Page 1

Veeohutuskampaania tagasiside uuring juuni 2010


Sisukord 3

Veeohutuskampaania tagasiside uuring

1. Veega seotud ohtude tajumine ja riskikäitumine elanikkonnas

4

juuni 2010

2. Kampaania märkamine

11

Emor AS Autor Esta Kaal

Sissejuhatus Tulemused

Lisad

16

| © TNS


Sissejuhatus Uuring korraldati eesmärgiga hinnata alkoholijoobes ujumise riske meenutava meediakampaania “Kui võtad – võta kuivalt” märgatavust elanikkonnas. Uuringu lisaeesmärgiks oli kaardistada elanikkonna veeohutusalast teadlikkust ja riskikäitumist. Meediakampaania aktiivne periood oli Jaanipäeva eel, kui kasutati nii tele-, raadio-, trüki- ja välimeedia kanaleid ning erilahendusi veekogude läheduses. Uuring viidi läbi Päästeameti tellimusel ning uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale. Küsitlus viidi läbi TNS Emori Omnibussi küsitluse raames CAPI-meetodil (computer assisted personal interview) vastaja kodus. Valimi suurus oli 500 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Küsitlusaeg: 23.-30. juuni 2010. Aruandes on uuringu tulemused esitatud graafiliselt koos lühikommentaariga.


Veega seotud ohtude tajumine ja riskik채itumine elanikkonnas Veeohutuskampaania tagasiside uuring


Kokkuvõte Ebakaines olekus ujumise riske teadvustatakse enam. 45% tõdeb, et on veekogu ääres pruukinud alkoholi Kampaania eelses küsitluses (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena esimeses järjekorras ebakainet olekut 34% inimestest ja kampaania järel juba 69%. pisut madalamaks jäi see 15-24-aastaste sihtrühmas (55%), kus suhteliselt enam meenus hoopis laste järelvalveta jätmine. Kolme peamise põhjuse seas, mis seavad inimesi kõige enam uppumisohtu, nimetas ebakainet olekut enne 55% ja pärast kampaaniat juba 89% elanikest. Samuti tõusis uppumiste põhjuste seas tundmatus kohas vettehüppamise mainimissagedus. Seega võib öelda, et läbiviidud kampaania tõstis elanikkonna teadlikkust peamistest riskiteguritest uppumisohtu sattumisel. Paraku on teavitus- ja veenmistöö jätkuvalt hädavajalik, sest teadlikkuse tõusust käitumise muutumiseni on sageli pikk tee. Seda kinnitab nii uppumissurmade sellesuvine statistika, kui ka fakt, et 45% elanikest tõdeb, et on veekogu ääres viibides pruukinud alkoholi. Suhteliselt enam on neid meeste, 25-34-aastaste ning ka kõrgema haridus- ja palgatasemega inimeste seas. Päästevesti kandjate osakaal ei ole võrreldes jaanuariga muutunud (antud kampaania ei sisaldanud paadisõidu riskide sõnumit) – ligikaudu pool täisealisest elanikkonnast väidab, et ta kannab (või kannaks, kui ta paadiga üldse sõitma läheks) päästevesti. Päästevesti mittekandmise tõttu on paadisõidu peamine riskirühm mehed ja mitteeestlased. 14


Teadlikkus: riskitegurite tajumine Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist? n= 503 esimene mainitud

Kokku (spontaanne)

ebakaine olek tundmatus kohas ujumine/vette hüppamine ujumisoskuse puudumine võimete ülehindamine laste järelevalveta jätmine nõrgale jääle minek tervis hooletus külm vesi abivahendite puudumine/mittekasutamine

õnnetusjuhtum muu ei oska öelda

4


Käitumine: alkoholi tarbimine veekogu ääres Mõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas olete joonud seal ka alkoholi? n= 503 KOKKU n=503 RAHVUS

Eestlane n=341 muu rahvus n=162

SUGU

mees n=235 naine n=268

VANUS

15-24

n=95

25-34

n=93

35-49 n=133 50-74 n=182 ASULATÜÜP

pealinn n=151 suur linn

n=97

muu linn n=103 maa-asula n=152 PIIRKOND

Põhja regioon n=204

Lääne regioon

n=83

Ida regioon

n=89

Lõuna regioon n=127

8


Käitumine: päästevesti kandmise praktika Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti?, n= 503

KOKKU n=503 RAHVUS

Eestlane n=341 muu rahvus n=162

SUGU

mees n=235 naine n=268

VANUS

15-24

n=95

25-34

n=93

35-49 n=133 50-74 n=182 ASULATÜÜP

pealinn n=151 suur linn

n=97

muu linn n=103 maa-asula n=152 PIIRKOND

Põhja regioon n=204

Lääne regioon

n=83

Ida regioon

n=89

Lõuna regioon n=127

5


Päästevesti kandmise tõenäosus neil, kes paadiga ei sõida. Kui oletada, et Te lähete tulevikus paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti?, n= 209

KOKKU n=209 RAHVUS

SUGU

Eestlane n=146 muu rahvus

n=63

mees

n=75

naine n=134 VANUS

15-24

n=28

25-34

n=29

35-49

n=47

50-74 n=105 ASULATÜÜP

PIIRKOND

pealinn

n=51

suur linn

n=46

muu linn

n=34

maa-asula

n=77

Põhja regioon

n=74

Lääne regioon

n=30

Ida regioon

n=32

Lõuna regioon

n=73

7


Päästevesti kandmine paadisõidul: jaanuar vs juuni Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate/kannaksite paadisõidul päästevesti? n= 503 /märkus: siin on juuni tulemustes koondatud nii paadiga sõitnute kui ka mittesõitnute hinnangud päästevesti kandmise osas, et see oleks võrreldav jaanuaris esitatud küsimuse tulemustega /

RAHVUS

KOKKU

juuni jaanuar

Eestlane

juuni jaanuar juuni jaanuar

muu rahvus

SUGU

mees

naine

VANUS

15-24

25-34 35-49 50-74

ELUKOHT

pealinn suur linn muu linn maa-asula

juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar juuni jaanuar

6


Kampaania m채rkamine Veeohutuskampaania tagasiside uuring


Kokkuvõte (1) Veeohutuskampaania märkamisnäit elanikkonnas oli kõrge Märgatavalt tõusis alkoholi ja uppumissurmade seose tuntus Kampaania kogukatvus (näinud või kuulnud vähemalt korra) 15-74aastases elanikkonnas oli 87% ehk hinnanguliselt 904 000 inimest (usalduspiire arvestades 865 000–943 000 inimest). Nii kõrge katvusnäitaja on saavutatud tänu erinevate sihtrühmade ühtlaselt kõrgele katvusele. Sihtrühmade lõikes oli kampaania märkamine pisut madalam meeste (märkas 82%), mitte-eestlaste (80%) ja väiksemate linnade elanike (79%) seas. Kampaania tõstis inimeste teadlikust uppumissurmade ja alkoholitarbimise seosest: kui kampaania eel (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena ebakainet olekut esimeses järjekorras 34% inimestest, siis kampaania järel juba 69%. Kampaaniat näinute ja mittenäinute hinnangud erinesid päästevesti kasutamises: kampaaniat märganute seas on valmisolek kanda paadisõidul päästevesti kõrgem – 28% teeb seda alati (mittenäinud vastavalt 14%). Veekogu ääres alkoholi tarbimist tõdesid enda puhul 45% kampaaniat näinutest ja mittenäinutest 48%. Taust: Kampaania meediavalik Tuginedes TNS Emori reklaamipanuste monitooringu AdEx andmetele oli kampaania meediavalik ja esituskordade televisioonis ja tükimeedias järgmine: Televisioon: 246 esituskorda, sh Kanal 2-s 50, TV3-s 70, Kanal 11s 20, TV6s 18 ja venekeelsetes kanalites: PBKs 70 ja 3+ s 18 korda. Trükimeedia: kokku 38 esituskorda 25 ajalehes (üleriigilistes kui ka maakondlikes) ning 2 korda Infopressis. Märkus: Kampaanias kasutati veel raadio ja välireklaami standard- ja erilahendusi, kuid aruande esitamise ajaks ei olnud nende kanalite reklaamimonitooringu andmed veel koos.

9


Kokkuvõte (2) Erilahendused töötasid meediamixis hästi Meediatüüpide lõikes olid praktiliselt võrdse katvusega raadio ja televisioon (59% ja 60%), kuid neile võrreldavat katvust andsid ka veekogude ääres olnud erilahendused (51% märkajaid), sh hoiatusmärk, mida näidati ka teles erilahendusena. Erilahendused olid eriti tulemuslikud Tallinnas ja/või 25-34-aastaste sihtrühmas, kus ainult nende lahenduste kaudu kampaaniast puudutatute osakaal oli keskmisest kõrgem. Nii andsid erilahendused kampaania auditooriumisse lisaks 16 000 - 50 000 25-34-aastast inimest (kokku märkas erilahendusi 65 000 usalduspiiridega 37 000 – 93 000 inimest). Raadioreklaami esitati täiendavalt ka Rimi kaupluste siseraadiotes. Kokkuvõttes kattis raadioreklaam 59% elanikkonnast, sh suhteliselt enam naisi, eestlasi ja maa-asulate elanikke. Ka telereklaam kattis suhteliselt enam naisi, kuid muudes sotsiaaldemograafilistes lõigetes olulisi erinevusi ei esinenud. Trüki- ja tänavareklaami märkajaid oli elanikkonnas vastavalt 26% ja 20%, kuid väiksema mahu tõttu jäid nad ainult toetavaks meediaks ja unikaalseid märkajaid nad kampaaniale ei lisanud. Nimetatud meediatest kampaaniat märganute osakaal oli suhteliselt kõrgem suurtes linnades.

9


Kampaania märkamine Palun meenutage, kas olete…? n=503

KOKKU RAHVUS

Eestlane muu rahvus

SUGU

mees naine

VANUS

15-24 25-34 35-49 50-74

ASULATÜÜP

pealinn suur linn muu linn maa-asula

PIIRKOND

Põhja regioon Lääne regioon Ida regioon Lõuna regioon

11


Kampaania märkamine kanalite lõikes Palun meenutage, kas olete näinud/kuulnud…? n=503 märkajate % sihtrühmas Tele, n=302

Raadio, n=296

Trükireklaam, n=128

Erilahendused, n=256

Välireklaam, n=100

KOKKU RAHVUS

Eestlane muu rahvus

SUGU

mees naine

VANUS

15-24 25-34 35-49 50-74

ASULATÜÜP

pealinn suur linn muu linn maa-asula

PIIRKOND

Põhja regioon Lääne regioon Ida regioon Lõuna regioon

12


Lisad Veeohutuskampaania tagasiside uuring


Uuringu metoodika ja ülevaade küsitlustööst AS Emori läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2009. a kokku 1 038 848 inimest). Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrreldakse vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalutakse sellele vastavaks (vt järgmisel slaidil). CAPI-intervjuu puhul on ankeedi küsimused sülearvuti ekraanil ja vastused sisestatakse kohe arvutisse. Filtrid ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu küsitlemisel. Ankeet sisaldas multimeediat: trükimeedia ja välimeedia visuaale ning raadio audiofaile ja telereklaami videofaile. Küsitlustöös osales 54 vastava ettevalmistuse saanud ASi Emor küsitlejat. Kokku tegid küsitlejad 1283 kontaktivõttu, neist: 503 juhul viidi intervjuu läbi (vastamismäär 78%); 365 juhul ei olnud kahe külastuskorra järel kedagi kodus või puudus kontakt; 150 juhul ei olnud sihtrühma esindajat; 265 korral keelduti vastamisest või sobiv isik oli vastamisvõimetu. Kokku külastati vastajate leidmise käigus 1292 aadressi ja tehti 359 korduvvisiiti.


Uuringu valim


Uuringus kasutatud küsimustik Räägime järgnevalt ujumisest ja veega seotud ohtudest. /NB! See küsimus oli intervjuu alguses eraldiseisvana/ Q1. Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist? Spontaanne, fikseeri esimesena mainitu. Sellele küsimusele järgnes 2-3 muud uuringuteemat Omnibussi teemat!

Räägime nüüd suvisest ajaveetmisest veekogude ääres. Q2. Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti? 1 alati 2 enamikel kordadel kannan 3 enamikel kordadel ei kanna 4 ei kanna kunagi 5 ei sõida paadiga, raske öelda (ei loe ette!) Q2a. kui 2=5 Oletagem, et Te tulevikus lähete paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti? 1 kindlasti 2 tõenäoliselt kannan 3 tõenäoliselt ei kanna 4 ei kanna kindlasti Q3. Mõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas olete joonud seal ka alkoholi? a. tihti b. harva c. mitte kunagi d. muu ….


Uuringus kasutatud küsimustik Q4 Palun vaadake seda pilti tänavareklaamist. Palun meenutage, kas olete seda näinud? 1 jah 2 ei Q5 Palun vaadake neid pilte. Need on tehtud erinevates kohtades / RMK puhkemajad, veekogude läheduses jms/? Palun meenutage, kas ja milliseid olete neist näinud? 1 jah, olen näinud 2 ei ole näinud ühtegi neist

Q6 Palun kuulake seda raadioreklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud? / eesti ja vene klipp vastavalt intervjuu keelele/ 1 jah 2 ei Q7 Palun kuulake seda kaupluse raadio reklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud? 1 jah 2 ei Q8 Palun vaadake neid ajalehereklaame. Kas olete mõnda neist viimase kuu jooksul näinud? /eesti ja vene versioon vastavalt intervjuu keelele/ 1 jah 2 ei


Uuringus kasutatud n채ited kampaania erilahendustest


Uuringus kasutatud tr체kimeedia ja v채lireklaami n채ited


Projekti töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik:

Indrek Ints

Uuringu kava ja aruande koostaja: Esta Kaal Valimi koostaja: Mare Lepik Ankeedi programmeerija: Mare Lepik Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Kontaktandmed: AS Emor

Telefon: 626 8532 Telefon (üld): 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: esta.kaal@emor.ee E-mail (üld): emor@emor.ee Aadress: A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn

18

Päästeameti veeohutuskampaania tagasiside uuring suvi 2010  
Päästeameti veeohutuskampaania tagasiside uuring suvi 2010  

Päästeameti veeohutuskampaania märgatavus 2010

Advertisement