Issuu on Google+

Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire Oktoober 2010


Sisukord

• Sissejuhatus • Põhitulemuste kokkuvõte • Seire tulemused – – – – –

Teadmised Hoiakud Käitumine Ennetav käitumine Indeksid • Arvutamise metoodika • Saavutatud tase ja eesmärktase

3 7 11 11 17 25 32 40 40 43

• Indeksiväliste eriküsimuste tulemused 48 • Lisad – Andmekogumismetoodika 58 – Tulemuste usalduspiiride hindamise tabelid 63 – Küsimustik (lisatud aruande väljatrükile)

2


Sissejuhatus •

Eesmärk – Uuring korraldati eesmärgiga koguda tagasisidet 2010. aasta tuleohutusteadlikkuse ja -käitumise teavitustöö efektiivsuse kohta ning anda sisendinfot ennetustöö efektiivsuse mõõtmiseks riiklike, piirkondlike ning maakondlike eesmärkindeksite arvutamisel. – Uuring on osa iga-aastasest ennetustöö efektiivsuse piirkondlikust seirest, mis toimus käesoleval aastal 6.-22. oktoobrini ehk enne 2010. aasta tuleohutusalast teavituskampaaniat meedias. Uuring – Uuring viidi läbi Päästeameti tellimusel ning uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale. – Küsitlused toimusid TNS Emori telefoniküsitlusena (CATI – computer assisted telephone interview) ning Omnibussi küsitluse raames (personaalintervjuud vastaja kodus, CAPI – computer assisted personal interview). – Valimi suurus telefoniküsitluses oli 2100 inimest ning Omnibuss-uuringus 500 inimest vanuses 15–74 eluaastat. Tulemused – Teadlikkuse, hoiakute ja käitumise uuringu tulemused on esitatud käesoleva aruande näol graafiliselt koos lühikommentaaridega. 3


Sissejuhatus • Tulemuste esitamine Joonistel on lõikes “Piirkond” kasutatud Päästeameti regionaalset jaotust, kus: “Põhja regioon” on Harjumaa, sh Tallinn; “Lääne regioon” on Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa; “Ida regioon” on Ida- ja Lääne-Virumaa; “Lõuna regioon” on Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa.

Tulemused on esitatud %-na kõigist vastajatest, kuid erinevatel küsimustel on kasutatud kahte erinevat kaalumismudelit sõltuvalt sellest, kas tulemus on: laiendatav elanikele (hoiakute, teadmiste jms küsimused) või leibkondadele (nt suitsuanduri, tulekustuti omamine, küttekollete hooldamine). Mõlemal juhul kasutati kaalumise alusmudelina Statistikaameti andmeid. Elanikkonna soovanuse-elukoha-rahvuse mudeli kasutamisele viitab joonisel märge isiku kaal ning leibkondade arvu, suuruse ja koosseisu andmete kasutamisele pere kaal.

Indeksid Tuleohutusalase teadlikkuse uuring seirab Päästeameti tegevuskriitilisi aspekte, milles saavutatud teadlikkuse taset ja seatud eesmärke väljendatakse indeksite süsteemina. Indeksite sisendnäitajad on toodud järgmisel slaidil, arvutamise alused slaidil 49. 4


Indeksite arvutamise sisendnäitajad •

Elanikkonna teadmiste alaindeks – – – –

Elanikkonna hoiakute alaindeks – – –

suitsuanduri vajalikkus eluruumis (“väga vajalik” hinnangute osakaal); tulekustuti vajalikkus eluruumis (“väga vajalik” hinnangute osakaal); on huvitatud tuleohutusalase teabe saamisest (“kindlasti huvitatud” osakaal).

Elanikkonna käitumise alaindeks – – –

tulekahju areng eluohtlikuks (5 minutit spontaanselt teadnute osakaal); suitsuandurisignaali spontaanne tuntus; helistaks tulekahju korral (112 nimetanute osakaal) arvab, et oskab ohuolukorras kustutit kasutada (“kindlasti” vastanute osakaal).

tulekustutiga varustatud leibkondade osakaal; suitsuanduriga varustatud leibkondade osakaal; leibkondade osakaal, kus keegi pereliikmetest ei suitseta või suitsetatakse väljaspool eluruume.

Ennetava käitumise alaindeks – – –

peres on räägitud tuleohust ja käitumisest selle korral (leibkondade osakaal); peres on hooldatud küttekollet ise või spetsialisti abiga (% küttekollet omavatest leibkondadest); peres on viimase kuu jooksul kontrollitud suitsuanduri töökorras olekut (% andurit omavatest leibkondadest). 5


P천hitulemuste kokkuv천te


Põhitulemuste kokkuvõte •

2010. aasta on ei ole parandanud eelmise aasta elanikkonna tuleohutusteadlikkuse koondindeksi taset, selles on toimunud isegi väike langus (55  53). Indeks mõõdab elanikkonna tervikpilti ning on mõjutatav eelkõige teavitustöö massikampaaniatega, mida kahe uuringu vahelisel perioodil pole olnud. 2010. aasta tegevuste fookus on olnud koolitusel, kuid ka kasvanud koolituste arv ei mõjuta veel üldpilti. Langus on toimunud eelkõige tuleohtu ennetavate tegevuste alaindeksis ja tänu peresisese selleteemalise suhtluse ja anduri kontrolli taseme vähenemisele. Tuleohutusalaste teadmiste tase on jäänud samaks. Hoiakuid kirjeldav alaindeks on pisut tõusnud tänu suitsuandurit väga vajalikuks pidavate elanike arvu suurenemisele. Käitumist kirjeldav alaindeks on veidi tõusnud tänu perede paremale varustatusele andurite ja kustutitega. Kokkuvõttes on suitsuanduriga seotud muutuste trend viimase kolme aasta jooksul olnud siiski positiivne: – – – –

suitsuanduriga varustatud leibkondi: 38%  78% 80%; suitsuandurit peab väga vajalikuks: 53%  75% 81%; tunneb ära anduri ohusignaali: 67%  71% 76%; on viimase kuu jooksul kontrollinud töökorras olekut (2009, 2010 andmed): 65%  52%. Seega võib öelda, et pärast uuringut alanud andurikontrolli-teemaline 7 teavituskampaania on vägagi õigustatud vältimaks selle näitaja edasist langust.


Indeksid ja sisendnäitajate tase 2010 vs 2009 Küsimused

Teadmised tulekahju areng (5 min) tulekahju alarmi heli tuntus arvab, et oskab ohuolukorras kustutit kasutada (“kindlasti” vastanute osakaal) helistaks tulekahju korral (112)

Hoiakud tulekustuti eluruumis (väga vajalik hinnanute osakaal) suitsuandur väga vajalik ( nõustunute osakaal) on huvitatud tuleohutusalase teabe saamisest (“kindlasti huvitatud”) Käitumine

tulekustuti eluruumis (% leibkondadest) suitsuanduriga varustatud (% leibkondadest) kodus ei suitseta keegi või suitsetatakse kodus väljas (% leibkondadest) Ennetav käitumine peres on räägitud tuleohust ja käitumisest selle korral (% leibkondadest) peres on hooldatud küttekollet ise või spetsialisti abiga (% küttekollet omavatest leibkondadest) peres on viimase kuu jooksul kontrollitud suitsuanduri töökorras olekut (% andurit omavatest leibkondadest) Koondindeks

Näitaja kaal indeksis 20 5 5

2009 2010 Indeks % % 2009 12 49 46 2,5 71 76 3,6

5 5 20 5 5

45 82

42 83

32 75

37 81

10 30 10 10

20

16

23 78

25 80

10 30

73

10

Indeks 2010 12 2,3 3,8

2,3 4,1 7 1,6 3,8

2,1 4,2 8 1,9 4,1

2.0 17 2,3 7,8

1,6 18 2,5 8,0

70

7,3 18

7,0 16

29

22

2,9

2,2

10

85

86

8,5

8,6

10 100

65

52

6,5

5,2 53 8

Mär ku s: ko o n d in d eks ei p r u u g i o lla t eem ain d eksit e t äp n e su m m a ü m ar d am isest t in g it u d


Soovitused teavitustöö prioriteetideks • Fookuses tuleks hoida jätkuvalt elanikkonna ennetava käitumise teemasid, sh et – tuleoht ja selle ennetamine oleks peredes kõneaineks; – suitsuanduri töökorras oleku kontroll saaks valdavale osale peredest harjumuspäraseks tegevuseks.

• Eesmärkindeksile lähenemiseks on efektiivsem panustada tulekustutiga seonduvasse, sh – tulekustuti vajalikkuse tajumine (hoiak) – kasutamisoskuste tõstmine (teadmised) – kustutit omavate perede osakaalu tõstmine (käitumine).

• Elanikkonna teadmiste taseme tõstmisel võiks fookus olla tulekahju ohu/riskide teadvustamisel, mis indeksi sisendnäitajates väljendub tulekahju levikukiiruse (5 min) teadmises. 9


Teadmised 2010


Elanikkonna teadmised •

• •

Elanikkonna tuleohutusalased teadmised on esimene neljast alaindeksist, mis omakorda moodustub neljast mõõdikust (toodud tulemus 2010 uuringu põhjal), sh: teadmised tulekahju arengu kiirusest (46% elanikest teab); anduri ohusignaali tuntusest (76% tunneb); tulekustuti kasutusoskusest (42% on kindel oma oskuses) ning lühinumbri 112 tuntusest tulekahjust teatamisel (83% teab). Võrreldes 2009. aastaga ei ole teadmiste tase muutunud (st muutused jäävad valikuuringu usalduspiiride raamesse). 2010. aasta seisuga on teadmiste tase erinevate sihtrühmade (sh regioonide, maakondade) lõikes ühtlane. Märkida võiks vaid 112 madalamat tuntust vanemas vanuserühmas, vaatamata selle olulisele kasvule võrreldes eelmise aasta tasemega. Kokkuvõtteks: teadmiste indeksi käesoleva aasta tase 12, mis on sama kui aastal 2009. Eesmärktasemele lähenemiseks tuleks keskenduda tulekahju arengukiiruse (5 min) tuntuse ning tulekustuti kasutusoskuse tõstmisele, kuna just need mõõdikud näitavad teadmiste ja oskuste suuremat arenguvajadust. 11


Teadmised: suitsuanduri signaali tuntus Kui Te kuulete mõnest ruumist sellist heli, siis millega Teie arvates tegemist on? % kõigist vastajatest, isiku kaal (NB! Omnibuss-uuringu tulemused, CAPI-intervjuud, 507 vastajat)

SUITSUANDUR, TULEOHU SIGNAAL

KÕIK, n=507

76% 71%

2010 2009

PIIRKOND Põhja regioon, n=211

66% 71%

Lääne regioon, n=80 Ida regioon, n=92

67%

Lõuna regioon, n=124

67%

80% 81% 81% 87%

RAHVUS eestlane, n=367 muu rahvus, n=140

81% 74% 67% 62%

VANUS 15-19, n=35 20-40, n=180 41-64, n=209 65-74, n=83

71%

81% 85% 75% 71% 65% 67% 66%

Siin ja ed asip id i o n jo o n ist el u sald u sp iir e ü let avad m u u t u sed t äh ist at u d jär g n evalt :

Olu lin e väh en em in e Olu lin e su u r en em in e

12


Teadmised: tulekahju arengukiirus (Kui) Kaua suudab magav inimene elus püsida, kui samas ruumis puhkeb tulekahju? % kõigist vastajatest, isiku kaal 5 minutit

10 minutit

15 minutit

raske öelda

2010 KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262 0%

2009 46

26

8

20

49

25

8

18

48 43 45 46

25 28 24 25

8 7 11 8

19 22 20 21

47 53 41 53

29 22

8 7

16 19 24 17

48 44 45 49 40 42 45 48 40 44 51 46 46 43 48

25 34 23 22 35 30 26 20

8

19 5 17 12 19 7 23 7 18 6 22 8 21 8 24 23 8 29 32 6 18 28 6 15 26 9 19 27 5 22 28 7 22 20 6 26

47 42 43 49 45 38 20%

25 26

7 13

45 29 16 40%

21 6 60%

21 20

8 9

12 22

47 62 36

22 54 47 55 52 55 51 58 51 52 50 62 47

100% 0%

20%

24 14

27

53 51 48 40

8

16 15

20 3 16 26 22 3 22 28 8 17 24 4 17 24 3 21 15 10 20 18 8 22 18 7 17 29 4 16 26 8 15 21 7 23 15 8 14 22 10 21

53

5 7 13 25

8

29

35

40 80%

23

6

17 23

36 29 16 40%

20 7 60%

7 4 11

8 9

23 37 80%

13 100%


Teadmised: tulekustuti kasutusoskus Kuidas Te hindate oma tulekustuti kasutusoskust? % kõigist vastajatest, isiku kaal kindlasti oskan

tõenäoliselt oskan, saan hakkama

tõenäoliselt ei oska

2010

0%

raske öelda

2009 45

34

11 1 7 71 10 9 1 10 8 1

43 50 44 44

34

43 49 42 43 46 46 49 47 53 52 48 42 46 45 44

34

36 43 43 37 42

8 11 1 5 11 3 11 10 0 9 61 2 8 5 8 2 8 71 12 9 3 7 8 2 7 3 11 9 10 9 1 10 41 10 9 9 9 2

12 1 7 42 29 11 17 1 28 9 16 4 35 10 8 1 34 11 8 1 38 8 41 29 14 9 1 31 5 9 2 33 7 62 33 13 7 38 10 9 34 9 9 2 31 13 11 37 9 7 3

40 34

12

45 45

26

42

39

9

41 44 45 40

38 41 35 41

8

41

38

KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262

kindlasti ei oska

53 43 48 49 49 52 36 40 45 44 36 41 45 38

29

35 36 42 36 33 41 43 45

42 41 30

53

43 45 37 20%

42 35 34 40%

60%

8

10 1

9 1 13

11 6 8 71 9 11 1 12 16 1 80%

0% 100%

10

11 1

10

12 8 10 13 11 10

33

8

32 34

1 1 1 1

10

38

36

33

10

10 8 1 19 1

49

11 7 1 36 8 8 1 30 11 12 2 26 11 18 2

47 46 43 20%

40%

60%

80%

14

100%


Teadmised: 112 tuntus tulekahju korral Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral? % kõigist vastajatest, isiku kaal 112

110

muud numbrid

raske öelda

2010

2009

KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262 0%

83

10 4 4

82

9

6 4

81 87 79 86

11 4 4 9 23 12 5 4 7 33

81 83 85 81

9 9 6 10

6 4 44 7 2 6 4

81 88 77 84 88 91 84 86 85 88 87 89 83 84 82

11 4 4 5 43 13 5 4 8 53 41 7 333 8 53 8 24 12 21 8 4 10 12 6 24 7 7 4 9 52 9 4 5

81 90 84 85 85 83 86 84 82 80 82 81 79 75 81

9

85 76

13 98

40%

82 81

11 9 22 11 4 4 11 10 7

87 81 71 20%

9 33 5 5

60%

80%

100% 0%

6 4 424 6 7 3 8 34 8 25 11 2 4 5 7 2 8 44 11 5 2 11 4 5 5 8 5 10 6 3 11 4 5 11 8 6 8 7 4 10 5 3 5 10 4

93 90 79 59 20%

17 40%

60%

412 6 31 9 8 5 15 9 80%

100%

15


Hoiakud


Elanikkonna hoiakud •

Elanikkonna tuleohutusalased hoiakud on teine neljast alaindeksist, mis omakorda moodustub kolmest mõõdikust (toodud tulemus 2010 uuringu põhjal), sh: tulekustuti vajalikkus eluruumis (37% elanikest peab väga vajalikuks); suitsuanduri vajalikkus eluruumis (81% elanikest peab väga vajalikuks); huvi tuleohutusteabe vastu (16% on kindlasti huvitatud). • Võrreldes 2009. aastaga on 5-6% võrra tõusnud tulekustuti ja suitsuanduri vajalikkuse tähtsustamine, kuid samal ajal on 4% võrra langenud huvi tuleohutusteabe vastu. Kokkuvõttes: hoiakute indeksi 2010. aasta tase on 8 (aasta tagasi 7). • Võrreldes teiste alaindeksitega on siin eesmärktaseme saavutamiseks kõige pikem tee käia. Mitme aasta pikkune teavitustöö suitsuanduri vajalikkusest on pikemas perspektiivis muutnud hoiakuid märgatavalt ja tänast taset võib pidada juba heaks. Tulekustuti vajalikkus kodus ei ole seni olnud teavitustöö massikampaaniate fookuses. Selle teema tugevam kajastus tulevikus aitab kindlasti seatud hoiakute muutmise eesmärkidele lähemale astuda. • Huvi tuleohutusteabe vastu saab suurendada nii teema kui terviku tähtsustamisega ning kindlasti hea (haarava ja sisuka) teavituse ja tegevuste kaudu. 17


Hoiakud: avatus tuleohutusalase teabe vastuvõtuks Kuivõrd huvitatud Te olete tuleohutusalase teabe saamisest, eeldusel, et see tuleb Teile sobiva kanali kaudu? % kõigist vastajatest, isiku kaal kindlasti huvitatud KÕIK, n=2102

pigem huvitatud

pigem ei ole huvitatud

kindlasti ei ole huvitatud

2010 16

36

26

18

4

2009 20

16 16 18 16

36 32 35 38

26 30 26 23

18 18 18 18

4 4 3 6

16 13 18 15 22 14 20 18 14 16 21 14 18 18 16

36 37 34 43 29 33 36 37 32 29 32 37 40 38 42

26 31 25 16 32 29 27 21 26 39 30 26 20 20 23

17 15

36 34

27 23

12 18 15 15

43

PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262 0%

29 25

41 32 24 20%

25 29 40%

60%

18 4 17 3 19 3 21 5 15 2 20 4 15 2 14 10 23 5 15 1 11 6 18 5 15 7 21 3 12 7 17 21

11 5 12 3 23 5 25 7 80%

38

23

19 20 23 19

37 43 38 37

25

19 15 21 21 13 18 27 24 23 25 20 17 18 20 20

37 47 42 40 45 49 29 36 38 41 49 36 37 34 45

25 18 19 23 20

20 20

4 6

20%

15 3 16 5

30

35 26 40%

17 2 14 6 12 7 11 6 17 5 8 5 19 7 15 8 13 4 8 5 13 3 19 3 12 4 12 3 12 3

22 25

43

24

22 19 60%

4

17 2 12 4 14 7 15 4

20 19 18 22 21 15 25 30 32 20

45

21 19 23

15

20 19 25

40 34

11

0% 100%

ei oska öelda

11 4 10 2 18 5 26 6

80%

18

100%


Hoiakud: avatus teavitustöö suhtes Kuivõrd huvitatud Te olete tuleohutusalase teabe saamisest, eeldusel, et see tuleb Teile sobiva kanali kaudu? % kõigist vastajatest, isiku kaal kindlasti huvitatud kindlasti ei ole huvitatud

pigem huvitatud ei oska öelda

2010 KÕIK, n=2102 16

pigem ei ole huvitatud

2009 36

26

18

4

20

38

25

19

4

18

38

23

15

4

28

14 3

PERE TÜÜP kõik pereliikmed on tööealised, n=702

14

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=269

16

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=718

21

26

20

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=413

15

omaette majas, eramus, n=877

18

paarismajas, ridaelamus, n=75

15

kuni 8 korteriga elamus, n=175

16

enam kui 8 korteriga elamus, n=975

16

ainult ahiküte, n=691

17

ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=1052

16

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

19

30

38

38

7

26

25

12 4

37

24

31

20

19

4

19

17

4

19

16

23

44 35

6

22 21

10 3 20

5

ELUASEME TÜÜP 36

25

36 43 35

33 18

12 3

23

18

6

17

19

4

20

23

18

5

21

26

19

4

18

27

39 34

21

15

16

39 38

22

5 5

28

12 3

24

15 3

KÜTE 37 35 37

28

11 5

41 37

25

20

13 5

25 37

17 22

3

13 3

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=690

17

36

25

19

3

20

39

23

15

4

Kodus suitsetajaid ei ole, n=1411

16

36

26

17

5

20

38

23

15

4

0%

20%

40%

60%

80%

100% 0%

20%

40%

60%

80%

19

100%


Hoiakud: suitsuanduri vajalikkus Kuivõrd vajalikuks peate suitsuanduri olemasolu oma kodus? % kõigist vastajatest, isiku kaal väga vajalik

pigem on vajalik

pigem ei ole vajalik

2010

raske öelda

2009 81

KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262 0%

ei ole üldse vajalik

14

75

20

321

79 88 79 82

14

4 21 10 2 15 5 14 211

70 72 77

221 13 21 21 53 17 321

79

14

70 79 69 81 79 79 80 76 86 82 89 75 77 81 76

24 221 17 211 24 52 15 22 15 411 17 22 12 4 31 21 21 12 2 13 311 8 21 16 6 21 16 232 16 211 22 2

85 70

20 83 81 81 84

40%

11 211 7 21 11 14 14 11

60%

80%

79

17

61

52 311 321 4 100% 0%

24

84

4 21 8 2 16 6 11 12 221 14 1 7 41 12 3 15 11 10 3 14 41 14 31 15 312 15 12 11 211

90 77 83 85 88 85 83 87 86 95 82 79 82 85

20%

311

27

83 77 71 70 20%

40%

211 5 51

14 11 19 31 21 4 31 22 333 60%

80%

100%

20


Hoiakud: suitsuanduri vajalikkus Kuivõrd vajalikuks peate suitsuanduri olemasolu oma kodus? % kõigist vastajatest, isiku kaal väga vajalik

pigem on vajalik

2010

pigem ei ole vajalik 2009

KÕIK, n=2102

81

14 311

kõik pereliikmed on tööealised, n=702

81

14

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=269

83

12 41

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=718

82

15 211

80

16

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=413

81

12 5 2

80

14 321

75

20

321

PERE TÜÜP 70

411

23

66

321

26

322 31

ELUASEME TÜÜP

omaette majas, eramus, n=877

10 21

84

13 211

13 4 3

81

15 121

12 21

78

17

88

paarismajas, ridaelamus, n=75

80

kuni 8 korteriga elamus, n=175

85

enam kui 8 korteriga elamus, n=975

77

16

68

411

24

31 4 31

KÜTE ainult ahiküte, n=691

85

ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=1052

78

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

84

9 321 17

87

12 211

69

411

24 85

10 21

4 31 12 3

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=690

83

Kodus suitsetajaid ei ole, n=1411

80

0%

20%

40%

72

12 32 14 60%

80%

76

411 0% 100%

21

20%

40%

19 60%

80%

21

4 21 321 100%


Hoiakud: tulekustuti vajalikkus Kuivõrd vajalikuks peate tulekustuti olemasolu oma kodus? % kõigist vastajatest, isiku kaal väga vajalik

pigem on vajalik

pigem ei ole vajalik

2010

0%

raske öelda

2009 37

KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262

ei ole üldse vajalik

34

34 41 36 41

33

18 34 22 40

33

42

4 4 3 3

18

35 32

20%

10 6 11 10 6

10 4 34 12 4 4 27 26 11 4 39 12 7 1 37 19 7 3 36 14 7 2 33 11 9 1 46 8 7 4 29 20 6 5 32 10 4 3 41 11 4 3 42 8 53 38 15 6 0 31 15 9 4 41 8 8 2

45 32 41 34 41 46 34 40 50 41 41 41 41 41

49 42 33 29

9 3

16

28

34

23

16

22

14 6 3 16 6

37

36 33 29 40%

10 16 18 11 16 19

60%

80%

31 41 5 7 100% 0%

32

36

31 36 26 37

18

35

20 43

30

24 37

31 30 22 40 32 34 37 36 39 40 32 37 34 38 33

35 26 35 41 47 35 43 39 37 54 36 39 33 40 38 27

46 33 29 29 20%

9 5 9 6 3 16 7 15 5 4 17 5 5 11 6 2 17 7 5 16 32 15 6 1 14 6 4 9 41 16 9 2 13 11 3 21 3 6 15 10 3

52

31

15 16

37 41 34 26 40%

9 5 13 6 2 13 7 16 8 3

20

29

38 17

9 4

19 24 60%

6 3 9

13 30 17 53 12 6 13 8 80%

100%

22


Hoiakud: tulekustuti vajalikkus Kuivõrd vajalikuks peate tulekustuti olemasolu oma kodus? % kõigist vastajatest, isiku kaal väga vajalik

pigem on vajalik

2010

pigem ei ole vajalik 2009

KÕIK, n=2102

37

34

kõik pereliikmed on tööealised, n=702

39

35

16

32

9 3

36

18

9 4

PERE TÜÜP

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=269

27

28

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=718 peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=413

20

41

8 2

26

19

5

27

14

52

38

6

39

17

38

35

30

17

12

40

20

30

10 4

21 37 33

14

8

17

53

16

9 4

ELUASEME TÜÜP

omaette majas, eramus, n=877

57

paarismajas, ridaelamus, n=75 kuni 8 korteriga elamus, n=175 enam kui 8 korteriga elamus, n=975

31

40

40

35

13

36

26

19

36

53

8 32

21

39

61

9 52

43

35

7 3

12 5

31

7 10 2

40

20

17

37

25

44

12

6

KÜTE ainult ahiküte, n=691 ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=1052

46 29

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

34 35

55

45

11 6 3 20

12 4

35

7 11

37

21

37

11 4 2 23

56

12

31

6

9 31

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=690

38

33

17

8 3

33

34

20

8 5

Kodus suitsetajaid ei ole, n=1411

37

35

16

9 4

32

37

18

9 4

0%

20%

40%

60%

80%

0% 100%

20%

40%

60%

80%

23

100%


K채itumine


Elanikkonna tuleohutusalane käitumine •

Elanikkonna tuleohutusalane käitumine on kolmas neljast alaindeksist, mis omakorda moodustub kolmest mõõdikust (toodud tulemus 2010 uuringu põhjal), sh: tulekustuti olemasolu eluruumis (25% leibkondadel on), suitsuanduri olemasolu eluruumis (80% leibkondadel on), eluruumides mittesuitsetamine (70% leibkondadest ei suitsetata eluruumis). • Näitajate muutus võrreldes 2009. aastaga jääb küll valikuuringu usalduspiiride raamesse, kuid suund kasvule on olemas: nii anduri kui ka tulekustutiga varustatus leibkondades on kasvanud 2% võrra. Anduritega varustatuse kasvu võib täheldada just venekeelsetes leibkondades (vastavalt 72%-lt 77%-le). • Kahe või enama anduriga varustatud perede osakaal on aastaga kahekordistunud (vastavalt 12%-lt 24%-le). Kokkuvõttes: käitumise indeksi 2010. aasta tase on 18 (eelmine aasta 17). • Eesmärktasemele lähenemisel kätkeb taas suuremat potentsiaali tulekustutitega varustatuse paranemine, kuna suitsuanduritega varustatuse taseme suhteliselt kõrge näitaja edasine kasv ei ole nii kiire. 25


Käitumine: suitsuandurit omavate leibkondade osakaal (I) Kas Teie praeguses eluruumis on suitsuandur või muu tulekahju avastamise seade? Palun näidake, kuhu see on paigaldatud % kõigist vastajatest, perekaal NB! 2010 andmed CAPI personaalintervjuust

2010 KÕIK, n= 507

2009 80%

78%

PIIRKOND Põhja regioon, n=211

75%

Lääne regioon, n=80 Ida regioon, n=92

Lõuna regioon, n=124

88%

75% 79%

83%

84%

79%

79%

81%

81%

INTERVJUU KEEL eesti, n=379 vene, n=128

77%

72%

VANUS 15-19, n=35

74%

70%

20-40, n=180

81%

77%

41-64, n=209

79%

76%

65-74, n=83

79%

84%

26


Käitumine: tulekustutiga leibkondade osakaal (I) Kas Teie kodus (praeguses eluruumis) on tulekustuti? % kõigist vastajatest, perekaal

2010 KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262

2009 25%

23%

23% 33% 18% 25%

23% 28% 20% 22%

23% 28% 13% 28% 36% 27% 34% 18% 31% 47% 25% 28% 27% 22% 23%

23% 26% 15% 27% 26% 27% 32% 24% 28% 31% 30% 22% 17% 27% 15%

28% 15%

26% 13%

35% 29% 24% 15%

28% 27% 22% 18%

27


Käitumine: tulekustutiga leibkondade osakaal (II) Kas Teie kodus (praeguses eluruumis) on tulekustuti? % kõigist vastajatest, perekaal

2010

2009

KÕIK, n=2102

25%

23%

kõik pereliikmed on tööealised, n=702

23%

23%

PERE TÜÜP

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=269

16%

15%

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=718

32%

28%

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=413

30%

29%

ELUASEME TÜÜP 50%

omaette majas, eramus, n=877 31%

paarismajas, ridaelamus, n=75 kuni 8 korteriga elamus, n=175 enam kui 8 korteriga elamus, n=975

47% 40%

19%

22%

13%

11%

KÜTE 34%

ainult ahiküte, n=691 ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=1052

32%

15%

13% 53%

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

49%

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=690 Kodus suitsetajaid ei ole, n=1411

22% 26%

23% 23%

28


Trendid suitsuanduri ja tulekustuti omamises ja kasutusoskuses SUITSUANDUR omamine

100%

signaali tuntus

80%

78% 71%

67%

80% 76%

60% 40%

38% 25%

20% 0%

2007

2008

2009

2010

TULEKUSTUTI omamine

50%

kasutusoskus 45%

40%

30%

42%

40% 36% 23%

20%

25%

20%

10% 6%

0% 2007

2008

2009

2010

29


Käitumine: kodus suitsetajad Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? % kõigist vastajatest, perekaal Jah, mina suitsetan KÕIK, n=2102

2010 19%

Pereliige suitsetab 70%

2009 16% 14%

67% 70% 70% 74%

14% 14% 17% 14% 19% 19% 16% 11%

75% 72% 67% 75%

67% 73% 69% 70% 67% 68% 72% 77% 75% 75% 60% 71% 80% 77% 72%

14% 14% 19% 15% 18% 19% 17% 13% 18% 20% 23% 16% 23% 16% 9% 16% 18% 11% 19% 14% 8% 13% 12% 9% 19% 9% 20% 13% 25% 11%

75% 67% 69% 71% 65% 66% 63% 78% 74% 73% 80% 80% 75% 69% 68%

70% 68%

15% 13% 19% 17%

75% 68%

7% 25% 15% 15% 19% 15% 13% 7%

73% 73% 68% 83%

14%

PIIRKOND 16% Põhja regioon, n=501 21% Lääne regioon, n=600 20% 12% Ida regioon, n=301 19% 15% Lõuna regioon, n=700 17% 13% MAAKOND 16% Harjumaal, n=501 21% Hiiumaal, n=100 17% 13% Ida-Virumaal, n=201 20% 14% Jõgevamaal, n=100 15% 17% 19% Järvamaal, n=100 17% Läänemaal, n=100 22% 13% Lääne-Virumaal, n=100 18% 17% Põlvamaal, n=100 14% 11% Pärnumaal, n=100 18% 9% Raplamaal, n=100 17% 10% 28% 13% Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 21% 13% Valgamaal, n=100 13% 10% Viljandimaal, n=100 15% 12% Võrumaal, n=100 16% 13% INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 19% 14% vene, n=356 21% 14% VANUS 15-19, n=141 6% 32% 20-40, n=873 20% 17% 41-64, n=826 24% 15% 65-74, n=262 11%5%

Kodus suitsetajaid ei ole

65% 68% 65% 84%

73%

30


Ennetav k채itumine


Ennetav käitumine tuleohutuses •

Elanikkonna ennetav käitumine tuleohu vältimiseks on neljas alaindeks, mis omakorda moodustub kolmest mõõdikust (toodud tulemus 2010 uuringu põhjal), sh: kas peres räägitakse tuleohust ja käitumisest selle korral (22% räägib), küttekollete hooldamine (86% küttekollet omavatest peredest on hooldanud), kontrollitud suitsuanduri töökorras olekut (52% peredest on kontrollinud). • Kui küttekolde hooldamises on elanikkonna käitumine samal tasemel kui aasta tagasi, siis tuleohust ja selle ennetamisest kõnelemine on langenud 7%võrra. Suurim langus on toimunud suitsuanduri töökorrasoleku kontrollimise osas –13% võrra. Seega – pärast uuringu küsitlustöö lõppu alanud teavituskampaania anduri hooldusest on väga omal kohal. Et aga seda näitajat taas kasvutrendile suunata, on vaja pidevat panustamist (kuni tegevus on kinnistunud, saanud harjumuseks). Kokkuvõttes: teadmiste indeksi 2010. aasta saavutatud tase on 16, mis on madalam kui aasta tagasi (siis 18). • Indeksi tasemetõstmiseks tuleb hoida meediateavituse kui muude tegevuste kaudu tuleohutusteema ning suitsuanduri ja küttekollete hooldamise teema õhus. Kasuks tuleb tuleohutusteemade päevakorras hoidmine peresiseses suhtluses, sest siin on kasvuruumi kõige enam. See on piirkondlike tegevuste (laste kaasamine, üritused ja võistlused) kaudu ka saavutatav. 32


Ennetav käitumine: suitsuanduri kontroll Kas Teie ise või keegi teie perest on viimase kuu jooksul kontrollinud suitsuanduri töökorras olekut (vajutades anduri testnuppu)? % kõigist suitsuandurit omavatest peredest, perekaal jah, oleme 2010 52 KÕIK, n=1982 PIIRKOND 46 Põhja regioon, n=464 53 Lääne regioon, n=571 60 Ida regioon, n=291 55 Lõuna regioon, n=656 MAAKOND 46 Harjumaal, n=464 52 Hiiumaal, n=95 61 Ida-Virumaal, n=191 53 Jõgevamaal, n=97 68 Järvamaal, n=96 51 Läänemaal, n=92 59 Lääne-Virumaal, n=100 43 Põlvamaal, n=91 53 Pärnumaal, n=95 44 Raplamaal, n=94 49 Saaremaal, n=99 49 Tartumaal, n=181 65 Valgamaal, n=97 60 Viljandimaal, n=98 67 Võrumaal, n=92 INTERVJUU KEEL 50 eesti, n=1653 59 vene, n=329

ei ole

raske öelda 2009 65

47

1

53 46 39 44

1 1 1 1

57

53 45

1 3 1 3

57

38 44

33 41

73 68 68

23 31 31

1 11 2 32 1 19 1 23 4 24 5 27 1 29 6 26 3 20 4 24 2 42 1 20 1 23 24 2

66 80 73 71 72 66 71 76 75 57 79 77 74

1

1 4 1 1

41

87

32

2

47 41 56 46 54 50 50 34 39 32

1 1 3 1 1 1 1 1

49 40

1 1

64 68

34 31

2 2

33 48 46 49

5 2

74 66 63 64

22 32 36 35

5 2 1 1

VANUS 15-19, n=130 20-40, n=821 41-64, n=779 65-74, n=252 0%

62

50 54 51 20%

40%

60%

80%

0% 100%

20%

40%

60%

80%

100%

33


Ennetav käitumine: suitsuanduri kontroll Kas Teie ise või keegi teie perest on viimase kuu jooksul kontrollinud suitsuanduri töökorras olekut (vajutades anduri testnuppu)? % kõigist suitsuandurit omavatest peredest, perekaal

jah, oleme

ei ole

raske öelda

2010

2009

KÕIK, n=1982

52

47

1

kõik pereliikmed on tööealised, n=652

50

48

1

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=259

53

47

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=681

54

45

65

33

2

PERE TÜÜP 60

38

65

2

35

2

69

28

2

72

26

2

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=390

57

42

1

omaette majas, eramus, n=836

54

45

1

ELUASEME TÜÜP

paarismajas, ridaelamus, n=73

45

kuni 8 korteriga elamus, n=168 enam kui 8 korteriga elamus, n=905

54 59

68

1 40

51

48

1

29

3

72

25

3

69

30

1

62

37

1

KÜTE ainult ahiküte, n=658 ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=980

59

40

51

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=259

1

71

26

3

48

1

63

36

1

55

44

2

64

34

2

55

45

67

31

3

64

34

1

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=649 Kodus suitsetajaid ei ole, n=1332 0%

51 20%

47 40%

60%

80%

1 100% 0%

20%

40%

60%

34

80%

100%


Ennetav käitumine: küttekolde hooldamine Kas olete küttekoldeid viimase 12 kuu jooksul ise pühkinud või pühkida lasknud? % kõigist küttekollet omavates peredes, perekaal jah, oleme kutsunud selleks korstnapühkija ja maksnud teenus jah, ise oma pereliikmete või tuttavate abiga ei ole raske öelda 2009 39 47 12 2

2010 KÕIK, n=961 PIIRKOND Põhja regioon, n=134 Lääne regioon, n=362 Ida regioon, n=99 Lõuna regioon, n=366 MAAKOND Harjumaal, n=134 Hiiumaal, n=66 Ida-Virumaal, n=43 Jõgevamaal, n=55 Järvamaal, n=61 Läänemaal, n=43 Lääne-Virumaal, n=56 Põlvamaal, n=53 Pärnumaal, n=66 Raplamaal, n=64 Saaremaal, n=62 Tartumaal, n=83 Valgamaal, n=48 Viljandimaal, n=62 Võrumaal, n=65 INTERVJUU KEEL eesti, n=912 vene, n=49 VANUS 15-19, n=68 20-40, n=380 41-64, n=386 65-74, n=127 0%

39

33 36

43

21

2 61 10 12 2

57

49 41

41 44

33

43

45 40

43 34 35 42

44 56

30 54 30 26 28 43 49 22 61 31 39 41

48 32

39 43 32 47

11 2 26 1

41 43 54 41 40%

60%

15 5 13 2 12 2 12 80%

100%0%

13 3

32 54 43

20

5 8 5 21 1 10 1

48

43

21

32

20

53

44

21

20%

2 11 42 16 1 25 10 41 3 59 11 40 6 47 21 3 68 42 70 2 43 14 39 11 1 72 51 24 14 1 65 31

46

25

34 39

37

59 58

39 42 31 24 27 30 47 32 35

50 46 64 58

63 61 40 61 46 60

39

46

28

39

42 40 36 41 20%

5 13 1 34 2 22 38 31 9 2 11 1 41 9 9 8 2 62 11 2 7 19 33 7

40%

11 3 32

31 39 53 46

15

60%

80%

12 16

5 9 1 13 100%

35


Ennetav käitumine: küttekolde hooldamine Kas olete küttekoldeid viimase 12 kuu jooksul ise pühkinud või pühkida lasknud? % kõigist küttekollet omavates peredes, perekaal

2010 KÕIK, n=961

39

kõik pereliikmed on tööealised, n=286

37

jah, oleme kutsunud selleks korstnapühkija ja maksnud teenus jah, ise oma pereliikmete või tuttavate abiga ei ole raske öelda 2009 39 46 47 12 2

13 3

PERE TÜÜP

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=132

47

47

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=315

36

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=228

35

14 2

37

12

40

15 2

42

41 46 59

51

41

16

6

48

12

40

35

14

59

4 41

ELUASEME TÜÜP omaette majas, eramus, n=722

29

paarismajas, ridaelamus, n=47

27

58

12 1

31

kuni 8 korteriga elamus, n=108

39

68

enam kui 8 korteriga elamus, n=84

57

3

25

63

30 45

52

20

11 2

30

17

63

15 2

20

59

17

8 14

4

24

1

KÜTE ainult ahiküte, n=691 segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

43

47

29

47

8 2

22

2

41

49

32

40

8 2 23

5

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus? Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=333 Kodus suitsetajaid ei ole, n=628 0%

35 41 20%

40%

54

11

40

44

15 1

44

13 2

38

47

11 4

60%

80%

100% 0%

20%

40%

60%

80%

100%

36


Ennetav käitumine: peresisene kommunikatsioon Kas Teie peres on viimase poole aasta jooksul räägitud tuleohust kodus ja kuidas selle korral käituda? % kõigist vastajatest, perekaal

2010 KÕIK, n=2102 PIIRKOND Põhja regioon, n=501 Lääne regioon, n=600 Ida regioon, n=301 Lõuna regioon, n=700 MAAKOND Harjumaal, n=501 Hiiumaal, n=100 Ida-Virumaal, n=201 Jõgevamaal, n=100 Järvamaal, n=100 Läänemaal, n=100 Lääne-Virumaal, n=100 Põlvamaal, n=100 Pärnumaal, n=100 Raplamaal, n=100 Saaremaal, n=100 Tartumaal, n=200 Valgamaal, n=100 Viljandimaal, n=100 Võrumaal, n=100 INTERVJUU KEEL eesti, n=1746 vene, n=356 VANUS 15-19, n=141 20-40, n=873 41-64, n=826 65-74, n=262 0%

Ei ole räägitud On räägitud tulekahju ohust, kuid ei ole räägitud sellest, kuidas korral käituda On räägitud nii tulekahju ohust (tekkepõhjustest) kui ka käitumisest raske öelda 2009 61

16

22

65 60 56 61

15 15 18 16

20 24 25 22

65 67

1

28

29

2

40 43 36 43

30 28

26 28 33 30

3 2 2 1

29 26

40

30

26

3

11 17 11 10 28 19 15 18 20 19

61 62

15 17

22 21

1

42 38

28 30

29 29

2 3

58 62 60 65

23 13 18 14

18 25 21 20

1 1 1 1

46 41 39 41

24 30 29 27

30 27 29 31

2 3 1

19 68

56

10 16

65 58 64 65 54 54 61 66 52 60

20%

1

41

20 17 25 20 28 24 26 23 23 18 27 22 16 27 20

55

15 14

1

40%

60%

80%

57

2

22

34 2 1

2 2

2 1

100%0%

31 45

23 58

36 42 46 42 30 43 47 42 33 38

20%

16 28 22 27 30

33 32 20 31 32 39

40%

60%

21 32 32 26 34 33 27 28 34 20 32 23 35 23

80%

2 1 2 3

4 6 2 3 1

100%

37


Ennetav käitumine: peresisene kommunikatsioon Kas Teie peres on viimase poole aasta jooksul räägitud tuleohust kodus ja kuidas selle korral käituda? % kõigist vastajatest, perekaal

2010 KÕIK, n=2102

Ei ole räägitud On räägitud tulekahju ohust, kuid ei ole räägitud sellest, kuidas korral käituda On räägitud nii tulekahju ohust (tekkepõhjustest) kui ka käitumisest raske öelda 2009 41 28 61 16 22 1

29

2

26

4

PERE TÜÜP kõik pereliikmed on tööealised, n=702

68

kõik pereliikmed on vanaduspensioniealised, n=269

65

14 14

17

1

20

1

42

27

46

kõik pereliikmed on tööealised, lapsed on, aga pensionäre ei ole, n=718

51

18

30

peres on nii tööealisi kui pensioniealisi, n=413

50

21

28

1

33

27

1

36

27

35

32 31

26

1

32

1

35

1

32

2

ELUASEME TÜÜP

omaette majas, eramus, n=877

54

18

paarismajas, ridaelamus, n=75

69

kuni 8 korteriga elamus, n=175

58

enam kui 8 korteriga elamus, n=975

10 15

65

21

33

27 15

19

30 24

43

45 1

32

43

28

19 28

4 2

KÜTE ainult ahiküte, n=691

56

ainult keskküte (kas kaugküte või oma katlamaja), n=1052

18

64

segatüüpi, st keskküte ja ahiküte või kamin, n=270

26 15

1

38

20

1

41

1

58

19

22

Jah, mina suitsetan / Pereliige suitsetab, n=690

60

16

24

Kodus suitsetajaid ei ole, n=1411

62

29

31

29

45

27

3

29

2

26

2

Kas Teie ise või mõni Teie pereliige suitsetab mõnikord kodus?

0%

20%

16 40%

60%

21 80%

43 1

40

100% 0%

20%

40%

23

32

1

30

27

2

60%

80%

100%

38


Indeksid 2010


Indeksite arvutamise sisendnäitajad •

Elanikkonna teadmiste alaindeks – – – –

Elanikkonna hoiakute alaindeks – – –

suitsuanduri vajalikkus eluruumis (“väga vajalik” hinnangute osakaal); tulekustuti vajalikkus eluruumis (“väga vajalik” hinnangute osakaal); on huvitatud tuleohutusalase teabe saamisest (“kindlasti huvitatud” osakaal).

Elanikkonna käitumise alaindeks – – –

tulekahju areng eluohtlikuks (5 minutit spontaanselt teadnute osakaal); suitsuandurisignaali spontaanne tuntus; helistaks tulekahju korral (112 nimetanute osakaal) arvab, et oskab ohuolukorras kustutit kasutada (“kindlasti” vastanute osakaal).

tulekustutiga varustatud leibkondade osakaal; suitsuanduriga varustatud leibkondade osakaal; leibkondade osakaal, kus keegi pereliikmetest ei suitseta või suitsetatakse väljaspool eluruume.

Ennetava käitumise alaindeks – – –

peres on räägitud tuleohust ja käitumisest selle korral (leibkondade osakaal); peres on hooldatud küttekollet ise või spetsialisti abiga (% küttekollet omavatest leibkondadest); peres on viimase kuu jooksul kontrollitud suitsuanduri töökorras olekut (% andurit omavatest leibkondadest). 40


Indeksite arvutamine: allikad ja loogika

Sisendandmete allikad – elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire (kord aastas sügisel), CATI-küsitluse koguvalim 2100 vastajat, sh igas maakonnas vähemalt 100 vastajat; – suitsuanduri omamine ja helisignaali tuntuse andmed pärinevad 500 vastajaga CAPI-uuringust, tulemused on esitatud regiooni täpsusega.

Loogika – iga mõõdetava näitaja puhul on määratud tema eesmärkväärtus ja kaal indeksi kujunemisel. • Eesmärkväärtused ja näitajate kaalud on kooskõlastatud Päästeametiga.

41


Indeksi arvutamine % kõigist vastajatest

Näitaja kaal indeksis

Küsimused Teadmised

Näitaja eesmärkväärtus %

2010 tulemused

20

Indeks 2010

Eesmärkindeks

12

20

tulekahju areng (5 min)

5

100

46

2,3

5

tulekahju alarmi heli tuntus

5

100

76

3,8

5

arvab, et oskab ohuolukorras kustutit kasutada (“kindlasti” vastanute osakaal)

5

100

42

2,1

5

5

100

83

4,2

5

8

20

helistaks tulekahju korral (112) Hoiakud

20

tulekustuti eluruumis (väga vajalik hinnanute osakaal)

5

100

37

1,9

5

suitsuandur väga vajalik ( nõustunute osakaal)

5

100

81

4,1

5

on huvitatud tuleohutusalase teabe saamisest (“kindlasti huvitatud”)

10

100

16

1,6

10

18

30

Käitumine

30 tulekustuti eluruumis (% leibkondadest)

10

100

25

2,5

10

suitsuanduriga varustatud (% leibkondadest)

10

100

80

8,0

10

kodus ei suitseta keegi või suitsetatakse kodus väljas (% leibkondadest)

10

100

70

7,0

10

16

30

Ennetav käitumine

30

peres on räägitud tuleohust ja käitumisest selle korral (% leibkondadest) peres on hooldatud küttekollet ise või spetsialisti abiga (% küttekollet omavatest leibkondadest) peres on viimase kuu jooksul kontrollitud suitsuanduri töökorras olekut (% andurit omavatest leibkondadest)

Koondindeks

10

100

22

2,2

10

10

100

86

8,6

10

10

100

52

5,2

10

53

100

100

In d eks =

Tu lem u se % x kaal in d eksis

Eesm ärkväärt u se %

Mär ku s: ko o n d in d eks ar vu t at akse alg n äit ajat e p õ h jal, m ist õ t t ko o n d in d eks ei p r u u g i o lla alain d eksit e t äp n e su m m a ü m ar d am isest t in g it u d er in evu st e t õ t t u .

42


Tuleohutusteadlikkuse indeks •

• •

Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse koondindeks on võrreldes eelmise aastaga langenud 2 punkti võrra (55-lt 53-le, kui arengukavas seatud eesmärk aastaks 2010 oli 60). Indeks mõõdab elanikkonna tervikpilti ning on mõjutatav eelkõige teavitustöö massikampaaniatega, mida kahe uuringu vahelisel perioodil pole olnud. 2010. aasta tegevuste fookus on olnud koolitusel, kuid ka kasvanud koolituste arv ei mõjuta veel üldpilti. Koondindeksi langus on tulnud eelkõige elanike tuleohtu ennetava käitumise näitajate languse arvelt, sh suitsuanduri töökorras oleku kontrollimise ning kodus tuleohust ning selle ennetamisest rääkimise vähenemise arvelt. Elanikkonna teadmisi peegeldav indeks ei ole muutunud. Väike tõus on olnud hoiakuid kirjeldavas indeksis, kuna selle aluseks olevad näitajad on liikunud vastassuunaliselt: paranenud on tulekustuti ja suitsuanduri vajalikkuse tajumine, kuid avatus tuleohutusalase teabe saamiseks on vähenenud. Sama võib öelda elanike tuleohutusalast käitumist peegeldava indeksi kohta. Tulekustuti ja suitsuanduriga varustatus on pisut (usalduspiirides) tõusnud. Regioonidest on tulemust parandanud Ida regioon. Põhja regiooni suhteliselt madal koondindeks on veelgi langenud. Lõuna ja Lääne regioonid on samuti indekspunkte kaotanud, kuid säilitanud siiski keskmisest kõrgemad näitajad. 43


Eesmärkindeks

EESTI

Põhja regioon

Lääne regioon

Ida regioon

Lõuna regioon

Tln+Harjumaa

Järvamaa

Raplamaa

Läänemaa

Pärnumaa

Saaremaa

Hiiumaa

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

Indeksid 2010

20 Teadmiste indeks

12

12

13

13

13

12

14

12

12

12

14

14

14

12

14

13

13

13

13

12

5 tulekahju areng (%)

46

48

43

45

46

48

40

44

42

40

51

44

45

45

49

48

46

46

43

48

5 tulekahju alarmi heli tuntus (%) oskab ohuolukorras kustutit 5 kasutada (%)

76

66

80

81

87

66

100

68

52

84

100

90

96

75

95

95

82

95

93

80

42

41

44

45

40

41

49

45

49

40

44

53

52

43

48

36

36

41

45

38

5 helistaks tulekahju korral (112) (%)

83

81

87

79

86

81

88

88

91

85

87

88

84

77

84

86

89

83

84

82

8

7

8

8

8

7

8

8

8

8

9

8

9

7

8

8

8

8

8

8

5 tulekustuti eluruumis (%)

37

34

41

36

41

34

34

50

41

40

41

45

46

32

41

34

41

41

41

41

5 suitsuandur väga vajalik (%)

81

79

88

79

82

79

85

86

88

87

95

90

85

77

83

83

82

79

82

85

10 huvitatud TO teabe saamisest (%)

16

16

16

18

16

16

22

16

14

14

21

13

20

18

15

18

14

18

18

16

30 Käitumise indeks

18

17

19

17

18

17

20

20

20

20

17

17

19

17

18

17

18

18

19

17

10 tulekustuti eluruumis (%)

25

23

33

18

25

23

36

47

27

31

25

28

34

13

28

18

28

27

22

23

10 suitsuanduriga varustatud (%)

80

75

88

83

79

75

100

75

100

95

81

71

79

84

81

76

79

77

87

76

10 kodus ei suitseta keegi (%)

70

67

70

70

74

67

67

75

68

75

60

73

72

69

70

77

71

80

77

72

30 Ennetava käitumise indeks

16

14

17

17

16

14

19

16

16

17

16

16

18

17

14

14

16

18

17

18

10 räägitud tuleohust ja käitumisest

22

20

24

25

22

20

28

18

24

23

27

17

26

25

20

23

22

16

27

20

10 hooldatud küttekollet (%)

86

76

93

89

85

76

97

98

89

93

86

89

94

83

65

76

87

94

86

96

10 Kontrollinud suitsuandurit (%)

52

46

53

60

55

46

68

44

51

53

49

52

59

61

53

43

49

65

60

67

53

50

57

55

55

50

62

56

55

57

56

55

59

53

53

52

54

57

57

56

20 Hoiakute indeks

100 Koondindeks

44


Eesmärkindeks

EESTI

Põhja regioon

Lääne regioon

Ida regioon

Lõuna regioon

Tln+Harjumaa

Järvamaa

Raplamaa

Läänemaa

Pärnumaa

Saaremaa

Hiiumaa

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

Indeksite muutus 2010 võrreldes 2009

20 Teadmiste indeks

0

0

0

1

0

0

1

-2

-1

-1

1

0

1

1

2

0

1

1

1

0

5 tulekahju areng (%)

-3

1

-10

4

-7

1

-7

-14 -13 -11

0

-18

-7

9

-5

-7

-6

-4

-19

1

5 tulekahju alarmi heli tuntus (%) oskab ohuolukorras kustutit 5 kasutada (%)

5

-5

7

7

12

-5

19

-13 -29

3

19

9

29

8

28

28

15

28

26

13

-3

-2

-6

1

-4

-2

3

-7

3

-13

-4

4

3

1

5

-11

-6

-5

0

-6

5 helistaks tulekahju korral (112) (%)

1

0

4

-6

5

0

3

8

8

3

5

-2

-2

-7

-1

2

8

4

9

1

20 Hoiakute indeks

1

0

0

1

0

0

1

-1

1

-1

1

1

0

0

0

0

1

1

0

1

5 tulekustuti eluruumis (%)

5

3

5

10

4

3

2

10

7

1

9

15

9

10

1

-2

4

7

3

8

5 suitsuandur väga vajalik (%)

6

9

4

7

5

9

6

4

9

1

6

11

5

8

2

7

7

2

1

9

10 huvitatud TO teabe saamisest (%)

-4

-3

-4

-5

-3

-3

9

-9

-4

-9

1

-2

-7

-3

-6

-6

-3

0

-2

-4

30 Käitumise indeks

1

0

1

0

0

0

3

2

3

2

-2

0

1

0

0

-1

0

1

1

1

10 tulekustuti eluruumis (%)

2

0

5

-2

3

0

10

16

0

3

-5

2

2

-2

1

-6

6

10

-5

8

10 suitsuanduriga varustatud (%)

2

0

9

-1

0

0

21

-4

21

16

2

-8

-5

0

2

-3

0

-2

8

-3

10 kodus ei suitseta keegi (%)

-3

-8

-2

3

-1

-8

2

2

2

1

-20

6

9

0

-1

-1

-9

5

8

4

30 Ennetava käitumise indeks

-2

-2

-2

-1

-3

-2

-1

-4

-3

-1

-3

-4

-1

1

-7

-5

-2

-2

-2

-1

10 räägitud tuleohust ja käitumisest

-7

-6

-4

-8

-8

-6

2

-16 -10

-5

7

-4

-7

-7

-12

-4

-10

-7

-8

-3

10 hooldatud küttekollet (%)

1

1

5

12

-4

1

1

11

-5

2

6

19

-31 -19

0

1

5

3

8

0

10 kontrollinud suitsuandurit (%)

-13 -11 -20

-8

-13 -11

-5

-32 -20 -18 -26 -35 -13

-5

-27 -23

-8

20 Koondindeks

-2

1

-2

6

-4

2

-6

-1

-2

-1

-2

-2

-1

-3

-3

1

-6

-14 -17

1

0

45

-7

1


Põhja regioon

Lääne regioon

Ida regioon

Lõuna regioon

TLN+Harjumaa

Järvamaa

Raplamaa

Läänemaa

Pärnumaa

Saaremaa

Hiiumaa

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

20 Teadmised 5 tulekahju areng 5 tulekahju alarmi heli tuntus 5 oskab ohuolukorras kustutit kasutada 5 helistaks tulekahju korral 112 20 Hoiakud 5 tulekustuti eluruumis väga vajalik 5 suitsuandur väga vajalik 10 väga huvitatud TO teabe saamisest 30 Käitumine 10 tulekustuti eluruumis 10 suitsuanduriga varustatud 10 kodus ei suitseta keegi 30 Ennetus 10 räägitud tuleohust ja käitumisest 10 hooldatud küttekollet 10 kontrollitud suitsuandurit 100 Koondindeks

EESTI

Indeksid 2009

12 49% 71% 45% 82% 7 32% 75% 20% 17 23% 78% 73% 18 29% 85% 65% 55

12 47% 71% 43% 81% 7 31% 70% 19% 17 23% 75% 75% 16 26% 75% 57% 52

13 53% 73% 50% 83% 8 36% 84% 20% 18 28% 79% 72% 19 28% 88% 73% 58

12 41% 74% 44% 85% 7 26% 72% 23% 17 20% 84% 67% 18 33% 77% 68% 54

13 53% 75% 44% 81% 8 37% 77% 19% 18 22% 79% 75% 19 30% 89% 68% 57

12 47% 71% 43% 81% 7 31% 70% 19% 17 23% 75% 75% 16 26% 75% 57% 52

13 47% 81% 46% 85% 7 32% 79% 13% 17 26% 79% 65% 20 26% 96% 73% 56

14 58% 81% 52% 80% 9 40% 82% 25% 18 31% 79% 73% 20 34% 90% 76% 60

13 55% 81% 46% 83% 7 34% 79% 18% 17 27% 79% 66% 19 34% 89% 71% 57

13 51% 81% 53% 82% 9 39% 86% 23% 18 28% 79% 74% 18 28% 82% 71% 58

13 51% 81% 48% 82% 8 32% 89% 20% 19 30% 79% 80% 19 20% 91% 75% 59

14 62% 81% 49% 90% 7 30% 79% 15% 17 26% 79% 67% 20 21% 87% 87% 58

13 52% 67% 49% 86% 9 37% 80% 27% 18 32% 84% 63% 19 33% 88% 72% 58

11 36% 67% 42% 84% 7 22% 69% 21% 17 15% 84% 69% 16 32% 64% 66% 51

12 54% 67% 43% 85% 8 40% 81% 21% 18 27% 79% 71% 21 32% 96% 80% 59

13 55% 67% 47% 84% 8 36% 76% 24% 18 24% 79% 78% 19 27% 95% 66% 58

12 52% 67% 42% 81% 7 37% 75% 17% 18 22% 79% 80% 18 32% 87% 57% 55

12 50% 67% 46% 79% 7 34% 77% 18% 17 17% 79% 75% 20 23% 93% 79% 56

12 62% 67% 45% 75% 8 38% 81% 20% 18 27% 79% 69% 19 35% 81% 77% 57

12 47% 67% 44% 81% 7 33% 76% 20% 16 15% 79% 68% 19 23% 93% 74% 55

46


2010. aasta indeksiv채lised erik체simused


Indeksiväliste teemade kokkuvõte: suitsuanduriga seotud lisateave •

Viimase 30 päeva jooksul on andurit hooldanud ainult 35% peredest. 29% on vahetanud patareid ja 15% on puhastanud tolmust. Taaskord tuleb tõdeda, et nende tulemuste taustal oli novembris alanud teavituskampaania väga õige fookusega. Kui paigaldatud suitsuanduritega leibkondade osakaal on kasvanud (78%-lt 80%le), siis mitut paigaldatud andurit omavate leibkondade osakaal on kasvanud veelgi rohkem (12%-lt 24%-le). Suitsuandur on paigaldatud kõige tõenäolisemalt esiku lakke (59% andurit omavates peredes). Eriti sageli esineb seda suurtes, rohkem kui 8 korteriga majades (72% neist). Köögi laes on andur 17%-il juhtudest ja see näitaja on aastaga ka kõige enam suurenenud. Köögi laes võib andurit leida suhteliselt enam ühepere- ja ridamajades (28%). Suitsuanduri mitteomamise põhjustes on täheldatav “raske öelda” ja “ei usu, et sellest on kasu” vastuste osakaalu kasv.

48


Suitsuanduri hooldamine Kas Teie ise või keegi teie perest on viimase kuu (e 30 päeva) jooksul suitsuandurit hooldanud, st teinud mõnda nimetatud tegevustest? % suitsuandurit omavatest peredest, perekaal

29%

Vahetanud patareid

Puhastanud anduri sisemust tolmust (st võtnud anduri alla)

Ei ole teinud mingit hooldust

63% andurit omavatest peredest ei ole viimase 30 päeva jooksul andurit hooldanud. Oluliselt rohkem on neid peresid, kus kõik liikmed on pensionärid (70% neist). Samuti on neid enam suurtes kortermajades ja/või Tallinnas.

15%

63%

Raske öelda 2%

49


Käitumine: lakke paigaldatud andurite arv Palun näidake, kuhu Teie suitsuandur(id) on paigaldatud! (NB! CAPI-uuring vastajate kodudes) n=500, % peredest, perekaal

Ligikaudu 2% peredes on mõni andur, mis ei ole paigaldatud, kokku hinnanguliselt 9000 peres (usalduspiiridega 1000 kuni 17 000 peres). Paigaldamata andureid on suhteliselt enam Tallinnas ja/või venekeelsetes peredes.

20%

Puudub või ei ole lakke paigaldatud 22%

55%

Paigaldatud 1 andur 66%

13%

2 andurit 8%

2010 2009

Mitut andurit omavate leibkondade osakaal on kasvanud aastaga 12%-lt 24%-le. Neid on tänaseks rohkem Lääne regioonis (38%) ning eelkõige eramajades/ridaelamutes (48%).

11%

3 või enam andurit

4%

50


Käitumine: suitsuanduri paigalduskohad Palun näidake, kuhu Teie suitsuandur(id) on paigaldatud! (NB! CAPI-uuring vastajate kodudes) % suitsuandurit omavatest peredest, perekaal

Eesti keskmine

Esiku lakke on suitsuandur paigaldatud suhteliselt enam suurtes, rohkem kui 8 korteriga majades (72% neist). Samuti on andur (ja sageli ainus suitsuandur) esiku laes vene keelt kõnelevates peredes.

59%

Esiku laes

56% 42%

Elutoa laes

38% 24%

Magamistoa laes

17% 17%

Köögi laes

7%

2010

2009

Maa-asulates asuvates majades on andur sagedamini magamistoas ja/või elutoas. Kõige vähem on andureid magamistubades Tallinnas (15%). Köögi laes võib andurit leida suhteliselt enam ühepere- ja ridamajades (28%).

10%

Muu ruumi laes

5%

51


Käitumine: suitsuanduri mitteomamise põhjused Palun, mis alltoodud variantidest iseloomustab põhjust, miks Teil hetkel suitsuandurit eluruumi ei ole paigaldatud? n=200, % suitsuandurit mitteomavatest peredest, perekaal

REGIOON Eesti keskmine Põhja regioon

36% 43%

lihtsalt ei ole jõudnud, ei ole asjaga tegelenud

ei usu, et sellest on kasu

ei oska paigaldada

24% 17% 11% 16%

45% 49%

25% 18%

3% 8%

15% 15%

2% 15% 10% 3%

6% 7%

3% 13%

ei ole sobiva hinnaga anduritt

2% 3%

4%

ei oska valida, milline oleks kõige mõistlikum ost

1% 6%

3% 6%

19% 8%

Lääne regioon

29% 41%

oli, aga võtsime ära, sest segas

raske öelda

RAHVUS

5%

21% 7%

4% 40% 15%

Ida regioon

Lõuna regioon eestlane

28% 39% 51% 33%

7% 11%

46% 46%

42% 52%

23% 13%

12% 7%

13% 24%

17% 16%

7%

muu rahvus

24% 29% 47% 35% 1% 17%

6% 9%

6% 3%

3%

5% 3%

9%

4%

5%

1% 9%

6%

4% 7%

10% 6%

11% 4%

22% 9%

15% 6%

52


Indeksiväliste teemade kokkuvõte: teavituskanalid •

Laste kaudu peredesse jõudnud teabe ulatus on küll pisut vähenenud, kuid see muutus jääb valikuuringu usalduspiiride raamesse. Lasteaia- või põhikoolilaste kaudu on saanud infot 59% neist, kelle peres selles eas lapsi on. Tuleohust ja selle ennetamisest on lastega peredes kõneldud keskmisest enam 21% (16%). Ka indeksi aluseks olevad küsimused peegeldasid trendi tuleohutuse teema mõningast tagaplaanile jäämist peresiseses suhtluses ning selle info olulisuses. 82% elanikest ei ole viimase aasta jooksul ise otsinud tuleohutusalast teavet. Pisut aktiivsemad on olnud 20-40-aastased, kelle peamine infokanal on olnud internet. Kõige passiivsemad on olnud 65-74-aastased. Olukorras, kui tuleohutusalase lisateabe vajadus on tekkinud, pöörduks iga teine inimene esimeses järjekorras Päästeameti internetileheküljele ja iga viies helistaks infotelefonile ning iga kümnes otse (tuttava) spetsialisti poole. Kõige suuremad erinevused on vanuserühmade lõikes. Infokanali eelistuspingerida muutub 65-74-aastaste grupis, kus internet oleks viimasel kohal (14% eelistaks) ja infotelefon esikohal. Paraku ei ole 75% elanikest kuulnud leheküljest kodutuleohutuks.ee ega ka lühinumbrist 1542. Lühinumbri tuntus on langenud kahe aastaga 5% võrra 53 (18%-lt 13-le).


Teabelevi laste kaudu Kas peres on 3-15-aastasi lapsi? Kas on Teieni jõudnud tuleohutusalast teavet Teie pere lasteaias või põhikoolis käiva lapse kaudu? Kas see on/oleks sobiv viis saada tuleohutusalast teavet? % kõigist vastajatest, isikukaal

Kas peres on 3-15-aastasi lapsi? n=2102

Kas on Teieni jõudnud tuleohutusalast teavet Teie pere lasteaias või põhikoolis käiva lapse kaudu? n=677 raske öelda 4%

2010

ei 66% jah 34%

ei 37%

jah 59%

Kas see on/oleks sobiv viis saada tuleohutusalast teavet?

2009

n=2100 ei 69%

jah 31%

raske öelda 3%

ei 33%

n=628

ei 8%

raske öelda 6% n=397

jah 64% jah 86%

54


Infoallikad koduse tuleohutuse kohta Mõeldes käesolevale aastale, siis kas ja millistest allikatest Te olete otsinud vastuseid koduse tuleohutusega seotud küsimustele, sh ka anduri paigalduse, hoolduse jms küsimustele? % kõigist vastajatest, isikukaal

VANUS Eesti keskmine

15-19

82%

ei ole otsinud/vajanud 10%

RAHVUS 20-40 82%

79%

85%

eestlane 89%

muu rahvus 82%

3%

4%

1%

3%

2%

ajalehtedest 1%

1%

1%

2%

1%

1%

televisioon 1%

1%

1%

1%

1%

koolitused/õppused/üritustel 1%

1%

1%

3%

1%

10%

85%

1%

otse tuleohutuse/päästetöötajalt

15%

65-74

6%

internetist

14%

41-64

1% 1%

infotelefonidelt

1%

raadio

1%

anduri teabeleht

1%

brošüürid, otsepost

1%

1%

1%

2% 1%

meedia raske öelda 1%

1% 1%

muu allikas

koolis/lasteaias/lastelt

8%

1%

1%

1% 1%

Ch i-2 Sg n f . ---Ch i-2 Sg n f . ++++

55


Infoallikad koduse tuleohutuse kohta Oletagem, et Teil tekib homme vajadus koduse tuleohutusega seotud teabe järele. Millise alltoodud allika poole Te esmalt pöörduksite? % kõigist vastajatest, isikukaal VANUS Eesti keskmine

Päästeameti infotelefon Kohalik (või tuttav) tuleohutuse/päästetöötaja

15-19

52%

Päästeameti kodulehekülg internetis

21% 13%

RAHVUS 20-40 74%

15% 6%

internet üldiselt 2%

2%

112 1%

1%

Tamrex (pood, kodulehekülg) 1%

41-64 66%

16% 11%

2%

46%

14%

muu otsesuhtlus inimesega 1%

40% 19%

2%

2%

muu rahvus 56%

42%

18% 13%

2% 2%

1%

trükiajakirjandus

28% 12%

2% 2%

1%

2%

1%

1%

1%

muu allikas 1% raske öelda

eestlane

14%

21%

1% 2%

65-74

9%

1% 3%

3%

12%

1% 22%

8%

11%

Ch i-2 Sg n f . ---Ch i-2 Sg n f . ++++

56


Infoallikad koduse tuleohutuse kohta Kas olete kuulnud järgmistest infoallikatest, millelt saab vastuseid koduse tuleohutusega seotud küsimustele? % kõigist vastajatest, isikukaal

VANUS Eesti keskmine Internetilehekülg: kodutuleohutuks.ee

15%

Lühinumber 1524

13%

Ei tea kumbagi Raske öelda 1%

RAHVUS

15-19

20-40

31%

17%

8% 75%

13%

10% 64%

1%

41-64

16% 76%

1%

65-74

eestlane

6%

17%

10%

13%

13%

16% 74%

1%

79% 2%

muu rahvus

74% 1%

78% 2%

Ch i-2 Sg n f . ---Ch i-2 Sg n f . ++++

57


Andmekogumise metoodika 2010


Metoodika kirjeldus: valimi moodustamine • Põhiuuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2009. a kokku 1 038 848 inimest). • Valim moodustati kahes osas. – Üks osa valimist (1000 vastajat) on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi, mis võimaldab tulemuste laiendamist kogu elanikkonnale. – Teine osa valimist (1100 vastajat) moodustati juhuvaliku ja kvootvaliku printsiipi kombineerides, et väiksemate maakondade vastajate arv oleks 100 (minimaalne hinnanguvea piiride seisukohalt).

• Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrreldakse vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalutakse sellele vastavaks (vt järgmisel slaidil). • Põhiuuringu küsitlustöö toimus telefoniintervjuu (CATI) meetodil. – 2010. a oli TNS Emori CAPI-bussi andmetel 15–74 a elanike seas ainult mobiiltelefoni kasutavaid inimesi (peres puudub lauatelefon) 47% elanikkonnast. Selle kao kompenseerimiseks moodustavad 30% telefoniuuringu valimist inimesed, kes on kättesaadavad ainult mobiiltelefoni teel (ei oma kodus lauatelefoni). Need vastajad leitakse juhuvalikuga TNS Emori eelvärvatud vastajate andmebaasist. – Lauatelefonide omanike puhul leitakse küsitletavad korteritelefonide tüvenumbrite registri abil lihtsa juhuvaliku teel. Telefoninumbri kolm viimast numbrit genereerib arvuti, mis võimaldab ka salastatud numbritel küsitluses osaleda.

– Leibkonna tasandil küsitletakse kodus olevatest isikutest kõige nooremat meesterahvast (vanuses 15–74) või kui mehi ei ole, siis noorimat naisterahvast. 59


Küsitlus 2010 • Küsitlus toimus TNS Emori 40 töökohaga telefoniküsitluskeskuses. • Küsitlustöös osales 31 vastava ettevalmistuse saanud ASi Emor telefoniküsitlejat. • Kokku said küsitlejad kontakti 4457 numbril, neist: – 2100 juhul viidi intervjuu läbi (neist 30% on tabatavad ainult mobiililt, sest kodus lauatelefon puudub); – 1039 juhul vastaja küll nõustus, kuid vastav kvoot (sugu, vanus, elukoht) oli täitunud; – 521 juhul oli küsitlushetkel kodus 15-74-aastasest noorem või vanem isik; – 134 juhul ei olnud vastaja kättesaadav kokkulepitud tagasihelistamise ajal (kokku tehti 2129 korduvhelistamist); – 155 juhul ei olnud tegemist korteritelefoniga; – 663 korral keelduti vastamisest ja 12 intervjuud katkestati. • Kuna telefoninumbreid genereerib arvuti, siis tehti lisaks saavutatud kontaktidele kokku 10 995 numbrivalikut, millel kontakt puudus (number ei vasta/ei ole kasutusel). • Intervjuu keskmine pikkus vastaja jaoks oli 6-7 minutit. 60


Metoodika kirjeldus: valimi proportsioonid isikuvalimi korral %

Kaalutud jaotus (isikukaal) Kaal

Arv

%

2102 301 200 100 201 100 100 100 100 100 100 100 100 200 100 100 100

100,00% 14,32% 9,51% 4,76% 9,56% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 9,51% 4,76% 4,76% 4,76%

2,0957 1,0000 0,1619 1,3433 0,5698 0,5667 0,4357 1,0399 0,4766 1,3758 0,5800 0,5385 1,1482 0,5230 0,8564 0,5720

2 102 631 200 16 270 57 57 44 104 48 138 58 54 230 52 86 57

100,00% 30,01% 9,51% 0,77% 12,84% 2,71% 2,70% 2,07% 4,95% 2,27% 6,55% 2,76% 2,56% 10,92% 2,49% 4,07% 2,72%

792 553 755

781 564 757

37,16% 26,83% 36,01%

1,0077 0,9858 1,0026

787 556 759

37,44% 26,45% 36,11%

995 1105

990 1 112

47,10% 52,90%

0,9939 1,0054

984 1 118

46,81% 53,19%

Pl. valim

Tegelik valim Arv

2100 300 200 100 200 100 100 100 100 100 100 100 100 200 100 100 100

15-34 35-49 50-74 Sugu mehed naised

Maakond Tallinn Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Vanus

61


Metoodika kirjeldus: valimi proportsioonid leibkonna (pere) valimi korral %

Kaalutud jaotus (perekaal) Kaal

Arv

%

2102 301 200 100 201 100 100 100 100 100 100 100 100 200 100 100 100

100,00% 14,32% 9,51% 4,76% 9,56% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 4,76% 9,51% 4,76% 4,76% 4,76%

2,0764 0,8700 0,1500 1,4080 0,5800 0,6000 0,4400 1,0400 0,4900 1,3700 0,5600 0,5100 1,1850 0,5500 0,8800 0,6400

2 102 625 174 15 283 58 60 44 104 49 137 56 51 237 55 88 64

100,00% 29,73% 8,28% 0,71% 13,46% 2,76% 2,85% 2,09% 4,95% 2,33% 6,52% 2,66% 2,43% 11,27% 2,62% 4,19% 3,04%

792 553 755

781 564 757

37,16% 26,83% 36,01%

0,7862 0,8050 1,3659

614 454 1034

29,21% 21,60% 49,19%

995 1105

990 1 112

47,10% 52,90%

0,8859 1,1016

877 1225

41,72% 58,28%

Pl. valim

Tegelik valim Arv

2100 300 200 100 200 100 100 100 100 100 100 100 100 200 100 100 100

15-34 35-49 50-74 Sugu mehed naised

Maakond Tallinn Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Vanus

62


Tulemuste usalduspiiride hindamine isikuvalimi korral Ăœldkogum 1 038 848 1.01.09 Valimi suurus

50%

45%

40%

35%

30%

25%

20%

15%

10%

5%

3%

2%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

85%

90%

95%

97%

98%

25 20,60%

20,50%

20,18%

19,65%

18,88%

17,84%

16,48%

14,71%

12,36%

8,98%

7,03%

5,77%

40 15,97%

15,89%

15,65%

15,23%

14,64%

13,83%

12,78%

11,40%

9,58%

6,96%

5,45%

4,47%

60 12,91%

12,84%

12,65%

12,31%

11,83%

11,18%

10,33%

9,22%

7,75%

5,63%

4,40%

3,61%

100 10,00%

9,95%

9,80%

9,54%

9,16%

8,66%

8,00%

7,14%

6,00%

4,36%

3,41%

2,80%

120

9,04%

8,99%

8,85%

8,62%

8,28%

7,83%

7,23%

6,45%

5,42%

3,94%

3,08%

2,53%

150

8,00%

7,96%

7,84%

7,63%

7,33%

6,93%

6,40%

5,71%

4,80%

3,49%

2,73%

2,24%

200

6,93%

6,89%

6,79%

6,61%

6,35%

6,00%

5,54%

4,95%

4,16%

3,02%

2,36%

1,94%

250

6,20%

6,17%

6,07%

5,91%

5,68%

5,37%

4,96%

4,43%

3,72%

2,70%

2,11%

1,74%

300

5,66%

5,63%

5,54%

5,40%

5,18%

4,90%

4,53%

4,04%

3,39%

2,47%

1,93%

1,58%

400

4,90%

4,87%

4,80%

4,67%

4,49%

4,24%

3,92%

3,50%

2,94%

2,14%

1,67%

1,37%

500

4,38%

4,36%

4,29%

4,18%

4,02%

3,79%

3,51%

3,13%

2,63%

1,91%

1,49%

1,23%

600

4,00%

3,98%

3,92%

3,82%

3,67%

3,46%

3,20%

2,86%

2,40%

1,74%

1,36%

1,12%

700

3,70%

3,68%

3,63%

3,53%

3,39%

3,21%

2,96%

2,64%

2,22%

1,61%

1,26%

1,04%

800

3,46%

3,45%

3,39%

3,30%

3,17%

3,00%

2,77%

2,47%

2,08%

1,51%

1,18%

0,97%

900

3,27%

3,25%

3,20%

3,11%

2,99%

2,83%

2,61%

2,33%

1,96%

1,42%

1,11%

0,91%

1 000

3,10%

3,08%

3,03%

2,95%

2,84%

2,68%

2,48%

2,21%

1,86%

1,35%

1,06%

0,87%

1 500

2,53%

2,52%

2,48%

2,41%

2,32%

2,19%

2,02%

1,81%

1,52%

1,10%

0,86%

0,71%

2 100

2,14%

2,13%

2,09%

2,04%

1,96%

1,85%

1,71%

1,53%

1,28%

0,93%

0,73%

0,60%

63


Tulemuste usalduspiiride hindamine leibkonna (pere) valimi korral Ăœldkogum 582 089 1.01.09 Valimi suurus 50% 50% 25 20,60% 40 15,97% 60 12,91% 100 10,00% 120 9,04% 150 8,00% 200 6,93% 250 6,20% 300 5,66% 400 4,90% 500 4,38% 600 4,00% 700 3,70% 800 3,46% 900 3,26% 1 000 3,10% 1 500 2,53% 2 100 2,13%

45% 55% 20,50% 15,89% 12,84% 9,95% 8,99% 7,96% 6,89% 6,17% 5,63% 4,87% 4,36% 3,98% 3,68% 3,45% 3,25% 3,08% 2,51% 2,12%

40% 60% 20,18% 15,65% 12,65% 9,80% 8,85% 7,84% 6,79% 6,07% 5,54% 4,80% 4,29% 3,92% 3,63% 3,39% 3,20% 3,03% 2,48% 2,09%

35% 65% 19,65% 15,23% 12,31% 9,54% 8,62% 7,63% 6,61% 5,91% 5,40% 4,67% 4,18% 3,81% 3,53% 3,30% 3,11% 2,95% 2,41% 2,04%

30% 70% 18,88% 14,64% 11,83% 9,16% 8,28% 7,33% 6,35% 5,68% 5,18% 4,49% 4,02% 3,66% 3,39% 3,17% 2,99% 2,84% 2,32% 1,96%

25% 75% 17,84% 13,83% 11,18% 8,66% 7,83% 6,93% 6,00% 5,37% 4,90% 4,24% 3,79% 3,46% 3,21% 3,00% 2,83% 2,68% 2,19% 1,85%

20% 80% 16,48% 12,78% 10,33% 8,00% 7,23% 6,40% 5,54% 4,96% 4,53% 3,92% 3,50% 3,20% 2,96% 2,77% 2,61% 2,48% 2,02% 1,71%

15% 85% 14,71% 11,40% 9,22% 7,14% 6,45% 5,71% 4,95% 4,43% 4,04% 3,50% 3,13% 2,86% 2,64% 2,47% 2,33% 2,21% 1,80% 1,52%

10% 90% 12,36% 9,58% 7,75% 6,00% 5,42% 4,80% 4,16% 3,72% 3,39% 2,94% 2,63% 2,40% 2,22% 2,08% 1,96% 1,86% 1,52% 1,28%

5% 95% 8,98% 6,96% 5,63% 4,36% 3,94% 3,49% 3,02% 2,70% 2,47% 2,14% 1,91% 1,74% 1,61% 1,51% 1,42% 1,35% 1,10% 0,93%

3% 97% 7,03% 5,45% 4,40% 3,41% 3,08% 2,73% 2,36% 2,11% 1,93% 1,67% 1,49% 1,36% 1,26% 1,18% 1,11% 1,06% 0,86% 0,73%

2% 98% 5,77% 4,47% 3,61% 2,80% 2,53% 2,24% 1,94% 1,74% 1,58% 1,37% 1,23% 1,12% 1,04% 0,97% 0,91% 0,87% 0,71% 0,60%

64


Uuringu töörühm ja kontaktandmed Uuringu töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellija esindaja: Uuringu kava ja aruanne: Valimi koostaja: Ankeedi programmeerija: Ankeedi tõlge vene keelde: Küsitlustöö koordineerija: Graafilised tööd:

Indrek Ints, Päästeamet Esta Kaal Mare Lepik Kai Paap Irina Solomentseva Kaja Nebel Annette Schultz

Kontaktandmed: AS Emor Telefon: Telefon (üld): Faks: Aadress:

www.emor.ee 626 8532 626 8500 626 8501 A.H Tammsaare 47 Tallinn 65


Tuleohutusteadlikkuse seire 2010