Page 1

„MINU ESIMENE KUNSTIKOGU” ON AJALEHT, MIS K AJASTAB EESTI KUNSTNIKE LOOMINGUT. VÄL JA ANDJA: EESTI LITOGR A AFIAKESKUS · INFO@LITOKESKUS.EE · W W W.LITOKESKUS.EE

JÄRGMISED NÄITUSED: APRILL 2012, SANKT PETERBURG, UUS MUUSEUM · MAI 2012, KAUNAS, CIURLIONISE MUUSEUM · SEPTEMBER 2012, TARTU KUNSTIMUUSEUM

NR 1 (5) VEEBRUAR 2012


2

WWW.LITOKESKUS.EE

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE

FOTO: ERAKOGU

KUIDAS OLLA MAALIJANA STRATEEG JA TAKTIK Heie Treier Kaido Ole praegusel isiknäitusel KUMU kunstimuuseumis on väljas uued maalid, ei ühtki varem nähtud tööd, ja kaks kunstnikust tehtud videot, mille autor on tema kunagine õpilane Flo Kasearu. Alustaksin Flo videotega, sest need iseloomustavad kunstnikku minu arust väga täpselt, visuaalses keeles. Esimesel videol istub Kaido Ole valges kuubikus ja vaikib. Valge kuubik on valgete seintega galerii, mis toimis 20. sajandil modernistliku kunsti pühakojana, eraldades kunsti muust elust ning jamast. Teisel videol kunstnik tegutseb, taas valges kuubikus. Ta sätib seinale ekraani, et vaadata James Bondi filmi, seejärel istub ideaalses kunsti pühakojas, valges kuubikus, ning vaatab ekraanilt filmi, mis on täis verd, karjeid ja action’it. Kaido Ole püüdleb minu arvates

KAIDO OLE NIMETA

EDUARD OLE LAUD

ÕLI, LÕUEND, 69×85 cm (raamituna), 1996, KUNSTNIKU OMAND

ÕLI, LÕUEND 69×85 cm (raamituna), 1924, EESTI KUNSTIMUUSEUM

teatud kunsti autonoomia poole nii nagu modernistid, ainult et tema püüdlustes on sees mingi „viga”, mis ei lase teda pidada vanaaegseks 20. sajandi modernistiks. Selleks „veaks” võib pidada soovi jutustada – ehkki me ei pruugi tema jutustamisest midagi uut teada saada – ja soovi nalja visata. Kogu KUMU näitus on täis visuaalset jutustamist ja peidetud huumorit. See huumor võib olla kaudne, näiteks kui lugeda ühest pildiallkirjast, et maalil peab olema kujutatud „sitaratas”, aga tegelikult on üks viisakas ja isegi ilus pilveke, mis ei haise. Jalutame edasi ja teiselt pildiallkirjalt loeme, et tegemist peab olema „ühe pintslitõmbega”, aga tegelikult on maal täis loendamatuid väikseid pintslitõmbeid, mille üle troonib siis tõesti üks suur ja rasvane laia pintsliga tehtud tõmme. Näituse pealkirjas olev sõnapaar „kena kangelane” tekitab samuti mõtteid. Teatavasti olid modernistlikud maalijad, mehed, enamasti kangelased või geeniused või üleinimesed, suurim nende seast muidugi Picasso. Tänapäeval on halb toon öelda kunstniku kohta tõsimeelselt „geenius” või „kangelane”. Niisiis jäävad otsad lahtiseks – kes on Kaido Ole näitusel „kena kangelane”,

KUMU praeguse näituse juurde kuulub ka raamat. See on sama formaadiga kui Kaido Ole eelmine põhjalik raamat. Nii et kogu tema looming on praeguse seisuga ära toodud kahes köites, oodates ilmselt järge nagu Lenini teosed. See tähendab strateegilist mõtlemist kaasaegse maalikunstnikuna.

kas kunstnik ise või maalitud veider Jumala-taoline kiirgav figuur või ekraanil tegutsev nähtamatu James Bond? Kaido Ole varasemad maaliseeriad on läbi teinud teatud teekonna suhteliselt „tummast” viisist maailmaga suhestuda (näiteks taotlus leiutada vorme, mis ei tähenda mitte midagi, ei viita mitte millelegi, ei püüa ka vaatajat eriliselt võrgutada) kuni agara „lobisemiseni” (kriipsujukude ühiskonna väliste ja seesmiste pingete kujutamine ilma emotsioonideta). Sarnaselt mitmete põlvkonnakaaslastega on ka Kaido Ole välja murdnud „ateljees üksi maaliva ja kannatava kunstnikgeeniuse” müüdist – see ongi see „külmetav kunstnik”, nagu Mart Kivastik defineeris oma kunstnikunäidendites. Kaido Ole koostöö teiste kunstnikega on seisnenud peamiselt lõbutsemises. Koos Marko Mäetammega kehastuti 2001.–2006. aastal väljamõeldud kunstnikuks John Smith, kes olla tegutsenud Raplas ja kelle nime all esineti isegi Veneetsia biennaalil. Hiljem kehastuti koos Mäetamme ja Urmas Muruga gorilladeks ja publitseeriti üsna perversse visuaalse huumoriga raamatuke, millele ei näegi nagu pretsedenti.

MÕELGEM SUURELT Jaak Visnap

FOTO: STANISLAV STEPAŠKO

PLAKAT: INDREK SIRKEL

KAIDO OLE KONTSEPTUAALNE MAALIKUNST – 1996. A KOOPIA VANAONU EDUARD OLE MAALIST „LAUD”. SEE TÄHISTAB POSTMODERNISTLIKU KUNSTI MÄNGUREEGLEID, AGA KA NOORE KUNSTNIKU ENESEKEHTESTAMIST KUNSTIAJALOOS.

KENA KANGELANE (vaade näituselt Kumu kunstimuuseumis) ÕLI, AKRÜÜL, NÖÖR, MDF JA PUITLAASTPLAAT, 580×1099 cm, 2011

Kumu kunstimuuseum on suurepärane koht tippkunstniku enesetestimiseks, saamaks aimu oma tiibade siruulatusest. Kaido Ole näitus Kumu kunstimuuseumis on muljetavaldav. Seda näitust peaksid inimesed juba sellepärast vaatama minema, et näha kunsti mastaapsust. Tihtilugu kipub vaataja arusaama kunstist piirama võrdlev kujutlus oma kodu seinaga ja see omakorda sunnib kunstnikke looma teoseid, mis sobituksid mõõtudelt kunstisõbra söögitoa seinale. Tegelikult eeldab tänane kunstimaailm hoopis suuremat mõtlemist ja suuremaid formaate. Kilekoti formaadis piltidega on väga raske täita kaasaegsete muuseumide/professionaalsete galeriide seinu. Väikese pildi ohustajateks on ka tihtilugu domineerivad disainlahendused ja kaasaegsed ruumivormid. Ka see, et väike pilt võib remondi või koristamise käigus puhtjuhuslikult ununeda kapi taha või diivani alla. Suureformaadiline teos, mis on teostatud professionaalse kunstniku poolt suure mõtte ning suure kirega, on suures ajas kordades elujõulisem – seda on raske peita. Kui kunstnik annaks järele ja teostaks oma teoseid ainult formaatides, mida sooviks näha meie kohalik kunstisõprade ring, siis jääksid paljud monumentaalsed suurteosed loomata. Minu soovitus kunstnikele ja kunstisõpradele: mõelgem suurelt, sest ainult nii võib ühel päeval juhtuda see, et Eesti kunstnike loodud kunstile avanevad maailma tippmuuseumide uksed. MÕELGEM SUURELT!


WWW.LITOKESKUS.EE

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE

ETTEVAATUST TIKUD I

ETTEVAATUST TIKUD I

ÕLI JA AKRÜÜL, LÕUEND, 200×200 cm, 2006

ÕLI JA AKRÜÜL, LÕUEND, 200×160 cm, 2006

Kaido Ole sündis 25. veebruaril 1963. aastal ning ta on pärit Raplast. Ema Maimu töötas raamatupoe müüjana ning isa Kaljo lukksepana, nii et Kaido pärines „töölise ja teenistuja perekonnast”, kui väljenduda spetsiifilises nõukogude keeles. Lapsena kasvas Kaido üles teadmises, et tema isapoolse vanaisa Aleksandri vend ehk vanaonu on kuulus kunstnik Eduard Ole. Aga see oli tabuteema, sest Eduard Ole oli emigreerunud Rootsi. Kodus rippus küll seinal üks Eduard Ole guašimaal, mis kujutas Lõuna-Eesti veskit, maalitud Valga kandis otse loodusest ehk plenäärina. Praegu on perekonnal ka Eduard Ole hilisem õlimaal samast motiivist, ent maalitud ateljees – läbitöötatum maal, millest aga puudub vahetu tunnetus. Kaido väidab, et ta on lapsena kogu aeg teadnud, et ta tahab saada kunstnikuks. Nii sõitis ta keskkoolipoisina kaks aastat Rapla ja Tallinna vahet, et käia ERKI ettevalmistuskursusel. 1981. aastal, esimesel katsel, ta kõrgkooli sisse ei saanud. Konkurents oli sedavõrd suur, ERKI oli prestiižne kool. 1982. aastal astus ta disaini õhtusele kursusele. Sealt läks ta üle disaini päevasele kursusele, sealt omakorda maalikunsti. 1980ndate maalikunstis meeldis noorele maalijale, nagu ikka, Olev Subbi ja Tiit Pääsukese looming jms, ent 1986. aastal ja hiljem avasid tema silmi karmima kunsti suhtes põlvkonnakaaslastest Rühm T näitused ja performance’id. 1992. aastal Stockholmis nägi ta Moderna Museetis saksa maalikunstniku Gerhard Richteri võimast näitust, mis muutis arusaama maalikunstist. Need olid niivõrd jultunud ja suured maalid. Kui noort kunstnikku kiputi kunstimaailmas vaatama ikkagi seoses tema kunstnikust vanaonuga, siis 1996. aastal otsustas Kaido selle peatüki ametlikult lõpetada. Ta maalis üks-ühese koopia oma vanaonu Eduard Ole maalist „Laud” (1924), mis asub Eesti Kunstimuuseumi kogudes ja mida on erakordselt palju reprodutseeritud. Tulemus: koopia on perfektsem kui originaal. Pärast seda juhtumit kehtestas Kaido Ole end iseendana ja praegu ei tule enam keegi selle peale, et Kaido Ole ja Eduard Ole vahel võib olla mingi seos. Kaido Ole on abielus, tema farmatseudist naine Kadri on olnud talle esimene ja ainuke. Nad pidasid hiljuti hõbepulmi. Neil on kaks poega, vanem on Mart ja noorem on Peep. www.kaidoole.eu

ETTEVAATUST TIKUD II

CV HARIDUS 1982–1992 Eesti Kunstiakadeemia, disain ja maal TÖÖ 1992–1993 joonistamise õppejõud Tallinna Kunstiülikoolis 1993–1998 maalimise õppejõud Eesti Kunstiakadeemias 1998–2003 maali õppetooli dotsent Eesti Kunstiakadeemias 2003–2010 professor, maali õppetooli juhataja Eesti Kunstiakadeemias 2010–... vabakutseline kunstnik ISIKNÄITUSED 2012 Kena kangelane ja küllaga vaikelusid, KUMU, Tallinn 2010 Kaido kunstikool, Hobusepea galerii, Tallinn 2008 Ole/Saadoja, Riga Art Space, Intro Gallery, Riia 2008 Küsimused, Draakoni galerii, Tallinn 2007 Hümn, Vaal galerii, Tallinn 2007 Koosolek, Artdepoo galerii, Tallinn 2006 Ettevaatust tikud, Tallinna Kunstihoone galerii 2006 Lõpp, Linnagalerii, Tallinn (koos Marko Mäetammega) 2005 Speed, Hobusepea galerii, Tallinn 2005 Kaido Ole & Marko Mäetamm, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn 2004 The Band, Vaal galerii, Tallinn

ÕLI, LÕUEND, 90×90 cm, 2006 (5 tööd), ERAKOGU

3

2003 Marko und Kaido by John Smith, Eesti ekspositsioon 50. Veneetsia Kunstibiennaalil (koos Marko Mäetammega) 2003 John Smith. Marko und Kaido, Tallinna Kunstihoone (koos Marko Mäetammega) 2002 John Smith Raplas, Rapla Linnaraamatukogu (koos Marko Mäetammega) 2002 Jumalate maailm, Kunstiakadeemia galerii, Tallinn (koos Marko Mäetammega) 2001 Basic, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn 1999 Vaal galerii, Tallinn 1998 Vaal galerii, Tallinn 1997 Linnagalerii, Haapsalu, Eesti 1996 Vaal galerii, Tallinn 1995 Kunstihoone galerii, Tallinn 1994 Tartu Kunstimuuseum 1994 Luum galerii, Tallinn 1994 Plaisiren Gallery, Stockholm, Rootsi (koos Aimar Kristersoniga) 1994 Kinomaja, Tallinn, Eesti (Mart Lepa erakogu põhjal) 1992 Vaal galerii, Tallinn TUNNUSTUSED 2005 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2004 Tallinna Linna preemia Tallinna XIII Rahvusvahelisel Graafikatriennaalil (koos Marko Mäetammega) 1999 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999 Vaal galerii aastapreemia 1998 Kristjan Raua nim. aastapreemia 1996 Leedu Kunstnike Liidu preemia Vilniuse maalitriennaalilt


VAIKELU VIKERKAAREGA ÕLI, LÕUEND, 200×280 cm, 2011 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE


6

WWW.LITOKESKUS.EE

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE

JOHN SMITH (Marko Mäetamme ja Kaido Ole ühisprojekt 2001–2006) HOLOCAUST

JOHN SMITH (Marko Mäetamme ja Kaido Ole ühisprojekt 2001–2006) BREŽNEV

ÕLI, LÕUEND, 160×200 cm, 2001, EESTI KUNSTIMUUSEUM

ÕLI, LÕUEND, 160×200 cm, 2001, ERAKOGU

NIMETA CLV ÕLI, LÕUEND, 200×190 cm, 2000, ERAKOGU

NIMETA CLXIII / CLXIV / CLX / CLXII / CLXI ÕLI, LÕUEND, 200×190 cm, 2000, ERAKOGU


WWW.LITOKESKUS.EE

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE

7 FOTO: JAAK VISNAP

INTERVJUU KUNSTIKOGUJAGA Küsib Jaak Visnap ja vastab kunstikoguja Margus Punab Kust tekkis huvi kunsti vastu ja kas mäletad oma esimest teost, mille Sa ostsid, ja kas mäletad emotsioone, mida tundsid? Kunstihuvi on pikaajaline. Juba põhikooli ajal vaatasin ära kõik kevad- ja sügisnäitused. „Biotroopia” näituse kataloogist leiab ka ühe minu töö. Esimese ostu tegin Tartu Kunstiühingu oksjonilt aastal 1988 – tegemist oli Silja Salmistu maaliga. Eks ikka rahulolutunne oli. Mis on Sinu jaoks need kriteeriumid, mille alusel Sa kunsti kogud? Kas suhtled ka kunstiteadlaste ja -ajaloolastega? Kunstitaju on subjektiivne. Otsest välist mõju väga ligi ei lase. Aga eks ma ikka loen ja kuulan ja midagi jääb külge vast ka. Kogumiseks, mis minu nägemuses on süsteemipärane tegevus, kasvas kunstihuvi üle vast alles mõned aastat tagasi. Üheks põhikriteeriumiks on see, et kogun täna aktiivsete kunstnike töid. Kogu üheks keskpunktiks on 1960ndate teisel ja 1970ndate esimesel poolel lendu tõusnud kunstnikud. Siin huvitab mind enim kunstnike varane looming, kuid püüan katta ka enamiku kunstniku olulisematest arenguetappidest. Viimasel ajal on fookus suundunud erialaga kaude seotud kaasaegsele kunstile. Kuidas Sa jõudsid Kaido Ole loominguni ja tema tööde kogumiseni? Kuidas see käis? Kaido Ole on oma põlvkonna üks tugevamaid maalikunstnikke. Selge ja omapärase visuaalse keelega. Eks kõik algab märkamisega näitustel. Järgneb süvenemine Interneti ja raamatute vahendusel. Viimaseks etapiks on tutvumine kunstniku ja tema loomingu laiema valikuga. Kogusse jõuavad vaid need tööd, millel on mulle midagi olulist öelda. Kaido eripäraks on algusest peale olnud tema tööde seriaalsus. Tema seerial on alati palju enamat öelda kui selle üksiktööl. Nii ongi minu kogusse jõudnud üks

varane plangumaalide ja üks suhteliselt hiljutine mõtlemise seeria. Kas kunst peab olema esteetiline ja ilus? Täna ootan kunstilt üheaegselt nii esteetilist väärtust kui ka sõnumit. Esteetikas on nii sensoorne kui ka emotsionaalne komponent. Ilu pole siin kindlasti ainus väärtus. Sõnum peaks ja võiks siiski olla hästi „pakendatud”. Kunst laiemalt mõtestab oma ajastatut. Räägib teatud taju tasemetel asjadest, mida muul moel väljendada on märksa keerukam. Pean väga oluliseks ka seda energiat, mida kunstnik oma pildi sisse on suutnud panna. Kust Sa leiad aja kunstisse süvenemiseks? Tegemist on väga tänuväärse hobiga, mis aitab mul väljuda tänapäeva arste ohustavast professionaalse piiratuse ringist. Hobi puhul aja kulust ei räägita. Sul tuleb lähiajal kaks näitust, kaks väljapanekut Sinu kunstikogus olevatest teostest. Mida, millal ja kus neid näha saab? Siiski üks suurem – maikuus Tartu Kunstimajas. Teemaks tänapäeva mehe olemuslikud mured. Suurema saali ekspositioon tuleb minu kogust, monumentaalgaleriis on aga kutsetega piiratud noortele kunstnikele suunatud näitusepind. Koostöös Akadeemilise Seksuoloogia Seltsiga korraldame ka temaatilise konverentsi ja veel mõned avalikud üritused. Kuidas tajud tänast Eesti kunstielu? Kas tänane kunst on nii elitaarne, et ei kõneta tavainimest? On n-ö elitaarkaup? Kohapealt on keeruline hinnangut anda, aga mitmel pool Euroopas on mulle öeldud, et Eestis on fantastiline kunstielu. Vähemalt galeriisid olevat meil elanike arvu kohta kõige enam. Hea kunst kõnetab inimest alati, aga selleks peab olema aega ja ilmselt ka harjumust vaadata/kõnetada lasta. Head kunsti pole

MARGUS PUNAB

kunagi liiga palju. Harjumuse osas on lood tänases Eestis vist isegi veelgi kehvemad, aga see on juba laiem ja omaette teema. Kaasaegne kunst näib järjekindlat tegelevat kunsti piiride hägustamisega. Kas ja kellele see hea on, annab aeg arutust. Kes on kunstnik tänases maailmas? Minu jaoks on iga inimene kunstnik. Igaüks meist jätab maha oma jälje. Mida ütled tänastele noortele/edukatele soovituseks kunsti teemal? Kas Sul on soovitusi tänastele kunstihuvilistele ja inimestele kaasaegse kunsti suhtes? Kunst on püsiväärtus. Sellest saadav igapäevane positiivne energia on alati suurem kui sama väärtusega virtuaalsete investeeringute graafikul või firma tulu-kulu aruandel. Ideaalis peab kunst inimesele midagi juurde andma, temaga „kõnelema”. Kindlasti on kõige kõnekam sinuga sarnast kogemust jagav inimene. Seetõttu soovitan vaadata eelkõige oma põlvkonna kunstnike suunas. Kuidas viia Eesti kunst maailma? Pole päris minu teema soovitusi anda.

Valik Kumu kunstimuuseumis Kaido Ole näitusel eksponeeritavatest töödest 2012. a alguses

VAIKELU OMAKASVATATUD LILLEDEGA

KOLMERATTALINE VAIKELU

ÕLI, AKRÜÜL, LÕUEND, 220×190 cm, 2011

ÕLI, LÕUEND, 150×145 cm, 2011

PUUTAOLINE VAIKELU

VAIKELU ROHELISE TALDRIKUGA

ÕLI, ALKÜÜDVÄRV, LÕUEND, 240×190 cm, 2011

ÕLI, AKRÜÜL, PAADIVÄRV, VINEERTALDRIK, ERINEVAD PLASTDETAILID, LÕUEND, 290×390 cm, 2011


WWW.LITOKESKUS.EE

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 1 (5) · VEEBRUAR 2012 / KAIDO OLE

FOTO: JAAK VISNAP

8

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU on ajaleht, mis kajastab Eesti kunstnike loomingut.

1. KÜSIMUS 2. KÜSIMUS 8. KÜSIMUS 4. KÜSIMUS (koos autoriga)

Ootused ja lootused (maali)kunstnike tehnika suhtes on tihti väga kõrged. Eeldatakse midagi imele sarnanevat, mis väga sagedasti tähendab näiteks veendumust, et meister teostab kõik alati „vaba käega”. Ka sirged jooned ja absoluutsed ringid, kui need peaksid vajalikuks osutuma. Õnneks ei ole kõik kunstnikud meistrid, mistõttu see seltskond saab keerulises olukorras kasutada vaid lihtsaid ja arukaid lahendusi, mis on ajast aega olnud kättesaadavad kõigile soovijatele. Kõrvalolevatelt piltidelt ongi näha, kuidas autor, hoolimata oma käe ebakindlusest ja teatavast ruumikitsikusest, „valmistab” lihtsaid tehnilisi abivahendeid kasutades ilusaid värviringe.

Ajaleht Minu Esimene Kunstikogu Nr 1 (5) Veebruar 2012 / Kaido Ole

VÄLJAANDJA: Eesti Litograafiakeskus Registrikood: 80159524 Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn, Eesti info@litokeskus.ee www.litokeskus.ee VASTUTAV VÄLJAANDJA: Jaak Visnap tel: +372 5560 4631 TOIMETUS: Heie Treier, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap KEELETOIMETAJA: Tuuli Kaalep DISAINITIIM: DF www.df.ee

FOTOD: KAIDO OLE

FOTO: TAIMO TAMMIK

ÕLI, LÕUEND, 205×205 cm, 2008

REKLAAMI MÜÜK: tel +372 5560 4631 info@litokeskus.ee ESIKAANE FOTO: Jaak Visnap TEOSTE REPRODUKTSIOONID: Kaido Ole TRÜKK: Printall VÄLJAANDMIST TOETAVAD:

KUNST TULEB KOGUJANI Toeta igakuiselt eesti kunsti tutvustamist ajalehes Minu Esimene Kunstikogu ja pane sellega alus oma kunstikogule. Sinu rahaline panus – 500 € – tagab Sulle ühe kunstiteose ning toetab üha uute lehenumbrite väljaandmist. Igakuise toetuse puhul täieneb Sinu kunstikollektsioon sel kuul ajalehes tutvustatava kunstniku väärtusliku originaalteosega. MINU ESIMESE KUNSTIKOGU NELI ESIMEST NUMBRIT

TÄPSEMALT: Jaak Visnap tel: +372 5560 4631, info@litokeskus.ee

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU NR.5 KAIDO OLE  

MINU ESIMENE KUNSTIKOGU NR.5 kunstnik on KAIDO OLE

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you