Eesti finantsteenuste turu ülevaade seisuga 31. detsember 2013

EESTI FINANTSTEENUSTE TURG SEISUGA

31.12.2013

Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenuste turu ja turuosade kohta. Kuigi Finants­ inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et käesolevas analüüsis sisalduv infor­matsioon oleks õige ja täpne, ei eelda ega võta Finantsinspektsioon ko­ hustust tulevikus igakordselt informeerida analüüsis toodud faktiliste asja­ olude muutumisest ning selliste muudatuste võimalikust mõjust. Finants­ inspektsioon ei vastuta kahju eest ega võta kohustusi, mis tulenevad või on seotud käesoleva analüüsi ja/või selles esitatud informatsiooni kasutamisega.

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Sisukord

1. Finantsteenuste Ăźldised arengud............................................................................................................................................................. 3 2. Eraisikutest klientide jaotus toodete lĂľikes............................................................................................................................................. 5 3. Elukindlustus.............................................................................................................................................................................................. 6

3.1. Elukindlustusmaaklerid.................................................................................................................................................................... 10

4. Kahjukindlustus....................................................................................................................................................................................... 12

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid....................................................................................................................... 15

5. Investeerimis- ja pensionifondid............................................................................................................................................................. 18 6. Portfellivalitsemise teenus...................................................................................................................................................................... 24 7. Makseteenused........................................................................................................................................................................................ 28 8. Laenud...................................................................................................................................................................................................... 29 9. Hoiustamine............................................................................................................................................................................................. 33

2

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Finantsteenuste üldised arengud

1

Eesti finantsteenuste turg 2013. aastal kasvas: mahud kas­

aastaga 11%, pensionifondide koondvarade maht 19%, Ees­

vasid kõikides finantsteenuste liikides. Eriti kiiresti kasvas

tis registreeritud investeerimisfondide (v.a pensionifondide)

fondisektor (19% ehk 398 miljonit eurot), kusjuures fondide

koondvarade maht kasvas samuti 19%. Investeeringud välis­

kasv ei toetunud enam ainult pensionifondidele, vaid ka akt­

fondidesse1 kasvasid 2% ning individuaalportfellide koond­

sia- ja kinnisvarafondidele. Investeerimistoodete populaarsust

maht 1% võrra.

tõstsid kindlasti ka madalad intressimäärad, mistõttu otsiti tähtajalisele hoiusele alternatiive.

Seega on raha kasvatamisele suunatud finantsteenus­ tesse – sh IRE tooted, investeerimisfondid, pensionifondid,

Klientide hoiuste koondmaht kasvas 2013. aastal 8% ehk 1

individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused ning inves­

miljardi euro võrra, kusjuures kasvasid peamiselt nõudmiseni

teerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht kokku

ja üleööhoiused (lisandus 982 miljonit eurot), tähtajaliste

võrreldes 2012. aasta lõpuga suurenenud, moodustades 2013.

hoiuste maht kasvas 58 miljoni euro võrra. Klientide hoiuste

aasta lõpuks 9,070 miljardit eurot (2012. aasta lõpu seisuga

maht kokku ulatus 2013. aasta lõpus 13,6 miljardi euroni.

8,409 miljardit eurot).

Pankade laenuportfellide koondmaht kasvas 2013. aastal

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 2013. aastal

2,2% ehk 309 miljoni euro võrra. 2013. aasta lõpu seisuga oli

9% ning moodustas 74 miljonit eurot. Laekunud kindlustus­

pankade koondlaenuportfelli suuruseks 14,4 miljardit eurot.

maksete maht kahjukindlustuses kasvas 2013. aastal 6% ning moodustas 246 miljonit eurot.

Investeerimisvaldkonnas toimus kasv kõikide investeerimis­ toodete

osas.

Investeerimisriskiga

elukindlustuse

(IRE)

Eesti

finantsasutuste

poolt

pakutavate

finantsteenuste

lepingute alusel laekunud kindlustusmaksete maht kasvas ­

mahud:

Erinevate investeerimistoodete mahud (mln EUR) seisuga 31.12.2013

Erinevate pangatoodete mahud (mln EUR) seisuga 31.12.2013

Eesti residendid (jur. isikud + eraisikud)

Eesti residendid (jur. isikud + eraisikud)

Kokku

Kokku 1 876

14 435

1 876

612

1

199 199

309

IRE eraldiste maht

Eestis registreeritud investeerimisfondide maht

13 090 9 019

965

788

6 257 235

150 Välisfondid

Pensionifondide maht

Individuaalportfellide maht

Laenude maht

Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht

4 498 2 738

132 113

Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht

Investeerimis- ja muude hoiuste maht

Et vältida andmete näitamist topelt on investeeringutest välisinvesteerimisfondidesse võetud maha Eesti kindlustusasutuste ja pensionifondide investeeringud.

3

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Eesti finantsasutuste poolt osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht, sh andmed Eesti residentidest eraisikute kohta on toodud alljärgnevas tabelis (mln EUR, seisuga 31.12.2013):

sh Eesti residentidest eraisikud Teenus

Kokku, mln EUR

Investeerimisfondide maht

mln EUR

osakaal koguteenuses

612

58

9%

1 876

1 876

100%

Eestis pakutavad välisfondid

788

83

11%

IRE eraldiste maht

199

199

100%

Individuaalportfellide maht

965

83

9%

14 435

6 839

47%

Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht

9 019

2 935

33%

Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht

4 498

1 930

43%

132

91

69%

Pensionifondide maht

Laenude maht

Investeerimis- ja muude hoiuste maht

Tänu finantsvarade mahu jätkuvale kasvule 2013. aastal üle­

Eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eur)

tasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad nende kohus­ individuaalportfellid pensionifondid investeerimisfondid IRE eraldiste maht investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised- ja säästuhoiused nõudmiseni ja üleööhoiused

tusi. Eesti residentidest eraisikute finantsvarade maht oli 2013. aasta lõpus 7,2 miljardit eurot, samas kui nende laenude jääk oli 6,8 miljardit eurot. Seega Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad kasvasid aastaga -0,2 miljardilt eurolt 0,3 miljardi euroni.

laenud neto finantsvarad 8 000 6 000 4 000 2 000 0 -2 000 -4 000 -6 000 -8 000 31.12.2010

31.12.2011

31.12.2012

31.12.2013

4

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

2

Eraisikutest klientide jaotus toodete lõikes

Lepingute arvu järgi on Eestis enimkasutatud teenuseks

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste lõikes

31.12.2012

isikud omavad mitut arvelduskontot). Teiseks eraisikute poolt

31.12.2013

enimkasutatavaks finantstooteks on pensionifondid. Pen­ sionifondidega lepingu sõlminud isikute arv kasvas aastaga

2 033 487

aasta lõpu seisuga 2 033 tuhat arvelduskontot 2 (paljud era­

2 004 400

nõudmiseni hoius (arvelduskonto). Eraisikutele kuulus 2013.

2 3

486 000

Tähtajalised ja investeerimishoiused

474 000

682 000

722 000

754 000

752 000 51 000

51 000

Nõudmiseni ja üleööhoiused

51 tuhande juures.

Laenud

309 tuhandelt 326 tuhandeni, sh IRE lepingute arv püsis

Pensionifondid

486 tuhandeni. Elukindlustuses suurenes lepingute arv

Elukindlustus

investeerimishoiuste lepingute arv suurenes 474 tuhandelt

sh IRE

arv 722 tuhandelt 682 tuhandeni. Tähtajaliste, säästu- ja

326 000

2013. aastal vähenes eraisikutega sõlmitud laenulepingute3

309 000

752 tuhandelt 754 tuhandeni.

Arvesse on võetud vaid hoiused rahaliste vahenditega.

Oluline märkus: analüüs ei arvesta asjaoluga, et mõni isik võib olla sõlminud mitu lepingut.

5

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

3

Elukindlustus

a. Teenus 2013. aastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustus­

Üldine turujaotus: Swedbank Life Insurance

38%

makseid 74,2 miljonit eurot4 (2012. aastal 67,9 miljonit eurot).

SEB Elu- ja Pensionikindlustus

26%

Võrreldes aastataguse perioodiga kasvas kindlustusmaksete

Compensa Life Vienna Insurance

17%

maht 9,2%.

Kliente:

325 908 kehtivat lepingut

Teenuse maht: 2013. a laekunud kindlustusmaksed Suurim osa kindlustusmaksete kasvust tuli annuiteedi arvelt,

kokku 74,2 mln EUR

mille maksete maht kasvas aastaga 10,5 miljonilt eurolt 13,8 miljoni euroni.

Suurima mahuga elukindlustustoodeks oli jätkuvalt IRE kind­

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln EUR)

lustusmaksete mahuga 30,3 miljonit eurot (2012. aastal: 27,4 2012

miljonit eurot) ning osatähtsusega 41% (2012. aastal 40%).

2013

30,3 27,4

IRE-le järgnes kapitalikogumiskindlustus maksete mahuga 17,6 miljonit eurot (2012. aastal 18,7 miljonit eurot).

18,7

17,6 13,8

Ülejäänud elukindlustustoodete lepingutesse laekus 12,5 mil­

10,4

jonit eurot (2012. aastal 11,3 miljonit eurot).

8,2 9,0 3,1 3,5

4

Lisakindlustused

Sünni- ja abiellukindlustus

Surmajuhtumikindlustus

Annuiteet

IRE

Kapitalikogumiskindlustus

0,0 0,0

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

6

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

b. Tarbijad 2013. aastal sõlmisid Eestis tegutsevad elukindlustusselt­ elukindlustuslepingut,

sh

202 458

Eestis sõlmitud jõusolevate elukindlustuslepingute arv (tk)

elukind­

lustuse põhilepingut5 (2012. aastal 308 959 lepingut, sh

2012

198 061 põhilepingut). Peale mitu aastat kestnud langust

2013 81 205

72 043

50 579

50 581

arvelt. Jõusolevate lepingute arv surmajuhtumikindlustu­

61 040

Peamine kasv tuli surmajuhtumikindlustuse ja lisakindlustuse

56 179

2013. aastal sõlmitud elukindlustuslepingute koguarv kasvas.

123 450

325 908

110 898

sid

Lisakindlustused

Sünni- ja abiellukindlustus

Surmajuhtumikindlustus

Annuiteet

110 898 lepingut).

IRE

aasta lõpu seisuga sõlmitud 123 450 (2012. aasta lõpu seisuga

Kapitalikogumiskindlustus

laarsem elukindlustuse põhiliik. Lisakindlustuse lepinguid oli

439

lõpu seisuga surmajuhtumikindlustus endiselt kõige popu­

267

lepingu võrra. Seega lepingute arvu poolest oli 2013. aasta

14 228

13 958

ses kasvas aastaga 72 043-lt lepingult 81 205-ni ehk 9 162

Annuiteedi jõusolevate lepingute arv kasvas aasta jooksul 13 958 lepingult 14 228-ni.

Sarnaselt

eelnevatele

aastatele

toimus

langus

kapitali­

Keskmine lepingusse aastaga sissemakstud kindlustusmaksete summa (EUR)

kogumiskindlustuses, kus aastataguse perioodiga võrreldes vähenes jõusolevate lepingute arv 4 861 lepingu võrra, moo­

2012

dustades 2013. aasta lõpu seisuga 56 179 lepingut.

2013 970

IRE jõusolevate lepingute arv jäi muutumatuks, moodustades 750

2013. aasta lõpu seisuga 50 579.

541

599

Suurimad muudatused lepingu keskmise mahu osas toimusid

114 111

aastataguse perioodiga 750 eurolt 970 euroni.

IRE

Annuiteet

Annuiteetide keskmine sissemakse summa suurenes võrreldes

Kapitalikogumiskindlustus

tunud.

64 61

28 28 Lisakindlustused

sissemaksete summa aasta jooksul märkimisväärselt ei muu­

Sünni- ja abiellukindlustus

307 313

Surmajuhtumikindlustus

annuiteedi ja IRE puhul. Teistes kindlustusliikides keskmine

Keskmine IRE lepingusse tehtud sissemakse summa kasvas aastaga 541 eurolt 599 euroni.

5

Andmed sisaldavad ainult Eestis sõlmitud elukindlustuslepinguid.

7

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

b. Teenusepakkujad

Elukindlustusseltside turuosad 2013. a. laekunud kindlustusmaksete järgi

Elukindlustuse juhtkolmikule, kuhu kuuluvad Swedbank Life

(sulgudes 2012. a.)

Insurance, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja Compensa Life Vienna Insurance Group, laekus 2013. aastal 81% kindlustus­ maksetest. (2012. aastal 78% kindlustusmaksetest).

2013. aastal suurendas Compensa Life Vienna Insurance Group oma turuosa 14%-lt 17%-ni ning seda peamiselt annui­ teedi arvelt. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse ja Mandatum Life Insurance Baltic’u turuosad aga vähenesid vastavalt 27%-lt

Swedbank Life Insurance SE 38% (37%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 12% (15%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 7% (7%)

26%-ni ja 15%-lt 12%-ni.

Alljärgnevatel joonistel on ära toodud elukindlustusseltside

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 17% (14%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (27%)

turujaotus peamiste kindlustusliikide lõikes. Suurimad muu­ tused toimusid annuiteedis.

IRE kindlustusmaksete laekumine suurenes vaid Swedbank

Kapitalikogumiskindlustuse populaarsuse vähenemise tõttu

Life Insurance’is ja SEB Elu- ja Pensionikindlustuses. Selle tule­

vähenes võrreldes aastataguse perioodiga kapitalikogumiskind­

musena suurenes Swedbank Life Insurance’i turuosa 44%-lt

lustusse laekunud kindlustusmaksete maht kõikides elukindlus­

50%-ni. Vaatamata kindlustusmaksete mahu kasvule jäi SEB

tusseltsides. Kuna mahu vähenemine toimus suhteliselt ühtla­

Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa muutumatuks (19%),

selt, ei avaldanud see suurt mõju turuosadele. Eesti suurimaks

Mandatum Life Insurance Baltic’u turuosa vähenes 30%-lt

kapitalikogumiskindlustuse teenuse pakkujaks oli 2013. aasta

25%-ni.

lõpu seisuga SEB Elu- ja Pensionikindlustus turuosaga 45%.

Turujaotus: IRE seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 6% (7%) Mandatum Life Insurance Baltic SE 25% (30%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 19% (19%)

Swedbank Life Insurance SE 50% (44%)

Turujaotus: annuiteet

Swedbank Life Insurance SE 1% (4%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus ERGO Life Insurance SE 11% (17%) Eesti filiaal 15% (17%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 73% (62%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (10%) Mandatum Life Compensa Life Vienna Insurance Baltic SE Insurance Group SE 6% (6%) 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 34% (35%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 45% (45%)

Turujaotus: surmajuhtumikindlustus

Mandatum Life Insurance Baltic SE 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 60% (61%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 3% (4%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 4% (4%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 29% (27%)

8

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Turujaotus: IRE seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 6% (7%) Eesti suurimaks annuiteedi teenuse pakkujaks oli endiselt Mandatum Life ülekaalukalt Compensa Life Vienna InsuranceSEB Group.

Elu- ja Suurim Insurance Baltic SE

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (10%) Mandatum Life Surmajuhtumikindlustuses kõikusid turuosad Compensasuhteliselt Life Vienna vähe.

Insurance Baltic SE Insurance Group SE 6% (6%) Turuliidri, Swedbank Life Insurance’i turuosa 61%-lt 4% vähenes (4%)

Pensionikindlustus 25% (30%)kindlustusmaksete kasvust 2013. aastal tuli osa annuiteedi

60%-ni. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa kasvas 27%-lt

just Compensa Life Vienna Insurance Group’i kaudu, mille

29%-ni.

19% (19%)

tulemusena Compensa Life Vienna Insurance Group’i turuosa annuiteedis kasvas veelgi: 62%-lt 73%-ni. Suuruselt teine oli Swedbank

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal turuosaga 15%. SE SEB Elu- ja Life Insurance 50% (44%) Pensionikindlustuse turuosa vähenes 17%-lt 11%-ni.

Turujaotus: annuiteet

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 45% (45%)

Turujaotus: surmajuhtumikindlustus

Swedbank Life Insurance SE 1% (4%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 11% (17%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 73% (62%)

Swedbank Life Insurance SE 34% (35%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 15% (17%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 60% (61%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 3% (4%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 4% (4%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 29% (27%)

9

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

3.1. Elukindlustusmaaklerid a. Teenus Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahenda­

Üldine turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler 48%

sid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukindlustuse

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

valdkonnas 2013. aastal kindlustusmakseid kogusummas 449

Kliente:

473 kehtivat lepingut

tuhat eurot. Aastaga vähenes vahendatud kindlustusmaksete

Teenuse maht: 2013. a vahendatud kindlustusmaksed

maht 50% võrra. Vähenemine toimus peamiselt IRE arvelt, kus

22%

449 tuhat EUR

vahendatud kindlustusmaksete maht vähenes 91%.

Peamiselt vahendati muud liiki elukindlustuslepinguid õnne­

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse

tusjuhtumite ja haiguskindlustuse kõrval: kindlustusmaksete

liikide lõikes (tuh EUR)

maht läbi maaklerite oli siin 2013. aastal 262 tuhat eurot.

2012

­Suurima osa moodustas sellest riskielukindlustus.

563

2013

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse maksete maht moo­ dustas 131 tuhat eurot ning IRE-lepingute kindlustusmaksete maht oli 51 tuhat eurot.

220 104

määral

guid: need moodustavad 49% kindlustusmaksetest ja 48% lepingute arvust.

12

4

b. Tarbijad

Muud liigid

suurel

131

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

vahendavad

Annuiteet

elukindlustusmaaklerid

Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepin­

IRE

Eesti

51

262

2013. aastal sõlmiti Eestis tegutsevate kindlustusmaaklerite vahendusel 473 elukindlustuse lepingut (2012. aastal 271 lepingut).

Keskmine lepingusse poolaastaga sissemakstud kindlustusmaksete summa (EUR)

Maaklerite vahendusel sõlmitud kehtivate uute elukindlustus­ lepingute arv 2013. aastal jagunes järgmiselt (sulgudes 2012.

2012 93 796

2013

aastal sõlmitud lepingute arv): IRE – 4 lepingut (6), annuiteet – 2 lepingut (2), õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus – 161 lepingut (77), muud liigid – 361 lepingut (186).

annuiteet keskmise mahuga 2 226 eurot. Kindlustusmaakle­ rite vahendusel sõlmitud muudesse elukindlustuse lepingu­

1 349

814

1 184 857

Muud liigid

keskmine maht oli IRE puhul: 12 758 eurot. Talle järgnes

2 226

Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

nes 2013.aastal kõikides elukindlustusliikides. Suurim lepingu

6 050

Annuiteet

Maaklerite vahendusel sõlmitud lepingu keskmine maht vähe­

IRE

12 758

tesse maksti keskmiselt sisse 857 eurot ning õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse lepingutesse 814 eurot.

10

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

c. Teenusepakkujad Elukindlustuslepinguid vahendasid 2013. aastal 10 kind­

Kindlustusmaaklerite turuosad elukindlustuse maksete järgi 2013. aastal

lustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli KindlustusEst

(sulgudes 2012. aastal)

Kindlustusmaakler OÜ (48%). Talle järgnes UADBB Aon Baltic Eesti filiaal turuosaga 22%. OÜ Marks ja Partnerid Kindlustus­ maaklerid, Kominsur Kindlustusmaakler OÜ ja NB Kindlustus­ maakler OÜ sõlmisid igaüks 8% kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud elukindlustuslepingutest.

CHB Kindlustusmaakler 3% (0%) NB Kindlustusmaakler 8% (0%)

Muud 3% (1%)

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 8% (2%) OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 8% (5%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 22% (14%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ 48% (78%)

11

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Kahjukindlustus

6

4 a. Teenus

2013. aastal laekus Eestis tegevusloa alusel tegutsevatele

Üldine turujaotus: IF P&C Insurance

26%

kahjukahjuseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside

ERGO Kindlustus

16%

filiaalidele kindlustusmakseid summas 246 miljonit eurot

Swedbank P& C Insurance

14%

(2012. aastal 231 miljonit eurot), sh välis-kindlustusseltside

Kliente:

info puudub

Eesti filiaalidele 55 miljonit eurot ehk 22% kõikidest kogutud

Teenuse maht: 2013. a. laekunud kindlustusmaksed

kindlustusmaksetest (2012. aastal 46 miljonit eurot ehk 20%

246 mln EUR

kõikidest kogutud kindlustusmaksetest).

2013. aastal toimus kindlustusmaksete laekumise kasv kõiki­

2013. aastal maksti hüvitistena välja 138 miljonit eurot (2012.

des kahjukindlustuse liikides. Suurim kasv toimus maismaa­

aastal 131 miljonit eurot). Võrreldes aastataguse perioodiga

sõidukite kindlustuses ehk kaskokindlustuses, kus võrreldes

kasvasid kõige enam väljamakstud hüvitised maismaasõidu­

aastataguse

maht

kite kindlustuses (50 miljonilt eurolt 57-le miljonile eurole)

81 miljonilt eurolt 87 miljoni euroni. Maismaasõidukite kind­

ning liikluskindlustuses (40 miljonilt eurolt 44-le miljonile

lustus oli endiselt mahult suurimaks kindlustusliigiks osa­

eurole).

perioodiga

kasvas

kindlustusmaksete

kaaluga 35%.

Varakindlustuses kasvasid hüvitissummad 28 miljonilt eurolt Kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusmaksete maht kas­

30 miljoni euroni.

vas aastaga 62 miljonilt eurolt 64 miljoni euroni. Talle järgnes varakindlustus kindlustusmaksete mahuga 63 miljonit eurot.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln EUR)

81

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln EUR) 57

2012

87

2012

50

2013

2013

44 62 64

59

40

63

28 30

15 16

6

8 1

3

2

1

3

Rahalise kaotuse kindlustus

1

Tsiviilvastutuskindlustus

1

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

1

Varakindlustus

4

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

5

Maismaasõidukite kindlustus

5

Õnnetusjuhtumite kindlustus

7

Liikluskindlustus

6

Rahalise kaotuse kindlustus

2

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

Varakindlustus

2

Tsiviilvastutuskindlustus

3

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

Maismaasõidukite kindlustus

Õnnetusjuhtumite kindlustus

Liikluskindlustus

3

Andmed kahjukindlustuse kohta hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid.

Andmed ei sisalda Eesti kindlustusseltside välisriikide filiaalides sõlmitud kindlustuslepinguid.

12

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Kõrgeim väljamakstud hüvitiste suhe kindlustusmaksetesse

Hüvitiste suhe kindlustusmaksetesse (%)

oli liikluskindlustuses: 69% (2012. aastal 65%). Järgnes mais­ maasõidukite kindlustus, kus nimetatud näitaja moodustas

2012

80%

2013

65%. Varakindlustuses moodustas väljamakstud hüvitiste suhe kindlustusmaksetesse 47%. Enim vähenes aga hüvitiste

60%

suhe tsiviilvastutuskindlustuses 50%-lt 34%-ni.

40%

lustusseltsi hulka.

Rahalise kaotuse kindlustus

Tsiviilvastutuskindlustus

aasta lõpu seisuga nelja suurima Eestis tegutseva kahjukind­

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

bamärgi all tegutsev Codan Forsikring A/S Eesti filiaal 2013.

Varakindlustus

11%-lt 13%-ni. Kindlustusmaksete järgi kuulus RSA kau­

0% Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

filiaalile, mille tulemusena kasvas kindlustusseltsi turuosa

Maismaasõidukite kindlustus

RSA kaubamärgi all tegutsevale Codan Forsikring A/S Eesti

20%

Õnnetusjuhtumite kindlustus

2013. aastal suurenes jätkuvalt kindlustusmaksete laekumine

Liikluskindlustus

b. Teenusepakkujad

2013. aasta lõpu seisuga oli kahjukindlustajate turul suurima turuosaga 26% If P&C Insurance AS. ERGO Kindlustusele kuu­ lus 16% turust ja Swedbank P&C Insurance AS-le 14% turust.

Kahjukindlustusseltside turuosad 2013. a. laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2012. a.)

Välismaiste kindlustusandjate filiaalide summaarne turuosa

ERGO Kindlustus 16% (18%)

oli 22%.

Seesam Insurance 11% (10%)

Gjensidige 4% (3%) BTA 6% (5%)

Codan Forsikring 13% (11%)

Swedbank P&C Insurance 14% (14%)

Salva Kindlustus 6% (7%) Muud 2% (2%) Inges Kindlustus 2% (3%)

IF P&C Insurance 26% (27%)

13

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Alljärgnevatel joonistel on toodud Eesti kindlustusseltside ja

Turujaotus: liikluskindlustus seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

välismaiste seltside Eesti filiaalide turujaotus kolme suurima kahjukindlustustoote lõikes.

Suurim turuosa liiklus-, maismaasõidukite- ja varakindlustuses kuulus endiselt If P&C Insurance AS-le – vastavalt 25%, 22% ja

Codan Forsikring 10% (8%)

BTA 7% (6%) Gjensidige 7% (4%)

ERGO Kindlustus 19% (22%)

Swedbank P&C Insurance 7% (7%)

33%. Codan Forsikring A/S Eesti filiaal kasvatas oma turuosa

Seesam Insurance 7% (7%)

kõikides eelnimetatud kindlustustoodetes: liikluskindlustuses 8%-lt 10%-ni, maismaasõiduklite kindlustuses 16%-lt 17%-ni ning varakindluses 11%-lt 14%-ni.

IF P&C Insurance 25% (27%)

Salva Kindlustus 9% (9%) QBE Insurance (Europe) Limited 0% (1%) Inges Kindlustus 9% (9%)

Turujaotus: maismaasõidukite kindlustus IF P&C Insurance 22% (22%)

Salva Kindlustus 4% (4%)

ERGO Kindlustus 15% (15%)

Seesam Insurance 12% (12%) Swedbank P&C Insurance 19% (21%)

Codan Forsikring 17% (16%) BTA 7% (7%) Gjensidige 3% (4%)

Turujaotus: varakindlustus BTA 3% (3%) Codan Forsikring 14% (11%)

ERGO Kindlustus 14% (16%)

Gjensidige 2% (2%) Swedbank P&C Insurance 15% (14%) Seesam Insurance 13% (13%)

Salva Kindlustus 6% (6%) IF P&C Insurance 33% (35%)

14

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid a. Teenus Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid

Üldine turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler

Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid kahjukindlustuse

Marsh Kindlustusmaakler

valdkonnas

2013.

aastal

kindlustuslepinguid

kindlustus­

22%

13%

Insurance broker services

maksete kogusummas 120 miljonit eurot 7. (2012. aastal 104

Kliente:

736 857 kehtivat lepingut

11%

miljonit eurot).

Teenuse maht: 2013. a laekunud kindlustusmaksed 120 mln EUR

Sarnaselt kindlustusmaksete laekumisele kahjukindlustus­ seltsidele olid 2013. aastal vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurimateks kindlustusliikideks maismaasõidukite

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse

kindlustus (vahendatud kindlustusmaksete maht 41 miljonit

liikide lõikes (mln EUR)

eurot), liikluskindlustus (31 miljonit eurot) ja varakindlustus

2012

41

(24 miljonit eurot).

2013

35

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kindlustus­

31 27

seltside kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. Eesti

22

24

maaklerite kaudu vahendatavate Euroopa Majanduspiir­ konna riikide kindlustusandjate lepingute kindlustusmaksete

10 11

suurim osa kuulus muude sõidukite ja transporditavate kau­

5

4

Rahalise kaotuse kindlustus

1

1

1

Muud

4

Tsiviilvastutuskindlustus

20,7 miljonit eurot (2012. aastal 15,5 miljonit eurot), millest

1

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus

lustusandjate lepingute kindlustusmaksete maht 2013. aastal

Varakindlustus

Kokku moodustas Euroopa Majanduspiirkonna riikide kind­

1

Muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

tud lepingute arvust.

Liikluskindlustus

vahendatud kindlustusmaksetest ja 7% nende juures sõlmi­

2

Õnnetusjuhtumite kindlustus

2

Maismaasõidukite kindlustus

maht moodustas 2013. aastal 17% kõikidest maaklerite kaudu

pade kindlustusele (9,6 miljonit eurot), varakindlustusele (4,8 miljonit eurot) ja rahalise kaotuse kindlustusele (3,7 mil­ jonit eurot).

7

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendati Eestis ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2013. aastal 7,4 miljonit eurot. Käesolev ülevaade neid ei käsitle.

15

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Kahjukindlustusseltside

ja

kindlustusmaaklerite

andmeid

b. Teenusepakkujad

omavahel võrreldes on näha, et 2013. aastal kasutati suuremal

Kahjukindlustuslepinguid pakkusid 2013. aastal 34 kindlustus­

määral välismaiseid kindlustusandjaid muude sõidukite (õhu-

maaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustusmaakler

ja veesõidukite) ja transporditavate kaupade kindlustuse

AS (22%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler AS (13%)

puhul, kus välismaiste kindlustusseltside poolt vahendatud

ja Insurance Broker Services OÜ (11%).

kindlustusmaksete maht ületas Eesti kindlustusandjate kind­ lustusmaksete mahtu 3,8 korda.

Maaklerite kaudu laekunud maksete suhe Eesti kahjukindlustusseltside

Kindlustusmaaklerite turuosad kahjukindlustuse maksete järgi 2013. aastal

maksetesse (%)

(sulgudes 2012. aastal)

2012 Rahalise kaotuse kindlustus

18%

73%

Sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a LK)

Maismaasõidukite kindlustus Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus Liikluskindlustus

Muud 18% (21%)

Kominsur Kindlustusmaakler 3% (3%) Vagner Kindlustusmaakler 4% (4%)

IIZI Kindlustusmaakler 22% (18%)

54% 55% 38% 38%

Muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

ABC Kindlustusmaaklerid 3% (2%) Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%)

66% 70%

Tsiviilvastutuskindlustus

Varakindlustus

2013

CHB Kindlustusmaakler 4% (5%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 5% (7%)

388% 377%

Vandeni Kindlustusmaaklerid 7% (7%)

43% 47% 15% 14% 44% 48%

Marsh Kindlustusmaakler 13% (11%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (8%)

Insurance broker services 11% (11%)

16

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Liikluskindlustuses omas suurimat, 49% suurust turuosa IIZI

Varakindlustuses omas suurimat turuosa Marsh Kindlustus­

Kindlustusmaakler AS, talle järgnesid KindlustusEST Kindlus­

maakler (29%). Talle järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

tusmaakler OÜ turuosaga 10% ja Insurance broker services

turuosaga 12% ja IIZI Kindlustusmaakler turuosaga 11%.

OÜ turuosaga 8%.

Reisikindlustuses, mis on ülalpool näidatud õnnetusjuhtumite Maismaasõidukite kindlustuses oli suurim turuosa 2013.

ja haiguskindlustuse all, jagunes turg ühtlasemalt. Suurim,

aasta lõpus Insurance broker services’il (24%), talle järgne­

18% suurune turuosa kuulus IIZI Kindlustusmaaklerile, talle

sid IIZI Kindlustusmaakler turuosaga 19% ja KindlustusEST

järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal turuosaga 12% ja

Kindlustus­maakler turuosaga 8%.

Optimal Kindlustusmaakler OÜ turuosaga 8%.

Kindlustusmaaklerite turuosad liikluskindlustuses seisuga 31.12.2013

Kindlusmaaklerite turuosad varakindlustuses

(sulgudes 31.12.2012) Online insurance broker 0% (16%) Muud 22% (22%)

Muud 25% (25%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%) Vagner Kindlustusmaakler 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (6%) Aadel Kindlustusmaaklerid 5% (4%) Insurance broker services 6% (4%)

Insurance broker services 8% (7%)

CHB Kindlustusmaakler 7% (7%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (11%) Marsh Kindlustusmaakler 29% (31%)

IIZI Kindlustusmaakler 49% (33%)

Kindlustusmaaklerite turuosad maismaasõidukite kindlustuses

Online insurance broker 0% (16%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (5%)

Muud 22% (11%)

DnB Kindlustusmaakler 5% (0%) Marsh Kindlustusmaakler 5% (3%) Vagner Kindlustusmaakler 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (9%)

Marsh Kindlustusmaakler 5% (5%) ABC Kindlustusmaaklerid 5% (4%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (5%)

IIZI Kindlustusmaakler 19% (20%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 12% (14%)

Kindlustusmaaklerite turuosad reisikindlustuses

Muud 26% (30%)

Insurance broker services 24% (23%)

IIZI Kindlustusmaakler 11% (9%)

IIZI Kindlustusmaakler 18% (8%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 12% (10%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (4%) Aadel Kindlustusmaaklerid 6% (5%) Vagner Kindlustusmaakler 7% (10%) Optimal Kindlustusmaakler 8% (16%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 12% (11%)

17

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

5

Investeerimis- ja pensionifondid

8

a. Teenus Investeerimisfondide, sh pensionifondide varade maht kas­

Üldine turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid

vas 2013. aastal 19% ehk 398 miljoni euro võrra, moodustades

2013. aasta lõpuks 2,5 miljardit eurot 9, mis on viimaste aastate suurim näitaja ning esmakordselt ületab kriisieelse taseme.

40%

SEB Varahaldus

20%

LHV Varahaldus

15%

Kliente:

770 502 kehtivat lepingut

Teenuse maht:

fondide kogumaht 2,5 mld EUR

Sarnaselt eelnevatele aastatele toetasid Eesti fondisektori kasvu kohustuslikud pensionifondid.

2013. aastal kasvas kohustuslike pensionifondide varade maht

Fondide investeeringute turuväärtus (mln EUR)

291 miljonit euro ehk 20% võrra, ulatudes 2013. aasta lõpuks 1,771 miljardi euroni. Vabatahtlike pensionifondide varade

31.12.2012

1 771

maht suurenes 9 miljonit euro võrra – 96 miljonilt eurolt 105

30.06.2013

1 638 1 481

miljoni euroni.

31.12.2013

Aktsiafondide10 varade mahu kasv oli viimase kolme aasta suurim, moodustades samuti 20% ehk 64 miljonit eurot. Akt­ siafondide maht ulatus 2013. aasta lõpus 378 miljoni euroni.

Kinnisvarafondide varade maht kasvas aastaga 104 miljonilt eurolt 137 miljoni euroni ehk 32%, mille taga olid EfTEN Kinnisvarafondi poolt läbi viidud aktsiaemissioonid. Võla­ ­

314 341

378 96 101 105

75 73 68

Võlakohustuste fondid

Aktsiafondid

104 123 137

Kohustuslikud Vabatahtlikud Kinnisvarafondid pensionipensionifondid fondid

22 18 30

Riskikapitali fondid

kohustuste fondide varade maht vähenes 2013. aastal 75 mil­ jonilt eurolt 68 miljoni euroni ehk 9%.

Fondisektori koondstruktuuris olid endiselt suurimaks fon­

Investeerimis- ja pensionifondide dünaamika (mln EUR)

ditüübiks kohustuslikud pensionifondid osakaaluga 71%.

Suuruselt teisel kohal olid jätkuvalt aktsiafondid osakaaluga

Aktsiafondid

2 500

Kohustuslikud pensionifondid

15%. Ülejäänud fondidele – võlakohustuste fondidele, vaba­ tahtlikele pensionifondidele ning kinnisvarafondidele – kuu­ lus 3-5% fondide koguvarade mahust. Riskikapitali fondide

Kõik fondid kokku

2 000 1 500

osakaal oli 1%.

1 000 500

8

06

12

.2 0

07 .2 00 8 12 .2 00 8 06 .2 00 9 12 .2 00 9 06 .2 01 0 12 .2 01 0 06 .2 01 1 12 .2 01 1 06 .2 01 2 12 .2 01 2 06 .2 01 3 12 .2 01 3

0

Andmed investeerimisfondide kohta hõlmavad kõiki Eestis registreeritud investeerimisfondide kliente, sh ka välisriikide kliente.

9 Turuväärtus.

10

Kohalike aktsiafondide alla loetakse ka fondifondid ja segafondid.

18

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

b. Tarbijad 2013. aastal vähenes osakuomanike arv11 Eesti fondides 725

Fondide osakuomanike arv

31.12.2012

vabatahtlikes pensionifondides ja aktsiafondides (vastavalt

30.06.2013

1609 ja 1774 osakuomaniku võrra).

31.12.2013

708 812

706 102

gis fondiliikides. Eriti märgatavalt vähenes osakuomanike arv

694 454

osakuomaniku võrra. Osakuomanike arv langes peaaegu kõi­

Osakuomanike arvu vähenemine nendes fondides toimus ühtlaselt kogu aasta vältel. Kui aktsiafondide puhul oli näha pigem üldist fondidest väljumise tendentsi, siis vabatahtlike pensionifondide puhul toimus osakuomanike mõningane

Ainsaks fondiliigiks, kus osakuomanike arv 2013. aastal suure­ nes, olid kohustuslikud pensionifondid. Osakuomanike kogu­

Võlakohustuste fondid

Aktsiafondid

Kohustuslikud Vabatahtlikud pensionifondid pensionifondid

574

318

599

44 716

45 305

46 325

15 813

16 251

587

611

614

valitsejatest väiksematesse.

17 587

ümberjagunemine fondivalitsejate vahel: suurematest fondi­

Muud fondid

arv suurenes kohustuslikes pensionifondides 2710 osakuoma­ niku võrra. Finantsinspektsiooni andmetel oli kohustuslike pensionifondide osakuomanike arv 2013. aasta lõpu seisuga 708 812. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et paljud eraisikud kasutavad võimalust koguda pensioni läbi mitme kohustusliku pensionifondi ja seega on II pensionisambaga liitunute tegelik arv osakuomanike arvust väiksem (2013. aasta lõpu seisuga 650 184 isikut).

Kokkuvõttes olid seisuga 31. detsember 2013 suurimaks fondi­ liigiks kliendibaasi järgi kohustuslikud pensionifondid osaku­ omanike arvuga 708 812 ning neile järgnesid: vabatahtlikud pensionifondid osakuomanike arvuga 44 716; aktsiafondid osakuomanike arvuga 15 813; võlakohustuste fondid osakuomanike arvuga 587; muud fondid (kinnisvara- ja riskikapitali fondid) osakuoma­ nike arvuga 574.

11

Sisaldab ka mitteresidentidest osakuomanike.

19

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Investeeringute turuväärtus osakuomaniku kohta, EUR 122 587 118 668

31.12.2012

115 596

30.06.2013 31.12.2013

2 359

2 499

2 097

2 066

2 225

2 349

23 900 17 851 20 962

Võlakohustuste fondid

Aktsiafondid

Kohustuslikud pensionifondid

Vabatahtlikud pensionifondid

Suurimad investeeringud ühe kliendi kohta12 olid 2013. aasta

Keskmised investeeringud ühe kliendi kohta eri liiki fondide

lõpu seisuga tehtud kinnisvarafondidesse(467 934 eurot), mis

lõikes 2013. aasta lõpu seisuga:

tuleneb asjaolust, et sellistesse fondidesse investeerivad ena­

võlakohustuste fondid 115 596 eurot;

masti jõukamad eraisikud ja kutselised investorid.

aktsiafondid 23 900 eurot; kohustuslikud pensionifondid 2 499 eurot;

2013. aastal kasvas keskmine investeeringute turuväärtus pea­

vabatahtlikud pensionifondid 2 349 eurot.

aegu kõigis fondiliikides (v.a. võlakohustuste fondides), enim aga aktsiafondides.

12

Investeeringud ühe kliendi kohta on näitliku iseloomuga ning viitavad vaid investeeringu ligikaudsele suurusjärgule (nt pensionifondide puhul viivad uued süsteemiga liitujad keskmise investeeringu mahu allapoole).

20

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

c. Teenusepakkujad Suurimaks muutuseks fondide varade jaotuses13 võrreldes

Turujaotus: kõik fondid kokku seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

aastataguse perioodiga oli LHV Varahalduse turuosa jätkuv kasv 12%-lt 15%-ni.

Muud 2% (4%) LHV Varahaldus 15% (12%)

Swedbank Investeerimisfondidele kuulus 2013. aasta lõpu seisuga 40% fonditurust, SEB Varahaldusele 20% ning Danske Capitalile 8% turust.

EEREIF Management 1% (1%)

SEB Varahaldus 20% (22%)

Avaron Asset Management 2% (1%)

Trigon Funds 3% (2%) Danske Capital 8% (8%)

Aktsiafondide turul toimusid aastaga märgatavad muutused: oluliselt kasvasid Trigon Funds’i, LHV Varahalduse ja Ava­ ron Asset Management’i poolt valitsetavate aktsiafondide mahud, mille tulemusena kasvasid ka nende turuosad. Tri­ gon Funds’i turuosa kasvas 13%-lt 19%-ni, LHV Varahalduse

Swedbank Investeerimisfondid 40% (43%)

Eften Capital 3% (2%) ERGO Funds 2% (2%) Nordea Pensions Estonia 4% (3%)

turuosa kasvas 2%-lt 7%-ni ning Avaron Asset Management’i turuosa kasvas 6%-lt 10%-ni. Suhteliselt väike langus Swed­ bank Investeerimisfondide aktsiafondide mahus tähendas tema jaoks turuosa vähenemist 70%-lt 57%-ni.

Võlakohustuste fondide14 turg püsis suhteliselt stabiilsena.

Hiljuti oma intressifondi turule toonud Avaron Asset Mana­

Turujaotus: aktsiafondid

Danske Capital 1% (1%)

Trigon Funds 19% (13%)

gement suurendas oma turuosa 7%-lt 9%-ni. Danske Capitali turuosa suurenes 4%-lt 5%-ni. SEB Varahalduse turuosa aga

SEB Varahaldus 6% (8%)

vähenes 89%-lt 86%-ni.

LHV Varahaldus 7% (2%) Swedbank Investeerimisfondid 57% (70%)

Avaron Asset Management 10% (6%)

Turujaotus: võlakohustuste fondid

Danske Capital 5% (4%) Avaron Asset Management 9% (7%)

SEB Varahaldus 86% (89%)

13 14

Turuväärtuse alusel.

Rahaturufondid ja intressifondid.

21

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Suurim osa pensionifondide turust kuulus jätkuvalt Swedbank

Turujaotus: kohustuslikud pensionifondid seisuga 31.12.2013

Investeerimisfondidele. Kuid ka selles valdkonnas oli märgata

(sulgudes 31.12.2012)

Swedbank Investeerimisfondide turuosa vähenemist. 2013.

SEB Varahaldus 22% (23%)

aastal jätkus kohustuslike pensionifondide raha liikumine suurematest fondivalitsejatest LHV Varahaldusesse. Swed­ bank Investeerimisfondide turuosa kahanes 42%-lt 41%-le, SEB Varahalduse turuosa 23%-lt 22%-le ja Danske Capitali turuosa 11%-lt 10%-le. LHV Varahalduse turuosa kasvas samas 17%-lt 19%-ni.

Danske Capital 10% (11%) LHV Varahaldus 19% (17%)

ERGO Funds 3% (3%) Nordea Pensions Estonia 5% (4%)

Swedbank Investeerimisfondid 41% (42%)

Vabatahtlike pensionifondide turg püsis enamasti stabiilsena.

Kaks kolmandikku vabatahtlike pensionifondide turust kuulus 2013. aasta lõpu seisuga endiselt Swedbank Investeerimis­ fondidele (turuosa 60%).

Turujaotus: vabatahtlikud pensionifondid

Muude fondide osas oli suurima turuosaga EfTEN Capital 49%-ga. SmartCap’ile kuulus 15% turust. Neile järgnes EEREIF Management (endine GILD Property Asset Management)

Nordea Pensions Estonia 5% (3%)

turuosaga 14%.

ERGO Funds 1% (2%) Danske Capital 4% (3%) SEB Varahaldus 25% (25%)

Kuna Eesti investeerimisfondide klientidest moodustavad arvestava osa mitteresidendid, on Eesti fondituru kohta järel­ duste tegemiseks oluline eristada Eesti residendist kliendid mitteresidentidest. Eesti residentide osakaal moodustas 2013.

Swedbank Investeerimisfondid 60% (62%)

LHV Varahaldus 5% (5%)

aasta lõpu seisuga 51% Eestis registreeritud investeerimis­ fondide varade mahust (2012. aasta lõpus 53%).

Turujaotus: muud fondid

Trigon Alternative Funds 8% (11%) BPTAM Estonia 12% (14%)

SmartCap 15% (15%) GA Fund Management 2% (2%) EEREIF Management 14% (17%)

EfTEN Capital 49% (41%)

22

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Eesti aktsiafondidesse paigutatud rahast kuulus Eesti resi­

Aktisiafondide klientide struktuur seisuga 31.12.2013

dentidest klientidele 39% ning mitte-residentidest klienti­

(sulgudes 31.12.2012)

dele 61%.

Eesti residentidest klientide poolt eelistatuimaks aktsia­ fondide fondivalitsejaks oli Swedbank Investeerimisfondid,

Eesti residentidest eraisikud 13% (16%) Mitteresidendid 61% (52%)

mis valitses 63% Eesti residentide poolt aktsiafondidesse ­paigutatud varadest. SEB Varahaldus valitses 17% Eesti resi­

Eesti residentidest juriidilised isikud 26% (32%)

dentide poolt aktsiafondidesse paigutatud varadest.

Eesti võlakohustuste fondidesse paigutatud rahast kuulus Eesti residentidest klientidele 69% ning mitteresidentidest klientidele 31%.

Võlakohustuste fondide klientide struktuur

Eesti residentidest klientide turul kuulus 2013. aasta lõpu seisuga suurim turuosa SEB Varahaldusele, mis valitses 86% võlakohustuste fondidesse paigutatud residentide varadest.

Mitteresidendid 31% (29%)

Eesti residentidest eraisikud 3% (3%)

Avaron Asset Management’ile kuulus 12% võlakohustuste fondidesse paigutatud residentide varadest. Swedbank Inves­ teerimisfondid võlakohustuste fonde ei valitsenud.

Eesti residentidest juriidilised isikud 66% (68%)

Muudesse fondidesse paigutatud rahast kuulus 2013. aasta lõpus Eesti residentidest klientidele 70% ning mitte-resi­ dentidest klientidele 30%. Eesti residentidest kuulus suurim turuosa Eften Capitalile, mis valitses 54% muudesse fondi­ desse paigutatud varadest. 2012. aastal tegevust alustanud

Muude fondide klientide struktuur

SmartCap’ile kuulus 22% ning EEREIF Management’ile 14% muudesse fondidesse paigutatud varadest.

Eesti residentidest eraisikud 4% (2%)

Eesti residentidest eraisikute eelistused fondide valikul:

Mitteresidendid 30% (42%)

Eesti residentidest eraisikute poolt fondidesse paigutatud raha

Eesti residentidest juriidilised isikud 66% (56%)

seisuga 31.12.2013 (mln EUR) Eesti residendid Kokku

1876 1876

788 378 48 Aktsiafondid

68 2

166 7

Võlakohustuste fondid

Muud fondid

83 Pensionifondid kokku

Eestis pakutavad välisfondid

23

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

6

Portfellivalitsemise teenus

15

a. Teenus Portfellide valitsemise teenust pakuvad nii fondivalitsejad,

Üldine turujaotus: Swedbank

35%

pangad kui ka investeerimisühingud. Suurimad mahud on

30%

koondunud fondivalitsejate kätte, moodustades 64% turust

SEB

ehk mahult 621 miljonit eurot. Pankade poolt valitsetavate

Kliente:

info puudub

kliendiportfellide maht moodustas 2013. aasta lõpu seisuga

Teenuse maht:

portfellide kogumaht 965 mln EUR

Trigon Funds

17%

330 miljonit eurot ning investeerimisühingute poolt valitseta­ vate klientide portfellide maht 14 miljonit eurot.

Kokkuvõttes moodustas 2013. aasta lõpu seisuga klientide

Portfellide mahud (mln EUR)

väärtpaberiportfellide koondmaht 965 miljonit eurot (2012.

31.12.2012

aastal 955 miljonit eurot).

630

30.06.2013

b. Teenuse tarbijad

621

582

31.12.2013

2013. aasta lõpu seisuga kuulus üle poole klientide koond­ portfelli mahust Eesti residentidele – ligikaudu 68% klientide

350

330

326

portfellide mahust ehk 655 miljonit eurot. Sellest omakorda 420 miljonit eurot kuulus finantseerimisasutustele, 152 miljo­ nit eurot äriühingutele ja 83 miljonit eurot eraisikutele16.

23

Klientide lõikes olid suurimaks kliendigrupiks finantseerimis­

Krediidiasutused

asutused, mille portfellide maht moodustas 2013. aasta lõpu

14

15

Investeerimisühingud

Fondivalitsejad

seisuga 677 miljonit eurot. Finantseerimisasutuste portfellide mahtude suurenemise põhjuseks olid muudatused klientide kvalifitseerimise metoodikas, mille tulemusena osa äriühin­

Portfellide mahud residentsuse lõikes – finantseerimisasutused (mln EUR)

gutest liigitati finantseerimisasutuste alla ning seda lähtuvalt 1 105

statistikaameti klassifikatsiooni-nõudest.

Eesti residendid Kokku 866

850

480

13

3

.2 0

01

12

2 01

.2 06

.2

01

2

1

11

01 .2 12

.2 0

01

0

06

0

09

01

.2 12

.2 06

09

.2 0 12

.2 0 06 16

420

329

311

308

.2

325

296

15

677

603

566

534

489

06

460

698

627

604

12

873

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki nimetatud teenust Eestis pakkuvaid subjekte, kelle klientideks võivad olla nii Eesti kui ka välisriikide kliendid.

Valitsemisteenus antud kontekstis hõlmab ka portfelli valitsemist koos nõustamisega.

Siin ja edaspidi hõlmavad finantseerimisasutused kindlustusandjaid ja pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi; äriühingud hõlmavad muid äriühinguid ja riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid; eraisikud hõlmavad eraisikuid ja mittetulundusühinguid. Valitsuse all näidatakse valitsust ja riiklikke sotsiaalabifonde.

24

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Äriühingute portfellide maht moodustas 2013. aasta lõpus

Eraisikute portfellide maht suurenes aastaga 111 miljonilt

176 miljonit eurot, vähenedes aastaga ligi neljandiku (2012.

eurolt 112 miljoni euroni, sh residendist eraisikute portfel­

aasta lõpus oli maht 241 miljonit eurot). Lisaks eelmainitud

lide maht suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra – 78 miljonilt

muudatustele klientide kvalifitseerimise metoodikas mõju­

eurolt 83 miljoni euroni.

tas äriklientide portfellide mahtu ka lepingute lõpetamine mõnede suurklientidega.

Portfellide mahud residentsuse lõikes – äriühingud (mln EUR)

Portfellide mahud residentsuse lõikes – eraisikud (mln EUR) Eesti residendid

01 3

.2 01 3 12

01 2 .2

01 2 .2 06

.2 01 1 06

.2 01 0 12

.2 01 0

55

52

12

60

60

06

.2 00 9

152

12

142

83

79

78

62

61

.2 00 9

176

01 3

166

.2 06

01 2

01 2

.2 12

.2 06

.2 01 1 12

.2 01 1 06

.2 01 0 12

.2 01 0 06

12

.2 00 9

180

112

107

85

79 75

06

225

264

255

248

241

283

.2 01 3

279

78

77

12

236

.2 00 9

91

290 250

06

111 99

99

.2 01 1

292

Kokku

346

329

328

12

331

.2

Kokku

06

Eesti residendid

c. Teenusepakkujad Suurim turuosa klientide portfellide valitsemises kuulus 2013.

Klientide portfellide turujaotus teenusepakkujate lõikes seisuga 31.12.2013

aasta lõpus endiselt Swedbank Grupi ettevõtetele, kuigi aas­

(sulgudes 31.12.2012)

taga see vähenes 40%-lt 35%-le. Trigon Fundsi’le kuulus 30% (2012. aastal 27%) ning SEB Grupi ettevõtetele 17% (2012. aastal ka 17%) kõikide portfellide koondmahust.

SEB Varahaldus 9% (8%)

Trigon Funds 30% (27%)

LHV Pank 3% (3%) Kawe Kapital 1% (1%) Avaron Asset Management 1% (1%) Swedbank Investeerimisfondid 15% (16%)

Swedbank 20% (24%)

Danske Capital 9% (7%) Evli Securities 1% (2%) Nordea Pank 3% (1%) Northern Star 0% (1%) SEB Pank 8% (9%)

25

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Fondivalitsejate lõikes kuulus suurim klientide portfellide

Turujaotus: fondivalitsejate lõikes seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

koondportfelli maht Trigon Funds’ile, kasvades aastaga 45%-lt 47%-le. Swedbank Investeerimisfondidele kuulus 23%

Northern Star 0% (1%)

ning SEB Varahaldusele 14% fondivalitsejate turust.

Danske Capital 13% (11%)

Swedbank Investeerimisfondid 23% (26%)

Pankade lõikes kuulusid suurimad portfellide kogumahud Swedbank’ile (58%) ja SEB Pangale (22%). Aastaga suurenes

Avaron Asset Management 1% (1%) Kawe Kapital 2% (2%) SEB Varahaldus 14% (14%)

märgatavalt Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali turuosa: 3%-lt 10%-le. Muutuse tungis ärimahtude kasv. Ka LHV ­Pangale kuulus 10% turust.

Trigon Funds 47% (45%)

2013. aasta lõpu seisuga pakkusid portfelli-valitsemise tee­ nust vaid kaks investeerimisühingut Evli Securities ja Cresco

Turujaotus: krediidiasutuste lõikes

Väärtpaberite AS. Valdav osa klientide portfellide mahust kuulus Evli Securities’ile (88%). Trigon Wealth Management

LHV Pank 10% (9%)

lõpetas 2013. aastal oma tegevuse.

Nordea Pank 10% (3%)

SEB Pank 22% (24%) Swedbank 58% (64%)

Turujaotus: investeerimisühingute lõikes Trigon Wealth Management 0% (8%) Cresco 12% (12%)

Evli Securities 88% (80%)

26

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

d. Portfellide struktuur instrumentide lõikes

Fondivalitsejate poolt valitsetavate portfellide struktuur seisuga 31.12.2013

2013. aastal kasvas klientide koondportfellis investeeringute

(sulgudes 31.12.2012)

osakaal ning vähenes likviidsust tagav, kuid investeeringutes mitteosalev raha osakaal kontodel ja hoiustel. Nn. otsein­

Aktsiad 5% (3%)

Fondi osakud 23% (22%)

vesteeringud väärtpaberitesse suurenesid aastaga 50%-lt 53%-ni, sh moodustasid investeeringud võlakirjadesse 38% ja aktsiatesse 15%. Investeeringud teiste fondide osakutesse17 (nn kaudsed investeeringud) samuti kasvasid, moodustades 2013. aasta lõpus 32% koondportfelli mahust. Hoiuste osa­

Võlakirjad 53% (51%)

kaal vähenes 19%-lt 14%-ni koondportfelli mahust. Raha

Hoiused 17% (20%) Raha kontol 2% (4%)

kontodel vähenes 3%-lt 1%-ni.

Samas oli teenusepakkujate lõikes näha suuri erinevusi inst­ rumentide valikul. Fondivalitsejad eelistasid võlakirju (53%),

Krediidiasutuste poolt valitsetavate portfellide struktuur

krediidiasutused ja investeerimisühingud aga teiste fondide osakuid (vastavalt 46% ja 82%).

Aktsiad 35% (36%) Fondi osakud 46% (36%)

Portfellide struktuur instrumentide lõikes seisuga 31.12.2012 (sulgudes 31.12.2012)

Võlakirjad 10% (8%)

Võlakirjad 38% (35%) Aktsiad 15% (15%)

Hoiused 9% (20%)

Investeerimisühingute poolt valitsetavate portfellide struktuur

Raha kontol 1% (3%)

Hoiused 14% (19%) Fondi osakud 32% (28%) Aktsiad 5% (12%) Võlakirjad 12% (18%)

Fondi osakud 82% (64%)

Raha kontol 0% (3%) Muud 1% (3%)

17

Sisaldavad erinevaid fondide tüüpe.

27

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Makseteenused

7

2013. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 10 makseasutust,sh

Üldine turujaotus: Tavid

52%

4 erandiloa alusel. Neist reaalselt vahendas makseid 8 makse­

46%

asutust.

Eraisikutest kliente: NA

Eurex Capital

Teenuse maht: maksete maht 1,0 mld EUR Võrreldes aastataguse perioodiga vahendatud maksete maht vähenes, kuid samas maksete arv märgatavalt suurenes. Eesti makseasutuste poolt vahendatud maksete maht oli 2013. aas­

Makseteenuste turu jaotasid omavahel sisuliselt kaks makse­

tal 1,003 miljardit eurot (2012. aastal 1,072 miljardit eurot).

asutust: Tavid ja Eurex Capital. Tavidi osakaal maksete mahus

Aastaga tehti 1 020 009 makset (2012. aastal 572 578 makset).

oli 2013. aastal 52% ning Eurex Capital’i osakaal 46%.

Keskmine makse suurus oli seega 983 eurot (2012. aastal 1872 eurot).

Makseasutuste turuosad 2013. a. vahendatud käibe järgi (sulgudes 2012. a.)

Eurex Capital 46% (53%) Makseasutuste poolt vahendatud tehingute käive kvartalite kaupa (mln EUR) ETK Finants AS 1% (1%)

2012

Muud 1% (6%)

2013

332

296 260 230 201

1Q

258

285

212

Tavid 52% (40%)

2Q

3Q

4Q

28

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

8

Laenud

18

a. Teenus Peale mitut aastat kestnud langust kasvas pankade laenu­

Üldine turujaotus: Swedbank

40%

portfelli maht Eestis 2013. aastal esmakordselt 2,2% ehk

SEB Pank

24%

309 miljoni euro võrra ning ulatus 2013. aasta lõpuks 14,44

Nordea Bank Finland Eesti filiaal 18%

miljardi euroni, millest laenud äriühingutele19 moodustasid ­

Eraisikutest kliente: 682 385 kehtivat lepingut

44% ja laenud eraisikutele20 48%.

Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 14,44 mld EUR

Eraisikute laenude maht jäi praktiliselt muutumatuks, kasva­ des aastaga vaid 3 miljoni euro võrra. Laenud äriühingutele

joni euro võrra.

Kokkuvõttes oli 2013. aasta lõpu seisuga väljastatud laene

Laenude jääk (mln EUR) 31.12.2012 30.06.2013 31.12.2013

6 904 6 867 6 907

tele kasvasid 192 miljoni euro ning laenud valitsusele 26 mil­

6 275 6 228 6 364

kasvasid 89 miljoni euro võrra. Laenud finantseerimisasutus­

eraisikutele 6,9 miljardi ja äriühingutele 6,4 miljardi euro ulatuses. Laenud finantseerimisasutustele21 moodustasid 653

asemelaenude maht kasvas. Kuna aga teiste laenuliikide maht aasta jooksul vähenes, jäi eraisikute laenuportfelli maht aasta kokkuvõttes praktiliselt muutumatuks.

461 596 653

Peale pikaajalist kahanemist 2013. aastal eraisikute elu­

486 490 512

miljonit eurot ning laenud valitsusele22 512 miljonit eurot.

Valitsus

Finantseerimisasutused

Äriühingud

Eraisikud

Nagu ka eelnevatel aastatel, moodustasid suurima osa era­ isikute laenudest ka 2013. aastal endiselt eluasemelaenud

Eraisikute laenude maht (mln EUR)

kogumahuga 5,88 miljardit eurot. Kui veel aasta esimesel hakkas eluasemelaenude portfell kasvama. Kokkuvõttes kas­

31.12.2012

5 825 5 822 5 880

poolel eluasemelaenude maht vähenes, siis aasta teisel poolel

30.06.2013 31.12.2013

18 19 20 21 22

Andmed laenude kohta sisaldavad Eestis väljastatud laenusid.

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing, muu äriühing.

Eraisik, mittetulundusühing.

Kindlustusasutus ja pensionifond, muu finantseerimisasutus.

Keskvalitsus, kohalik omavalitsus, riiklik sotsiaalkindlustusfond, muu eelarveväline fond.

303 298 295

Tarbimislaenud

162 156 153

Õppelaenud

29 27 25

Eluasemelaenud

391 381 381

195 182 174

vas eluasemelaenude maht aastaga 55 miljonit eurot.

Arvelduskrediit

Krediitkaardid

Muud laenud

29

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

b. Tarbijad

c. Teenusepakkujad

Eraisikute keskmise laenukoormuse muudatustest 2013. aastal

Eesti laenuturg oli 2013. aastal stabiilne ning jaotatud pea­

väärivad mainimist eluasemelaenud ja tarbimislaenud. Nagu

miselt nelja suurema panga vahel, kellele kuulus kokkuvõttes

ka eelmistel aastatel, jätkus eraisikute keskmine eluaseme­

90% laenuturust. Suurimat turuosa omas Swedbank – 40%

laenude laenujäägi vähenemine, seekord 325 euro võrra. Tar­

kogu koondlaenuportfellist. Järgnesid SEB Pank 24%, Nordea

bimislaenude keskmine laenujääk aga kasvas 106 euro võrra.

Bank Finland Plc Eesti filiaal 18% ning Danske Bank Eesti filiaal

Teistes laenuliikides jäi keskmine jääk praktiliselt muutuma­

8% suuruse turuosaga.

tuks: Ülejäänud 10% turust jagasid omavahel 11 turuosalist, kellest suurima turuosaga oli DNB Pank 4%-lise turuosaga.

Eraisikutele väljastatud laenude keskmine jääk, EUR 31.12.2012

30.06.2013

31.12.2013

37 064

36 824

36 739

Õppelaenud

2 183

2 192

2 206

Tarbimislaenud

2 788

2 787

2 893

Arvelduskrediit

300

283

285

Krediitkaardid

746

742

751

13 574

13 871

14 044

Eluasemelaenud

Muud laenud

Turujaotus: laenud seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

DNB Pank 4% (4%)

Danske Bank 8% (8%) Muud 6% (5%)

Swedbank 40% (41%)

Nordea Bank Finland 18% (19%)

2013. aastal vähenes eluasemelaenude keskmine jääk 37 064 eurolt aasta alguses 36 739 euroni aasta lõpus. Õppelaenude keskmine jääk kasvas 2 183 eurolt 2 206 euroni. Tarbimislae­

SEB Pank 24% (23%)

nude keskmine jääk kasvas 2 788 eurolt 2 893 euroni. Arvel­ duskrediidi keskmine jääk vähenes 300 eurolt 285 euroni.

Krediitkaartide keskmine jääk kasvas 746 eurolt 751 euroni.

Muude laenude23 keskmine jääk kasvas 13 574 eurolt 14 044 euroni. Muude laenude kõrge keskmine jääk oli tingitud eel­ kõige äritegevuse eesmärgil võetud laenude suurusest.

2013. aastal vähenes laenulepingute arv peaaegu kõigis laenu­liikides. Erandiks oli eluasemelaen.

2013. aasta lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmitud eluaseme­ laenu lepingute arv 160 045 (31.12.2012: 157 169), õppelae­ nulepingute arv 78 708 (89 163), tarbimislaenude arv 131 641 (140 085), arvelduskrediidi lepingute arv 87 218 (95 351), krediitkaardi lepingute arv 203 799 (217 883) ning muude ­laenulepingute arv 20 974 (22 311).

23

Muud eraisikutele ja mittetulundusühingutele väljastatud laenud on muuhulgas väärtpaberite soetamiseks, äriühingu tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks võetud laenud.

30

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Alljärgnevatel joonistel on ära toodud eriliigiliste laenude jaotus Eestis tegutsevate pankade vahel:

Turujaotus: valitsuse laenud seisuga 31.12.2012 (sulgudes 31.12.2011) Nordea Bank Finland 35% (36%)

Muud 5% (5%) Danske Bank 7% (5%)

Turujaotus: äriühingute laenud

Swedbank 36% (35%)

DNB Pank 6% (6%) Danske Bank 6% (6%) Muud 9% (10%)

Swedbank 26% (24%)

SEB Pank 27% (30%)

SEB Pank 22% (21%)

Turujaotus: eraisikute laenud

Turujaotus: finantseerimisastutuste laenud

DNB Pank 2% (1%)

BIGBANK 12% (17%) Swedbank 35% (58%)

Nordea Bank Finland 21% (22%)

Danske Bank 10% (11%) Danske Bank 1% (3%) Muud 10% (8%)

Swedbank 46% (46%)

Muud 2% (2%)

Nordea Bank Finland 14% (14%)

SEB Pank 13% (1%)

Nordea Bank Finland 29% (13%)

SEB Pank 26% (26%)

Valitsuse laenude turul vähenes SEB Panga turuosa ning

Suurim osa äriühingute laenudest väljastati Swedbank’i

kasvas Swedbank’i ja Danske Bank Eesti filiaali turuosa. Suu­

(36%), SEB Panga (22%) ja Nordea Bank Finland Eesti filiaali

rim osa valitsuse laenude turust (35%) kuulus Nordea Bank

(21%) poolt.

­Finland Plc Eesti filiaalile. SEB Pangale kuulus 27% valitsuse laenudest. Neile järgnes Swedbank turuosaga 26%.

Suurim osa eraisikutele kuuluvatest laenujääkidest on samuti koondunud Swedbank’i (46%) ning SEB Panka (26%). Eraisi­

Finantseerimisasutuste laenude turg oli 2013. aastal eriti

kute laenude turujaotus on läbi aegade olnud kõige stabiil­

volatiilne: ärimahtude suurenemise tõttu kasvasid Nordea

sem.

Bank Finland Plc Eesti filiaali ja SEB Panga turuosa vastavalt 13%-lt 29%-ni ja 1%-lt 13%-ni. Samas Swedbank’i turuosa langes 58%-lt 35%-ni. Siiski kuulus Swedbank’ile suurim turu­ osa finantseerimisasutuste laenude turul.

31

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Eraisikute laenude jaotus seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

Igapäevase tarbimisega seotud laenud

Õppelaenud 3% (3%) Tarbimislaenud 6% (6%)

Krediitkaardid 27% (28%)

Krediitkaardid 2% (2%)

Arvelduskrediit 5% (5%)

Muud laenud 4% (5%)

Eluasemelaenud 85% (84%)

Tarbimislaenud 68% (67%)

Eraisikutele väljastatud erinevate laenuliikide jaotus 2013.

Eraisikute laenuturg on väga kontsentreeritud, ligikaudu pool

aastal ei muutunud. Valdav osa eraisikutele väljastatud laenu­

turust kuulus 2013. aasta lõpu seisuga Swedbank’ile, ülejäänu

dest on eluasemelaenud, kokku 85% ehk 5,88 miljardit eurot.

jaotasid omavahel peamiselt SEB Pank, Danske Bank Eesti

Igapäevaste kulutustega seotud laenud (tarbimislaenud,

filiaal ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.

krediitkaartide kasutatud osa, arvelduskrediit) moodustavad kokku 0,6 miljardit eurot.

Turujaotus: eraisikute eluasemelaenud

Danske Bank 11% (11%)

Turujaotus: eraisikute õppelaenud

Nordea Bank Finland 1% (1%) SEB Pank 33% (33%)

Muud 2% (2%)

BIGBANK 10% (12%) Danske Bank 1% (1%) Muud 2% (2%) Nordea Bank Finland 2% (2%)

Nordea Bank Finland 16% (16%)

Swedbank 44% (44%)

SEB Pank 27% (27%)

Turujaotus: eraisikute arvelduskrediit

Danske Bank 1% (1%)

Swedbank 65% (65%)

Turujaotus: eraisikute krediitkaardid

Muud 1% (1%) Nordea Bank Finland 6% (6%)

LHV Pank 12% (10%)

Muud 3% (4%)

SEB Pank 13% (13%)

Turujaotus: eraisikute muud laenud DnB Pank 19% (17%) Danske Bank 15% (19%) Swedbank 24% (24%) Muud 12% (8%)

Nordea Bank Finland 5% (5%) SEB Pank 30% (30%)

Swedbank 72% (70%)

Danske Bank 6% (8%)

Danske Bank 7% (8%) Swedbank 43% (43%)

Turujaotus: eraisikute tarbimislaenud

SEB Pank 24% (24%) Swedbank 63% (61%)

SEB Pank 17% (19%)

Nordea Bank Finland 13% (13%)

32

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

9

Hoiustamine

24

a. Teenus Eesti pankades deponeeritud hoiuste maht kasvas 2013. aastal

Üldine turujaotus: Swedbank

44%

8% ehk 1 miljardi euro võrra, ulatudes 2013. aasta lõpuks 13,6

SEB Pank

20%

miljardi euroni. Nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid

Danske Bank Eesti filiaal

13%

sellest 9,0 miljardit eurot, tähtajalised ja säästuhoiused 4,5

Kliente:

2 782 764 kehtivat lepingut

miljardit eurot ning investeerimis- ja muud hoiused 0,1 mil­

Teenuse maht:

hoiuste kogumaht 13,6 mld EUR

jardit eurot. Seega vaid 1/3 hoiustest oli deponeeritud kindla tähtajaga ning 2013. aastal see suundumus süvenes veelgi: nõudmiseni ja üleööhoiuste osakaal suurenes 64%-lt 66%-ni

Hoiuste mahud (mln EUR)

hoiused

5 451

5 326

Suurima osa hoiustest moodustasid

31.12.2013

5 106

30.06.2013

äriühingute25

5 993

5 926

31.12.2012

35%-lt 33%-ni kõikidest hoiustest.

5 586

ning tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal vähenes vastavalt

osakaaluga 44% koguhoiustest ning kogumahuga 6 miljardit eurot. 78% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni- ja üleöö­

1 082

906

838

1 123

739

tuhoiused mahuga 1,3 miljardit eurot.

988

hoiused mahuga 4,7 miljardit eurot, 22% tähtajalised ja sääs­

Eraisikutele26 kuulus 40% hoiustest mahuga 5,5 miljardit eurot, millest nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid 3,2 miljardit eurot, tähtajalised ja säästuhoiused 2,2 miljardit

Valitsus

Finantseerimisasutused

Äriühingud

Eraisikud

eurot ning investeerimis- ja muud hoiused 0,1 miljardit eurot.

Finantseerimisasutuste27 hoiused ja valitsuse hoiused moo­ dustasid mõlemad 8% koguhoiustest kogumahuga 1,1 miljar­ dit eurot.

24 25 26 27

Andmed hoiuste kohta hõlmavad kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ning välisriikide Eesti filiaalides deponeeritud summasid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides avatud hoiuseid.

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud, muud äriühingud.

Eraisikud, mittetulundusühingud.

Kindlustusseltsid ja pensionifondid, muud finantseerimisasutused.

33

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

b. Teenusepakkujad Eesti hoiuseturg püsis 2013. aastal suhteliselt stabiilsena ning

Turujaotus: hoiused seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012)

oli endiselt põhiosas jaotunud nelja suurima panga vahel.

Suurim turuosa kuulus 2013. aasta lõpu seisuga Swedbank’ile (44% hoiuste kogu turust), kusjuures mahu poolest hoidis Swedbank

liidripositsiooni

enamike

kliendikategooriate

UniCredit Bank 0% (1%) Tallinna Äripank 1% (1%) Versobank 1% (0%) Citadele banka 1% (1%)

Swedbank 44% (45%)

DnB Pank 2% (2%)

­lõikes.

SEB Pangale kuulus 20% hoiuste turust, Danske Bank Eesti filiaalile 13% ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile 10% turust.

Valitsuse hoiuste osas toimusid 2013. aastal suured muutused.

Eesti Krediidipank 1% (2%) BIGBANK 1% (2%) Svenska Handelsbanken 1% (0%)

Danske Bank 13% (13%) LHV Eesti 3% (2%) Nordea Bank Finland 10% (10%)

SEB Pank 20% (21%)

Pohjola Bank 2% (0%)

Pohjola Bank plc Eesti filiaali deponeeritud summad viisid tema turuosa 0%-lt 19%-ni. Oluliselt kasvas ka DNB Panga turuosa: 3%-lt 10%-ni. Kuigi suurim osa valitsuse hoiustest kuulus endiselt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, vähe­

Turujaotus: valitsuse hoiused

nes tema turuosa 37%-lt 26%-ni. Swedbank’i turuosa oli 21% ning Danske Bank Eesti filiaali turuosa samuti vähenes 25%-lt 15%-ni.

Swedbank 21% (21%)

DnB Pank 10% (3%)

Danske Bank 15% (25%)

Finantseerimisasutuste hoiuste osas olid muudatused väik­ semad. Vaatamata mahulisele kasvule vähenes SEB Panga

SEB Pank 9% (13%)

Muud 1% (1%)

turuosa 21%-lt 18%-ni. Samas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja LHV Eesti turuosad kasvasid vastavalt 8%-lt 10%-ni ja 1%-lt 3%-ni. Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbankile

Nordea Bank Finland 26% (37%)

Pohjola Bank 19% (0%)

(44%).

Turujaotus: finantseerimisastutuste hoiused

BIGBANK 0% (1%) DnB Pank 2% (2%) Citadele banka 1% (1%)

Danske Bank 20% (20%) Muud 5% (2%) Nordea Bank Finland 10% (8%)

Swedbank 44% (45%)

SEB Pank 18% (21%)

34

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

Äriühingute hoiused kasvasid enim Versobank’is ning LHV

Nagu ka eelmistel aastatel oli eraisikute hoiuste turg endi­

Pangas, mis kajastus ka nende turuosade suurenemises.

selt stabiilne – turuosad kõikusid siin valdavalt ühe protsen­

Versobank’i turuosa kasvas 0%-lt 2%-ni ning LHV Panga turu­

dipunkti piirides. Üle poole eraisikute hoiusteturust kuulus

osa kasvas 2%-lt 3%-ni. Suurim turuosa kuulus siiski endiselt

Swedbank’ile (54%). SEB Panga turuosa oli 23%, Danske Bank

Swedbank’ile (39%).

Eesti filiaali turuosa 6% ja Nordea Bank Finland Eesti filiaali turuosa 6%.

Turujaotus: äriühingute hoiused seisuga 31.12.2013 (sulgudes 31.12.2012) Versopank 2% (0%)

Tallinna Äripank 2% (1%)

Citadele banka 1% (1%) DnB Pank 3% (3%) Eesti Krediidipank 1% (2%)

Turujaotus: eraisikute hoiused

Tallinna Äripank 1% (1%)

Citadele banka 1% (1%) Eesti Krediidipank 2% (2%) BIGBANK 4% (4%) Danske Bank 6% (7%)

Swedbank 39% (40%)

LHV Pank 3% (3%)

Danske Bank 17% (17%)

LHV Eesti 3% (2%) Svenska Handelsbanken 1% (1%)

Nordea Bank Finland 6% (6%)

Swedbank 54% (54%)

Nordea Bank 11% (11%) SEB Pank 20% (21%)

SEB Pank 23% (22%)

UniCredit Bank 0% (1%)

Investeerimishoiuseid pakkusid 2013. aastal 3 panka, kuid

Turujaotus: eraisikute investeerimishoiused

aasta lõpus Danske Bank Eesti filiaal sellist tüüpi hoiuste pak­

Danske Bank 0% (4%)

kumise lõpetas. Seega jäid investeerimishoiuste turgu oma­ vahel jagama SEB Pank ja Swedbank. Eraisikute poolt avatud investeerimishoiuste maht ulatus 2013. aasta lõpu seisuga 92 miljoni euroni (31.12.2012: 83 miljonit eurot). Suurim turuosa eraisikute lõikes kuulus siin SEB Pangale (51%). Swedbank’ile

Swedbank 49% (35%)

kuulus 49% eraisikute investeerimishoiuste mahust.

SEB Pank 51% (61%)

35

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2013

c. Teenuse tarbijad

2 033 000 lepingut

tähtajalised ja säästuhoiused kokku sh eraisikud sh eraisikud nõudmiseni

3 275

3 247

457 000 lepingut

investeerimis- ja muud hoiused kokku

Eraisikute

467 000 lepingut

1 555

2 285 000 lepingut 1 509

sh eraisikud

31.12.2013

1 369

nõudmiseni ja üleööhoiused kokku

30.06.2013

3 448

Kehtivate hoiuselepingute arv 28 seisuga 31. detsember 2013:

31.12.2012

4 800

arv 10 000 võrra ning muude hoiuste arv suurenes 2 000 võrra.

Eraisikute hoiuse keskmine maht (EUR)

4 887

arv kasvas 44 000 hoiuse võrra, tähtajaliste ja säästuhoiuste

5 077

2013. aastal hoiuste arv kasvas. Nõudmisteni ja üleööhoiuste

31 000 lepingut 30 000 lepingut

ja

üleööhoiuste

keskmine

Nõudmiseni ja üleööhoiused

Tähtajalised ja säästuhoiused

Muud hoiused

suu­

rus oli 2013.aasta lõpu seisuga 1 555 eurot (2012. aasta lõpus 1 369 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste suurus oli 4 800 eurot (5 077 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste suurus oli 3 275 eurot (3 448 eurot).

28

Arvesse on võetud vaid hoiused rahaliste jääkidega. Erinevalt eelmistest finantsturu ülevaadetest on hoiuselepingute arvu saamiseks nii seisuga 31.12.2013 kui ka varasemate perioodide kohta kasutatud Eesti Panga Presidendi 25.mai 2012.a. määruse nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisa 2 „Ressursside jääkide aruanne“.

36