Issuu on Google+

ap 2 010

O Tartu Forseliuse

Gümnaasiumi ajaleht

Tartu Kutsehariduskeskus lõpetab koostöö Forseliuse Gümnaasiumiga? (vastus leheküljel 2) Põhjalik ülevaade vs. 12. klassi “viima“viimaKaheksas tund sest koolikellast” Õpilased vs.

Õpetajad KES KEDA? vt. lk 2

ootab Sind leheküljel 4! Maailmalõpp on saabumas? kuuskedel on hakanud kasvama lehed!

KUUM! TFG PEDAGOOGIDEL ON FACEBOOKis FACEBOOK is KONTOD! V A ATA

G A L E R I I D Õ P E TA J AT E P R O F I I L I D E S T L K

6-9!


A p r i l l 20 10

Õpilased vs. Viimased tunnid „Ma tunnen kaheksanda tunni ajal masendust ja väsimust. Mul tekib küsimus „Miks ma siin olen?“ ja ma ei leia sellele head vastust. Tihtipeale ma lahkun viimastest tundidest. Raske on keskenduda.“ Hendrik Haas, 10.klass. „Ma tunnen, et 88-tunnised koolipäevad on eksessiivsed. Õppekava peaks korraldama ümber nii, et õpilastel oleks vähem koormust. Mina arvan, et meil on liiga palju erineerineKõi-vaid aineid, hea näide sellest on see, et me õpime nelja erinevat võõrkeelt korraga. Kõi ke on korraga raske omandada.“ Fred Piho, 10.klass.

Karmen Sumberg

r

Õpilaste endi arvamusi lugelugedes võib järeldada, et valdavaldavale osale õpilastest on hethetkel kehtiv tunniplaan lausa vastumeelne. Õpilaste arvaarvates on 88-tunnised koolipäekoolipäevad liiga pikad. Eriti väsitaväsitavad on nende sõnul päevad, kus on nö. rasked ained— ained— keemia ja matemaatika.

arvamus

Kaheksas tund on meie kõikõigi jaoks ühtviisi raske. Seda eelkõige põhjusel, et õpilasõpilastel pole enam energiat, et keskenduda ja nad kipuvad lobisema, lollitama või suisa tunnis magama. Tähepanu õpitavale koondamine on pärast kuut järjestikust tundi üsna raske ülesanne. ÕpetaÕpetajad aga tahavad ka viimase tunni ajal vaikust, rahu ja õpilaste jäägitut tähelepanu, mida tihti aga ei saavutata ja see võib pedagoogi lausa vihastada. Õhkkond klassis muutub ebameeldivaks ja aine omandamine on rasraskendatud. 8. tunni lõppedes on õpilane koolis veetnud 7 tundi ja 40 minutit. Sellest ainetundide aeg on täpselt kuus tundi. Kui vahetundides oleks rahu

ja vaikus, saaks neid võtta niinii-öelda puhkemomentidepuhkemomentidena, kuid enamasti on igal pool hoopis lärm ja aineosaaineosakestena trajektooritult ringiringijooksvad lapsed, kes oma energiaülejääke muul moel välja elada ei oska. Kui olla seitse tundi sellise melu keskeskel, tehes lisaks pingsat mõtmõttetööd, on mõistetav, et õpiõpilastel viimaste tundide üleüleelamiseks energiast puudu tuleb. Meedia õpetaja Lauri Tankler arvab samuti, et õpilaste viiviimastest tundidest lahkumise tagamaad peituvadki tunnitunniplaani ülesehituses: „Kui õpiõpilane peab õppima suhteliselt kõrgel tasemel kaheksat erierinevat ainet päevas, siis ilmilmselgelt on nad lõpuks väsiväsinud.“ Õppelajuhataja Sirje Tarraste sõnul pole veel kunagi varem ühegi klassiga sellist “jama” olnud nagu praeguse 11. klassiga. Perioodil veebruar kuni märts oli olukord iseiseäranis kriitiline, mitmel päepäeval oli isegi kuni 24 puudujat - kolmveerand klassi! Mõned aastad tagasi olevat üks 12. klass endale külmapühad korraldanud, kuid see pole praeguse 11. klassi korraldakorralda-

tava igikestva suvepuhkusesuvepuhkusega võrreldavgi. Tänu puudujate paljususele ei saa ainekavaga nii kiiresti edasi minna kui plaanitud, ja selle tulemusel kannatab kokogu klass, kuna materjali ei jõuta lõpuks läbi võtta. AineAinega liiga aeglane edasiminek toob lõpplõpp-produktina kaasa ka madala hariduskvaliteedi. Suur puudumiste hulk tähentähendab ka lisakoormust õpetajaõpetajatele, kes peavad andma puupuudujatele konsultatsioonitunkonsultatsioonitunde. Vastasel juhul ei jõuta puudulikke hindeid õigeks ajaks likvideerida. Ning kui kursuse hindeline väärtus on kaks ning õpilane seda aasta jooksul ära ei paranda, ootab teda õppeaasta lõpus klassinimekirjast kustutamikustutamine. Mida siiski teha? Kuna GümGümnaasiumis on nõutav tundide arv nädalas 35, pole kooli juhtkonnal vahendeid, et mimidagi muuta. Tuleb vaid meemeeles pidada, et haridus on tutuleviku ja edukuse alus, milmille omandamise nimel peab tooma vahel ohveid. :)

Ko o l i p ä e v a d e p i k ku s e i o l e f a k t o r ! Kristi Rebane

2

Olles ise üks 11. klassi, nö. kurjajuure õpilane, julgen väita, et hakata puudumiste põhjusi otsima tunniplaani pikkusest, on üsna mõttetu protsess. Mõni nädal tagasi külastasid meie kooli kaks USAst pärit

noort inimest, kes andsid meile põgusa ülevaate kookoolielu korraldusest sealpool ookeani. Esimese asjana jäi minu kõrvu tõik, et neil on algalg-, põhi– põhi– ja keskkool omaomavahel lahus. Minu jaoks sosobib see väga hästi seletama paradoksi, miks ÜhendriikiÜhendriikides õpilased koolist nõnda kauge kaarega mööda ei käi kui meil siin külmal maal,

vaid vastupidi– vastupidi– võtavad ka tuntunniplaaniväliselt kooliga seotud tegevustest meeleldi osa. Asja tuum peitubki minu arust selles, et väiksemate klasside põngerjad justkui ammutaks oma energiat meilt. PS! Kas ma olen ainus, kelle jaoks koolipäevad mööduvad kiiremini, kui ühtegi tundi 3. korrusel ei toimu?


A p r i l l 20 10

Kas Tartu Kutsehariduskeskus lõpetab kooskoostöö Tartu Forseliuse Gümnaasiumiga? Inge Undrits Janely Grasberg Tartu Forseliuse GümnaasiuGümnaasiumi koostöö Tartu KutsehariKutsehariduskeskusega algas õppeõppeaastal 2005/2006, mil kooli gümnaasiumiosas lisandus kirjandusharule rekreatsioorekreatsioonikorralduse õppesuund. Viimasel ajal on aga hakahakanud levima jutud sellest, et kaotame oma teise, rekreatrekreatsioonikorralduse õppesuuna, kuna TKHK ei soovi meiega koostööd jätkata. Et asjasse pisut selgust tuua, kontakteerusime Forseliuse juhtkonna, eesotsas õppeõppealajuhataja Sirje Tarrastega.

Miks asjad siiski nii läksid? „Raha ja huvi puudumine,“ jääb Tarraste napisõnaliseks. Selgituseks mainib ta, et 11. klass ei tunne üldse huvi rekreatsionikorralduse vastu ja kutsehariduskeskusel ei ole soovi nii õppetööd jätkata. „Kutsehariduskeskuse ukse taha koguneb umbes 1000 soovijat, kes oleks huvitatud antud ainete omandamisest, kuid meie oleme juba kohad ära võtnud,“ mõistab õppealajuhataja TKHK otsust. Õpilaste huvi „Kui õpilastel oleks olnud huvi, siis ma kujutan ette, et probleeme sellisel määral

Õpilased ise peavad tundidest mitte-osavõtmise üheks põhjuseks TKHK tunde. 11. klassi rekreatsiooniharu õpilase Artur Šarovi arvates on kutsehariduskeskuse tunnid liiga kerged ja liiga pikad. „Ning muidugi ka see, et tunnid hakkavad poolest õppepäevast ja ühest koolis teise käimine, eriti reedesel päeval, rikub õpperütmi ära,“ lisab Šarov. Lisaks leidub neidki õpilasi, kes rekreatsioonisuunale erilist tähelepanu ei pööra. 11. klassi õpilane Silva Lokk õigustab õpilaste vähest huvi rekreatsiooniharu vastu sellega, et paljud otsustasidki rekreatsiooni kasuks üksnes sellel põhjusel, et nad ei soovinud kirjandussuunda valida. Tähtis faktor näib olevat ka „viitsimatus“, nimelt 2/3

küsitletud õpilastest vastas, et nad ei viitsi või siis valivad mõne muu tähtsama tegevuse, vältimaks tundides kohal käimist. Kas on konkreetseid lahenlahendusi rekreatsioonikorralduse toimimiseks tulevastele õpiõpilastele? TFG ja TKHK pidasid läbirääkimisi ja vaatasid üle ained, mida oleks kutsehariduskeskus nõus ka edaspidi õpetama. Samuti üritab Tartu Forseliuse Gümnaasium leida lahendusi koolisiseselt. Vaadatakse, milliseid aineid saavad anda oma kooli geograafia- ja bioloogiaõpetajad. Samas kindlaid otsuseid veel langetatud ei ole. Õppealajuhataja võtab olukorra kokku järgmiselt: “Ühesõnaga — jah, me praegu paneme paika alles plaane ja räägime läbi. Kuid lõpptulemuse otsustab siiski raha.” Tulevikuplaanide kohta saab Tarraste öelda vaid: „Elame ikka aasta kaupa!“ Mida arvab asjast TKHK? Tartu Kutsehariduskeskus antud teemal sõna võtta ei soovinud. Turismiosakonna juhataja (asetäitja) Margit Tennosaar kommenteerima ei soostunud, tuues põhjenduseks, et tal puudub juhtkonna luba. Samuti keeldus kommentaaridest TKHK juhtkond.

r arvamus

Kas Tartu KutsehariduskesKutsehariduskeskus lõpetab koostöö meie kooliga? TFG juhtkond lükkab sellise väite tagasi. Õppealajuhataja Sirje Tarraste sõnab: „Kutsehariduskeskus päriselt ei ole ära öelnud, aga ta vähendab kindlasti oma osa meie õppekavas.“ Samuti lisab ta, et praeguste kümnendike ning üheteistkümnendike jaoks ei muutu oluliselt midagi. Üldiselt on õppealajuhataja positiivselt meelestatud ja leiab, et alati on võimalus kasutada “omi ressursse”.

tekkinud ei oleks,“ arvab Tarraste. Kutsehariduskeskus on aga huvitatud sellest, et TFG õpilased jätkaksid õpinguid ka samal erialal nende koolis pärast gümnaasiumi lõppu. Nimelt toimub koostöö Tartu Kutsehariduskeskusega projekti „Mudeli loomine kutseõppeks gümnaasiumis ja noorte ettevõtluse stimuleerimiseks” alusel. Selle läbiviimise käigus saavad gümnaasiumi õpilased võimaluse läbida valikainete arvel 2 ja poole aasta jooksul rekreatsioonikorralduse eriala I kursus koos praktikaga ja asuda pärast lõpetamist edasi õppima TKHK-s 2. kursusele. Seeläbi on hiljem võimalik omandada kutsekeskharidus 1 aastaga.

3


A p r i l l 20 10

Abiturientide viimane koolikell Kevian Kuusmaa

u uudised

4

20. aprill oli TFG 51. lennu esindajatele viimane koolikoolipäev. Abituriendid riietusid selleks puhuks 12 aasta ta -gusesse minevikku: tüdru -kutel lipsukesed patsi seoseotud, domineerivaks värviks roosa; poistel lühikesevõitu püksid tõmmatõmmatud traksidega üles, et paista retrolikult viksiviksina. Kõik olid vavarustatud huvitahuvitavate aksesaksessuaaridega: ajastule kohakohased ranitsad, kaisuloomad, veepüssid ja – pommid ning palju muud huvitavat. Abiturientide viiviimane tunnikell helises täpselt 10.00. TerTerve aulasaal oli täis ootusootusärevaid gümnasiste, kes esimese klassi mudilaste käevangus saabunud lõpelõpetajate sisenedes püsti tõutõusid ning nende keksimisekeksimisega ühes rütmis plaksutama asusid. Kui kõik „lapsed“ olid aula etteotsa sätitud toolidel isistet võtnud, järgnesid avaavasõnad aktuse läbiviijatelt, kelleks olid 11. klassi õpiõpilased Janely ja Denis. NenNende väike abiline, pisike esiesimese klassi tüdruk, kuulukuulutas kella tilistades viimase koolitunni lõplikult alanuks Aktus jätkus nostalgilistes värvides. Aulasaali paigutapaigutatud ekraanilt näidati abituabiturient OrmOrm-Gregori koostakoostatud videoklippi, mis täis 12. klassi õpilaste mälesmälestusi lapsepõlvest olevikuni.

Hoolimata helimehe tehtud prohmakast, suutis näidatud videoklipp oma huumoriloori mähitud südamlikkusega ära võluda terve saalitäie rahvast. Aktust sisustasid muu hulgas ka mitmed laulud nii abiturienabiturientide kui 1. klassi mudilaste esiesi-

tuses. Kaks pisikest algklassi poissi lugesid ka luuletust, milmille sõnad ühel neist meelest ololid läinud. Mehehakatise armas kohmetus ja üksteise taganttagantkiirustav küünarnukiga müksamüksamine lisasid esitusele aga hoohoopis toredust. Abivalmi õpetaja poolt neile toimetatud aabitsa abil sai luuletus siiski lõpuni loetud, ning poisid olid kogu etendusega ära teeninud publiku tormilised ovatsioonid. Aktusel võtsid sõna ka TFG didirektor Tiiu Millistfer ja tänavustänavuste lõpetajate esimene klassijuklassijuhataja Ingrit Tera, kelle äärmiäärmiselt südamlik ja ülipositiivsena mõjuv kõne pakkus palju äraäratundmisrõõmu paljudele abituabiturientidele, kes kõik 12 aastat käinud TFGs. 12. klassi tutipäevaliste laplapselikku elevust jahutas pisut õppealajuhataja, ühtlasi abiabituuriumi klassijuhataja Sirje

Tarraste, kelle kõnes oli välja toodud ka lõpetajate halbu külgi: puudumised ja hilinehilinemised. Viimaseks oli sõna 11. klassi õpilasel Tarmol, kes kandis ette, kuidas iseloomustavad ja jäävad mäletama 2010.

lendu üheteistkümnendikud. Mälestustes domineeris popositiivne noot ning läbiv oli ararvamus, et peagi majast lahlahkuv 12. klass on üks viimase aja ühtsemaid ning huvitavahuvitavamaid klasse, keda jäävad TFG hubased ruumid pikaks ajaks taga igatsema. Sellega oligi viimane koolikoolipäev 12. klassile lõppenud. Viimase vahetunnikella kõlakõlamisega kuulutati saabunuks ka aeg, mil abiturientidel tuleb pingsalt hakata valmisvalmistuma saabuvaks eksamipeeksamiperioodiks.


A p r i l l 20 10

Uuendused õppekavas 2011.a. Kristi Rebane Kuna viimasel ajal on õpilasõpilaste suust lausa liitrite kaupa hakanud tulema rahulolemarahulolematust hetkel kehtiva õppekava suhtes, on Tartu Forseliuse Gümnaasium koostöös Tartu Haridusosakonnaga otsustaotsustanud alates järgmisest õppeõppeaastast rakendada terve rea uuendusi: 1) Seoses lumerohke talve tagajärjel tekkinud sulavee hulgaga on alates järgmisest õppeaastast kõigile kohuskohustuslikud ujulatunnid, mis esiesialgse kava kohaselt hakkahakkavad toimuma koolimaja taga. Täpsem asukoht teatatakse tõenäoliselt mõni päev enne tundide toimumist.

2) Seoses õpilaste massilise järjepideva lahkumisega viiviimastest tundidest (täpsem info lk 2), milleks on enamienamikel juhtudel 8. tund, hakkab järgmisest aastast iga päev olema 9 tundi. Tehtud otsust põhjendab kooli juhtkond nii: “Üheksanda tunni lisamine hoiab õpilastel ära kiusatuse lahkuda 8. tunnist.” Esialgse informatsiooni järgjärgselt hakkab 9. tund olema ililma õpetajata läbiviidav tund, kus õpilased lihtsalt istuvad klassis. Kõnealusele tunnile nime valimiseks on väljakuuväljakuulutatud ka auhinnaline konkonkurss. Täpsemad juhised leileiab ajalehe järgmise numbri samast rubriigist.

3) Kontrolltööde ja teiste ararvestuslike tööde esitamine hakkab uuest õppeaastast toimuma üksnes virtuaalselt, kuna üha rohkem on levima hakanud variandi “Saadan meilile!” väljapakkumine õpiõpilaste poolt. Antud otsust on haridusosakonnal lihtne põhpõhjendada: “Esiteks on arvutis trükitud tööd puhtamad ning silmale ilusamad vaadata. Õpetajatel toob see kindlasti kaasa stressitaseme vähenevähenemise, sest virtuaalselt esitaesitatud tööd päästavad nad ära varesejalgade lugemisest. Pealegi on taoline teguviis keskkonnasäästlik ja annab ka õpilaste mõtteviisile roherohelisema varjundi. Nojah, eks ta ole.

u

Salaliit Nestea ja Playboy vahel? Henri Lemmats

Kuna Nestea tooteid müüakmüüakse kauplustes, mida külastakülasta-

Kahjuks ei õnnestunud lelehetoimetusel kontakteerukontakteeruNestea “jänku” vs. Playboy jänes da ei Playboy ajakirja asuasutaja Hugh Heffneri ega ka Nestea toodete eest vastutavastutava Nestle kompanii esindaesindajaga.

Kuuskedel hakkasid kasvama lehed! Karl Menning Kolmapäeval, 7. aprilli homhommikupoolikul märkas Tartus Tähe pargis ringkäiku teinud loodushuvilisest Tartu BotaaBotaanikaaia tegevdirektor Mati Pikkus midagi lausa uskumauskumatult tavatut : Tähe pargi lähelähedal kasvava suure võraosaga kuuse ühele oksale olid hakhakkanud okaste asemele tekkitekki-

ma ehtsad roroheka värvusevärvusega kaselehed! Pikkus, kes ajaajalehele intervjuu andmisest keelkeeldus, oli antud

avastusest šošokeeritud. „Täiesti uskumatu, et selline asi üldse võimalik on. See on vist mingi mutatmutatsioon,” oskas ta välja pakkupakku-

da.Kui direktor oli esialgsest šokist toibutoibunud, laskis hr. Pikkus kõnekõnealuse puu turturvaliselt Tartu Botaanikaaia territooriumile toimetada, kus alates 30. apaprillist on kõigil huvilistel võimavõimalus asja oma silmaga kaemas käia!

libauudised

Kas Teie, armas lugeja, olete kunagi märganud, et Nestea jäätee pudelikorgil kujutatud logo on äravahetamiseni sarsarnane tuntud meesteajakirja kaubamärgiga? Isegi kui ei ole, on siiski tegu probleemiprobleemiga, mis vajab lapsevanemate kohest tähelepanu.

vad ka alaealised, on vasvastuvõetamatu, et see firma jagab logo pornograafilise sisuga ajakirja tootjafirmatootjafirmaga.

5


A p r i l l 20 10

Mi ll i sed ol ek s For sel i use G ümn aasiumi pedag oogi de Face bo o k’ i l eh ed? - S E L L I S E D ! 12. klassi meediaõpilased üritasid koostada nende jaoks olulistele õpetajatele ja direktorile Facebooki profiilid. Millised näeks välja meie õpetajad, kui nad osaleks samuti sotsiaalsotsiaalvõrgustikes, nagu meie? Abituuriumi nägemus on igatahes siin! 1. Aivar Vinne, TFG legendaarne keemiaõpetaja ajavahemikus [[-∞ — ∞ ]

p õpetaja

6


A p r i l l 20 10

2. Madis Paide, TFG kurikuulus kirjandus천petaja

7


Aprill 2010

3. Sirje Tarraste, TFG 천ppealajuhataja

8


A p r i l l 20 10

4. Tiiu Millistfer, TFG koolidirektor

Idee eest t채name Saksa ajalehte S체ddeutsche Zeitung! Zeitung

9


A p r i l l 20 10

m e meelelahutus

10

MIDA VAADATA? MIDA LUGEDA? KUHU Hästi vanu filme, kusjuures mimida vanem, seda parem. MustMustvalged, kohati sahiseva heli ja virvendava pildiga filmid mõjumõjuvad praeguste 3D3D-üllitiste kõrkõrval üllatavalt värskendavalt. Head variandid on 6060-70ndad. PS! 1990ndatel valminud filmid ei ole vanad, ausõna!

Kohustuslikku kirjandust. Vahelduse mõttes võiksid reaalselt mõne raamatu läbi lugeda, piirdumata annaabi.com’st sikutatud sisukokkuvõtetega.

MINNA?

Kooli. TFGs on puudumiste rohkus käivitakäivitanud terve ahelahelreaktsiooni. Ja väidetavalt pole MIDA TEHA? nii astronoomiastronoomiKoduseid ülesandeid näinäilisi arve puudupuuduteks (kodus, mitte vahetult miste puhul vavaenne tunni algust.) rem nähtudki.


Fo aprillinumber