Page 1

Suvise veeohutuse

MEELESPEA

PÄÄSTEAMET


AVALIK VALVEGA RAND LASTEGA RANDA

2

on parim paik perega puhkamiseks, sest:


• ranna territoorium on hooldatud ja veekogu põhjast eemaldatakse sinna sattunud ohtlikud esemed; • vettehüppe tornid on kontrollitud, põhi turvaline ja sügavus piisav;

• päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi; • lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad. 

• ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse; • vetelpäästjad näevad nii vees kui kaldal olevaid ohte ja aitavad õnnetusi ära hoida;

Ujumine kõigile lubatud Ujumine keelatud

3


Kui valid ujumiseks mõne privaatsema koha, pead hindama selle ohutust. VEEKOGUD

Tiik Väike kunstlik veekogu, mis on teadmata sügavuse tõttu eriti ohtlik väikestele lastele. Põhilised tiikide ohud: järsud kaldad, mudane põhi ja prognoosimatu sügavus. Kodutiikide ümber on võimalik ehitada spetsiaalsed kaitseaiad.

Karjäär Kunstlik veekogu, mille põhjareljeef on väga ettearvamatu. Põhilised karjääride ohud: ettearvamatu põhjareljeef, ootamatud (teravate servadega, roostes) veealused esemed ja veetaimed. Läheb järsku sügavaks.

4


Jõgi Suured ja aeglase vooluga jõed võivad mõjuda petlikult. Põhilised jõgede ohud: vool võib näida aeglane, kuid olla tegelikult väga tugev. Sügavus varieerub väga madalast kuni väga sügavani (hauakohad). Veetemperatuur on reeglina madal ja vesi ei ole läbipaistev. Jõgede puhul tuleb vältida kohti, kus vesi langeb – tammid, paisud, kosed.

Järv Taimestik võib olla risk ujumisel. Põhilised järvede ohud: vee sügavus varieerub väga sügavast väga madalani. Põhi võib olla nii “kandev” kui ka pehme.

5


VEEKOGUD

Meri Merevesi on reeglina järvede ja tiikide veest jahedam. Põhilised mere ohud: lainetus võib ujumise trajektoori tugevalt mõjutada (see sõltub tuule suunast ja tugevusest). Vesi ei ole läbipaistev.

Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt: • • • • •

6

vee temperatuuri; vee läbipaistvust; vee sügavust; vee voolu ja lainetust; veekogu kaldaid ja põhja tüüpi.


 Uju alati tuldud teed kalda poole v천i kaldaga paralleelselt.





7


VEEKOGUD

Ujudes on v천imatu vahet teha, kas viibid 1,5-meetrises, v천i n채iteks 314-meetrises vees.

8


Kuni 4- aastaseid lapsi ei tohiks veekogu l채hedal haarde ulatusest kaugemale lasta. Nad v천ivad vette joosta silmapilkselt. Suuremate lastega, kes omap채i vees k채ivad, peab kogu suplemise ajal silmside olema.

Emme-issi , vaadake!

9


VEE MÄNGUASJAD

Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks minna. Samuti võivad lapsed sügavasse vette kandunud asju ära tooma minnes ohtu sattuda.

Ujumisrõngas võib tegelikust ujumisoskusest vale arusaama tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.

10


Päästevest peab paadis olles seljas olema. PÄÄSTEVESTID

Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest. Vest peab olema kandjale sobiva suurusega. Kõik kinnitused tuleb korralikult sulgeda ja pingutada.

Päästevest

Ujuvvest toetab vees ujumisoskusega inimest ja annab rohkem liikumisvabadust. Pikaajaliseks vees viibimiseks see ei sobi.

hoiab inimest vee peal ja sobib ka pikaajaliseks vees viibimiseks. Päästevesti konstruktsioon on selline, et ta keerab ka teadvuseta inimese vees turvalisse asendisse (hingamisteed veest väljas).

Päästevesti kandes võid olla kindel, et ootamatult vette sattudes on sul lisaaega parima pääsetee valikuks. Isegi, kui oled hea ujuja, võivad ootamatused (külm vesi, ootamatult tugev laine või vool, kauge kallas, vigastus vms) su ellujäämislootust tugevalt vähendada.

11


ALKOHOL

Kui viibid sõpradega veekogu ääres, ole alati seltskonna südametunnistus. Tühipaljas moraali lugemine on aga kahjuks äärmiselt tulutu tegevus.

Seepärast siin mõned tõeliselt kaalukad faktid, mis peaksid ka kõige hulljulgema macho-mehe mõtlema panema.

12


Alkohol mõjutab olenevalt kogusest keha motoorikat. Joobes inimese väikeaju ei fikseeri tasakaaluelundi signaale adekvaatselt ja selle tulemusel tekib näiteks maismaal tuikumine, mis võib lõppeda muhuga.

Vees võib aga hetkeline tasakaalukaotus tähendada vee ootamatut hingamisteedesse tõmbamist. Järgneb momentaalne surmahirm ja paaniline rapsimine. Need on motoorsed refleksid, mida inimene mõtlemisega ei kontrolli.

13


ALKOHOL

Vee suhu tõmbamisel võib tekkida kas:

1. Kõrikramp, mis sulgeb õhu juurdepääsu kopsudesse.

2. Või satub vesi otse kopsudesse.

Mõlemal juhul peatub hapniku juurdepääs kopsudesse, vereringesse ja seejärel ajusse. See on üks põhjus, miks uppujad sageli appi ei karju. Siin pole midagi pistmist eestlase temperamendiga.

14


Lisaks on vesi enamasti jahedam, kui õhk. Külmas tõmbuvad inimese veresooned spasmi. Alkohol aga ajab veresooned laiaks, mis tähendab südamele järsku suurt koormust. See võib tekitada eluohtliku südamerütmi häire ning viia teadvusekaoni.

Olenemata põhjusest, miks hapniku juurdepääs kopsudesse lõppeb, on tulemuseks ikkagi teadvusekaotus. Vees tähendab see kiiret uppumist.

15


VETTEHÜPPED

Vettehüpped tundmatus kohas on alati ohtlikud, sest me ei tea iial, mis vee all tegelikult on.

Veekogu põhja muutumise võimalused:

Vette on loobitud kive ja ohtlikke esemeid või on pinnavorm aastatega muutunud

16


Vee tase on kuumuse või mõne muu põhjuse tagajärjel langenud

Mõned ohud võivad olla väga ettearvamatud

17


VETTEHÜPPED

Pea ees hüpates on eriti suur oht vigastada selgroo kaelapiirkonna lülisid. Samuti uppuda põrutusest saadud teadvuse kaotuse tõttu. Need lood lõppevad igal aastal paljudele noortele meestele ratastoolis või kalmistul.

Näited Eestist, millised ohud meid vee all võivad tabada.

18


VETTEHÜPPED

Seljaaju vigastuse piirkonnast sõltub halvatuse raskusaste. Kõige kõrgemate kaelavigastuste korral on tagajärjeks surm.

19


PÄÄSTEVÕTTED JA ABI KUTSUMINE

112 on üleeuroopaline hädaabinumber, millelt saab appi kutsuda nii päästjaid kui kiirabi!

11 2 112

Alati võid ka appi hüüda, et sündmusele tähelepanu tõmmata.

Kui läheduses on päästevahendid, kasuta neid õigesti:

Võta rõngas aluselt ja jookse sündmuskohale.

20

Enne viset võta olemasolul rõngaga ühendatud viskeliini käepide või köie ots nõrgemasse kätte ja ära lase enam haardest.


Kui kannatanu on kaugemal, jaksad paremini visata kahe käega. Siis astu köie otsale või viskeliinile jalaga. Hüüa valjult, et viskad päästerõnga. Võta hoogu ja viska päästerõngas abivajaja haardeulatusse. Püüa teda mitte tabada, et vältida lisavigastusi.

Tõmba kannatanu kaldale, kuid ära puuduta teda enne, kui ta jalgadega kindlalt maa peal on!

21


PÄÄSTEVÕTTED JA ABI KUTSUMINE

Kui päästerõngast lähedal pole, pead improviseerima. Kindlasti on võimalik leida midagi, mida kannatanule ulatada. Valik esemeid, millega on Eestis uppuja kaldale tõmmatud:

22


Pea meeles – uppuja

jõud on meeletu!

Ta klammerdub päästma tulnud inimese külge surmahaardesse. Loe: tapab ka teda päästma tulnud valesid võtteid kasutanud inimese. Sellepärast peab vetelpääste praktilise koolituseta inimesel enda ja uppuja vahele alati mingi ese jääma!

23


www.veeohutus.ee

Ole Päästeameti sõber Facebookis. Uudised, nõuanded, loosimised.

Väljaandja: Päästeamet • Kujundus: Disainikorp • Illustratsioonid: Karel Korp


Suvise veeohutuse meelespea  

Veeohutuse raamat

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you