Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Ăœlevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevĂľtete Eestis osutatud teenused.

Sisukord

1.

Finantsturu üldine areng

3

2.

Eraklientide jaotus teenuste kaupa

5

3.

Hoiustamine

6

4.

Investeerimis- ja pensionifondid

9

5.

Teise pensionisamba väljamaksed

12

6.

Väärtpaberiportfellide valitsemine

13

7. Elukindlustus

15

7.1. E lukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

17

8.

Kahjukindlustus

18

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

20

9.

Krediidiasutuste väljastatud laenud

23

10.

Krediidiandjate väljastatud laenud

27

11. Makseteenused

29

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

1. Finantsturu üldine areng 2017. aastal olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul sarnased varasemaga: enamike finantsteenuste maht kas­ vas ning tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes jätkuvalt.

Hoiuste koondjääk kasvas 2017. aastal 4,5% ehk 741 miljoni euro võrra. Kasv toetus üksnes nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 1337 miljonit eurot). Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 563 miljoni euro võrra.

Hoiustesse oli 2017. aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,1 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2017. aastal 2% ehk 360 miljoni euro võrra. Aasta lõpu seisuga oli pan­ kade laenuportfellide suuruseks 18,1 miljardit eurot. Krediidi­ andjate koondjääk kasvas samal ajal 15% ehk 110 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.

Investeerimisteenuste mahud on kasvanud vaid fondi­ sektoris. Lisaks pensionifondide 17% mahu kasvule suurenes 2017. aastal aktsiafondide varade maht, 23%. Samuti suure­

nesid investeeringud välisfondidesse1 , aastaga 20%. Samas individuaalportfellide koondmaht kahanes 4% ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid 8%.

Kokkuvõttes jäi 2017. aastal säästmisele ja investee­ rimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstru­ mendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht praktiliselt samaks, kasvades aastaga 0,6%, aasta lõpuks 10 miljardi euroni (2016. aasta lõpus oli 9,9 miljardit eurot 2). Arvelduskonto­ del hoitavad vahendid kasvasid aastaga 10%, jõudes aasta lõpuks 14,2 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finants­ teenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 24,2 mil­ jardi euroni.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 7% ja moodustas 91 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmak­ sete maht kahjukindlustuses kasvas aga 11% ja moodustas 336 miljonit eurot.

Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2017. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)

3

Maht

sh Eesti residendist eraisikutele maht

osakaal koguteenuses

Avalikud investeerimisfondid

573

-

-

Pensionifondid

3800

3800

100%

Eestis pakutavad välisfondid

604

100

17%

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

262

262

100%

Individuaalportfellid

631

92

15%

Pangalaenud

18 131

8134

45%

Krediidiandjate laenud

851

851

100%

Nõudmiseni ja üleööhoiused

14 228

5185

36%

Tähtajalised ja säästuhoiused

2786

1486

53%

Investeerimis- ja muud hoiused

60

34

57%

Muud finantsinstrumendid

1288

358

28%

1

Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvestatud Eesti kindlustusasutuste ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.

2

2016. aasta numbrist on maha arvatud kinnist tüüpi investeerimisfondide maht, kuna alates 2017. aastast need aruandluses ei kajastu.

1. Finantsturu üldine areng

Teenus

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

2017. aasta lõpus olid Eesti residentidest eraisikute finants­ varad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 11,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9 miljardit eurot.

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad kasvasid finants­ kohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 11% ja koondlaenud 8%. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega 2017. aasta lõpus 2,3 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,5 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurodes) 12 000

muud finantsinstrumendid individuaalportfellid

10 000

pensionifondid

8000

investeerimisfondid

6000

investeerimis- ja muud hoiused

investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

tähtajalised ja säästuhoiused

4000

nõudmiseni ja üleööhoiused

2000

0

1331 13

1913

1805

2262

595

laenud neto finantsvarad

-2000

-4000

-6000

-8000

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli aasta lõpu seisuga 8529 eurot ja laenude jääk 6813 eurot. Eraisiku kesk­

31.12.2017

mine neto finantsvara väärtus oli seega 1716 eurot (2016. aasta lõpus 1372 eurot).

Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes) 8000

varad kohustused

6000

neto finantsvarad

4000

2000

0

10

452

1014

1458

1372

1716

-2000

-4000

-6000

-8000 31.12.2012

4

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

1. Finantsturu üldine areng

-10 000

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa

pensionifondid

laenud pankadelt

417 000

485 000

443 000

731 000

706 000

790 000

31.12.2017

laenud krediidiandjatelt

nõudmiseni ja üleööhoiused

373 000

1 911 000

31.12.2016

1 897 000

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste kaupa

783 000

Finantsinspektsioonile teadaolevate3 lepingute arvu järgi on Eesti enimkasutatud teenus nõudmiseni hoius ehk arveldus­ konto. Eraisikutele kuulus 2017. aasta lõpu seisuga 1,9 miljonit arvelduskontot4 , paljudel eraisikutel on mitu arvelduskontot.

Viimastel aastatel on eraisikute arvelduskontode arv siiski vähenenud, veel kuus aastat tagasi ehk 2011. aastal oli arvel­ duskontosid 2,5 miljonit.

Lepingute arvu järgi on populaarsuselt teine eraisikute finantstoode laenud. 2017. aasta lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmitud 1,2 miljonit laenulepingut 5 . Lepingute arvu järgi kol­ mas finantstoode on pensionifondid, 790 tuhat lepingut.

tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa

5

3

Kuna Euroopa Liidu nõuded on muutunud, ei ole näidatud kindlustuse valdkonna lepingute arvu.

4

Krediidiasutustes avatud arvelduskontod, mille rahaline jääk on positiivne.

5

Laenulepingud, mis on sõlmitud pankade ja teiste krediidiandjatega. Mõni isik võib olla sõlminud mitu laenulepingut.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

3. Hoiustamine

6

Turujaotus: Swedbank SEB Pank Luminor Bank

47% 22% 10%

Kliente: 2 579 053 kehtivat lepingut Teenuse maht: hoiuste kogumaht 17,1 miljardit eurot

Hoiuste jääk

6

Hoiuste jääk (mln eurodes) 31.12.2016 6912

30.06.2017

6646

6689

6826

7218

7497

31.12.2017

1022

1301

1137

valitsus

1573

1415

1750

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

6

Andmed hõlmavad hoiuseid, mis on paigutatud kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalides, ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.

7

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

8

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

9

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

3. Hoiustamine

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2017. aastal 4,5% ehk 741 miljoni euro võrra, ulatudes detsembri lõpuks 17,1 mil­ jardi euroni (2016. aastal oli kasv 5,1% ehk 798 miljonit eurot).

Hoiuste kasvutempo aeglustamist põhjustas 2017. aas­ tal äriühingute hoiuste 223 miljoni euro suurune vähenemine.

Teiste kliendigruppide hoiused aastaga kasvasid.

2017. aastal suurenesid vaid nõudmiseni ja üleöö­ hoiused, nende jääk kasvas aastaga 1,3 miljardit eurot ­(2016. aastal kasv oli 855 miljonit eurot). Samas vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 563 miljoni euro võrra (2016. aastal vähenes nende jääk 37 miljonit eurot). Kokku­ võtvalt ulatus nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk möödunud aasta lõpuks 14,2 miljardi euroni ning tähtajaliste ja sääs­ tuhoiuste jääk oli 2,8 miljardit eurot. Seega vaid 16% hoius­ test oli paigutatud kindla tähtajaga (2016. aasta lõpus 21%).

Muud hoiused, sealhulgas investeerimishoiused, moodusta­ sid 60 miljonit eurot.

2017. aastal ületas eraisikute7 hoiuste jääk esimest korda alates 2004. aastast äriühingute 8 hoiuste jääki: 7,5 mil­ jardit eurot eraisikutel ja 6,7 miljardit eurot äriühingutel. ­Eraisikutele kuulus 44% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,5 miljardit eurot ehk 74% kõigist eraisikute hoiustest. Äriühingutele kuulus 39% hoiuste jäägist (2016. aasta lõpus 42%). Enamik ehk 92% äriühingute hoiustest olid nõud­ miseni ja üleööhoiused, kokku 6,2 miljardit eurot, ning ülejää­ nud 8% tähtajalised ja säästuhoiused. Äriühingute hoiuste jäägi vähenemine 2017. aastal toimus mitteresidentide hoiuste väljavoolu tõttu (278 miljoni euro võrra).

Finantseerimisasutuste 9 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2017. aasta lõpus vastavalt 1,8 miljardit ja 1,1 miljardit eurot.

Mitteresidentide hoiuste osakaal vähenes 2017. aastal 12%lt 11%ni. Sealhulgas vähenes äriühingute lõikes mitte­ residentide hoiuste osakaal 18%lt 8%ni.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Pangahoiuste turu jaotus Hoiuste jääk kasvas 2017. aastal suuresti LHV Panga toel, mille tulemusel suurenes tema turuosa 5%lt 9%ni. Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkinud Luminor Banki hoiuste jääk vähenes, seetõttu vähenes ka tema turuosa 13%lt 10%ni.

Krediidipanga põhjal loodud Coop Panki hoiuste jääk aastaga suurenes, kuid tema turuosa jäi siiski samaks, 2%. Turuliidriks jääb 47% endiselt Swedbank.

Valitsuse hoiuste turul toimus 2017. aastal tavapära­ sest suurem liikumine, aastaga suurenesid Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis hoiusta­ tud summad, mistõttu on nende turuosa kasvanud vastavalt 3%lt 11%ni ja 10%lt 16%ni. Vastloodud Luminori Bankis on valitsuse hoiustatud summad aga aastaga vähenenud, lan­ getades turuosa 33%lt 18%ni. Kõige suurem osa valitsuse hoiustest ehk 27% hoiuste jäägist asub SEB Pangas, talle järgnesid Swedbank, 25% ja Luminor Bank, 18%.

Finantseerimisasutuste hoiuste puhul on oluliselt suu­ renenud LHV Pangas hoiustatud summad, mistõttu on panga turuosa kasvanud 7%lt 38%ni. Talle järgnes Swedbank, kelle turuosa langes aastaga 39%lt 26%ni. Turuosa suuruselt kol­ mandaks oli SEB Pank, 18%.

Suurimad muudatused äriühingute hoiuste turujaotu­ ses puudutasid LHV Panka ja Luminor Banki. LHV Panga turuosa kasvas aastaga 5%lt 8%ni. Luminor Banki turuosa aga vähenes 14%lt 11%ni. Suurim turuosa kuulus endiselt

Valitsuse hoiuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Hoiuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Versobank 1% (1%) TALLINNA ÄRIPANK 1% (1%) Luminor Bank 10% (13%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 3% (4%)

Swedbank 47% (48%)

LHV Pank 9% (5%)

SEB Pank 22% (23%)

muud 2% (2%)

Bigbank 1%(1%) Coop Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 2% (1%)

Swedbankile, 46%. Talle järgnes SEB Pank, 21% ja Luminor Bank, 11%.

Eraisikute hoiuste turg oli endiselt stabiilne. Üle poole ehk 55% eraisikute hoiuste turust kuulus Swedbankile, talle järgnesid SEB Pank, 23% ja Luminor Bank, 7% turuosaga.

Finantseerimisasutuste hoiuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Danske Bank Eesti filiaal 11% (3%)

Swedbank 26% (39%) Luminor Bank 11% (17%)

muud 1% (1%) LHV Pank 2% (2%)

Luminor Bank 18% (33%)

muud 2% Danske Eesti 1%

SEB Pank 27% (29%) SEB Pank 18% (23%)

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 16% (10%)

Äriühingute hoiuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

LHV Pank 38% (7%)

Eraisikute hoiuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Bigbank 3% (3%)

Citadele banka Eesti filiaal 2% (2%) Versobank 1% (2%)

Coop Pank 2% (2%) muud 3% (2%)

TALLINNA ÄRIPANK 2% (2%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (4%) Swedbank 46% (46%)

(5%) Bank A/S filiaal (8%)

LHV Pank 8% (5%)

Luminor Bank 11% (14%)

Luminor Bank 7% (7%) Swedbank 55% (56%)

LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 2% (3%)

SEB Pank 23% (23%)

SEB Pank 21% (21%) muud 1% (0%) Coop Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 2% (2%)

7

3. Hoiustamine

Versobank 4% (1%) Swedbank 25% (22%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Hoiuste arv ja suurus 2017. aastal suurenes nõudmiseni ja üleööhoiuste arv ligi 4000 võrra. Samas vähenes kõikide teiste kindla tähtajaga hoiuste arv: tähtajaliste ja säästuhoiuste arv langes ligi 12 000 võrra ning muude hoiuste oma 8000 võrra.

Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes) 31.12.2016 30.06.2017

nõudmiseni ja üleööhoiused sh eraisikute omad tähtajalised ja säästuhoiused sh eraisikute omad investeerimis- ja muud hoiused sh eraisikute omad

2 168 000 1 919 000 401 000 394 000 10 000 9 000

4838

4921 4310

31.12.2017

Kehtivate hoiuselepingute arv10 2017. aasta lõpu seisuga: •

•

•

4694

2550

2755

4573 4193

2876

nõudmiseni ja üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2017. aasta lõpus 2876 eurot (2016. aasta lõpus 2550 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 4921 eurot (2016. aasta lõpus 4694 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 4193 eurot (2016. aasta lõpus 4310 eurot).

3. Hoiustamine

10

8

Hoiused, millel on rahaline jääk.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

4. Investeerimis- ja pensionifondid

11

Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid LHV Varahaldus SEB Varahaldus

40% 25% 17%

Osakuomanike koguarv: 800 192 kehtivat lepingut Teenuse maht: fondide kogumaht 4,4 miljardit eurot

Fondide varade maht Avalike kinnisvarafondide varade maht kasvas samal ajal 14 miljonit eurot ehk 10% ning ulatus 157 miljoni euroni. Võla­ kohustuste fonde Eestis hetkel keegi enam ei valitse, kuivõrd madalate intressimäärade tõttu on investorite huvi madal.

Suurimaks fondiliigiks on endiselt kohustuslikud pen­ sionifondid, mis moodustasid 83% avaliku fondisektori varade mahust. Neile järgnesid 10% aktsiafondid. Vabatahtlikele pensionifondidele ja avalikele kinnisvarafondidele kuulus kummalegi 3,5% avalike fondide varade kogumahust.

Avalike fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes) 3644 3351

31.12.2016

3096

30.06.2017 31.12.2017

339 8

8

võlakohustuste fondid

9

368

415

142

0 aktsiafondid

kohustuslikud pensionifondid

149

156

vabatahtlikud pensionifondid

108

127

157

kinnisvarafondid

11

Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.

12

Avalike investeerimisfondide alla kuuluvad eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid. 2017. aasta alguses jõustunud investeerimisfondide seaduse järgi end väikefondi valitsejaks nimetanud fondivalitsejatele kohaldatava finantsjärelevalve ulatus ja kaasnev aruandluskohustus on piiratud, mistõttu käesolev ülevaade neid ei hõlma.

13

Varade maht on kajastatud turuväärtuses. Andmete võrdlemise eesmärgil on 2016. aasta andmetest maha arvatud mitteavalike fondide varade mahud.

14

Kohalike aktsiafondide hulka loetakse ka fondifondid ja segafondid.

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Avalike investeerimisfondide 12 , sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2017. aasta lõpus 4,4 miljardit eurot, kasvades aastaga 679 miljoni euro ehk 18%13 võrra.

Fondisektori kasvu vedasid endiselt kohustuslikud pen­ sionifondid, kelle varade maht suurenes 548 miljonit eurot ehk 18%, ulatudes aasta lõpuks 3,6 miljardi euroni.

Kasvu poolest järgnesid kohustuslikele pensionifondi­ dele aktsiafondid14 . Nende varade maht suurenes 77 miljoni euro võrra ehk 23%, jõudes aasta lõpuks 415 miljoni euroni.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Fondide osakuomanikud

aktsiafondid

kohustuslikud pensionifondid

vabatahtlikud pensionifondid

2628

44 970

44 446

45 065

644

0

1009

17

7919

15

võlakohustuste fondid

9272

31.12.2017

744 675

30.06.2017

Fondivalitsejad

kinnisvarafondid

Fonditeenuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) SEB Varahaldus 17% (18%) Tuleva Fondid 1% (0%) Trigon Asset Management 4% (3%) Avaron Asset Management 2% (2%) LHV Varahaldus 25% (19%)

EfTEN Capital 1% (1%) Luminor Pensions Estonia 7% (7%) Northern Horizon Capital 3% (2%)

Danske Capital 0% (7%)

Swedbank Investeerimisfondid 40% (41%)

10

15

Siinkohal tuleb silmas pidada, et paljud isikud teevad investeeringuid läbi mitme investeerimis- või pensionifondi ja seega on fondide kaudu investeerivate isikute tegelik arv lepingute arvust väiksem.

16

Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Fonditeenuste turgu mõjutas 2017. aastal enim see, et LHV Varahaldus omandas Danske Capitali. Selle tulemusena kas­ vas LHV Varahalduse turuosa 25%ni, tõustes seeläbi valit­ setavate fondide varade mahu poolest teisele positsioonile pärast Swedbanki, 40%. SEB Varahaldusele kuulus 17% ava­ like fondide turust.

738 308

31.12.2016

728 877

Avalike fondide osakuomanike lepingute arv

8042

Osakuomanike lepingute arv 15 Eesti avalikes fondides kas­ vas 2017. aastal 6367 võrra, ulatudes detsembri lõpuks 800 192ni16 .

Kasv toimus kohustuslikes ja vabatahtlikes pensioni­ fondides ning kinnisvarafondides, vastavalt 6367, 524 ja 1984 võrra. Osakuomanike lepingute arvu kasv kohustuslikes pen­ sionifondides on peamiselt seotud Tuleva pensionifondide tulekuga. Kinnisvarafondides on osakuomanike lepingute arvu kasv samuti seotud fondide arvu suurenemisega.

Teistes fondiliikides on aga osakuomanike arv vähe­ nenud. Osakuomanike lepingute arvu vähenemine aktsia­ fondides 1353 võrra on seotud mitme fondi likvideerimisega 2017. aastal. Võlakohustuste fonde Eestis enam ei ole.

Seega on suurim fondiliik avalike fondide seas lepin­ gute arvu järgi kohustuslikud pensionifondid (744 675 lepin­ gut), millele järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (44 970), aktsiafondid (7919) ja avalikud kinnisvarafondid (2628).

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Aktsiafondide turul on aastaga märgatavalt kasvanud­ Trigon Asset Management valitsetavate fondide varade maht, tõustes 39% turuosaga suurimaks fondivalitsejaks.

Swedbank Investeerimisfondidele kuulus 2017. aasta lõpus 37%. Neile järgnes Avaron Asset Management 23% turuosaga. SEB Varahaldus likvideeris aga kõik enda hallatud fondid.

Suurim muudatus kohustuslike pensionifondide turul oli LHV Varahalduse turuosa kasv 30%ni, mille põhjustas ühinemine Danske Capitaliga. Seega on LHV Varahaldu­ sest saanud suuruselt teine pensionifondide valitseja Eestis.

Kõige suurema turuosaga on endiselt Swedbank Investeeri­ misfondid, 42%. 2017. aastal turule tulnud Tuleva Fondidele kuulus detsembri lõpu seisuga 1% pensionifondide koond­ varade mahust. SEB Varahaldusele kuulus 19% ja Luminor Pensions Estoniale 8% turust.

Vabatahtlike pensionifondide turul oli 2017. aasta lõpu seisuga suurima ehk 56% turuosaga Swedbank Investeeri­ misfondid, kellele järgnes SEB Varahaldus, 25%.

Avalike kinnisvarafondide turul tegutses vaid kaks fondi­valitsejat – Northern Horizon Capital (70%) ja EfTEN Capital (30%).

Aktsiafondide turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Vabatahtlike pensionifondide turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

LHV Varahaldus 1% (1%) LHV Varahaldus 1% (1%)

Avaron Asset Management 23% (22%) Avaron Asset Management 23% (22%) SEB Varahaldus 0% (2%) SEB Varahaldus 0% (2%)

Trigon Asset Management Trigon Asset 39% (28%) Management 39% (28%)

SEB Varahaldus 25% (25%) SEB Varahaldus 25% (25%)

Danske Capital 0% (4%) Danske Capital (4%) Luminor0% Pensions Estonia Luminor Pensions 9% (8%) Estonia 9% (8%)

LHV Varahaldus 10% (7%) LHV Varahaldus 10% (7%)

Kohustuslike pensionifondide turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Avalike kinnisvarafondide turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

SEB Varahaldus 19% (20%) SEB Varahaldus 19% (20%) Tuleva Fondid 1% (0%) Tuleva Fondid 1% (0%) Luminor Pensions Estonia Luminor Pensions 8% (9%) Estonia 8% (9%)

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 42% (41%) Investeerimisfondid 42% (41%)

11

LHV Varahaldus 30% (22%) LHV Varahaldus 30% (22%)

Northern Horizon Capital Northern Horizon 70% (72%) Capital 70% (72%)

EfTEN 30% EfTEN 30%

Capital (28%) Capital (28%)

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 56% (56%) Investeerimisfondid 56% (56%)

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 37% (47%) Investeerimisfondid 37% (47%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

5. Teise pensionisamba väljamaksed Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2017. aasta lõpu sei­ suga õigus teise pensionisamba väljamakseteks 37 373 ini­ mesel, mis on 5101 inimese võrra enam kui aasta varem. Nen­ dest 37% ehk 13 836 olid mehed ja 63% ehk 23 537 naised.

Teise samba pensioni väljamaksete jaotus püsib suh­ teliselt stabiilne, varieerudes erinevate väljamaksete liikide lõikes 1-2%.

Aasta lõpus moodustas pensionilepinguid17 sõlminud isikute osakaal 16% väljamaksete saajatest. Ainult fondi­

pensioni18 väljamakseid sai aasta lõpu seisuga 38% teise pensionisamba väljamaksete saajatest. Fondide kaudu ja ühekordseid väljamakseid19 sai 10% ning ainult ühekordseid väljamakseid 15% väljamaksete saajatest. Ülejäänud 21% teise pensionisamba väljamakseteks õigust omavatest ini­ mestest ei olnud selleks soovi avaldanud.

Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurima turuosaga Compensa Life Vienna Insurance Group, 63%.

Teise pensionisambaga liitunud vanadus­ pensionäride jaotus väljamakse liigi järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Kindlustusandjate turu jaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

ei ole saanud väljamakseid 21% (19%)

ainult ühekordne väljamakse 15% (16%)

pensionileping 16% (16%)

ainult fondipension 38% (39%)

12

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 17% (19%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 20% (18%)

17

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

18

Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.

19

Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.

5. Teise pensionisamba väljamaksed

fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10% (10%)

Compensa Life Vienna Insurance Group 63% (63%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

6. Väärtpaberiportfellide valitsemine

20

Turujaotus: Swedbank grupp 67% SEB Bank grupp 10% LHV Pank 16% Teenuse maht: portfellide kogumaht 631 miljonit eurot

Portfellide maht

Portfellivalitsemise kliendid

Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht vähenes 2017. aastal 4% ja moodustas 631 miljoni eurot (2016. aasta lõpus 658 miljonit eurot).

Portfellide maht, mida valitsevad fondivalitsejad, vähe­ nes 2017. aastal 186 miljonilt 143 miljoni euroni. Pankade valitsetavate kliendiportfellide maht vähenes 466 miljo­ nilt 459 miljoni euroni ja investeerimisühingute oma kasvas 6 miljonilt 29 miljoni euroni.

Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2017. aasta lõpus Eesti residentidele: ligikaudu 84% kogumahust ehk 533 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 559 miljonit eurot).

Sellest omakorda 305 miljonit eurot kuulus finantseerimisasu­ tustele, 133 miljonit eurot äriühingutele, 92 miljonit eurot ­era­isikutele21 ja 3 miljonit eurot valitsusele.

Portfellide maht (mln eurodes)

Individuaalportfellide koondmaht residentsuse järgi (mln eurodes) 466

30.06.2017

475

kokku 459

31.12.2017

Eesti residendid 1010

101 736

186

166

662

538

559

572

30.06.

2016

31.12.

2016

30.06.

2017

636

545

550

30.06.

2015

31.12.

2015

143

6

fondivalitsejad

13

658

628 646

21

631

533

29

investeerimisühingud

krediidiasutused

31.12.

2014

20

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist.

Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.

21

Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid.

Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.

31.12.

2017

6. Portfellivalitsemine

31.12.2016

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Portfellivalitsejad Portfellide valitsemise turul toimusid 2017. aastal suured muu­ datused, mille põhjustas SEB Varahalduse ja Trigon Asset Management’i väljumine portfellivalitsemise teenusest. SEB Varahaldus väljus institutsionaalsete portfellide juhtimise äri­ dest, Trigon Asset Management aga loobus väärtpaberiport­ fellide valitsemisest tervikuna.

Portfellide valitsemise suurim ehk 67% turuosa kuulus 2017. aasta lõpus Swedbank grupi ettevõtetele. SEB Pank grupi ettevõtete ja LHV Panga turuosa oli 10%.

Fondivalitsejate lõikes oli kõige suurem turuosa valitsetava portfelli mahu poolest 85% Swedbank Investeerimisfondid, kellele järgnesid Kawe Kapital, 11% ja Avaron Asset Mana­ gement, 3%.

Pankadest valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus aasta lõpus 66% turust. Talle järgnesid 14% LHV Pank, SEB Pank, 13% ja Luminor Bank, 7%.

Portfellide valitsemise turu jaotus teenusepakkuja järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Portfellide valitsemise turu jaotus fondivalitsejate järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Cresco Väärtpaberid 5% (1%) Cresco Väärtpaberid 5% (1%) muud 1% (1%) muud 1% (1%)

Luminor Bank 5% (8%) Luminor Bank 5% (8%) SEB Pank 10% (10%) SEB Pank 10% (10%) SEB Varahaldus SEB Varahaldus 0% (17%) 0% (17%)

LHV Pank 10% (9%) LHV Pank 10% (9%)

Kawe Kapital Kawe Kapital 11% (7%) 11% (7%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 19% (5%) 19% (5%) Swedbank Swedbank 48% (44%) 48% (44%)

LHV Pank 14% (12%) LHV Pank 14% (12%)

Luminor Bank Luminor Bank 7% (12%) 7% (12%) Swedbank Swedbank 66% (62%) 66% (62%) SEB Pank SEB Pank 13% (14%) 13% (14%)

Limestone Limestone Platform Platform 1% (1%) 1% (1%) SEB Varahaldus SEB Varahaldus 0% (61%) 0% (61%)

6. Portfellivalitsemine

Portfellide valitsemise turu jaotus krediidiasutuste järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

14

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 85% (19%) 85% (19%) Avaron Asset Avaron Asset Management Management 3% (3%) 3% (3%)

Kawe Kapital Kawe Kapital 2% (2%) 2% (2%)

Trigon Asset Trigon Asset Management 0% (3%) Management 0% (3%)

Trigon Asset Management 0% (9%) Trigon Asset Management 0% (9%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

7. Elukindlustus

22

Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE SEB Elu- ja Pensionikindlustus Compensa Life Vienna Insurance Group SE

41% 25% 21%

Teenuse maht: 2017. aastal laekus kindlustusmakseid 91 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed

Kindlustuspakkujad

2017. aastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustus­ makseid 91 miljoni euro väärtuses23 . Aasta tagasi koguti mak­ seid 86 miljoni euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kindlus­ tusmaksete maht kasvanud 6,5%.

Kindlustusmaksete põhjal laekus 2017. aastal kolmele suu­ rimale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – 87% kindlustusmaksetest (aasta varem samuti 87%).

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes)

Elukindlustusseltside turu jaotus 2017. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aastal)

2016 2017 Mandatum Life Insurance Baltic SE 7% (6%)

Swedbank Life Insurance SE 41% (39%)

29 23

14

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 6% (7%)

22

13

14

17

5 0

kapitali- investeerimis- annuiteet kogumisriskiga kindlustus elukindlustus

surmajuhtumikindlustus

6

0

sünni- ja lisaabielukindlustused kindlustus

Peamine osa kindlustusmaksete kasvust tuli investeerimis­ riskiga elukindlustuse maksetest, mille maht kasvas aastaga 29 miljonilt eurolt 34 miljoni euroni. Samuti kasvas surmajuh­ tumikindlustuse maksete maht 14 miljonilt eurolt 17 miljoni euroni. Annuiteedi maksete maht aga vähenes 23 miljonilt eurolt 22 miljoni euroni. Kapitalikogumiskindlustuse maht vähenes 14 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni.

Suurima mahuga toode on endiselt investeerimisriskiga elukindlustus, mis moodustas 2017. aastal 37% kõikidest elu­ kindlustustoodetest (2016. aastal 34%). Talle järgnes annui­ teet, mille osatähtsus oli 2017. aasta lõpus 24% (aasta varem 26%). Kolmandaks on tõusnud surmajuhtumikindlustus osa­ kaaluga 18% (aasta varem 17%). Kapitalikogumiskindlustus moodustas 14% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 17%).

15

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 21% (23%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 25% (25%)

2017. aastal kasvas enim Swedbank Life Insurance SE kogu­ tud kindlustusmaksete maht, mille tulemusena suurenes tema turuosa 39%lt 41%ni. Kindlustusmaksete maht kasvas investeerimisriskiga elukindlustuse maksete toel. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa jäi 25% juurde. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa aga vähenes 23%lt 21%ni.

22

2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud.

Elukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.

23

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

7. Elukindlustus

34

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht on aastaga vähe­ nenud kõikides elukindlustusseltsides. Kindlustusseltside turujaotus ei ole siiski eriti muutunud. Eesti suurim kapitali­ kogumiskindlustuse teenuse pakkuja oli 2017. aasta lõpu sei­ suga SEB Elu- ja Pensionikindlustus turuosaga 49%.

Esmakordselt viimase kolme aasta jooksul kasvas mak­ sete laekumine investeerimisriskiga elukindlustuses kõikides elukindlustusseltsides. Kuna maksete mahu kasv seltsides erines, tõi see kaasa muutusi turujaotuses. Enim kasvasid maksed elukindlustusseltsis Mandatum Life Insurance Bal­ tic SE ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE, mille

tulemusena suurenes nende turuosa vastavalt 13%lt 15%ni ja 7%lt 9%ni. Turuliider on endiselt Swedbank Life Insurance SE, kuigi tema turuosa vähenes 61%lt 59%ni.

2017. aastal suurenes märgatavalt annuiteedi mak­ sete laekumine SEB Elu- ja Pensionikindlustuses, mille tule­ musena kasvas tema turuosa 16%lt 23%ni. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa vähenes 72%lt 68%ni.

Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad on muu­ tunud suhteliselt vähe. Suurima osa turust katab Swedbank Life Insurance SE (64%), millele järgneb SEB Elu- ja Pensioni­ kindlustus (26%).

Kapitalikogumiskindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Investeerimisriskiga elukindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 5% (6%)

Swedbank Life Insurance SE 30% (30%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 15% (13%)

Swedbank Life Insurance SE 59% (61%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 9% (7%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (5%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% (48%)

Swedbank Life Insurance SE 1% (0%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 23% (16%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 68% (72%)

Surmajuhtumikindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 3% (3%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 2% (3%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 8% (12%)

16

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 5% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 64% (64%)

7. Elukindlustus

Annuiteedi turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 17% (19%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler IIZI Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

62% 15% 10%

Kliente: 689 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aastal vahendati kindlustusmakseid 478 000 euro ulatuses

Kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2017. aastal Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukind­ lustuse makseid kogusummas 478 tuhat eurot. Vahendatud kindlustusmaksete maht suurenes aastaga 4%. Maksed on kasvanud peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse toel, aastane kasv 25%. Samas vahendatud lepingute arv on aastaga vähenenud 810lt 689ni.

2017. aastal vahendasid elukindlustuslepinguid 10 kindlustus­ maaklerit. Suurim ehk 62% turuosa oli endiselt KindlustusEst Kindlustusmaakleril, talle järgnesid IIZI Kindlustusmaakler, 15% ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal, 10%.

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus elukindlustuse maksete järgi 2017. aastal (sulgudes 2016. aastal)

2016

259

2017 207

251 219

Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 1% (10%) IIZI Kindlustusmaakler 15% (5%)

muud 5% (5%)

1

0

investeerimisriskiga elukindlustus

1

Vagner Insurance Broker 7% (4%)

0

annuiteet

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

muud liigid

Kindlustusmaaklerid vahendasid peamiselt õnnetusjuhtu­ mite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elukindlustuslepinguid, vastavalt 259 tuhande ja 219 tuhande euro ulatuses. Muude elukindlustuslepingute seas oli endiselt populaarseim kindlustusliik riskielukindlustus. Investeerimis­ riskiga elukindlustuse lepingute makseid ega annuiteedi mak­ seid ei vahendatud 2017. aastal üldse.

Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel määral Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepin­ guid. Need moodustasid 2017. aastal kindlustusmaksetest 71% (2016. aastal 66%) ja lepingute arvust 63% (2016. aas­ tal 47%).

17

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 10% (15%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 62% (61%)

7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Vahendatud kindlustusmaksed

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

8. Kahjukindlustus

24

Turujaotus: IF P&C Insurance ERGO Insurance SE Swedbank P&C Insurance „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

21% 17% 16% 16%

Kliente: info puudub Teenuse maht: 2017. aastal laekus kindlustusmakseid 336 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed tuse maht on kasvanud 8 miljoni euro võrra ning varakindlus­ tuse maksete maht 6 miljoni euro võrra.

Suurim kindlustusliik on jätkuvalt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus, mille kindlustusmaksete maht oli 2017. aastal 110 miljonit eurot. Järgnesid liikluskind­ lustus ja varakindlustus, maksete mahuga 93 miljonit eurot ja 86 miljonit eurot.

2017. aasta esimesel poolel maksti hüvitistena välja 181 miljonit eurot (4 miljonit eurot rohkem kui aasta varem).

Väljamakstud hüvitiste maht kasvas enim liikluskindlustuses, 52 miljonilt 54 miljoni euroni. Kõige rohkem maksti hüvitisi välja aga maismaasõidukite kindlustuses, 69 miljonit eurot.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 102

110 2016

93

80

79

18

2017

21 3

liikluskindlustus

86

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

3

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

3 varakindlustus

3

9

10

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

9

11

rahalise kaotuse kindlustus

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 69 52

69 2016

54

2017 40

8

9 1

liikluskindlustus

24

18

40

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

1

1

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

1

3

4

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

3

3

rahalise kaotuse kindlustus

Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides.

2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud.

Kahjukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud Statistikaameti andmeid.

8. Kahjukindlustus

2017. aastal laekus Eestis tegutsevatele kahjukindlustusseltsi­ dele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele kindlus­ tusmakseid kokku 336 miljonit eurot (aasta varem 302 miljonit eurot). Välismaiste kindlustusseltside Eesti filiaalid moodusta­ sid sellest 89 miljonit eurot ehk 27% kõikidest kindlustusmak­ setest (aasta varem 76 miljonit eurot ehk 25%). Kahjukindlus­ tusseltside kogutud maksetest koguti 134 miljonit eurot ehk 40% kõikidest maksetest kindlustusmaaklerite vahendusel (aasta varem 115 miljonit eurot ehk 38 %).

Aastaga on suurenenud kõikide kahjukindlustusliikide kindlustusmaksete maht. Enim ehk 14 miljoni euro võrra on kasvanud liikluskindlustuse maht, maismaasõidukite kindlus­

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Kindlustuspakkujad Kindlustusmaksete maht kasvas 2017. aastal enim Lietuvos draudimas Eesti filiaalis, mis peegeldus tema turuosa kasvus 14%lt 16%ni.

If P&C Insurance’i turuosa kahanes samal ajal 23%lt 21%ni. Laekunud kindlustusmaksete järgi on If P&C Insu­ rance siiski jätkuvalt kahjukindlustajate turuliider.

If P&C Insurance’i turuosa vähenes 2017. aastal nii liikluskindlustuses kui ka maismaasõidukite kindlustuses. ­Nendes kindlustusliikides on samal ajal kasvanud Lietuvos draudimas Eesti filiaali turuosa. Liikluskindlustuse turuliidriks on aga tõusnud 23%ga ERGO Insurance SE ning talle järg­ neb 19%ga If P&C Insurance. Suurim turuosa maismaasõidu­ kite- ja varakindlustuses kuulub endiselt If P&C Insurance’ile, vastavalt 20% ja 28% kogu turust.

Kahjukindlustusseltside turu jaotus 2017. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aastal) Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal 2% (1%)

Seesam Insurance 10% (10%)

Inges Kindlustus 2% (2%)

Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 5% (7%) Swedbank P&C Insurance 8% (7%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 15% (12%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (7%)

Salva Kindlustus 7% (8%)

Swedbank P&C Insurance 20% (19%)

19

If P&C Insurance 21% (23%)

muud 3% (2%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 19% (18%)

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 7% (7%)

ERGO Insurance SE 15% (15%)

Seesam Insurance 11% (11%)

If P&C Insurance 19% (20%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 16% (16%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 4% (3%) ERGO Insurance SE 12% (12%)

Seesam Insurance 11% (12%)

Salva Kindlustus 6% (7%)

Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 2% (2%)

ERGO Insurance SE 23% (22%)

Varakindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

muud 1% (2%)

Maismaasõidukite kindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Swedbank P&C Insurance 19% (19%)

muud 3% (3%) Inges Kindlustus 6% (7%)

ERGO Insurance SE 17% (17%)

If P&C Insurance 28% (28%)

Salva Kindlustus 4% (4%)

If P&C Insurance 20% (22%)

8. Kahjukindlustus

Seesam Insurance 8% (7%)

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (6%)

Swedbank P&C Insurance 16% (16%)

Salva Kindlustus 6% (6%)

Liikluskindlustuse turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 16% (14%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler KindlustusEST Kindlustusmaakler

31% 14% 7%

Kliente: 826 955 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aastal vahendati kindlustusmakseid 170 miljoni euro ulatuses

Vahendatud kindlustusmaksed andjate vahendatud lepingud. Välisriikide kindlustusselt­ side lepingutest kuulub kõige suurem osa muude sõidu­ kite ja transporditavate kaupade kindlustusele (15 miljoni euro väärtuses), millele järgneb rahalise kaotuse kindlustus (9 miljoni euro väärtuses) ja varakindlustus (6 miljoni euro väärtuses).

2017. aastal vahendati maaklerite kaudu 40% Eesti kindlustusandjate kogutud kahjukindlustuse kindlustusmak­ setest. Enamiku kahjukindlustusliikide puhul vahendavad maaklerid arvestatava osa Eesti kindlustusseltside kindlus­ tusmaksetest. Eelkõige on need sõidukitega seotud kindlus­ tused. 2017. aastal vahendati maaklerite kaudu 56% muude sõidukite (õhu- ja veesõidukite) ja transporditavate kaupade kindlustusmaksetest. Liikluskindlustuses oli maaklerite osa­ kaal 49% ja maismaasõidukite kindlustuses 45%.

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 47

46

2016

50

2017

39 33 27 13 3 liikluskindlustus

17 4

3

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

5

1

6

6

sõiduki tsiviilvastutusvaldaja kindlustus vastutuskindlustus

10 2

rahalise kaotuse kindlustus

2 muud

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud Eestis tegutsevate kindlustusseltside kindlustusmaksete osakaal 56%

49%

52%

49%

46%

2016

45%

28%

15%

31%

36%

35%

38%

2017

40%

15% 5%

liikluskindlustus

25

20

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

sõiduki valdaja vastutuskindlustus

tsiviilvastutuskindlustus

5%

rahalise kaotuse kindlustus

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2017. aastal 11,7 miljonit eurot.

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahenda­ sid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2017. aastal kahjukindlustuslepinguid kokku 170 miljoni euro25 eest ehk 22 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Kahjukindlustusseltsidele laekunud maksete põhjal on näha, et ka maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi on suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlustus, kus vahendati kindlustusmakseid 50 miljoni euro ulatuses.

Talle järgnesid liikluskindlustus (46 miljonit eurot) ja vara­ kindlustus (33 miljonit eurot).

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. 2017. aastal moo­ dustasid 134 miljonit eurot ehk 79% kõikidest vahendatud kindlustusmaksetest Eesti kindlustusseltside vahendatud lepingud ja 36 miljonit eurot ehk 21% välisriikide kindlustus­

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Kindlustusmaaklerid Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2017. aastal 41 kind­ lustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustus­ maakler, 31%. Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler, 14% ja KindlustusEst Kindlustusmaakler, 7%.

Liikluskindlustuses oli aasta lõpu seisuga suurim turu­ osa IIZI Kindlustusmaakleril, 53%, talle järgnesid Kindlustu­ sEst Kindlustusmaakler, 10% ja CHB Kindlustusmaakler, 4%.

Maismaasõidukite kindlustuses kuulus suurim ehk 40% turuosa IIZI Kindlustusmaaklerile, kellel järgnesid Kindlustus­ Est Kindlustusmaakler, 8% ja DNB Kindlustusmaakler, 7%.

Varakindlustuses oli 28%ga turuliider Marsh Kindlus­ tusmaakler, talle järgnesid IIZI Kindlustusmaakler, 14% ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal, 12%.

Reisikindlustuses kuulus suurim turuosa samuti IIZI Kindlustusmaaklerile, 46% ning talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler, 9% ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal, 5%.

Kindlustusmaaklerite turu jaotus kahju­ kindlustuse maksete järgi 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Kominsur Kindlustusmaakler 5% (4%) Vagner Insurance Broker 3% (2%) DNB Kindlustusmaakler 3% (3%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 6% (6%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 5% (6%)

Marsh Kindlustusmaakler 14% (12%)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus maismaasõidukite kindlustuses 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) muud 25% (26%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Fix Kindlustusmaakler 3% (2%)

muud 24% (24%)

Vagner Insurance Broker 3% (3%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Fix Kindlustusmaakler 3% (2%) Kindlustusmaakler VagnerCHB Insurance Broker 3% (3%) 4% (4%)

muud 24% (24%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler DNB Kindlustusmaakler 7% (7%) 8% (8%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 53% (54%)

muud 24% (23%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) muud 24% (23%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) CHB Kindlustusmaakler KindlustusEst 9% (9%) Kindlustusmaakler 5% (5%)

IIZI Kindlustusmaakler 40% (40%) IIZI Kindlustusmaakler 40% (40%)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus reisikindlustuses 2017. aasta lõpus Vagner Insurance Broker 4% (4%) Marsh Kindlustusmaakler 4% (3%) (sulgudes 2016. aasta lõpp) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%) Vagner Insurance Broker 4% (4%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (5%) Optimal Kindlustusmaakler4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%) ABC Kindlustusmaaklerid UADBB 4% Aon(5%) Baltic Eesti filiaal Optimal Kindlustusmaakler (5%) 4% 5% (4%)

muud 16% (17%) Marsh Kindlustusmaakler 4% (3%) muud 16% (17%)

KindlustusEst UADBB Aon Baltic Kindlustusmaakler Eesti filiaal 9% (10%) 5% (5%) Aadel KindlustusEst Kindlustusmaaklerid Kindlustusmaakler 4% (4%) 9% (10%)

CHB Kindlustusmaakler 9% (9%) IIZI Kindlustusmaakler 14% (16%)

21

muud 25% (26%)

DNB Kindlustusmaakler Smart Kindlustusmaakler 7% (7%) 6% (5%)

IIZI Kindlustusmaakler 53% (54%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal IIZI Kindlustusmaakler 12% (14%) 14% (16%)

Marsh Kindlustusmaakler 28% (25%)

UADBB Aon

Marsh Kindlustusmaakler 28% (25%)

Baltic Eesti filiaal 12% (14%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 5% (5%)

Smart Kindlustusmaakler CHB Kindlustusmaakler 6% (5%) 5% (5%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (10%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (5%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 5% (5%)

CHB Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler 5% (5%) 4% (4%)

KindlustusEst CHB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) 10% (10%)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus varakindlustuses 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (5%)

IIZI Kindlustusmaakler 31% (32%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

IIZI Kindlustusmaakler 46% (44%) IIZI Kindlustusmaakler 46% (44%)

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Kindlustusmaaklerite turu jaotus liikluskindlustuses 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

muud 21% (23%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Kahjukindlustusvahendajate sektoris jagunes valdav osa turust vahendatud lepingute arvu põhjal vähem kui poolte maakle­ rite vahel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et 89% vahendatud lepingutest on sõlminud 24% kindlustusmaakleritest ehk 10 maak­ lerit 41st.

Suurimate kahjukindlustusmaaklerite turuosad vahendatud lepingute arvu põhjal

Maakler

2017

2016

IIZI Kindlustusmaakler AS

61%

61%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

10%

10%

Vagner Insurance Broker AS

3%

3%

CHB Kindlustusmaakler OÜ

3%

3%

Fix Kindlustusmaakler OÜ

2%

1%

Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ

2%

2%

AS Smart Kindlustusmaakler

2%

2%

OÜ DnB Kindlustusmaakler

2%

2%

NB Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Optimal Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

22

Turuosa

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

26

Turujaotus: Swedbank 40% SEB Pank 25% Luminor Bank 17% Eraisikutest kliente: 731 065 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 18,1 miljardit eurot

Laenuportfell nit eurot. Äriühingutele väljastatud laenude jääk aga vähenes 422 miljoni euro võrra.

2017. aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,2 miljardi ja äriühingutele 7,1 miljardi euro ulatuses.

Laenud finantseerimisasutustele29 moodustasid 2,3 miljardit eurot ja laenud valitsusele30 514 miljonit eurot.

Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas 2017. aastal enim ehk 447 miljoni euro võrra eluasemelaenude jääk, ula­ tudes aasta lõpuks 7,1 miljardi euroni. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas samuti märkimisväärselt 74 miljoni euro võrra, küündides aasta lõpuks 526 miljoni euroni. Õppelae­ nude maht aga vähenes aastaga 17 miljoni euro võrra 95 mil­ joni euroni.

Laenude jääk (mln eurodes)

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes)

7501

31.12.2016

7584

7710

7927

8247

8400

7079

30.06.2017

8000

31.12.2017 7600 7200 2083

2230

2291

6800 475

460

514

valitsus

finantseerimisasutused

äriühingud

6400

eraisikud

31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12.

2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017 2017

Eraisikute laenude jääk (mln eurodes) 6651 6839

7098 31.12.2016 30.06.2017 31.12.2017

112 eluasemelaenud

23

102

95

õppelaenud

452

473

526

tarbimislaenud

19

19

20

arvelduskrediit

157

159

161

krediitkaardid

319

335

346

muud laenud

26

Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis.

27

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

28

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

29

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

30

Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk jätkas 2017. aastal kasvamist. Krediidiasutuste Eesti laenuportfelli jääk suure­ nes aastaga 2% ehk 360 miljonit eurot (2016. aastal kasvas laenuportfelli jääk 8,9% ehk 1458 miljonit eurot). Kasvu era­ kordse aeglustumise põhjuseks olid ühekordsed ümberkor­ raldused turuosaliste konsolideerimisgrupis. Laenuportfelli jääk ulatus aasta lõpuks 18,1 miljardi euroni. Äriühingutele väljastatud laenud27 moodustasid 39% ja laenud eraisiku­ tele 28 45% kogu portfellist. Seega suurenes laenukasv enim eraisikute arvelt.

Eraisikutele väljastatud laenude jääk kasvas 2017. aas­ tal 536 miljoni euro võrra, finantseerimisasutustele antud laenude jääk 208 miljonit eurot ja valitsuse oma 38 miljo­

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Eraisikutele antud laenud Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aastal kõige enam eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1445 eurot, ulatudes 40 528 euroni. Talle järgnes õppelaen (keskmiselt 2180 eurot) ja tarbimislaen (keskmiselt 2169 eurot).

Muude laenude31 keskmine jääk (14 334 eurot) on nii­ võrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastamiseks.

Eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv kasvas aas­ taga üle 25 000 lepingu võrra. Peamiselt suurenesid tar­ bimislaenud, kus lepingute arv kasvas üle 37 000 lepingu võrra (kokku 242 631 lepingut). Eraisikutega sõlmitud elu­ asemelaenu lepingute arv oli 2017. aasta lõpu seisuga läbi aegade suurim: 175 149 (2016. aasta lõpus 170 175). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 43 742 (2016. aasta lõpus 51 249), arvelduskrediidi lepinguid 60 005 (2016. aasta lõpus 66 652), krediitkaardi lepinguid 185 407 (2016. aasta lõpus 190 110) ning muid laenulepinguid 24 131 (2016. aasta lõpus 22 657).

Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes)

31.12.2016

30.06.2017

31.12.2017

Eluasemelaenud

39 083

39 498

40 528

Õppelaenud

2 192

2 203

2 180

Tarbimislaenud

2 203

2 210

2 169

Arvelduskrediit

288

280

336

Krediitkaardid

828

839

866

Muud laenud

14 083

14 139

14 334

Pangalaenude turu jaotus Pangalaenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) LHV Pank 4% (3%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (8%)

muud 6% (5%)

Swedbank 40% (39%)

Luminor Bank 17% (22%)

SEB Pank 25% (23%)

31

24

Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Eesti laenuturg oli 2017. aastal jaotatud peamiselt kolme suure krediidiasutuse vahel, kellele kuulus kokku 82% laenuturust.

Suurim turuosa ehk 42% kogu laenuportfellist kuulus Swed­ bankile, talle järgnesid SEB Pank, 25% ja Luminor Bank, 17%.

Danske Bank Eesti filiaalile kuulus 8% turust. Ülejäänud 18% turust jagasid omavahel 11 panka, k ­ ellest oli suurima turuosaga LHV Pank, 4%.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Valitsusele andis 2017. aastal kõige rohkem laene Danske Bank Eesti filiaal, kelle turuosa on aastaga suurenenud 34%lt 37%ni.

Talle järgnes Swedbank, 27% ja SEB Pank, 18%.

Suurim osa finantseerimisasutuste laenudest on aga koondunud Luminor Banki, 32%. Swedbankile kuulus 29% ja SEB Pangale 26% finantseerimisasutuste laenudest.

Muudatused on toimunud ka äriühingute laenude valdkonnas.

Suurima turuosaga Swedbank on oma osa aastaga veelgi suu­ rendanud, kasvades 34%lt 38%ni. Suurenes ka SEB Panga turuosa, 21%lt 24%ni. Uue Luminor Banki turuosa on aga vähe­ nenud 25%lt 15%ni.

Suurim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki, 46% ja SEB Panka, 27%.

Luminor Banki turuosa oli aasta lõpus 15%.

Valitsuse laenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Äriühingute laenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 37% (34%)

OP Corporate Bank Eesti filiaal 7% (8%)

Swedbank 38% (34%)

Luminor Bank 11% (13%)

LHV Pank 6% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (8%) OP Corporate Bank Eesti filiaal 4% (4%) muud 5% (4%)

SEB Pank 18% (16%) SEB Pank 24% (21%)

Swedbank 27% (29%)

Eraisikute laenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

muud 3% (2%) Swedbank 29% (30%)

LHV Pank 7% (7%) Coop Pank 3% (2%)

Swedbank 46% (46%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%) muud 5% (4%)

Luminor Bank 15% (16%)

SEB Pank 26% (23%)

25

Luminor Bank 32% (36%)

SEB Pank 27% (26%)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Luminor Bank 15% (25%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Eraisikutele väljastatud laenudest on suurima osakaaluga eluasemelaenud, moodustades 2017. aasta lõpu seisuga 86% kõikide laenude jäägist.

Igapäevaste kulutustega seotud laenude hulgas (tar­ bimislaenud, krediitkaartide kasutusel olev limiit, arveldus­ krediit) suurenes jätkuvalt tarbimislaenude osakaal, 72%lt 74%ni. Igapäevase tarbimisega seotud laene oli 2017. aasta lõpuks antud kokku 0,7 miljardi euro ulatuses.

Eraisikute laenuturg on väga koondunud: ligikaudu pool turust kuulus 2017. aasta lõpus Swedbankile, ülejäänu jaotasid oma­ vahel peamiselt SEB Pank ja Luminor Bank.

Tarbimislaenude puhul kasvas 2017. aastal märkimis­ väärselt Inbanki turuosa, 10%lt 15%ni. Tarbimislaenude jäägi põhjal on Inbank tõusnud Swedbanki (61%) järel turuosalt suuruselt teiseks. Neile järgnes SEB Pank, 11%. Aktiivselt sisenes tarbimislaenude turule ka TF Bank Eesti filiaal, kelle turuosa ulatus aasta lõpuks 7%ni.

Eraisikute laenude jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Igapäevase tarbimisega seotud laenude jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

õppelaenud 1% (2%)

krediitkaardid 23% (25%)

tarbimislaenud 7% (6%) krediitkaardid 2% (2%) muud laenud 4% (4%) arvelduskrediit 3% (3%)

eluasemelaenud 86% (86%)

Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) Bigbank 4% (6%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (9%) Swedbank 61% (70%)

Swedbank 45% (45%) Luminor Bank 16% (16%)

muud 1% (1%)

SEB Pank 11% (11%)

muud 3% (2%)

TF Bank Eesti 7% (0%)

SEB Pank 28% (28%)

Eraisikute krediitkaartide turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Eraisikute muude laenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (2%)

Citadele banka Eesti filiaal 3% (3%)

Luminor Bank 6% (6%) Swedbank 70% (69%)

Swedbank 21% (22%) SEB Pank 19% (20%)

muud 4% (3%)

Inbank 15% (10%)

LHV Pank 14% (11%)

Bigbank 6% (4%)

SEB Pank 16% (17%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%) muud 3% (3%)

Luminor Bank 30% (32%)

26

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

tarbimislaenud 74% (72%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

10. Krediidiandjate väljastatud laenud Turujaotus: Swedbank Liising 24% Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia) 21% SEB Liising 20% Eraisikutest kliente: 497 182 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 867 miljonit eurot

Keskmine laenulepingute jääk 31.12.2017 (eurodes)

Kõikide krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) IPF Digital Estonia 3% (3%)

Coop Liising 3% (3%) Coop Finants 4% (3%) LHV Finance 5% (5%)

SEB Liising 20% (20%)

muud 17% (17%) Koduliising 3% (3%)

Luminor Liising 21% (22%)

Swedbank Liising 24% (24%)

tarbimis­laenude (liising, muu rahaline krediit ja järelmaks kokku) kulukuse määr pankadega seotud krediidiandjatel 10%, kuid muudel krediidiandjatel 44%. Pankadel oli tarbimis­ laenude kulukuse määr keskmiselt 19%. Teisel poolaastal muutus Coop Finants tegevuse alus ning ta liikus muude kre­ diidiandjate alt erandi alusel tegutsevate krediidiandjate alla.

See kajastus krediidiandjate tarbimislaenude KKM-i muutu­ ses 2017. aasta teisel poolel.

Tarbimislaenude kulukuse määr pangad

pankadega seotud krediidiandjad

pankadega seotud krediidiandjad

muud krediidiandjad

muud krediidiandjad 23 340

50% 44% 13 916

40%

12 781

9497

30% 2781

758

130

sõiduki liising

muu vara liising

elamukinnisvaraga seotud krediit

677

muu rahaline krediit

751

352

vara ost järelmaksuga

10%

0% 12.2012

27

19%

20%

10%

12.2013

12.2014

30.11.2015

30.11.2016

30.11.2017

10. Krediidiandjate väljastatud laenud

2017. aasta lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 53 ette­ võttel. Lisaks neile oli turul 12 pankadega seotud ­krediidiandjat ja 7 krediidivahendajat.

Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate ­krediidiandjate laenuportfelli jääk kasvas 2017. aastal 17%, ulatudes aasta lõpus 867 miljoni euroni (2016. aasta lõpus 741 miljonit eurot). Suurima osa ehk 79% sellest olid väljasta­ nud pankadega seotud ettevõtted. Ülejäänud ehk 21% turust katsid krediidiandjad, kes ei ole pankadega seotud. Nende hulgas olid kõige suurema turuosaga IPF Digital Estonia ja Koduliising, kummagi turuosa on 3%.

Tegutsedes enamasti liisingettevõtetena, erinevad pan­ kadega seotud krediidiandjad teistest krediidiandjatest oma laenuportfelli struktuuri ja laenutingimuste poolest.

Keskmise laenulepingu väärtus on krediidilepingu liigi vaates väga erinev. Suurim keskmine laenujääk oli 2017. aasta lõpu seisuga elamukinnisvaraga seotud laenudel: pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 23 340 eurot, muudel kre­ diidiandjatel 12 781 eurot. Sõiduki liisingu keskmine laenu­ lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel 9497 eurot ja muudel krediidiandjatel 2781 eurot. Igapäevaste arveldus­ tega seotud muu rahalise krediidi ja järelmaksuga vara ostu lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 758 eurot ja 751 eurot, muude krediidiandjate puhul 677 eurot ja 352 eurot.

Keskmine tarbimislaenude kulukuse määr (KKM) on pankadega seotud krediidiandjatel ja muudel krediidiandja­ tel märgatavalt erinev. Käesoleva aasta lõpus oli keskmine

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

Pankadega seotud krediidiandjad 2017. aasta teisel poolel liikus Coop Finants erandi alusel tegutsevate krediidiandjate sekka. Olles nii laenu jäägi, kui ka lepingute arvu poolest arvestatav krediidiandja mõjutas Coop Finantsi kajastamise muudatus mõlema krediidiandjate kategooria koondnumbreid.

Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 2017. aasta lõpus 689 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 575 miljonit eurot).

Peamiseks muutuseks pankadega seotud krediidiand­ jate laenuportfellis 2017. aastal oli sõiduki liisingu jäägi kasv

456 miljonilt eurolt 571 miljoni euroni. Suurima ehk 83% osa krediidiandjate laenuportfellist moodustaski sõiduki liising.

Lepingute arv kasvas aastaga 70%, ulatudes detsembri lõpus 210 542ni. Sellise kasvu peamiseks põhjuseks oligi Coop Finantsi kajastamine pankadega seotud krediidiand­ jate all.

Pankadega seotud krediidiandjate järelmaksu jääk kahanes aastaga 69 miljonilt eurolt 37 miljoni euroni, olles eelkõige seotud raamatupidamisliku muudatusega ühe ette­ võtte aruandluses.

Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Pankadega seotud krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

LHV Finance 6% (6%)

Coop Liising 3% (3%)

SEB Liising 25% (26%)

muud 3% (6%)

30.06.2017 31.12.2017

426

1

sõiduki liising

1

1

muu vara liising

Luminor Liising 26% (28%)

14

13

12

elamukinnisvaraga seotud krediit

35

40

67

muu rahaline krediit

69 34

37

vara ost järelmaksuga

Muud krediidiandjad Muude krediidiandjate sektoris jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. Laenuportfelli jää­ gist kuulus aasta lõpus 82% 10le krediidiandjale 51st. Suuri­ mad turuosad kuulusid IPF Digital Estoniale ja Koduliisingule, mõlemal 15% muude krediidiandjate laenuportfellist, neile järgnesid Creditstar Estonia, 10%, Telia Eesti, 9% ja mogo, 9%.

Muude krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 179 miljo­ nit eurot (2016. aasta lõpus 166 miljonit eurot). Suurim osa

ehk 96 miljonit eurot muude krediidiandjate laenuportfellist oli väljastatud muu rahalise krediidi näol, mis on oma olemu­ selt tagatiseta väikelaen.

Lepingute arv vähenes 2017. aastal 10% võrra, moodus­ tades detsembri lõpus 286 640. Tegelikkuses muude kredii­ diandjate laenulepingute arv aastaga kasvas, kuid seda näitu vähendas Coop Finantsi lepingute näitamine pankadega seo­ tud krediidiandjate all.

Muude krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp)

Muude krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

AB Kreditex 3% (3%)

31.12.2016

IPF Digital Estonia 15% (12%)

104

30.06.2017

AIRES LAENUD 3% (3%)

96 90

31.12.2017

Hüpoteeklaen 4% (3%) BB Finance 6% (5%)

muud 18% (27%)

49

PLACET GROUP 8% (7%)

44 30

30

42

31

mogo 9% (6%)

Telia Eesti 9% (12%) Creditstar Estonia 10% (9%)

28

Koduliising 15% (13%)

3

2

sõiduki liising

3

0

0

0

muu vara liising

elamukinnisvaraga seotud krediit

muu rahaline krediit

vara ost järelmaksuga

10. Krediidiandjate väljastatud laenud

Swedbank Liising 31% (31%)

31.12.2016

571 527

Coop Finants 6% (0%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2017 seisuga

11. Makseteenused Turujaotus: TavexWise 43% GFC Good Finance 20% Coop Finants 16% Teenuse maht: maksete maht 390 miljonit eurot Eestis tegutses 2017. aastal 13 makseasutust, nendest 4 eran­ diloa32 alusel.

Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht vähe­ nes 2017. aastal 10%, samal ajal kasvas maksete arv 17%.

Makseid vahendati 390 miljoni euro ulatuses (2016. aastal 433 miljonit eurot) ja kokku tehti 3 935 065 makset (2016. aastal 3 372 050 makset).

2017. aastal on oma turuosa hoogsalt kasvatanud GFC Good Finance Company, maksete mahu põhjal 0%lt 20%ni. Talveaia turuosa vähenes samal ajal 36%lt 12%ni. Suurima turuosaga on TavexWise, 43%.

Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa jätku­ valt Coop Finantsile (endine ETK Finants), kes vahendas 96% kõikidest maksetest.

Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)

Makseasutuste turu jaotus 2017. aasta lõpus (sulgudes 2016. aasta lõpp) GFC Good Finance Company 20% (0%)

2015 2016

267

2017 205

130 94

104

133

Coop Finants 16% (10%)

107

102 81

TavexWise 43% (34%)

Eurex Capital 6% (19%)

11. Makseteenused

211

209

73

muud 3% (1%) Talveaed 12% (36%) 1. kvartal

32

29

2. kvartal

3. kvartal

4. kvartal

Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse e-raha teenuste osutajatele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 põhjal.