e hitu sloo koht a on ava ldatud mitmeid se isukoht i. 1970.-80. aastate l linn use restaureerimistoid juhend anud arhi tek ti K. Al uve arvates ee ln es konvendi hoone le 1260. aastatel rajatud to rnlin nus (hili sem Pi ka Hermanni torn) , mi s hiljem lUlitati konvend ihoone koos se isu. Teise teoori a ko hase lt a lgas e hitus Sturvo lt i torni st j a kulges enam-vahem jatjepidevalt umbes 40 aastat kllni hoo ne va lmimi seni 1380. aas tatel (A. Tuu lse ja V. Vaga). Esma kordselt o n litltlu sest kroonikai s jllttu 138 1. aastal, es imene lin tlu se ni me main iv urik parineb 1384. aastast. Saaremaa dolom iidi st ehitatud konvendi hoo ne koosneb ne ljast kolmekorruselisest hoonetii vast, mi lle keskel asub ruudukujuline siseou. Hoone pohjan urgal korgub seitsmekorru se line St urvo lt ehk Kai tsetorn , idanu rga l saled amja ko rgem Pikk He rma nn e hk Vahito rn. Ehit ist ise loomu stab ra nge su letus ja dekoratiivsete elemenlide puudumine val isfassaadil. Su hte li se lt lihtsa ll kuj undatu d ke ld rik o rru se l asusi d pohi li se lt lao - ja abiru um id: kook , olleptllulikoda, sooja ohu ktittesUsteemjms. Suurejoonel iselt on valja ehitatud peakorrus. Sise hoo vi Umbritseb kolmest ktiljesl koiki peakorruse ruu me Uhendav gootilike ristv6lvide ja teravakaarsete akendega ristikaik. Lounatiivas paiknevad esinduslik kapiitlisaal ehk pidurefektooriumja k6rge v61vitud laega kabel. Kabeli loodeseina on mtiUritud 14. saj. esimesesLveerandi st parinevad Tallinna meisrri ie Reynken ile omi statud vappepitaafid: pare ma l pii skop Johannes III Orgase, vasakul Joh annes IV Kieve ii ning keskel pii skopkonnaja tihtl as i linnuse kotkakujutisega vapp. Sailinud on ka algne altarilaud. Loodeti iva kolme suhteli selt li htsamalt kujundatud saali , mille seintel on eksponeeri tu d 17. saj. II poo lest parinevad barok sed vappepitaafid , peeta kse pii skopi elu ruumide ks. Kirde- ja kagut iivas paiknevad dorm itooriumi d ehk magami sruumid . Si lin dervo lviga galerii ja pui tlagedega saalruumidega Ulakorru s oli arvatavast i moeldud meeskonnale ja teenijaskonnale.

KllrCSS(l(lre kind/woo Aeroforo /987. a.

". ~ ' ''0路'路 路 .

' ..

I~

.,'

~路~~~1} .

~:'j

..

-'Kuressaare kind/us /6. saj. keskel. Arhitekl K. Alulle rekollstruklsiooll.

liibiloige kindluseSl ja selle umbmsest

17


.'

.

-.

'

• •' . J

,

..

. ' ~

'",

Val/de Kllre.~s(l(lre lil1llll sele. F S. Slemi lilo 19. saj. ke.\·k/Nligasl.

Algscl l timbrit.ses linnu st madaJ ringmtiilr, mis asus konvendi -

hoonele liiga liihedal. Uus 625 meetri pikkune, poolcsaja las keava !ling nankeerivate tornidega varustatud eclr in gmtilir valmis 15. saja ndi 30. aaslaleks. 17. saj andi kcskpaigaks olid taanlascd Limber eci rin gmililri raja nud lTluld valli dcst ja -bast ionides t !ling mcrcvcega ttiidclud laiasl vaJl ikraavist koosnenud kindlustus te voondi. Seega oli Kuressaare piiskopilinnus kujunenud kindlu seks. P6hjaliku[t moderniseeriti kindlust ROOIsi ajal. 1676. a. ehitati

cnd ise P6hjabastioni sis septHisu asemel

lIli S

.'.

juu rdepiias liibi

k irdeku rtiin i. 1684. a. valrnis fortifikatsiooniinsencr E. Dahlbergi

projckl. mi lle aluse llOil1l11S Kurcssaarc kindluse moderniseerimi nc kuni sel le kapilul ecrumi se ni vcnclastcle 15. seplcmbril 1710. Rootsiacgnc kindlustussusteem on p6hiosas sailinud tanap~ievalli.

-= Kllressaare killdlilse seisllkord piim.w 1711. a. iil/kill/isl. Osa G. erO/lS/edri kOOSlat/Il/,J/(I(ll1isl. Origillaal ROOHi Sijjaluhiil·is.

171 I. 3. 6hkisid venelased bastionid , p61engus said tu gevasti kannatada konve ndihoone katu sckonstruktsioonid ja ulemine korru s. 1783 . <1. ku stut ati linllu s 16plikult kindlustu ste nimckirjast, kindlu st aga hakati 18. sajandi Jopul Yene voimude poolt tosise lt taastama. Aastail 1788-93 va lllli sid konvendihoone ees asuvad uhekorru seli sed korgete kelpkatustcga garnison ih ooned, moodu stades koos viim asega omaparase arhtektuuriansamb li. Kogu kompleksi ilmeslab veelg i majadevahe line k5rgete poslide ja iaskeavaimitalsioon idega paekiviaed ning puramiidja katusega rataskaev. 1834.3. Kurcssaare kindlus li kvidceri ti ja muudi kahe aasta p~irasl Saaremaa Ri.ilitclkonnalc. Ruume kasutati juhus li kult, vallide voodcrdist veet i ehituskivideks. Aastai l 1904-12 toimusid linnuscs p6hjalikud restaureerimistOod. Taastati KailseLOrni ul e mi sed korrused , ga leriide v5 lvislikku , akende raidraame; kapiitlisaalija donnitooriumi seinad kaeli pu ilpaneeli, perandad parketiga; osadessc ruumidesse eh itati kahhe lahjud ja kaminad; lammutati konvendi hoone ees olev mass iivne garnisonihoone. T66de 16ppedes asu sid linnuse ruumidesse rtii.itelkonna kantselei, vaeslaste kohus, krediidikassa, ulem kiriku cestseisja arnet, muuseum jnc. Eesti Vabariigi ajal sai kindlusc valdajaks es ial gu Saarc Maavalitalatcs 1934. aastaSL1inn. Linnu ses asus Saaremaa Muuscum , ga.rnisonihoonetes erinevad asu lused ja korterid.

S llS,

18

Ollvirseride lIorJlled 1i11111f.{e ees, l'aslIkpoo/l1t! /wi/mil/ali 1910. a. limlllse res/(lIIreerimisWikie ajal. Foro 20. saj. ll/gllsesr.


1968. a. alustati kindluses arhitekt K. Aluve juhtimisel p6hjalikke restaureerimistOid. K6i gepealt restaureeriti peavaravakaik, osa ki rdekllrtiinist, Idabastion ning SuurttikilOrIl. 1970. aastale II pooIcJ kandus l5ade pearaskus linnusesse ja 1985. a. suvel anti keskaegse ilme tagasi saa nud hoone valdajale - Saaremaa Muuseumile i.iIe. 1980. aastate II poo lcJ ja 1990. aastatel restaureerimist55d jatkusid: taastat i P6hjabaslio n koos esialgse varavakaigll j a silJ aga ning kurtiinidesise- ja valismtiti ritist, restaureeriti peasissepalls ja osa garn isonihooneid. Taas on paevakorda t6usnud vallide ning vallikraavide puhastus- ja korrastust55d. Tana paeval on kogu kindluse kompleks Saaremaa Muuseumi kasu tuses. Linnu ses paikneb muuseumi ekspositsioon, vahelduvad eriilmelised nlii lUsed, toim uvad kontserdid ja etendused. Endi stes garnison ihooneles asuvad kantselei ru umid , fondihoidla, 155koda j ms. Suvcpc riood il toimuvad kindlu se hoovis teat ri ete ndused, kontse rdid, spord iv5istlused jm. vaba6hu tiri lused - stindmu sed, rn is loovad selle kau ni arhitekluur i- ja ajaloo malestise me ie igapiievaellu.

LiJ1llf/se kapiillisaal peale 1980. a-Iel (Oilllllllll(/ resitwreerilllisldid. Kwmile gooli volv i degll 1'1111111 011 lallll heale akllslikale k(l$ul(ll(lv .wllrepiirt/sc kltlSsikalise II1ll11Sikll kOlllserdiSll(llilla. FolO 1998. a.

Linnus-kindlus on taastalava puhkcala siidameks. Rajatav su pelrand koosjahisadamaga ann ab v5imaluse tiha mitme kesisc maks vaba aja veetmiseks, muutes kogu piirkonna veelgi ak tiivsemaks alaks. Randa planeerilavale uusehit iste - jahtklubide, rannahoonctc ja hotellide arh itektuur peaks olema koosk61as linnus-ki ndluse kargc monumentaalse vli li siImcga. Ju st vaade mere ll peaks jiiiima ka edaspidi r5hutama kind luse Olimuslikkust linnasi luetis.

Lilll111Se "oov 011 klljlll/cllud Kllressaares loimuva/e vabaallllurilusle meelispaigaks. FOlo 1980. a-leSI.

1980. a-lei

r estallreerillliSlijdde kiiiglis /(I(lst{lIi arhilekl K. Aluve jool/isle jiirgi kOllvemlihoolle jassaatiil lliiraval kaiLSev langevore ja lIoolekmla. Falod 1980. (I-test ja /998. tl.

VlIatie re.\路tOllreerillld kagllkurliinile. POlo /998. a.

Vaade limll/sele ja elldi.\路lele gt/mi.mllillOollelele. POlO 1998. (I.

10;111111111(1

V(/(lt!e KllresS{/are lilllllls-killdillse/e Kllllrhoone lomisl. Esipl(llillil Polljabaslioll ja SlIlIrtiikilOm I/ing kindlllse algI/e. /{WSUUIlt! sissepiiiis. POlO /998. tI.

19


Linnamark Lossi ja Tallin na tanavad Tallinnaja Loss i tanavad moodustavad koos Keskvaljakuga iinn a tuiksoonc. O ma arengu lt liitu vad need kaks iihiseks peatanavaks, mis tihendas ajalool iselt Kuressaare li nnust idapoo]sete tagamaade ja mandrilc viiva tcega. R6hutada lu1eb ajaloolist jarjcpidevust, scst labi aegade on neile kahele tiinava le koondu nud Kuressaare linna aktiivne igapaevaelu. Tanavate sotsiaalne ja tihiskondlik iseloom ava ldub nimedes. Tall inna Lanava end inc nimelUs Kubermangu viitab asjaolule, el

see vi is omaaegsetesse Eesti ja Liiv imaa kuberman gu kes kustesse suu ndu vale poslimaanleeie. Lossi tanava nimetus on tu lnud sell est , et tavak6nepruugis kutsutakse linnust tihti !ossiks , mille juurest tanav alguse saab. Lossi ja Tallinna tanavad olid algselt j6ukate linnakodanike, kaupmeesle ja aadlike e lamute p iirkonnaks. Siin asus id ka Illhtsamad tihiskondlikud hooned: Saaremaa RUUte lkon na hoone ning kohtumaja, samuti kaks kirikut - Nikolai 6 igeusu kirik ja Laurentiuse luteri kirik.

Vl/l/de Tallimw ja Lossi

20

/(jlll/Vale/e. Aer%lO

/930. (He~路/.

Tallinnaja Lossi koos Kitsa tallavaga olid kuni 19. saj. J6pukiimnenditeni linna idapoo lseimateks tanavateks . Suh leliselt laiade l tanavatel paaseb arhitektuurne iildpilt has ti m6j u le. P6himahus on tegemist iihe- ja kahe kordsete k ivihoonetega, mis on rajatud Uinavajoonele. Kinnislud olid sumed, ulatudes Jabi kvartali ja moodustades omaelle hooneteansamble id .


Loss i tanava arhitektuurne tild iIme pari neb va ldavalt 18. saja ndi st. Tanavaaarseid krunt e ise loomustab aadlie lam u kompl eks ile omane kompositsioon: esindusli k peahoone ja tagas ih oid lik k5rvalehitis moodustav ad tihtse ansambli . Hoonete juurde kuu luvad suured polispuudega oued . Krundi seob terv ikuks seda piirav korge paeki viaed. Ajalooline hoonestus koos tanavaruu miga on enamikus sailinud. Silmapaistvamad ehitised kuuluvad klass itsi smi perioodi: hoone le fassaadid on kauni statud pilastrite j a kapitee lidega, neile lisanduvad vaiissei ntei ning frontoonide l omamentaalsed raidkiv ist re ljee fid , konsoolid, karnii sid , ak naraamistused. Vaga muljetavaldavalt moj usid esifassaadidel raskeparasrele dolo miitsammastele toetuvad rOdud, mis aegade jooksul jaid liiklusele ette ja seet5ttu korvaldat i. Peatanavale kohaseh o n dolomi idist varavapostid ku jundatud sarna kaunilt kui hooned.

Los.~i

lallav. Foro 1928.

Q.

Lossi lallav. Foto 1998. a.

Hoollele miljool'iiiirtltSIE phum. M 1:4000

Saaremaa RiiiilelkOlllw hOOIlE. F S. Stemi graviiiir 1859. (/.

Lossi tallavo. fromaall'oade.

21


Tallinna tllnava Uldilme o li kuni II maailmasojani samuti klassitsisllik. Siin on piisavalt sailinud hooneid, mis annavad aimu end isaegsest tanavapildist. lseloomulikku tanavaseina naeme Laurentiu se kiri ku poolses kUljes, kus asuvad endised aadlielamud ja praegune piirivalve le kuuluv hoone. Ka siin on lanavajoont rohu lamas paekiv iaiad. Tallinna tanava ajalooline hoonestus 16peb nn. Ruubi poe juu res, kus tanavsein on 16hutud ja vajab asjatundlikku taicndamist.

Tal/imw tiJl/av. Foro /930. a路test.

Tallimw tiinav. Foro /998. (/.

1944. aastal hllvis suur osa Uinava ehi listest, mida e i taastatud. Raekoj a k6rv ale rajatud valjak muudab tugevasti algset struktuuri , kuna varem ol i siin Uhtlaselt hoonestatud tanavasein. [960.-70. aastatel ehitati lUUpprojektide jargi Tallinna tanava llarde uued hooned (kultuurimaja, kauplustega ttiUpelamu ja veetorn-elamu), millel puudub seos ajaloolise tanavaga. Koos uu te ehitistega havisid vanad krundid !ling p5lispuudega aiad jaoued.

HOOllete VOllIIste platlll. M 1:4000

(/_.:;-~\~"':5Y~ _ . .t-p-.. Tallilllw liinav. Foro 1920. a-test.

Tallimw fiillava frolltaalvaade.

22


Keskvaljak Kuressaare K esk va ljak hakkas kujunema linll a uueks kesku seks

17. sajandil, seoses uue kiriku ja raekoja eh itamisega. Aj aloo li selt asus siin linlla peaturg, mida peeti valjakul veel kaesoleva sajandi 30. aaSlate lopu!. Keskvaljak o n Tall innaja Loss i Uinavat li ige ndav komposit siooni line kesc. Vanimal e sa ilinud hoonete - raekoja ja vastas asuva vaekoja - asend linll a peavaljakul on laanemereaarseles lin nades levi nud kcskaegse paritoluga linnaehitusl ik vote. Va ljaku silmapaistvam hoon c - range ja lihtsa arhi tektuuriga raekoda -Ioikub tugevalt Wnavajoone sissc. Olej aanud , valdava lt 18.- 19. sajand ist pa rin ev ad erineva korg use ja arhi tektuuri ga hooned paik nevad tiheda lt iik ste ise korval tana vapiiril , Iuues valjakut piirav a hoonetesei na. Tallinna llinava poolt vaadatuna aaristavad valjakut nn . Holostovi kvartali majad , luues monoli itse ja tagasihoidliku fassaadigrupi. Raekoja ja Loss i lanavate s uunalt vaadatun a avaneb pil kupUUctev j a huvitava mitmekihilise arhitektuuriga valjaku kUl g, kus asuvad kaup lu s "Edu", vaekodaja turuhoone.

Keskvaljak. AerofolO 1994. a.

KeskvaljakulL vo ib jalgida kah te valj ak uiaienctus L. Saare Maavalitsuse esine plats, kus asub Vabadussoja ausammas, on ajalool ise ll kujunenud va ljak uruum . Samas Kuressaare Linnvalitsuse ees asuv vaba ruum o n tekk inud seal asu nud hoonete lammutam ise tagajarje l, mistottu Keskvaljaku tervik lik ruumimoju on lohulud. Er ilist tahclcpa nu vaar ib see, et Kes kvaljak on tanaseni jaanud linna kesku seks. Va ljaku tahtsust rohulavad erineva funkt siooniga hooned: kauplu sed, pangad, bUrood, admi ni stratiivhooned. Jarjcpi devust Whistab seeg i, ctnii linna kui ri ig ivoimudele kllulu vad ajaJoo lised, algse fU llkt siooniga hooned: raekoda , maavalitsll s, kohtuhoone.

Ke.~kviiljakll

klljll iseiOOlllusravlId skeemid. /IIis 0/1 kooslatlld 1681 .. 1747., 1999. a. li/!/Ulplaanilie alllse/. TiinapiievlIl on t/jaloolille terviklik I'liljakllrtllllll Tt,flilllw Ilin(lv(11 aswllul Iwonete hUvinell/ise fulfil 18ll11ll1d.

路-"'l" ,,::.. 'i":"

"

Keskvaljak. F. S. Stem; graviiiir 1859. a.

Perspektiivvaatle Keskvaljakule.

1990. a. lIrhitekt T Reinll l)(Jolt koos/(lwd Keskviilj(lkll iiiirse kIIarlali hooII estamise kava. Kvarlalisse 011 1)lallcuillld kallballdllskeskllS. hotefl. kill路 tUllrikesklls. /IIis llloodllstavad tilleda jalmviu/I'alilllw/ise rtlllllli. Parakll ei ole li/ga sl/Ilrejoonelille plaall olnud teos/atav.

23


Linnamuster Vanalinn Esialgne lin naline as ula hakk as arenema Kuressaare linnu ses t valj a viivate peateede aarde. Nendeks on Pikk {anav, mi s Ohendas linnust U Uine-Saare maa aJadega ja Lossi ta nav, mis viis IdaSaaremaale. 17. saj. I poolel kujunes administratiiv ne ja kauban duslik linnakesk us Tall inna ni ng Loss i tanavat Uhendava ull e peavaljaku aarde. Kuressaare vanalinna tanavastruktuur, mis kuj unes 16plikult vaij a 18. sajandil on seJge lt eristatav uutes t, hilj em rajatud linnaosadest. Tanav avork, mis iihendas tekki va li nna es imesi kasvuringe, arenes st iihili seh, ilma ki ndlaehitusliku plaanita. Vanalinna pl aa ni struktuur i ise loomu stab tanavate look lemine, hargnemine, ebaU htlane laius ni ng nende hargnemis- voi ristumi skohtadesse kujunenud kolmnurk sed valjak ud. Li nna Uinavavorgustik meenutab Saare maa ttitipilist sumb ktila : tanavate kulgemises valitsev nailine juhuslik kus on ting itud lii kumissuundade j a sihtide muutumisest sajandi te jooksul. Kuressaare van alinna tanavad on vane mad kui ne nd e aares paiknev hoones tu s. Aj aloo line tanavavork on sai linud peaaegu muudatusteta tanapaevani. Seetottu on selle sai litamineeriti olul ine.

Hoonestuse mahuli ne s truktuur on linnaline: keskuses on ehitised korgemad, krund id vaiksemad. Siin on hoonestust pidevalt tihendatud. Aareli nn a avaramate l krun tidel paik nevad mada lad majad horedama ll. Tavaparane Kuressaare vana li nna maja on lihtsa ristkUlikukujulise pohiplaaniga. Korge viil- voi kelpkatusega kiv imaja mojub raskeparaselt, meenutades reh ielam ut. SUmmeetril iseltlahen datud fassaad id on kuju ndatud lakoonilise lt. A.are linn a puitehitisi iseloomustab inliimsus ja detailirohkus. Vanalinna m ilj ood kujundavad vaik esed detai lid , mi s kooskolas hoonetega loovadki Kuressaarele omase linnapildi. Tahelepanu vaiirsed o n korged paeaiad ning hoonete fassaade ja p iirdeaedu kujundavad dolomiitdetailid. Kruntidel pa iknev korghaljastus on kivisele linnalc roman tiliseks taustaks. Kuna vana linn on kujunenud il ma planeer inguta ja linna hoonestus on korduvall havinud voi Umberehi tatud , siis ci ole siin voimali k eristada tik steisele sarnaseid kvartaleid, tanavaid ega hoonetekomplekse. Kuressaare Linn aatlases on esitatud vanal innas paremini sailinud tervikl iku arh itektuurimi ljooga, erii lmelised nin g linnaehiluslikult vMrtusli kud kujundid.

VallalilllW liillavale skeem, klls 011 liihi~'ralild liinavate hargnemiskohad ja kollllllll rksed viiljakufl. M I: 11000

Vanalimws paikllcvad ajaloolised /lOOl/ed liilwvajoonel. Kilsm' /iil/av. Folo /998. a.

24

Vmwlilllla lGllava liiiipilille fdbiloige, lIIis ise/oolllllslab IlOollcle paikllemisl liinavajoolle sllhtes.


Linnakujundid vanalinnas Pika, Kauba ja Tolli tanava hargnemjskohad Vanalinna kilsaS le le ja koveratele tanavatele loovad avarus l tanavalaiendused ning ko lm nurksed vaijakud tanavate hargnemi sv6i ri stumiskohtades . Tanavate hargnemi skoha l olev krUllt o li tavaliselt piiratud korge paekiviaiaga v5i asus seal maja. Viiljakule te rvik likul e ruumim6jul e ai tab kaasa timbritsev hoonest us. mille mastaabiUh tsuse sail itamine on Uiht is. Kahel suu remal platsil on sailinud linna kaev. Uib i aegade on neis koh tades peelud turgu.

Olulised on vaIjaku le lt ava nevad vaated hargnevate le tanavatele. Es itatud Pika Lanava nailel on tanavaruum vanalinlik. T anavat aaristavad tihekordsed viilkatustega kiv imajad , mis ei do mi neeri, vaid moodustavad koos halj astusega tihlselt kulgeva tanavajoone. To ll i tanava suun a l aSlIvad lIued hooned on korgemadja tanavasl eernal. Tiitipiline lanavaruum on siin 16hutud.

Pika JU Tolfi Iiinav(1 hargnemiskohw iseloollwsr{/)Iad Kuressaa re v(llwlinna miljoo klllS~'ikllfised elemelldid -liinal'ale Iwrgnemiskohaf ofellal knmri piirab paekivisr aed, mille raga Oil hafjasUltud au. See 011 iib vaheseid sdifimuf origillaal.'ieid lahel/dus;. Foro /998. ll.

Hoonere miljooviiiirlllsre plaaf!.

Hoof/ere valluste plaan.

M 1:4000

M 1:4000

Perspektii vvaade elldisele sarve 111m/e.

Tolli. ulSleaia j a SlIlIr-SlIdama rill/a va risrllllliskolw/lISIlI' vii ljak kllevuga. elldine S8n 1e IIIrg. FOIo 1998. a.

Vaa de Sorlie II/nile Tolli fiil/avail. Foro 20. saj. algusesl.

Pika ja M. Korberi liillallate Iwrgl/emiskO/II. Foro /998. a.

25


Kohtu Uinav KohlU tanav, mis kujunes valja 17. saj. seoses uue linnakeskuse tekkega, kulgeb Keskvaljakult Sm uuli tanavani. Nimet us viitab seoluse le kohtupidamisega. Legendi j argi asu nud tanaval kohtumaja ja selle lopus kaagiga hukkamispaik. Tanaval elas vanas li palju ktisitoolisi: pagarid, kubarategijad, plekksepad, maalridjne. Ta.hetcpanuvaarne on tanava looklev ku lgemisjoon, mis an nab iga poorangu jarel uue vi suaal se elamuse. Ko htu tanava arhitc kIuume ilme on mitmekesine. Siin v6i b eraldada kolme erineva hoonestusviisiga paremini sailinud miljoovaartusega 05a. T anava alguses moodustavad tihedalt asetsevad uhe- ja kahekordsed kau plusehooned j a kivi st aidad tanavaseina , mida ilmestavad uksikud p6lispuud. Tanava keskele jaa.b klassikalinc Kures5aare vanali nna Hinavapil l - hooned asetsevad pik iku ljega tanavajoonel , ne id uhendavad paekiv iaiad, mi lle taga kasvavad p6lis puud. Massiivse id ilhekordseid kivi- ja puithooneid katab punane kivikatus. Tanava lo pp justkui avarduks ja laieneks , luues mu ljc, e t lii gutakse linnast maale. Uhekordsed puitelamud on siin paigutatu d tihedasl i ilksteise k6rvale, tOljudes halj astuse ouede le. Ttinavapilt on selles osas avaram, maalahedasem kui tanava alguses. Kohul38. Foro 1962. a.

Kohul 17. FOIo 1971. a.

Kallba rlillflll. Foro 20. sa). {llglIsesr.

26

Kohul /iill{JII. Va:wkul elldille Kllressaare Merekooli Iwolle. Folo 1905. Q.

HOQII('/e

V(/ll ll~路re

plaanid. M I: 4000

K(luba lii/wv. 1:"010 1929.

Q.


Kauba tanav Kauba Uinav ku lgeb pa rall eelse lt KohlU tanavaga. Nende tekke aegja pohjused on sarnased. Kauba lan av on labi aegade olnud linn a ~i rit a n av, kus elasid kaupmehed ja bisitooli sed. Vaadeldava Hinav aosa arhite kt uurne Uld ilme on ek lekt ilin e. Vahelduvad hoonele k6rgu sed , e hitu s mate rjalid , katu setUtibid , arhi tektuuri stiilid. Si in on es ind atud linna vane mad 17. sajand ist

par inevad hooned iabisegi hi lisem atega - klass itsistlikest

fas~

saadidest hi s LOri ls isti ike ekraan-fassaadiden i. Tana v on n ii sisu lt kui vaIi mu selt kommertslik , m6judes sellisena isegi veenvah. M61emal tanava l on palj ud ajalooli sed hooned havinud. Vll te ehi ti s le raj ami sega on lohutud vanalinnale tUUpil is t hoon estu sv i is i ja tanavaruu mi: lamedate katus tega uu seh it ised pa ik nevad ajaloo lisest Hin avajoones t eema l, on mo5tme ilt liiga s uured , nende ehi tus materj al ja fassaad ikujundus vanadest majadest liialt erinev. Seetottu on arhitektuurne tildi lme tanavate kogu ul atuses cbatih tlane.

Kohlll riil/Clva IOpp. FolO /998. (/.

Kohrll fiina va keskosa. Foro /998. a.

Kohl/l (iinava keskosa. Foro /998. ll.

,/

/

-t Ka fl ba liil/CIV. FOlo /998. a.

Hool/ere miljoiNiiii l"lllste p/aanid.

M J: 4000

Kohlll liil/iIVa algl/s. Foro / 998. a.

27


Kitsas tanav Ki lsas lanav, mis kulgeb paralJce lsc it Lossi tanavaga, oli kuni 19. saj. keskpaigani linna idapiiriks. Siit a\gasid Kaarma-Suurem5isa p61lud. Tanava hoonestus 0 11 suhtel ise h hiline, 18. saj. linnaplaanidel on marg itud vaid Uksikud aidad. Kogu lanavaaar oli kivitaraga piiratud. Kilsas t ~i nav oli piiriksja kaitsek s Lossi lanava aarselele krunt idele.

, ,

,l

<-

.':!'-

"

t ..

J

â&#x20AC;˘â&#x20AC;˘

- ...

-

Kilsas tiin(l\~ FolO 1998. a.

Tanav on su hteliselt kilsas, millest ka !limi. Kitsa tlinava va ncmat hoonestust iseloomustavad sailinud aidahooned, mis kuuJuvad Lossi Uinava ~ijrsete kruntide koosseisu ja h ilisemad 19. saj. p~irinevad puitelamud. Tanav on alguses ahtake !ling kivi ne, Illuutudes kind lusc poo lc liikudes rohelisemaks ja avaramaks. Si ill asuvad enamasti Uinavajoone le rajatud iihekordsed pui telamud, mille aiad on rikkalikult haljastatud. Piirkonna omaparaseks arhi tektuuripiirliks on romantiline nn. p511uvahi majake. Kesklinnale llihemas osas on tanavasein 16hutud. Kaubamajapoolne kUlg vaja ks kindlasti vastaspoolega samalaadse t hooneslUSt.

H oollete miljiiOvi.iiirtlfste plaan. M I: 4000

Perspei.:liivvaade Ki/Sale liil/tII'ale.

28

Noonete VlII/USle p[aall. M I: 4000

Kitm tiinava lillllllse poo/lle Foro 1999. {/.

(J.Wl.


Lasteaia, Pikk ja P6ik tanav Kirj e ldatavad lanavad on kujunenud seoses uue lin nakeskuse tek kega praegusesse kohta. Lasteaia oli algse lt ilmse lt Uheks uue Jin nakeskuse ja linnuse vahel iseks Uhendusteeks. Samas ti hendab

see Kcskvaljakut endise Serve turuga. Laslea ia on Uks paremi n i sa ilinud aja loolise hoo nestuse ja mi \jooga tanuvaid , mille omaparaks on tanavaruumide palj usus. Lookleva l tanaval avaneb iga l sammul lIusi vaalcid, mis loovad vahe ldusrik ka o lustiku. Eripara roh utab ka la nava c rinev la iu s, hoonete k6rguste vaheldus !l ing mitmekesine arhitektuur.

Lm"feaia Itil/{/I'(l a/glfse Jwolle.\'/lislik rohk lIselseb liillUVll parellllll poole/. kits plll'kllel'(ullS..mI piirincl'ad lwollelf. mille e!Jaiihtlalle p{liglllll~' liin(!v(!joonc slIlIle.l路 niiilab nende eakllsl. H oonell! elii/amiSI liinavojoonele lIak(lli nrJlldmo (Illes 18..wi /tjpu.I路. Tiil/{/I."a leisel kiiljel dOlllineeri/) klassilsis/lik kiviaed, lIIille laga k(m'ollad IJlJ/ispllllll. FOlo 1998. (I.

Vam/e Lnsleaia j a pijik

Hoonele miljiiijviiiirtlfsie pla(lll. M 1:4000

HOQlle/e vll/IIISle p/a(lll. M 1:4000

Pjkaja pijik lijllal'a /wrgm:miskohale on ojaloo/iself klljunclllld IlIIvilllva hoollclekolllp/eksiga vtiike harlll/. kits (lslfb iiks lIiilu:seid hiisrisiiililllld paekivj.w ke/dreid. Foro 1998. a.

Las/eaia ja Pika la ll ava riSllImis ko/wl aSl/b 19. sai piirinev I/Oolle, mille fib sissekl'iikudesl (lsetseb Iwrvaesillevall maj(l IIl1rgal. Klilli riSlI/llliselli Toili tiil/avaga on ulsfeaia 1i.inava vosak krilg Iw ollestall/(ilO. Se(ll aSl/b lillI/a val/jm park-haljasala //fl. "Maacki aed"'. Foro /998. a.

Iii/WI'lI/e

Iwrgllemiskohale.

29


SUlly-Poilu tiinov. Foro 1998. a.

Suur-Sadama, Vaike-Sadama, Suur-Pollu ja VaikePoilu tanava kvartalid A la, mi s moodustas omacUe ees linn a, peetakse p6hiliscll eesli 5005t kasiW61 iste ja Wildenbergi nahavabriku tot:Hajalc asulaks. Li nnaosa on nii planeeringult ku i arhitektuurilt ehitus lik tervik. Kaarjas lan avavork moodustab omaette kujundi, luues omakorda alu se pingestatud ristmike tekkeks, kust avane vad huvitavad vaaled . Kvartal on tlihistatudjuba 168 J. aastast ptirin eva l linnaplaanil. Sii nne arhitek tuurimilj ijij o n vaga stiiliUhtne. kuna 19. sajan di l rajatud hooncstus on p6hi li sel t sai linud. Hi stori ts ist likud Ghe- ja kahekorru se lised puitelamud, millel on palju originaalseid detail e, asclscvad tanavajoone l tihedalt uksteise k6rva l, jiittes ruumi puit asumitele iseloolllu li kc lc piirdeaedadcle ja varavatele.

NOOI/ele

milj(jijviiiirlll~路le

p!aan. M / : 4000

See 0 11 vanalinnas koige lervik Iiku rna lt sai li nud kvarlaJ j a vajab seetottu erilist tahelepanu.

/

Vaa/et! SlIlI r路Sat!ama lanava/e. FOlOd 1998. a.

.'.

Vaade Suuy路Sadal/lll. Vaike-Sadall/(l ja Vaike路Paflll riinava riSlmikll!e.

f/oollele vallllsle p{{/{/II. M / : 4000

30


Garnisonija Komandandi tanava kvartalid Paralleelselt kulgevate Garnisoni ja Komandand i tanava kujunemisel oli tahtis ro ll taaniaegsel kind lustuseh itisel, mis sai tak istuseks linna arengul e pohja Sliunas. Neil Kuressaares harva esinevail sirge il tanavail r6hutas id tanavajoont massi ivsed kiviaiad. Kesk-

iinnapoo lseles osades loovad erinevatest perioodidesl parinevad hooned vahelduva rUtmija kohati huvitava kontrastiga fassaad i-

gruppe. Terviklikuma tanavaruumi le iame Tal linna Uinavasse suubuvales Qtstes. Selle osa kvartalites on sailullud ajaloolised 5ueansamblid: peatanava aarde jaab esind uslikum peahoone, korvaltanava aarde, krundi tagaossa, majandushoone. Krunti piirab ja hooneid scob pikk paekiviaed , mille taga asub ha ljas tatud krun t SeHist hoonete paiknemi sl Iuuntide l on vaja igat i sailitada.

H oonel e miljooviiiJrtllsle plliWI. M /:4000

KOl/lwu/wu/i /ihwII. KureH(Wre 1I1111alilllW Wlla)lad olid samtlsel/ Suw"emaa kiilalifllawlfell! lillli iiiiri.rltllUd viillli.wlcm(lf(l paekh1i.w piirdeaedodega. FOlo 20. .wlj. al~lIsN;r.

VliljaviJle /798. (I. IiIllJaplaallisl. kus lallisla/lld lIIuldkindlllslusefl. //lis miJjulasid Gamisoni ja Komamlandi lanavale kujullemisf.

011

K omandalldi ranav. Erinevas/ ajasr parillevad ho(muJ loovad ko/1trasre. Foro /999. /I. Hoonele val/ liSle plaall. M I: 4000

Garnisoni lilnav. Til/Ja va iihle kij/ge piirab pikk paekivis/ (led. /eise! kfilje/ on madal ja lII(1ssiil'l1e kivisl ail. Fa/a /998. a.

31


Vaade KeskvOljakult HoloSlovi kva rtalile. FOIO 1999. a.

Keskvaljaku aarne nn . Holostovi kvartal Kvartal i kuj u nem ine o n otsese h seotud Kes kvaij aku tekkega 17. sajand il uude lin nastid am ikku. 18. saj andi l paiknes kvartali s neli eraldiseisvat hoonel, millest Oks on Hinaseni algses mah us saili nud. Jargnevate l sajandite l on hooneid korduvalt lammu tatud, timber ehi lalud ning kvartal it uute maj adega ti he ndatud . S uuremad tirnberehi tustood toimus id 20. saj . alg uses. Sell est aj asl parinevad Kauba lanava aarsed ehiti sed. 1930. aastatel ehitati koig i majade esi mese ko rruse ak nad su ure maks. Hoonete ko mplcksist kuj u nes uudne j a moodne kaubakes kus. Kvarla ii t nimelatakse tlinaseni rahva seas kaupluste toJleaegseomani ku Ho lostov i nimejllrgl.

Kui plaani liselt o n kvartali hoonestus tervik lik, sii s Ill ahul ise til es· eh ituse kohta seda be ida ei saa. Erineva korgusega Illajad on ehitatudja kuj un datud tul enevalt o lll ani ke vo im alu stest.vajadustest, mo tl emata se ll eie, ku idas need o mavahe l vo i naabe rhoone tega sobivad. Vaatamata se ll e le on kog u ko mpleks arhi te kt uurilt ni ng mahult neu traal ne. K vartal e i ole Keskvaljakul visuaalselt valitsev.

Hoonete miljii6viitirtllsre plaal/. M 1:4000

Olul ine o n Ho lostov i kvarta li ja seda umbritsevate hoonete suhe ning vastasti kune moju. Kvartali tagasihoid likud e hitised on neut· raa lseks taustaks Kaubaja Kohtu tanavatele asu vatele atrak tiiv· selllatele hoonetele.

Vaade Loss; tii/lavalt Holostovi kvartalile. FOIO 1999. a.

Noonere I'lll/Io·te plaa//. M 1:4000

Jargmistel timbereh itustel vo iks saili tada kvartal i j uhusliku kujunem ise mu lje. Samuli peaks arvestama iim britsevate teiste li nn aN umi kujunditega.

K6vera, Tolli ja Suur-P611u tanava kvartal Se lle aare linna eiamukvarlaii , mis on tahi statu d juba 17. saj andi ii nnapi aanil, vanemad hooned pari nevad 18.· 19. saj andi st. Ala vaari b tahelepanu seeto tlu , el si in o n sailinud ajalool ine hoonestusvii s ja krundijaotus. Majad paiknevad tanavajoonel tihedalt Uksleise korval. Kvarlal i keske l asusid vai kesed korvalhooned ning kobgi- ja puuv iljaaiad. T anaseks on mitmed Hinavaaarsed majad lam mutatud ja lanavasein auklik. Arhitekt U. Ari kese pool l kvartal isse projekteerilud Kuressaare I-I ooldekodu o n meeld ivaks nai leks, kuidas jargida ajaloolisl hoonestusviisi vanali nn as.

32

HOOl/ett milj6liviiiirtuste plaan. M /:4000

Tolli tiinaval asuv Kllressaare Hoo/tJekOl/Il. FOIO /999. a.

Hoonett v{mllstt plaal/. M /:4()()()


KuressO(lre kindlllsi iimbrilsev ala oli 19. sa). /I poolell; kim/ilise esplw/(wdiks. //lis h~a lliihUi vlIS ~ tagamiseks pid; Iwollesillsesl j ll kiirglwljaslUsesl vaba olema. 1836. a. kaOla.~ ki"dhls sojalise liihls/lse voimaldlldes IU/fIIlll piirkOllfla sell i.~t filllkisioolli. Foto 1990. a-test.

Linnamuster Puhkeala Kuressaare linna puhkeala koosneb kolmest omanaoiisesL, erineva

tilcsehitusega osast: Kindlus t timbritsev alleedevo rk ja li nnapark seal paiknevate tiks ikute hoonetcga l1loodusta vad kammerl i ku nin g romantili sc keskk onna. See on naide planeerilud haljaslUsesL Kuressaares. Pargi ja Allee

l ~inava id

v6 ib lugcda piiriks puhkea la ning vana -

linna vaheL Ne ile tanavailc on ise loomulik kuuro rdiajasl pari nev tihc - ja kahekord ne pu ithoonestus, mi s paik ncb Lanava lihel ktiljel. vastaspoo lel asub li nnapark voi allee.

Rand on Kuressaare ajaloos labi aegade al nud tah tsal koha l seal as usid kauba- ja hi lj em jahisadamad !ling kuurordihooned. Rann aala kidurale pinnasc le ei o le tekkin ud markimisvaarset loomulikku ha ljaslusl. Ala hooneslUs oli hore, voi maldades kindlusel linnasiluetis esile tOusla. Linna puhkea la on 1990. aaslatel saamas oma es ial gsel funktsiooni - ol la linnalahedaseks rannamonude ja veespordi harraslamise kohaks.

Rik lw fikllli pllilpilsid~ga d~koree足 rilud riidl/. Pargi 4. FO/o 1996. a.

Pargiallet. Foro 1998. a.

33


Park Hooncstuse ja ha ljastu se rajamine kindluse piirkonda hoog ustus 19. saj . II poolel, mil Kuressaare t5usis seoses ravimuda avastamisega Eesti kuurortlinnadehulka. Kuressaare pargi asutamise au kuulub linnapea H. von der Borgi le. Plan ee rimin e usa ldati Ri ia acdnikule H. Goggingerile. Pargi rajamiseks j a hald amiseks moodustati 186 1. a. pargikomitee. Mitmekiilgset abi osutas id linnakodanikud, annelades raha, istikuid ning andes rajamist66deks hobuse id ja veokeid.

Vabakujulisclt kavandatud park ho lmas praeguse linnapargi poh i05a, olles piiralud puiltaraga . Pargi pinnase e ttevalmi stami se l satul i va nal e kalmistulc. Selle kohal e pUstitati monument, kasutades kohapeallieitud hauaplaate.

1880. aastatel hakati motlema pargi laiendamisele. Kuna mudaravilate patsiendid kiilastas id regulaarselt suplusmaj akesi, mis asusid linnuse taga meres, pikcndati haljasala Pargi Lanava 16pust sinna. Vennad Fliessid ehitasid randajoog ipaviljoni - Trinkha ll e, korrastades iihtl asi se lle Umbruse ja rajades paviljonini puiestee. 1887. a. kevadel a lustas kuurordikomitee liikme R. Fliessi eestv6tmisel ringpuiestee rajamist piki glassi id Umber kindluse. Scoses suvitusel u eJavnem isega tekkis vajadu s suurema seltskondliku koosviibimiskohajarele. Kun a li nnal puudus teatrimaja , soovili ehitada hoone, kus olcks ruumi ka teatrile. 1889. a. avatud Kuurhoones asusid saa l realri , muusika ja tantsu jaoks ning puhvet, restoran, lugemisluba, kaardimiinguluba, daamide tuba, ametikortcr ja vaatetorn. 1861. a. rajatud muu sikapa viljon , mi s asus Kuurhoone k6rval , ehitali osaliselt Umber kohviku ks "Ti voli". 1884. a. mainitakse k51akoja rajamist. Seega oli parki tekkinud intiimne vtiljakulUum, mida aaristasi d kuurhoone, kohvik , k6 1akoda ja park. Siia kujunes kuurordiel u keskus , kus toimusid vaba6huetcnduscd, ilululesti k, mang is orkester.

KU/lrilOolle esine plals oli sllvilajale meelispaigaks. Foro 1920. a-lest.

Parast -II maail masoda kaotas Kuressaare Uih tsuse kuurordina. Linnapargis as uvad hooned ei le idnud kasutu st ning amorli seem sid. Alates 1980. aastatest, mil Uihelepanu poordus taas li nn a ajalooli steJe piirkondadele, arkas linna puhkeala uuele e lu le. Rekonslrueeriti park (arhitektid T. Madeja A. Kama), 1988. a. avati taastatud Kuurhoone ja k6lakoda. Jiitkub pargi merepoolse osa korrastamine. Ees seisavad kindlusemUUrideja vaJ Jikraavi de taastamistOod. Vaated en ni statud kindluseJe lisavad parg ile vaarlust. Vaie ldamatult on see Uks kaunimaid puhkuse vectmise kohti Kuressaares.

1920. aastatel tegeldi p6hi liselt I maai lmasoja kahjustuste lik videerimisega - korrastati park, e hitati uus k6lakoda, remonditi Kuurhoone. 1930. aastate l istutati linn aparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Uli kooJ ist. Linn aparg i taimestik on rikas , siin leidub Jigi 80 puu- ja po6saliiki.

Ptlrgi kujullemise l1illg Pargi ja Allee Will/va hoonele miljijijviiiirtllsle plat//!. M /,5000

Apleeker R. Fliessi eeslvollel rajalud rillgpuieslee. Foro 1998. a.

34

Klmrhoon e esine vtiljak. 1922. a. rajali IIUS kolakOf/a ja voljakule paigUlali dekoraliivse alusega lilieW/as. FOlo /998. (I.

Van;m p(lrgiosa, rajamisl a/uslati /86/.

I

I

(I.

Uuem pargiosa, rajatud 19. -20. saj. wIllelllse/.

tS: 1 Paekivisl IlIgimiiiir - glMSii.


Pargi ja Allee tallav Allee tanav tekkis 19. saj. 16puaastatel parasl Roomassaare sadarna kas utuselevOltu. Pargi Uina v kujunes seoses linnaparg i rajamiscga. Tanavad olid aaristatud p5hiliselt pansionaalide ja mudaravilatcga. Piirkonn a ehiliste arhitektuur erineb taiesti vana linna omast. 1850. aastatellevima hakanud sveits i mag imajakeste stiil , mida meil seotakse ve ne pu itarhitektuuriga, tostis esi mest korda esi le pui thoone matcrjaJi vaarikusc. Li saks konstruk Liivsetele elemen tide le poorat i suure mat Uihelepallll vaikedctai li de kujundamisele. Rohkest i kasutati pi tsilist sacl6ikeornamenti. Pargi ja Al lee tanava hoonestus asub tanavajoonest pisut cernal, o ll es Umbritsetud rohkest haljas lusest. Suure mad pansionaadid ja villad on ehitatud krund isugav usse. 19. saj. lepus rajatud hooned olid e nam asti kahekorruseli sed avarad puitehili sed, mida kauni stasid redud , verandad, sambad , lornikesed. Olles koo ndunud tihte pii rkonda, moodustas id nad s liilse ansambli. Mitmed Pargi tanava kaunimad hooned on tanaseks havinud. Vaga hasti on sai lin ud ajaslUle iseloomu lik hoonestus Allee llinaval.

/988. a. resll111reerillld endine E. Kingissepa pIlIIs;mllwt. Arhitekt K.-M. Loovel: Foro / 999. a.

1980. aastate1, kui aluslati pargi ja se lle Ombruse korraslamist , seal i eesmarg iks laaslada sajandivahctuse miljoo. Milmed pargis as unud hooned taas tati ja uu le projekteeri misel arvestati valjakujunenud stiili. Puhkea la pianeerimisprojektis on po6ratud laheJepanu sellele, el pargiaarsete lc kruntide le rajatavad uued ehitisedjarg ik sid kuurordi hooneslustradits ioone.

R()(IIIW.Haare IIIlIda/'{/ vila . Rajatlld Peler/JUri al'Sli dt: Mierzeyewvski ee.\'!-

vottd 1876. (I. HeMs 1941. Foro /920. (I-lest.

(I.

---

...

--~-

mlldasllpe/(lSII/IlS Parg ; tiillavaf. A.wla tlld 1883.

Affee / . ElIllin e Miche lseni pIlI/sionaal. Praeg ll IlIgewuti iimbereh;llItud. FOlv /906. (I.

VIIS

拢ndille puhver "S(I/u/n;las" Foro /996. (I.

/898.

Ene/ille pari:ivaksal Allee tiin(/wd. Tamll/tud /990. (I路 l el. FOIO 1999. a.

(I.

Ltill/IIIII/atud

/970. a-tel. FolO 1920. (I-rest.

ehilll/lld /Ilgemismajake limwpargis. Reslaureeritlld /980. (u/Stare/. FolO /996. a. (I.

Ell/mil Pargi 3. VI/sehif;s. mille arh;路 fekfllur VII kooska/as iimh ritseva ajafool;se klllfronlimiljooRa. Arhitekl L /-Ial/sal". Foro /996. (/.

35


Rand Uibi aegade va id sadamatena kasu tatud mereaarne ala sa i seoses kuurordi arenguga uue funk tsiooni. Siia rajat i 19. saj. lopus jahisadam, kohvik. suplusmajakesed. Linna esimene mudaravi laehi tati 1840. a. rannaheinamaale, praeguse staadioni kohale.1884. a. chitati randa joogipaviljon "Trinkhalle" mineraalvee ja mitmesugust liiki jookide mtiUgiks.

-

,

I maailmasoja ajal suv ituselu katkes. Saksa vaed rajasid Roomassaare sadamat linnaga ilhendava raudteeharu, mis Illbis parg ija rannaala. Peale sakslaste Jahkumisliaks raudtee til e Kuressaare Linnavaii tslisele. 1924. a. chilati All ee tanava aarde parki uus vaksalihoone. 1929. a. ch ilati joogipav ilj oni aseme le rannakohvik , selle juurde raj at! liivarand. Taas alustasi d tegcvust Tori abaja ~Hircs aSlI nud jahtklubid.

â&#x20AC;˘ Vaade Tori abajale ja kindlusele 19. saj. lopus.

Rannapiirkonna hooneslUs koosnes p6hilise lt kergetest ja vaikesemahul istesLhistoritsis tli kest puiteh itistest, mis oli d moeldud hooajaliscks kasutamiscks. Ainsaks moodsama arhitektuuri esindajaks oli 1937. a. valminud tradits ioon il ises funktsional isll ikus st iili s rannahoone, mis asus staadioni taga. Parast soda cndisaegne kuurordielu vaibus, hooned lagunesid, mcrevesi reostus. Viimased aastakti mned on ku ressaarlased pidanud rannam6nude nautimiscks s6 itma linnast valja. 1991. a. valminud puhaslusscadmed v6imaldasid mereaarsct ala taas kasutama hakata. 1990. aasLatc m~irks6naks on puhkeala taastamine. Ktii vad sll pelranna ja uue jab isadama ehitustOod . Mere ati rde o n planeerilud rannahoone, vetelpaastc torn , kohvikud, restoranid ja Illu ud eh itised, mi s pllhkcalale sob ivad. Uucd booned on p6hiliselt kavandatud kohtadesse, kus need varemg i aSlIsid. Puhkea la l on dominecrivana esikohalli nnus- kindlus, mistottu randa rajatavatc chitistc k6rgus ja main e i tohi olla suur. Eesmargiks o n jtitkata ajaloo li st hooncstustraditsiooni, sidlldes need kaasaegse arhitektuuri ga.

Kuressaare jalllklll"i. Ehital/ld 1930. a. FolO 1930. a-lest.

Joogipaviljoll "'Trink/wile ". Folo 20. saj. algi/sesl.

-

Olemasolevad ja havilleJIlld /won ed pllilkea/a{, mis 0 11 esil(lfud a/gsete nimc(/ega: /. Mllusikapaviljoll. hiljem kollvik "TIvoli" 2. Kuurl!oolle

9.

3. KOfakoda

12. 0. Vall Ekesparre elamll

4. Endise surmlllia asupaigafe piistitat!uJ mOlllllllelll 5. Pulivel "Safubritas "

/ 3. Rall/wl/oolle 14. Michelseni p(lIIsiollaal J5. Waldmwllli p(lIIsiollaal

6. Lugemismaja

16. 17. 18. 19. 20.

7. Joogipaviljoll " Trinkhalle" . Paat/is(U/am. /111 ... 7itrsa kirik". FOlo 1920. (1 -leSI.

36

Lil1l1aillSel1er E. Haameri projekteeri/lid rtlllllahoOlle, //lis valmis 1937. a. FOIo 1930. a-lest.

hiljem Rallllakohvik 8. Lil/lUl IIIlIdamvi/a . elldille Weise mlldaravifa

VIIS IIIlldasllpelaslIlIIs

10. Roomassaare IIII/daravittl II. O. '01011 Ekeslxlrre elalllll

E. Kingissepa pill/siol/aat KI/ressaare jahlkillbi Saksa jalztkillbi Paadisadam mI. "Tllrsa kirik" Pargivab-al


Linnamuster Aedlinn Kuressaa re vaikeela mutc p iirkond hakkas kujune ma 19 . saj. II poole l, mil k iire sots iaal -majandu slik areng surus linna lema sen istes t piiridest valja. Perspektiiv ikamad o lid linnatuu mikust ida poolc jaavad maad - end isele linnakarjamaale trasseeri ti Uus tanav. Idas sai linn kasvada vai d Saa remaa Rtiiitelkonnale kuuluva le Kaarma-Suuremo isa a lalc. Si nna kuj unes id 20. saj . esimesci aasta ktimncl Parna (end. Landfal i) ja Transvaal i tallav. Uued ttinavad rajali paralleel selt Lossi ja Tallinna lanavaga nin g hoonestat i valdavah 19. saj.15pus - 20. saj. alguses. Kuressaare laienemisprotsessi kaigus Willati 1929. a. linna koosse isu Kaarma-Suurvallale kuulunud maa linna idaosas, m ida nime lali Pollu a leviks. Arhitckt Elmar Lohk koostas p iirkonn ale 1934. a. p lanecri lll iskava. Uue tanavavorgu al useks VQu is Lohk olemasolevad tanavad, Uiiendades neid labim urretcga. Kure ssaare idaosa sai regulaarselt planeeritud sirgjoonelise tanavas tis teellli. Pihtla teesl Tallinna tanavani teevad tanavad kaarja p66rde, tih inedes orgaanil iselt pohja ja~iva linn aosaga. Planee rillli sprojekti s on arhitekt kaslitan ud Kuressaare van alinnale omase id kujundeid nagu kolmnurksed platsid ning teede lai en du sed. Aedlin na planeering moodustab linnaplaanil omaelte terviku. Tu leneva lt hoones tusviisist on eraldatavad kaks osa. Vanemate lanavate (U us, Tran svaali, P ~irna) i.ildilme on ebatihtlane, kuna tegem ist on ajaloolise tileminekupiirkonnaga vana!innast uutele eramurajoonidcle. Seevastu uuemad tanavad (Ida, Kevade , Talve, Raudlee jt.) on tanu tihtsele planeerimisskeemile terviklikumad.

Aedlilllla riinavare sk.eell/. M I: 15 000

Tdl/avate fiibiloiked illllstreerivad majade ja /raljasluse paikl1emist aedlinl1a eri piirk.ondades.

UUS-ROOlIlllssaare riillava vaade ja liiiJiliiiRe.

Uue riil/ava vaade jaWbilOige.

Raudree riil/ava vaade ja IiibilOige.

37


VIIS 26. FolO /998. a.

Linnakujundid aedlinnas Transvaali j a Uus Uinav Tanavad on lileminekuks vanali nnalt uuselamu rajoonide le, kus ajuti rajati elamuid vaga intensiivselt , samas stisteemitult.

1920.-30. aastatel , kui ehi tustegevus noores Eesti Vabarii gis elavnes , ol i tihti kaSU luse l skeem: krundi l olev tanavaaarne 19. saj . parinev tihekordne puithoone lammulatija krun disiigav usse rajati UliS k5rgem elarnu. Nii kujunes tanavap ilt vaga mitmekih ilise ks. Hiljemgi on sellesse pii rkonda ehitatud uusi maj u , m ill e pa igutus ega arhilekluur eijarginud varasemaid hoonestustavasid . Seet5ttu esineb konfliktse id kooslu si, mis tanavate tild ilmet rikuvad. Neil tanavail on esindatud sajand ivahetuse historitsistlik ud pu ithooned, eesliaegsed traditsionalistli kus laadis elamud ja noukogudeaegsed ttiiipmajad.

Vile tiinava IlOollete miljool'iiiirtus/c platll1. M 1:4000 Siil1 wleb hilllwta lerviklikkll tiillavarU/mi. mille moodusravad viiike路 sed iihekordsed pllirhooned, paikl/edes liillavajool/el voi 1-2 III tagasiastega.

Majade ecs kasvavad polispuu d j a ilupoosad varjavad tanava lt vaadeldes sU Ul'esti hoonestu sc. Tanavajoo nt markeeri takse puitlippaiaga. Selline miljoo ann ab lUnn is lust 19. saj. II poole l lek ki nud aedlinlikust planeeringust, mida ise loom ustab indi vid ual ism ja loodusJahedus. Korval asuvatel plaa ni del on na ited U ue ja Transvaal i tanava loikudest, mis oma tervikl ikuma mi ljooga voiksid olla eeskuj uks pi irkon na hoonestam isel.

Vile fiillava e/al/lll projekt 1892, a.

38

Tral/svaali IUllav. FOlo /999. a.

Trallsvooli fiinov(l hoonere miljooviiiirlUs/e plO(lI1. M 1:4000 Selle! lOiglll (ls/lvad eri aegadel ehito/ud majad liinavast eri kmlgllsrel. Vaotamata sel/ele 011 WI/(lvapill vastuvoetal', sesl killd/a riilmiga paikllevad tagasihoidliku vdlimllsega elamild all peaaegu uiJesllul'IIsetJ. Sidllvaks joolleks 011 sarI/aile ehifusIIwteljal, valdava/I puir.


Ulls- RoomQs.mare 9. Foro 1996. (/.

Uus-Roomassaare tanav Uus-Roomassaare tan av kujun cs tihendu se pidamiseks 1894. a. samaaegse lt val minud Room assaare sadamaga. Nimelatud ala muulu s kiiresti perspekt ii vikaks elamu- ja suvitu stsooniks.

- " '..

-(

Hoones tus o n p6 himahu s samast perioodi st nag u Uue l, Parnaja Tran svaal i lanaval, kuid r6hut<lda lUleb rann a liihedust, mi s 16sti s linnaosa presti izi. Vtiikesemahulised, ori gin aalsena sail inud majad paik nevad kog u tanava ulalUses kind la rUt m iga, luues tervik liku arhitcktuurse keskkon na. Uhc- ja kahekordsete puite lamute si lmapaislv31eks osadeks on verandad ja lahti sed rOOud. Suhteliselt tagasihoidlikku arhitektu uri vaartll slab oskus lik tisleri- ja sepatoo: profilee ritud sarikaOlsad , sael6iketehnikas pu itp its, sepi statud varikatusedjm. tahelepanu vaari vad vaikedetailid. Piirkonda on rajalud tiksiku id vill as id , mi s asetsevad keskmi sest suu rematel kruntide l 10- 15 meet rise tagas iastega krundi stigavusse. Krunte ilmesta vad p6li spuud. Peale U maai lmas6da rajati tanava aardc parnaallee.

r I

\

", (

'\

I L

Ajalool ine Uus-Roo massaare lanav tul e ks haarata vanalinna muinsuskaitseala voondisse.

, !

...__.........1

-

,p'.-c,;...

. 71

c

/,,",c,c;.

I

,.

UIIS- Roomassaare 9 elamll aselldiplaall 1932. a.

o ()

â&#x20AC;˘

()O UlIs- RoolllaSSa(lre tiinClV. Foto 1998. 1I.

Ulls- Roomassaare tiinava hool/ere miljdoviiiirtllste plaan. M 1:4000

39


Ralldtee tallay. Foto 1998. a.

Ida, Kevade, Talve ja Raudtee Uinav Ehilustegevus Ida, Kevade, Talve je tanavate piirkonnas muutus elavaks pea le II maai lmasod a, kUI 1950.-60. aastate] vastavalt uutel e ehitusmaarustele muutu s valdavaks ttitiphoonestus. Nii kujundavadki a la arhitektuurse lildilme pea sarnased tihekord sed viilkatusega ela mud. Perioodi alguses rajatakse puictuga voode rdatud hooneid. Hili sem aeg soosib krohv itud sci na , eramUld llrnestatakse e rine vate akna ja usle krohviraamistustega .

PaJju kasutatakse puhasyuukviimisllust, kaunistuselemendiks pun aseSl telliseSl laotud mustrid fassaadil ning akende-uste timber.

Kuigi OIdiselt flouti ttitipprojektide kasutamisl, lasksid omanikud elamu va lisilme kujundamiscl fanlaasiaJ lcnnara - tulcmuseks on mahuliselt tihetaoliste hoonelc kogum, kuid milles iga hoonc on omanaoline.

E~I VAA OE

Krundi koosseisu kuulu vad abiehitised, mi ll e paigutus e lamute vahcl toonitab elamurajooni rU lmil is-korduvat planeeri ngut. Majandushoonete l on tanava tildilme kujundami sel oluline osa, paraku on neid sageli laiendatud ja Umbe r ehitatud, arvestamata sobivust elu majaga.

OTSVAAl)e

. ~~

. t.,. .

~

Aedlinlikus keskkonnas on haljastuse l taht is kujundu sosa. Arcnenud reglementeeri mata, all ub see siisk i ajastu sti ili- ja maitsesuundumustele. Ouesid ilmestavad vaikevorm id- skulptuurid, kiiged, veesilmad, tuulikudjms. Tagaaed on kujundatud vastavah omaniku soovile ja voimalustele kas puuvilja- ja lille- voi koogiv iljaaiaks.

. Il'.

,.!Jl ""

. <11.

::1

~ . ~, ••~ L\

.

"'!'"

C

PO IIIKOIHWS

KA1U!H ... ORIlUS

Elamll tiiiipprojekr £-9. 1958. a.

% %'

%

I

Ida, Kel'ade, Ta/veja RWl(itee tal/a va hOOllete miljjji)vi.iiirtllsfe piawl. M 1:4000

40

Ida 6. FolO 1996. a.

Rcwdree 30. FolO 1996. a.


Suurelamud Id a- N iidu suu relamu te rajooni planee ring o n koostatud J 984.a. arhite kt Irina Raua pooh. Tegemi sl on Ku ressaare a insa kavandatud sek lsioonelamu te aiaga, mi s on peaaegu tervi klikull valja eh itatud. Planeeringus juh induti suju vast ii1em in ek ust madalam atc e r3majade piirkonnalt k5rgemaJ e, valdavalt ko lmekordsele hoonestuselc. Siinjatkatakse Kuressaare vaikeelamute linnaosas kasutaIud kaarj at tanavate kulgu. Parast aas tak timn eid valitsenud vabaplaneeringut tifilati uuesti ti le minna trad iLsioonili sele linnalise le laad ile. Tanavad ja kvartal id on hoonestatud peri metraal selL Vaikesi kvartale id ti mbri tsevad e lamud asetsevad nii , el tekivad sisehoovi d, ku hu o n kavandatud laste man gu valjak ud , pes u ku ivatam ise varjualused ja mu ud vaikevormid . Arhitekti eltepaneku jargi vo iksid kvartali elanikud ise o ma hoovi kujundada, raj ada sinn a kasvuhoone j a viljapuuaia. Paraku on see tih istegevusele suu natud idee vai ke linna elanikllie sobimatll ega o le seni realiseerunud . Panee le lamute koleda val isilme mahe ndamiseks on kasu tatud tumedak s pe itsitud puitu. Uhetaoliste e lamu te tihenduskohtade sse on ehitatud individ uaalse lahe ndusega vahese kts ioo nid, mis rik astavad ti ldilmel. Pii rkonda on planeeri lu d vajal ikud teenindusasutused, kaubanduskeskus ja lasteaed. Suurelamllrajooni hoonestamin e ei o le l5ppen ud . Hea tulemuse saavutamiseks oleks vaja see planeer inguko hase lt valj a eh ilada, poorates pohi taheJepanu heakorrastuse le, haljastuse le ja majade arhi tektuurscle ilmelc.

P/alleeril1gujiirgsetl vii!ja ehitlllud harlat Niidu tiillaval. kulw 011 rajaIud garaaiid, pii rdeaiad ja viiikevormid. M I: 4000

Vaade elalllllkv(lrlali sisehoovi kujulldallld lIIijll8uviiljakllle. Folo 1999. a.

Ida-Niidu slIlIrelamllte mjooll j plaan o/emasolel'(lfe ja planeeril u(1 hoonelega.

M UOOO

Vaade Ida tiilJaI'a/e. FOIO 1999.

fl.

41


Linna vanimad majad (17. sajand)

Veski 6 Tori abajasse ellirallld sadall1(1a;1 all ilks vOllill/oid Kuressaare eli;lisi. 1663.0, VO/lIlilllld dolomiitplokkidesr kil'ikatlfsega Iwollc all {iibi aegade kOsI/fuse! o/lIIullaohoOllell(l. 1870. lI. ellitati Iwolle kuupmees Schm idt; paolI iill/ber (lllrlll'cskiks. Glide.,; se/lega /lillie lill/avole, klls ellilis aSllb. '{(II Ii IIIIlI 2 Rallge, IiJlTsa ja Sliursuglise I'ormigll raekot/a, mis rajali aaSlalel /654-1670. esitulab 1111. polijama(l(/e /)arokki. Raekoja hoolle eliilalllise illilsia(l(or ali kmhv M. C. De la Canlie, ehiwsmeisler f: Stiemerja kivimidlll' 1. Hal/ssoll. Atlstalei /847-193/ paiklles hoollel pllidll~'1 10m. Raekoda .wi 1710. a. Ili/ekahjll.~ II/gel'asli k(lIlJ/(//(u/a. Piirasl milmekorti.l'eit! !'imberehillisi Ia{lslati IlOolle e.sialglle ilme /961.-/973. fI, /oimlllllld restallrecrimistijode kiiigus, mil raekodtl sai lagas; {i1ll1(/ esilUiushoalle fimklsioolliti. Arllitekl A. Muasik. kUlIslilljoloolol/c H. Sire!.

c

Vaekoja viilll as/meid ilmestavad /"aidkivist baroksc(1 )lo/lIl/dill, riplls OSII/) orvlIlldimOliiviga "mjl/kiv; (l(lstoaYVlIga 1663 ja scpislatud tlwlelipp - 1664. Akll(lllV{ll/ all iimbrilseflltl

(/%miidi.H piirtlekividega,

Tallimw .1 Raekoju Wl$las (Hub 1663. a. wllminud I'{lekoda. lIIis all ainlls siiifimul selle !lnOllnimbi esindaja Ee.\"tis. V(iikesCIII(lhllJise hoolle vi)/u peifllb range.{ .1'iilllllleetr;lIS ja (I,wllestikviilus, lIIis kmllliswb fass(uu/i. Peale kaa/ukoja lUlU' 1I00l/es /8. -19. saj. vahello'eI/ilil/o valllkont!. 19.-20. saj. Kuressatlre post/lawl/. Am'wld 1980-1982 toillllllilul rCS/(l!IreerimistiHj(/ef f(lllS/ali viiliullrimisle kiiiglis selglllllld algne fllssatldiklljwulus ja 18. saj. {Jiirillev I'IIlIIlIijaollls. Arhilekl L H(IIISW; ajaloohme A_-M. Hallik.

KOl'ge ke/pkatllsega kllllekal'l'IIse/i.se haollc fassadi pilkllpiiiit/vuks e{cmelldiks all baroklle raidporlau{, millef (lSI//) leh! "Semper officio flillgiflll' IItili/(lli hamillilm cOl/SlllellS el societali. AmID MDCLXX" - "Altui liiidab la ollla kollllst illilllcste kllSllks ja iihiskOlllla hiivallgllks. Aaswl /670". Portaali vall'avad kaks Wvi skulpll/llri ei kill/III algull Iwolle jlllmle. 20. saj. algl/sesl piirillevad /ovid 011 valmistall/Ill Kaarma kiviraidllr 1. Vellel:

T HI• " Ii

•••

Taflil1lw 5 /ioone chillisoja koltlll /JlHldllv{l(/ liipsetl aI/dilled. S(lI"II(lse/1 korval (lSlIl'a vaekojaga 01/ hoolle oil/lid J8-/9. saj. rtllll'llIsef fill/Ill IIllhlkol1ll(1 kiislllilses. Mojo I/ime/(uakse kaderlide koolib, Ehifis rekol/s/l'luerili J980. (l-te! tlll"l/hool/eks.

43


Linna ehitised Kuressaare e h itised 011 esitat ud aja loo li ses jarjesllI ses, mis v6imal dab tutvuda arhitektuuri arenguga linnas. Nllidetena on toedud heatasemeJise arhi tcktuuriga ja erine vai d ajas tuid iseloomustavad hooned.

Li nn a vanimad majad (17. sajand) Barokkarhitektuuri esinda vad Kuressaares p6hjamaiseltlihtsad hooned. Ehituskehandit ilmestavad aj astuleomased vaikese ruudul ised aknadja tagasihoid lik dol omiitdekoor. Liib i aegade korduv aid Umberehi tu si Ulcelanud majad on ttinapaeval saa nud

tagasi oma esia lgsc il me olles kahtlemata vanalinna arh ite k-

tuuriparlid.

Vanemate elamute ti.ilibid (18 .- 19. sajand) Linna vanematest puithoonetest on kordu vate tulekahju de [ottu sa ilinud va id Lik sikud e ium ajad, mill e vanu sest annavad tu nnistust ruu mijaot us ja varasemad e hi tusvoued. Eh iti s lC vlllisilme oli lakoonil in e ja detai l ide pool est nap p, meenutades taluhooneid. Oluline kuju nd oli maja keskel asuv mante lkorstnaga kook, mill e Umber pa ik nesid e luruumid. Vorrel des seinapi nn aga oli hoone katusepind tunduvall suure lll. Vai kestes aknaavades asusid enamas ti kuueruuduli sed akn ad, mida kat s id luugid. Hooneid kujundas id tagasihoidlikll pro fiili ga katu sekarnii s idja akende-us te pi irdclauad , v~\ljasscinad olid vooderd atud pUstlau disega.

Kesklinna esindushooned ( 18.- 19. sajand) Po hj asoja ajal puhk c nud lulekahju laaslas Kuressaa ret po hjali kull. NiiUdses t lubati linnas ehitada vai d tulek ind late katu s tega kivimaju. Linna uus klassits isll ik Uld i Ime kujunes valj a 18. sajandi 16pus, 19. s;:~a n di alguses. Anti ikeeskujude le toetuva le klass its ismi le on omane lihtsus, rangus j a sUm meetria. Kuressaares tll Jcb erijoontena nimetada hoonete massiivsustja vord lemi s i ko rget kalUSl. Tihti kaunistati hoonete fassaade dolom iidist detail idega: nu rga kvaaderdus , karniisid , usle ja akende piirded , sam bad, pi lastrid, kolmnurksed fro nloonidjm. Maju Uhendavad korged kivimUUrid , mida ilmestavad dekoratii vsed varavapostid.

Kuurordiarhitektuur (19.- 20. sajand) 19.-20. sajand i vahetuse chi tised erinevad kesklin na raskeparaselt mojuvalest kiv ihoonetest. Omaette ansambli moodustasi d parg i piirkonda rajatlld mlldarav ilad j a pansionaad id , mi ll est kahj uks e nam ik on havinlld. Parcmini o n sa ilinud e lamud. Na il ise lt Uhelaadsete madala katusekaldega puitelamute va li si lmes v6ib ma rgata vaikcsi erinevus i nag u naiteks us te-akende pai gutus ja rU tm , veranda voi trep ikoja asend ja kuj u ndus, var ikalu sed ja arkl iakn ad. Sellised hooned omavad sllurimat vmirtus t stiilitihlse lerv ikuna, millele lisavad romantilist mee leo lu mitmesug used kujunduselemendid: saeloi kcornamendid, originaa lse kujundusega uksed-akn ad ja nende piirdelauad, karu sek arni isid, sepisdetai lid jne. Dekooririkas historit sism and is lood tisle ritele , seppadele ja te istele kasit6oliste le, kes olid majade v~il isil m e 16plikud kllj un dajad. 42

Eesti Vabari igi aegsed hoolled (19 18 - 1940) 1920.-3 0. aastatel intensiivistunud ehitustegevuses poorati suu remal tahelepanu Uhiskondlikc hoonete rajamise le. A rhitektuu ri s peegeldub kak s pohilis t s uundumu st - fun ktsional is m ja traditsionalism. Funk tsionali slli kus stiili s rajalud hooned on lihtsale vormi de, dekoori vaesete fassaadipi nd ade, suurte akend e j a uudse, avara ma siseplaneeringuga. Traditsionali sm elamu arhilektuuris vottis palju tile funktsio nal is milt , kuid sailitas va ljaehiti sega korge ke lp- vo i viilkatuse. Tis leri te j a seppade 160 oli en di sell all sees, mi s hoidis alJ es kohal ikke ehitustavas id ja tagas ehituskval iteedi. II maail mas6j as havis Kuressaares palju hooneid, linnapilti tek ki s tUhimikk e, ku hu pa rast soda rajati chitis i, mis e i sob i aj al oolise ll valjakujunenud mi ljoosse.

N6ukogude perioodi ehitised (1944 - 1991) Sojajargse l perioodil s uurenes maaelanikkonna siirdumine lin nadesse, mis te kit as e lamisp inn akriis i. Ehitu sp rotsess i kiire ndamiseks tootati 1950. -60. aas tatel va lj a v~i i kee l a mule liiiipproje kt id. Plaani lahenduselt lisna Uhe laadsed 1100ned muud ab o manaol iseks vlilisv iirnistills. Katusekatte matcljalina tul i kasu tuse ie asbest-, hilje m laineline eterniitplaat. Uutest ehi tusmaterjal ide st kaslltati si Ii ka ltsi id ist Sll urplokke ja s i Ii kaalte II ist. Vtil isviimistl uses varieerili erineval viirvi krohvipinclade ja puil laudisega. 1970. aastate e lamu ehi tuses oli tren dik amaks joo neks nn. uusfun kts ionalism , mi s Eestis oli m6jutatud pohjanaabrite arhi teklullrist. Po hil iselt sil ikaatte llistest raj atud la mekalU sega kuupjad mahud andsi d kiillaltk i er ineva id vormilahendu s i. Val isvi imi stlu ses kasutati pun ast fassaadite lli s t, mi llega kujundati akende-uste Umbru st ning puil laud ist, mi s ilmestas katuse- ja roduservi. TUUpprojekte kohandat i Umber vastavalt tell ija soovile. Tihli kavandas id ja e hi tasid o manikud maju ise vastavalt o ma mai tsele. Kllni n6 ukogude perioodi lopuni rahastas Uhi sko ndlike hoonete rajami st r iik, mis and is arh itek til e s uurema manguruumi. Teisalt koikus ehitus kval iteet tugevasti ja iga hea idee ei tarvitsenud realiseeruda algsel kujul. 1980.-90. aastate e lamueh itus t ise loo mu s tavad uued , pos tmodern ist likud ja u us funkt s ionalistli kud tenden ts id , m ill e va lj enduseks on uu le vormide ja s iseplaneeringute ots ingud. Populaarseks muutu s traditsioonil ise korge katuse ja vaikeseflI l1dul iste aken dega maj a.

Taasiseseisvurnise jargsed hooned (1991 -1 998) 1990. aastaid ise loomustab o lc maso leva linn akesk konna uuell damine. Uu te mute rjalide ka sll tami ne muudab e hiti sed kUll kval ileetse maks, kui d roh kem kui varern d ikleerib nende ilm et o man ik, vottes Ule nii h~iid kui halbu nailed avatud maaihnast. Lillllaehituses o n miirkso nadc ks ajalooviiartuste sa ilil am in e ja uute hoonele voimalik ul t valu tu slllatamine vanasse linnapi!ti.


Vanemate elamute tiiiibid (18.-19. sajand) Suur-Sadall/a 39 Vmws ell/majas 011 siijlinud 1100lle keskel (lSI/V lI/alllelkorsflllIga kouk. mille fimber paikllcv(u/ elul"llwllid.

Noone viilisvooderdlls ei ole algscl/o ,fiii/illlUI.

Kom{llldwuli 2a Pooike/pklltllsega PUitiIlS! elamu, IIIIS ajastll lIIailse kohaselt imitcerib kivi11001ICI.

Lootsi 14 Algsell rookafusega kaetud fraditsiaallilill e laevllikue/lIl11l1 011 rajafud 18. saI IiJPIIS. Palkmajas 011 sliilillud paljll origillaalsel: lI/allTelkorslllaga kiJiik. mille jill/her pllikllevad neli tuba. algse{1 klluemlu"l/i~-ed IlIlIkidega akmuJ ja viilisseil/a laudis. mis 011 viigll fai jo pa/galdarlld sep(lIwellega. 1885. o. pearus siill mudaravil viibillud luuletaja Lydia Koidl/la.

1.1" .\'11-

Koh/II 15 Hoone! all sailil/lld Qsa lllgsest vertiklwllautiises/ ja origillaaillc profileeritul/ IIksepijre. 5i;1! eltu pas/meisler N. W vall Engel. kelle lIIajas asus J865. -89. a. postkollfOl: PIIII1100ll cle seil1akollsrruklsioollis/ 011 niilla. el alg~'ell olid IIced

LoOlSi 14 Elamll uks.

Iaval/sc(1 ri.Hpalkseillad. //lis hiljcm vooderdati viilja ... ! taia piistise voodrilauaga.

Kuress(/are liillavapildile 011 ise{oomllliklld packiviaiad, lIIis 1II()lIillgalel jll/llildel krohl'ili, kllid ellalllaSli omaVlul ruslikaalsel viili.~ifmel. Dalamiitkivisl viirl/vaposlid ja //ellde klljUlldllsdetailil/ all/wvad liipliku hhvi k/assitsislikll kjvi/illll(l ii/dillllele.

44

Kouba JJ Korgete viilkaliisfega vallell/ad IIOOlled mojuvatl massiillse/t. Neile hoollerete all liifipilillc, ÂŤt kall/sC(1 ei Illow iile olsaviilil. Maja all liibi aegade kOSI/tali/if/ kllilpmehed. kdlassepad. killgsÂŤpad. klilla.Hepod. plekksepad. riifsepad ja sadll/sepad.


l o!li 40

Taflimw II Oks viihesciti originaalsell(l siiilillllti sepisfaflul lipllahu'citi.

K/ossi r.~isflikll I/urgaruslika jo d%miidi :.t viirovojJoslid ego "ool/e all klra lit eelselr r ekollstrlleerillld. Mojos poiklles 1920-40. a-lei tol/iamel ja sac/all1a kama!".

Tolli 2 Tal/imlll 21 Dolallliidist katusekamiisid ja I1l1rgakl'l/atiri kivif/. lIIille klljlll1dllS oli aillevate!/wollele! iscsl/gulle.

Tol/illl/(/ 19 D%llliifl"aamisfIIses a/gse nmtilljaofusegll aktll.

Tal/illl/a 22 ÂŁ'~i(llg.fes ilia/IUs siiilil1lu/lwolle. mille

esijtlssaadi 01/ hi/isemate UlllberdJitusle kiiigus klljllllllallid dololIIiidisl froll/oolliga.

Tallilllla 1J Vanell/atel elamufel all dolomiidisf IIw.uiivsed korsll1oc/.

Tolli 40 Tahve/llb". lIIifla iimhritseb dolomiidist jJrofileeritlld ra(IJl/istl/s.

KOII/(I/ulandi 9 18. saj. loplll raja/lid klas.rirsis{ik hool/t 01/ ehiIatlul tahlliud dolo llliitplokkidesl saklile. Majll all Imc/itsiaOlle 1001' ehiti s lillllasiseloomllliklld korge pilI/aile kivikallls. dololl/iiliisl liSl e ja akende I"aidraamiSl!Isul. sliillle tahl'elilks ja oll/apiirallc I1U"gOl"O'/1I leeVlu/ mlljast iihe Kllressaare si/Illopaislvama hOOlle. H oolle rekollslrueer;ti 1979. (I. A rhileklid A. Kllkkllrja R. R(lie.

45


Kesklinna esindushooned (18.-19. sajand)

--

.......\

':l " I •II!~ '-"=AJt ;r

Lossi I ja 3 Kuressaare klas.\·ilsi.l'tlikel hool/ete! Oil lillt; k(mlfafud kujullda/ud /eMritega vihmaveelOrusid, Mitmed lleiSI 011 origillllo/seill{l sailimlt!.

7i.lllimw 19 Gir/olld(/ekoor peasissepiiti.m kohal.

Lossi I Praeglllle Saare Maavalilmse /iaane rajal; VO II Deflingsha!l~'ellite pooll 18. !illj. {opus. 19. sa). a/g{/{/slail oil/mutus maja Saaremaa Riiiitdkolld.

1912. a. aodliklllbi "Renol/fce". 1920. a. os/is Iwolle Saare Maavalitsu:i. Siilllllleeirilise {Johip/u(/Iliga chilis all k6rsc soklikorrusega. PeaJassaadi

riilllllab k{llllse poolkatll/rolliooll ja sissekiiigll ,Iolollliitka(lrisill. milld asub mcrallballlslraadiga nJdll. Orsari.w/iife kOllllist{lvad kolllllfurk -

froll/Dol/id. Noone soklikormsel (H'l/sifl klillpluscl'lllIlIIid. Aegade jookml toilllllllll(/ iimberehillised likvideeriti jll haolle /ass(lut/ resllwreeriri 1976. lI. (mhilekt A. Kllkkllr) ollla esialgsel kujal F 5. Stem; 1859. (I. graviiiirijiirgi.

• Los~'i

6

)oollio sliilis kapile elidega pi/astrid.

Lossi 6 Rippriitiku

111O/iil'.

Tallilllw 19 Range ](1 siimmeelrilisc viilisilmega vamkfassifsisflik Iwone. endille polifseijaoskolldja wlIIg/a projekleerili 1786. a. arllilekf VOII Richleri pooll. ehi/(lti /789.-90. a-tel. FasStl(uliriilmi loovad 14 korillrose kopileelidego pifaslril. mis vahefdll vod akene/ega. Porlaali kohal aSllb gir/alldidega sllIkkdekoor, hoolle akllacl all dofomiilraamistIIses. KohtllhOOllel ehilati aegade jookslll tllgel'Mli iimbe/: Peale If IIItwilmasodll sailisid void ellilise seil/ad, majtUaasftlti nOllkogude sijja~'iie wrbeh. Praegu all Iwolle piiriva/ve kasllillses. 1998. a. restal/reerili maja jassaad. varviga kaetlld d%mii/delailid pulwsl(l/i.

Talfimw 20 Vaatam{/fa kort/uvalele limbaehiluslele 01/ IIDoile (1111. I/I/S Meet/la koda) siiifiullllld klassitsistlikll iildi/me. floonel 011 sUl/r kulltWriuj(l/oolille viiiirf!/S. /9/1. (I. omandas maja Kllressaore Eesti Selts. Siill a.l'Usid sellsi mamaltlkogll ja /llgellli.~/{//j(I. 1923. 1I. lIaic/ati killo !ling tegll/ses lIiiitegmpp. (a/ales 1935. a. Kures.ware tcaler). 19/7. a. paikllcs hoolle~' Sat/renUla MaakOlllla valirs/l.\·. NOllkogllde perioodil oli siill limw kufluurimaja. seejiire/ uhvih'eride killbi. 1990. a -lei roilllllllud rekul1strueerimisfiHide (arhitekl M. Kinks) jiirel voetakse hOO/le /(lOS kOSl/lusele tell/rilla, 1998. a. rajari /IIajale lava/om (a r/titekl R. Vaiksoo).

46

Lmsi6 flilisk/assilsistliku jassaadiga (lad/iclamll (1111. Meedla koda) sai all/t/ praeguse ilme 1924. (I .• mil hoolle rekollSlmeer;ti pallg(lh. Keskrisa/ii/i /iigel/ d(lv(ld kllllS joonia sliifis pilaslril. millede valle/ all rippriilikll mOliivigll raidreljeefid. SiHepiiiise kwmistallod kWllleliiiiritiega poo/soll/had. Noolle iimberehit(//I/iselltllllllll//(/fi kallele d%miilSoll/bale toell/v sepisrodu. mis oli Kures.ware peafiil/avo iiiirsele Iwol/ete meelisdewil.


Tallimw 9 Fa ssaadirijdll roetaV(ul dololl/iitlisr pcw rissa mlHlcl.

Tallimw 9 Keskviiljakl/ ansalllbfisse klll/ful' /wolle (1111. kubemeri IIwja) piirilleb 18. saj. 11 poafesr. Ka rge kefpklllllsega. algse/r lIumrelkorslI1aga ehi/is, jiiiib arhi/ekruurilr iileminekllperiaodi baroki ja kla.uirsi.w li valle!. Majo ali aasrail 1889-1919 kosI/ruse! posrkoll/orilla. 1980. a-lei wimlil/lid resrau reerimisriiiidel taas1(lIi IIOOlle algne viili.silme. s.lI. dolomiidisr paarissammas/ega [assoatliradu ja laiat/esr /cllldades/ vcrrikaalne voodertlus.

--

Kallba 4 Kaubalwovi restau reerirud 11 korms bafllsterillotii vide ja IwmillcukarIII/slga.

._ Tal/ill/Il/ 15 Lallrel1liliSe kirikll kjjrval aSllv /wolle kuullls kun; 1940. a. Bllx/wevedellile aadlisllgllvasa/e. piiro st 11 lI1aaillllosOda asus siin flollkogude w"I11ee side~·ijeosa. Tradilsiool1iiise/r dololIIiitderailidega kalll1israrud aml/ieiamll all hca naide ajalooiisele hoonele kaa.~acgse fUI1k1siool1i alldmisest. Mailsckalr teosratlld lIued detailid ~·ufal1dllwl{J pierceditlllldeliselt !wolle klflssitsistlikll rildilmega. Rekollslruktsiool1iprojekti flU/arid all arhilektid E. Uiiis ja E. Eharalld. 1997. o. Kuressaare parim ehitis.

Kallba 4 Ullekorrllselise!e kivisl kallballlojale rajali 1853. o. jlll/rlle po(trissamllloslega .l"<IlIIlIIaskiiik ja leise ko rmu rikkalikll dekoo riga Imil/llsl koill/llu rkfronr()(J/I. Pmjekli kooslcl.l· Kures.mare IOlleaeglle filllwa rhi/ekl 1. F. Schrader. ju"i ndl/des life I'ellemoal iJ·lesl liiiipfassaad it/est. R ekol1st rueeri mi.\·tiJikle Mig /1.1· (l1rili/ekt R.. V(liboo) ollli nll/jalt: pallga/wone fimkrsiool1. Osa dewile resImlreer;li. kuid mlillderi /I korruse ehilusm(l/1I11 ja I kormse (Ikem/e j(IOII/SI. /995. a. KI/res.wwre porim ehitis.

Tallilllla 15 DolomiilraamiSt/lses akel/.

Tallil1llll 15 Peasisseptiiis varikailise ja [assaallirO(/1I8(1·

47


ttl ...-......... •

u)ssi 8 Aposlliku oigellslI Nikolai kirik 0/1 silmapaislev varaklass;lsisllik ehilis. mis va/mis 1786.-90. a-lei. Ladilla ri.Hi kujlllise pohiplaalliga hoolle! 011 IradilsiOOllilille oigellsl! kiriku iilesellillis. S(lIIllIfaad"e kirik rajal; 1789. a. Vonu. Kiriklll iimbrilsev pilfisfJlIIulega kl'lllli 011 piirallld paekiviaiaga, /IIifles dOlllineerih dofomiidisl klljWlliallid varavaehilis.

_

_

M

•••

Nikolai kirikll viiravaehilis 011 kirikllga iiheaeglle. See all sl/llrepiirane lIiiide dololl/iidi kui oilsa malerj(lli OSkllS/ikllSI kasUlllsesl. Merallviir(lv 011 sepist(lfl/d 1930. (I-lei.

,,' "I') , ".

Tallil1ll([ 4 Raekoja kill1l(11 (1.1'111' lulelilljedepoo ehiwli 1870. a. paiku ja 1882. a. liiiel/dMi seda PIIIISI kella/omiga. lJepood 011 kordllva/I iimber ellilailld. Pmegllse viilisi/me sai Iwone 191 I. (I. ehilusloode kiiigl/s. arhilekl 0. \.'011 Moelleri jllhent/ami:,·el. Kivisl tom pUrineb 1958. a.

Ki1z.bergi 2 K ilJaja Kilzbergi lill/alla lIurgal as('/.reb ollwpiiralle TOlllmllilille kivihoolie, 1111. "alll/vahi J//ojo. 18. soi lopul raja/lid viiike fillisate dololllii/dewilidega ehilis oli elle "iiI/iud po/l1lvalli/e. kes jiifgis, el /illna /oomad ei piiiiseks KilSa /iillavaga piimevarele Kaarma-Sllll remuisa po/dudele.

Piima 19 Hollal/{Ii /{iiipi 8-l/llrkse pohip/aalliga kivi/llulik ehirati 1899. (t. Tlll/lik reslwm:e r ili 1974. fl. kohvikImariks, mille sisekujllllduses /'(Jllllwli rahvlIslikkllsl, kas /l rades nall/nwlseid marCljale. Saa rell1l1a siimbo/illa oll/ab veski liille/epanuviiiirset kohl(l filllwpildis. Arhi/ekt F. Tomps. sise· arhitekl A. MaGsil.:. TallillllG 13 Ulllrelllilfse kirik rajati pmegllsele (lsllkoll([le 17. sai Korduvad polellglld hiivilasid algse hdwlld;. Praegllne klassilsisllikus sliilis ehila/lld iillelOoviline kirik piirilleh 1836.a. Omapiira li.\'{/vad dO/Ollliidisl ehisdeUlilid ja IOmi ampiir.l'lii/i:,· II(Jelkiiver. Po/isplIlIdega (jll Umber Iwolle all kivisele ke.fklilllwle lIIeeldil'aks I'(lhe/duseks.

48


Kuurordiarhitektuur (19.-20. sajand)

-

1922. (1. raja/lui kiilakoda /w{/kub sobivalf kllUfordiarhitekllluri lraditsioonidega, oUes lilll/aparg; rohellise kallllllerfikuks aklSl!mliks.

Loss;parg; 1 Lossipargis GS/lV KUllrhoolle all rajalUti 1889. a. /illlla(lrll;rekr C. Lorem,elli projekri jiirg;. Rislkiilikukllj!ll;se pijhip/aaniga ehitis jagl/lleb junktsiollaal-telt kolmeks osaks: ke-tkel restarall - kohvik, parema-t tiivas kOlltserdisaal ja tarn koos vaateplall'ormiga, vastlklll abinwlllid. KllllrhoOlle arhitektlluris 011 rijllll/alIId pllitkot/slruktsioolle, sall/baid ja diagot/aa!lIIgesid. Kllllrhoolle taastali /988. a. arhileklide M. Tiiiikeri ja A. Bllidase projekti a/w;e/,

l''\w'

Loss; 25 Telgsiillllllcet ril ise pfaanilahelldusega 20. saj. algu.H!Sf purillev ell/1lI1I 011 Ilihelep(IIl!Iviiiiriva originaafse

peasissekiiig uga. Tagasi hoid! ikll fehllllo/iivig(1 kWlllistaflid \Ia/gmi-

kl/ga rahvelllh'e kohal (l.mb filigracmsell leoslatlld sepislegll rudu.

Loss; 27 ROIII(lI!ti/ises miljiJos (lSI/V,

O. 1'011 Ekes{Jarrefe rajallld ei(lmu {Jiirineb 1909. a.

Nooll er lIiiemf! Kllressaares ainu/aaf/sellll saksa heillla/sriili elelllf!lIle: asiilllllleetrj/ille {Jhl(lIlil{/helldll.~, f1e(l.~issekiiiglll lIefjtlle massiivsele tlolo-

miit.wlllbole loell/v I'(/rika/iis. k(jrge saHel, erj sill/ruses viiikeserwuililised akllad, £h;I;,~e lagajasSfladii WW'WI; 1980, (I-lei pU;fI'(itili.

Pargi 4 £lIdille Wah/lllalllli f}{l1/sinn. e.\·ilab sliurepiimseft perioodi puilfwollete (lrhileklu!lrivOlele kaslltalllisl, mida i~'elooml/slavlld Iwrisulllaalne ja verlikaallle projifeerituti voodrilliudis. sae!oikelehnikos puilpits, liSle jll akende proJileeritud piirt/ed. samII/aste/ rodll, tomikesed jt. hislorilsislfik-l"Omamilised stiifivolleti. lul/gelld/ik sepisviirav 011 ilks viiheseid origillllolkujui siiililllld melt/Uitda lIiiiteid KI/ressaores. Hiivil1ellud hoolle taastali elldise/ klljlll /980. a-Ie!.

Lmsi f6 1888. o. O. 11011 £kesjJarrele mjaflld el(llllll Oil historitsistliku puitarhiteklllllri silmapaislvamaid lIiiiteid KuresSllllres. Villa vii/isi/Illes Oil elemente milmelest arhitekflluristiilidesf, //lis loovad ekleklilise iiltilllllije. Romalllilille iilekllhjatlls detailides - rO(/l/d. kall/seakllad, kimlille veralJ(/o, d%miidist Irepipiire. erilleva kuju ja jaolUsega aklllld - /oovad omapiimse {/11st/mbli vastas (lsuva Lossi 27 vil/aga.

49


Sajandivahetuse puitelamud (19. -20. sajand)

-

~

Vdikc-5ad{lIll(l 6

Viiikc-511(/IIIll(1 /0

A/gse! kujlll siiilimul puire/alllll. mille origitull/lst! vt/Ismikllgo /ahve/uks asub ho(me keskrcljel.

Korgc poolkefpk.allHega pllile/mllll. mille 1IIl/11I all /(IlIah,l'cst ~'lIll relll IIIcclIIl1ades massiivuit! vlIl/a /imlli kivimoju,

-=

51111r-5at/wu{I 13 Hti.wi Iwolt/atlld plekk-kml/sega fluite/alllll, mille while/ilks all /avalisesl el1(1l1/ klljlllu/atild.

5/1l/r-50dOIl/(/ 12 Korreklselt korrasTallid clal/II/, milfe! 011 siiilllllllli CIIlllIIllS selle ajas/II hoollere arhifekllmrife liiiipifisi kujlllulllsl'iJlleid.

50

S/wr-Sadamo 12 Origil/aalse(/ profiteerilud piirlm/lJadega akcn, tahvelilks jn varikallls.

Sllllr-5adllllltl 12 Vill/skapi ja katllsekllmiisi del(lilid 011 hiisti viimisl/cluJ ja kujIllU/(//lIll.


--

.. ~

Pama 56 Rikkalikulr dekoreeritlld tlllllekot/a kassipea- ja IillclIIOliividega vii/Ill.

Piirna 56 Omapiirase plaanilahendllse ja dekoratiivse peasissepiiiislIg(l elalllll.

Fiima 18 Kllres.w{/re/e i.~efof)lIl11lik e/Oll/II, miffe IlOovile oli mjll/lld slIvl'lIIaja. kllllil kofis !'('ferahvas. et II/ajlllodo slIpefsahll. Kafll.\"(>korm.\"C I'iiljaeliiwllli.w¡{ mjali boone O/saseiJlu/e {'/"{Ildi trepikodll.

,

â&#x20AC;˘

Allee 6

VIIS

/J

Kitsas 8

Ajasll1fe all liiiipiliseti sepiskwlllisfllscg(l I'ariktltllsed. Eriti Iwmldllne all sepisf(J(lIti {i{fedega I'(uika/lls VI/S til. II.

Origil1lw{sello siiilil/Ild viiike crt/mil. mille akl/(ul ja w/lvcfllks 011 kaul/is/atllt!

sae lViketehn ikas pit i tka m i isiga.

,

Alh'/! 6 Tifiipi/illc sajamliwillems/! !IIadala kllft/kalllse ja s(jll/II/c'clrifise !JoliipflUllliga pllile/allllf. lIIis Oil stiifimlll a/gse! k/l)/I/.

Allee 5 Hoolle jassaadi ke.~kel 011 viiike.~etlflllllliisle k/al/sit/ega verallt/a.

Allee 4(1 Viirvi/isre akl1aklaasitlega veral/da. //lis Oil rajallul ell/IIIII Ol.mseillale.

51


Eesti Vabariigi aegsed hooned (1918 - 1940)

Kohtu 22 Kuressaarc Ametikooli fIls/itaa'se viilisilmega iippelijjjkodade hOO/le vallllis 1931. o. Kllllpja/ l/j(j!J1II ilmcs/awuJ horisoJl/ao{selt kulgevad ednevad krohvipimwd. Peasissepiiiisu

.'

•.r."'_".'iIil"''''Ii<>;'. ~~l'1. ' .'

,,~

"

'-"..

,$. • I If:',

kOlllliSlamiseks all kasllia/Ild klombitud dolomi;li. KOlllrasti loovad Pl/naSLeS rawuides viiike.fenllldllliSell akllad.

Aia 25 Kllressaare //{jig/al/aolle 011 raja/ud kahes usas. Van cilia osa, esilldusrradilsiollafi.Hlli mojudega [lIl1klsiollOlislliku hoO//c, projekteeris arhilekt E. 1. Kil/lsik 1937.-/940. a. VI/S hoollekorpus. lIIis mjmi /982.-1985. o. jiirgiiJ pieleediflllu/elisell V{lII(/ haigla [asw/{uliklljlllldll st ja //Ialitl/. Arhitektid P lillles ja f. Heillsoo.

Raekoja Maaillscn er N. Jii,-issolli paoli /936. a. p,-ojekleerillu/ Sa(lre Maava/ilsllse jUllrdeeltilis sll/alldu/J hdsli vdga lIoudliku:ise allsamblisse, lIagll seda 011 raekojaja Riiiilelkoll/w hoone naabms. Ellilise esimesele kormsele ploneerilud lI/aa-tl/Jleegi nil/mid on/(inaseni apleegil/o kasulilse/. Siii/illud 011 originaa/sed ja slii/sed puidu.H metalltlerailidega vi/riinaknad ja apleegi viili.l"llb. Tolli 1 Hoolle lakoonilisell klljllndalllt/ tlolomiidisl peasinepiiiis.

,• !

J

I

or - - r

"

1:::::J

.

,

,

Tolli / S(larelll(l(l Keskraamafllkogu kaltekordsel lihual IlOonemahfll ilmeslab peasissepiiiisil iimarkaar koos /ukllki viga. /)ckoraliivlle kalllseaflme karl/iis 011 heab niiileks d%miidi kll.I"II/lIsvijilllllltlste.rl ka(lsaegse arhitekflluri klljulldamisel.

52

GamisOlli 16 FUllklsionalisllik,,11 lilr/sates vorm;t/es Kuresmare Pullikooli (elld. algkooli) Iwon e projek/ceri.)· /ill/winsener E. Haamcl: Ellilis vallllis 1939. ll. Koo/ill/llja pilkllpiiiidvaks aklselldiks 011 peasis.vepiiiisu klljllll(/IIS.


--~, , '~

,

.

)

Piima 62 T/"(IdiesiQnalisllikes vorlllides ko/ge kelpkmusega elamu, mille sllllrtel akendel 011 tavapii/"(ll1t: kollllikjaollls. Tiiiipiline all varikaillseg(j ukse hjllelldus selle ko/val (lSuvale viiikeste akendega.

.

,

UlIs-RoOlllassaare 4 Hiisti korras 1I0ilud tiiiipilille eestioeglle damll. Tiihelepal/u viiiirib kaunilf klljllluJatlll1 Ilks.

Camisoni 7 Ajastllseie iseloomuliku kujlllldllsega sepisrollld vorjkalllS.

UIH32

UIIS 22

Elwm!l all siiilil/ud algne lohendus - viiljaehifisega viilkallls. korge sokkelj(j frat/ilsioonili"e viiliSllks kahel pool osuva akllago.

Hllvilav(l kuj/llulusega /lks. mille koha/oll sepistatud rugedega varikalll.\路.

Tiii; I Kuressaares lIIille erili lillii esi"ev !ill/sa/es l'ormi(les kohekordne JUllktsiolla/istlik dOli/II, lIIis all viimisrlellld va/geks vii/villid siiekrohviga. Siiililll/(1 011 fimkrsioll(lli~'milc tiiiipiiille akcllde klljlllUhls ja paigutlls JasS(ladi/.

VIIS 22

Tegell/ist 011 fill!ktsiollali~'lIIig(l, kliitlolll(jpiira lisab asjaoill. et IWOlle on kaetlld pllitvoodriga. Kirsa rMull/lldisega kaetlld maja alglle viiIV oli kollakw'beei, mis vijtab filllkfsiollolismi l'iirvikllscle I'(jhemalt PUillwollere jill/res.

53


:.J'6ukogude perioodi hooned (1944- 1991 )

Kllress{/are III/CII/a (Iedlimw tiinavale iifdifmer klljlllldavad kil/{Ilas riitmis

paikllevad .W/"II{/scti el(llllud ja II clUievahelise(/ abilwonc(l.

Liivo /8 1970. {l-re IIl1sjllllkrsiol1alisfliklls laac/is

Chllll ll, //l is 011 Ub parclllaid .~路elle {wollctiiiibi esilltiajaid KIIJ"e.\'Sa(lres. Maja fill/sad lIIo/wd ja /a.rs{uu/ Oil viiga hilsli proportsiollcerilild.

Ve~'ki 10 1950, a-Ie iiks k(lllll/lIIaid ef(llllllid Kllressaares, mille omalli/': 011 i,)"t' ka vandmllld ja ehitalllul.

Rislikll 6 1960. a -Ie lII(uitlla katllsega dOIllIlliiiip 0 11 Risrikl/ liinaval lIa/(1all,

fda 13 J 950. -60. (I -Ie pllidllst lii iipe/alllll. SOI"lll/SC lahendllsega Iilui esinemd haol/ed crillcv(u! vaid liSle ja akellde lise/lise. k(lfll~'e viiljaehiriste ja seil/le viirv;lllhclldllste pouiesi.

54-1

-}

1',-=::.....,..."..,......, j Uus- Kmja J 1970. a-Ie kahekordlle lIIadala kaldkafllsega kividamll, millisfe ehillls IIIIIIIIIH pOIJIIlaarseks dOl/ike jOllkllse kasV(ules.

Tilllle la Oks csimesi 1980_ a-reI kllf~'dise ar"irekr; 1'0011 Kllressaarde projekreeriIlld IIl1sjulI/.:lsiol/alisrlikke damllid, mis kajasra/J Eeslis levillla Iwkalllui .mll rejoone I iSIISf erall/lle"i I/lses. Arhirek, V. Kiilllllll'lI.

Kas/(Illi 12

/950.-60. a-Ie kivisl liililJclwlIlI, milliseid leidllb Kuressaare Iwell/as (letfIil1ll(ls rohkcl'ti. Hoolle(1 IIIllIu/ab erillcl'aks l'dlisviimislllls, rodufi. hllllsehl/e ja -k/ljll lIil18 IIIlIlId detailid.

54

Transvaal; 38 1980.a-lc elallll/ , lIIis 011 ~'obil(/Illd w/ll ema ac(/liml{l /wollc.l'tII.I'ega. Ad/ilckl T Org.

~


----

, ,,

, • , ,

Talfil1l1(l

18

VeelOm -elall/ll oli fiiiipilillc ehitis £esli ~,tiike/il/l1{/des /960. a-tel. Rajllflu/ /file gCllcroo/ploalli a/usel, kujulles IIoOllesl IIIIS dOm;II(1111 sisseslJidul

Kuressaartie. Tugevall verrikaah'el. so/el/ol e !JI"oportsioollidegtl silikaal-

rellisesl hOOllet all klljlllu/ailld pwwse jas.5Godileflisega. See 0/1 Kllress(lore iib kiirgeillloid ehilisi -40,6 m. Arllirekrid M. Porr ja H. Sepmall. /966. a.

Kalevi 10 Sa(lre K£K-i /w/dus/lOolleks ehitatlld IIlIsjllllklsiollalistliklls slii/is ehilis. Uhlsale koridorSiisreemis PQhiplaal/iga ehitisele /ool'(ul val,e/dllst /IIilmekesise riilmiga (lvad I/il/g vesribiiiili ja O/smisi Irepikm/(lsi(/ piiravad k/a(jsvilriil/it!. Peasissepiiiisu 1"01111101'0(/ ekraallseill ja supergraajika. Arhitekt M. LOoke. /979.-/982. (I.

Raekoja I KlIllball/aja VO I"II/ Oil r(lfsiOIl(lli.{flik -

kaliekorl"Useliu {!Dol/ega liilllb kollllekorrusefillc saokfa jo res/orall;

plokk. Geolllcefrilise viilisilllll'ga ehili.w!.jass(ladU all kastl/a/lid {/Vllmte kloaspindatie kiJrl/of (/olollliili, lIIis seob 1I00llet Kllress(l(lre \'til/Cilia ehi11/.1'/ rad i Isioon i ga.

;',,.lIilek1 A Orll1, /968.

fl.

IJillrfa tee 4 Alitobllssijaam 0 11 kOl/Slruklil'isllike ~'ormiraolilis/ega hOOlle, /II;S pa;s/ab sill/Ill esi/assaadis domilleer;Wl var;kllfllsega oOlep/arvorm; ko/wl. Eh;Ills/!/ateljlliilla Oil kaSllf(/fIl(/ PlllwSt Ie/list. /IIis 011 valdaI' ka il/teljoiir;s. Arh;fekl M. Pel/jam. /980.-84. a.

Pikk 5 Valla/illlw kal'alldallld lillie elalllllfJroj eklide kOllkllrsi VOifl/lld pl"ojekri aillsel ehilalll(/ eiulI/oja. Arhitekr U. Mike. /991. (I.

Kirikll 5 "Saare Kalllri " esilldllskaup!lIseh ehitalud iihekorrtlseiille kelpkatllsega hool/e jtirgib Kllressaare aja!oolisi ehilllslra(/ilSiooll e ~ p,li/aile kivikarlls. do{omiidist kamiisid ja akl/apiirdel/. Oks esimesi poslmoderlIi.fllli nUiteid £e~'li viiikelilllwdes. slllalldllb veel/val/ v(//wlillll{/ kUIIleksri. Arhilekl T. Kivi. 1982.-83. (I.

Tolli 27 Eleklrlja(llll 011 rajaflld /944.-47. a. kalla/ike ehitllsmeistrile A. KorS(1ri ju J. Vessikll juhtimise/. H oolle arhileklllilme I'ormikolle Oil fiwkls;OIwlisllik. V(I(11(lIll(l/(t //Iilmele/e jllllrde- ja limbert'hitllslele 011 siiilillllli sliillle. len'ik/ik

Tallilllw 27 Poslmotiernisflik korge katllsega ehilis 011 projekleeritlfd spetsiaalse/I plllIgallOolleks. Tegell/isr OIl SUl/repiimselt v{/lIa{imw miljoosse sobiluva majaga. Viimi.\·t!lIses kaSllfatlld dolomiit. I'a{ged krohvipimwd ja pllI/(lIIe kall/sekiv; loovad seose lei:ue pealiillaVll ajaloolisle esilllltlsllOone/egu. {ubu(les I'llllgahoonel vor(/viWrse!r si/Illa pais/a. Arhitekl S. Km·elllets.

lildilme.

1983. -84. u.

55


Taasiseseisvumise jargsed hooned (1991 - 1998) Pikk /a K ofmeperee!all/u aSllh pargiiiiirses kvw1a/is. Arhitekl Rein 011 piiiidlllu/ sohi/(I(/a maja nii rOll/anlilise klll/rordiarhitektuuri klli IIaabmses asltvote sojajiirgsele wlSelamllfega. Hoolle ei ole tervellisti liJpetatud, osa selle.sl va/Illis 1994. (I.

,

7:

Pill/fa lee 20 Klllltlgise altlObaa.si Imollete kompleksi ehila/lld fIlQ(/ernse (ahendll.uga ehitis 011 lIiiitle voilllafio'esl viiiirtllSrada lootmishoollete arhitektullri. Arhitekl R. Pllllsepp. 1993. o. Kuressaare purim ellilis.

Tallimlll 45 Siiolli kirik paikllcb fimlll pea/iil/aval. Vallltlmata esim/lIs/ikkItJe tao/illse/e ei ole ehitis liil111Vapildis l!iiirivalt esiLeliikkiv. Mitmekesise vormikoncgll /IIaja viifisklljwlduse.{ all kaslIIarud lIii traditsiool1ilisi k!li ka(lsacgseid ehillls IIwteljale I/agll dolollliil. karllsekivi. klaas ja IIIcWII. Arhifekt P Kaljapulk.

1993.

fl.

Pikk 20 Hilsl; restallreerillid /raeli/siooniline vonalil/no pllitelamll viJiks afla eeskujllks teistelegi lI/(ljaoll/(llIikele KIIressaares. Arhitekt U. Arike, /998. a.

Loss; JI Korrektseft restal/reerillld paligaIWOlle kOlllliswb lilllw pea/iil/al·at.

Arhitekr U. Arike. 1996. o. KllreSS(lare pGrilll chitis.

--r Abllja 14 Hilsf; proporlsiolleeriflld lIIalwu/ega ehitise jass(wtiiklljlllldlls 011 mceldivaft IiIlllle. Ehilllski-alileel ja krlllldi heakord lliiilab olllallikupoolsellwoll ja soovi elada illlsa!) IIIllja!). Arhilekl K. SOOS(J{I/; 1998. a.

56

Parsi 2 Kllre.H(wre Lasle Tugikodll kahekordlle krohvitlld kivilllaja aSlib 11(///(/iiI/JIG l'iirkol1l1(1s. k ll s domilleeriwul millllekordsed IIl1selalllud. LakoolIilise laltemlllsega hO(!lIe 011 sobil'aks liiielldll.\·eks selle! liillavao!)al. Arhilekl S. Olop. /997. a.

I

Kauba /3 Hotelfi ~ plJhillwllus lIl/sehilise VlIIW fassaadi lalla 011 elliraTlld /lemraa/lle fassaad-ekraall ja /ihtlle kahekord"e hOOlle, lIIis /iiielldab Kauha !iillava arhitektltllrselt eklektilisl iiidiflllet. Arhilekl U. Mllrtf, /998. O.

,,,

ROOllla.H(lare sat/lima oote/)(lvi/joll. Hoolle 011 ehiw(lId terl'ellisti pllitkollstrllklsioonis olles sellisella lIIoiiduII/ul sajalldil'ahelllse sadalll(//!hiliste tmt/itsioollit/e tiillapii('l'(lIIe esil/daja. Ehilise va/is - jl/ siseklljlllldlls IIUWdllstaVlld (illlse lallelldllse. SIII/retJ k/aaspillllad anl1al/ad voimalllse I1wllida rlll/mideSI (lv(lIIevlll val/det m('re/e. Arhitekl/~ Hallsar, /998. (/. Kllresmare parim ehilis.


Ettepanekud Tanavapilt

Linnakodanikule Kuressaare kUI ajalooline va ikeli nn on Dsa rahvuslikust kultuuri parand ist, mill e sailitam isele iga linnak odanik saab kaasa aidata. Linnakeskkond , milles iga pacv elame. tootame, puhkamc, on clay ja muutuv. Osalt tingivad muutusi arenev ja uuenev iihiskond, te isail kujundavad linnapilti meieendi soov id ning arusaamad paremast e lukeskkonnast. Linnaatlases on pi.HHud naidataja kirjeJdada ii ldi si vaarlusi, millega Ku ressaare linnakodanik oma isiklike huvide korval samu ti arvestada voiks. Linn on koht, kus e latakse koos ning meist igatihest s51tub selle parem vmjan~igemine. Linnapilti kujundavad ee lk5ige hooned, tiinavad, piirdeaiad ja hal jastus, mis on linnaositi crinevad. Et sai li ks viiljakujunenud linnaosade tervikl ikkus ja samas omaniiolisus, on vaja koiki neid isearasus i tunda ja ehitami sel silmas pidada.

Hooned Eri aegade l rajatud linnaosades on hoonete suu rus, arhitekluuristii l ja setlest tulcnev kujundus oluliseh erinevad. Seda on voimalik jmgida atlase eh itiste Olevaates. Hoonete rcmontimisel ja iimberehitamisel on vaja arvestada er in evate aegade arhitcktuuristiilidega. Maja Oldilmel kujundavad paljlld ehitllsdetailid, mis peavad olema omavahcl kooskolas. TiiUpilised vead on jiirgmised: muudetakse katuste kaldeid ja korgusi, kasutatakse valesid viimistlusmate ljal e, eemaldatakse rassaadi kujundavad detailid , rajatakse sobimatuidjuurdeehitisi, aselldatakse van ad uksed-aknad UUle, kaasaegselt kujundatute vastu. Selliseltlimber ehi latud hoone Illuutub igavaks, isikuparatuks, sli ilituks majaks, mison minetanud viiarluse. 19a iiksiku hoone arhitektuuriline hinnalisus mojutab ka korvalasuvate hoonete viiiinust majanduslikus moUes. Oha lahemale jouab aeg, kui soovitakse osta maju lervik liku miljooga linnaosadesse, kus asuvad stii lsed hoo ned. Seega ei tasuks peljata vaeva ega kulusid ehitise parema valjanagemise ja vaartustamise nime!.

Vanal innas paiknevad e namus maju pikikliljc ja fassaadiga tanavajoonc l. Peatiinaval e aiires asuvad valdavalt esindus likud elamud, korvaltiinavate aares abihooned. Hoonestu s moodus tab linnaosas tiiilp ili se suletud tanavaruumi. Ehiti ste nihutamine tanavajoonest eemaJe 16hub vanalinna hoonestusviisi. Tanavafassaadi rOtm on tanav ati c rinev. Kesklinna majad on ilksteisega kokku ehitatud, aarealadel uhendab neid paek iviaed, puitlinnajagudes puitlippaed. Kuressaares ei ole tanavaid aari stav hoonestus Ohtselt viiljakujunenud korgusega. Tanavafassaadi rUtm vahel¡ dub, k6rvuti paiknevad valdavalt Ohe- ja kahekordsed majad. Koike seda tul cb arvestada eri ti uutc ehiti ste kavandam isel vanalinna. Aedlinnas asuvad majad tlinavajoonest cerna \. Vanemas osas on nende paiknemi srutm mitmekes ine, kuid jargima peaks ehitise proportsiooni ja tanavaseina vahekorda: madalam hoone peaks paiknema Uinavapiiri l, k6rgem tagasiastega krundi sees. Uuemas elamurajoonis aSlIvad vaikesed e lumajad kindla riltmija kau gusega Uinavasl, m is peaks samuti s~iilima.

Pii rdeaiad T~inavapilti

kujundavad oluliselt ka piirdeaiad - nende asend, k6rgus, kujundus, materjalid. Erinevatcsse linnaosadesse sobivad crisuguse kujundusega aiad. Vanalinnale on tiiupilised k6rged paeaiad vo i lihedast lalldisest tarad. Omaaegse kuurordial a krunte piiravad erinevad puitlippaiad. Uue mas aedlinnas on vahem silmatorkavale piirete taga ol ulisem hckk. Vabaplaneeringuga suurelamua ladel aiad puuduvad. Sed a hoo ldamata eikel\egimaad v6iks tsolleerida madalate mililritiste, vaikevormidc v6i haljastusega. Eestlasele on omane privaatsustunne, mida aed lekitab. Paraku on Kuressaare Ui.navap ilt paljude piirete korratu valimuse tollu vaga lohakas.

Tanavad Vanal inna vanimaks, vaartuslikumaks o saks on looklevad, kaanulised , eri laiusega lanavad, nende hargnemiskohad ja valjakud, midaei tohiks muuta. Vanalinna liikluSl korraldades peak s ptiOdlema selle poole, et ajalool ine miljoo oleks intiimsemja rahulikum. Autode, aga e riti busside parkimine tanavatel va rjab Kli ressaare vaikcsemahuli st hooncstust. Tahelepanuta e i tohiks jatta tanavap inna tradits ioonilisi kujundusvotte id munakivisilluli se ja paeplaat idest konniteedega. Puhkeala teedevorgustik on valja ehitamata, cnt selle kujundus ning materjal peak sid olema loodus!ahcdased. Autode arvukust se lle! alai voiks piirata.

â&#x20AC;˘ Vlmellla.fSe ocdlillll(l ossa .wbiv {Jllilfi{J{J(II:d Vile! /iiI/oval. See 011 iiks viiheseid rii/l{lI'aid. klls 011 sai/ul/ud IIIwltlkiviga sillilla/ud soidulee ja selle li;lipi-

lille iilcmillek hJllllireele. Foto 1980. (/-Iest.

Suurelamute vabaplaneeringuga linnaosades on tildjuhu! sirged ja laiad au toliiklusest Hihtuvalt rajatud tanavad. Vaid moned neist on planeeringukohaselt valja ehitatud. Sectottu puuduvad tihti konniteed ja neid autoteedest e raldavad puudega haljastusri bad , mis muudaksid tiinavad marksa inimsobralikumaks . Suurelamualade tiiOphoonemassiive aitaks id elustada nende vahcle rajatavad ponevama arhilekluuriga vaheehitised. 57


Kru ndid Eri nevates linnaosades o n isesugu ne kru ntide Sll urus ning hoonestu stihedus. Need maaravad linnaosa mahulise tildilme. Et hoida ~ira soovimatuid ehitu slikke kontraste, mis v6ivad tekki da kruntide erinevast hoonestust ihedusest j a konnikte krundioman ikc vahel, olc ks iildplaneeringus vaja maarata lin naosade lubatavad h undi suurused ja taisehitusmahud. Vanalinnas on ajalooli seJt kuj unenud kinn istupiiride mu ulmine muinsuskaitseala p6himiUiruse koh aselt keelatud.

HaJj astus Kindlus, kui linna ilks siimbole id peab linnasil ueti s valitscma. Scllcks

o n vaja avada Jahi- ja kaugvaated nii merelt kui li nn apiirill. Kindlust ei tohik s varjala ei k6rgehi tiste ega haljastusega. Tallane rohelusse uppunud Kuressaareon kaugvaadetes tisna ilmelu. Linna siluen vajaks oskuslikku kujundam isL Vanal inn a ha ljastlls on kujunenud loomul iku lt. Poli spuudja p55sad kasvavad krllntid e sees, aedade taga. T anavapiiri le, havinenud hoo nete asemele vabalt kasvanud pllll d-p50sad e i tohik s ol1a vana linnaehitusmiljoo tnastam isel takistuseks. Puhkealal on linna ai nus rajatlld nin g kujundatud park. Umber selle pai kn ev ad tanavad ja s uured kru ndi d on ha ljastatud p5 li sp uu dega. Selle ala rohelust tuleb sHil itada eriti hoolikalt , seda jarkjargull lluendades. Kuna rannaaarsete l alade l k6rghaljastus puudub , vaj ab piirkond kindl asti asj atundlik ku ha lj astusprojekti. Aedl inn a vane ma osa tiin avate iitires on majade ecs kasvavad p5lispllud tanavatelc kauni ks dekoratsioo nik s. Sealne haljasma ss ii vide kuju ndus v5i b olla vabam kui aed!in na ttiiipelamurajoonides. Su ure!a mute alaI on tanavate aarde vaid osal iselt raj alud sinna planeeritud puiesteid. Elanike end i euev6tmisel on hoovidesse istutatud pu id ja kujundatud lillcpeenraid. Need alad vaari ksid suuremat linnapoolsetlahelepanu ning haljastusabi.

Tom i tall aval 011 kihvllii erill ev(l/ esr aegodest ehitised. Esiplaallil 18. saj. piiril/ ell IWOll e, lIIille korval 01/ III/S. vwwlimw sobila tlld ehilis. Jiirg ll l!v poslkonlo r jiirgib kiill ajaslll ellilllssliili, kuid lIIojllb ajalooliste Iwollell! vallel liiga kOlllraSfselt. Foro 1999. a.

Uute ehitiste sob itamine vanaJinna Viimastcl aastakUmnetel on uulc chi tistc planeerimine vanalinna muutunud akluaa lseks, sesl mit med elam ud on tehn ili sclt nii ha l vas sc isus, et ncid pole olnud v5imalik korda teha ni ng paljud varCIll hoo nes lalu d krundid o n tti hjaks jaanud. Vanade hoo nete maketeerimine ei ole enamast i 6igustatud , valja arvatud juhludel, kui 011 lcgemi sl vaga v~m rlu s liku arh itektuuriga. Vana linna on liibi acgade e hi lalUd e rin cvates stii lides majll , m is loovadki mit mekesiselt hll vi ta va 1innapi ldi. Seega o leks kahelsusvaarnc, klli kaasaeg nc ehilllsklillst siin viUirikalt esindailid ei oleks. Kuidas l拢iicndada vanalinna nii , et sa ilik sid tasakaal ja harnlOonia? Uue e hitisc kavandamine vanasse keskkond a ee ldab teadm isi linna ajaioost, linnapiJdist ja ehit iste kohal ikest isearasustest. Kun a vana linn on arhite ktuurilt ning hoonest usv iisilt vaga m itmetahuli ne , e i ole si in v5imalik kehtestada tihtse id reeg lci d. 19a uuc hoo ne planeerimise l on vaj aj iil gidaj ajarg ida seda, mi s on konkreetsele kohale iseloomulik. A rveSlama peab hoonestuse paikne mist krund ilja tanavajoone suhtes, tanavafassaad i riltm i, timbrit seva te e hiti ste mastaa pe, arhite ktu lirse id kujundu svotte id nin g eh itu smaterjale. Uus hoone peab sobima timbrusesse, kuid o lema samas kaasaegselt stiilne osa tervikust.

'ii

II-

58

Vallalillnale t{j{jpilille tiinav. mille iihtc poolt iiiiristl/wul /woll ed. leist ki viaed ja selle tagll kurge(/ fJlltul. Tiih elepalllf viiiiriWI(/ ko. riillaWI orig ill(/a/ll e mUllakivikate ja paep/{/alidesl kUlIl/iree. Vaade LlilSII riil/avale. FOio 1998. C/.

Ve.\路ki 8 elli lailld IIII.f elal/Ill. //l is nii /IIahull klli ar/iilekflfllrsell klljllnduselt sobib olemasolel'asse keskkO/ula. Ho olle viilisvi imiSlluses all kaSl/fallllJ lratiils/oonitisi II/lIlerjal e kaillsekivi. fJliifll ja silekrohvi. Maja kujwu/If.l"delailitl on aga kaameg.fed. Arllifekt T. Kaljlllltii. Folo 1998. a.


Majaomanikule Oma maja, korte r, ridaelam uboks - need k6ik on moisted, mida

scob sella "kodu". Kod u kui turvalisuse sUmbol eeldab tuttavat, s tabiil set eJukeskkon da, mi li e kujundamine ja hoidmine on iga illilllese vaga intiimne tcgevus. Eestlane on kinnineja ind ividualistlik, linnakesk konna uhiselu ei ole ta rahvuslikule natuurile omanc. Kuid nagu kodus Umbritsevad meid tcised pereliikmed, kellega tuleb arvestada, nii aSlivad ka meie kodud linnakeskkonnas k6rvuti teistega. Vanade tanavapiltide volu on tingitud hoonete suhtelise h UhtSCSI ilmestja kujusL. Me ei ole oma maj aga Oksi tanava aares. Olles lihtne ja tagasihoidlik vorm is, kasutades valirikaid, p61 ise id materjale, ehitad endale hoone, mis pUUab pilku ka aastate parast.

Enne , kui otsuslate cUe voua su uremahu li si timberehitustOid, moelge koik hoolikalt Jabi, konsulteerige kindlas ti arhitek ti , inseneri ning ehitusmeistriga. Paljude tOOde teostamiseks 011 vaja linnaval itslise ehitll sosakonna ja muinsuskaitse inspektsiooni esindaja luba, neilt saab ka asjatundlikkll eria last nou. P6hjalikumat e ehitustoode kaigus oleks huvitav pidada teostalavale taode kohta pUeviklll ja fotog rafeerid a vanu ehilusosi. Nii oleks lapselastel ponev lugeda-vaadata, mitu kihli ja so rt i lapeeti ol i el utoa se inas ning mis aastast pUrines tapeedialune kiht ajalehti vms. Hoone val isseinal voiks naiteks silmapaistmatus kohas olla nn. varvit repp. mis naitaks varasemaid valisvarv i too ne.

Enne remonttoodega alustam ist oleks hea hoonel tundma cppida. See annaks ettekuj utu se Wade lapseSt ulalUsest ja vahendak s kulusid. Vanade majade kohta o n ka k irjalikku infot. Hooncte projekte ja fotosid leidub Saaremaa Muuseumis, Kuressaare Linnavalitsuse planeerimise- ja ehitusosa konnas ning mitmetes teistes Eesti mUllseumides ja arhii vides.

Valla maja viiartus ei se is ne mille ainuilksi stii li s vaid ka aja loolistes materjalides. Tihti vahetatakse sisuliselt heas korras olevad vanad uk sed-ak nad voi soojus tu s materjalid uute vastu lihtsalt seeparast, elli usehitistega harjunud projekteerija voi ehitaja ei oska vanade malerjalidega limber kaia. Mida rohkem vana ee ma ldad, sed a enam ajalool ist vaartust kaob. Asendatud detailid voivad ktill valja naha nagu vanad, kuid saja-aastase majaosa saami seks kulub ometigi sada aastat. Soojapidavuse parandamiseks piisab enamikes hoonetes tihendamisest. Lihtsam on isolalsioonikiht asetada lae pea le, kui seintele, efekt on suurem. Paksu soojus isolalsioo ni asetamine val isseina le rikub va lisilme ja proport s ioonid - aknad jaavad koobastesse, raastaalune luheneb. Puumajadel wlek s kasutada "hi ngava id" soojustusmaterjale - saepuru, tislerilaastu, tselluv illa , pappi. Aurutokete kasutamine on mottetu, sel juhul tuleb rajada kulukas ventil ats iooni stisteem, mis vanades majades e i tarvitse soovikohaselt LOoie hakara. Akende ja us le vahe tus on kulukas, mistottu peaks eelnevalt iiksikasjalikult uurima nende olukorda. Kui s ii s ki otsustatakse vaheluse kasuks , wleks W.he lepanu poorata akna - ukse stii lil e, sed a erili ajaloolisle hoonete juures. Sail ilama peaks vana akna ruudujaoluse nin gjargima lii ste ja profiile. Uus llks peaks sobima hoone arhileklUuriga , mille o lema rajatud turvaeeslllarkide lmassiivseja isikupiiraluna.

Lepi vildakusle, vaikeste ebauhtluste ja sliilikihi stllstega oma va nas majas nagu sa lepid oma vanaema kOrlsudega. Ajaga toimunud mUll datu sed ongi vananellline. Kosmeeli li sl ope ratsiooni voib ju leha, kuid jaavad armid ning kortsud lulevad tagasi. Iga muudatu s sisal dab ri ski, et tehniline tasakaal vanas hoones nihkub paigast. Tulemused avalduvad aja jooksul ning seetollu lul eks suuri muudatusi valtida. Vana maja "Ii igutab ja hingab". Scetottu ci ole moUekas Illuula midagi liiga s irgeks, tihedaks, tugevaks. 19a hoone peaks olema kasutuses, see on parim garanlii lema sai limisel. Ttihi ja hooldamala chitis laguneb kiiresti.

Hoone valisilme korrastamine e i pea seis nema kapitalimahukates vood ril aud ise vahetus- ja varvimistoodes. Tihti a ilab vana laudise parandamisest, vihmaveetorllde kordaseadmi sest ja muudest pisihooldustoodest. Oigeaegsed hooldus- ja korraslustood on odavamad, pikendavad hoon e iga, ai tavad enam sa ililad a alguparaseid ehitllsos i, kui laguneva hoone ulatuslik remont. Enamik kahjustusi tuleb hal vas t hoolduseslja valesl remondist. Hooldu svabu materjale ei ole o lelllas. Kasutage samu materjale ja ehitusv6lteid - uuend used kuuluvad uusehituste juurde. Sarnast paran datak se sarnasega: olivarvi kaetakse o livarviga, lubikrohvile krohv itakse lubikrohviga, puitu asendatak se puidugao Kaasaegsed materjalid on "lugevamad" s.l. nende keemiline kOOSlis m6jub lag undavall vanadele majaosadele. Vigade parandamin e on sclj uhul vaevaline LOO. Naiteks va les li val itud, tiheda kaasaegse varv ikihi eemaldamin e on aeganoudev ja toomahukas ning voib rikkuda aluspinda. Hoone ei ole labimadaja vilets seeparasl, et ta on vana, vaid tegemala korrastus- ja remonttoode tcltu. Peremehela omandit kultiveerinud noukogude aeg j~ittis paljud su urepiirased hooned lagunema. Kahjuk s jatkub see ranapaeval gi.

19. sajandist IJ(irinev e/amlf Slflf f -Piillu tiinaval. mis 011 voluvalt vw!Q jll ajalwlIIIJ(Hf {JIlretud. oorab kWlI/tllfikul1 abi. F% 1999. fl.

59


Vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevoond Eesti Vabariigi Valitsuse miHirusega nr.153. 31. martsist 1995.3. on moodustatud Kuressaare linna muinsuskaitsealaja seda iimb ritsev kaitsev66nd. Jargnev 0 11 IU hikokkuvote maaru sest. Muin sus kaitsea la eesmargiks on vanalinnas ajaloolise ll kujunenud linnaehi lus liku struktuuri, arhitektuu rse kesk konnaja haljasluse sailitamine, uurimine, korrastamine ning linnakes kkonna jarkjarguli ne parandam ine. KaiLSe eesmargi l taotletakse muinsuskaitsealal: - Linna ajalool iselt kujunenud iime, seda kujundava planeeringu ja hoonestu sstruktuu ri saili tam ist nin g selle terv iklikkusejarkjarguiisl taastamistja arendamist. - Kuressaare le omas te hoones tus- ja ehitustavade ni ng arhitektuurit raditsioonide ( kin ni slud , hoonete korgused , katu sekatted , tanavakatted, ehitu smaterjalid , kujundusvotted , haljaslus) arvestamiSI olelllasolevate hoonete remontimiscl , hooldamisel , rekonsltueerim isel, saneerimisel, reslaureerimisel ja uusehitisle pOslitamisel. - Ehitu sajaloo li selt viUirtuslike eh iti ste fas saadide. interjo6ride, kon st ruktsioo nide ja detailide uurillli st, fiksee ri mi sl, sai litalllist, taastamistja eksponeerimist . - Linna tekke j a arengulugu ning seisundit ktisitlevate komplekssete uuringute jtitkamisl. - Kultuurikihi kaitsmi st ja selle jarkjargulist arheoloogil ist labiuurimist vanemat aSllstustja inimlegev ust puudutavate andmele saamiseks. - Aj alooli st hoonestllst kahju stavate tegurite (autoliiklus, o hu saaste, vajumine jm.) toime minimali seerilll ist ja vanalinna hoonestusele sobimalUte kasutamisviiside (t5oslU s, laomajan dus jms.) kaotam ist. - Elamisfllnktsiooni, turismi ja nendega seotud teeninduse arengut.

Muins lI skaitsealal on ilma Kuressaare L in navalituse ja Mu insuskaitsei nspektsioo ni loata keelalu d: m uu ta ajaloo liselt va ljakuj unenud planeeringutja ki nnislule pii re, teha mistahes ehitust6id, lam mutadaol e masolevaid ehitisi , muuta hoonete inte rjoore, teha uur imi s- ja kaevetoid , mi s v5ivad kahjuslada hoonestusl, haljastustja maapoues sai linu d kultuuri k ih ti, mu uta hoonele kasut usviisi ja otstarvet. paigaldad a hoonete le rekl aami, muuta pii rd eaedu ja haljastust. Muins uskaitseala kui malestis l pi irab kai lsev6ond, m ille Olesandeks on valtida mu insuskai tseala vahetusse Hihedu sse mastaabi lt ja k5rguselt ebasob ivale eh itiste ja raj al isle pOstitamist.

Ettepanekud kaitse kohta Vanal inna mu insuska itsealaja kaitsevo6nd i pi irid vaj avad korri gee rim is l ja Uipsustamis t li nn aplaa nil j argides krundi pii ride ning hoonete paiknem ist kvartali sees. Muinsu skaitseala p iir Pika ja Ka uba tanava osas viia kokk u kait sevoondi piiri ga ja haarala muin s uskaitseala sisse S uurPoilu, Vai ke- Pollu, Suur-Sadama, Vaike-Sadallla kvartal id ning Uus-Roomassaare tanav. Maara la Kuressaare kindlu sele m u insus kaitse voond, e t reg iemenleerida ehitustegevust se lle Umbruses. Vanalin na arhitektu urimalesti ste k5rval vaariksid liiihe lepanu ka lllitmed uuemad ehi tised. Kaitse alia tulek s volta silmapais tvarna arhitek tuuriga hooned erinevatesl ehitusperioodidest. Tradi tsioo nil iste ja 5igete e hitus- ni ng kujun du svotete sail itami seks jatkala infolehtede va ljat60tami st ehi tusdetai lide ja kOllstrukts ioon ide koh ta.

- Kinni s- ja vallasvara oman ike le Il ende valduses olevatest kul tuurivaartu stest tulenevate kaitsekohustus le teadv ustamist ja taitmise tagamisl.

Kuressaare linna arhitektuurimiilestised:

VALIS UK SED

AKNAD

RENOVEERIMINE

RENOVEE RIMI NE

__ __ -,_ -,----_ ,-.._--.--------...................,. ........ -"--,"---. ..... ... .....-.-..... __..... ._. ... ....... <-r~

....... , . . . - . _

_ _ R

,

.... _ _

-'"'-~

,--' , _ _ _ _ w.o-

- ..........

~....-.-,,-

..--~--...

.... , ....

.......................... ....... .---.. . ....__ ,........_

'

_.~M

-,,--,,.

-.~

~""N"''''''

~

.-...... ,... . --, ........ _.... ---.-.' .........., ................. ---.... ........-.,""- ---"

~-. ~

~-

'~'--"'-'

"~"."

-'-".~

~-,.-'-

,.-..

'_,,-"_A"~

,

,.,

-. ,_...,... ~--

. . ' - . . . ._

..

k ..... ~

....

-,.~,."

,,--~

,-,,,,,"'

Infolehed vmwlimw IIste ja akende kohta, mis koostati 1997.

60

_

__

..... ,............_ ..... "-".-'" ..._ ....... . -,,_. .......... _, . . .... ,",-_. . .... ....................... ...- ...... "~'_&''''''''

(I,

-

-,,,,

.. '--"'... ~--

I. Tuu1evcski, Pama 19. ( 1899) 2. Suursitd, Kihelk onna mnt. (17. saj.) 3. P611uvahi majaja piirdc mtitir, Ki lzbcrgi 2. ( 18. saj.) 4. Ku rC5saare linnus. ( 14. saj.) 5. Kurcssaarc kindl usc baslionid , ravc liinid ja vall ikraav. (15.- 19. saj .) 6. Kaubahoov, Kauba 2. ( 1845) 7. Elamu, Lootsi 14. ( 18. saj.) 8. Elamu, Suur路Sadama 39. (1790) 9. Nikolai kirik, Lossi 8. ( ! 790) 10. Nikolai kiriku mtitir scpisvaravaga, Loss i 8. ( 1790) 11. Elamu , Lossi 6. (1850) 12. Elamu, Lossi 7. ( 18. saj.) 13. Vackoda, Tallinna 3. ( 1664) 14. Kadc ttidc kooli hoone, Tallinna 3. (17. saj .) 15. Adminislrmiivhoone, Lossi 1. ( 18. saj.) 16. Rackoda, Tallinna 2. ([670) 17. Adm ini slralii vhoone. Tal1inna 19. ( t 8. saj.) 18. Slldama kaubaaidad , Vcs ki 9. ( 1663)


Linnaehituse krono\oogia 13. saj. aJgus

Olclatav ccstlaSlc kindluSlatud sadamakoht jn asula Kurcssaarc lahe iiares.

[876

Petcrburi arst Micrzeycwski asutab "Roomassaarc" mudaravila.

1381

Piiskopilinnusc csmamainimine kirjalikes allikatcs.

[879

1424

Linnusc juurcs oleva asula csmumuinimine kirjal ikcs allikatcs.

Kehtestatakse uus linnascadus. Rae asemcl hakkab linna ju htim a Iinnavalitsus ja -volikogu.

1880. aastad

Kujuneb va lja linnapargi iimbrusc puithoonestus.

1559-1645

Saarcmaaja Kuressaarc Tanni v6imu all.

1883

1563

Kurcssaarc snab nn . Riia 6iguse alusellinnaoiguscd.

Dr. Wiedemann i "Vuc mudasupelusasutuse" rajamine. Esi meste laternate iilcsseadmine linnapargis .

1612

SU Uf lulckahju Ku rcssaarcs. Havib linna csirncnc kirik.

1889

1645-1710

Kuressaarc Rootsi vaimu all.

Kuurhoonc avamine. Lugemismajakese rajamine linnaparki.

1648-\654

1890 aastad

Kurcssaare on krahv Magnus Gabriel Dc In Gardic' le kuu lunud sarnanimclise krahvkonna keskus.

Apteekri R. Fliess! eeslvedami scl rajatakse linnapargi mcrcpoolsesse ossa puiestee.

1654-1670

Rackoja chitaminc .

1890. aastad

Suvitus- ja acdlinna kujunemine Vus- ja Vana-Roomassaare ning Alice tanavaJe.

[664

Vaekoja valmiminc.

[894

Roomassaarc sadama valmimine.

[663

Viljaaitade rajamine tolleacgsc sadamajuurdc pracgusel Vcski tanaval.

[899

Hollandi tuupi tuuleveski rajamine Parna tanavale.

19()4...1912

Saaremaa Ru utelkonna tellimisc1 rcst;lurceritakse lin nust.

1710

Pohjasoja kaigus hii vib tule kahjus enamus Kuressaarc hoonetcst. Suurc m osa linn a e lanikkonnast surcb katku.

1907路 1910

17[0-1918

Kurcssaarc Yenc ri igi koosscis us.

Giimnaasiumi juugendsti il is juurdeehi tisc rajaminc Pikk3.

1729

1914

Linnas sealakse sisse (iinavale clektrivalgustus.

Laurcntiusc kiriku ulcschi taminc.

1783

Kurcssaarc saab krcisil inn ak;;.

[929

Kurcssaarega liidetaksc Kaarma-Suuremoisa nuwdel asuv Poilu alcv.

1780

Kudjapc kalm istu rajami nc .

1931

Valmib ametikooli ()ppct66kodade hoone Ko htu 22.

1783-1797

Liivimaa asc kubcrncri Balt hasar von Campenhauscni lcgutscm isaastad Kuressa3rcs . Sillutataksc tiinavad, neilc antaksc nimed . koh ustataksc maj:'lomanikkc suut:'lm a latcrnad majadc ccs . intcnsiiv istub kultuuriclu .

[934

Valmib arhi tckt E. Lohu kavandatud osalinc linna planecrimise kava eramute rajam iscks linna ida- ja pohjapiirilc.

[ 788~1793

1937

Kindlu sc hoovi ehitatakse garnisonihooncd .

1787

Pollu vahi maja rajumine Kitsa1c tiinavale.

Yalmib runktsiollalistlikus s tiilis ranllahoollc nn. Weise heinamaa!. Linnahaigla ehituse algus Aia tiinava!. Valmis 1941.11.

[790

Suur-Sadama 39.li nna uhe vanima puitclamu chitaminc .

1938

Kurcssaare saab lipu ja ,路api .

[790

Apostliku 6ige usu Nikola i kiriku sisscpiihitseminc .

1939

Algkooli hoon e valmimine Garnisoni tana va!.

[794

Tori ec sli nna planceri n.\!.

1941-1944

11 rnaailmasoja kaigus havib osa Kuressaare vanalinnast.

18. saj. 1flpp

Mi{mcte aad lielamutc e. kodade ja iihis kondlike hoonctc rajamine Ta!linna ja Lossi tiinavale.

[%8

Algab vanalinnaja kindluse plaaniparane rcstaurecrimillc.

1811

Kreiskoo li hoone raj amine Pikk 19.

[970

Valmib Kurcssaare linna generaalplaan.

1824

Kaubahoovi chitus.

[973

Kehtestatakse vanalinna kaitsctsoon.

1828

Laurentiuse kiriku polemine.

1980

[834

Kuressaarc kindlus kustutatakse Vcnemaa ki ndlustustc nimekirjast.

Kuressaare res taureerij aid autasuSlatakse Noukogudc Eesti preemiaga.

1980

Koostatakse vanalinna dctailplanecrimisprojekt.

1836

Kuressaarc kindlus muuaksc Saaremaa Ruutelko nnale

1985

Lopcb linnuse rcstaureerimine.

1836

Laurcntiuse kiriku taaspuhitseminc.

1987- 1991

Linna reovete puhastussusteemi raj aminc.

[840

Puuscpp J. Weise asutab Kurcssaarc esimcse mudaravi la.

[992

Kooslataksc linna puhkeala pl aneering.

[996

1847

Kaupmees C. Brockhauscn laseb raekojalc chitada torni, mis lammutatakse 1931 . a.

Linna hoonete vaartuste hindamine ja SAVE registri loomine.

[996

Aluslatakse tinna puhkeala valj aehitamist.

1850

Lossi 6 aadlielamu rajaminc.

[997

1856

J. Weise mudaravila tuuakse iilc Pargi tanavale e hitatud uude hoonessc.

Kindluse pohjabastioni varavakJiigujajalakJiijate silla avamine.

1998-1999

Kurcssaare Linnaat lase koos tamine.

1857

Wildenbergi nahavabriku rajaminc.

[999

Linn a uue uldplaneeringu koosta mi sc alustamine.

1861

Linnapargi rajamine kindluse csplanaad i alalc. Ko hvik "Tivoli" ch itamine linnaparki.

[868

Kudjapc kalmistu laiendaminc.

1870

Kuressaarc pritsimaja ehi tamine. 1882. a. Iisatakse hoone1c puust kellatorn. Praeguse ilme saab hoonc 191 I. a. Kivist torn pari ncb 1958. a.

61


Linna ehitiste miljoovaartuste plaan 1996. a. loodi SAVE stisleemi osana Kurcssaare hoonete vaartus-

hinnangute register. Hindamine toimus 9 palJi siisteemis: 1-3 korge

4-6 keskmi"e 7-9 modal

H indamise tulemusena on Iinna hoonete vaiirtused jargmised: arlziteklllume v(i(jrlu$ - 5,6

k/1/lIll1riloo/ille viiiirrus - 6,0 miljooviiiiTlus - 2.6 origilloalsuse viii/rlus - 2,9 seisukorra viiiirlllS- 3,2 Wdvtiiirlll$ - 5,5

Kuressaare li nnaehituse tildvaartus on keskmine. Hoonestuse arhitcktuuri ei ole eriti korge lt hinnatud. Kuid ku ll all terviklik likult sai linud linnaehitusmiljoo viiartus on k6rge . Seet5ttu on atlases esitatud ehiliste miljoovaartuste plaan , mi s Ii nna tildi lm et koige parernini iseloomustab. P laani ga on h61matud korge vaartu sega terviklikumad linnaosad. Hi ndamisel voetakse a luseks erinevate le Hinavatele ja linnaosadele iseloomu lik hoonestus. Eh itisele hinnangu and mi se l arvestatakse eelkoige sed a, ku idas see sobib k5rvalasu vate majadega. Kaudselt moj ut ab milj66hinnangut ka hoonete arhilektuur j a heakord. Kuressaare vkitirtuslik umak s osaks o n vana linn. Valdavalt k5rge milj66vtitirtusega ehilislega k5rvuti asu vad si in se ll esse keskkonda mittesobivad hooned. Vana linl ik milj66 on kohati rikutud. Seni o n vahe tahelepanu pooratud vanali nna timbritsevale eramurajoonile. Selle k5rget miljooviUirtu st hoiab ala tihtlane hoonestusv iis, majade pre tensioon itu vaiisilme !ling e lanike pooh vaartustatud keskkond. Ida-Ni idu suure lamute ala o n tihtse ilmega. Kesk m in e m iljoovaartus tuleneb siin ehitiste madalast arhitektuuri vaartusest. P ideval t korr igeeritav ja taien datav SAVE register v5ima ldab arvut iprogrammide abil koostada kogu linna v5 i se ll e va iksemate osade erinevaid vaartushinn angute kaarte.

Hoollete miljoovoortllste plaall. M J: 8000

62


Kasutatud allikad ja kirjandus Eesti arhitcktuuri ajalugu.

Tallinn 1965. Ecsti arhitcktuur. Uiancmaa. Saaremaa. Hiiumaa. Ptirnumaa. Viljandimaa. Tallinn [996.

Tingmargid Hoonete vanuste plaanid Lk. 20-41 _

17. sajalldist piirillev hoone

_

18. sajalldisl piirillev Iwolle

Kingisscpa rajoonis.

Tallinn 1985. Saarcmaa. Kogumik matcrjale. Toimetanud E. Tooms. Tallinn 1959.

Saarcmaa. Kogulcos. Tartu 1934.

'--_ _J 19. sajandist parinev /Ioolle f"···-·~-·~···1

L. .._._. __.....i

Havil/emu! /Ioolle

K. Aluvc. Ku ressaare linnus. Tallinn 1980. V. Vaga. Kuressaarc linnus. Tallinn 1957.

O. Pesti. K. Rikas. Saaremaa ajaloo- ja ku[tuurimalcstiscd. Kaitstavad ma1estised. Tallinn 1991.

H. Part. Klassitsistlik Kurcssaarc. Kurcssaarc 1993.

J. Rand. Kurcssaarc linna asustU$ 1780-1820. Diplomiloo. Tal1u 1993.

1. Saron. Kurcssaare rackoda sajanditc Illuutudcs.

Hoonete miljooviUirtuste plaanid Lk. 20-41

-

KiJrge miljddviiii/"lus

_

Madal miljuuviiiirflls

'--_ _~ Keskmille lIIiljiiovaartlls

K uressaarc 1997

Kingisscpa ajaloolinc linnakcskus. Kingisscpa linnachilusajaloolinc ja arhitcktuuriajalool inc ii1cvaadc muinsuskaitsc as pcktist. Tallinn 1969. Koostaja: ENSV MN Riikliku Ehituskomitcc Teaduslik Rcs taurecrimise l6i:ikoda. Ajaloolanc H. Sirel K6idc A. Tckstilinc osaja linnaplaanid. Koidc B. King isscpa ( Kuressaarc) linna vaalcd. Koidc C . Kartogrammid. Kingisscpa vanal inna detailplanccriminc. Tallinn. 1980. Koostaja: Kul tuurimalcstistc Riiklik Projcklccrimisinsli tuut. Arhitckt K.~M. Loovecr. Ajaloo1anc L. Kiinna pu. K6idc I. Ki ngisscpa vanalinna hooncstusc ja tanavavorgu vaartustc hindaminc. K6idc II. Kingisscpa (Kurcssaare) linna arcng. Koide III . Kuressaare ajaloo1iscd lill naplaanid, linnaplaanidc lokalisecrimine, vtitirtused, cllcpanekud. K6ide JV A. FOlod 1-82. K6idc IV 8. FOlod 83~159. Kingisscpa vanalinna detailplanccrimi sprojekl. Tallinn 1982. Koostaja: KulluurimiilestiSlc Riiklik Projekteerimisinstituut. Arhitektid K.-M . Loovccr ja L. Hansar. K6idc V. A , B, C. Seletuskiri . Koidc VI. Graafilin e osa. Kingisscpa lin na park. Tallinn 1983. Koidc II. Ajalooline oiend. Koostaja: Kultuurimalcstiste Riiklik Projcktccrimisinstiluut Ajaloolanc L. Kiinnapu. Kurcssaarc kinnisvaraomanikc nimckirjad ajavahcmikust 1897-1940. Saaremaa Muuscumi kogud. Kuressaarc chitusajalugu puudulavad artik lid ajalchtcdcst "Mcie Maa", "Oma Saar'·, "Saarte Haiil", "Kommunismichitaja".

'--_ _.J Tiil/av, fee, valjak

'---'

Plalleeriflld hoolle

Piirdea ed Vesi

Linna ehitiste miljoovaartuste plaan Lk. 62-63 _

ArhitekfllllrimaleSlis

_

KDrge miljuiivaiirtus

I Keskmille miljuiiviiarfllS

'---'

Madal miljddviiiirflls


Toimetllse siiiil on Kuressaare Linnaatlasesse sattunud mOiled ebatapsused:

Lk. 22

Hoonete vanuste plaanil on 17. saj. hooned Tallinna tn. 2 - Raekoda, Tallinna tn . 3 - Vaekoda, Talli nn tn. 5 - turuhoone jaanud tahistamata.

Lk. 26

Hoonete vanuste plaanil on 17. saj. hooned Kauba tn. 5 ja II jaanud tiihi stamata.

Lk. 43

Veski tn. 6 fota on peegelpiJdis.

Lk. 50

Vaike-S adama 6ja Suur-Sadama 13 hoonete fatod on vahetuses.

Kuressaare Linnaatlas 1999  

Kuressaare Linnaatlas annab ülevaate linna kujunemisest, linnaehituse arengust ja arhitektuuriväärtustest. Sisulise allikmaterjalina on kasu...

Kuressaare Linnaatlas 1999  

Kuressaare Linnaatlas annab ülevaate linna kujunemisest, linnaehituse arengust ja arhitektuuriväärtustest. Sisulise allikmaterjalina on kasu...

Advertisement