Page 1

SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

100

ÕUEMÄNGU ja TEGEVUST

Kogumiku koostajad : liikumisõpetaja Sirje Aoveer õppealajuhataja Halliki Tammiste Pärnu 2013 1


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS: põhitõed õues õppimisest ja mängimisest.

4

2. MATEMAATIKA

5

2.26. Puuviljade korjamine

18

2.1. Indiaca

7

2.27. Ole tähelepanelik

18

2.2. Tanagramm

7

2.28. Too õiged kujundid

18

2.3. Kus see asub?

8

2.29. Geomeetrilised kujundid

19

2.4. Pallimäng

9

2.30. Arva ära!

19

2.5. Korgimäng

9

2.31. Värvipliiats

20

2.6. Mitmes mänguasi puudub?

10

2.32. Pime kerjus

20

2.7. Teatris

10

2.33. Kuhu ma palli viskan

20

2.8. Kaupluses

10

2.34. Mäng partidega

20

2.9. Loterii

11

2.35. Värvilised kettad

21

2.10. Mitu on teises käes?

11

2.36. Püüame kalu

21

2.11. Kindluse vallutamine

12

2.37. Rongid

22

2.12. Numbrimäng

12

2.38. Liblikad ja lilled

22

2.13. Koosta tervik osadest

12

2.39. Suur ja väike

22

2.14. Mis muutus?

13

2.40. Püüa palli

23

2.15. Värvid

13

2.41. Valgusfoor

23

2.16. Numbrimäng

14

2.42. Värvide ostmine

23

2.17. Lilledemäng

14

2.43. Paberkorvpall

24

2.18. Mäng lipuga

15

2.44. Silmad maha

24

2.19. Kellel on seda värvi?

15

2.45. Sulesadu

25

2.20. Kaupluses

15

2.46. Pallid korvi

25

2.21. Mida sellega tehakse?

16

2.47. Kujundite kiire ladumine

25

2.22. Kus on koer?

16

2.48. Kellel on rohkem?

25

2.23. Mis kasvab metsas?

17

3. MINA JA KESKKOND

25

2.24. Mänguasjade kaupluses

17

3.1. Kümne asja kogumine

26

2.25. Pea meeles!

18

3.2. Veetrass

26 2


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

3.3. Võluvaip

27

4.7. Sõnademäng

37

3.4. Haned sillal

28

4.8. Känd, kuusk, viljahakk

37

3.5. Allikad, ojakesed, järved

28

5. KÄEMÄNGUD

38

3.6. Mängime looduse vaatlejaid

28

5.1. Lõbus kätevirn

38

3.7. Vihmapiisa teekond

28

5.2. Tamm siin, tamm seal

38

3.8. Kivi all

29

5.3. Mina ja mu pere

39

3.9. Puude mõõtmine

29

5.4. Näopilt

40

3.10. Mine teed mööda

29

5.5. Mina

41

3.11. Lehed

30

5.6. Tore laps

41

3.12. Kuulame merd

30

5.7. Lahti-kinni

42

3.13. Muri

31

5.8. Käsi väsis

42

3.14. Kiisu

31

5.9. Perekond

43

3.15. Korjake palle

32

5.10. Sussimäng

43

3.16. Pall läbi tunneli

32

5.11. Ema keetis putru

43

33

5.12. Sõrmepoisikesed

44

33

5.13. Väike õde, väike vend

44

33

5.14. Jänes pikk-kõrv

45

33

5.15. Lapse käel on viis sõrme

45

3.20. Putukate keks

34

6. MUUSIKA

46

3.21. Mina tunnen kevadlilli!

34

6.1. Muusika metsas

46

3.22. Puulehtedega mäng

34

6.2. Kujumäng

46

35

6.3. Vesiroosilehed

46

35

6.4. Haldjad ja kivid

47

35

6.5. Anna kala edasi!

47

35

6.6. Anna edasi

47

36

6.7. Dirigent

48

36

7. KASUTATUD KIRJANDUS

48

3.17. Korjake palle 3.18. Mädamuna 3.19. Rändinnukaupmees

4. KEEL JA KÕNE 4.1. Kala, lind, loom 4.2. Olen puu 4.3. Ole tähelepanelik! 4.4. Vette-kaldale 4.5. Püüa, kui tohib 4.6. Mis see on?

37

3


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

1. SISSEJUHATUS: põhitõed mängimisest ja õues õppimisest ❶ Mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja.

❷ Mäng aitab lastel mõista, milleks nad on suutelised. Laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme. Pärast hirmu tekitavate olukordade ja isikute läbimängimist kaob hirm. ❸ Täiskasvanu algatustest õpetatud mängud saavad lapse iseseisvateks mängudeks, mida ta mängib meelsasti koos teiste lastega. Kogumiku koostajad, kaks pikaajaliselt lasteaias töötanud pedagoogi, soovitavad igas eas inimesel rohkesti mängida. Mängimine on ju ühtlasi nii meelelahutus kui ka vaba aja veetmise viis. Mäng viib ära paha tuju, ergutab meelt ja mõjub kõigile suurepäraselt. Antud kogumikus on mängud sobilikud lastele alates teisest eluaastast. Samuti sobivad osad neist ka erivajadustega lastele. Õpetaja Sirje on töötanud üle 20 aasta liikumisõpetajana ning üle kümne aasta raske ja sügava vaimupuudega lastega arendusrühmas. Ta väidab, et ka erivajadustega lapsed tunnevad lihtsatest ühe- või kahe reegliga mängude mängimisest suurt rõõmu.

Antud kogumik sisaldab ainult reeglitega, peamiselt liikumismänge. Iga mängu juurest leiate selle, miks seda mängu mängida ehk eesmärgi, sihtgrupi vanuse (soovituslik), vahendid ja tegevuse käigu. Lisaks reeglitega mängudele on kogumikus käemängud ja liisusalmid, mida võib lastega õues olles või matkal käies üheskoos lugeda. Fotodelt leiate Pillerpalli lapsed lasteaias ja looduses mängimas ning tegutsemas. Tänud Pillerpalli lasteaia õpetajatele sündmuste jäädvustamise eest!

Miks õppida läbi mängu? Lasteaias õpivad lapsed eelkõige läbi mängu. Mäng pakub

lastele rõõmu ja eduelamust. Läbi mängu õppimine on rõõmuga õppimine ja mis on rõõmuga õpitud, jääb kauaks meelde. Sisukas mäng ja erinevate mänguliikide kasutamine igapäevases mängutegevuses loob tingimused lapse igakülgseks arenguks. Mäng on nii sotsiaalse, emotsionaalse, vaimse, esteetilise kui ka füüsilise kasvatuse vahend. Läbi aktiivse mängu õpib laps ümbritsevat maailma avastama, uurima ja saab selle kohta järjest rohkem teavet. Mäng aitab lastel mõista, milleks nad on suutelised. Laste arengut mõjutab mängu keskkond, kas ta mängib üksi või kaaslastega. Laste mängu ja õppimise vahel valitseb tihe seos. Mida rohkem laps täiskasvanute töödest ja ümbritsevast elust teab, seda rikkalikum on tema mängu sisu. Iseseisva mängutegevuse kujundamisel on tähtis esemeline mängukeskkond. Mängus on vaja avardada nii mänguasjade temaatikat kui ka mängumaterjali valikut (looduslik ja jääkmaterjal, karbid, kastid, kostüümid jms ). 4


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Kuidas mängud liigituvad? Mänge saab liigitada kaheks alagrupiks. ❶ loovmängud ehk reegliteta mängud, kus laps valib ise mängu teema, vahendid ja sisu (lavastus-, rolli-, ehitusmängud jne). ❷ valmismängud ehk reeglitega mängud, kus on kindlaksmääratud kindlad reeglid ja mängu tegevus/ käik. (liikumis-, õppe-, laulu-, matkimis-, laua-, võistlusmängud jne).

Kuidas reeglitega mängu juhendada?

Õppemängude korraldamises on täiskasvanu roll suurem kui loovmängude juhendamisel. Ta selgitab mängu kulgu, reegleid ning osaleb vajaduse korral mängudes võrdväärse partnerina. Enne õppemängu peab täiskasvanu mõtlema, millised on mängu eesmärgid, tegevus, õppeülesanne ning analüüsima, mida konkreetset mängu mängides lapsed õpivad ja mis vahendeid kasutavad. Mängu selgitus peab olema hästi mõistetav. Mängu ajal jälgib ta, et kõigil lastel oleks tegevust ning et keegi ei peaks asjatult pikalt pealt vaatama. Üks põhjusi, miks lapsed õppemängude vastu vähe huvi ilmutavad, võib olla asjaolu, et mängud on igavad ja lapsed ei saa neist täpselt aru (näiteks on mängu lülitatud liiga palju õppeülesandeid). NB! Täiskasvanu algatustest õpetatud mängud saavad lapse iseseisvateks mängudeks, mida ta mängib meelsasti koos teiste lastega.

Kuidas mängud lõimuvad õppe- ja kasvatustegevustega? näiteid ❶ LIIKUMISMÄNG = liikumiskiiruse, jõu, rühi, vastupidavuse, koordinatsiooni ja peenmotoorika arenemine+ tähelepanu ja mälu arendamine+ suhtlemine kaaslastega+ oskus kaotada arendamine+ keel ja kõne+ mina ja keskkond+ matemaatika ❷ LAUAMÄNG = matemaatika + keel ja kõne + mälu arendamine + suhtlemine kaaslastega + püsivuse kasvatamine jne. ❸EHITUSMÄNG = matemaatika + mälu arendamine + motoorika arendamine + ümbritseva elu tundmine jne. ❹ LAVASTUSMÄNG = keel ja kõne + kunst + mälu arendamine + muusikaline arendamine + matemaatika ( piletite arv ja hind ) + suhtlemine jne.

 LAULUMÄNG = muusika kuulamine+ loovus+ rütmiline liikumine+ mälu arendamine+ mäng pillidel+ esinemisjulgus.

Miks just liikumismängud? Liikumismängu kaudu arendatakse lapse kehalisi võimeid,

aktiviseeritakse eri lihasgruppide tegevust. Liikumismängudes õpivad lapsed kooskõlastatult tegutsema ja kaaslasega arvestama. Lastel kujuneb välja harjumus liikuda kogu elu. Lihtsaid liikumismänge tuleks kindlasti mängida õues. Õues olemine peab olema meeldiv ja selleks aitavad kaasa liikumismängude mängimine.

Miks õues olemine on kasulik? Õues olemine on hädavajalik meie ajudele selleks, et ergutada helide, valguse, kujude ja värvide voolust, mida loodus pakub. Me vajame õues

5


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

olekut, et ergastada oma kuulmist, nägemist ja kompimist. Meeltele mõjuvad hästi näiteks lindude laul, sosistavad tuuled, päikesepeegeldused ja varjud, niiskus, udu, lillede ning putukate värvid. Meie ajurakkude kasvamine sõltub nendest erilistest ergastumistest, mida loodus pakub. Eriti kolmandast kuuenda eluaastani, kui energiavool inimajus on suurim (K. Grönvall 1990). Looduses on igal aastaajal võimalik midagi uut tundma õppida. Ükski aasta pole teisega sarnane. Selleks, et midagi vahetult kogeda, on vaja lihtsalt minna koos lastega õue uudistama elu metsas, niidul või jõe ääres. Õuesõppimise aeg 14. aprillist kuni 14. oktoobrini, kuid üht-teist looduses toimuvat saab käia uudistamas ka talvel.

Miks just õues õppida? Mitmed uuringud näitavad, et õues õppijad on tervemad,

tähelepanelikumad, tasakaalukamad ja rahumeelsemad. Kogu õues õppimine on seotud tervise edendamisega – palju liikumist, rohelus ümberringi, värske õhk, loodushääled, karastamine. Õues õppimine pakub lahendust tubasest kitsikusest tulenevale stressile. Õppides õues saame kasutada kõiki oma meeli. Lisaks tavapärasele nägemisele ja kuulmisele tulevad kasutusele veel haistmine, maitsmine, kompimine ja liikumise abil kogetu. Saame õppida läbi isikliku kogemuse, tunnetada end osana loodusest, avastada pidevalt midagi uut, hoolida ja imetleda. Õues on võimalus näha, et kõik on kõigega seotud, erinevate õppeainete integratsioon jõuab reaalselt lapseni. Õuekeskkonna ettearvamatus aitab kaasa loovuse arendamisele. Õuesõpe eeldab head koostööd laste ja õpetaja vahel, annab võimaluse meeskonnatööks. Erinevalt õppetööst rühmaruumis tekivad õues teised liidrid.

❶ Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. ❷ Õppides õues saame kasutada kõiki oma meeli.

Head mängulusti! Soovivad: Halliki ja Sirje 6


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2. MATEMAATIKA 2.1. Indiaca (või mõni muu pall) Eesmärk. Lapsed saavad hakkama palli löömisega nii, et see püsiks õhus kokku 21 lööki. Tegevus annab võimaluse nii liikumiseks, tutvumiseks kui meeleolu tõstmiseks. Soovituslik vanus 6-7 aastased. Vahendid. Pall. Tegevuse variandid. o igakord lüües öelda oma nimi; o igakord lüües tuleb öelda kellegi teise nimi, kuid sama nime ei tohi öelda; o igakord peale löömist teha kohapealne 360 kraadi pööre ümber oma telje, o igakord peale löömist plaksutada käsi 3 korda.

2.2 Tanagramm Eesmärk. Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Laps oskab tanagrammi tükkidest kokku panna erinevaid kujutisi. Soovituslik vanus 6-7 aastased. Vahendid. Tanagramm. Tegevus. Lapsed võivad töötada nii individuaalselt kui paarides, andes neile terve komplekti tangrammi tükke. Tangrammi harjutust saab ka meeskonnatöö tegevusena kasutada. Anda piisavalt aega tükkidega mängimiseks enne kui probleemi (soovitud kujundi kokkupanek) lahendamise juurde asutakse. Selgita lastele, et tangramm on puzzletükkide komplekt. Paluda neil üle lugeda tükkide arv. Lasta tükke uurida ning mõelda selle üle, mis kujunditega on tegemist. Kas on tükke, mis on täpselt ühesugused? Kas mõned tükid on sama kujuga kuid erineva suurusega. Ühes komplektis on väike kolmnurk, keskmine kolmnurk, suur kolmnurk, romb ja ruut. Julgustada lapsi edasi katsetama ja mängima ka teise komplekti tükkidega. Oma piltide põhjal võib lasta ka lugusid jutustada. Paluda lastele leida kaks tükki, mis katavad täpselt ära keskmise kolmnurga (kaks väikest kolmnurka). Paluda lastel leida kaks tükki, mis katavad ruudu pindala (kaks väikest kolmnurka). Paluda lastel leida nii palju erinevaid viise, kuidas katta rombi pindala ja suure kolmnurga pindala. Paluda lastel kokku panna erinevaid kujundeid andes ette tükkide arv ja kujundi nimi: o Kas oskate kokku panna ruudu, kasutades 3 tükki? 4? 5? o Kas oskate kokku panna nelinurga, mis ei ole ruut, kasutate 3 tükki? 4? 5? o Kas oskate kokku panna rombi, mis koosneb 3 tükist? 4? 5? 7


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

o Kas oskate kokku panna kolmnurga, kasutades 3 tükki? 4? 5? o Kui mitu erinevat nelinurka oskate olemasolevatest tükkidest moodustada? o Kui mitu erinevat kujundit üldse oskate kokku panna teatud tükkidest?

2.3. Kus see asub? Eesmärk. Laps oskab õigesti määrata asukohta ruumis. Soovituslik vanus 6-7. Vahendi.: Maja, puu, pink, linnuke, kass, aed, eit ja taat. Tegevus. Lapsed nimetavad esemeid. Õpetaja asetab esemed lauale nii, et keskele maja, selle ette aia, aia sisse puu, puu alla pingi. Õpetaja: „Taat tuli majast välja, istus puu alla pingile. Puul istus lind ja laulis. Teda kuulis kass, kes ronis puu otsa, kuid lind lendas maja katusele. Kass ronis talle järele. Majast tuli välja eit ja taat jutustas talle kõigest. Eit vihastas kassi peale ja ajas ta hiiri püüdma. Siis läksid eit ja taat sööma.“ Õpetaja esitab lastele küsimusi, millele vastates asetavad lapsed esemeid õigele kohale.

2.4. Pallimäng Eesmärk. Laps oskab arve õiges järjekorras loendada. Soovituslik vanus 6-7. 8


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahend. Pall. Tegevus. Lapsed moodustavad ringi. Õpetaja on ringi keskel. Ta viskab palli ühele lapsele ja ütleb „üks“. Laps hüüab vastu „kaks“, viskab palli järgmisele ja tema hüüab „kolm“ jne.

2.5. Korgimäng. Eesmärk. Laps oskab loendada viieni. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid: 6 korki, kepike, jupp niiti. Tegevus. Niit seotakse kepikese külge. Niidi teise otsa seotakse kork. Ülejäänud korgid asetatakse lauale üksteise otsa riita. Mängija võtab kepi ja püüab nööri otsas oleva korgiga ülemise korgi maha lüüa. Kui see ei õnnestu, läheb mängukord üle teisele lapsele. Kes vähima löökide arvuga teised korgid maha lööb, on võitja.

2.6. Mitmes mänguasi puudub? Eesmärk. Laps oskab kasutada järgarve. Soovituslik vanus 6-7. 9


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahendid. 4 – 10 mänguasja. Tegevus. Lapsed istuvad näoga õpetaja poole. Lauale asetatakse mänguasjad ja neid loendatakse. Ühel lapsel seotakse silmad kinni. Üks mänguasi võetakse ära. Kui tal silmad lahti seotakse, peab ta ütlema, mitmes asi on kadunud. Võib ka nimetada selle asja.

2.7. Teatris Eesmärk. Laps oskab loendada järgarve. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Kaardid kaht värvi arvkujunditega või numbritega 1 – 10. Tegevus. Toolid on kahes reas. Üht värvi kaardid kinnitatakse rea äärmiste toolide külgedele. Teist värvi kaardid toolidele, need näitavad istekohti. Igal real on oma värv. Kolmandad kaardid – piletid on kahevärvilised ja joonega jagatud kaheks. Vasakpoolne osa näitab toolirea kaardi värvi; täppide arv või number näitab, millisesse ritta ja kuhu kohale laps peab istuma. Kohanäitajateks võiksid olla head arvutajad, neile võivad külastajad öelda, mitmendasse ritta ja kuhu istekohale näitab pilet. Kui kõik lapsed on kohal algab etendus.

2.8. Kaupluses Eesmärk. Laps teab mõisteid liiter, kilo, meeter. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Palju numbritega või arvkujunditega mänguasjad riiulitel, rahad, rahakotid, kaalud jne.

kaarte,

Tegevus. Mängu eel tuletatakse lastele meelde, milliseid kauplusi on ja mida seal müüakse, kuidas küsitakse riiet, toiduaineid. Sätitakse riidekauplus, toidupood ja mänguasjade kauplus. Riidekaupluses võiksid riided olla papile keeratult. Iga eseme juurde asetatakse hind. Valitakse müüjad, kes oskavad hästi arvutada. Teised lapsed on ostjad. Ostjad valivad kauba, maksavad selle eest. Makstes kauba eest tuleb ka ostjal ise arvutada. Maksta võib ka suurema rahaga, siis müüja peab arvutama, palju tuleb tagastada ja andma ettenähtud summa tagasi. Lapsed peavad küsima toidukaupa ka kilodes, riiet meetrites. Nooremate lastega mängides võivad nad koputada lauale nii mitu korda kui kaup maksab.

2.9. Loterii Eesmärk. Laps on tähelepanelik, oskab võrrelda hulki ja liita. Soovituslik vanus 6-7. 10


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahendid. Mänguasjad, mitmesugused kaardid kahes eksemplaris. Tegevus. Laudadel mitmesugused mänguasjad. Nende alla on pandud kaardid mingi numbriga. Näiteks 4 punast kolmnurka, 3 musta ringi jne. Igat kaarti on kaks, üks on eseme juures, teine rullitakse kokku ja asetatakse karpi. Segatakse. Lapsed tulevad kassa juurde piletit ostma. Eelnevalt on määratud pileti hind. Näiteks 1 kroon. Laps ütleb, mitu piletit ta soovib osta, annab raha ja saab pileti vastu. Laps avab piletid ja otsib laualt võidetud esemed. Mäng on huvitavam, kui lapsed on enne meisterdanud ise esemed ja saavad need pärast loosimist endale.

2.10. Mitu on teises käes? Eesmärk. Laps teab, milline on parem ja milline on vasak käsi. Laps oskab liita ja lahutada. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid: Väikesed esemed (kivid, tõrud, kastanid jne). Peavad mahtuma lapse pihku. Tegevus. Esemed asetatakse 2-, 3-, 4- kaupa lauale. Lapsed istuvad toolidel. Õpetaja nimetab arvu ja siis lapse nime. Nimetatud laps tuleb laua juurde ja 11


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

võtab pihku öeldud hulga esemeid. Läheb teiste ette, ütleb, mitu eset on peos ja millise käe peopesa ta avas. Võib jagada ka esemed pooleks ja algul näidata ühte peopesa, siis küsida, mitu on teises peos. Kes kiiremini ära arvab, on võitja.

2.11. Kindluse vallutamine Eesmärk. Laps oskab loendada ja kasutada mõisteid vasak, parem, otse. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Põrandale asetatud suurtest paberitükkidest ruudustik neli korda neli. Ühte ruutu asetab õpetaja nuku. Tegevus. Mängib üks laps korraga. Õpetaja teatab kindlust vallutajale käigu ja määrab seismise suuna. Mängu alustatakse nurgaruudus seistes. Õpetaja: „astu kaks ruutu paremale, siis astu järgmisesse ruutu, üks samm paremale.“ Liikumisel ei tohi laps muuta keha asendit ja ülesanded tuleb anda üks korraga. Kui laps on tähelepanelik, siis jõuab ta nukuni. Liikumist võib alata ükskõik millisest nurgast.

2.12. Numbrimäng Eesmärk. Laps oskab kasutada järgarve 10 piires. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Pall. Tegevus. Mängijad on nummerdatud, kusjuures igat numbrit on kaks. Õpetaja viskab palli keskele ja hüüab numbri. Kes selle numbriga lastest palli enne kätte saab, on järgmine hüüdja.

2.13. Koosta tervik osadest Eesmärk. Laps oskab geomeetrilist kujundit jagada osadeks ja osadest liita tervik. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Geomeetrilised kujundid, eraldi osadeks lõigatud kujundid. Tegevus. Õpetaja näitab lastele kujundit, seejärel palub ta lapsi moodustada samasugune kujund osadest.

2.14. Mis muutus? 12


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Eesmärk. Laps on tähelepanelik. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Mänguasjad. Tegevus. Kõik lapsed vaatavad mänguasjade asetust laual. Seejärel keeravad selja ja sulevad silmad. Õpetaja vahetab kiiresti kahe mänguasja asukohad. Siis keeravad lapsed näoga jälle õpetaja poole ja püüavad ära arvata, mis on muutunud. See laps, kes esimesena ära arvab on võitja.

2.15. Värvid Eesmärk: Laps suudab kiiresti mõelda ja tähelepanelikult kuulata . Soovituslik vanus 6-7. Tegevus. Lapsed valivad enda hulgast perenaise (peremehe), üks laps jääb ostjaks, teised ülejäänud on värvid. Ostja läheb teistest eemale (ukse taha) ja perenaine paneb niikaua teistele lastele värvide nimed. Näiteks: punane, sinine jne. Perenaine peab meeles, millised värvid tal on. Kahte värvi olla ei tohi. Perenaine ja värvid heidavad magama. Tuleb ostja ja koputab. Perenaine küsib: o „KES SEAL ON?“ o „OSTJA.“ o „MIDA SA OSTA SOOVID?“ o „VÄRVE.“ o „MISSUGUST VÄRVI SA SOOVID?“ o KUI OSTJA SOOVITUD VÄRVI POLE, SIIS VASTAB PERENAINE: „MEIL EI OLE SELLIST VÄRVI.“ Ostja lahkub. Lapsed plaksutavad käsi ja loevad: ME VÄRVILAPSED OLEME JA ÜHES PERES ELAME. ME RIIULITEL PUHKAME JA OMA OSTJAT OOTAME. Mängu alustatakse uuesti. Kui ostja leiab värvi, siis viib ta selle koju. Mängitakse seni, kuni kõik värvid on müüdud.

2.16. Numbrimäng 13


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Eesmärk. Laps tunneb numbreid, on kiire ja tähelepanelik. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Toolid. Käik. Lapsed istuvad ringis toolidel. Igal lapsel on oma number ning ta peab selle meeles pidama. Üks laps on ilma toolita. Ta läheb ringi sisse ja nimetab kaks numbrit. Nende numbritega lapsed vahetavad kiiresti omavahel kohad. Ka ilma toolita laps püüab saada endale tooli. See, kes püsti jääb nimetab järgmised numbrid.

2.17. Lilledemäng Eesmärk. Laps saab aru mõistetest all ja peal. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Lilleõied ja joonistatud putukad. Tegevus. Eri värvi lilleõite alla on joonistatud keegi (liblikas, lepatriinu, sipelgas, uss jne). Mõne all pole kedagi. Lilleõied jaotatakse lastele kätte ja küsitakse: Mis värvi õied on ning kes on nende all või peal.

14


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.18. Mäng lipuga Eesmärk. Laps tunneb värve. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Värvilised lipud igale lapsele. Tegevus. Õpetaja jagab lipud laiali ja kontrollib, kas lapsed teavad, mis värvi lipud neil on. Laseb lastel vabalt joosta ja annab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks: helesiniste lippudega lapsed kogunevad kase juurde, punaste lippudega lapsed laua juurde jne või märguande peale kollaste lippudega lapsed kogunevad paaridesse.

2.19. Kellel on seda värvi? Eesmärk. Laps oskab täpselt nimetada värvust ja määrata esemeid värvuse järgi. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Värvikaardid. Tegevus. Õpetaja näitab lastele näiteks rohelist ruutu. Lapsed ei nimeta seda värvi, vaid seda värvi asju: rohi, kübar, auto jne.

2.20. Kaupluses Eesmärk. Lapsed oskavad esemeid eraldama värvuse, kuju ja suuruse järgi. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Poes müüdavad asjad. Tegevus. Õpetaja koos lastega liigitab esemeid ja asetab need värvuse järgi riiulile, näiteks ülemisele kõik punased, järgmisele kollased jne. Üks lastest on müüja, teised koos õpetajaga ostjad. Esimesena ostab õpetaja ja rõhutab eseme suurust, värvust, sarnasust. Näiteks: üks punane tass. Esialgu valivad lapsed esemeid värvuse järgi, hiljem suuruse järgi. Kaupluse mängu saab siduda ka nukkudega, näiteks minna poodi nukuriideid ostma ja valida neid suuruse ja värvi järgi.

15


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.21. Millega seda tehakse? Eesmärk. Laps tunneb enim vajaminevaid tööriistu. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Tööriistade pildid. Tegevus. Õpetaja näitab lastele pilte. Lapsed peavad nimetama kujutatud eset ja ütlema, mida sellega tehakse ja kes seda kasutab.

2.22. Kus on koer? Eesmärk. Laps teab erinevaid asukohti. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Mängukoer ja koerakuut. Tegevus. Õpetaja asetab laste ette koerakuudi. Võtnud kätte mängukoera, kõnnib ta sellega koerakuudi juures mitmele poole ja küsib lastelt, kus on koer (kuudi taga, ees, peal, kõrval jne). 16


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.23. Mis kasvab metsas? Eesmärk. Laps tunneb metsas ja aias kasvavaid taimi. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Pildikaardid. Tegevus. Õpetaja valib kolm last, kes nimetavad igaüks ühe asja, mis kasvab metsas. Näiteks seen, vaarikas, kuusk. Loetelu jätkab jälle esimene. Kaua mõelda ei tohi ja korrata öeldut samuti mitte. Kui mängijad ei pea reeglitest kinni, valivad nad endale asetäitjad. Mängida võib veel aiataimede, mänguväljakul olevate taimedega jne.

2.24. Mänguasjade kauplus Eesmärk:. Laps oskab loendada. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Mänguasjad ja arvkujunditega kaardikesed. Tegevus. Mänguasjad asetatakse laiali 2– 3 lauale. Iga eseme alla pannakse arvkujundiga kaardike eseme hinnaga. Teisele kahele lauale asetatakse kuue lahtriga karbid – kassa, kus on arvkujunditega kaardid. Valitakse müüjad ja kassapidajad. Ülejäänud lapsed on ostjad. Ostjad istuvad laudade juurde, vaatavad väljapandud mänguasju ja nende hindu, lähevad siis kassa juurde ja teatavad, mitmekroonist asja nad soovivad osta. Kassapidaja annab neile vastava tšeki. Nüüd läheb laps müüja juurde ja saab tšeki esitamisel soovitud mänguasja.

17


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.25. Pea meeles! Eesmärk. Laps oskab loendada viieni. Soovituslik vanus 4-6. Vahendid. 4 – 5 lippu või mingit muud asja. Tegevus. Õpetajal on käes teatud arv, näiteks 5 lippu. Enne mängu algust seletab õpetaja, kuidas lastel tuleb ülestõstetud lippude peale reageerida: kui õpetaja tõstab üles ühe lipu, peavad lapsed kõndima ühekaupa, kui kaks lippu, siis kahekaupa, kolm – kolmekaupa jne. Õpetaja peab lippe hoidma nii, et lastel oleks kerge nende hulka määrata.

2.26. Puuvilja korjamine Eesmärk. Laps oskab esemete suurust silma järgi võrrelda. Soovituslik vanus 4-6. Vahendid. Õunapuu kujutised, kolmes suuruses õunad (läbimõõdu vahe on 1 cm), kolmes suuruses korvid. Tegevus. Õpetaja näitab lastele õunapuid ja laseb määrata, kas õunad on ühesuurused. Seejärel näitab ta lastele ühte õuna ja laseb neil silma järgi määrata, missuguselt õunapuult see õun on. Üks lastest kontrollib vastuse õigust mõõtmise teel.

2.27. Ole tähelepanelik Eesmärk. Laps saab aru mõistetest kõrge ja madal. Soovituslik vanus 4-6. Vahendid. Pildikaardid. Tegevus. Lapsed istuvad poolkaares. Õpetaja nimetab kõrgeid ja madalaid esemeid või näitab nendest pilte. Kui ta nimetab näiteks kõrge eseme, tõusevad lapsed püsti, kui madala, siis istuvad. Näiteks: teletorn – püsti, koerakuut – istuvad.

2.28. Too õige kujund Eesmärk. Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Igale lapsele komplekt õpitud geomeetrilisi kujundeid. Tegevus. Õpetaja joonistab õhus ühe kujundi, lapsed leiavad laualt sama ja tõstavad selle ülesse. Või kui õpetaja on joonistanud õhus kujundi, siis lapsed, kellel on sama kujund, 18


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

tõusevad püsti ja lähevad õpetaja juurde. Keeravad näo teiste poole ja näitavad oma kujundit teistele.

2.29. Geomeetrilised kujundid Eesmärk. Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Suured papist kujundid – ruut, ristkülik, kolmnurk, ring. Igat kujundit on kahes suuruse – suur ja väike ja kahes värvis. Näiteks: väike kollane ruut ja suur punane ruut. Tegevus. Õpetaja asetab kõik kujundid eemale põrandale ritta. Õpetaja annab korraldused: ❶ kõnni kõrgena kui kaelkirjak suure punase kolmnurga juurde; ❷ jookse kiiresti kui gepard väikese sinise ringi juurde; ❸ rooma kui krokodill väikese kollase ruudu juurde; ❹ uju kui kala väikese rohelise ristküliku juurde jne. Lapsed peavad tähelepanelikult jälgima, mida õpetaja palub ja täitma korraldused.

2.30. Arva ära! Eesmärk. Laps suudab ära arvata, millise kujundi teine laps tema seljale joonistab. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Lapsed on paarides. Üks laps keerab teisele selja. Teine laps joonistab sõrmega tema seljale ühe geomeetrilise kujundi. Esimene laps peab ütlema, millise kujundi ta joonistas.

19


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.31. Värvipliiatsid Eesmärk. Laps tunneb värve. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. 6-12 värviga pliiatsite karp. Tegevus. Õpetaja näitab värvipliiatsite karpi. Lapsed vaatavad. Siis karp suletakse. Lapsed tulevad järjekorras või sosistavad nähtud pliiatsite järjekorra või värvide järjekorra paremalt või vasakult. Õpetaja vahetab pliiatsite järjekorda.

2.32. Pime kerjus Eesmärk. Laps oskab loendada. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Müts, mündid, nööbid jne. Tegevus. Pime kerjus istub põrandal maas, tema ees on müts. Teised mängijad lähevad temast mööda ja lasevad mütsi sisse münte, nööpe jne. Seda tuleb teha nii, et kerjus ei kuuleks. Kerjus loendab, mitu münti ta kuulis mütsi sisse kukkumas.

2.33. Kuhu me palli viskame? Eesmärk. Laps saab aru mõistetest lähedal, kaugel, väike, suur. Soovituslik vanus alates 4 eluaastast. Vahendid. Suur ja väike pall. Tegevus. Õpetaja võtab kaks erineva suurusega palli ja viskab ühe kaugele, teise lähedale. Küsib lastelt, millise palli viskas ta kaugele, millise lähedale. Teine kord küsib, kuhu viskas suure ja kuhu väikese palli. Siis viskavad palle kaks last, aga teised määravad kindlaks, milline pall visati kaugele ja milline lähedale.

2.34. Mäng partidega Eesmärk. Laps saab aru hulga mõistest. Soovituslik vanus alates 3 eluaastast. Vahendid. Mängupart, 3 pardipoega, ehitusklotsid. Tegevus. Lapsed ehitavad lauale klotsidest tiigi. Panevad sinna pardi koos poegadega ujuma. Õpetaja jutustab: „Oli üks part (paneb pardi lauale ), tal oli 3 poega ( paneb pojad lauale ). Ühe pardipoja võttis Jüri (annab lapsele ), teise Mari (Marile ), Kolmande Tiit. Pardiema 20


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

tuleb tiigi juurde ja hüüab lapsi: PRÄÄKS – PRÄÄKS! Ujus tagasi esimene pardipoeg, kes oli Jüri käes, siis ujus tagasi teine, kes oli Mari käes. Mitu parti tuli tagasi?“ „Kaks“ „Kuid part prääksub jälle. Miks?“ Lapsed vastavad, et üks poeg ei tulnud tagasi. Jookseb tagasi ka Tiidu käes olev poeg. Kas nüüd on kõik pojad ema juures? Mitu poega meil nüüd on? Kolm.

2.35. Värvilised kettad Eesmärk. Laps oskab kettaid võrrelda suuruse järgi. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Igale lapsele viiest kasvava suurusega kettast koosnev komplekt. Suurima ketta läbimõõt on 10 cm, väiksemal – 2 cm. Igal kettal on 2 cm laiune värviline ääris. Tegevus. Õpetaja laseb lastel tutvuda ketaste komplektiga ja küsib, mis värvusega ääris on igal kettal. Seejärel palub ta lastel laduda kettad üksteise peale nii, et saaks ühevärvilise ketta. Kui ülesanne on kõigil täidetud, laseb ta nimetada, milline on kõige alumine ketas, milline järgmine, veel järgmine ja kõige ülemine.

2.36. Püüame kalu Eesmärk. Laps oskab esemeid võrrelda suuruse järgi. 21


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Erineva suurusega kalad (papist). Tegevus. Mängust võtab osa korraga 4– 5 last. Ehitatakse paat ja sõidetakse kalale. Lapsed püüavad kalu. Hiljem võrreldakse kalu suuruse järgi. Liigitada kalad suuruse järgi, laduda ritta, võrrelda, milliseid kalu on rohkem, kas suuri või väikeseid.

2.37. Rongid Eesmärk. Laps võrdleb esemeid suuruse järgi. Soovituslik vanus 4-6. Vahendid. 5 suurt ja 5 väikest kuupi. Tegevus. Võrrelda kuupe suuruse järgi, ehitada suurtest kuupidest üks, väikestest kuupidest teine rong. Võrrelda ronge pikkuse järgi. Loenda vagunite arvu. Miks üks rong on teisest pikem?

2.38. Liblikad ja lilled Eesmärk. Laps tunneb värve. Soovituslik vanus 4-5. Vahendid. Värvilised lille-ja liblikakujundid. Tegevus. Õpetaja asetab mänguväljakule eri värvi lillekujundeid. Lastele jagab samade värvidega liblikakujundid. Lapsed on nüüd väikesed liblikad, kes lendavad sama värvi õie juurde, mis neil käes on. Õpetaja kontrollib, kas kõik leidsid õige õie. Laste käes olevad õied vahetatakse ja mäng kordub.

2.39. Suur ja väike Eesmärk. Laps saab aru mõistest suur ja väike. Soovituslik vanus 5-6. Tegevus. Mänguväljaku keskel seisab püüdja. Ülejäänud lapsed moodustavad tema ümber ringi pihkseongus. Mängijad lausuvad: Suur ja väike! Kätest lahti! Kummardu ja põgene! Sõna suur ajal tõusevad lapsed päkkseisu ja tõstavad käed ülesse, sõna väike kükitavad ja langetavad käed. Pärast sõna põgene jooksevad mänguväljaku joone taha. Püüdja aga ajab põgenikke taga ja proovib mõnda neist käepuutega tabada. Tabatu läheb püüdja asemele.

22


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.40. Püüa palli Eesmärk. Laps teab nädalapäevade, kuude nimetusi. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Pall. Tegevus. Igale mängijale nimetatakse üks number või nädalapäev või kalendrikuu. Esimene mängija viskab palli kõrgele õhku ja hüüab numbri või kuu. See mängija , kelle number, päev või kuu hüüti, peab ligi jooksma ja palli kinni püüdma enne, kui see (rohkem kui korra ) maha põrkab. Kui püüdjal see korda läheb, viskab ja hüüab nüüd tema. Kui mitte, on taas esimese mängija kord.

2.41. Valgusfoor Eesmärk. Laps tunneb valgusfoori värve ja teab kuidas reageerida. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Valgusfoorivärvidega kaardid. Tegevus. Lapsed moodustavad paarid. Üks paarilistest seisab teise selja taga ja hoiab eesolijal vöökohast kinni, moodustades selliselt auto. Autod liiklevad ja peavad reageerima valgusfoori märguannetele. Roheline kaart lubab liikuda, kollane kutsub ettevaatusele ehk päkkadele seismisele, punase kaardi korral tuleb seisatuda ja laskuda kükki. Kui auto teeb vea, pöördub ta tagasi garaaži (joone taha).

2.42. Värvi ostmine Eesmärk. Laps tunneb värve ja oskab loendada 10 piires. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Määratakse müüja ja ostja. Ostja astub eemale ning mängijad nimetavad müüjale mis värvi nad olla tahavad. Tuleb ostja ja ütleb: „kop, kop, kop!“ - „Kes seal on?“ küsib müüja. Ostja nimetab oma nime. Müüja: „Mida soovid?“ Ostja: „Tahan värvi osta.“ Müüja: „Missugust?“ Ostja nimetab ühe värvi. Kui seda on, ütleb müüja, palju see maksab (10 piires). Ostja lööb müüjale nõutud arvu kordi plaksu peopesale. Viimase plaksu ajal jookseb ostetud värvi nime kandev mängija ära. Ostja ajab teda taga. Saanud oma värvi kätte, viib ta selle "oma koju". Mäng jätkub. 23


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.43. Paberkorvpall Eesmärk. Laps on täpne ja oskab loendada. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Ajalehed. Tegevus. Jaga igale lapsele vana ajalehe tükk ja palu lastel nendel teha „pallikesed”. Pane tühi karp keset tuba ja visake pallikesi kordamööda korvi. Pärast loendage lastega koos mitu palli läks korvi ja mitu palli läks mööda.

2.44. Silmad maha Eesmärk. Laps on kiire, tähelepanelik ja ta oskab loendada. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Täringud, numbritähised. Tegevus. Lapsed seisavad võistkondades joone taga kolonnis. Mänguväljakul nende ees tähised millest igaüks tähistab ühte täringu numbrit. Esimene mängija veeretab täringut, jookseb vastava numbri tähise juurde ja asetab selle pikali. Näiteks, kui laps veeretab nr3 siis jookseb ta tähise juurde millel on nr3 ja kui see on juba pikali siis jookseb ta ringi ümber tähise ja tagasi oma võistkonna juurde. Annab täringu järgmisele. Võidab see võistkond, kes saab tähised kiiremini pikali.

24


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

2.45. Sulesadu Eesmärk. Lapsel on hea silma ja käe koostöö. Soovituslik vanus 4-5. Vahendid. Paberist torud, suled. Tegevus. Tee paberist torbikud/tuutud, varu suuremaid sulgi. Võta pihutäis sulgi ja viska need õhku. Mängijate ülesanne on suled torbikusse püüda. Palu lapsel loendada mitu sulge ta kinni püüdis. Korraga võib tulla püüdma nt kaks last.

2.46. Pallid korvi Eesmärk. Laps saab aru mõistest üks. Soovituslik vanus 3 ja vanemad. Vahendid. Pallimere pallid, korv. Tegevus. Väljaku keskele pannakse suur kast või korv. Väljakul laiali väiksed pallid. Lapsed hakkavad ükshaaval palle korvi tooma või viskama. Seda võib ka võistlusena teha.

2.47. Kujundite kiire ladumine Eesmärk. Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid. Soovituslik vanus 5-6. Vahendid. Geomeetrilised kujundid. Tegevus. Igal lapsel on kuud kujundit (ruut, ristkülik, väike kolmnurk, suur kolmnurk, ring, poolring). Igast vormist on kaks eksemplari (kokku 12). Algul vaadeldakse neid. Siis paneb laps enda ette vormi. Õpetaja: „Laduge ühest ruudust ja ühest kolmnurgast maja. Kes enne valmis saab tõstab sirmi eest ära.“ Õpetaja küsib sellelt lapselt, et mitmest osast ta ladus. Laps vastab, et kahest. Õigesti vastanud, saab laps mingi mängumärgi. Nii palub õpetaja laduda erinevaid asju. Näiteks: maja kahest ruudust ja suurest kolmnurgast jne.

2.48. Kellel on rohkem? Eesmärk. Laps oskab võrrelda arve, teab ja saab aru mõistetest rohkem ja vähem. Soovituslik vanus 4-5.

25


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahendid. Papist kaardid, millele on joonistatud erineval hulgal täpikesi. Lastele jagatakse välja 2– 4 kaarti. Õpetajal on suurte täppidega kaart. Tegevus. Õpetaja näitab ühte kaardi ja küsib: “Kellel on rohkem?“. Lapsed, kellel on suurema arvuga täppidega kaart kaardid tõstavad need ülesse. Edaspidi võivad mängu juhtida lapsed. Samuti võib õpetaja küsida , mitu täppi on kaardil.

3. MINA JA KESKKOND 3.1. Kümne asja kogumine Eesmärk. Lapsed oskavad leida territooriumilt piltidel nähtud asju. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Pildikaardid. Näidis loetelu: midagi punast, kivi, puuleht, kinnas, ühe kroonine münt, sõbralt midagi laenatud, vesi, midagi väga rasket, midagi söödavat. Tegevus. Võimalusel asetada kogutavate esemete loetelu tahvlile või pabertahvlile kas piltidena või kui lapsed oskavad lugeda siis kirjutatuna. Määratleda ka aeg, mille vältel tuleb ülesanne sooritada (nt. lastele 10 min.) Rõhutada tuleks, et pärast hinnatakse ka nutikust ja originaalsust. Asjad mida tuleb koguda võiksid olla võimalikult erinevad ja pärinema erinevatest kohtadest. Kui on tegemist sooja ilmaga siis võib lasta tuua asju ka väljast või väljas olles vastupidi jällegi toast. Kui tegevus lõppenud tuleb asjad toodud kohta tagasi toimetada.

3.2. Veetrass Eesmärk. Lapsed oskavad teha koostööd. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Kinnised ja/või lahtised torud, pinksipallid. Tegevus. Eesmärgiks on kogu meeskonnal moodustada pidevalt jätkuv torustik punktist A punkti B märgistatud rajal sellisel moel, et alguspunktis veetrassi jooksma pandud esemed sealt välja ei kukuks. Harjutus annab võimaluse koostööoskuse esiletoomiseks, tegevusstrateegia planeerimiseks, tegevusele keskendumiseks ning liikumiseks. Mängujuhil tuleb tegevuse eel määratleda nn trass, mida mööda liigutakse, mille võib märgistada ka paela või lindiga või jätta liikumisala lahtiseks märgistades selgelt vaid algus- ja lõpppuntki. Iga osaleja valib endale oma torujupi, mida ta peab tegevuse vältel ise hoidma. Tingimused tegevuse sooritamiseks: 1) palle käega puudutada ei tohi; 2) kätega ei tohi katta lahtiseid toru otsi; 3) kätega ei tohi kinni hoida torude liitumiskohti; 4) toruga ei tohi liikuda kui selles on kasvõi üks pall. Pallid võib lasta kõik koos torustikku jooksma või ükshaaval. Lisatingimusena võib paluda meeskonnal sooritada tegevus vaikuses või tingimusel, et ainult üks pall võib korraga ühes torus olla 26


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

(lahtiste torude korral). Tegevus sooritamiseks võib määratleda ajalise piirangu nt. 20 min (sh planeerimiseks 5 -10 min).

3.3. Võluvaip Eesmärk. Lapsed oskavad teha koostööd. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Koormariie, tennisepallid. Tegevus. Eesmärk on pöörata riie ümber nii, et pall sellelt maha ei kukuks. Tegevus paneb proovile meeskonna nutikuse ja ühtse tunnetuse. Tingimused tegutsemiseks: ❶ riie ja pall ei tohi maaga kokkupuutes olla; ❷ ükski meeskonna liige ei tohi palli puudutada; ❸ riiet ei tohi rullida, voltida, kokku murda ega libistada nii, et pall (läbi augu või üle ääre) saaks riide teisele poolele liikuda. Kaasatud peaksid olema kõik meeskonna liikmed, hoides riide topeltäärtest. Eesmärgi täitmiseks on ainult üks ja ainus katse palliga. 27


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

3.4. Haned sillal Eesmärk. Laps oskab hoida tasakaalu. Soovituslik vanus 4-5. Tegevus. Õues on joonistatud triip mänguväljakule. Lapsed seisavad õpetaja selja taga kolonnis, käed tõstetud kõrvale tiibadeks. Prääksudes ja tiibadega tasakaalu hoides kõnnitakse mööda silda.

3.5. Allikad, ojakesed, järved Eesmärk. Lapsed oskavad rivistuda ühekaupa kolonni ja ringjoonele. Soovituslik vanus 6-7. Tegevus. Lapsed jooksevad mööda väljakut laiali ja kükitavad maha – need on “allikad”. Nad annavad endast vett ära “mull-mull-mull”. Käskluse “ojakesed” peale lapsed rivistuvad ja asetavad oma käed eesseisja puusadele või õlgadele ja lapse jooksevad. Käskluse “järv” võtavad lapsed kätest kinni ja moodustavad ringi.

3.6. Mängime loodusvaatlejat Eesmärk. Laps õpib tundma maapinda, seal kasvavaid taimi ja putukaid. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Rõngad. Tegevus. Mängijad jagatakse paaridesse Iga paar saab vahendi millega määratleda ära teatud ala (rõngas nöör jne.) Raam pannakse maha vabalt valitud paigas ja uuritakse mis raami sisse jääb. Milliseid taimi, lehti, sammalt sealt leida on? Kas seal liigub putukaid, On seal kive, mulda, liiva. Veel midagi põnevat. Paar lepib kokku mis on kõige toredam avastus ja räägib sellest teistele.

3.7. Vihmapiisa teekond Eesmärk: Lapsed saavad teadmise vee ringlemisest looduses. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Õpetaja jutustab lastele veepiisa kohta loo ja lapsed teevad kaasa liigutusi. Õpetaja jutustab: „Oli kord üks ilus veelomp selle lombi sees elas üks väike tore veepiisk. Veepiisk ja lomp olid sõbrad See väike veepiisk mängis ja hüppas lombis ringi (lapsed matkivad sõrmeotstega veepiisa hüplemist). Korraga tuli pilve tagant välja päike ja see päike oli nii suur (lapsed matkivad kätega näidates päikese suurust). See suur päike hakkas väikest 28


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

vallatut veepiiska soojendama (lapsed tõusevad ja näitavad kõigepealt ühte põske ja siis teist põske paitades, siis ninaotsa, silmi, pead, ühte kätt ja teist kätt siis ühte jalga ja teist jalga kuni niikaua kui päike soojendas veepiisa nii ära et temast sai aur (kükitavad teevad ennast hästi väikeseks) ja ta muutus nii kergeks et lendas auruna aina üles ja üles (lapsed jooksevad lenneldes ringi), kuni jõudis üles taevasse. Sõber lomp aga muutus nii kurvaks ja mõtles et ei kohtu enam kunagi oma sõbra veepiisaga kes temaga oli nii toredasti mänginud. Väikesele veepiisale tuli sinna taevasse järjest rohkem ja rohkem sõpru juurde. Neid kõiki oli soojendanud päike ja nad auruks muutnud. Veepiisku sai taevasse kohe hästi palju, neil oli seal vähe ruumi, nad olid tihedalt koos moodustades niimoodi pilve (lapsed seisavad tihedalt koos) ja pilvel oli nii kitsas et vihmapiisk koos kaaslastega sadas maa peale tagasi (toksivad vihmasadu) ja nii tekkis uuesti lomp ning suured sõbrad veepiisk ja lomp said kokku. Nad olid rõõmsad ja kallistasid üksteist (lapsed kallistavad).“

3.8. Kivi all Eesmärk. Lapsed õpivad tundma looduses elutsevaid putukaid. Soovituslik vanus 5-7. Tegvevus. Pöörake kivi ümber ja vaadake, kuidas väikesed olendid päevavalguse eest põgenevad. Vaadake, mitut liiki olendeid lapsel õnnestub leida. Loendage neid ja proovige uurida. Pange kivi ettevaatlikult tagasi, nii et putukad saavad oma tavapärast elu jätkata, ja pöörake ümber järgmine kivi. Muretsege vastav teatmeteos ja tehke selgeks, kuidas neid putukaid nimetatakse. Märkige raamatus ära need, keda olete näinud.

3.9. Puude mõõtmine Eesmärk. Laps oskab mõõta puu jämedust ja kõrgust. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Nöör, mõõdulint. Tegevus. Lapsed mõõdavad puu jämedust kätega ja nööriga võrdlevad ühe puu jämedust teisega Nööriga mõõtmisel tehakse sisse sõlm ja asetatakse sirgelt maha Nüüd saab mõõta mitu jalalaba pikkune on puu ümbermõõt.

3.10. Mine teed mööda Eesmärk. Laps oskab liikuda piiratud pinnal. Soovituslik vanus 4-5. Vahendid. Nöörid. 29


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Tegevus. Maha asetatakse 25-35 cm vahemaaga kaks nööri (või joonistatakse). Lapsed püüavad kolonnis (teed mööda) liikudes astuda nööri puudutamata. Tee lõpus võib olla esemeid , mida lapsed toovad (lehed, käbid, klotsid, lipud.).

3.11. Lehed Eesmärk. Laps tunneb ära puud lehtede järgi. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Erinevate puude lehed. Tegevus. Lapsed asetavad korjatud lehed ringi keskele ja liiguvad ringjoonel. Mängujuhi käskluse peale “Vaher!” otsivad mängijad kuhjast vahtralehe jne. Üleskorjatud lehed jäetakse kuhjast välja. Mäng muutub seda pingelisemaks, mida vähem lehti alles jääb Kes haarab vale lehe või jääb ilma, läheb mängust välja. Võitjaks osutub laps, kes on tähelepanelik, kiire ja hea lehtede tundja.

3.12. Kuulame merd Eesmärk. Laps oskab kuulata loodusehääli. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Mere ääres olles paluge lastel silmad kinni panna ja kuulata mere häält. Milline on mere hääl. Kirjeldage koos. Kas need on looduse hääled või neid tekitab inimene? Kas mere hääle järgi saab tantsida? 30


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

3.13. Muri Eesmärk. Laps oskab koos tegutseda. Laps oskab eest ära joosta. Laps täidab mängureegleid. Soovituslik vanus 3-4. Vahendid. Käpiknukk Muri. Tegevus. Lapsed seisavad ühes viirus, hoiavad käest kinni. Õpetaja on Muri- hoiab käes käpiknukku. Muri heidab magama, lapsed lähevad koera äratama lugedes salmikest: MEIE MURIL UNI HEA, KÄPPADELE PANI PEA. ÄRKA ,MURI ,OLE KRAPS , PÜÜA KINNI MÕNI LAPS. Muri ärkab ja hakkab lapsi taga ajama, kelle kätte saab, on uus Muri.

3.14. Kiisu-Miisu Eesmärk. Laps oskab kõndida vaikselt hiilides. Soovituslik vanus 2-4. Vahendid. Käpiknukk kass Miisu. Tegevus. Lapsed seisavad Kiisust u 5 m kaugusel (hiired pesas). Ühe lapse või täiskasvanu käes on käpiknukk kass ning ta loeb salmi: KÜLL ON KENA KIISU, ÜMARNÄOGA MIISU. KÜÜNED TAL JA VURRUD, VAIKSELT LÕÕB TA NURRU. Kiisu jääb magama, hiired liiguvad vaikselt päkkadel Miisu poole, et kass ei ärkaks. Kui kass ärkab, jooksevad hiired pesasse.

31


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

3.15. Ussike Eesmärk. Laps oskab sikk – sakk kõndi tähiste vahel. Laps saab hakkama kükitamisega. Soovituslik vanus 2-4. Vahendid: “Kangakumm”. Tegevus. Lapsed hoiavad “ussist “kinni ja liiguvad õpetaja järel muusika saatel sikk- sakk kõnniga ümber tähiste, muusika lõppedes lapsed kükitavad ja loevad salmi: SUSS, SUSS SUSISEB USS, SUSS, SUSS, LAPS ON KUSS.

3.16. Pall läbi tunneli Eesmärk. Laps oskab palli veeretada otsesuunas läbi tunneli. Laps oskab pugeda läbi tunneli. Soovituslik vanus 2-4. Vahendid. Tunnel, pallid. 32


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Tegevus. Lapsed seisavad ühekaupa kolonnis, käes pall. Laps veeretab palli läbi tunneli ja seejärel poeb ise läbi tunneli.

3.17. Korjake palle Eesmärk. Laps oskab pallid ühekaupa korvi korjata. Laps tunneb värve. Soovituslik vanus 2-4. Vahendid. Väikesed värvilised pallid, korv. Tegevus. Lapsed seisavad mänguväljaku ääres viirus. Õpetaja viskab pallid väljakule laiali ja annab ülesande pallid korvi korjata ükshaaval. Õpetaja viskab pallid laiali ja palub korvi tuua punased pallid või kollased jne.

3.18. Mädamuna

Eesmärk. Laps on tähelepanelik ja oskab palli kahe käega püüda. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Pall või mõni muu ese viskamiseks. Tegevus. Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija “stopp!” ning kõik peavad peatuma. Asudes taas sõõri sisse, on palliomanikul kaks võimalust: hõigata välja “vaba maa” ehk laialijooksnud kaaslased peavad ise sõõri juurde tagasi tulema, vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja “lind”, “leht” või “puu” ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese “muna” ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja. Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse, hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse.

3.19. Rändlinnukaupmees

Eesmärk. Lapsed teavad tuntumaid rändlinde. Soovituslik vanus 5-7. 33


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahendid. Puuduvad. Tegevus. Lapsed seisavad ringjoonel, üks mängijatest on „rändlinnukaupmees“ ja üks on „varas“. Kaupmees ütleb igale mängijale sosinal kõrva ühe rändlinnunime. Tuleb varas ja hakkab hiilima ümber lindude, peagi hüüab ta ühe rändlinnunime, mille peale hakkab see lind jooksma ümber ringi, püüdes oma kohale tagasi jõuda. Kui varas ta kätte saab, siis viib ta linnu ringilt minema.

3.20. Putukate keks

Eesmärk. laps tunneb ja oskab nimetada tuntumate putukate nimetusi. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. kriit keksukasti joonistamiseks ning pildid putukatest. Tegevus. Joonistatakse maha keksukastid, igasse kasti on asetatud putuka pilt. Laps peab hüppama ja nimetama pildikaardil oleva putuka nime. Kui mängija mõtleb kauem kui 5 sekundit või astub keksukasti joonele, siis alustab järgmine laps. Lapsed võivad reegleid muuta ja täiendada.

3.21. Mina tunnen kevadlilli!

Eesmärk. Laps tunneb oma kodukoha tuntumaid lilli ning saab hakkama lillede eristamisega lõhna järgi. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. erinevad kevadlilled:  LUMIKELLUKE, KROOKUS, MÄRTSIKELLUKE;  TULP, NARTSISS, PIIBELEHT, VARSAKABI, SINILILL, SINILIILIA Tegevus. Täiskasvanu palub lapsel nuusutada erinevaid kevadlilli, nimetades nende nimesid. Seejärel nuusutab laps neid lilli suletud silmadega ning püüab meenutada, millisele lillele see lõhn kuulub.

3.22 Puulehtedega mäng

Eesmärk. Laps tunneb tuntumaid lehtpuid ning nende lehti. Lapsed oskavad leida paare. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. kaks lehte igast võimalikust lehtpuuliigist. Tegevus. Täiskasvanu palub lastel leida koos sõbraga puulehti, nii et need moodustaksid paari. Mängijad seisavad ringis. Igal osalejal on puuleht. Sama puuliigi lehti on kaks või 34


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

kolm. Juhtmängija nimetab puu liigi ja vastavate lehtede omanikud vahetavad kohad. Juhtmängija hõivab kellegi koha. Kohata jäänud mängija loovutab oma lehe ja on uus juhtmängija, püüdes omale saada vaba koht järgmises kohtadevahetuses.

4. KEEL JA KÕNE 4.1. Kala, lind, loom Eesmärk. Laps on kiire ja tähelepanelik. Soovituslik vanus 6-7. Tegevus. Mängija peab mängujuhile silmapilkselt vastama. Teiste mängijate poolt juba öeldud kala, looma või linnu nimetust ei tohi korrata. Mängujuht määrab juhtmängija, teised istuvad ringselt. Juhtmängija kõnnib mööda ruumi ja räägib: Kala, loom, lind, kala, loom, lind… Äkki jääb ta kellegi ees seisma ja ütleb ühe neist kolmest sõnast, nt loom. Mängija peab kohe nimetama looma, nt karu. Kui mängija sellega toime ei tulnud või nimetas linnu või kala, saab kaotuspunkti ning mäng jätkub.

4.2. Olen puu Eesmärk. Laps tunneb puu ära kirjelduse järgi . Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Üks mängijatest on mängult mingi puu. Lapsed hakkavad kordamööda esitama puule küsimusi: Kas su lehed on sakilised? Jne Puu annab eitava või jaatava vastuse. Küsitakse seni, kuni jõutakse selgusele.

4.3. Ole tähelepanelik! Eesmärk. Laps oskab eristada sõnas lõpuhäälikut kuulmise teel. Soovituslik vanus 6-7. Tegevus. Õpetaja ütleb sõna (vihm), lapsed peavad eraldama kuuldud sõnas lõpphääliku ja leidma uue sõna selle häälikuga. Laps peab hääldama sõna selgelt ja arusaadavalt.

35


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

4.4. Vette-kaldale Eesmärk. Laps oskab eristada kuuldud sõnas hääliku pikkust (lühike – ülipikk). Soovituslik vanus 6-7. Vahend. Nöör. Tegevus. Lapsed seisavad nööri taga. Õpetaja ütleb esmalt hääliku ja seejärel sõna. Kui häälik esineb sõnas ülipikalt, siis lapsed hüppavad ette – vette, kui aga häälik on lühike, jäävad paigale – kaldale. Märkus: Algul eraldatakse täishäälikute, seejärel kaashäälikute pikkust sõnades.

4.5. Püüa, kui tohib! Eesmärk. Laps oskab eristada sõnu, mis algavad nõutud häälikuga. Soovituslik vanus 5-7. Vahend. Pall. Tegevus. Lapsed seisavad ringjoonel, õpetaja ringi sees. Lepitakse kokku häälikus, millega peab sõna algama. Õpetaja ütleb sõna ja viskab palli kellelegi lastest. Kui sõna algab nõutud häälikuga, põrgatab laps palli. Kui sõna nõutud häälikuga ei alga, laps lihtsalt püüab palli. Kui mängija reageerib õigesti, ütleb ta uue sõna ja viskab palli edasi oma mängukaaslasele. Kes eksib, annab pandi. Pantide lunastamine toimub pärast mängu.

36


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

4.6. Mis see on? Eesmärk. Laps saab aru sõnalisest eseme kirjeldamisest. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Mängujuht kirjeldab eset, aga lapsed arvavad ära, millega tegemist. „See on tehtud puust, sel on neli jalga ja selg.“ (Tool). Pärast annavad lapsed ise kordamööda mõistatusi.

4.7. Sõnamäng Eesmärk. Laps saab hakkama õige häälikuga algavate sõnade leidmisega. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Lapsed istuvad ringis. Eelnevalt tuleb kokku leppida üks häälik, selle häälikuga algavaid sõnu mängus öeldakse. Üks mängija võtab kätte palli (lõngakera) ja ütleb esimese sõna. Näiteks: ema ja viskab palli järgmisele mängijale. Järgmine mängija peab ütlema jälle „E“ algava sõna. Nii edasi. Viivitada ei tohi, muidu annad pandi. Samuti valesti ei või öelda ja korrata. Mängu lõpus toimub pantide lunastamine.

4.8. Känd, kuusk, viljahakk Eesmärk. Laps on tähelepanelik. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Lapsed seisavad ühes kolonnis. Valitakse juhtmängija, kes nimetab suvalises järjekorras: „känd“ – mille puhul tuleb kükitada; „kuusk“ – mille puhul tuleb seista käed kõrval; „viljahakk“ – tuleb seista käed risti ülal. Lapsed, kes eksivad liigutuste tegemisel, langevad mängust välja. 37


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

5. KÄEMÄNGUD 5.1. Lõbus kätevirn Eesmärk. Lapsel on hea koordinatsioon. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Mängijad laovad käsi vaheldumisi üksteise otsa. Kui kõigi käed on virnas, tõmbab keegi alumise käe omanik käe ära ja paneb selle kõige pealmiseks. See kelle käsi all on tuleb kõige peale jne.

5.2. Tamm siin, tamm seal Soovituslik vanus 4-5. Tegevus. Lugeda koos plaksudega luuletust, aegajalt on ühe plaksu ajal vaja teha midagi muud. TAMM SIIN, TAMM SEAL, …4 käteplaksu. IGA TAMME OTSAS OKS. …3 käteplaksu, „oks” kohal tõsta harali sõrmedega käed ülesse. OKS SIIN, OKS SEAL, … 4 käteplaksu. IGA OKSA KÜLJES PESA. …3 käteplaksu, „pesa” moodustada peopesadest. PESA SIIN PESA SEAL, …4 käteplaksu. IGAS PESAS KAKS MUNA. …3 käteplaksu, „muna” käed rusikasse. MUNA SIIN, MUNA SEAL, … 4 käteplaksu. IGAL MUNAL MUST TÄPP … 3 käteplaksu, „täpp” pöial ja nimetissõrm vastamisi.

38


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

5.3. Mina ja minu pere Soovituslik vanus 2-4. TÕSTA ÜLES OMA NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA ÜLES OMA NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA ÜLES OMA NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA ÜLES OMA NÄPP JA ÕHKU TEE TÄPP!

TÕSTA ÜLES OMA NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA PEA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA PEA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA PEA JUURDE NÄPP JA SINNA TEE TÄPP!

TÕSTA PEA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA NINA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA NINA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA NINA JUURDE NÄPP JA SINNA TEE TÄPP!

TÕSTA NINA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA KINGA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA KINGA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! TÕSTA KINGA JUURDE NÄPP JA SINNA TEE TÄPP!

TÕSTA KINGA JUURDE NÄPP, OMA NÄPP! PANE KOKKU OMA NÄPUD, KOKKU KÕIK! PANE KOKKU OMA NÄPUD, KOKKU KÕIK! MISKI HALVASTI EI SUJU, IKKA PÜSIB RÕÕMUS TUJU, PANE KOKKU OMA NÄPUD, KOKKU KÕIK! 39


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

5.4. Näopilt Soovituslik vanus 2-4. VÄIKESED SILMAD SINISED, ...paitad näpuga üle silmade. VÄIKESED MUSTAD KULMUKESED, ... silitad näpuga üle kulmude. VÄIKESED KÕRVAD PUNASED, ...näpista õrnalt kõrvalesti mitu korda.

VÄIKESED PÕSED PUDRUSED, ...silita põski. OI-OI-OI, ...sasi juukseid. PAI, PAI, PAI, ...silita pead.

40


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

5.5. Mina Soovituslik vanus 2-4. MUL ON KAKS VÄIKEST KÄTT, PLIKSUKÄTT- PLAKSUKÄTT.

MUL ON KAKS VÄIKEST JALGA, KEPSUJALGA- KLÕPSUJALGA.

MUL ON KAKS VÄIKEST SILMA, NIRGISILMA- SIRGUSILMA.

MUL ON KAKS VÄIKEST KÕRVA, KRAPSUKÕRVA- KRÕPSUKÕRVA.

AGA ÜKS VÄIKE NINA, NÖPSUNINA- NIPSININA.

SUUR ON AINULT MINU MINA. KUI EI SAA MIS TAHAN MA, SIIS MA KOHE PAHANDAN.

5.6. Tore laps Soovituslik vanus 2-4. SEE TORE LAPS OLEN MINA, … käega näitan rinnale ja noogutan. SEE TORE LAPS OLEN MINA! MINUL ON VÄIKE NINA, …näitan näpuga ninale. MINUL ON VÄIKE NINA, KÄED KA, KÄED KA. …näitan käsi. 41


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

NÜÜD MIDA TEEN SEDA VAATA, NÜÜD MIDA TEED SEDA VAATA! KÄEGA ADAATA- TATA, …lehvitan. KÄEGA ADAATA- TATA, PLAKS, PLAKS KA, …plaksutan. PLAKS, PLAKS KA!

5.7. Lahti- kinni Soovituslik vanus 2-4. LAHTI-KINNI, LAHTI-KINNI, …käed randmest koos, liigutan lahti –kinni. KÄSI ON MUL KAKS.… näitan ette kahte kätt. LAHTI-KINNI, LAHTI-KINNI, … sama mis esimese rea. TEE ÜKS VÄIKE PLAKS. KEERUTA NEID, KEERUTA NEID,… keerutan käsi randmest. KEERUTA NEID NII. LEHVITA NEID, LEHVITA NEID, …lehvitan käsi randmest. LEHVITA NEID NII.

5.8. Käsi väsis Soovituslik vanus 3-5. PALJU JOONISTAS MU KÄSI … sõrmed koos keeruta randmeid väljapoole. KÄSI RUTTU ÄRA VÄSIS … keeruta teisipidi. PUHKA, PUHKA, VÄIKE KÄSI … raputa aeglaselt. ÄRA ENAM ÄRA VÄSI … raputa kiirelt.

42


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

5.9. Perekond Soovituslik vanus 4-7. Tõsta üles vask käsi, siis võta parema käega ükshaaval kinni vasaku käe sõrmedest ja liiguta ringikujuliselt. Alusta pöidlast. Lõpuks sulgeme peo. SEE ME VANAISAKE. SEE ME VANAEMAKE. SEE ME ARMAS ISAKE. SEE ME KALLIS EMAKE. SEE ME VÄIKE POISIPÕNN. KÕIK ME KOKKU PEREKOND.

5.10. Sussimäng Soovituslik vanus 3-5. Lapsed istuvad ringis, jalad ees. Salmi ajal puudutab õpetaja järgemööda iga lapse varbaid. Kelle varbaga salm lõpeb, see „peidab” jalad ära (näiteks istub rätsepistesse). Mäng kestab kuni kõigi laste nimed on nimetatud. SUSSID ON KÕIKIDE SUKKADE PEAL, KAS AGA VARBAID KA LEIDUB SEAL? ÜKS, KAKS JA KOLM, NELI, VIIS. KELLE OMA SEE VARVAS ON? - OI, KATI OMA SEE VARVAS ON!

5.11. Ema keetis putru Soovituslik vanus 4-7. NÄPULASTEL ON KÕHT TÜHI. EMA KEETIS PUTRU …ringita näpuga peopesas. PANI VÕID SISSE, PANI SOOLA SISSE …imiteeri soola panekut. PUDER SAI VALMIS. ANDIS SÜÜA PÖIALPOISILE …anna pöidlale. 43


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

ANDIS SÜÜA KOTINÕELALE …nimetissõrmele. ANDIS SÜÜA PIKK-PEETRILE …keskmisele sõrmele. ANDIS NIMETA-MATSILE … sõrmusesõrmele. ANDIS VÄIKE-ATSILE …väikesele sõrmele. ANDIS SINULE, ANDIS MINULE. NÄMM-NÄMM-NÄMM.

5.12. Sõrmepoisikesed Soovituslik vanus 4-6. „SÕRMEPOISIKE, KUS SA OLID?” …pöördub parema käe suure sõrme poole. SELLE SÕRMEGA KÄISIN METSAS, …pöidla osaga puudutatakse järgemööda kõiki nelja sõrme alates nimetissõrmest. SELLEGA KEETSIN PUTRU. SELLEGA SÕIN KAPSASUPPI. JA SELLEGA LÕIN TANTSU.

5.13. Väike õde, väike vend Soovituslik vanus 4-6. Lapsed seisavad ringjoonel, käed kõrval. VÄIKE ÕDE (ulatan kaaslasele parema käe), VÄIKE VEND (ulatan teisele kaaslasele vasaku käe) – ME OLEME HEAD SÕBRAD. VEEL ÜKS ÕDE (samm ette), VEEL ÜKS VEND (veel üks samm ette) ME OLEME ÜKS PERE. ME TERVITAME TEINETEIST (surume ringis olles kaaslaste käsi). ME KASVAME TAEVA POOLE (laseme kätest lahti, sirutame käed üles ja tõuseme varvastele). ME SIRUTAME KÄED ÜLE MAA, ÜLE VEE (laseme käed aeglaselt ette ja alla). 44


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

ME LEIAME TEINETEIST (leiame mõlema kaaslase käe, moodustades selliselt jällegi ringi).

5.14. Jänes pikk-kõrv Soovituslik vanus 2-5. JÄNES PIKK-KÕRV OLEN MA …käed on kõrvadeks, liigutan pead külgedele. VÄIKSE NUDI SABAGA …üks käsi sabaks, näitan. VÄLEDASTI JOOKSEN MA …kohapeal jooks. HÜPPAN VÕIDU TUULEGA …kohapeal hüpped.

5.15. Lapse käel on viis sõrme Soovituslik vanus 4-7. LAPSE KÄEL ON VIIS SÕRME. VIIS SÕRME ON LAPSE KÄEL. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. OLEN PAKS JA PISIKE, PÖIDLA-MANN MU NIMI ON. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. MINA OLEN PISUT PIKEM, NÄPU-MIKK MU NIMI ON. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. MINA OLEN KÕIGE PIKEM, PIKK-PEETER MU NIMI ON. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 45


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

MINA OLEN PISUT PISEM, MEIE-MATS MU NIMI ON. 1 JA 2 JA 3, 4, 5. 1 JA 2 JA 3, 4, 5.

6. MUUSIKA 6.1. Muusika metsas

Eesmärk. Laps tunneb rõõmu looduspillidel mängimisest. Soovituslik vanus 4-7. Vahendid. Kivid, käbid, pulgad. Tegevus. Leia loodusest vahendeid, millega saab heli tekitada (kivid, käbid, lehed, puupulgad) – igale mängijale 2 tükki. Kuula, mis häält sinu „pill“ teeb ja võrdle seda teiste „pillidega“. Laulge koos üks tore laul ja mängige looduspilli saateks. Kui grupp on suur saab moodustada orkestri (näiteks mere ääres kiviorkester või sügiseses metsas leheorkester). Kui pille on loodusest raske leida, siis saab kasutada kehapille.

6.2. Kujumäng Eesmärk. Lapsed on loovad. Soovituslik vanus 5-7. Tegevus. Lapsed seisavad mänguplatsil hajutatult. Mängujuhi märguande peale alustatakse liikumist (eelnevalt lepitakse kokku liikumisviis) muusika järgi vabalt valitud suunas. Kui muusika peatub võtab iga mängija mingi kuju. Kuju teemad tuleks eelnevalt kokku leppida (linnud loomad, elukutsed, putukad). Kui kõik on kujuks muutunud käib mängujuht kujude vahel ja püüab ära arvata mis kuju on keegi teinud. Kelle kuju on ära arvatud läheb mängujuhile appi kujusid arvama.

6.3. Vesiroosilehed Eesmärk. Laps on kiire ja tähelepanelik. Soovituslik vanus 6-7.

46


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Vahendid. Kohatähised. Tegevus. Vaja läheb kohatähiseid. Kõik mängijad on konnad ja kohatähised on vesiroosilehed. Kui muusika mängid lähevad konnad tiiki hüppama. Kui muusika vaikib peavad konnad kiiresti otsima endale vesiroosilehe. Muusika mängimise ajal on mängujuht ühe lehe vähemaks võtnud, kuna selles mängus keegi välja ei lange peab leheta konn kellegi teisega lehte jagama. Mäng jätkub, lehti jääb järjest vähemaks. Järjest rohkem tekib konnarohkeid lehti. Selleks, et kõik konnad lehtedele ära mahuksid peab iga mängija lehte puudutama ainult ühe kehaosaga.

6.4. Haldjad ja kivid Eesmärk. Laps oskab liikuda muusika rütmis. Soovituslik vanus 6-7. Vahendid. Õhukesed rätikud. Tegevus. Vaja läheb nelinurkseid õhukesi rätikuid. Lapsed on jagatud kahte rühma, ühed on metshaldjad, kes hoiavad rätikuid ja teised on kivid, kes kükitavad. Muusika mängides hakkavad haldjad kivide vahel tantsima, Kui muusika katkeb siis katavad haldjad kivid rätikuga. Nüüd saavad kividest haldjad ja haldjad muutuvad kivideks. Mäng jätkub.

6.5. Anna kala edasi! Eesmärk. Laps fantaseerida.

on

tähelepanelik

ja

oskab

Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Pall, mänguasi vm. Tegevus. Mängijad seisavad ringis näoga sissepoole õlg õla kõrval ja annavad muusika saatel selja taga edasi väikest palli, mänguasja või käbi ehk kala. Kui muusika katkeb, läheb mängija, kelle käes oli kala ringi keskele supipotti. Kala annab ta edasi järgmisele mängijale. Kui kõik kalad on potis hakatakse suppi keetma. Lapsed imiteerivad supikeetmist häälte ja liigutustega. Supile lisavad vajalikke toiduaineid (porgand, sibul, loorber, sool kartul) ja keedetakse kuni supp valmib.

6.6. Anna edasi Eesmärk. Laps on kiire ja osav. Soovituslik vanus 5-7. Vahendid. Mänguasi. 47


SIRJE ja HALLIKI ÕUEMÄNGUDE KOGUMIK

Tegevus. Mängijad marsivad ringis muusika saatel ja annavad käest kätte mingit eset. Kui muusika katkeb siis see kelle käes on hetkel see ese lahkub mängust andes eseme järgmisele. Nii väheneb mängijate arv. Kui on jäänud veel 3 mängijat jäädakse seisma ja visatakse eset käest kätte seni kuni jääb 1 mängija-võitja.

6.7. Dirigent Eesmärk. Laps oskab oma häält juhtida. Soovituslik vanus 6-7. Tegevus. Õpetaja või üks laps on dirigent. Ta näitab käega, millist häält tuleb tekitada. Mängimiseks võib valida helilise hääliku. Ülal – kõrge, all – madal, näo kõrgusel – keskmine kõrgus, käed laiali – vali, käed koos – vaikne, alt üles – tõusev, ülalt alla – laskuv meloodia.

7. KASUTATUD KIRJANDUS Aasa, S., Isop, E. 1978. Ühismänge lastele. Tallinn. Aiatuuliku askeldusi. 2005. MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, Tallinn.. Dahlgren, L. O., Szczepanski, A. 2006. Õueõppe pedagoogika. Tallinn. Ernesaks, S. 1964. Kehalised harjutused eelkooli eas. Tallinn. Huik, O., Maasikamäe, L. 1968. Väikelapse kasvatusest. Metoodiline kiri, vihik. Tallinn. Isop, E. 1974. Liikumismängud. Tallinn. Isop, E., Koplimaa, E., Vahi, A. 1974. Liikumismängud lasteaias. Tallinn. Karvonen, P. 2003. Liikumisrõõm. Tallinn: Kirjastus Ilo. Kukk, U. 2010. Pärnu linna lasteaednike Jõulumäe suvekursus. Laidvee, K., Zilmer, I. 2012. Pärnu linna lasteaednike Jõulumäe suvekursus. Lete kartoteek. 1996.Laste liikumistundide harjutusvara. Madisson, J. 2012. Matemaatilised mängud, did. mängud. Ajakiri Lasteaed. www.lasteaed.net Mänd, M., 2005. Mänge siit ja sealt. Tallinn: Kirjastus IlO. Roolaht, M., Tulva, T. 1985. Kehalise kasvatuse tegeluste graafilised näidiskonspektid 1-3a. lastele. Sahva, V. 1969. Kehaline kasvatus I-IV klassile. Käsiraamat õpetajale. Tallinn. Zapletal, M. 1984. 1000 mängu. Tallinn. Tulva, T. 1980. Loenguid pedagoogikast. Tallinn. Whiter, B. 2005. Mängude entsüklopeedia. Tallinn: Kirjastus Tänapäev. 48


Halliki tammiste, sirje aoveeri õuemängude kogumik 2013  
Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you