34
Kontseptsiooni väljatöötamine ja testimine • Kontseptsiooni arendamine • Kontrollitud ühtekoondamine
3.1 Kontseptsiooni arendamine Kui 1. ja 2. tasemel kirjeldatud sõelumise tulemusena on valitud paljude genereeritud ideede seast üks idee, tuleb selle ühe idee põhjal välja arendada tootekontseptsioon. See tootekontseptsioon peaks olema uudne lahendus, mida turul müüakse ja mis toob ettevõttele tulu. Kontseptsiooni genereerimisel hinnatakse mitut ühel tooteideel põhinevat tootekontseptsiooni. Tootekontseptsiooni genereerimiseks on vaja:
• määratleda sihtturg ja tarbijad • määrata kindlaks konkurendid
ja koostada konkurentsistrateegia
• teostada toote varane, esialgne
tehniline arendamine ja kavandada testimine kalkuleerida tootearenduseks vajalikud ressursid
• koostada esialgne äriplaan. Kõiki eelnimetatud ülesandeid ei pea tingimata täitma kontseptsiooni väljatöötamise etapil. Näiteks konkurentsianalüüs ja konkurentsistrateegia koostamine peaksid olema tehtud juba 1. tasemel. Paljudel juhtudel täidetakse ka mõned majandusanalüüsi taseme ülesanded nüüd, et koostada esialgsed äriplaanid. Seepärast hõlmab see tase mõnedel juhtudel ka järgmist, majandusanalüüsi taset. 3.1.1 Kontrollitud ühtekoondamine Kontrollitud ühtekoondamine on mittearvuline vahend kontseptsiooni väljatöötamiseks kohe pärast tooteidee hindamist ja valikut. See aitab disainimeeskonnal valida kontseptsiooni lihtsa maatriksi abil. Selle töötas esmakordselt välja 1980. aastatel Stuart Pugh. Kasutatav maatriks võimaldab võrrelda kontseptsioone ettemääratud kriteeriumide põhjal ja pakub struktuuri alternatiivide ja konkureerivate ideede hindamiseks.
Maatriksi koostamise ja andmete maatriksisse sisestamise metoodika koosneb mõnest lihtsast sammust, mille saavad läbida ka mittespetsialistist töötajad. Need sammud on järgmised. 1. samm: määrata kindlaks antud tooteidee 5 kuni 10 erinevat kontseptsiooni. Tuleb visandada need kontseptsioonid ja lisada mõned sõnad nende kirjeldamiseks. Kui kontseptsioone on vähem kui 5, on soovitatav kasutada mõnda loovat meetodit, et neid juurde genereerida. Iga kontseptsiooni visand peaks olema sama üksikasjalik kui teised ja andma hästi edasi selle aluseks olevat ideed. 2. samm: Kasutatava maatriksi kõige olulisem aspekt on kriteeriumite valimine, mille alusel erinevaid kontseptsioone sõelutakse. Nendes peaks kajastuma põhjalik arusaamine klientide vajadustest, soovidest ja ostumotivatsioonist. Tuleks kaaluda ka ettevõtte sisemisi vajadusi kajastavaid kriteeriume, nt tootmise, teeninduse, montaaži, riskide ja hoolduse küsimusi. Kõik disainimeeskonna liikmed peaksid kriteeriumide lõpliku loetelu suhtes kokkuleppele jõudma. Maatriksi koostamiseks esitatakse kriteeriumid vasakul vertikaalteljel ja kontseptsioonid ülemisel horisontaalteljel. 3. samm: Üks kontseptsioon tuleks valida valdavaks. Hea oleks, kui see kontseptsioon oleks juba tootena olemas. Seejärel tuleks kõiki kontseptsioone valdava kontseptsiooniga võrrelda. Kui kontseptsioon on valdavast parem või lihtsam, tähistatakse see “+”, ja kui see on halvem või raskem – “-”, ja kui see on samasugune või sama, siis “S”. Iga kontseptsiooni puhul liidetakse “+”, “-” ja “S” arvud kokku ja “-” arv lahutatakse “+” arvust. Selliselt saadakse iga kontseptsiooni punktide arv. 4. samm: Võib olla häid kontseptsioone, millel on üks konkreetne puudus. Nendest võib koondada kokku puudusteta kontseptsiooni. Selliselt võib maatriksis kahest või rohkemast kontseptsioonist kombineeritud tulemus olla parem kui üks kontseptsioon üksikult.