Issuu on Google+

ENERGIAAUDIT Pärnjõe 145, Pärnjõe küla, Vändra vald, Pärnumaa

Auditeerija: Finestum Ehitusekspertiisid OÜ Jakobi 15-20, 10144 Tallinn Tel. (+ 372) 6 411 977, 555 63 500 E-post: info@termo.ee www.termo.ee MTR registreeringud: EEP001861 06.04.2010 Projekteerimine EEG000225 03.09.2010 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud EHA000024 22.01.2009 Energiaauditi tegemine EHM000022 22.01.2009 Energiamärgise väljastamine Audiitor: Aivar Kaljula Tel. (+ 372) 50 60 170 E-post: info@termo.ee Vastutav isik: Marc Vokk Allkiri: Kuupäev: 23.09.2011


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Pärnumaa, Vändra valla, Pärnjõe küla, aadressiga 145 (Elamu 3) asuva 3-korruselise 12-korteriga hoone kütte, ventilatsiooni, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti 2008 – 2010 aasta soojuse ning elektri ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehitusprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Juhan (tel: 56458681). Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele.

2


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

Sisukord

Eessõna............................................................................................................................................2 Sisukord...........................................................................................................................................3 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral.........................4 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid...................................................................................7 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis.................................................................................................9 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine................................................................................................9 2.2 Hoone üldandmed................................................................................................................10 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord..................10 2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus...........................................................................11 2.5 Soojusenergia kulu...............................................................................................................11 2.6 Elektrienergia ja tarbevee kulu ning kasutamine.................................................................12 2.7 Hoone soojusbilanss............................................................................................................12 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus............13 3.1 Hoone piirdetarindid............................................................................................................13 3.2 Küttesüsteem........................................................................................................................15 3.2.1 Küttesüsteemi olukord.................................................................................................15 3.2.2 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest...........................................................................15 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus....................................................................16 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima ....................................................................................16 4. Lisad...........................................................................................................................................17 4.1 Soojuse ja elektrienergia tarbimine ning tarbevee kasutamine............................................17 4.2 Tasakaalutemperatuuri leidmine..........................................................................................18 4.2.1 Tasakaalutemperatuur enne renoveerimist..................................................................18 4.2.2 Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett I .......................18 4.2.3 Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett II - IV...............19 4.3 Illustreerivad fotod...............................................................................................................19

3


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

1. Energiaauditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine netokogukulu aastatel 2008-2010 oli mõõdetud 152 MWh/a. Käesoleva aruande punktis 1.1 on ära toodud neli säästumeetmete paketti, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Esimese paketi raames soojustatakse hoone välisseinad ja sokkel, rajatakse pandus ja vahetatakse ühiskasutatavate ruumide aknad. Lisaks lisasoojustatakse nõuetekohaselt hoone välisseinad. Seinte ja sokli soojustuse paksususeks 10 cm. Soojustuse materjaliks on soovitatav kasutada jäika kivivilla, mis krohvitakse. Toad, mis on varustatud uute akendega, tuleb varustada värskeõhuklappidega. Kui hiljem akende vahetusega jätkatakse, tuleks tagada, et värskeõhuklapid paigaldatakse akendele juba aknavalmistaja poolt. Investeering ca 50 075 eurot. Tasuvusaeg intresse arvestamata on ligikaudselt 36 aastat, võimaliku 15%-lise riigipoolse toetusega 31 aastat. Soojusenergia vajadus langeb 23%, sääst 46 MWh/a. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus KEK oleks 195 kWh/(m2a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 183-lt kWh/(m2a) 141-le kWh/(m2a). Juhul kui elanikud jätkavad akende vahetusega ja vahetatud saavad kõik aknad, siis tuleks kogusääst aastas 67 MWh. Soojusenergia vajadus langeb 33%, KEK 175 kWh/(m2a) ja netoküttekulu 122 kWh/(m2a). Teise paketi raames lisasoojustatakse hoone pööning. Pööningupealse soojustuse materjaliks on soovitatav kasutada puistevillsoojustust, kihi paksus 20 cm ja vahetatakse katusekate (paigaldusel jälgida standardeid ja nõudeid) ning rajatakse käiguteed pööningule. Lisaks lisasoojustatakse nõuetekohaselt hoone välisseinad. Seinte soojustuse paksususeks 15 cm, otsaseintel 20 cm. Soojustuse materjaliks on soovitatav kasutada jäika kivivilla, mis krohvitakse. Renoveeritakse ka sissepääsud. Lõunapoolsed välisuksed tuleb kas asendada väiksematega või tõsta välisseina tasapinda. Renoveeritakse koos lisasoojustusega sokkel. Sokliosa kaevatakse lahti ca 1 m sügavuselt, tehakse hüdroisolatsioon, lisasoojustatakse 10 cm paksuse sokli soojustamiseks mõeldud soojustusmaterjaliga. Sokli maapealse osa võib lisasoojustada vahtplast soojustusega, mis krohvitakse. Kihi paksuseks võib jätta 10 cm kuid ülemineku piir seinasoojustusele peaks jääma soklile. (sel juhul tuleks valida ka õige suurusega keldri aknad) Rajatakse uus pandus. Kui need meetmed ei aita keldrisse tungiva vee vastu, tuleks parandada drenaaži ja/või töödelda keldri seinu ja põrandaid seespoolt toimiva tsemendibaasil isolatsioonimaterjaliga. Kõik aknad, välja arvatud pööningu aknad, asendatakse õhutihedate akendega, mille kompleksne soojusjuhtivus on 1,10 W/(m2K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele). Keldri aknad võivad avatavad olla vaid osa (suviseks tuulutuseks). Aknad paigutatakse soojustuse tasapinda. Akende kohal asuv puitosa eemaldatakse ja asendatakse täissoojustusega kergkonstruktsioonidel. Konstruktsioon ja 4


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa visuaalne välimus tuleb lahendada projekteerimise käigus. Võimalusel võiks kaaluda lõunapoolsele küljele ka väliste päikesekaitsete paigaldamist suvise ruumitemperatuuri alandamise eesmärgil. Kõikidele tubadele paigaldatakse värskeõhu klapid (köökidele mitte köökide, vannitubade ja WC-de õhuvahetus toimub siirdõhuga tubadest). Soovitatav on kasutada välisõhu temperatuuri järgi automaatselt reguleeruvaid värskeõhuklappe või akendele paigaldatavaid ruumiõhu suhtelise niiskuse järgi isereguleeruvaid värskeõhu klappe. Seinaklappide asukoha valikul on arhitektuuriliselt soovitatav lähtuda sellest, et välisõhu pealevoolust tingitud „tõmbuse“ mõju oleks võimalikult väike. Klaasitakse rõdud. Rõdude klaasimiseks on soovitatav kasutada raamideta klaasidega süsteeme. Rõdupiirde puitosa renoveeritakse ja täiendatakse seespoolt polükarbonaat plastikklaasidega, et saavutada tuulekindlus. Ventilatsioonisüsteemi täiendatakse pööningul väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga, mille soojus antakse sooja tarbevee valmistamiseks ja koridoride kütteks. Selle tarbeks tuleb rajada sooja tarbevee ringlustorustik ja eraldi kontuuriga trepikodade vesiküttesüsteem. Sooja tarbevee ühendused korterites võib teha olemasolevatele elektriboileritega järjestikku. Ehkki selliste seadmete paigaldamisega kaasneb võimalus kasutada ka päikesepaneele, on antud hoone sooja tarbevee vajadus liiga väike, et kaaluda nende paigaldamise otstarbekust. Renoveeritakse küttesüsteem. Torustik asendatakse kahesüsteemse torustikuga, paigaldatakse termostaadid ning individuaalsed küttekulumõõtjad. Soojavarustuse osas minnakse üle kaasaegsele pelletikatlale. Investeering ca 147 673 eurot. Tasuvusaeg intresse arvestamata on ligikaudselt 42 aastat, võimaliku 35%-lise riigipoolse toetusega 27 aastat. Soojusenergia vajadus langeb 65%, sääst 138 MWh/a. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus KEK oleks 110 kWh/(m2a), mis vastaks klassile B. Küttekulu köetava pinna kohta langeb 182-lt kWh/(m2a) 83-le kWh/(m2a). Kolmanda paketi raames viiakse läbi hoone välispiirete osas ja ventilatsiooni ning tarbevee süsteeemide osas samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 2 kuid elupindade tarbeks küttesüsteemi ei renoveerita ja uut küttevarustussüsteemi välja ei ehitata, olemasolevad seadmed eemaldatakse ja paigaldatakse elektriradiaatorid. Elektriradiaatoritele on soovitatav paigaldada lisaelektrikaabli kontuur väljaspoolt välisseinu enne soojustuse paigaldust. Investeering ca 134 890 eurot. Tasuvusaeg intresse arvestamata on ligikaudselt 205 aastat, võimaliku 25%-lise riigipoolse toetusega 157 aastat. Soojusenergia vajadus langeb 67%, sääst 144 MWh/a. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus KEK oleks 160 kWh/(m2a), mis vastaks klassile D. Netoküttekulu köetava pinna kohta langeb 182-lt kWh/(m2a) 83-le kWh/(m2a). Neljanda paketi raames viiakse hoone juures läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 2 kuid soojusvarustuse osas ei paigaldata mitte pelletikatelt vaid küttesoojust hangitakse maasoojuspumbast, mille väliskollektor paigaldatakse hoone krundi piiridesse rohealadele. Investeering ca 152 786 eurot. Tasuvusaeg intresse arvestamata on ligikaudselt 32 aastat, võimaliku 35%-lise riigipoolse toetusega 21 aastat. Soojusenergia vajadus langeb 88%, sääst 188 MWh/a. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus KEK oleks 80 kWh/(m2a), mis vastaks klassile A. Küttekulu köetava pinna kohta langeb 182-lt kWh/ (m2a) 83-le kWh/(m2a). Kõikide pakutud pakettide korral oleks tagatud nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks vastavalt standardile EVS-EN 15251:2007 elupindadel II-le sisekliimaklassile elupindadel ning III-le sisekliimaklassile muudel köetavatel pindadel ning hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 200 kWh/m2a. (uutel 150 kWh/m2a). 5


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 17.08.2010 määruses „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus“ kasutamise tingimused ja kord“ vastab esimene renoveerimispakett 15%, kolmas 25%, teine ja neljas 35% toetuse taotlemise nõuetele. Siinses auditi peatükis on esitatud kaalutud energiaerikasutused KEK antud konkreetsele hoonele ja see võib veidi erineda projekteerija poolt oluliselt rekonstrueeritavatele või ehitatavatele hoonetele väljastatavast energiatõhususarvust ET. Arvutuste juures on kasutatud järgnevaid arvnäitajaid: Puidukatla kasutegur 0,75, pelletikatlal 0,85, väljatõmbeõhusoojuspumba soojustegur 4, maasoojuspumbal 3. Renoveerimis- Investeering pakett (Toetuse (eur) taotluse %)

sh Kredexi toetus Lihttasuvusaeg Lihttasuvusaeg Energia (eur) (A) Kredexi erikasutus toetusega (A) (kWh/(m2a)

Pakett 1 (15%)

50 075

7 511

36

31

195

Pakett 2 ( 35%)

147 673

51 685

49

32

110

Pakett 3 ( 25%)

134 890

33 723

209

157

160

Pakett 4 ( 35%)

152 786

53 475

32

21

80

Kulude muutused vastavalt teostavatele töödele

6

sama, mis eelmine, küte maasoojus (99 000 eur)

sama, mis eelmine, küte elektriga (101 000 eur)

+ aken, küte(pellet)+ vent tagastus (96 000 eur)

Soojustamine ja ü.k ruumid+fresh (43 000 eur)

Hetkeolukord

EUR

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 eur Elekter eur Kütus


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad

Parendusmeetmed

Meetme Energia- SäästuLihtMeetme maksumus, sääst, väärtus, tasuvusaeg, eluiga, EUR MWh/a EUR/a a a

Seinad

Seinte soojustamine 10 cm +sokli soojustamine

47 390

27

30

Avatäited

Keldri ja koridori aknad vahetatakse

1 534

6

30

Ventilatsioonisüsteem

Fresh klapid tubadele

1 150

~ 1*

20

50 075

46**

Kokku

1 373

36

Säästumeetmete pakett II Hoone osad

Seinad, rõdud

Parendusmeetmed

Meetme Energia- SäästuLihtMeetme maksumus, sääst, väärtus, tasuvusaeg, eluiga, EUR MWh/a EUR/a a a

Seinte soojustamine 15(20) cm, rõdude klaasimine

60 047

34

30

Pööningupealne Lisasoojustamine 20 cm, k.katte vahetus

31 511

8

30

Sokkel, pandus

Soojustamine, keldri akende vahetus, panduse rajamine

7 439

11

30

Aknad

Kõikide akende vahetus

19 429

25

30

Ventilatsioonisüsteem

Fresh klapid tubadele

2 147

~ 5*

20

Sooja tarbevee varustus ja koridoride küttesüsteem

Väljatõmbeõhu soojuspumba paigaldus.

13 038

~ 11**

15

Küttesüsteem

Termostaatide ja individuaalsete küttekulumõõdikute paigaldus, torustike vahetus

6 391

~ 9*

15

Soojavarustus

Pelletikatla paigaldus

7 669

~ 10**

15

147 673

132**

Kokku

7

3 045

49


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa Säästumeetmete pakett III Hoone osad

Seinad, rõdud

Parendusmeetmed

LihtMeetme Meetme Energia- Säästumaksumus, sääst, väärtus, tasuvusaeg, eluiga, EUR MWh/a EUR/a a a

Seinte soojustamine 15(20) cm, rõdude klaasimine

60 047

34

30

Pööningupealne Lisasoojustamine 20 cm, k.katte vahetus

31 511

8

30

Sokkel, pandus

Soojustamine, keldri akende vahetus, panduse rajamine

7 439

11

30

Aknad

Kõikide akende vahetus

19 429

25

30

Ventilatsioonisüsteem

Fresh klapid tubadele

2 147

~ 5*

20

Sooja tarbevee varustus ja koridoride küttesüsteem

Väljatõmbeõhu soojuspumba paigaldus.

13 038

~ 11**

15

Küttesüsteem

Elektriradiaatorite paigaldus

1 278

~ 22**

15

134 890

144**

Kokku

644

209

Säästumeetmete pakett IV Hoone osad

Seinad, rõdud

Parendusmeetmed

Meetme Energia- SäästuLihtMeetme maksumus, sääst, väärtus, tasuvusaeg, eluiga, EUR MWh/a EUR/a a a

Seinte soojustamine 15(20) cm, rõdude klaasimine

60 047

34

30

Pööningupealne Lisasoojustamine 20 cm, k.katte vahetus

31 511

8

30

Sokkel, pandus

Soojustamine, keldri akende vahetus, panduse rajamine

7 439

11

30

Aknad

Kõikide akende vahetus

19 429

25

30

Ventilatsioonisüsteem

Fresh klapid tubadele

2 147

~ 5*

20

Sooja tarbevee

Väljatõmbeõhu

13 038

~ 11**

15

8


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa varustus ja koridoride küttesüsteem

soojuspumba paigaldus.

Küttesüsteem

Termostaatide ja individuaalsete küttekulumõõdikute paigaldus, torustike vahetus

6 391

~ 9*

15

Soojavarustus

Maasoojuspumba paigaldus

12 782

91**

15

152 786

188**

Kokku

4 753

32

*- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega. **- Brutoenergiaarvestuses. Arvestatud on 30% energiahindade tõusuga.

2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine

Hoone asub Pärnjõe külas, ida-lääne suunaliselt

9


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

2.2 Hoone üldandmed Aadress

Pärnu maakond, Pärnjõe küla, Vändra vald, elamu 3

EHR kood

103035803

Katastritunnus

93001:002:0022

Omandi liik

korteriomand

Kasutamise otstarve

Muu kolme või enama korteriga elamu

Esmane kasutus

1984

Korruste arv

3

Trepikodade arv

2

Ehitusalune pind (m2)

358

Suletud netopind (m2)

1006,8

Elamispind kokku (m2)

416,4

Korterite arv

12 2

Eluruumide pind (m )

710,8 2

Köetav pind kokku (m )

831

Köetavate ruumide maht m3

2078

Elanike arv

~ 26

Kelder

jah

Lähedal asuvad hooned

jah

Keldrikorrusel asuvaid küttetorustike poolt soojendatud ruume ei ole hoone köetava pinna hulka arvestatud. Koridorid on loetud köetavaks pinnaks.

2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta 2009 ...-2010

Tööde nimetus ja maht Trepikoja uste vahetus Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 40 %

Hoone üldine olukord on rahuldav. Põhikonstruktsioonide olukorra üldisest halvenemisest visuaalsed märgid puuduvad. Hoone välispiirded ja tehnosüsteemid vajavad renoveerimistöid.

10


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis

Lokaalküte hoone keldris asuvast katlast

Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus

Möödavooluga ühetoru süsteem.

Korterite soojakulu mõõturid

Puuduvad

Tarbevee tarnija

Vändra vald

Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik

Tsentraalne võrk

Sooja tarbevee valmistamine

Boileritega korterites

Sooja tarbevee arvestus

Ei

Toidu valmistamine

Elekter

Ventilatsiooni liik

Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest.

Elektrienergia tarnija

AS Eesti Energia

2.5 Soojusenergia kulu Soojusenergia tarbimine

2008

2009 2010 Ühik

Puitkütuse tarbimine

156

rm

Energia puitkütusest

152

MWh/a

Tegeliku aasta kraadpäevade arv

3903

Normaalaasta kraadpäevade arv

4330 4850 °Cd 4561

°Cd

Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve kütteks

178

160

143 MWh/a

Kütte eritarbimine köetava pinna kohta

214

193

172 kWh/(m2 a)

Soojusenergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal

~31

eur/MWh

Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal

~72

eur/MWh

Kraadpäevadega (kasutatud kesk-eesti kraadpäevasid) korrigeeritud soojusenergia kulu on kolmel viimase vaadeldud aastal langenud. Osaliselt on seda mõjutanud näiteks akende vahetused kuid põhiliselt on tingitud see ilmselt sellest, et puitkütuse kuluandmed ei ole üle täpsustatud. Bilansis on seepärast arvestatud 2 viimase aasta keskmine kulu.(vt Lisa 4.1). Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on sarnased teiste samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Soojusenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimese peatükis.

11


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

2.6 Elektrienergia ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimine

2008

2009

2010

30

30,8

27,9

MWh/a

Eritarbimine köetava pinna kohta

36,1

37,1

33,6

kWh/(m2 a)

Tarbevesi

480

471

398

m3/a

Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta

0,68

0,66

0,56

m3/(m2a)

13

12

10

MWh/a

Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas

15,1

14,8

12,5

kWh/(m2a)

Elektrienergia eritarve muuks tarbeks köetava pinna kohta

17,4

18,5

17,5

kWh/(m2 a)

Elektrienergia tarbimine kokku

Sooja vee valmistamine

Ühik

Elektrienergiat kasutati sooja tarbevee valmistamiseks, toidu valmistamiseks, valgustuseks ja seadmete käitamiseks. Elektrienergia erikulud nii tarbevee valmistamiseks kui muuks kasutuseks (toidu valmistamine, seadmed) on vähemalt kaks korda väiksemad võrreldes teiste analoogiliste ehitiste kuludega. Elektrienergiat saab kokku hoida, kui minna üle soojuspumbal baseeruval soojuse allikale sooja tarbevee valmistamiseks. ( vt paketid 2-4). Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud sooja tarbeveele kuluv osa ja suvekasutus, on arvestatud vabasoojuste hulka. Tarbevee erikulud on samuti oluliselt väiksem võrreldes teiste analoogiliste hoonetega. Elektriboileritega sooja tarbevee valmistamine on küll seotud väikeste soojuskadudega kuid probleemiks jääb see, et elektriboilereid tuleb sõltuvalt kohaliku vee eripäradest ohutu ekspluateerimise eesmärgil aeg-ajalt puhastada või välja vahetada. Soovitatavaks sooja vee seadetemperatuuriks boilerites on 55 °C. Juhul kui sooja tarbevee süsteeme ei muudeta, siis on soovitatav leida lahendus, mille abil saaks sooja tarbevee valmistamisel kasutada öist elektrienergiat. Muud soovitused tarbevee ja elektrienergia kasutamise kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut.

2.7 Hoone soojusbilanss

Piire

Sooja vee Energia kulu Soojuskadu valmistamine Mõõdetud Arvutatud õhuvahetuseks ja piirdetarindites koos kulu kulu infiltratsiooniks kadudega MWh/a

Välisseinad

44

1 k põrandad

18

Pööningupealne

11

Avatäited

40

Kokku:

113

MWh/a

MWh/a

MWh/a

MWh/a

12

39

163

163

12


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa Mõõdetud 2009-2010 aasta soojatarbe kogukulu on korrigeeritud kraadpäevadega. Sooja vee valmistamine on 2008-2010 aasta keskmised kulud. Mõõdetud kogukulu 163 MWh/a

Arvutatud kogukulu 163 MWh/a Soojuskadu läbi piirete 113 MWh/a

69%

Tasakaalutemperatuur hoones 17,8 °C

Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 39 MWh/a

24%

Sooja vee valmistamine 12 MWh/a

7%

Tasakaalutemperatuur 17,8 °C. Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on võetud antud hoonele 0,5.

3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis:

13


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa Enne renoveerimist (tB=17,8 °C); Sistetemperatuur 20,0 °C

Piirdetarind

Materjal/tüüp

Olukord

HinnanHinnanguline U Pindala gulised väärtus m2 soojuskaod W/(m2K) MWh/a

Parendusmeetmed

Säästumeetmete pakett I (tB=17,7°C); Säästumeetmete pakett II -IV (tB=15,0 °C); Sistetemperatuur 20,5 °C Sistetemperatuur 20,5 °C HinnanArvutuslik UArvutuslik Ugulised väärtus peale soojuskaod Energia- väärtus peale meetme sääst meetme peale rakendamist W/ meetme MWh/a rakendamist W/ (m2K) rakendamist (m2K) MWh/a

Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist MWh/a

Energiasääst MWh/a

Pööningupealne r/b laekonstruktsioonid+ kate

Ehitusaegne 329 villsoojustus

0,3

11

Soojustamine Ei renoveerita 20 cm

11

0

0,1

3

8

Välisseinad

Väikeplokk, gaaspoorbetoon

Lisasoojusta- 671 mata

0,6

44

Soojustusta- 0,23 mine- 15(20) cm

17

27

0,17

10

34

1 korruse põrand

r/b laepaneel + põrandakonstruktsioonid

Lisa329 soojustamata

~0,5

18

Soojustata- ~0,35 kse sokkel, vahetatakse keldri aknad

12

6

~0,2

7

11

Uued aknad

2-kordne selektiivklaaspakett põhiliselt

Väga hea

56

1,5

9

Vahetatakse Ei renoveerita 2-4 paketis, paigaldatakse soojustuse tasapinda

9

0

0,1

5

4

Vanad aknad

2-kordne klaas puitraamil põhiliselt

Erinevas korras

93

2,8

28

Vahetatakse Ei renoveerita 2-4 paketis, paigaldatakse soojustuse tasapinda

28

0

0,1

8

20

0

1

1,0

0

1

1

0

Ei renoveerita

1

0

79

34

35

78

Koridori aknad 2-kordne klaas puitraamil

Ehitusaegsed 4

2,6

1

Välisuksed

Hea

0,6

1

Kokku

Puituksed

20

Vahetatakse 1,0 -

113

14

Ei renoveerita


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

3.2 Küttesüsteem 3.2.1 Küttesüsteemi olukord Osa nimetus

Kirjeldus

Katel

Ettepanekud ja parendusmeetmed Soovitatav üle minna pelletikatlale

Soojussõlme ja keldri torustike soojusisolatsioon

Kesine

Võimalusel parendada

Korterite soojusmõõtjad

Puuduvad

Paigaldada küttesüsteemi renoveerimisel

Küttetorustikud

Teras

Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega.

Küttesüsteemi tasakaalustatus

-

Vajalik teostada

Küttekehad

Erinevad, põhiliselt Küttesüsteemi täielikul ehitusaegsed malmradiaatorid, vahetamisel soovitatav termostaatideta kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad.

Kütte ja tarbevee parendamise seadmed

-

Soovitatav kasutada

3.2.2 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest. 1.Automaatne soojussõlm hoones utilisatsioonitegur η∼0,5 2.Automaatne soojussõlm hoones + radiaatorite automaatsed (kas termostaatide või ajamitega) reguleerventiilid : utilisatsioonitegur η∼0,7. Köetav pind on 831m2. Sääst ümberehitusest, kui investeeringu suurus on 6 391 eur, soojuse hind 31 eur/MWh. Kogu kütteks kasulikku vabasoojust on korterelamus aastas 48 kWh/(m2 a). Sellest saame kätte automaatse soojussõlme puhul 48 x 0,5 = 24,0 kWh/(m2 a). Radiaatorite termostaatventiilide korral 48 x 0,7 = 33,6 kWh/(m2 a). Lisaks kättesaadav vabasoojus on 33,6 – 24,0 = 9,6 kWh/(m2 a). Aastas saadav sääst on 831 x 9,6 /1000 = 8,0 MWh/a. Säästuväärtus on 8,0 x 31 = 248 eur/a. Tasuvusaeg: 6 391 / 248 = 26 aastat. Meetme eluiga ca 15 aastat.

15


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus Külm tarbevesi saadakse kohalikust veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse elektriboileritega korterites. Olmekanalisatsioon juhitakse kohalikku kanalisatsioonivõrku. Hoonesisene torustikku on uuendatud osaliselt. Hoone on ühendatud Eesti Energia AS elektrivõrguga. Hoone elektrisüsteem on osaliselt rekonstrueeritud. Tuleks jälgida, et elektrienergia hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja.

3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites vähemalt köögiosas oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbeventilaatoreid. Hoone auditeerimisel sisekliima mõõdistusi läbi ei viidud, andmed koguti küsitluse teel. Peale renoveerimisi on sisekliima mõõdistused siiski soovitatav läbi viia. Keskmiseks arvutuslikuks sisetemperatuuriks on kasutatud 20,0 °C. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis sellest kas on suurem või väiksem vastavalt suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 11 MWh/a. Renoveerimistööde järgselt eeldatakse hoone keskmise kaalutud sisetemperatuuri tõusu tasemele 20,5 °C. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuklapid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Kogupaketina see küttekuludes õhuvahetuse osas suuri muudatusi kaasa ei too, sest ka enne renoveerimistöid olid hoonel ees suurem osa puitraamil mitteõhutihedad aknad. Kuid juhul kui hoone välispiirded heal tasemel soojustada, moodustavad õhuvahetuse energiakulud juba kuni poole kogu hoone kütteenergia vajadusest. See näitab, et hoones tervisliku sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Vaja oleks kasutada soojustagastiga sundsissepuhke-väljatõmbe korterikeskseid süsteeme, paraku on selliste väljaehitamise maksumus suhteliselt kõrge ja probleemne torustike ning seadmete paigaldamise koha leidmise tõttu. Lisaks sellele on olemas veel erinevaid paikseid ja ruumide kaupa paarides töötavaid soojustagastiga ventilatsioonisüsteeme. Nende põhiliseks miinuseks on asjaolu, et halveneb allesjääva loomuliku ventilatsiooni töö. Veel üheks võimaluseks oleks koguda kokku ventilatsioonist väljuv soojus ja suunata see soojuspumba abil sooja tarbevee ettevalmistamiseks ja näiteks ühiskasutatavate ruumide kütteks. Sellise süsteemi mõju energiakulude muutuste osas on analüüsitud käesoleva auditi pakettides 216


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa 4. Sellise seadmestiku paigaldamisel paraneb ventilatsioon ka soojal perioodil tänu väljatõmbeventilaatoritele.

4. Lisad 4.1 Soojuse ja elektrienergia tarbimine ning tarbevee kasutamine Elektrienergia kasutamine 35,0

200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0

30,0 25,0

MWh/a

ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine

vesi üldelekter korterid muu

20,0 15,0 10,0 5,0 0,0

2008

2009

2008 2009 2010

2010

Külma tarbevee kasutamine Energiakasutuse jagunemine

600 500 400

Elekter 16% Puit 84%

m3/a

MWh/a

Kütteenergia kasutamine

300 200 100 0 2008

17

2009

2010


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

Brutoenergiakulude muutused vastavalt renoveerimispaketile 250

MWh/a

200 Elekter MWh Kütus MWh

150 100 50 0 Praegused kulud Pakett 1

Pakett 2

Pakett 3

Pakett 4

4.2 Tasakaalutemperatuuri leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil.

4.2.1 Tasakaalutemperatuur enne renoveerimist Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist elupindadel (ts=20,0) Σ(Ui * Ai)/1000 [kW/ °C] , (vt tabel ptk 3.1) Σ(Ui * Ai)/1000 = 1,03 kW/ °C Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist: L * ρ * c = 0,29 [m3/s] * 1,2 *1,005 = 0,35 kW/ °C. Õhuvahetuse kordarvuks on võetud 0,5 1/h Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 1,38 kW/ °C. Kogu vabasoojus hoones elamispinna 1 m2 kohta on 48 kWh/(m2 a). Mittereguleeritava küttesüsteemi korral on utilisatsioonitegur 0,5. Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m2 kohta: qvs = 48 * 0,5 = 24,0 kWh/(m2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Qvs = qvs * Aköetav pind = 24,0 * 831 = 19 939 kWh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φvs = 19 939 / 6552 = 3,04 kW. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt ∆tvs = Φvs / H = 3,04 / 1,38 = 2,2 °C Tasakaalutemperatuur hoones enne renoveerimist tB = ts - ∆tvs = 20,0 – 2,2 = 17,8 °C.

4.2.2 Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett I Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist vastavalt paketile 1: (ts=20,5) Σ(Ui * Ai)/1000 =0,73 kW/ °C Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist: L * ρ * c = 0,29 [m3/s] * 1,2 *1,005 = 0,35 kW/ °C. Õhuvahetuse kordarvuks on võetud 0,50 1/h 18


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 1,08 kW/ °C. Kogu vabasoojus hoones elamispinna 1 m2 kohta on 48 kWh/(m2 a). Mittereguleeritava küttesüsteemi korral on utilisatsioonitegur 0,5. Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m2 kohta: qvs = 48 * 0,5 = 24,0 kWh/(m2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Qvs = qvs * Aköetav pind = 24,0 * 831 = 19 939 kWh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φvs = 19 939 / 6552 = 3,04 kW. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt ∆tvs = Φvs / H = 3,04 / 1,08 = 2,8 °C Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist tB = ts – ∆tvs uusI = 20,5 – 2,8= 17,7 °C.

4.2.3 Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett II IV Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist vastavalt paketile 2 - 4: (ts=20,5) Σ(Ui * Ai)/1000 = 0,39 kW/ °C Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist : L * ρ * c = 0,32 [m3/s] * 1,2 *1,005 = 0,38 kW/ °C. Õhuvahetuse kordarvuks on võetud 0,55 1/h (fresh klapid) Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 0,78 kW/ °C. Kogu vabasoojus hoones elamispinna 1 m2 kohta on 48 kWh/(m2 a). Termostaatidega varustatud küttekehade puhul korral on utilisatsioonitegur 0,7. Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m2 kohta: qvs = 48 * 0,7 = 33,6 kWh/(m2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Qvs = qvs * Aköetav pind = 33,6* 831 = 27 914 kWh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φvs = 27 914 / 6552 = 4,26 kW. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt ∆tvs = Φvs / H = 4,26 / 0,78 = 5,5°C Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist tB = ts – ∆tvs uus II = 20,5 – 5,5 = 15,0 °C

4.3 Illustreerivad fotod

Otsasein 19


Korterelamu energiaaudit Pärnjõe 145 (Elamu 3), Vändra vald, Pärnumaa

Sokkel ja pandus, keldri aken

Torustikud keldris

Katlamaja korsten

Pööningupealne

Rõdud ja sahvri külmakäigu rest

Peakilp

Katel

Küttekeha ja ühendus

20


Korterelamu energiaaudit P채rnj천e 145 (Elamu 3), V채ndra vald, P채rnumaa

Sooja tarbevee valmistamine

Koridoride valgustuse juhtimine

21


Energiaaudit (energiaaudiitor Aivar Kaljula) - Kortermaja hõreasustuse piirkonnas Kesk-Eestis