Eesti finantsteenuste turg seisuga 31. dets 2015

EESTI FINANTSTEENUSTE TURG SEISUGA

31.12.2015

Ülevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevõtete Eestis osutatud teenused.

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Sisukord

1. Finantsturu 체ldine areng.......................................................................................................................................................................... 3 2. Eraisikutest klientide jaotus teenuste kaupa.......................................................................................................................................... 5 3. Elukindlustus............................................................................................................................................................................................. 6 3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid........................................................................................................................... 10 4. Kahjukindlustus....................................................................................................................................................................................... 12 4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid...................................................................................................................... 14 5. Investeerimis- ja pensionifondid............................................................................................................................................................ 18 6. Kogumispensioni II samba v채ljamaksed................................................................................................................................................ 22 7. Portfellivalitsemise teenus...................................................................................................................................................................... 23 8. Makseteenused....................................................................................................................................................................................... 27 9. Laenud..................................................................................................................................................................................................... 28 10. Hoiustamine............................................................................................................................................................................................ 32

2

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

1.

Finantsturu üldine areng

2014. aastaga võrreldes kasvas klientide hoiuste koondmaht

Kokkuvõttes vähenes 2015. aastal säästmisele ja investeeri­

2015. aastal 4% ehk 657 miljoni euro võrra, kusjuures kasv

misele suunatud finantsteenustesse – sh IRE tooted, inves-

toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 1,4 miljardit

teerimisfondid, pensionifondid, individuaalportfellid, muud

eurot). Tähtajaliste hoiuste maht aga vähenes, 0,7 miljardi

finantsinstrumendid, t ähtajalised j a s äästuhoiused n ing

euro võrra. Klientide hoiuste koondmaht oli 2015. aasta lõpus

investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht

kokku 15,5 miljardit eurot.

4%, aasta lõpuks 9,695 miljardi euroni (2014. aasta lõpus oli 10,127 miljardit eurot4 ). Arvelduskontodel hoitavate vahen­

Pankade

laenuportfellide1

ehk 0,8 miljardi euro

koondmaht kasvas 2015. aastal 5%

võrra2.

dite maht kasvas aga aastaga 13%, detsembri lõpuks 12 mil-

2015. aasta lõpu seisuga oli pan-

jardi euroni.

kade koondlaenuportfelli suuruseks 16,3 miljardit eurot.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 2015. aastal Investeerimisteenuste valdkonna areng oli erisuunaline.

3%, 83 miljoni euroni. Laekunud kindlustusmaksete maht

Pensionifondide koondvarade maht kasvas aastaga 18%,

kahjukindlustuses kasvas 7%, 280 miljoni euroni.

teiste Eestis registreeritud investeerimisfondide (v.a pensionifondide) oma 6%. Investeeringud välisfondidesse3 vähenesid

Eesti

aga 2015. aastal 29%, investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE)

teenuste maht, sealhulgas andmed Eesti residentidest era-

lepingute alusel laekunud kindlustusmaksete maht 4% ja

isikute kohta, on toodud 2015. aasta lõpu seisuga alljärgnevas

individuaalportfellide koondmaht 38%.

tabelis:

finantsasutuste

osutatud

investeerimis-

ja

panga-

sh Eesti residentidest eraisikud Teenus Investeerimisfondide maht

Kokku, mln eurot

mln eurot

osakaal koguteenuses

604

–

–

2 740

2 740

100%

Eestis pakutavate välisfondide maht

527

105

20%

IRE eraldiste maht

232

232

100%

Individuaalportfellide maht

628

89

14%

Laenude maht

16 313

7 265

45%

Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht

12 036

3 976

33%

Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht

3 387

1 717

51%

112

80

71%

1 465

306

21%

Pensionifondide maht

Investeerimis- ja muude hoiuste maht Muude finantsinstrumentide maht

1 2 3 4

Andmed laenude kohta sisaldavad Eestis krediidiasutuste väljastatud laene.

Krediidiasutuste väljastatud laenude kogujääk kasvas tegelikult 8%, ent see sisaldas ühe turuosalise laenu kontserni sees (u 0,4 miljardit eurot).

Et vältida mitmekordset andmete näitamist on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest arvestatud maha Eesti kindlustusasutuste ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.

Erinevalt eelmistest ülevaadetest on nüüd finantsvarade hulka lisatud ka Eesti krediidiasutuste väärtpaberikontodel hoitavad väärtpaberid.

3

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Kuna finantsvarade maht5 2015. aastal endiselt kasvas, olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurot)

nende kohustused. Eesti residentidest eraisikute finants-

muud finantsinstrumendid individuaalportfellid pensionifondid investeerimisfondid IRE eraldiste maht investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised- ja säästuhoiused nõudmiseni ja üleööhoiused

varade maht oli 2015. aasta lõpus 9,2 miljardit eurot, aga finantskohustuste jääk 7,3 miljardit eurot. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarade maht kasvas seega aastaga 1,3 miljardilt eurolt 1,9 miljardi euroni.

Võttes arvesse rahvaarvu6 oli Eesti residendist eraisiku varade

laenud neto finantsvarad

maht 2015. aasta lõpus keskmiselt 6997 eurot, laenude maht 5538 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvarade maht oli seega 1459 eurot (2014. aasta lõpus 1014 eurot).

8000 6000 4000 2000 0 -2000 -4000 -6000 -8000 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015

Eesti residentidest eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurot) varad kohustused neto finantsvarad 6000 4000 2000 10

0 -2000

-1166

452

1014

1459

-756

-4000 -6000 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015

5 6

Finantsvarade alla on siin arvestatud kõik Eesti residentidest eraisikutele kuuluvad investeerimis- ja säästutooted (v.a EVK-kontodel hoitavad väärtpaberid).

Erinevalt eelmistest ülevaadetest on nüüd finantsvarade hulka lisatud ka Eesti krediidiasutuste väärtpaberikontodel hoitavad väärtpaberid.

Rahvaarv on võetud Statistikameti andmetest.

4

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

2.

Eraisikutest klientide jaotus toodete kaupa 7

Lepingute arvu järgi kasutatakse Eestis finantsteenustest

del eraisikutel on mitu arvelduskontot).

31.12.2014 2 049 000

2015. aasta lõpu seisuga 1,919 miljonit arvelduskontot 8 (palju-

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste kaupa

31.12.2015

Populaarsuselt teine finantstoode on eraisikute seas pensioni­

1 919 000

enim nõudmiseni hoiust (arvelduskonto). Eraisikutele kuulus

8 9

449 000

480 000

tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused

laenud

IRE lepingute oma 51 tuhandelt 53 tuhandeni.

7

680 000

661 000

766 000 53 000

51 000

renes lepingute arv 356 tuhandelt 394 tuhandeni, sealhulgas

nõudmiseni ja üleööhoiused

vähenes 480 tuhandelt 449 tuhandeni. Elukindlustuses suu-

pensionifondid

Tähtajaliste, säästu- ja investeerimishoiuste lepingute arv

elukindlustus

661 tuhandelt 680 tuhandeni.

sh IRE

394 000

356 000

2015. aastal kasvas eraisikutega sõlmitud laenulepingute9 arv

770 000

fondid. Pensionifondidega lepingu sõlminud isikute arv kasvas aastaga 766 tuhandelt 770 tuhandeni.

Kliendi all on siin ja edaspidi mõeldud ühe lepingu omanikku.

Arvesse on võetud krediidiasutustes avatud arvelduskontod, mille rahaline jääk oli positiivne.

Arvesse on võetud vaid krediidiasutuste väljastatud laenud. Siin ei ole arvestatud asjaoluga, et mõni isik võib olla sõlminud mitu laenulepingut.

5

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

3.

Elukindlustus

a. Teenus 2015. aastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustus­

Üldine turujaotus:

makseid 83,3 miljonit eurot10 (2014. aastal 80,8 miljonit eurot). Kindlustusmaksete maht kasvas aastaga 3,2%.

Suurim osa kindlustusmaksete kasvust tuli annuiteedi ja surma­ juhtumikindlustuse maksetest. Annuiteedi kindlustusmaksete maht kasvas aastaga 16 miljonilt eurolt 19 miljoni

Swedbank Life Insurance SE

41%

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus

25%

Compensa Life Vienna Insurance Group SE Kliente:

19%

394 066 kehtivat lepingut

Teenuse maht: 2015. a laekus kindlustusmakseid kokku 83,3 mln eurot

euroni ning surmajuhtumikindlustuse maksete maht 10 miljonilt eurolt 12 miljoni euroni. IRE maksete maht vähenes aga 34 miljonilt eurolt 32 miljoni euroni ja kapitalikogumiskindlustuse oma 17 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni.

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurot) 2014

Suurima mahuga elukindlustustoode oli endiselt IRE, mis

2015

moodustas 2015. aastal 39% kõigist toodetest (2014. aastal

34

32

42%). Mahult teiseks elukindlustusliigiks on tõusnud annuiteet osatähtsusega 23% (2014. aastal 20%). Annuiteedi maksed on kasvanud peamiselt II samba pensionilepingute mahu kasvu tõttu11. Kapitalikogumiskindlustuse osatähtsus oli 19%

17 16

16

19 10

(2014. aastal 21%).

12 4

10 11

4

lisakindlustused

0

sünni- ja abiellukindlustus

surmajuhtumikindlustus

annuiteet

IRE

kapitalikogumiskindlustus

0

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

Täpsemad andmed kogumispensioni II samba väljamaksete kohta on olemas 6. peatükis.

6

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

2015. aastal kasvas elukindlustuslepingute arv 11% ehk roh­

Eestis sõlmitud jõusolevate elukindlustuslepingute arv (tk)

kem kui 38 tuhande lepingu võrra. Detsembri lõpu seisuga oli 143 713

2014

94 717

põhi­lepingut13 (2014. aasta lõpus 355 884 lepingut, sealhulgas

74

139

surmajuhtumikindlustus

annuiteet

lustus endiselt kõige müüduim elukindlustuse põhiliik. Lisakindlustuse lepinguid oli aasta lõpu seisuga sõlmitud 168 903

kapitalikogumiskindlustus

arvu poolest 2015. aasta lõpu seisuga surmajuhtumikind­

IRE

gult 109 070-ni ehk 14 353 lepingu võrra. Seega oli lepingute

sünni- ja abiellukindlustus

14 793

53 212

arv surmajuhtumikindlustuses kasvas aastaga 94 717-lt lepin-

12 159

kindlustuse ja lisakindlustuste14 toel. Jõusolevate lepingute

50 739

51 783

Elukindlustuslepingute arv kasvas peamiselt surmajuhtumi-

41 568

212 171 põhilepingut).

105 755

2015

elukindlustuslepingut, sealhulgas 225 163 elukindlustuse

lisakindlustused

Eestis tegutsevate elukindlustusseltsidega sõlmitud 394 06612

166 959

b. Tarbijad

(2014. aasta lõpus oli 143 713 lepingut).

Nii nagu eelnevatel aastatel kahanes kapitalikogumiskindlustuses jõusolevate lepingute arv ka 2015. aastal, 4175 lepingu võrra. 2015. aasta lõpu seisuga oli jõus 47 608 lepingut. Viie aastaga on kapitalikogumiskindlustuse jõusolevate lepingute arvu osakaal vähenenud 25%-lt 12%-ni.

Keskmine lepingusse aastaga sissemakstud kindlustusmaksete summa (eurot) 1243

2014

1111

2015

IRE jõusolevate lepingute arv suurenes 2473 lepingu võrra.

2015. aasta lõpu seisuga oli jõus 53 212 IRE lepingut. Jõus-

661

olevate annuiteetlepingute arv suurenes 406 lepingu võrra:

108 112

Lepingu keskmine maht muutus kõige rohkem annuiteedi ja

55 37

27 26

lisakindlustused

322 329

sünni- ja abiellukindlustus

14 793 lepingult 15 199 lepinguni.

607

annuiteet

surmajuhtumikindlustus

Annuiteedi keskmine sissemakse summa suurenes 2014. aas-

IRE

summa aasta jooksul märkimisväärselt ei muutunud.

kapitalikogumiskindlustus

IRE puhul. Teistes kindlustusliikides keskmine sissemaksete

taga võrreldes 1111 eurolt 1243 euroni. Keskmine IRE lepingusse tehtud sissemakse summa vähenes aastaga 661 eurolt 607 euroni.

12 13 14

Arv sisaldab nii elukindlustuslepinguid kui ka lisakindlustuslepinguid.

Andmed sisaldavad ainult Eestis sõlmitud elukindlustuslepinguid.

Lisakindlustused on täiendavad riskikaitsed, mida on kindlustusvõtjal võimalik võtta lisaks elukindlustuse põhilepingu juurde.

7

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

c. Teenusepakkujad

Elukindlustusseltside turuosad 015. a laekunud

Kindlustusmaksete põhjal laekus kolmele suurimale elukind-

kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2014. a)

lustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, AS SEB Elu- ja P ensionik indlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – 2015. aastal 85% kindlustusmaksetest (2014. aastal 79% kindlustusmaksetest).

2015. aastal vähenes Mandatum Life Insurance Baltic SE

Mandatum Life Insurance Baltic SE 7% (13%)

Swedbank Life Insurance SE 41% (38%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 8% (8%)

kogutud kindlustusmaksete maht (–42%), mille tulemusena kahanes tema turuosa 13%-lt 7%-ni. Kindlustusmaksete maht vähenes IRE maksete tõttu. Swedbank Life Insurance SE suurendas oma turuosa 38%-lt 41%-ni ning seda peamiselt IRE

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 19% (18%)

ja surmajuhtumikindlustuse toel. AS SEB Elu- ja Pensionikind-

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 25% (23%)

lustuse ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosad suurenesid, vastavalt 23%-lt 25%-ni ja 18%-lt 19%-ni.

IRE puhul on vähenenud kindlustusmaksete laekumine Man-

Kapitalikogumiskindlustuse puhul vähenes 2015. aastal laeku-

datum Life Insurance Baltic SE-s (–49%), mille tulemusena

nud kindlustusmaksete maht kõikides elukindlustusseltsides.

kahanes tema turuosa 26%-lt 14%-ni. Teistes elukindlustus-

Turujaotust see siiski ei muutnud. Eesti suurim kapitalikogu-

seltsides kindlustusmaksete laekumine IRE lepingutest aga

miskindlustuse teenuse pakkuja oli 2015. aasta lõpu seisuga

suurenes. Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbank Life Insu-

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus turuosaga 47%.

rance SE-le ning see kasvas 2015. aastal 51%-lt 60%-ni.

Turujaotus: IRE 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 14% (26%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 7% (6%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 19% (17%)

Swedbank Life Insurance SE 60% (51%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%) Compensa Life Vienna Mandatum Life Insurance Baltic SE Insurance Group SE 5% (6%) 5% (5%)

Swedbank Life Insurance SE 32% (32%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 47% (46%)

Turujaotus: annuiteet 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: surmajuhtumikindlustus 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 13% (8%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 67% (73%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 20% (19%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 62% (61%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 3% (3%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 4% (4%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 27% (28%)

8

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015 Turujaotus: IRE 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: kapitalikogumiskindlustus 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 7% (6%) Mandatum Life annuiteedi maksete 2015. aastal suurenes laekumine kõikides SEB Elu- ja Insurance Baltic SE elukindlustusseltsides.

Enim aga kasvas see AS-is SEB Elu- ja Pensionikindlustus 14% (26%) 19% (17%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%) Surmajuhtumikindlustuses turuosad suhteliselt Life Vienna Mandatum Life Insurance Baltic SE muutusid Compensa Insurance Group SE 5% (6%) vähe. Suurima osa turust kattis Swedbank 5% Life Insurance SE (5%)

Pensionikindlustus, 72%. See suurendas AS SEB Elu- ja Pensio-

62%-ga, kellele järgnes AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus

nikindlustuse turuosa 8%-lt 1 ­3%-ni. Eesti suurimaks annui-

27%-ga.

teedi teenuse pakkujaks oli endiselt Compensa Life Vienna Insurance Group SE, kellele kuulus detsembri Swedbanklõpu seisuga Life Insurance 67% turust. ERGO Life Insurance SE Eesti filiaali SEturuosa oli 60% (51%)

20%.

Swedbank Life Insurance SE 32% (32%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 47% (46%)

Turujaotus: annuiteet 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: surmajuhtumikindlustus 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 13% (8%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 67% (73%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 20% (19%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 4% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 62% (61%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 3% (3%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 4% (4%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 27% (28%)

9

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

3.1.

Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

a. Teenus Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahenda-

Üldine turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

sid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukindlustuse

OÜ Marks ja Partnerid

valdkonnas 2015. aastal kindlustusmakseid kogusummas 491 tuhat eurot. Aastaga suurenes vahendatud kindlustusmaksete maht 14%. IRE-lepingute kindlustusmaksete maht aastaga vähenes, kuid annuiteedi ning õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse maksete oma suurenes.

57%

Kliente:

Kindlustusmaaklerid

18%

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ

10%

662 vahendatud lepingut

Teenuse maht: 2015. a vahendati kindlustusmakseid 491 tuhande euro eest

2015. aastal vahendati peamiselt õnnetusjuhtumite ja haigus­ kindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elukindlustus­ lepinguid: kindlustusmaksete maht maaklerite kaudu oli vas-

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse

tavalt 250 tuhat eurot ja 198 tuhat eurot. Nagu ka varasematel

liikide kaupa (tuh eurot)

perioodidel moodustas suurima osa muudest elukindlustuslepingutest

riskielukindlustus.

IRE-lepingute

250

2014

kindlu stu s-

2015

206

maksete maht oli 4 tuhat eurot ning annuiteedi kindlustus-

188

198

maksete maht 39 tuhat eurot. suurel

määral

guid, need moodustavad 51% kindlustusmaksetest (2014. aas-

39

30 4

IRE

tal 54%) ja 48% lepingute arvust (2014. aastal samuti 48%).

8

b. Tarbijad 2015. aastal sõlmiti Eestis tegutsevate kindlustusmaaklerite

muud liigid

vahendavad

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

elukindlustusmaaklerid

Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepin-

annuiteet

Eesti

vahendusel 662 elukindlustuse lepingut (2014. aastal 602 lepingut).

Keskmine lepingusse aastaga sissemakstud kindlustusmaksete summa

Maaklerite vahendusel sõlmitud uute kehtivate elukindlus-

(eurot)

tuslepingute arv jagunes 2015. aastal järgmiselt (sulgudes

9708

2014

2014. aastal sõlmitud lepingute arv):

2015 7616

IRE – 2 lepingut (4), annuiteet – 4 lepingut (4), õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus – 330 lepingut (289), 2069

1894

mitud õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse lepingutesse maksti keskmiselt sisse 758 eurot ning muudesse elukindlus-

758

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

mahuga 2069 eurot. Kindlustusmaaklerite vahendusel sõl-

annuiteet

Maaklerite vahendusel sõlmitud lepingu keskmine maht oli annuiteedi puhul 9708 eurot. Sellele järgnes IRE keskmise

IRE

711

616

609

muud liigid

muud liigid – 326 lepingut (305).

tuse lepingutesse keskmiselt 609 eurot.

10

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

c. Teenusepakkujad Elukindlustuslepinguid vahendasid 2015. aastal 12 kindlustusmaaklerit (2014. aastal 9 kindlustusmaaklerit), neist suurima

Kindlustusmaaklerite turuosad elukindlustuse maksete järgi 2015. a (sulgudes 2014. a)

turuosaga oli endiselt KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ (53%), millele järgnes OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid (17%). Kominsur Kindlustusmaakler OÜ sõlmis 9% kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud elukindlustuslepingutest, CHB Kindlustusmaakler OÜ 7% vahendatud elukindlustus­ lepingutest. Vagner Kindlustusmaakler AS ja UADBB Aon

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (11%) Vanger Kindlustusmaakler 4% (8%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ 53% (48%)

muud 6% (12%) CHB Kindlustusmaakler 7% (0%)

Baltic Eesti filiaal sõlmisid mõlemad 4% vahendatud elukindlustuslepingutest.

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 9% (8%)

OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 17% (13%)

11

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

4.

Kahjukindlustus

15

a. Teenus

Üldine turujaotus:

2015. aastal laekus Eestis tegevusloa alusel tegutsevatele kahjuk indlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele k indlustusmakseid k okku 2 80 m iljonit e urot (2014. aastal 262 miljonit eurot), sealhulgas välismaiste

Kliente:

kindlustusseltside Eesti filiaalidele 63 miljonit eurot e hk 23%

IF P&C Insurance AS

27%

ERGO Insurance SE

17%

Swedbank P&C Insurance AS

15%

info puudub

Teenuse maht: 2015. a laekunud kindlustusmaksed

kõikidest kogutud kindlustusmaksetest (2014. aastal 64 mil-

280 mln eurot

jonit eurot ehk 24% kõikidest kogutud kindlustusmaksetest).

Kahjukindlustusseltside kogutud kindlustusmaksetest koguti 111

miljonit

eurot

ehk

40%

kõigist

maksetest

kindlus-

tusmaaklerite vahendusel.

2015. aastal maksti hüvitistena välja 163 miljonit eurot (2014. aastal 150 miljonit eurot). Väljamakstud hüvitised kas­ vasid kõige enam maismaasõidukite kindlustuses (57 miljonilt

2015. aastal kasvasid kindlustusmaksed kõikides kahjukind-

eurolt 64 miljoni euroni) ning liikluskindlustuses (46 miljonilt

lustuse liikides. Kindlustusmaksete maht suurenes enim vara-

eurolt 49 miljoni euroni). Hüvitiste maht vähenes vaid vara-

kindlustuses, 6 miljoni euro võrra.

kindlustuses, kus hüvitissummad vähenesid 33 miljonilt eurolt 32 miljoni euroni.

Suurimaks kindlustusliigiks jäi endiselt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus kindlustusmaksete mahuga 96 miljonit eurot. Järgnesid varakindlustus ning liikluskindlustus, maksete mahuga vastavalt 74 miljonit eurot ja 71 miljonit eurot.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurot)

93

67

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurot) 64

2014

96

2015 74

71

2014

57 46

2015

49

68 33 32

15

11 4

1

2

rahalise kaotuse kindlustus

3

tsiviilvastutuskindlustus

1

sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

1

1

muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

maismaasõidukite kindlustus

õnnetusjuhtumite kindlustus

1

liikluskindlustus

rahalise kaotuse kindlustus

sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

2 2

varakindlustus

muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

maismaasõidukite kindlustus

õnnetusjuhtumite kindlustus

liikluskindlustus

3 3

6 7

tsiviilvastutuskindlustus

9 8 9

varakindlustus

17 19

Andmed kahjukindlustuse kohta hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid.

Andmed ei sisalda Eesti kindlustusseltside välisriikide filiaalides sõlmitud kindlustuslepinguid.

12

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Kahjukindlustusseltside turuosad 2015. a laekunud kindlustusmaksete järgi

Turujaotus: liikluskindlustus 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 2014. a)

(sulgudes 31.12.2014)

Swedbank P&C Insurance 15% (15%)

BTA 5% (9%)

Seesam Insurance 10% (10%)

Gjensidige 3% (4%) Lietuvos draudimas 14% (0%)

Lietuvos draudimas 13% (0%)

Salva Kindlustus 7% (6%) muud 1% (1%) Inges Kindlustus 1% (1%)

ERGO Insurance 22% (19%)

Gjensidige 7% (7%) Swedbank P&C Insurance 7% (7%)

UAB DK PZU 0% (14%)

BTA 5% (6%)

Seesam Insurance 8% (7%) IF P&C Insurance 27% (25%)

IF P&C Insurance 27% (26%)

ERGO Insurance 17% (16%)

UAB DK PZU 0% (15%)

b. Teenusepakkujad Suurim

muudatus

Salva Kindlustus 9% (8%) Inges Kindlustus 2% (4%)

kindlustusandjate

Turujaotus: maismaasõidukite kindlustus 31.12.2015 seisuga

turujaotuses

oli

(sulgudes 31.12.2014)

2015. aastal seotud sellega, et Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfelli mullu ülevõtnud UAB DK „PZU Lie­ tuva“ Eesti filiaali ja AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali port­ fellid ühendati, mille tulemusena haaras AB Lietuvos draudi­ mas Eesti filiaal arvestatava osa Eesti kahjukindlustusturust.

ERGO Insurance 15% (15%)

BTA 7% (6%)

UAB DK PZU Lietuva 0% (18%)

Lietuvos draudimas 17% (0%)

IF P&C Insurance 25% (23%)

Gjensidige 2% (3%)

2015. aasta lõpu seisuga oli kahjukindlustajate turul suurima turuosaga IF P&C Insurance AS (27%). ERGO Insurance SE-le kuulus 17% turust, Swedbank P&C Insurance AS-ile 15% ja

Swedbank P&C Insurance 19% (19%)

Salva Kindlustus 4% (4%) Seesam Insurance 11% (12%)

AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalile 14%.

Välismaiste kindlustusandjate filiaalide turuosa oli kokku 23%.

Turujaotus: varakindlustus 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Suurim turuosa liiklus-, maismaasõidukite- ja varakindlustuses kuulus endiselt If P&C Insurance AS-ile – vastavalt 27%, 25% ja 30%. Talle järgnes liikluskindlustuses ERGO Insurance SE turuosaga 22% ning maismaasõidukite- ja varakindlustuses Swedbank P&C Insurance AS turuosaga vastavalt 19% ja 18%.

Gjensidige 3% (2%) Lietuvos draudimas 15% (0%)

kindlustuses 17% ja varakindlustuses 15%.

UAB DK PZU Lietuva 0% (16%) Seesam Insurance 12% (12%)

BTA 3% (3%)

2015. aastal turule sisenenud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali turuosa oli liikluskindlustuses 13%, maismaasõidukite

Swedbank P&C Insurance 18% (17%)

ERGO Insurance 12% (13%)

Salva Kindlustus 7% (6%)

IF P&C Insurance 30% (31%)

13

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

4.1.

Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

a. Teenus

Üldine turujaotus:

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid kahjukindlustuse valdkonnas 2015. aastal kindlustuslepinguid kindlustusmak­ sete kogusummas 139 miljonit eurot16. (2014. aastal 135 miljonit eurot).

IIZI Kindlustusmaakler Aktsiaselts

24%

Marsh Kindlustusmaakler AS

13%

AS Vandeni Kindlustusmaaklerid Kliente:

7%

778 603 vahendatud lepingut

Teenuse maht: 2015. a laekus kindlustusmakseid 139 mln euro ulatuses

Sama moodi nagu kahjukindlustusseltsidele laekunud kindlustusmaksete põhjal oli 2015. aastal vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurimaks vahendatud kindlustusliigiks

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed

maismaasõidukite kindlustus (vahendatud kindlustusmaksete

kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurot)

maht 46 miljonit eurot). Erinevalt kahjukindlustusseltsidest

2015 34 36 27 26

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kindlus13

2015. aastal jagunesid Eesti maaklerite kaudu vahendatud

transporditavate kaupade kindlustusele (15 miljonit eurot), rahalise kaotuse kindlustusele (5 miljonit eurot) ja varakind-

1 1

rahalise kaotuse kindlustus

varakindlustus

muude sõidukite kindlustus ja transporditavate kaupade kindlustus

kindlustusseltside lepingutest kuulus muude sõidukite ja

5 5

1 1

maismaasõidukite kindlustus

kindlustusandjate kindlustusmaksed. Suurim osa välisriikide

õnnetusjuhtumite kindlustus

tusmaksed ja 28 miljonit eurot ehk 20% olid välisriikide

liikluskindlustus

kindlustusmaksetest olid Eesti kindlustusseltside kindlus-

5 5

3 3

tsiviilvastutuskindlustus

kindlustusmaksed järgmiselt: 111 miljonit eurot ehk 80%

16

muud

tusseltside kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid.

sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a liikluskindlustus)

siis varakindlustus (26 miljonit eurot).

2014

46 46

järgnes aga sellele liikluskindlustus (36 miljonit eurot) ja alles

lustusele (ka 5 miljonit eurot).

16

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendati Eestis ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2015. aastal 8 miljonit eurot. Käesolev ülevaade neid ei käsitle.

14

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Kahjukindlustusseltside

ja

kindlustusmaaklerite

andmete

b. Teenusepakkujad

võrdlusest nähtub, et 2015. aastal kasutati suuremal määral

Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2015. aastal 41 kind-

välismaiseid kindlustusandjaid muude sõidukite (õhu- ja vee-

lustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustus-

sõidukite) ja transporditavate kaupade kindlustuse puhul, kus

maakler AS17 (31%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler

välismaiste kindlustusseltside vahendatud kindlustusmaksete

AS (13%) ning AS Vandeni Kindlustusmaaklerid (7%). Teiste

maht oli rohkem kui viis korda suurem kui Eesti kindlustus-

kahjuk

andjate oma (vt allolevat joonist).

turu-jaotus eriti ei muutunud.

Maaklerite kaudu laekunud maksete suhe Eesti kahjukindlustusseltside

Kindlustusmaaklerite turuosad kahjukindlustuse maksete järgi 2015. a

maksetesse (%)

(sulgudes 2014. a) 77% 87%

rahalise kaotuse kindlustus

sõiduki valdaja vastutuskindlustus (v.a LK) varakindlustus

2014

liikluskindlustus

17

kindlustusmaaklerite

KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%)

513% 422% 48% 49%

Vandeni Kindlustusmaaklerid 7% (7%)

15% 16% 50% 51%

Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%) DnB Kindlustusmaakler 3% (3%) Vagner Kindlustusmaakler 3% (4%) Kominsur Kindlustusmaakler 4% (3%) CHB Kindlustusmaakler 5% (5%)

36% 40%

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

muud 24% (25%)

58% 57%

maismaasõidukite kindlustus

tegelevate

2015

57% 71%

tsiviilvastutuskindlustus

indlustusega

IIZI Kindlustusmaakler 31% (30%)

Marsh Kindlustusmaakler 13% (13%)

Koondab IIZI Kindlustusmaakler AS-i ja Insurance broker services OÜ andmeid.

15

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Liikluskindlustuses omas suurimat, 52%-suurust turuosa IIZI

Varakindlustuses omas suurimat turuosa Marsh Kindlustus-

Kindlustusmaakler AS, talle järgnesid KindlustusEst Kindlus-

maakler AS (30%). Talle järgnesid IIZI Kindlustusmaakler AS

tusmaakler OÜ turuosaga 10% ja CHB Kindlustusmaakler OÜ

turuosaga 15% ja CHB Kindlustusmaakler OÜ turuosaga 10%.

turuosaga 4%.

Reisikindlustuses, mis on näidatud õnnetusjuhtumite ja Maismaasõidukite kindlustuses oli suurim turuosa 2015.

haiguskindlustuse all, omas suurimat turuosa IIZI Kindlustus-

aasta lõpus IIZI Kindlustusmaakler AS-il (40%), talle järgnesid

maakler AS (38%). Talle järgnesid KindlustusEst Kindlustus-

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ turuosaga 8% ja OÜ DnB

maakler turuosaga 12% ja Optimal Kindlustusmaakler OÜ

Kindlustus­maakler turuosaga 7%.

turuosaga 6%.

Kindlustusmaaklerite turuosad liikluskindlustuses

Kindlusmaaklerite turuosad varakindlustuses

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%) muud 23% (25%)

muud 23% (22%)

Fort Kindlustusmaakler 4% (3%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (11%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

Vagner Kindlustusmaakler 4% (4%)

Vandeni Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (10%)

CHB Kindlustusmaakler 10% (8%) Marsh Kindlustusmaakler 30% (27%)

IIZI Kindlustusmaakler 52% (51%)

IIZI Kindlustusmaakler 15% (14%)

Kindlustusmaaklerite turuosad maismaasõidukite kindlustuses

Kindlustusmaaklerite turuosad reisikindlustuses

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

muud 27% (29%)

muud 22% (25%) Vagner Kindlustusmaakler 4% (5%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (5%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (5%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (5%)

ABC Kindlustusmaaklerid 5% (5%)

Smart Kindlustusmaakler 5% (4%) DnB Kindlustusmaakler 7% (5%) IIZI Kindlustusmaakler 40% (40%)

Fort Kindlustusmaakler 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 38% (32%)

Vagner Kindlustusmaakler 5% (5%) Optimal Kindlustusmaakler 6% (6%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 12% (13%)

16

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Kindlustusvahendajate sektoris jaguneb valdav osa (~90%) turust nii vahendatud lepingute arvu kui ka saadud vahendustasude summade kaupa vähem kui poolte tegutsevate maaklerite vahel.

Suurimad kahjukindlustusmaaklerid 2015. aastal vahendatud

Suurimad kahjukindlustusmaaklerid 2015. aastal saadud

lepingute arvu kaupa

vahendustasu kaupa

Maakler

Turuosa 2015

2014

IIZI Kindlustusmaakler AS

58%

55%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

10%

Vagner Kindlustusmaakler AS

Maakler

Turuosa 2015

2014

IIZI Kindlustusmaakler AS

35%

34%

10%

Marsh Kindlustusmaakler AS

8%

7%

3%

3%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

8%

7%

CHB Kindlustusmaakler OÜ

3%

3%

CHB Kindlustusmaakler OÜ

6%

5%

Fort Kindlustusmaakler OÜ

3%

2%

AS Vandeni Kindlustusmaaklerid

5%

5%

Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ

2%

4%

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ

4%

4%

NB Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Vagner Kindlustusmaakler AS

4%

4%

OÜ DnB Kindlustusmaakler

2%

2%

Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ

4%

3%

BCP Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

OÜ DnB Kindlustusmaakler

3%

4%

OÜ ABC Kindlustusmaaklerid

2%

2%

OÜ ABC Kindlustusmaaklerid

3%

3%

Optimal Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

AS Smart Kindlustusmaakler

2%

2%

AS Smart Kindlustusmaakler

2%

2%

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

2%

6%

Fort Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Nendest andmetest ilmneb, et 90% vahendatud lepingutest

GrECo JLT Baltic GmbH Eesti filiaal

2%

2%

on s­ õlmitud 12 kindlustusmaakleri vahendusel 41-st.

Optimal Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Credo Kindlustusmaaklerid OÜ

2%

2%

Nendest andmetest ilmneb, et 90% saadud vahendustasude ­summast on kogunud 16 kindlustusmaaklerit 41-st.

17

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

5.

Investeerimis- ja pensionifondid

18

a. Teenus Investeerimisfondide,

sealhulgas

pensionifondide

varade

Üldine turujaotus:

maht kasvas 2015. aastal 450 miljoni euro võrra ehk 16% ning oli 2015. aasta lõpus 3,3 miljardit eurot19.

Fondisektori kasv toetus endiselt kohustuslikele pensionifondidele. 2015. aastal kasvas kohustuslike pensionifondide varade maht 408 miljoni euro võrra ehk 19%, ulatudes 2015. aasta

Swedbank Investeerimisfondid AS

39%

AS SEB Varahaldus

19%

AS LHV Varahaldus

17%

Osakuomanike koguarv:

782 666 kehtivat lepingut

Teenuse maht: fondide kogumaht 3,3 mld eurot

lõpuks 2,612 miljardi euroni. Vabatahtlike pensioni­ fondide varade maht suurenes 10 miljoni euro võrra, 118 miljonilt Fondide investeeringute turuväärtus (mln eurot)

2204

Aktsiafondide20 varade maht vähenes aastaga 9% ehk 31 miljoni euro võrra. Aktsiafondide maht oli 2015. aasta lõpus

2451 2612

eurolt 128 miljoni euroni.

31.12.2014 30.06.2015 31.12.2015

299 miljonit eurot.

Kinnisvarafondide varade maht kasvas 2015. aastal 144 miljo­ nilt eurolt 224 miljoni euroni ehk 55%. Varade mahu poolest

aktsiafondid

kohustuslikud vabatahtlikud kinnisvarafondid pensionipensionifondid fondid

29 30 30

191 224

võlakohustuste fondid

144

53 miljoni euroni ehk 24%.

118 128 128

330

fondide varade maht vähenes 2015. aastal 69 miljonilt eurolt

69 65 53

sionifondid ning lähenevad aktsiafondidele. Võlakohustuste

319 299

on kinnisvarafondid juba suuremad kui vabatahtlikud pen-

riskikapitali fondid

Fondisektori koondstruktuuris olid endiselt suurimaks fonditüübiks kohustuslikud pensionifondid osakaaluga 78%. Suuruselt teisel kohal olid endiselt aktsiafondid osakaaluga 9%.

Kolmandaks on tõusnud kinnisvarafondid osakaaluga 7%. Ülejäänud fondidele – võlakohustuste fondidele ja vabatahtlikele pensionifondidele – kuulus vastavalt 2 ja 4% fondide koguvarade mahust. Riskikapitali fondide osakaal oli 1%.

18 19 20

Andmed investeerimisfondide kohta hõlmavad kõiki Eestis registreeritud investeerimisfondide kliente, sealhulgas ka välisriikide kliente.

Kohalike aktsiafondide alla loetakse ka fondifondid ja segafondidid.

Kohalike aktsiafondide alla loetakse ka fondifondid ja segafondid.

18

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Fondide osakuomanike arv

tuslikest pensionifondidest, mille osakuomanike koguarv kasvas aastaga 4027 võrra, aasta lõpus 725 685-ni. Ka vaba-

31.12.2014

725 685

721 658

võrra, detsembri lõpus 782 666-ni. Peamine kasv tuli kohus­

712 624

b. Tarbijad 2015. aastal kasvas osakuomanike arv21 Eesti fondides 1657

30.06.2015 31.12.2015

tahtlike pensionifondide osakuomanike arv on aastaga kasvanud – 138 osakuomaniku võrra.

Teistes fondiliikides on aga osakuomanike arv kahanenud.

Enim vähenes osakuomanike arv aktsiafondides – 2280

2015. aastal ka seetõttu, et suure osakuomanike arvuga LHV

võlakohustuste fondid

kohustuslikud vabatahtlikud pensionifondid pensionifondid

294

157

44 429

44 396

11 892

12 508

14 172

aktsiafondid

396

väljumistendentsile vähenes aktsiafondide osaku-omanike arv

366

aasta lõpus 11 892-ni 2015. aasta lõpus. Lisaks üldisele

466

23 987-lt 2010.

492

arv kahanenud rohkem kui kaks korda:

44 291

võrra. Viimase viie aastaga on aktsiafondi de osakuomanike

muud fondid

Pärsia Lahe Fond ühines esimesel poolaastal SEF Persian Gulf Fundiga, mille tulemusena ei kajastu need osaku-omanikud enam Eestis registreeritud fondide aruandluses.

Suurimad investeeringud ühe osakuomaniku kohta22 olid 2015. aasta lõpu seisuga tehtud kinnisvarafondidesse (792 649

Võlakohustuste fondide osakuomanike arv on vähenenud 126

eurot), mis tuleneb asjaolust, et sellistesse fondidesse inves-

osakuomaniku võrra. Muude fondide (kinnisvara- ja riskikapi-

teerivad enamasti jõukamad eraisikud ja kutselised investorid.

tali fondid) osakuomanike arv vähenes 396-lt 294-ni.

Neile järgnesid võlakohustuste fondid (143 540 eurot) ning aktsiafondid (25 109 eurot). Keskmised investeeringud ühe

Kokkuvõttes olid 31. detsembri 2015 seisuga suurimaks

kliendi kohta kohustuslikes pensionifondides olid 3600 eurot

fondi liigiks kliendibaasi järgi kohustuslikud pensionifondid

ning vabatahtlikes pensionifondides 2877 eurot.

osaku omanike arvuga 725 685 ning neile järgnesid järgmised fondid: vabatahtlikud pensionifondid osakuomanike arvuga 44 429; aktsiafondid osakuomanike arvuga 11 892; võlakohustuste fondid osakuomanike arvuga 366; muud fondid (kinnisvara- ja riskikapitali fondid) osakuomanike arvuga 294.

21 22

Sisaldab ka mitteresidentidest osakuomanikke.

Investeeringud ühe kliendi kohta on näitliku iseloomuga ning viitavad vaid investeeringu ligikaudsele suurusjärgule (nt pensionifondide puhul viivad uued liitujad keskmise investeeringu mahu allapoole).

19

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

c. Teenusepakkujad Fondivalitsejate turujaotus valitsetavate fondide varade järgi

Turujaotus: kõik fondid kokku 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

2015. aastal eriti ei muutunud.

SEB Varahaldus 19% (19%) Northern Horizon Capital 1% (1%) Trigon Funds 2% (2%) SmartCap 1% (1%) Danske Capital 7% (8%)

Ainsa muudatusena võib välja tuua Danske Capital AS-i turuosa vähenemist ja Eften Capital AS-i turuosa kasvu. Aastaga

LHV Varahaldus 17% (17%)

vähenes Danske Capital AS-i turuosa 7%-lt 6%-ni. Eften Capi-

Eften Capital 5% (4%)

tal AS-i turuosa kasvas aastaga 4%-lt 5%-ni.

Suurim turuosa kuulub endiselt Swedbank Investeerimis-

Avaron Asset Management 2% (2%)

Nordea Pensions Estonia 7% (7%)

fondid AS-ile 39%-ga. Talle järgneb AS SEB Varahaldus 19% turuosaga ning AS LHV Varahaldus 17% turuosaga.

Swedbank Investeerimisfondid 39% (39%)

Aktsiafondide turul toimus 2015. aastal taas oluline ümberjaotus, mis leidis aset peamiselt esimesel poolaastal ning oli tingitud sellest, et AS-ile LHV Varahaldus kuuluv LHV Pärsia Lahe Fond ühines SEF Persian Gulf Fundiga. Selle tulemusena

Turujaotus: aktsiafondid 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

AS-i LHV Varahaldus turuosa vähenes aastaga 11%-lt 1%-ni.

Oma turuosa kasvatasid aga AS Trigon Funds ja AS Avaron Asset Management – vastavalt 16%-lt 21%-ni ja 15%-lt

Trigon Funds 21% (16%) Danske Capital 1% (1%)

19%-ni.

SEB Varahaldus 6% (6%) LHV Varahaldus 1% (11%)

Võlakohustuste fondide23 turujaotuse suurematest muudatustest 2015. aastal võib välja tuua AS-i SEB Varahaldus turuosa kasvu ja Danske Capital AS-i turuosa vähenemist. AS-i SEB Varahaldus turuosa suurenes 81%-lt 84%-ni. Danske Capital

Swedbank Investeerimisfondid 52% (51%)

Avaron Asset Management 19% (15%)

AS-i turuosa vähenes 5%-lt 1%-ni.

Turujaotus: võlakohustuste fondid 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Danske Capital 1% (5%) Avaron Asset Management 15% (14%)

SEB Varahaldus 84% (81%)

23

Võlakohustuste fondide alla kuuluvad rahaturufondid ja intressifondid.

20

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Muutused kohustuslike pensionifondide turul olid 2015. aastal väikesed: Swedbank Investeerimisfondide AS-i ja Nordea Pensions Estonia AS-i turuosa kasvasid vastavalt 40%-lt

Turujaotus: kohustuslikud pensionifondid 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

­41%-ni ja 8%-lt 9%-ni. AS-i SEB Varahaldus turuosa vähenes

SEB Varahaldus 20% (21%)

aastaga 20%-lt 21%-ni ning Danske Capital AS-i turuosa 10%-lt 9%-ni. AS LHV Varahaldus jäi 21% juurde.

Vabatahtlike pensionifondide turul suurenesid 2015. aastal AS-i LHV Varahaldus ja Nordea Pensions Estonia AS-i turuosa,

Danske Capital 9% (10%)

LHV Varahaldus 21% (21%)

Nordea Pensions Estonia 9% (8%)

vastaval 5%-lt 6%-ni ja 7%-lt 8%-ni. Samas AS-i Swedbank Investeerimisfondid turuosa vähenes 59%-lt 57%-ni.

Swedbank Investeerimisfondid 41% (40%)

Muude fondide seas kasvasid 2015. aastal enim kinnisvarafonde haldava EfTEN Capital AS-i turuosa 58%-lt 63%-ni ja Northern Horizon Capital AS-i turuosa 15%-lt 18%-ni.

Turujaotus: vabatahtlikud pensionifondid 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014) Nordea Pensions Estonia 8% (7%)

Danske Capital 4% (4%) SEB Varahaldus 25% (25%)

Swedbank Investeerimisfondid 57% (59%)

LHV Varahaldus 6% (5%)

Turujaotus: muud fondid 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Trigon Alternative Funds 5% (8%)

FB Asset Managment 2% (3%)

SmartCap 10% (14%) Birdeye Capital 2% (2%)

Northern Horizon Capital 18% (15%)

EfTEN Capital 63% (58%)

21

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

6.

Kogumispensioni II samba väljamaksed

2015. aasta lõpu seisuga omas Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel II samba pensioni väljamakseteks õigust 27 731 inimest,

II sambaga liitunud vanaduspensionäride jaotus väljamakse liigi järgi

nendest 38% ehk 10 544 olid mehed ning 17 187 naised.

2015. aasta lõpus

Ainult fondipensioni24 väljamakseid sai 2015. aasta lõpu sei-

fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10%

ainult ühekordne väljamakse 17%

suga 39% II pensioni väljamaksete saajatest. Fondide kaudu ja ühekordseid väljamakseid25 fondidest sai 10% II pensioni välja­maksete saajatest. Ainult ühekordseid väljamakseid sai

ei ole saanud väljamakseid 20%

17% väljamaksete saajatest. 14% sai väljamakseid pensionilepingu alusel26. Ülejäänud 20% II pensioni väljamakseteks õigust omavatest inimestest ei ole avaldanud soovi välja­ maksete alustamiseks.

ainult fondipension 39%

pensionileping 14%

Elukindlustusseltsidest omas suurima turuosa Compensa Life Vienna Insurance Group (62%).

Kindlustusandjate turuosa II samba pensioni lepingute arvu järgi 2015. aastal

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 21%

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 18% Compensa Life Vienna Insurance Group 62%

24 25 26

Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel kokkulepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule kokkulepitud aja jooksul perioodilisi väljamakseid pensionifondist. Ühekordsed väljamaksed on korraga väljavõetavad maksed pensionifondist.

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel kohustub kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

22

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

7.

Portfellivalitsemise teenus

a. Teenus Portfellide valitsemise teenust pakuvad nii fondivalitsejad,

27

Üldine turujaotus:

pangad kui ka investeerimisühingud. 2015. aastal vähenes portfellide koondmaht 38% ning oli 628 miljoni eurot (2014. aasta lõpus 1010 miljonit eurot). Portfellivalitsemise teenust iseloomustab kõrgem volatiilsus kuna suuremate mahtude valitsemine on tihti seotud tähtajaliste lepingutega.

Swedbank grupp

50%

SEB Bank grupp

27%

Nordea Bank AB Eesti filiaal Kliente:

9%

info puudub

Teenuse maht: portfellide kogumaht 628 mln eurot

Väärtpaberite koondmaht vähenes 2015. aastal fondivalitsejate valitsetava vara mahu vähenemise tõttu, 69% ehk

Portfellide mahud (mln eurot)

558 miljonilt eurolt 171 miljoni euroni. Pankade valitsetavate

dets 2014

kliendiportfellide maht kasvas 2015. aastal 439 miljonilt eurolt

juuni 2015

454 miljoni euroni. Investeerimisühingute valitsetavate klienti-

dets 2015

558

de portfellide maht vähenes 13 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni.

439

466

454

266 171

13

fondivalitsejad

3

3

investeerimisühingud

krediidiasutused

Individuaalportfellide koondmaht (mln eurot) 1600 1200 800 400 0 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015

27

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki Eestis seda teenust pakkuvaid finantsjärelevalve subjekte, kelle kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriikidest.

Valitsemisteenus hõlmab ka portfellivalitsemist koos nõustamisega.

23

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

b. Teenuse tarbijad 2015. aasta lõpu seisuga kuulus suurim osa klientide koond-

Portfellide mahud residentsuse kaudu – finantseerimisasutused (mln eurot)

portfelli mahust Eesti residentidele – ligikaudu 88% klien646 miljonit eurot). Sellest omakorda 338 miljonit eurot kuu-

Eesti residendid

1105

tide portfellide mahust ehk 550 miljonit eurot (2014. aastal

kokku 866

850

lus finantseerimisasutustele, 117 miljonit eurot äriühingutele, 6 miljonit eurot valitsusele ja 89 miljonit eurot eraisikutele28 .

609 534

627

603

566

480

Klientide vaates oli suurim kliendirühm finantseerimisasutu325

sed, kelle portfellide maht oli 2015. aasta lõpus 340 miljonit

698

308

311

677

697

715

420

405

416

429

329

313

340 338

eurot. Aastaga vähenes finantseerimisasutuste p ortfellide maht 52% ehk 375 miljoni euro võrra.

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015

Äriühingute portfellide maht moodustas 2015. aasta lõpus 151 miljonit eurot (2014. aasta lõpus oli 161 miljonit eurot).

Residentidest äriühingute portfellide maht vähenes aastaga

Portfellide mahud residentsuse kaudu – äriühingud (mln eurot)

132 miljonilt eurolt 117 miljoni euroni.

Eesti residendid

Eraisikute portfellide maht suurenes aastaga 119 miljonilt eurolt 131 miljoni euroni, sh residentidest eraisikute portfel-

331

328

329

255

264

kokku

346

290

lide oma 83 miljonilt eurolt 89 miljoni euroni.

248

279

283

241

180

166

176

169

161

166

142

152

142

132

132

151 117

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015

Portfellide mahud residentsuse kaudu – eraisikud (mln eurot) Eesti residendid kokku 99

99

91 79

60

52

107

78

79

112

119

83

83

85

75 60

111

121

83

132

131

91

89

55

06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015

28

Siin ja edaspidi hõlmavad finantseerimisasutused kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi; äriühingud hõlmavad äriühinguid ja riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid; eraisikud hõlmavad eraisikuid ja mittetulundusühinguid. Valitsuse all arvestatakse valitsust ja riiklikke sotsiaalabifonde.

24

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Klientide portfellide turujaotus teenusepakkujate kaupa 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: fondivalitsejate kaupa 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

Danske Capital 3% (9%)

Nordea Bank AB 9% (4%)

SEB Varahaldus 16% (10%)

SEB Pank 11% (7%) Trigon Funds 0% (32%)

Limestone Platform 2% (0%) Danske Capital 11% (17%)

Swedbank Investeerimisfondid 16% (5%) Avaron Asset Management 3% (1%) Kawe Kapital 8% (2%) Trigon Funds 0% (57%)

LHV Pank 7% (4%) muud 2% (2%) Kawe Kapital 2% (1%) Swedbank Investeerimisfondid 5% (2%)

SEB Varahaldus 60% (18%) Swedbank 45% (29%)

Turujaotus: krediidiasutuste kaupa 31.12.2015 seisuga

c. Teenusepakkujad

(sulgudes 31.12.2014)

Suurim muutus klientide portfellide valitsemises oli see, et

LHV Pank 10% (8%)

AS-i Trigon Funds valitsetavate varade maht vähenes ning Nordea Bank AB 12% (10%)

selle tulemusena kahanes turuosa 32%-lt 0%-ni. Kuna teiste turuosaliste valitsetavate varade maht eriti ei muutunud, mõjutas see kogu turujaotust. Suurim turuosa klientide portfellide valitsemises kuulus 2015. aasta lõpus Swedbank grupi ettevõtetele, kelle turuosa kasvas aastaga 31%-lt 50%-ni. SEB

SEB Pank 15% (16%) Swedbank 63% (66%)

Bank grupi ettevõtete turuosa kasvas 17%-lt 27%-ni. Neile järgnes Nordea Bank AB Eesti filiaal 9% turuosaga.

AS-i Trigon Funds valitsetavate varade vähenemise tõttu kuulus suurim klientide koondportfelli maht fondivalitsejate lõikes 2015. aasta vaates AS-ile SEB Varahaldus, kasvades aastaga 18%-lt 60%-ni. Swedbank Investeerimisfondid A ­ S-ile kuulus

Turujaotus: investeerimisühingute kaupa 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Evli Securities 0% (82%) KIT Finance Europe 1% (0%)

16% ja Danske Capital AS-ile 11% fondivalitsejate turust.

Pankade vaates kuulusid suurimad portfellide kogumahud Swedbank AS-ile (63%) ja AS-ile SEB Pank (15%). Neile järgnesid Nordea Bank AB Eesti filiaal (12%) ja AS LHV Pank (10%).

Cresco Väärtpaberid 99% (18%)

2015. aasta lõpu seisuga pakkusid portfellivalitsemise teenust vaid kaks investeerimisühingut – Aktsiaselts Cresco Väärt­ paberid ja Aktsiaselts KIT Finance. Evli Securities AS lõpetas esimesel poolaastal oma tegevuse.

25

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Portfellide struktuur instrumentide kaupa 31.12.2015 seisuga

Fondivalitsejate valitsetavate portfellide struktuur

(sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

aktsiad 6% (9%)

võlakirjad 38% (45%)

fondi osakud 22% (22%) aktsiad 23% (16%) hoiused 5% (6%) raha kontol 1% (2%)

raha kontol 4% (3%)

võlakirjad 63% (60%)

hoiused 7% (7%)

fondi osakud 31% (30%)

Krediidiasutuste valitsetavate portfellide struktuur 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

d. Portfellide struktuur instrumentide kaupa

aktsiad 29% (27%)

2015. aastal muutus klientide portfellides kasutatavate instrumentide valik ühtlasemaks. 2015. aasta lõpuks kasvas klientide koondportfellis aktsiate osakaal 16%-lt 23%-ni ning vähenes võlakirjade osakaal 45%-lt 38%-ni. Seega nn

võlakirjad 28% (27%)

otseinvesteeringute osakaal ei muutunud (61%). Investeeringud teiste fondide osakutesse29 (nn kaudsed investeeringud) moodustasid 2015. aasta lõpus 31% koondportfelli mahust.

fondi osakud 35% (37%) hoiused 8% (9%)

Hoiuste osakaal oli 7% koondportfelli mahust. Raha kontodel moodustas 1% koondportfelli mahust.

Instrumentide valik on aga teenusepakkujate vaates väga

Investeerimisühingute valitsetavate portfellide struktuur 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

erinev. Fondivalitsejad eelistasid võlakirju (63%). Investeeri­ misühingute koondportfellis on fondide osakud asendunud võlakirjadega – võlakirjade osakaal suurenes 15%-lt 90%-ni, võlakirjad 90% (15%)

samas kui fondide osakute osakaal vähenes 78%-lt 0%-ni.

Krediidiasutuste kasutatavate instrumentide valik on ühtlasem ning suurim osakaal on seal fondide osakutel (35%).

fondi osakud 0% (78%) aktsiad 8% (5%) raha kontol 1% (1%) muud 1% (1%)

29

Sisaldavad erinevaid fondide tüüpe.

26

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

8.

Makseteenused

2015. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 12 makseasutust, nendest 5 erandiloa30 alusel.

Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht vähenes 2015. aastal 3%, samas kui maksete arv kasvas 50%.

Üldine turujaotus: AS Eurex Capital

68%

AS TavexWisel

25%

Kliente: NA Teenuse maht: m aksete maht 892 mln eurot

Kokkuvõttes oli Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht 2015. aastal 892 miljonit eurot (2014. aastal 920 miljonit eurot). 2015. aastal tehti 2 562 599 makset (2014. aastal

2015. aastal toimusid makseteenuse turul suured muudatu-

1 711 994 makset).

sed: seni suurima turuosaga Tavid AS loobus oma tegevusloast. Samas sisenesid makseteenuste turule TavexWise AS

Keskmine makse suurus oli seega 348 eurot (2014. aastal

ja AS Pocopay. Läbi TavexWise AS-i liikus 2015. aastal 25%

538 eurot).

maksete mahust.

Makseasutuste vahendatud tehingute käive kvartalite kaupa (mln eurot)

maksete mahtudes kasvas 2015. aastal 55%-lt 68%-ni.

Suurim turuosa kuulus aga AS-ile Eurex Capital, kelle osakaal

2013

Makseasutuste turuosad 2015. a vahendatud käibe järgi (sulgudes 2014. a)

2014 2015

332

201

267

258

241 209

212

213

211

225

242 205

Tavid 0% (39%) Coop Finants 4% (3%) muud 3% (3%)

TavexWise 25% (0%) 1. kvartal

30

2. kvartal

3. kvartal

Eurex Capital 68% (55%)

4. kvartal

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 sätestatud e-raha teenuste osutajatele tehtavad erandid.

27

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

9.

Laenud

31

a. Teenus Laenumahud jätkasid 2015. aastal kasvamist. Kokkuvõttes

Üldine turujaotus: Swedbank AS

kasvas pankade Eesti laenuportfelli maht aastaga u 5% ehk 0,8 miljardi euro võrra, aasta lõpuks 16,3 miljardi euroni ehk sama suureks kui oli 2008. aastal32. Laenud äriühingutele33 moodustasid 43% ja laenud eraisikutele34 45% kogu portfel-

40%

AS SEB Pank

24%

Nordea Bank AB Eesti filiaal

16%

Eraisikutest kliente: 680 090 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 16,3 mld eurot

list.

Eraisikute laenude jääk kasvas 2015. aastal 277 miljoni euro

Laenude jääk (mln eurot)

7332

7173

6935

30.06.2015

võrra ning laenud valitsusele vähenesid 57 miljoni euro võrra.

6630

6562

31.12.2014

Laenud finantseerimisasutustele kasvasid 652 miljoni euro

7055

võrra. Laenud äriühingutele kasvasid 373 miljoni euro võrra.

31.12.2015

Kokkuvõttes oli 2015. aasta lõpu seisuga väljastatud laene

finantseerimisasutused

valitsus

2015. aastal eraisikutele väljastatud laenudest kasvas enim

1563

910

483

540

jardit eurot ning laenud valitsusele36 483 miljonit eurot.

460

tuses. Laenud finantseerimisasutustele35 moodustasid 1,6 mil-

1225

eraisikutele 7,3 miljardi ja äriühingutele 6,9 miljardi euro ula-

eluasemelaenude maht (262 miljoni euro võrra), aasta lõpuks

eraisikud

äriühingud

6,3 miljardi euroni.

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurot)

Märgatavalt kasvas ka tarbimisele suunatud laenude maht – aastaga 28 miljoni euro võrra, detsembri lõpuks 415 miljoni

7600

euroni.

7200

Õppelaenude maht endiselt vähenes – aastaga 21 miljoni euro võrra – ning oli detsembri lõpu seisuga 131 miljonit eurot.

6800 6400 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 06 12 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015

Eraisikute laenude jääk (mln eurot)

6050 6154 6312

31.12.2014 30.06.2015

31 32 33 34 35 36

288 300 303

tarbimislaenud

153 151 151

õppelaenud

25 23 20

eluasemelaenud

387 405 415

152 140 131

31.12.2015

arvelduskrediit

krediitkaardid

muud laenud

Andmed laenude kohta sisaldavad Eestis krediidiasutuste väljastatud laenusid.

Krediidiasutuste väljastatud laenude kogujääk kasvas tegelikult 8%, ent see sisaldas ühe turuosalise laenu kontserni sees (u 0,4 miljardit eurot).

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing, muu äriühing.

Eraisik, mittetulundusühing.

Kindlustusasutus ja pensionifond, muu finantseerimisasutus.

Keskvalitsus, kohalik omavalitsus, riiklik sotsiaalkindlustusfond, muu eelarveväline fond.

28

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

b. Tarbijad

c. Teenusepakkujad

Eraisikute keskmise laenukoormuse muudatustest 2015. aastal

Nagu ka eelnevatel aastatel oli Eesti laenuturg 2015. aastal

väärivad mainimist eluasemelaenud ja tarbimislaenud. Erine-

jaotatud peamiselt nelja suurema panga vahel, kellele kuulus

valt eelnevatest aastatest on eraisikute keskmine elu­aseme­

kokkuvõttes 89% laenuturust. Suurimat turuosa omas Swed­

laenude jääk teist aastat järjest kasvanud ning eelmisel aastal

bank AS (40% kogu laenuportfellist), järgnes AS SEB Pank

823 euro võrra. Tarbimislaenude puhul võib märkida keskmise

24% turuosaga. Nordea Bank AB Eesti filiaali laenuportfelli

jäägi langust 552 euro võrra. Teistes laenuliikides jäi keskmine

jääk 2015. aastal vähenes, mistõttu vähenes ka tema turuosa

jääk praktiliselt muutumatuks.

(19%-lt 16%-ni). Neile järgnes Danske Bank A/S Eesti filiaal 9% turuosaga.

Eraisikutele väljastatud laenude keskmine jääk (eurot)

Ülejäänud 11% turust jagasid omavahel 12 turuosalist, kellest

31.12.2014

30.06.2015

31.12.2015

37 069

37 386

37 892

Õppelaenud

2 208

2 227

2 219

Tarbimislaenud

2 977

2 369

2 425

Arvelduskrediit

310

277

282

Krediitkaardid

775

779

794

13 475

13 260

13 624

Eluasemelaenud

Muud laenud

2015. aastal kasvas eluasemelaenude keskmine jääk 37 069

oli suurima turuosaga AS DNB Pank (3%).

Turujaotus: laenud 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014) DNB Pank 3% (4%)

Danske Bank 9% (8%) muud 8% (6%)

Swedbank 40% (39%)

Nordea Bank AB 16% (19%)

eu­rolt aasta alguses 37 892 euroni aasta lõpus. Õppelaenude keskmine jääk kasvas 2 208 eurolt 2 219 euroni. Tarbimis­ laenude keskmine jääk vähenes 2 977 eurolt 2 425 euroni.

SEB Pank 24% (24%)

Arvelduskrediidi keskmine jääk vähenes 310 eurolt 282 eu­ ­ roni. Krediitkaartide keskmine jääk kasvas 775 eurolt 794 euroni. Muude laenude37 keskmine jääk vähenes 13 475 eurolt 13 624 euroni. Muude laenude keskmine jääk oli suur eelkõige seetõttu, et äritegevuse eesmärgil võetud laenud on suured.

2015. aastal vähenes laenulepingute arv õppelaenudes, arvelduskrediidis ja krediitkaartides. Teistes laenuliikides on laenulepingute arv kasvanud.

2015. aasta lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv läbi aegade suurim, 166 577 (2014. aasta lõpus oli 163 217). Õppelaenulepingute arv oli 59 182 (68 749), tarbimislaenude arv 171 160 (130 052), arveldus­krediidi lepingute arv 70 786 (80 662), krediitkaardi lepingute arv 190 174 (196 993) ning muude laenulepingute arv 22 211 (21 374).

37

Muud eraisikutele ja mittetulundusühingutele väljastatud laenud on muu hulgas väärtpaberite soetamiseks, äriühingu tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks võetud laenud.

29

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Alljärgnevatel joonistel on toodud eriliigiliste laenude jaotus Eestis tegutsevate pankade vahel:

Turujaotus: valitsuse laenud 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: äriühingute laenud 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

muud 6% (7%) Danske Bank 30% (19%)

Swedbank 34% (35%)

Nordea Bank AB 15% (26%)

DNB Pank 6% (6%) Danske Bank 8% (6%) LHV Pank 4% (3%) muud 7% (6%)

Swedbank 29% (28%)

SEB Pank 20% (20%) SEB Pank 22% (23%)

Nordea Bank AB 19% (21%)

Turujaotus: finantseerimisasutuste laenud 31.12.2015 seisuga

Turujaotus: eraisikute laenud 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014)

DNB Pank 2% (2%)

Swedbank 38% (20%)

Danske Bank 9% (10%)

BIGBANK 4% (8%) LHV Pank 8% (8%) Danske Bank 1% (1%)

SEB Pank 28% (27%)

muud 3% (2%) Swedbank 46% (46%)

muud 4% (6%)

Nordea Bank AB 14% (14%)

Nordea Bank AB 17% (30%)

SEB Pank 26% (26%)

Valitsuse laenude turul olid muutused senise turuosade jao­

Suurim osa äriühingute laenudest väljastasid endiselt Swed-

tuse põhjal arvestatavad. 2015. aasta lõpu seisuga kuulus suu-

bank AS (34%), AS SEB Pank (22%) ja Nordea Bank AB Eesti

rim turuosa Danske Bank A/S Eesti filiaalile ja see kasvas aasta

filiaal (19%). Nende pankade turuosa on aga aastaga vähene-

varasemaga võrreldes 19%-lt 30%-ni. Vähenenud ärimahtude

nud, 1–2% võrra. AS-i LHV Pank ja Danske Bank Eesti filiaali

tõttu kahanes aga Nordea Bank AB Eesti filiaali turuosa 26%-

turuosa suurenesid aga 2015. aasta lõpuks vastavalt 3%-lt

lt 15%-ni. Swedbank AS-ile kuulus aasta lõpus 29% valitsuse

4%-ni ja 6%-lt 8%-ni.

laenudest.

Suurim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on endiselt Ka finantseerimisasutuste laenude turg on aastaga ümber­

koondunud Swedbank AS-i (46%) ning AS-i SEB Pank (26%).

jaotunud. Suurenenud ärimahtude toel kerkis Swedbank AS-i

Eraisikute laenude turujaotus on läbi aegade olnud kõige

turuosa peaaegu kaks korda, 20%-lt 38%-ni. Temale järgne-

stabiilsem.

sid AS SEB Pank (28%) ja Nordea Bank AB Eesti filiaal (17%).

30

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Eraisikute laenude jaotus 31.12.2015 seisuga

Igapäevase tarbimisega seotud laenud 31.12.2015 seisuga

(sulgudes 31.12.2014)

(sulgudes 31.12.2014) krediitkaardid 26% (27%)

õppelaenud 2% (2%) tarbimislaenud 5% (5%) krediitkaardid 2% (2%) muud laenud 4% (4%)

arvelduskrediit 3% (4%) tarbimislaenud 71% (69%)

eluasemelaenud 86% (86%)

Eraisikutele väljastatud laenude liikide jaotus 2015. aastal

Eraisikute laenuturg on väga kontsentreeritud, ligikaudu pool

ei muutunud. Valdav osa eraisikutele väljastatud laenudest

turust kuulus 2015. aasta lõpu seisuga Swedbank AS-ile, üle-

on eluasemelaenud – kokku 86% ehk 6,3 miljardit eurot.

jäänu jaotasid omavahel peamiselt AS SEB Pank, Danske Bank

Iga­ päevaste kulutustega seotud laenudes (tarbimislaenud,

A/S Eesti filiaal ning Nordea Bank AB Eesti filiaal.

krediitkaartide kasutusel olev limiit, arvelduskrediit) on aga suurenenud tarbimislaenude osakaal (69%-lt 71%-ni). Kokku­ võttes moodustasid igapäevase tarbimisega seotud laenud 2015. aasta lõpus 0,6 miljardit eurot.

Turujaotus: eraisikute eluasemelaenud

Turujaotus: eraisikute õppelaenud

Turujaotus: eraisikute tarbimislaenud

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

DNB Pank 1% (1%)

Danske Bank 10% (11%)

Nordea Bank AB 1% (1%)

muud 1% (1%)

muud 2% (1%)

BIGBANK 5% (8%)

SEB Pank 33% (33%)

Danske Bank 1% (1%) Inbank 6% (0%) muud 1% (2%)

Nordea Bank AB 15% (16%)

Swedbank 45% (44%)

SEB Pank 11% (13%) SEB Pank 27% (27%)

Swedbank 64% (64%)

Danske Bank 1% (1%)

Swedbank 74% (75%)

Nordea Bank AB 2% (2%)

Turujaotus: eraisikute arvelduskrediit

Turujaotus: eraisikute krediitkaardid

Turujaotus: eraisikute muud laenud

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Danske Bank 3% (4%) Swedbank 48% (43%)

DNB Pank 2% (2%) Danske Bank 4% (5%) LHV Pank 11% (18%)

Danske Bank 10% (13%)

Swedbank 23% (21%)

muud 1% (1%) Nordea Bank AB 3% (4%) SEB Pank 31% (27%)

DnB Pank 22% (21%)

muud 3% (2%) Nordea Bank AB 5% (6%)

muud 15% (15%)

SEB Pank 22% (23%) Swedbank 67% (65%)

SEB Pank 18% (17%)

Nordea Bank AB 12% (13%)

31

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

10.

Hoiustamine

38

a. Teenus Eesti pankadesse paigutatud hoiuste maht kasvas 2015. aastal

Üldine turujaotus:

4,4% ehk 657 miljoni euro võrra, ulatudes 2015. aasta lõpuks 15,5 miljardi euroni. Märkimisväärne on see, et hoiused kas­ vasid vaid esimesel poolaastal, 757 miljoni euro võrra. Teisel poolaastal vähenes hoiuste maht 100 miljoni euro võrra.

Kliente:

Swedbank AS

47%

AS SEB Pank

22%

Nordea Bank AB

10%

2 628 988 kehtivat lepingut

Teenuse maht: hoiuste kogumaht 15,5 mld eurot

Nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid kogu hoiustest 12,0 miljardit eurot, tähtajalised ja säästuhoiused 3,4 miljardit eurot ning muud hoiused (sh investeerimishoiused)

Hoiuste mahud (mln eurot)

6380

6243

31.12.2015

5935

30.06.2015

säästuhoiuste osakaal vähenes 28%-lt 22%-ni kõikidest hoius-

6909

31.12.2014 6480

tähtajaga. Nõudmiseni ja üleööhoiuste osakaal suurenes 2014. aastaga võrreldes 71%-lt 77%-ni ning tähtajaliste ja

6833

0,1 miljardit eurot. Seega vaid 22% hoiustest hoiustati kindla

test.

1304

1416

1270

1143

943

osakaaluga 44% koguhoiustest ning kogumahuga 6,9 miljardit eurot. Valdav osa ehk 88% äriühingute hoiustest olid

1193

Suurima osa hoiustest moodustasid äriühingute39 paigutused

nõudmiseni­ ja üleööhoiused mahuga 6,1 miljardit eurot, 12% tähtajalised ja säästuhoiused mahuga 0,8 miljardit eurot.

valitsus

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

Eraisikutele 40 kuulus 6,4 miljardi euroga 41% hoiustest, millest nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid samuti suurema osa ehk 4,3 miljardi euroga 68% eraisikute hoiuste kogumahust. Tähtajalised ja säästuhoiused moodustasid 31% ehk 2 miljardit eurot ning investeerimis- ja muud hoiused 0,1 miljardit eurot.

Finantseerimisasutuste 41 hoiused ja valitsuse hoiused moodustasid vastavalt 1,3 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot.

2015. aasta lõpus kuulus 16% hoiustest mitte-residentidele (2014. aastal 19%).

38 39 40 41

Andmed hoiuste kohta hõlmavad kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ning välisriikide Eesti filiaalides hoiustatud summasid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides avatud hoiuseid.

Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud, muud äriühingud.

Eraisikud, mittetulundusühingud.

Kindlustusandjad ja pensionifondid ning muud finantseerimisasutused.

32

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

b. Teenusepakkujad 2015. aasta suurimatest muudatustest hoiuste turul võib

Turujaotus: hoiused 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

nimetada hoiuste mahu kasvu Swedbank AS­is ning hoiuste mahu vähenemist Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Versobank 2% (1%) Tallinna Äripank 1% (1%) Citadele banka 2% (1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 2% (1%)

Swedbank 47% (43%)

Selle tulemusena Swedbanki turuosa suurenes 43%-lt 47%-ni, Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa aga vähenes 13%-lt

BIGBANK 1% (1%)

7%-ni.

Danske Bank 7% (13%) LHV Pank 4% (3%)

Seega mahu poolest hoidis Swedbank AS endiselt liidripositsiooni nii kogu hoiustes kui ka enamiku kliendirühmade vaa-

Nordea Bank AB 10% (10%)

tes. Talle järgnes AS SEB Pank, kelle turuosa 2015. aastal ei

Pohjola Bank 0% (1%) Svenska Handelsbanken 0% (1%)

SEB Pank 22% (22%)

muutunud, jäädes 22% juurde. Kolmandaks on aga tõusnud Nordea Bank AB Eesti filiaal 10%-se turuosaga.

Valitsuse hoiuste turg on jäänud volatiilseks nii mahu kui ka

Turujaotus: valitsuse hoiused 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

turujaotuse poolest. Suurim osa valitsuse hoiustest oli hoius-

DNB Pank 18% (16%)

tatud AS­is SEB Pank (26%). Sellele järgnesid Nordea Bank AB Eesti filiaal (25%) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (20%).

Swedbank 8% (7%) Danske Bank 20% (14%)

Finantseerimisasutuste hoiuste puhul on märgatavalt suurenenud AS-is Swedbank deponeeritud summad, mistõttu tema turuosa kasvas 45%-lt 52%-ni. Talle järgnes AS SEB Pank

SEB Pank 26% (23%)

muud 3% (3%)

(19%) ning Nordea Bank AB Eesti filiaal (10%).

Nordea Bank AB 25% (27%) Pohjola Bank 0% (10%)

Turujaotus: finantseerimisastutuste hoiused 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

SEB Pank 19% (17%) Citadele banka 2% (2%)

LHV Pank 5% (3%) Nordea Bank AB 10% (9%)

Danske Bank 8% (19%)

Swedbank 52% (45%)

muud 4% (5%)

33

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

Äriühingute hoiuste turul toimus 2015. aastal ümberjao­

Eraisikute hoiused samuti kasvasid enim Swedbank AS-is ning

tus. Mitmed pangad on turuosa suurendanud: Nordea Bank

tema turuosa kasvas seega 54%-lt 55%-ni. AS-i SEB Pank turu-

AB Eesti filiaali turuosa kasvas aastaga 9%-lt 11%-ni, AS-i

osa vähenes aastaga 23%-lt 22%-ni. Danske Bank A/S Eesti

LHV Pank turuosa kasvas 3%-lt 5%-ni. Enim aga kasvasid

filiaali turuosa vähenes 6%-lt 5%-ni.

2015. aastal äriühingute hoiused Swedbank AS-is, mille tulemusena tema turuosa kasvas 40%-lt 45%-ni. Samal ajal enim vähenesid äriühingute hoiused Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mis oli tingitud panga uuenenud majandustegevuse strateegiast. Seega tema turuosa vähenes aastaga 17%-lt 7%-ni.

Turujaotus: äriühingute hoiused 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Tallinna Äripank 2% (2%) Versobank 4% (3%) Citadele banka 2% (1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 2% (1%)

Swedbank 45% (40%)

Turujaotus: eraisikute hoiused 31.12.2015 seisuga (sulgudes 31.12.2014)

Tallinna Äripank 1% (1%)

LHV Pank 3% (3%)

Danske Bank 7% (17%) LHV Pank 5% (3%)

Svenska Handelsbanken 0% (1%)

Citadele banka 1% (1%) Eesti Krediidipank 2% (2%) BIGBANK 3% (3%) Danske Bank 5% (6%)

Nordea Bank AB 7% (7%) Swedbank 55% (54%)

muud 1% (0%)

Nordea Bank AB 11% (9%) SEB Pank 20% (21%)

SEB Pank 22% (23%)

34

Eesti finantsteenuste turg seisuga 31.12.2015

145

000

võrra.

muude hoiuste arv 6000 võrra.

31.12.2014 30.06.2015 31.12.2015

sealhulgas eraisikud tähtajalised ja säästuhoiused kokku sealhulgas eraisikud investeerimis- ja muud hoiused kokku sealhulgas eraisikud

2 171 000 lepingut

2261

2028

nõudmiseni ja üleööhoiused kokku

1809

Kehtivate hoiuselepingute arv42 31. detsember 2015 seisuga:

3714

ligi

3700

aastaga

3519

vähenes

4590

arv

Tähtajaliste ja säästuhoiuste arv vähenes 27 000 võrra ning

4638

üleööhoiuste

Eraisikute hoiuse keskmine maht (eurot)

4707

c. Teenuse tarbijad 2015. aastal hoiuselepingute arv vähenes. Nõudmiseni ja

1 919 000 lepingut 435 000 lepingut 426 000 lepingut 24 000 lepingut

nõudmiseni ja üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

23 000 lepingut

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2015. aasta lõpu seisuga 2261 eurot (2014. aasta lõpus 1809 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 4590 eurot (4707 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 3714 eurot (3519 eurot).

42

Arvesse on võetud vaid hoiused rahaliste jääkidega. Hoiuselepingute arvu alusena on kasutatud Eesti Panga Presidendi 25. mai 2012. a määrust nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisa 2 „Ressursside jääkide aruanne“.

35