Eesti finantsteenuste turg seisuga 30. juuni 2014

EESTI FINANTSTEENUSTE TURG SEISUGA

30.06.2014

Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenuste turu ja turuosade kohta. Kuigi Finants­ inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et käesolevas analüüsis sisalduv infor­matsioon oleks õige ja täpne, ei eelda ega võta Finantsinspektsioon ko­ hustust tulevikus igakordselt informeerida analüüsis toodud faktiliste asja­ olude muutumisest ning selliste muudatuste võimalikust mõjust. Finants­ inspektsioon ei vastuta kahju eest ega võta kohustusi, mis tulenevad või on seotud käesoleva analüüsi ja/või selles esitatud informatsiooni kasutamisega.

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Sisukord

1. Finantsteenuste Ăźldised arengud............................................................................................................................................................. 3 2. Eraisikutest klientide jaotus toodete lĂľikes............................................................................................................................................. 5 3. Elukindlustus.............................................................................................................................................................................................. 6

3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid........................................................................................................................... 10

4. Kahjukindlustus....................................................................................................................................................................................... 12

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid....................................................................................................................... 14

5. Investeerimis- ja pensionifondid............................................................................................................................................................. 17 6. Portfellivalitsemise teenus...................................................................................................................................................................... 22 7. Makseteenused........................................................................................................................................................................................ 26 8. Laenud...................................................................................................................................................................................................... 27 9. Hoiustamine............................................................................................................................................................................................. 31

2

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

1

Finantsteenuste üldised arengud

Eesti finantsteenuste turg 2014. aasta I poolaastal taas ­kasvas:

poolaastaga 24%, pensionifondide koondvarade maht 12%,

maailma finantsturgude positiivne liikumine aitas kaasa mah­

Eestis

tude kasvule kõikides finantssektorites. Eriti kiiresti kasvas

fondide) koondvarade maht kasvas 7%. Investeeringud välis­

fondisektor (11% ehk 270 miljonit eurot). Fondide kasvu

fondidesse1 kasvasid 5% ning individuaalportfellide koond­

allikaks olid ülekaalukalt pensionifondid, kuid ka aktsia- ja

maht 2% võrra.

registreeritud

investeerimisfondide

(v.a

pensioni­

kinnisvarafondide maht poolaasta jooksul kasvas.

Seega raha kasvatamisele suunatud finantsteenustesse – sh Klientide hoiuste koondmaht kasvas 2014. aasta I poolaas­

IRE tooted, investeerimisfondid, pensionifondid, individuaal­

tal 2,4% ehk 324 miljoni euro võrra, kusjuures kasv toetus

portfellid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja

nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 624 miljonit eurot).

muud hoiused – paigutatud varade maht kokku võrreldes

Tähtajaliste hoiuste maht aga vähenes 289 miljoni euro võrra.

2013. aasta lõpuga suurenes, moodustades 2014. aasta juuni

Klientide hoiuste maht kokku oli 2014. aasta juuni lõpus

lõpuks 9,125 miljardit eurot (2013. aasta lõpu seisuga 9,070

14,0 miljardit eurot.

miljardit eurot).

Pankade laenuportfellide koondmaht kasvas 2014. aasta

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 2014. aasta

I poolaastal 1,5% ehk 218 miljoni euro võrra. 2014. aasta ­

I poolaastal 16% ning moodustas 41 miljonit eurot. Laekunud

juuni lõpu seisuga oli pankade koondlaenuportfelli suuruseks

kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas 2014. aasta

14,7 miljardit eurot.

I poolaastal 10% ning moodustas 131 miljonit eurot.

Investeerimisvaldkonnas toimus kasv kõikide investeeri­

Eesti finantsasutuste poolt osutatud investeerimis- ja panga­

mistoodete osas. Investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE)

teenuste maht, sh andmed Eesti residentidest eraisikute kohta

lepingute alusel laekunud kindlustusmaksete maht kasvas

on toodud alljärgnevas tabelis (mln EUR, seisuga 30.06.2014):

sh Eesti residentidest eraisikud Teenus Investeerimisfondide maht

Kokku, mln EUR

mln EUR

osakaal koguteenuses

655

58

9%

2 103

2 103

100%

Eestis pakutavad välisfondid

825

87

11%

IRE eraldiste maht

215

215

100%

Individuaalportfellide maht

987

83

8%

14 653

6 872

47%

Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht

9 643

3 207

33%

Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht

4 208

1 929

46%

132

91

69%

Pensionifondide maht

Laenude maht

Investeerimis- ja muude hoiuste maht

1

Et vältida andmete näitamist topelt, on investeeringutest välisinvesteerimisfondidesse võetud maha Eesti kindlustusasutuste ja pensionifondide investeeringud.

3

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Tänu finantsvarade mahu jätkuvale kasvule 2014. aasta I pool­

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln EUR)

aastal ületasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad individuaalportfellid pensionifondid investeerimisfondid IRE eraldiste maht investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised- ja säästuhoiused nõudmiseni ja üleööhoiused

nende kohustusi. Eesti residentidest eraisikute finantsvarade maht oli 2014. aasta juuni lõpus 7,7 miljardit eurot, samas kui laenude jääk oli 6,9 miljardit eurot. Seega Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad kasvasid poolaastaga 0,3 miljar­ dilt eurolt 0,8 miljardi euroni.

laenud neto finantsvarad 8 000 6 000 4 000 2 000 0 -2 000 -4 000 -6 000 -8 000 31.12.2010

31.12.2011

31.12.2012

31.12.2013

30.06.2014

4

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Eraisikutest klientide jaotus toodete lõikes

Lepingute arvu järgi on Eestis enimkasutatud teenuseks hoius

(arvelduskonto).

Eraisikutele

kuulus

2014. aasta juuni lõpu seisuga 2 045 tuhat arvelduskontot 2

30.06.2013

(paljud eraisikud omavad mitut arvelduskontot). Teiseks era­-

30.06.2014

isikute poolt enimkasutatavaks finantstooteks on pensioni­ fondid. Pensionifondidega lepingu sõlminud isikute arv

2 045 000

nõudmiseni

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste lõikes

2 018 400

2

2 3

488 000

477 000

Tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused

707 000

747 000

740 000

675 000

Nõudmiseni ja üleööhoiused

334 tuhandeni, sh IRE lepingute arv püsis 50 tuhande juures.

Elukindlustus

rimishoiuste lepingute arv suurenes 477 tuhandelt 488 tuhan­ deni. Elukindlustuses suurenes lepingute arv 318 tuhandelt

Laenud

perioodiga

Pensionifondid

aastataguse

50 000

võrreldes

50 000

arv

707 tuhandelt 675 tuhandeni. Tähtajaliste, säästu- ja investee­

sh IRE

laenu­lepingute3

334 000

2014. aasta I poolaastal vähenes eraisikutega sõlmitud

318 000

­kasvas aastaga 740 tuhandelt 747 tuhandeni.

Arvesse on võetud vaid arvelduskontod jääkidega.

Oluline märkus: analüüs ei arvesta asjaoluga, et mõni isik võib olla sõlminud mitu lepingut.

5

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

3

Elukindlustus

a. Teenus 2014. aasta I poolaastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis

Üldine turujaotus: Swedbank Life Insurance

37%

kindlustusmakseid 41,2 miljonit eurot4 (2013. aasta I pool­

SEB Elu- ja Pensionikindlustus

23%

aastal 35,5 miljonit eurot). Võrreldes aastataguse perioodiga

Compensa Life Vienna Insurance

18%

kasvas kindlustusmaksete maht 16% võrra.

Kliente:

333 921 kehtivat lepingut

Teenuse maht:

2014. a I p.a laekunud kindlustusmaksed

kokku 41,2 mln EUR

Suurim osa kindlustusmaksete kasvust tuli IRE arvelt, mille maksete maht kasvas aastaga 14,6 miljonilt eurolt 18,1 miljoni euroni.

Seega jäi IRE jätkuvalt suurima mahuga elukindlustustooteks

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln EUR)

osatähtsusega 44% (2013. aasta I poolaastal 41%).

30.06.2013

IRE-le järgnes kapitalikogumiskindlustus maksete mahuga

30.06.2014

18,1

8,3 miljonit eurot (2013. aasta I poolaastal 8,7 miljonit eurot).

14,6

Annuiteedi kindlustusmaksete maht oli 8,0 miljonit eurot (2013. aasta I poolaastal 6,1 miljonit eurot). Ülejäänud elu­ kindlustustoodete lepingutesse laekus 6,8 miljonit eurot

8,7 8,3

8,0 6,1

(2013. aasta I poolaastal 6,0 miljonit eurot).

4,4 5,0 1,6 1,8

4

Lisakindlustused

Sünni- ja abiellukindlustus

Surmajuhtumikindlustus

Annuiteet

IRE

Kapitalikogumiskindlustus

0,0 0,0

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

6

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Tarbijad 2014. aasta juuni lõpu seisuga oli Eestis tegutsevate elukind­

Eestis sõlmitud jõusolevate elukindlustuslepingute arv (tk)

14 422

juuni lõpu seisuga surmajuhtumikindlustus endiselt kõige

Sünni- ja abiellukindlustus

Annuiteedi jõusolevate lepingute arv kasvas aasta jooksul

Annuiteet

seisuga 117 736 lepingut).

IRE

Kapitalikogumiskindlustus

oli aasta lõpu seisuga sõlmitud 129 746 (2013. aasta juuni lõpu

Surmajuhtumikindlustus

342

müüduim elukindlustuse põhiliik. Lisakindlustuse lepinguid

14 982

50 301

lepingu võrra. Seega oli lepingute arvu poolest 2014. aasta

49 793

58 596

ses kasvas aastaga 76 329-lt lepingult 86 791-ni ehk 10 462

52 417

arvelt. Jõusolevate lepingute arv surmajuhtumikindlustu­

76 329

Peamine kasv tuli surmajuhtumikindlustuse ja lisakindlustuse

129 746

30.06.2014

Lisakindlustused

317 726 lepingut, sh 199 990 põhilepingut).

192

30.06.2013

86 791

204 175 elukindlustuse põhilepingut5 (2013. aasta juuni lõpus

117 736

lustusseltsidega sõlmitud 333 921 elukindlustuslepingut, sh

14 982 lepingult 14 422-ni.

Sarnaselt eelnevatele aastatele toimus langus kapitalikogu­ miskindlustuses, kus aastataguse perioodiga võrreldes vähe­

Kindlustuslepingute jagunemine kindlustusliikide vahel

nes jõusolevate lepingute arv 6 179 lepingu võrra. 2014. aasta Kapitalikogumiskindlustus

juuni lõpu seisuga oli jõus 52 417 lepingut. Viie aastaga on

IRE

kapitalikogumiskindlustuse jõusolevate lepingute arvu osa­

Annuiteet

kaal vähenenud 26%-lt 16%-ni, vahetades kohad surma­

Surmajuhtumikindlustus

juhtumikindlustusega, mille osakaal kasvas vastavalt 17%-lt

Sünni- ja abielukindlustus

26%-ni.

Lisakindlustused

IRE jõusolevate lepingute arv vähenes 508 lepingu võrra,

40%

2014. aasta juuni lõpu seisuga oli jõus 49 793 IRE lepingut.

30%

20%

10%

0% 06 2009

5

06 2010

06 2011

06 2012

06 2013

06 2014

Andmed sisaldavad ainult Eestis sõlmitud elukindlustuslepinguid.

7

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Suurimad muudatused lepingu keskmise mahu osas toimusid

Keskmine lepingusse aastaga sissemakstud kindlustusmaksete summa (EUR)

annuiteedi ja IRE puhul. Teistes kindlustusliikides keskmine sissemaksete summa aasta jooksul märkimisväärselt ei muutu­

30.06.2013

nud.

30.06.2014 537

Annuiteedi keskmine sissemakse summa suurenes võrreldes

425

aastataguse perioodiga 425 eurolt 537 euroni.

363 290

Keskmine IRE lepingusse tehtud sissemakse summa kasvas

Vienna Insurance Group, laekus 2014. aasta I poolaastal 78%

Surmajuhtumikindlustus

Insurance, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja Compensa Life

Annuiteet

Elukindlustuse juhtkolmikule, kuhu kuuluvad Swedbank Life

IRE

c. Teenusepakkujad

Kapitalikogumiskindlustus

58 57

27 26

14 14 Lisakindlustused

149 159

Sünni- ja abiellukindlustus

­aastaga 290 eurolt 363 euroni.

kindlustusmaksetest. (2013. aasta I poolaastal 82% kindlustus­ maksetest).

2014. aasta I poolaastal kasvas oluliselt Mandatum Life

Elukindlustusseltside turuosad 2014. a I p.a laekunud kindlustusmaksete

Insurance Baltic’u poolt kogutud kindlustusmaksetemaht

järgi (sulgudes 2013. a I p.a)

(62% võrra), mille tulemusena suurenes tema turuosa 11%-lt 15%-ni. Kindlustusmaksete mahu kasv tuli peamiselt IRE arvelt. Compensa Life Vienna Insurance Group suurendas oma turuosa 16%-lt 18%-ni ning seda peamiselt annuiteedi

Mandatum Life Insurance Baltic 15% (11%)

Swedbank Life Insurance SE 37% (39%)

arvelt. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse ja Swedbank Life Insu­ rance turuosad aga vähenesid vastavalt 26%-lt 23%-ni ja 39%-lt 37%-ni.

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 7% (8%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 18% (16%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 23% (26%)

8

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Alljärgnevatel joonistel on ära toodud elukindlustusseltside

Kapitalikogumiskindlustuse populaarsuse vähenemise tõttu

turujaotus peamiste kindlustusliikide lõikes. Suurimad muutu­

vähenes võrreldes aastataguse perioodiga kapitalikogumis­

sed toimusid IRE-s.

kindlustusse laekunud kindlustusmaksete maht peaaegu kõikides elukindlustusseltsides. Erandiks oli Compensa Life

IRE osas on oluliselt suurenenud kindlustusmaksete laekumine

Vienna Insurance Group, kus kindlustusmaksete maht kasvas

Mandatum Life Insurance Baltic’us (75% võrra), mille tulemu­

5% võrra, kuid suurt mõju turuosadele see ei avaldanud. Eesti

sena kasvas kindlustusseltsi turuosa siin 21%-lt 30%-ni. Teiste

suurimaks kapitalikogumiskindlustuse teenuse pakkujaks oli

elukindlustusseltside turuosad seeläbi vähenesid. Hoolimata

2014. aasta juuni lõpu seisuga SEB Elu- ja Pensionikindlustus

kindlustusmaksete mahu kasvust vähenes Swedbank Life

turuosaga 46%.

Insurance’i turuosa 53%-lt 49%-ni. SEB Elu- ja Pensionikind­ lustuse turuosa vähenes 20%-lt 16%-ni.

Turujaotus: IRE seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (6%) Mandatum Life Insurance Baltic 30% (21%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 16% (20%)

Swedbank Life Insurance SE 49% (53%) Turujaotus: IRE seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (6%)

Eesti suurimaks annuiteedi teenuse pakkujaks oli endiselt üle­ Turujaotus: annuiteet SEB Elu- ja Mandatum Life Insurance Baltic (20%) 30%kindlustusmaksete (21%) annuiteedi 2014. aasta I poolaastal Swedbankkasvust Life Insurance SE 16% SEB Elu- ja Pensionikindlustus 1% (1%) tuli just Compensa Group’i kaudu, mille 7% (11%) Life Vienna Insurance ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal tulemusena Compensa Life Vienna Insurance Group’i turuosa 17% (17%)

kaalukalt Compensa Life Vienna InsurancePensionikindlustus Group. Suurim osa

annuiteedis kasvas veelgi: 70%-lt 76%-ni. Suuruselt teine oli Swedbank

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal turuosaga 17%.

Life Insurance SE SEB Elu- ja 49% (53%) Pensionikindlustuse turuosa vähenes 11%-lt 7%-ni.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 76% (70%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 10% (11%) Compensa Life Vienna Mandatum Life Insurance Baltic Insurance Group SE 6% (6%) 5% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 33% (34%) Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus

Swedbank Life Insurance SE 1% (1%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 17% (17%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 46% (45%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 10% (11%) Compensasuhteliselt Life Vienna vähe.

Mandatum Life Insurance Baltic kõikusid turuosad Surmajuhtumikindlustuses Turujaotus: surmajuhtumikindlustus Insurance Group SE 6% (6%) Turuliidri, Swedbank Life Insurance’i turuosa oli 60%. SEB­­ 5% (4%)

Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa oli 29%.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE Mandatum Life Insurance Baltic 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 33% (34%)

Swedbank Life Insurance SE 60% (60%) Turujaotus: surmajuhtumikindlustus

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 76% (70%) Turujaotus: annuiteet

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 7% (11%)

Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus

Mandatum Life Insurance Baltic 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 60% (60%)

3% (4%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 4% (3%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus SEB Elu- ja 46% (45%) Pensionikindlustus 29% (29%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 3% (4%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 4% (3%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 29% (29%)

9

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid a. Teenus Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahenda­

Üldine turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler 38%

sid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukindlustuse

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

valdkonnas 2014. aasta I poolaastal kindlustusmakseid kogu­

Vagner Kindlustusmaakler

summas 213 tuhat eurot. Aastaga vähenes vahendatud kind­

Kliente:

258 kehtivat lepingut

lustusmaksete maht 20% võrra. Vähenemine toimus peamiselt

Teenuse maht: 2014. a I p.a vahendatud

muude liikide arvelt (suurem osa sellest on riskielukindlustus),

14% 11%

kindlustusmaksed 213 tuhat EUR

kus vahendatud kindlustusmaksete maht vähenes 40%.

Peamiselt vahendati muud liiki elukindlustuslepinguid õnne­

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse

tusjuhtumite ja haiguskindlustuse kõrval: kindlustusmaksete

liikide lõikes (tuh EUR)

maht läbi maaklerite oli siin 2014. aasta I poolaastal 101 tuhat 2013. a I p.a

eurot. Suurima osa moodustas sellest riskielukindlustus.

167

2014. a I p.a

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse maksete maht moo­

101

dustas 85 tuhat eurot ning IRE-lepingute kindlustusmaksete

suurel

22

määral

Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepin­ guid, need moodustavad 45% kindlustusmaksetest ja 52%

5

0

lepingute arvust.

Muud liigid

vahendavad

Annuiteet

elukindlustusmaaklerid

IRE

Eesti

53

48

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maht oli 22 tuhat eurot.

85

b. Tarbijad 2014. aasta I poolaastal sõlmiti Eestis tegutsevate kindlus­

Keskmine lepingusse poolaastaga sissemakstud kindlustusmaksete

tusmaaklerite vahendusel 258 elukindlustuse lepingut (2013.

summa (EUR)

aasta I poolaastal 234 lepingut).

2013. a I p.a 24 243

2014. a I p.a

Maaklerite vahendusel sõlmitud kehtivate uute elukindlus­ tuslepingute arv 2014. aasta I poolaastal jagunes järgmiselt (sulgudes 2013. aasta I poolaastal sõlmitud lepingute arv): IRE – 3 lepingut (2), 7 363 4 515

IRE puhul 7 363 eurot. Sellele järgnes annuiteet keskmise mahuga 4 515 eurot. Kindlustusmaaklerite vahendusel sõl­

861

1 089 653

Muud liigid

Maaklerite vahendusel sõlmitud lepingu keskmine maht oli

666

0

IRE

muud liigid – 155 lepingut (153).

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus – 99 lepingut (79),

Annuiteet

annuiteet – 1 leping (0),

mitud õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse lepingutesse maksti keskmiselt sisse 861 eurot ning muudesse elukindlus­ tuse lepingutesse 653 eurot.

10

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

c. Teenusepakkujad Elukindlustuslepinguid vahendasid 2014. aasta I poolaastal 10

Kindlustusmaaklerite turuosad elukindlustuse maksete järgi 2014. a I p.a

kindlustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli KindlustusEst

(sulgudes 2013. a I p.a)

Kindlustusmaakler OÜ (38%). Järgnes UADBB Aon Baltic Eesti filiaal turuosaga 14%. Vagner Kindlustusmaakler OÜ sõlmis 11% ning IIZI Kindlustusmaakler AS ja OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid sõlmisid mõlemad 10% kindlustusmaak­ lerite kaudu vahendatud elukindlustuslepingutest.

Muud 5% (6%) NB Kindlustusmaakler 5% (6%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ 38% (43%)

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 7% (3%)

IIZI Kindlustusmaakler 10% (0%)

OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 10% (6%) Vanger Kindlustusmaakler 11% (1%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 14% (35%)

11

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Kahjukindlustus

6

4 a. Teenus

2014. aasta I poolaastal laekus Eestis tegevusloa alusel tegut­

Üldine turujaotus: IF P&C Insurance

26%

sevatele kahjukahjuseltsidele ja välismaiste kahjukindlus­

ERGO Kindlustus

15%

tusseltside filiaalidele kindlustusmakseid kokku 131 miljonit

Swedbank P& C Insurance

14%

eurot (2013. aasta poolaastal 119 miljonit eurot), sh kindlus­

Kliente:

info puudub

tusseltside Eesti filiaalidele 32 miljonit eurot ehk 24% kõiki­

Teenuse maht:

2014. a I p.a laekunud kindlustusmaksed

dest kogutud kindlustusmaksetest (2013. aasta I poolaastal

131 mln EUR

27 miljonit eurot ehk 23% kõikidest kogutud kindlustus­ maksetest).

2014. aasta I poolaastal kasvasid kindlustusmaksed kõiki­

2014. aasta I poolaastal maksti hüvitistena välja 73 miljonit

des kahjukindlustuse liikides. Suurim kasv toimus õnnetus­

eurot (2013. aasta I poolaastal 71 miljonit eurot). Võrreldes

juhtumite- ja haiguskindlustuses, kus võrreldes aastataguse

aastataguse perioodiga kasvasid kõige enam väljamakstud

perioodiga kasvas kindlustusmaksete maht 72% ehk 5 miljo­

hüvitised varakindlustuses (kasv 14 miljonilt eurolt 17 miljoni

nilt eurolt 9 miljoni euroni.

euroni) ning õnnetusjuhtumite- ja haiguskindlustuses (kasv 2 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni).

Suurimaks kindlustusliigiks jäi endiselt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus, kus kindlustusmaksete maht

Maismaasõidukite kindlustuses vähenesid hüvitissummad 29

kasvas 42 miljonilt eurolt 45 miljoni euroni. Järgnesid liiklus­

miljonilt eurolt 28-le miljonile eurole ning liikluskindlustuses

kindlustus ning varakindlustus – mõlemad maksete mahuga

23 miljonilt eurolt 22-le miljonile eurole.

34 miljonit eurot. Erinevalt eelmistest perioodidest laekus varakindlustuses esmakordselt sama palju makseid kui kohus­ tuslikus liikluskindlustuses.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln EUR)

42

32

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln EUR)

30.06.2013

45

34 31

23

34

30.06.2013

29 28

30.06.2014

30.06.2014

22 17 14

6

0 1

1 1

1 1

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

Tsiviilvastutuskindlustus

Rahalise kaotuse kindlustus

Varakindlustus

1 1

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

Liikluskindlustus

4

Õnnetusjuhtumite kindlustus

2

3 3

Rahalise kaotuse kindlustus

4 4

Tsiviilvastutuskindlustus

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

1 1

Varakindlustus

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

Maismaasõidukite kindlustus

Õnnetusjuhtumite kindlustus

Liikluskindlustus

1 2

Maismaasõidukite kindlustus

9 5

Andmed kahjukindlustuse kohta hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid.

Andmed ei sisalda Eesti kindlustusseltside välisriikide filiaalides sõlmitud kindlustuslepinguid.

12

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Kahjukindlustusseltside turuosad 2014. a I p.a laekunud kindlustusmaksete

Turujaotus: liikluskindlustus seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

järgi (sulgudes 2013. a I p.a)

UAB DK PZU Lietuva 2% (0%)

Swedbank P&C Insurance 14% (14%)

Gjensidige 4% (4%) BTA 6% (6%)

Codan Forsikring 13% (13%)

Seesam Insurance 10% (11%)

Codan Forsikring 9% (10%)

Gjensidige 7% (7%) ERGO Kindlustus 17% (19%)

UAB DK PZU Lietuva 5% (0%)

Salva Kindlustus 6% (7%)

Swedbank P&C Insurance 7% (7%)

Muud 2% (1%) Inges Kindlustus 2% (3%)

IF P&C Insurance 25% (25%) ERGO Kindlustus 15% (14%)

BTA 8% (8%)

IF P&C Insurance 26% (27%)

Seesam Insurance 8% (7%) Salva Kindlustus 9% (9%) Inges Kindlustus 5% (8%)

Turujaotus: maismaasõidukite kindlustus

b. Teenusepakkujad 2014. aasta juuni lõpu seisuga oli kahjukindlustajate turul

IF P&C Insurance 24% (23%) ERGO Kindlustus 15% (16%)

suurima turuosaga 26% If P&C Insurance. ERGO Kindlustusele kuulus 15% turust ja Swedbank P&C Insurance’ile 14% turust.

RSA kaubamärgi all tegutsevale Codan Forsikring A/S Eesti filiaalile kuulus 13% kahjukindlustusturust. 2012. aasta lõpus Eesti turule sisenenud UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalile kuulus juuni lõpus 2% turust. Suurem osa UAB DK „PZU

Salva Kindlustus 4% (4%) Seesam Insurance 12% (13%) Swedbank P&C Insurance 19% (19%)

Lietuva“ Eesti filiaali kindlustusportfellist koosneb liiklus­ ­

Codan Forsikring 16% (16%) BTA 6% (6%) Gjensidige 3% (3%) UAB DK PZU Lietuva 1% (0%)

kindlustusest.

Välismaiste kindlustusandjate filiaalide summaarne turuosa

Turujaotus: varakindlustus

oli 24%.

Gjensidige 3% (2%)

Alljärgnevatel joonistel on toodud Eesti kindlustusseltside ja välismaiste seltside Eesti filiaalide turujaotus kolme suurima kahjukindlustustoote lõikes.

Suurim turuosa liiklus-, maismaasõidukite- ja varakindlustu­ ses kuulus endiselt If P&C Insurance’ile – vastavalt 25%, 24% ja 31%. Hiljuti turule sisenenud UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal kasvatas oma turuosa liikluskindlustuses 5%-ni, mais­

BTA 3% (3%) Codan Forsikring 15% (15%)

ERGO Kindlustus 13% (13%)

UAB DK PZU Lietuva 1% (0%) Swedbank P&C Insurance 16% (15%) Seesam Insurance 12% (12%) Salva Kindlustus 6% (6%) IF P&C Insurance 31% (34%)

maasõidukite- ja varakindlustuses 1%-ni turust. Seni kiiresti kasvanud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali turuosa jäi kõiki­ des eelnimetatud kindlustustoodetes praktiliselt muutuma­ tuks: liikluskindlustuses kuulus talle 9%, maismaasõidukite kindlustuses 16% ning varakindluses 15% vastavast turust.

13

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid a. Teenus Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid

Üldine turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler

Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid kahjukindlustuse

Marsh Kindlustusmaakler

valdkonnas 2014. aasta I poolaastal kindlustuslepinguid kind­

Vandeni Kindlustusmaaklerid

10%

lustusmaksete kogusummas 71 miljonit eurot 7. (2013. aasta

Insurance broker services

10%

I poolaastal 64 miljonit eurot).

Kliente:

356 516 kehtivat lepingut

Teenuse maht:

2014. a I p.a laekunud kindlustusmaksed

71 mln EUR

Paljuski sarnaselt sellele, kuidas laekusid kindlustus­ maksed kahjukindlustusseltsidele,

olid

2014.

aasta

I

19%

12%

poolaastal

vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurimateks kind­ lustusliikideks maismaasõidukite kindlustus (vahendatud

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed

kindlustusmaksete maht 23 miljonit eurot), liikluskindlustus

kahjukindlustuse liikide lõikes (mln EUR)

(17 miljonit eurot) ja varakindlustus (13 miljonit eurot).

2013. a I p.a

23

2014. a I p.a

21

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kindlustus­ 17 15

konna riikide kindlustusandjate lepingute kindlustusmaksete

9

10

11

13

maht moodustas 2014. aasta I poolaastal 21% kõikidest maak­ 2 2

1 1

Tsiviilvastutuskindlustus

Varakindlustus

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

miljonit eurot), millest suurim osa kuulus muude sõidukite ja

Maismaasõidukite kindlustus

I poolaastal 15,0 miljonit eurot (2013. aasta I poolaastal 13,4

Õnnetusjuhtumite kindlustus

lustusandjate lepingute kindlustusmaksete maht 2014. aasta

Liikluskindlustus

juures sõlmitud lepingute arvust.

Kokku moodustas Euroopa Majanduspiirkonna riikide kind­

3 4 1 1

1 1

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

lerite kaudu vahendatud kindlustusmaksetest ja 1% nende

Muud

maaklerite kaudu vahendatavate Euroopa Majanduspiir­

Rahalise kaotuse kindlustus

seltside kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. Eesti

transporditavate kaupade kindlustusele (8,5 miljonit eurot), rahalise kaotuse kindlustusele (4,0 miljonit eurot) ja varakind­ lustusele (1,1 miljonit eurot).

7

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendati Eestis ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2014. aasta I poolaastal 2,8 miljonit eurot. Käesolev ülevaade neid ei käsitle.

14

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Teenusepakkujad Kahjukindlustusseltside

andmeid

Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2014. aasta I poolaastal

omavahel võrreldes on näha, et 2014. aasta I poolaastal kasu­

ja

kindlustusmaaklerite

37 kindlustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kind­

tati suuremal määral välismaiseid kindlustusandjaid muude

lustusmaakler (19%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler

sõidukite (õhu-ja veesõidukite) ja transporditavate kaupade

(12%) ning Vandeni Kindlustusmaaklerid ja Insurance Broker

kindlustuse puhul, kus välismaiste kindlustusseltside poolt

Services ( neist mõlema turuosa 10%). Võrreldes aastataguse

vahendatud kindlustusmaksete maht ületas Eesti kindlustus­

perioodiga jäi kahjukindlustusega tegelevate kindlustus­

andjate kindlustusmaksete mahtu 5,4 korda.

maaklerite turujaotus üsna muutumatuks.

Maaklerite kaudu laekunud maksete suhe Eesti kahjukindlustusseltside

Kindlustusmaaklerite turuosad kahjukindlustuse maksete järgi 2014. a I p.a

maksetesse (%)

(sulgudes 2013. a I p.a)

2013. a I p.a 126% 120%

Rahalise kaotuse kindlustus Tsiviilvastutuskindlustus Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a LK) Varakindlustus

62% 65%

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus Liikluskindlustus

ABC Kindlustusmaaklerid 3% (2%) Muud 18% (17%) IIZI Kindlustusmaakler 19% (20%)

37% 36% 545% 616%

49% 47%

Vagner Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 5% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 6% (6%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%)

51% 50% 15% 25%

Kominsur Kindlustusmaakler 3% (3%) Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%)

56% 55%

Muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus Maismaasõidukite kindlustus

2014. a I p.a

Marsh Kindlustusmaakler 12% (12%)

Insurance broker services 10% (10%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 10% (12%)

15

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Liikluskindlustuses omas suurimat, 46% suurust turuosa IIZI

Varakindlustuses omas suurimat turuosa Marsh Kindlustus­

Kindlustusmaakler, talle järgnesid KindlustusEST Kindlustus­

maakler (17%). Talle järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

maakler turuosaga 10% ja Insurance broker services turu­

turuosaga 16% ja IIZI Kindlustusmaakler turuosaga 11%.

osaga 7%.

Reisikindlustuses, mis on ülalpool näidatud õnnetusjuhtumite Maismaasõidukite kindlustuses oli suurim turuosa 2014. aasta

ja haiguskindlustuse all, toimus I poolaasta jooksul rohkem

juuni lõpus Insurance broker services’il (23%), talle järgnesid

muutusi. Märgatavalt kasvasid selle valdkonda turuliidrite IIZI

IIZI Kindlustusmaakler turuosaga 17% ja KindlustusEST Kind­

Kindlustusmaakleri ja KindlustusEST Kindlustusmaakleri turu­

lustusmaakler turuosaga 8%.

osad: vastavalt 26%-lt 29%-ni ja 8%-lt 12%-ni. Samas UADBB Aon Baltic Eesti filiaal turuosa vähenes 15%-lt 7%-ni.

Kindlustusmaaklerite turuosad liikluskindlustuses seisuga 30.06.2014

Kindlusmaaklerite turuosad varakindlustuses

(sulgudes 30.06.2013) Fort Kindlustusmaakler 2% (2%) Muud 25% (24%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%)

Muud 26% (22%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 2% (3%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 6% (6%)

Vagner Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%) Insurance broker services 7% (7%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (10%)

Insurance broker services 7% (5%)

Marsh Kindlustusmaakler 17% (20%)

CHB Kindlustusmaakler 8% (8%) IIZI Kindlustusmaakler 11% (14%)

IIZI Kindlustusmaakler 46% (46%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 16% (17%)

Kindlustusmaaklerite turuosad maismaasõidukite kindlustuses

Kindlustusmaaklerite turuosad reisikindlustuses

Muud 24% (27%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (3%)

Muud 24% (23%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

Smart Kindlustusmaakler 4% (4%) Insurance broker services 23% (23%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 5% (5%)

DnB Kindlustusmaakler 5% (3%) Marsh Kindlustusmaakler 5% (4%) CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) Vagner Kindlustusmaakler 5% (6%)

IIZI Kindlustusmaakler 17% (17%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

Vagner Kindlustusmaakler 6% (5%) IIZI Kindlustusmaakler 29% (26%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 7% (15%) Optimal Kindlustusmaakler 9% (10%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 12% (8%)

16

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Investeerimis- ja pensionifondid

8

5 a. Teenus

Investeerimisfondide, sh pensionifondide varade maht näitas

Üldine turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid

2014. aasta I poolaastal viimase viie aasta lõikes rekordiliselt suurt kasvu, kasvades poolaastaga 270 miljoni euro võrra ehk

38%

SEB Varahaldus

19%

LHV Varahaldus

17%

11% ning moodustades 2014. aasta juuni lõpuks 2,8 miljardit

Kliente:

763 257 kehtivat lepingut

eurot 9.

Teenuse maht:

fondide kogumaht 2,8 mld EUR

Fondisektori kiire kasv toetus jätkuvalt kohustuslikele pen­ sionifondidele, mille varade maht kasvas samuti erakorralises

Fondide investeeringute turuväärtus (mln EUR)

tempos.

1 992 1 771 1 638

2014. aasta I poolaastal kasvas kohustuslike pensionifon­ dide varade maht 221 miljonit euro ehk 12% võrra, ulatudes

30.06.2013 31.12.2013 30.06.2014

2014. aasta juuni lõpuks 1,992 miljardi euroni. (Viimati oli suurim kasv 2012.aasta II poolaastal, mil kohustuslike pensio­ nifondide maht kasvas 194 miljoni euro võrra). Vabatahtlike 341 378

pensionifondide varade maht suurenes 6 miljoni euro võrra – 105 miljonilt eurolt 111 miljoni euroni.

73 68 73

Aktsiafondide10 varade mahu kasv oli 7% ehk 28 miljonit

Võlakohustuste fondid

eurot. Aktsiafondide maht ulatus 2014. aasta juuni lõpus

406 101 105 111 123 137 148

Aktsiafondid

Kohustuslikud Vabatahtlikud Kinnisvarafondid pensionipensionifondid fondid

18 30 28

Riskikapitali fondid

406 miljoni euroni.

Kinnisvarafondide varade maht kasvas I poolaastaga 137 mil­ jonilt eurolt 148 miljoni euroni ehk 8%. Võlakohustuste fon­ dide varade maht kasvas 2014. aasta I poolaastal 68 miljonilt eurolt 73 miljoni euroni ehk samuti 8%.

Fondisektori koondstruktuuris olid endiselt suurimaks fondi­ tüübiks

kohustuslikud

pensionifondid

osakaaluga

72%.

Suuruselt teisel kohal olid jätkuvalt aktsiafondid osakaaluga 15%. Ülejäänud fondidele – võlakohustuste fondidele, vaba­ tahtlikele pensionifondidele ning kinnisvarafondidele – kuu­ lus 3-5% fondide koguvarade mahust. Riskikapitali fondide osakaal oli 1%.

8

Andmed investeerimisfondide kohta hõlmavad kõiki Eestis registreeritud investeerimisfondide kliente, sh ka välisriikide kliente.

9 Turuväärtus.

10

Kohalike aktsiafondide alla loetakse ka fondifondid ja segafondid.

17

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Tarbijad

Fondide osakuomanike arv

31.12.2013

ges peaaegu kõigis fondiliikides. Enim vähenes osakuomanike

708 812

30.06.2013

702 957

Eesti

fondides 7 245 osakuomaniku võrra. Osakuomanike arv lan­

694 454

2014. aasta I poolaastal vähenes osakuomanike

arv11

30.06.2014

arv kohustuslikes pensionifondides ja aktsiafondides (vasta­ valt 5 855 ja 884 osakuomaniku võrra).

Osakuomanike arvu vähenemine fondides toimus ühtla­ selt kogu aasta vältel. Kui aktsiafondide puhul oli näha pigem üldist fondidest väljumise tendentsi, siis kohustuslike

Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et paljud eraisikud kasuta­

Võlakohustuste fondid

Aktsiafondid

Kohustuslikud Vabatahtlikud pensionifondid pensionifondid

590

574

318

44 261

44 716

45 305

14 929

15 813

520

valitsejatest väiksematesse.

587

611

ümber­jagunemine fondivalitsejate vahel: suurematest fondi­

16 251

pensioni­ fondide puhul toimus osakuomanike mõningane

Muud fondid

vad võimalust koguda pensioni läbi mitme kohustusliku pen­ sionifondi ja seega on II pensionisambaga liitunute tegelik arv osakuomanike arvust väiksem. Erinevalt osakuomanike arvust

Suurimad investeeringud ühe kliendi kohta12 olid 2014. aasta

suurenes kohustuslike pensionifondidega liitunute arv pool­

juuni lõpu seisuga tehtud kinnisvarafondidesse (480 326

aastaga 6 788 isiku võrra, ulatudes 2014. aasta juuni lõpuks

eurot), mis tuleneb asjaolust, et sellistesse fondidesse inves­

656 972-ni.

teerivad enamasti jõukamad eraisikud ja kutselised investorid.

Kokkuvõttes olid seisuga 30. juuni 2014 suurimaks fondiliigiks

2014. aasta I poolaastal kasvas keskmine investeeringute turu­

kliendibaasi järgi kohustuslikud pensionifondid osakuoma­

väärtus kõigis fondiliikides, enim aga võlakohustustefondides.

nike arvuga 702 957 ning neile järgnesid: vabatahtlikud pensionifondid osakuomanike arvuga 44 261;

Keskmised investeeringud ühe kliendi kohta eri liiki fondide

aktsiafondid osakuomanike arvuga 14 929;

lõikes 2014. aasta juuni lõpu seisuga:

võlakohustuste fondid osakuomanike arvuga 520;

võlakohustuste fondid 140 321 eurot;

muud fondid (kinnisvara- ja riskikapitali fondid) osakuoma­

aktsiafondid 27 185 eurot;

nike arvuga 590.

kohustuslikud pensionifondid 2 834 eurot; vabatahtlikud pensionifondid 2 501 eurot.

Investeeringute turuväärtus osakuomaniku kohta, EUR (1) 140 321

Investeeringute turuväärtus osakuomaniku kohta, EUR (2)

30.06.2013

2 834

31.12.2013

118 668 115 596

30.06.2014

2 359

2 499 2 225

2 349

2 501

27 185 20 962 23 900

Võlakohustuste fondid

11 12

Aktsiafondid

Kohustuslikud pensionifondid

Vabatahtlikud pensionifondid

Sisaldab ka mitteresidentidest osakuomanikke.

Investeeringud ühe kliendi kohta on näitliku iseloomuga ning viitavad vaid investeeringu ligikaudsele suurusjärgule (nt pensionifondide puhul viivad uued süsteemiga liitujad keskmise investeeringu mahu allapoole).

18

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

c. Teenusepakkujad Fondide varade jaotuses13 liikus raha suurematest fondivalit­

Turujaotus: kõik fondid kokku seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

sejatest väiksematesse. See protsess toimus suhteliselt ühtla­ selt nii 2013. aasta II poolaastal, kui ka 2014. aasta I poolaastal.

Muud 3% (3%) LHV Varahaldus 17% (14%)

Aastaga kasvas LHV Varahalduse turuosa 14%-lt 17%-ni.

Swed­ bank Investeerimisfondide ja SEB Varahalduse turuosa aga vähenes vastavalt 42%-lt 38%-ni ja 21%-lt 19%-ni.

SEB Varahaldus 19% (21%)

EEREIF Management 1% (1%) Avaron Asset Management 2% (1%)

Trigon Funds 3% (2%)

Aktsiafondide turul toimusid aastaga märgatavad muutused:

Danske Capital 8% (8%)

oluliselt kasvasid Trigon Funds’i, LHV Varahalduse ja Ava­

Eften Capital 3% (3%) ERGO Funds 2% (2%) Nordea Pensions Estonia 4% (3%)

ron Asset Management’i poolt valitsetavate aktsiafondide mahud, mille tulemusena kasvasid ka nende turuosad. Trigon Funds’i turuosa kasvas 13%-lt 19%-ni, LHV Varahalduse turu­

Swedbank Investeerimisfondid 38% (42%)

osa 7%-lt 14%-ni ning Avaron Asset Management’i turuosa kasvas 7%-lt 12%-ni. Samas Swedbank Investeerimisfondide turuosa vähenes 65%-lt 48%-ni (suuremas osas 2014.aasta I poolaastal toimunud Swedbank Venemaa Aktsiafondi

Turujaotus: aktsiafondid

varade vähenemise tõttu).

Trigon Funds 19% (13%)

Võlakohustuste fondide14 turg püsis suhteliselt stabiilsena.

Danske Capital 1% (1%)

SEB Varahaldus 6% (7%)

Avaron Asset Management suurendas oma turuosa 9%-lt LHV Varahaldus 14% (7%)

14%-ni. SEB Varahalduse turuosa vähenes 86%-lt 82%-ni.

Danske Capitali turuosa vähenes 5%-lt 4%-ni.

Swedbank Investeerimisfondid 48% (65%)

Avaron Asset Management 12% (7%)

Turujaotus: võlakohustuste fondid

Danske Capital 4% (5%) Avaron Asset Management 14% (9%)

SEB Varahaldus 82% (86%)

13 14

Turuväärtuse alusel.

Rahaturufondid ja intressifondid.

19

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Suurim osa pensionifondide turust kuulus jätkuvalt Swedbank

Turujaotus: kohustuslikud pensionifondid seisuga 30.06.2014

Investeerimisfondidele, kuid Swedbank Investeerimisfondide

(sulgudes 30.06.2013)

turuosa siin vähenes. 2013. aasta II poolaastal ning eriti 2014.

SEB Varahaldus 21% (23%)

aasta I poolaastal jätkus kohustuslike pensionifondide raha liikumine suurematest fondivalitsejatest LHV Varahaldusesse.

Swedbank Investeerimisfondide turuosa kahanes 41%-lt 40%-le ja SEB Varahalduse turuosa 23%-lt 21%-le. LHV Vara­ halduse turuosa kasvas samas 18%-lt 21%-ni.

Danske Capital 10% (10%) LHV Varahaldus 21% (18%)

ERGO Funds 3% (3%) Nordea Pensions Estonia 5% (5%)

Üle pika aja oli märgata liikumist ka vabatahtlike pensioni­ Swedbank Investeerimisfondid 40% (41%)

fondide turul. Kuigi üle poole vabatahtlike pensionifondide turust kuulus 2014. aasta juuni lõpu seisuga endiselt Swed­ bank Investeerimisfondidele, tema turuosa aastaga vähenes 62%-lt 60%-ni. Samas Nordea Pensions Estonia suurendas oma turuosa 4%-lt 6%-ni.

Muude fondide osas oli suurima turuosaga EfTEN Capital 49%-ga. SmartCap’ile kuulus 14% turust. Neile järgnesid

Turujaotus: vabatahtlikud pensionifondid

Nordea Pensions Estonia 6% (4%)

Northern Horizon Capital (endine BPTAM Estonia) turuosaga

ERGO Funds 1% (1%) Danske Capital 3% (3%) SEB Varahaldus 25% (25%)

13% ja EEREIF Management turuosaga 12%.

LHV Varahaldus 5% (5%)

Swedbank Investeerimisfondid 60% (62%)

Turujaotus: muud fondid

SmartCap 14% (13%) Trigon Alternative Funds 8% (9%) Birdeye Capital 2% (0%) Northern Horizon Capital 13% (12%)

GA Fund Management 2% (3%) EEREIF Management 12% (15%)

EfTEN Capital 49% (48%)

20

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Kuna Eesti investeerimisfondide klientidest moodustavad

Aktisiafondide klientide struktuur seisuga 30.06.2014

arvestava osa mitteresidendid, on Eesti fondituru kohta järel­

(sulgudes 30.06.2013)

duste tegemiseks oluline eristada Eesti residendist kliendid mitteresidentidest. Eesti residentide osakaal moodustas 2014. aasta juuni lõpu seisuga 45% Eestis registreeritud investeeri­ misfondide varade mahust (2013. aasta juuni lõpus 51%).

Mitteresidendid 66% (59%)

Eesti residentidest eraisikud 12% (13%)

Eesti aktsiafondidesse paigutatud rahast kuulus Eesti resi­ Eesti residentidest juriidilised isikud 22% (28%)

dentidest klientidele 34% ning mitte-residentidest klienti­ dele 66%. Eesti residentidest klientide poolt eelistatuimaks aktsiafondide fondivalitsejaks oli Swedbank Investeerimisfon­ did, mis valitses 61% Eesti residentide poolt aktsiafondidesse paigutatud varadest. SEB Varahaldus valitses 17% Eesti resi­ dentide poolt aktsiafondidesse paigutatud varadest.

Võlakohustuste fondide klientide struktuur

Eesti võlakohustuste fondidesse paigutatud rahast kuulus Eesti residentidest klientidele 66% ning mitteresidentidest klientidele 34%. Eesti residentidest klientide turul kuulus 2014. aasta juuni lõpu seisuga suurim turuosa SEB Varahaldu­

Mitteresidendid 34% (34%)

Eesti residentidest eraisikud 3% (3%)

sele, mis valitses 85% võlakohustuste fondidesse paigutatud residentide varadest. Avaron Asset Management’ile kuulus Eesti residentidest juriidilised isikud 63% (63%)

14% võlakohustuste fondidesse paigutatud residentide vara­ dest. Swedbank Investeerimisfondid võlakohustuste fonde ei valitsenud.

Muudesse fondidesse paigutatud rahast kuulus 2014. aasta

Muude fondide klientide struktuur

juuni lõpus Eesti residentidest klientidele 63% ning mitteresidentidest klientidele 37%. Eesti residentidest kuulus

Eesti residentidest eraisikud 4% (5%)

suurim turuosa Eften Capitalile, mis valitses 52% muudesse fondidesse paigutatud varadest. SmartCap’ile kuulus 22% ning EEREIF Management’ile 14% muudesse fondidesse

Mitteresidendid 37% (34%)

­paigutatud varadest.

Eesti residentidest juriidilised isikud 59% (61%)

21

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

6

Portfellivalitsemise teenus

15

a. Teenus Portfellide valitsemise teenust pakuvad nii fondivalitsejad,

Üldine turujaotus: Trigon Funds

33%

pangad kui ka investeerimisühingud. Viimastel aastatel on

Swedbank

30%

portfellide koondmaht püsinud üsna stabiilselt 1,0 miljardi

SEB

17%

euro piires.

Kliente:

info puudub

Teenuse maht:

portfellide kogumaht 987 mln EUR

2014. aasta I poolaastal toimus suurim muudatus Swedbank Grupi siseselt, kus fondivalitseja poolt valitsetava vara maht vähenes 112 miljoni euro ja panga poolt valitsetavate portfel­

Individuaalportfellide koondmahu dünaamika (mln EUR)

lide maht suurenes 77 miljoni euro võrra.

1 600

Selle tulemusena vähenes fondivalitsejate poolt valitsetavate kliendiportfellide maht 621 miljonilt eurolt 552 miljoni euroni, ehk 64%-lt turust 56%-ni. Pankade poolt valitsetavate klien­

1 200 800

diportfellide maht kasvas 2014. aasta I poolaastaga vastavalt 330 miljonilt eurolt 417 miljoni euroni. Investeerimisühingute

400

poolt valitsetavate klientide portfellide maht oli 18 miljonit eurot. Kokkuvõttes moodustas 2014. aasta juuni lõpu seisuga klientide väärtpaberiportfellide koondmaht 987 miljonit eurot

0 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014

(2013. aasta lõpus 965 miljonit eurot).

Portfellide mahud (mln EUR) 30.06.2013 630

621

31.12.2013 552

30.06.2014 417 326

15 Fondivalitsejad

15

14

330

18

Investeerimisühingud

Krediidiasutused

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki nimetatud teenust Eestis pakkuvaid subjekte, kelle klientideks võivad olla nii Eesti kui ka välisriikide kliendid.

Valitsemisteenus antud kontekstis hõlmab ka portfelli valitsemist koos nõustamisega.

22

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Teenuse tarbijad 2014. aasta juuni lõpu seisuga kuulus üle poole klientide

Portfellide mahud residentsuse lõikes – finantseerimisasutused (mln EUR)

koondportfelli mahust Eesti residentidele – ligikaudu 64%

Eesti residendid

1 105

klientide portfellide mahust ehk 630 miljonit eurot. Sellest

Kokku

omakorda 405 miljonit eurot kuulus finantseerimisasutustele,

873

142 miljonit eurot äriühingutele ja 83 miljonit eurot eraisiku­

866

850

tele16 .

609 460

Klientide lõikes olid suurimaks kliendigrupiks finantseerimis­ asutused, mille portfellide maht moodustas 2014. aasta juuni

489

534

627

603

566

480 325

296

698

308

311

677

697

420

405

329

lõpu seisuga 697 miljonit eurot. I poolaastaga kasvas finant­ seerimisasutuste portfellide maht 3% ehk 20 miljoni euro võrra.

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014

Äriühingute portfellide maht moodustas 2014. aasta juuni lõpus 169 miljonit eurot (2013. aasta lõpus oli maht 176 miljo­ nit eurot). Residendist äriühingute portfellide maht vähenes

Portfellide mahud residentsuse lõikes – äriühingud (mln EUR)

poolaastaga 10 miljoni euro võrra – 152 miljonilt eurolt 142

Eesti residendid

miljoni euroni.

331

Eraisikute portfellide maht suurenes poolaastaga 112 miljonilt

292

maht poolaastaga ei muutunud – moodustades 83 miljonit

236

329

255

264

Kokku

346

290 250

eurolt 121 miljoni euroni, sh residendist eraisikute portfellide

328

225

279 248

283

241

180

eurot.

166

176

169

142

152

142

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014

Portfellide mahud residentsuse lõikes – eraisikud (mln EUR) Eesti residendid Kokku 99 77

99

91 79

78 62

60

60

52

107

78

79

112

121

85

75 61

111

83

83

55

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014

16

Siin ja edaspidi hõlmavad finantseerimisasutused kindlustusandjaid ja pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi; äriühingud hõlmavad muid äriühinguid ja riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid; eraisikud hõlmavad eraisikuid ja mittetulundusühinguid. Valitsuse all näidatakse valitsust ja riiklikke sotsiaalabifonde.

23

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

c. Teenusepakkujad Suurim turuosa klientide portfellide valitsemises kuulus 2014.

Klientide portfellide turujaotus teenusepakkujate lõikes seisuga 30.06.2014

aasta juuni lõpus Trigon Fundsi’le 33% (2013. aasta I poolaas­

(sulgudes 30.06.2013)

tal l 27%). Swedbank Grupi ettevõtetele kuulus 30% (2013. aasta I poolaastal l 40%) ning SEB Grupi ettevõtetele 17% (2013. aasta I poolaastal ka 17%) kõikide portfellide koond­ mahust.

Fondivalitsejate lõikes kuulus suurim klientide portfellide koondportfelli maht Trigon Funds’ile, kasvades aastaga 41%-lt 59%-le. SEB Varahaldusele ja Danske Capitalile kuulus kummalgile 16% fondivalitsejate turust. Swedbank Investeeri­ misfondide turuosa vähenes aastaga aga 31%-lt 5%-ni.

Trigon Funds 33% (27%) SEB Varahaldus 9% (9%) LHV Pank 3% (3%) Kawe Kapital 1% (1%) Avaron Asset Management 1% (1%)

Danske Capital 9% (7%)

Swedbank Investeerimisfondid 3% (20%)

Evli Securities 2% (1%) Nordea Bank AB 4% (3%) SEB Pank 8% (8%)

Swedbank 27% (20%)

Pankade lõikes kuulusid suurimad portfellide kogumahud Swedbankile (65%) ja SEB Pangale (17%). Nordea Bank AB

Turujaotus: fondivalitsejate lõikes

Eesti filiaali turuosa oli 10% ja LHV Panga turuosa 8% turust.

Northern Star 1% (0%)

2014. aasta juuni lõpu seisuga pakkusid portfellivalitsemise

Danske Capital 16% (11%)

teenust vaid kaks investeerimisühingut Evli Securities ja Cresco

Swedbank Investeerimisfondid 5% (31%) Avaron Asset Management 1% (1%) Kawe Kapital 2% (2%)

Väärtpaberite AS. Valdav osa klientide portfellide mahust SEB Varahaldus 16% (14%)

kuulus Evli Securities’ile (89%). Trigon Wealth Management lõpetas 2013. aastal oma tegevuse.

Trigon Funds 59% (41%)

Turujaotus: krediidiasutuste lõikes

LHV Pank 8% (9%) Nordea Bank AB 10% (11%)

SEB Pank 17% (22%) Swedbank 65% (58%)

Turujaotus: investeerimisühingute lõikes Trigon Wealth Management 0% (13%) Cresco 11% (11%)

Evli Securities 89% (76%)

24

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

d. Portfellide struktuur instrumentide lõikes Võrreldes aastataguse periodiga kasvas 2014. aasta juuni

Portfellide struktuur instrumentide lõikes seisuga 30.06.2014

lõpuks klientide koondportfellis investeeringute osakaal ning

(sulgudes 30.06.2013)

vähenes likviidsust tagav, kuid investeeringutes mitteosaleva raha osakaal kontodel ja hoiustel. Nn otseinvesteeringud

Võlakirjad 40% (37%)

väärtpaberitesse suurenesid aastaga 52%-lt 57%-ni, sh moo­ dustasid investeeringud võlakirjadesse 40% ja aktsiatesse

Aktsiad 17% (15%)

17%.

Investeeringud teiste fondide

osakutesse17

(nn kaudsed inves­

teeringud) samuti kasvasid, moodustades 2014. aasta juuni

Raha kontol 1% (1%) Muud 0% (1%) Hoiused 8% (19%)

lõpus 34% koondportfelli mahust. Hoiuste osakaal vähenes

Fondi osakud 34% (27%)

19%-lt 8%-ni koondportfelli mahust. Raha kontodel moodus­ tas 1% koondportfelli mahust.

Samas oli teenusepakkujate lõikes näha suuri erinevusi inst­

Fondivalitsejate poolt valitsetavate portfellide struktuur

rumentide valikul. Fondivalitsejad eelistasid võlakirju (53%), Aktsiad 9% (3%)

investeerimisühingud aga teiste fondide osakuid (79%).

Fondi osakud 28% (21%)

Võlakirjad 53% (51%)

Hoiused 7% (20%) Muud 1% (1%) Raha kontol 2% (5%)

Krediidiasutuste poolt valitsetavate portfellide struktuur Aktsiad 27% (40%)

Võlakirjad 25% (10%)

Fondi osakud 38% (37%) Hoiused 10% (13%)

Investeerimisühingute poolt valitsetavate portfellide struktuur

Aktsiad 7% (12%)

Võlakirjad 11% (18%)

Fondi osakud 79% (64%)

Raha kontol 2% (3%) Muud 1% (3%)

17

Sisaldavad erinevaid fondide tüüpe.

25

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Makseteenused

7

2014. aasta juuni lõpu seisuga tegutses Eestis 10 makseasu­

Üldine turujaotus: Eurex Capital

53%

tust, sh 4 erandiloa alusel. Reaalselt vahendas makseid I pool­

Tavid

44%

aastal 6 makseasutust.

Kliente:

NA

Teenuse maht: maksete maht 454 mln EUR Võrreldes aastataguse perioodiga suurenes Eesti makseasu­ tuste poolt vahendatud maksete maht 10% võrra, Makseteenuste turu jaotasid omavahel sisuliselt kaks makse­

samas kui maksete arv kasvas 69%.

asutust: Eurex Capital ja Tavid. Eurex Capitali osakaal maksete Kokkuvõttes oli Eesti makseasutuste poolt vahendatud mak­

mahtudes oli 2014. aasta I poolaastal 53% ning Tavidi osakaal

sete maht 2014. aasta I poolaastal 454 miljonit eurot (2013.

44%.

aasta I poolaastal 413 miljonit eurot). Poolaastaga tehti 735 001 makset (2013. aasta I poolaastal 435 849 makset).

Makseasutuste turuosad 2014. a I p.a vahendatud käibe järgi

Keskmine makse suurus oli seega 617 eurot (2013. aasta I pool­

(sulgudes 2013. a I p.a)

aastal 948 eurot).

Tavid 44% (46%) Makseasutuste poolt vahendatud tehingute käive kvartalite kaupa (mln EUR)

ETK Finants AS 2% (1%) Muud 1% (1%)

2012 2013 2014

332

296 241

260 230

201

212

1Q

2Q

258

285

Eurex Capital 53% (52%)

213

3Q

4Q

26

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

8

Laenud

18

a. Teenus 2014. aasta I poolaastal kasvas pankade Eesti laenuportfelli

Üldine turujaotus: Swedbank

39%

maht 1,5% ehk 218 miljoni euro võrra ning ulatus 2014. aasta

SEB Pank

24%

juuni lõpuks 14,65 miljardi euroni, millest laenud äriühingu­

Nordea Bank AB Eesti filiaal

19%

tele19 moodustasid 44% ja laenud eraisikutele20 48%.

Eraisikutest kliente: 674 787 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 14,65 mld EUR

Eraisikute laenude maht kasvas I poolaastaga 28 miljonit eurot. Laenud äriühingutele kasvasid 128 miljoni euro võrra.

Laenud finantseerimisasutustele kasvasid 86 miljoni euro ning

30.06.2013

laene eraisikutele 6,9 miljardi ja äriühingutele 6,5 miljardi

31.12.2013

euro ulatuses. Laenud finantseerimisasutustele21 moodusta­

30.06.2014

6 867 6 907 6 935

Kokkuvõttes oli 2014. aasta juuni lõpu seisuga väljastatud

Laenude jääk (mln EUR)

6 228 6 364 6 492

laenud valitsusele vähenesid 24 miljoni euro võrra.

sid 739 miljonit eurot ning laenud valitsusele22 487 miljonit eurot.

ulatudes juuni lõpu seisuga 5,93 miljardi euroni. Õppelaenude maht jätkuvalt langes – poolaastaga 13 miljonit

596 653 739

kasvas enim eluasemelaenude maht (47 miljoni euro võrra),

490 512 487

2014. aasta I poolaastal eraisikutele väljastatud laenudest

Valitsus

Finantseerimisasutused

Äriühingud

Eraisikud

eurot – ning ulatus juuni lõpus 161 miljoni euroni.

Tarbimisele suunatud laenude maht kasvas poolaastaga 5 mil­

Eraisikute laenude maht (mln EUR)

joni euro võrra ning moodustas juuni lõpus 386 miljonit eurot.

5 822 5 880 5 927

30.06.2013 31.12.2013

18 19 20 21 22

Andmed laenude kohta sisaldavad Eestis väljastatud laenusid.

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing, muu äriühing.

Eraisik, mittetulundusühing.

Kindlustusasutus ja pensionifond, muu finantseerimisasutus.

Keskvalitsus, kohalik omavalitsus, riiklik sotsiaalkindlustusfond, muu eelarveväline fond.

298 295 285

Tarbimislaenud

156 153 151

Õppelaenud

27 25 25

Eluasemelaenud

381 381 386

182 174 161

30.06.2014

Arvelduskrediit

Krediitkaardid

Muud laenud

27

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Tarbijad

c. Teenusepakkujad

Eraisikute keskmise laenukoormus 2014. aasta I poolaastal

Eesti laenuturg oli 2014. aasta I poolaastal stabiilne ning jao­

ei muutunud. Mainimist väärivad vaid tarbimislaenud, kus

tatud peamiselt nelja suurema panga vahel, kellele kuulus

keskmine laenujääk poolaasta jooksul suurenes 50 euro võrra.

kokkuvõttes 90% laenuturust. Suurimat turuosa omas Swed­

Teistes laenuliikides jäi keskmine laenujääk praktiliselt muu­

bank – 39% kogu koondlaenuportfellist. Järgnesid SEB Pank

tumatuks:

24%, Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% ning Danske Bank Eesti filiaal 8% suuruse turuosaga.

Eraisikutele väljastatud laenude keskmine jääk, EUR

Ülejäänud 10% turust jagasid omavahel 11 turuosalist, kellest

30.06.2013

31.12.2013

30.06.2014

36 824

36 739

36 741

Õppelaenud

2 192

2 206

2 209

Tarbimislaenud

2 787

2 893

2 943

Arvelduskrediit

283

285

278

Krediitkaardid

742

751

753

13 871

14 044

13 911

Eluasemelaenud

Muud laenud

2014. aasta I poolaastal kasvas eluasemelaenude keskmine

suurima turuosaga oli DNB Pank 4%-lise turuosaga.

Turujaotus: laenud seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

DNB Pank 4% (4%)

Swedbank 39% (41%)

Danske Bank 8% (8%) Muud 6% (5%)

Nordea Bank AB 19% (19%)

jääk 36 739 eurolt aasta alguses 36 741 euroni juuni lõpus. Õppelaenude keskmine jääk kasvas 2 206 eurolt 2 209 euroni.

Tarbimislaenude keskmine jääk kasvas 2 893 eurolt 2 943

SEB Pank 24% (23%)

euroni. Arvelduskrediidi keskmine jääk vähenes 285 eurolt 278 euroni. Krediitkaartide keskmine jääk kasvas 751 eurolt 753 euroni. Muude laenude23 keskmine jääk vähenes 14 044 eurolt 13 911 euroni. Muude laenude kõrge keskmine jääk oli tingitud eelkõige äritegevuse eesmärgil võetud laenude suu­ rusest.

2014. aasta I poolaastal vähenes laenulepingute arv peaaegu kõigis laenuliikides. Erandiks olid eluasemelaen ja arveldus­ krediit.

2014. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmitud elu­ asemelaenu lepingute arv viimase viie aasta suurim ulatudes 161 323-ni (31.12.2013: 160 045). Õppelaenulepingute arv oli 72 794 (78 708), tarbimislaenude arv 131 231 (131 641), arvelduskrediidi lepingute arv 88 682 (87 218), krediitkaardi lepingute arv 200 236 (203 799) ning muude laenulepingute arv 20 521 (20 974).

23

Muud eraisikutele ja mittetulundusühingutele väljastatud laenud on muuhulgas väärtpaberite soetamiseks, äriühingu tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks võetud laenud.

28

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Alljärgnevatel joonistel on ära toodud eriliigiliste laenude jaotus Eestis tegutsevate pankade vahel:

Turujaotus: valitsuse laenud seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013) Muud 8% (4%)

Nordea Bank AB 30% (36%)

Danske Bank 11% (6%)

Turujaotus: äriühingute laenud

Swedbank 35% (36%)

DNB Pank 7% (6%) Danske Bank 6% (7%) Muud 9% (8%)

Swedbank 25% (26%)

SEB Pank 26% (28%)

SEB Pank 22% (21%)

Turujaotus: eraisikute laenud

Turujaotus: finantseerimisastutuste laenud LHV Eesti 5% (5%)

DNB Pank 1% (2%)

BIGBANK 10% (14%) Swedbank 23% (48%)

Nordea Bank AB 21% (22%)

Danske Bank 10% (10%) Muud 7% (2%) Swedbank 46% (46%)

Muud 3% (2%)

Nordea Bank AB 14% (14%)

SEB Pank 26% (13%)

Nordea Bank AB 29% (18%) SEB Pank 26% (26%)

Valitsuse laenude turul vähenes Nordea Bank AB Eesti filiaali

Suurim osa äriühingute laenudest väljastati Swedbanki (35%),

turuosa ning kasvas Danske Bank Eesti filiaali turuosa. Suurim

SEB Panga (22%) ja Nordea Bank AB Eesti filiaali (21%) poolt.

osa valitsuse laenude turust (30%) kuulus siiski endiselt Nor­ dea Bank AB Eesti filiaalile. SEB Pangale kuulus 26% valitsuse

Suurim osa eraisikutele kuuluvatest laenujääkidest on samuti

laenudest. Neile järgnes Swedbank turuosaga 25%.

koondunud Swedbanki (46%) ning SEB Panka (26%). Era­ isikute laenude turujaotus on läbi aegade olnud kõige stabiil­

Finantseerimisasutuste laenude turg on viimastel aastatel

sem.

olnud eriti volatiilne. 2014. aasta I poolaastal jätkus ärimah­ tude suurenemine Nordea Bank AB Eesti filiaalis ja SEB Pangas, mistõttu kasvasid ka nende turuosad vastavalt 18%-lt 29%-ni ja 13%-lt 26%-ni. Samas Swedbanki turuosa langes 48%-lt 23%-ni.

29

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Eraisikute laenude jaotus seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

Igapäevase tarbimisega seotud laenud

Krediitkaardid 27% (28%)

Õppelaenud 2% (3%) Tarbimislaenud 6% (6%) Krediitkaardid 2% (2%)

Arvelduskrediit 4% (5%)

Muud laenud 4% (4%)

Tarbimislaenud 69% (67%)

Eluasemelaenud 86% (85%)

Peamiseks muutuseks eraisikutele väljastatud erinevate laenu­

Eraisikute laenuturg on väga kontsentreeritud, ligikaudu pool

liikide jaotuses 2014. aasta I poolaastal oli eluasemelaenude

turust kuulus 2014. aasta juuni lõpu seisuga Swedbankile,

osakaalu kasv ning õppelaenude osakaalu vähenemine. Val­

ülejäänu jaotasid omavahel peamiselt SEB Pank, Danske Bank

dav osa eraisikutele väljastatud laenudest on eluasemelaenud,

Eesti filiaal ning Nordea Bank AB Eesti filiaal.

kokku 86% ehk 5,93 miljardit eurot. Igapäevaste kulutustega seotud laenud (tarbimislaenud, krediitkaartide kasutatud osa, arvelduskrediit) moodustavad kokku 0,6 miljardit eurot.

Turujaotus: eraisikute eluasemelaenud

Danske Bank 11% (11%)

Turujaotus: eraisikute õppelaenud

Nordea Bank AB 1% (1%) Muud 1% (0%) SEB Pank 33% (33%)

Muud 2% (2%)

BIGBANK 9% (11%) Danske Bank 1% (1%) Muud 2% (1%) Nordea Bank AB 2% (2%)

Nordea Bank AB 16% (16%)

Swedbank 44% (44%)

SEB Pank 27% (27%)

Turujaotus: eraisikute arvelduskrediit

Danske Bank 1% (1%)

Swedbank 64% (65%)

Turujaotus: eraisikute krediitkaardid

Turujaotus: eraisikute muud laenud DnB Pank 19% (19%)

Muud 1% (1%) Nordea Bank AB 6% (6%)

LHV Pank 19% (14%)

Danske Bank 14% (16%)

Swedbank 23% (24%)

Muud 2% (4%) Nordea Bank AB 5% (6%) SEB Pank 28% (29%)

SEB Pank 13% (14%)

Swedbank 73% (71%)

Danske Bank 5% (7%)

Danske Bank 6% (7%) Swedbank 40% (40%)

Turujaotus: eraisikute tarbimislaenud

Muud 13% (10%)

SEB Pank 24% (24%) Swedbank 64% (62%)

SEB Pank 18% (18%)

Nordea Bank AB 13% (13%)

30

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

9

Hoiustamine

24

a. Teenus Eesti pankades deponeeritud hoiuste maht kasvas 2014. aasta

Üldine turujaotus: Swedbank

43%

I poolaastal 2,4% ehk 324 miljoni euro võrra, ulatudes 2014.

SEB Pank

21%

aasta juuni lõpuks 14,0 miljardi euroni. Nõudmiseni ja üleöö­

Danske Bank Eesti filiaal

13%

hoiused moodustasid sellest 9,6 miljardit eurot, tähtajalised ja

Kliente:

2 802 622 kehtivat lepingut

säästuhoiused 4,2 miljardit eurot ning investeerimis- ja muud

Teenuse maht:

hoiuste kogumaht 14,0 mld EUR

hoiused 0,1 miljardit eurot. Seega vaid 30% hoiustest oli deponeeritud kindla tähtajaga ning 2014. aasta I poolaastal see suundumus süvenes veelgi. Nõudmiseni ja üleööhoiuste

Hoiuste mahud (mln EUR)

5 739

30.06.2014

5 451

31.12.2013

hoiustest.

5 326

5 586

30.06.2013

5 993

hoiuste osakaal vähenes vastavalt 33%-lt 30%-ni kõikidest

5 945

osakaal suurenes 66%-lt 69%-ni ning tähtajaliste ja säästu­

Suurima osa hoiustest moodustasid äriühingute25 hoiused osakaaluga 43% koguhoiustest ning kogumahuga 5,9 mil­

Eraisikutele26 kuulus 41% hoiustest mahuga 5,7 miljardit eurot, millest nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid 3,5

Valitsus

1 153

1 082

906

1 137

säästuhoiused mahuga 1,0 miljardit eurot.

988

üleööhoiused mahuga 4,9 miljardit eurot, 17% tähtajalised ja

1 123

jardit eurot. 83% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni- ja

Finantseerimisasutused

Äriühingud

Eraisikud

miljardit eurot, tähtajalised ja säästuhoiused 2,1 miljardit eurot ning investeerimis- ja muud hoiused 0,1 miljardit eurot.

Finantseerimisasutuste27 hoiused ja valitsuse hoiused moo­ dustasid mõlemad 8% koguhoiustest kogumahuga 1,1 miljar­ dit eurot.

24 25 26 27

Andmed hoiuste kohta hõlmavad kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ning välisriikide Eesti filiaalides deponeeritud summasid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides avatud hoiuseid.

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud, muud äriühingud.

Eraisikud, mittetulundusühingud.

Kindlustusseltsid ja pensionifondid, muud finantseerimisasutused.

31

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

b. Teenusepakkujad Eesti hoiuseturg püsis 2014. aasta I poolaastal suhteliselt

Turujaotus: hoiused seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013)

stabiilsena ning oli endiselt põhiosas jaotunud nelja suurima panga vahel. Suurim turuosa kuulus 2014. aasta juuni lõpu sei­ suga Swedbankile (43% hoiuste kogu turust), kusjuures mahu poolest hoidis Swedbank liidripositsiooni enamike kliendika­

Versobank 1% (0%) Tallinna Äripank 1% (1%) Citadele banka 1% (1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 1% (2%) BIGBANK 1% (2%)

Swedbank 43% (45%)

tegooriate lõikes.

SEB Pangale kuulus 21% hoiuste turust, Danske Bank Eesti filiaalile 13% ning Nordea Bank AB Eesti filiaalile 10% turust.

Valitsuse hoiuste puhul tõstsid SEB Panka deponeeritud sum­

Danske Bank 13% (14%)

Svenska Handelsbanken 1% (0%) SEB Pank 21% (21%)

mad tema turuosa 11%-lt 21%-ni. Samas Swedbanki turuosa

LHV Eesti 3% (2%) Nordea Bank AB 10% (10%) Pohjola Bank 2% (0%)

vähenes 29%-lt 15%-ni. Suurim osa valitsuse hoiustest oli hoiustatud Nordea Bank AB Eesti filiaalis (28%). SEB Panga turuosa oli 21% ning Pohjola Bank plc Eesti filiaali turuosa oli 17%.

Finantseerimisasutuste hoiuste osas olid muudatused väikse­

Turujaotus: valitsuse hoiused

Swedbank 15% (29%)

DNB Pank 6% (5%)

mad. Vaatamata mahu kasvule vähenes Swedbanki turuosa

Danske Bank 13% (23%)

49%-lt 47%-ni. Samas Pohjola Bank plc Eesti filiaali ja LHV Eesti turuosad kasvasid vastavalt 0%-lt 4%-ni ja 1%-lt 3%-ni.

SEB Pank 21% (11%)

Muud 0% (1%)

Suurim turuosa kuulus siin endiselt Swedbankile (47%).

Pohjola Bank 17% (0%)

Nordea Bank AB 28% (31%)

Turujaotus: finantseerimisastutuste hoiused

BIGBANK 0% (2%) DNB Pank 2% (2%) Citadele banka 1% (1%)

Danske Bank 18% (21%) LHV Eesti 3% (1%) Nordea Bank AB 9% (7%) Pohjola Bank 4% (0%) SEB Pank 15% (16%)

Swedbank 47% (49%) Muud 1% (1%)

32

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

Äriühingute hoiused kasvasid enim Danske Bank Eesti filiaalis

Eraisikute hoiuste turg oli endiselt stabiilne – turuosad kõiku­

ning Versobankis, mis kajastus ka nende turuosade suurene­

sid siin valdavalt ühe protsendipunkti piirides. Üle poole era­

mises. Versobanki turuosa kasvas 0%-lt 2%-ni ning Danske

isikute hoiusteturust kuulus Swedbankile (55%). SEB Panga

Bank Eesti filiaali turuosa kasvas 19%-lt 20%-ni. Suurim turu­

turuosa oli 23%, Danske Bank Eesti filiaali turuosa 6% ja

osa kuulus siiski endiselt Swedbankile (37%).

­Nordea Bank AB Eesti filiaali turuosa 6%.

Turujaotus: äriühingute hoiused seisuga 30.06.2014 (sulgudes 30.06.2013) Versobank 2% (0%) Tallinna Äripank 2% (1%)

Swedbank 37% (38%)

Citadele banka 1% (1%) DNB Pank 3% (3%) Eesti Krediidipank 1% (2%) UniCredit Bank 0% (1%)

Turujaotus: eraisikute hoiused

Tallinna Äripank 1% (1%)

Citadele banka 1% (1%) Eesti Krediidipank 2% (2%) BIGBANK 3% (3%) Danske Bank 6% (7%)

Danske Bank 20% (19%)

Svenska Handelsbanken 2% (1%)

LHV Pank 3% (2%)

LHV Pank 3% (3%) Nordea Bank AB 6% (6%)

Swedbank 55% (54%)

Nordea Bank AB 9% (10%)

SEB Pank 23% (23%)

SEB Pank 20% (22%)

Investeerimishoiuseid pakkusid 2014. aasta I poolaastal SEB

Turujaotus: eraisikute investeerimishoiused

Pank ja Swedbank. 2013. aasta lõpus lõpetas Danske Bank

Danske Bank 0% (1%)

Eesti filiaal sellist tüüpi hoiuste pakkumise. Eraisikute poolt avatud investeerimishoiuste maht ulatus 2014. aasta juuni lõpu seisuga 92 miljoni euroni (31.12.2013: samuti 92 miljonit eurot). Suurim turuosa eraisikute lõikes kuulus siin SEB Pan­ gale (53%). Swedbankile kuulus 47% eraisikute investeerimis­

Swedbank 47% (42%)

hoiuste mahust.

SEB Pank 53% (57%)

33

Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2014

c. Teenuse tarbijad 2014. aasta I poolaastal hoiuste arv kasvas. Nõudmisteni ja

Eraisikute hoiuse keskmine maht (EUR)

sh eraisikud investeerimis- ja muud hoiused kokku sh eraisikud

2 044 000 lepingut

3 369

1 690

sh eraisikud tähtajalised ja säästuhoiused kokku

2 303 000 lepingut

1 555

nõudmiseni ja üleööhoiused kokku

1 509

Kehtivate hoiuselepingute arv 28 seisuga 30. juuni 2014:

3 275

3 247

30.06.2014

4 758

31.12.2013

1 000 võrra.

4 800

30.06.2013

säästuhoiuste arv 2 000 võrra ning muude hoiuste arv vähenes

4 887

üleööhoiuste arv kasvas 18 000 hoiuse võrra, tähtajaliste ja

470 000 lepingut 460 000 lepingut 30 000 lepingut 29 000 lepingut

Nõudmiseni ja üleööhoiused

Tähtajalised ja säästuhoiused

Muud hoiused

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2014.aasta juuni lõpu seisuga 1 690 eurot (2013. aasta lõpus 1 555 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste suurus oli 4 758 eurot (4 800 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste suu­ rus oli 3 369 eurot (3 275 eurot).

28

Arvesse on võetud vaid hoiused rahaliste jääkidega. Erinevalt eelmistest finantsturu ülevaadetest on hoiuselepingute arvu alusena nii seisuga 31.12.2013 kui ka varasemate perioodide kohta kasutatud Eesti Panga Presidendi 25.mai 2012.a. määrust nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisa 2 „Ressursside jääkide aruanne“.

34