w
nn li al .t w w
ee a. ni oo rm ha
l afi
MUSTPEADE VENNASKOND JA PÜHA MAURITIUS Tallinna Mustpeade vennaskond (saksa k Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas, Tartus ja Pärnus tegutsenud vallaliste saksa kaupmeeste ja laevaomanike ühendus, mis kasvas välja enne seda tegutsenud Püha Jüri vennaskonnast. Vennaskonna tekkeaja kohta puuduvad tänini täpsed andmed, kuid vanim nende tegevust Tallinnas kajastav dokument pärineb 28. märtsist aastast 1400. Selleks oli vennaskonna ja Tallinna dominiiklaste kloostri vahel sõlmitud leping, milles kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile dominiiklaste Katariina kirikusse deponeeritud kirikuriistadele ning samuti kohustust kaunistada ja varustada küünaldega kirikule annetatud Neitsi Maarja altarit. Tallinna raad kinnitas vennaskonna õigused ja statuudi 12. septembril 1407. Saanud linnalt terve rea privileege, kohustusid vennaskonna liikmed oma-korda osalema relvastatult Tallinna linna kaitsel vaenlaste eest ja pidama kaitsemüüridel vahikorda. Kaks korda aastas –navigatsiooni-perioodi lõpul (24. detsembri ja 10. jaanuari vahel, mis
langeb kokku nii jõulude kui aastavahetuse tähistamisega) ning uue algul (pärast ülestõusmispühi) korraldasid vennakonna liikmed linnas pidulikke protsessioone, millega kaasnesid söögid-joogid, pillimäng, laul ja tants. 1441. aastal pandi vennaskonna poolt Raekoja platsile üles esimene avalik jõulupuu. Mustpeade nimetuse päritolu on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega, kes on sõdurite, gobeläänimeistrite, kangrute ja värvalite kaitsepühak. Püha Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Vennaskond tegutses Tallinnas kuni 1940. aastani ning jätkab tänini oma tegevust Saksamaal eksiilis. Tallinna Mustpeade vennaskonnale kuulus kolmest hoonest koosnev majade kompleks, mida tuntakse tänini Mustpeade majana. Selles hoones tegutses kuni 1937. aastani ka vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus – Mustpeade komando, mis asutati aastal 1787.
KELDRIKORRUS INFO Sissepääs 1 Sisehoov 2 Keldrisaali fuajee
0
3
Riietehoid 4 Keldrisaali eesruum
5
Keldrisaal 6 Kaminatuba 8
Pikk tänav 26
WC 7
6 mu
tän av 9
4
ha vai
3
PĂź
8 2
7 1
5
I KORRUS INFO
2
Sissepääs 1 Riietehoid 2 WC 3
1
Olavi tuba
5
Olavi saali eesruum
6
Olavi saal
7
Salong 0
8
Salong 1
9
Salong 2
10
Salong 3
11
Valge saal
12
Ovaal saal
13
Pikk tänav 26
Fuajee 4
5
7
9 10 tän av 9
11 mu
8
ha vai
6
PĂź
13
3
4 12
II KORRUS INFO WC 1 2
Vennaste saal
3
Vennaste tuba
4
Vennaste kamber
5
Valge saali rõdu
6
3
Pikk tänav 26
Vennaste saali eesruum
4
mu
ha vai
PĂź
tän av 9
2 1 6
5
FUAJEE V sajandist pärit kaupmeheelamu peasissepääs on küll säilitanud oma toekad paekivimüürid, kuid selle siselahendus on sajandite jooksul läbi teinud suured muudatused. Siin on kasutust leidnud suure saali (tänane Valge saal) lammutamisel üle jäänud raidkivid. Kõige suuremad ümberehitused leidsid aset XVIII sajandi lõpus, mil vestibüüli rajati linnaarhitekt Johann Schultzi tellimusel lai puittrepp. Lae dekoratiivne talastik, saali viiva ukse pidulik raamistus ja dekoratiivne kahhelkamin lisandusid aastatel 1921-1922. Fuajees olev poolringi kujuline trepp viib läbi väikse eesruumi suursugusesse Olavi saali.
1 1m²
1
GARDEROOBID Väikese tuulekoja järel jõuab külaline hubasesse eeskotta, mis täidab tänapäeval 1. korruse garderoobi funktsiooni, siin asub ka Mustpeade Maja piletikassa ning pääseb kontsertide ja etenduste ajal avatud kohvikusse. Võimas paekivist kaar fuajee eesmise ja tagumise osa vahel eraldati hilisemate ümberehituste käigus barokkstiilis elegantsete klaasitud tahvelustega. Nii garderoobi kui fuajee tänane ilme pärineb viimastest suurtest renoveerimistöödest, mis viidi läbi 1980ndatel aastatel.
INFO Korrus 1 Riietehoid
260 kohta
Korrus 0 Riietehoid
100 kohta
0. korrusel asub maja teine garderoob, mis on eraldi sissepääsuga Pühavaimu tänavalt.
1
Korrus 0
Korrus 1
1
OLAVI TUBA Fuajeest paremal, paar trepiastet kõrgemal, asub õdus kõrvalruum, millest avanevad suured aknad Pikale tänavale. Aja jooksul erinevaid funktsioone täitnud ruum teenindab tänapäeval kontserdikülastajaid heatasemelise kohvikuna ning on aktiivses kastutuses ka majas toimuvate erinevate ürituste korral.
SAALI INFO Korrus 1 Ruumi suurus
54.18 m2
Ruumi laius
6750
Max ruumi pikkus
8400
Ruumi kõrgus
4124
Uste mõõdud
1450x2460
Põrand parkett Buffee
20 inimest
Furšett
40 inimest
2 1 1m²
1
2
KOHVIK
OLAVI SAAL Olevi Gildi saal on arhitektuurilt Mustpeade Maja vanim ja kõige pidulikum ruum.Ajavahemikus 1419-1422 ehitatud kahelöövilist ja haruldase kõrggooti tähtlaega Olavi pidusaali peetakse üheks säravaimaks arhitektuuri meistriteoseks Tallinnas. Püha Olevi gildi koondusid keskajal nn väikeste ametite pidajad, esindades nii eestlastest kui skandinaavlastest liikmeid, kelle patrooniks oli Norra kuningas Olav II Haraldson. Algne ruumilahendus pärineb 15. sajandi algusest, ruum restaureeriti põhjalikult 18. sajandi teisel poolel ning kohandati Mustpeade vennaskonna poolt viimati ümber aastatel 1921-1922. Sellest perioodist pärineb ka saali tänane üldilme. Saali seinu katavad spetsiaalselt sellele saalile valmistatud tumedaks peitsitud puitpaneelid, mis valmistati Tallinnas asunud A. M. Lutheri mööblivabrikus. Vastu saali põhjapoolset seina paiknevad kaks tumesinist neorenessanss-stiilis rooskahheliga kaunistatud ahju (valmistatud eritellimusel Turus), lage ehivad Berliinist tellitud 12-lambilised kroonlühtrid. Olavi saali - Tallinna gootika kroonijuveeli – peetakse üheks parima akustikaga kammersaaliks kogu linnas.
SAALI INFO Korrus 1 Ruumi suurus
204.22 m2
Ruumi laius
18592
Max ruumi pikkus
10984
Max ruumi kõrgus
5740
Ruumi kõrgus
5230
Uste mõõdud
1556x2480
Põrand parkett Kontsert
100 inimest
Buffee
90 inimest
Furšett
180 inimest
1
2
1m²
1 Olavi saal
1m²
Olavi saali eesruum
2
VALGE SAAL Mustpeade maja Valge saal (suur saal) on üks vanemaid avalikkusele mõeldud saale Tallinnas, mis on rajatud just meelelahutuslikul otstarbel. Teadaolevalt ehitati see 1531-1532 aastal ning oli üks esimesi renessanss-stiilis ruume Baltimaades. Saal sai oma praeguse kuju 1909-1911 aastate põhjalike ümberehitus tööde käigus. Valgele saalile lisab eripära seegi, et Pika tänava poolt sisenedes asub saal esimesel, Pühavaimu tänavapoolsetest akendest välja vaadates aga kolmandal korrusel. Nii nagu muistsetel aegadel, mil saal oli Mustpeade vennaskonna suurim pidulike söömingute, peo- ja vastuvõtu-saal, korraldatakse siin tänapäevalgi paljusid eri laadi üritusi: tavapäraseks saanud kontsertidest, eriilmeliste pidulike sündmuste, tipptehniliste eri-lahendustega ürituste ja seminarideni välja. Saal renditakse välja koos 3 salongiga (endised gildi aidaruumid), mis on läbikäidavad ja üksteisest mugavalt ustega eraldatud.
SAALI INFO Korrus 1 Ruumi suurus
300 m2
Salongid kokku
130 m2
Max ruumi laius
13098
Max ruumi pikkus
26889
Max ruumi kõrgus
6318
Min ruumi kõrgus (rõdu all) 3180 Ukse mõõt
1500x2360
Elekter
63A/ 2 x 32A
Põrand parkett Kontsert põrand rõdu
260 kohta 220 kohta 40 kohta
Buffee
200 inimest
Furšett
400 inimest
1
LISAINFO Ovaalsaal
Aken 1.
2390x3440
Aken 2.
2470x3530
Aken 3.
2630x3530
Aken 4.
2470x3520
2
1
Aken 1
Rõdu
1m²
Aken 2 Aken 3 Aken 4
Valge saali salong 1 Valge saali salong 2 Valge saali salong 3
2
VENNASTE SAAL Vennaste saal oli ajalooliselt üks esinduslikumaid ruume kogu hoones. Kui Mustpeade vennaskond hakkas oma kogunemisteks aastal 1406 üürima Pikk tänav 26 asunud eramaja, polnud selles paraku piisvalt ruumi nende sajakonna liikme jaoks. Sestap ehitati 1417 ümber maja teisel korruse elu- ja aidaruumid ning rajati kolme valgusküllase aknaga mahukas saal. Pärast korduvaid uuendusi omandas saal suursuguse ilme ja siin saalis eksponeeriti Mustpeade maalikogu väärtuslikumat osa, millest tänaseni on säilinud 27 portreed. Omaaegsest toredusest annavad ilmekalt aimu suursugused uksed ja talalagi. Saal leiab tänapäeval kasutust peamiselt koolituste ja seminaride läbiviimiseks, aga ka Tallinna Kammerorkestri proovija linnarahva kontserdisaalina.
2 1
1m²
SAALI INFO Korrus 2 Ruumi suurus
134 m2
Max ruumi laius
9930
Max ruumi pikkus
13480
Ruumi kõrgus
4270
Uste mõõdud
1470x2400
Põrand parkett Kontsert / Koolitus
100 kohta
Buffee
80 inimest
Furšett
150 inimest
1
2
VENNASTE TUBA Vennaste saali kõrval asuv Vennaste tuba (Vanemate tuba) asub hoones, mille Mustpeade vennaskond ostis 1806 ja mis asus peamaja kõrvalhoones ning mis oli vennaskonna elus tähtsal kohal. Kohe pärast hoone soetamist tehti esimesed suuremad ümberehitused ja endisest aidaruumist, kus kaubaluugi asemel on kaunis tinaraamis vitraažaken, sai üks vennaskonna jaoks olulisemaid ruume – reliikviate ja koosolekute ruum. Siin hoiti hinnalisemaid reliikviaid, sh haruldase kujuga hõbedane nn hirvejalgpokaal, vennaskonna lipud ja vappi motoga „Vincendum aut moriendum“ (võita või surra). Tänasel päeval on Mustpeade vennaskonna haruldane hõbedakogu, mida hoiti samas ruumis olevas kogukas terasseifis, nüüd välja pandud Niguliste kirik-muuseumis. Samas ruumis hoiti ka väikesemõõdulist suurtükki. Ruumi ehteks on ka kaunis glasuuritud kahlitest ahi. Praegu toimuvad selles õdusas ruumis barokkkontserdid, lisaks on leidnud head kasutust koolituste/seminaride töötoana, foto- ja telestuudiona.
2 1m²
1
SAALI INFO Korrus 2 Ruumi suurus
58 m2
Max ruumi laius
7938
Max ruumi pikkus
7205
Max ruumi kõrgus
3.49
Min ruumi kõrgus
4270
Uste mõõdud 1450x2460 680x1930 Põrand parkett Kontsert
50 kohta
Buffee
20 inimest
Furšett
50 inimest
1
2
KELDRISAAL Enne Teist maailmasõda asus keldrisaalis stiilne restoran, mis avati 1922. aastal Ernst Kühnerti sisekujundusega. Mustpeade Maja Keldrisaal sai oma praeguse ruumivormi aastatel 14191422, mil toimus ülakorruse saalikorpuse võlvimine. Just sellest ajast pärinevad keldrisaali erakordselt jämedad neljakandilised tugipiilarid. Algselt katsid seinu tumedad puitpaneelid, ruumis asusid ka piljardi- ja kaardilauad. 2011. sügisel sai keldrisaal uue näo – värskema välimuse ning klubiliku sisustuse. See ruum on hubane ning sobilik meeleolukamate seltskonnasündmuste pidamiseks, mis ei eelda väga pidulikku ja klassikalist interjööri. Keldrikorrusel on omaette sissepääs Pühavaimu tänavalt, külalised liiguvad majja läbi keskaegse käigu ja sisehoovi, mis toetab hoone ajaloolist atmosfääri.
1
2
1m²
SAALI INFO Korrus 0 Ruumi suurus
175 m2
Max ruumi laius
10
Max ruumi pikkus
16.7
Ruumi kõrgus
3320
Uste mõõdud
1470x2050
Elekter 32A Põrand parkett Klubiliku asetusega Buffee
95 kohta 20 lauda 75 tooli 10 diivanit 80 kohta
Furšett 105
1
2
SISEHOOV Munakivisillutisega siseõu pärineb keskajast ning seda kaudu liikusid hobu- ja kaubavankrid Pika ja Vaimu tänava vahel.
SAALI INFO Ruumi suurus
77 m2
Aastatel 1531-1532 ehitati siseõue kaks võimast kaart, mis toetavad selle kohal olevat Valget saali, nende ehitustööde käigus suleti samuti tänavalõik Pikale tänavale.
Max ruumi laius
5.4
Max ruumi pikkus
7.6
Max ruumi kõrgus
4.4
Min ruumi kõrgus
3.5
Sisehoovis on mitu trepimadet, mis viivad hoone eri tasandeil asunud ruumidesse. Renessansist mõjutatud arhitektuuriga sisehoovi erakordselt põnev miljöö loob erilise õhkkonna – selles hoovis on toimunud kontserte ja teatrietendusi, peetud kohvipause ja pidulikke õhtusööke.
Põrand laudpõrand
2
1m²
1
Korrus 0
Kontsert
40 kohta
Furšett
40 kohta
Buffee
30 kohta
1
2
Tule korralda oma pidulik sündmus, kontsert, vastuvõtt, pulm või sünnipäev vanalinna põnevaimas majas!
Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja Pikk tn 26, 10133 Tallinn
Kliendiürituse projektijuht: tel: +372 669 9946 mob: +372 5919 1414 e-post: lilian.sarapuu@mustpeademaja.ee
ee a. ni oo rm
ha l afi nn lli
a .t w w w