Page 1

Kodu tuleohutuse

MEELESPEA

PÄÄSTEAMET


2

KODU TULEOHUTUSE MEELESPEA

Iga päev põleb Eestis kolm kodu. Õnnetused saavad sageli alguse: Ruumides suitsetamisest

3

Lahtise tule kasutamisest

4

Elektriseadmete kasutamisest

10

Toidu valmistamisest

13

Ahju või kamina kütmisest

16

Tööriistade kasutamisest

20

Lisaks vaata: Suitsuanduri soetamine ja paigaldamine

21

Suitsuanduri hooldamine

22

Käitumine tulekahju korral

23

Tulekustutite märgistused

26

OHTLIK!

SOOVITAME!

PANE TÄHELE!


3 RUUMIS SUITSETAMINE

RUUMIS SUITSETAMINE

Paljud inimesed, kes suitsetasid voodis lamades või tugitoolis istudes on enda põhjustatud põlengus hukkunud.

• Kodus olles suitseta alati õues. • Kustuta sigaret soovitavalt veega täidetud tuhatoosis.


4 LAHTINE TULI

LAHTINE TULI Süttimisohtlikele esemetele ohtlikult lähedale pandud küünlad põhjustavad tulekahju.

Aknad, kardinad ja tuul

Küünlakaunistused

Lapsed


5 LAHTINE TULI

LAHTINE TULI

Lemmikloomad

Ilma aluseta teeküünlad

• Toast lahkudes kustuta alati küünal. • Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust. • Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid.


6 LAHTINE TULI

GRILL Kodus põhjustab sageli tulekahju õues grillimine või lõkke tegemine.

5 m 2 m

• • • •

Ka rõdu on hoone osa. Ära grilli rõdul. Grill paiguta tasasele pinnale hoonest eemale. Lahtise leegiga (puud) grilli hoonest vähemalt viie meetri kaugusel. Söega grilli hoonest vähemalt kahe meetri kaugusel.


7 LAHTINE TULI

LÕKE

15 m 8 m

• Tee lõket mittesüttival pinnal, ära jäta seda üksi ja hoia käepärast ämber veega või tulekustuti. • Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel hoonetest. • Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest. • Üle kolme meetrise lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku omavalitsuse luba. • Kulu põletamine on keelatud.


8 LAHTINE TULI

LAPSED Tikkude või välgumihkliga mängivad lapsed võivad põhjustada tulekahju.

• Hoia tikke ja välgumihklit lastele kättesaamatus kohas ja selgita neile, mis juhtub kui tulega mängid.


9 LAHTINE TULI

TÜHI MAJA JA KODUTUD Tühjas majas tuld tegevad kodutud põhjustavad sageli tulekahju.

• Kui sulle kuuluvas majas ei ela kedagi, sulge see hoolikalt.


10

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED Sageli on kodudes vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad. Neist võib saada surmava elektrilöögi.

Piltidel on mõned tüüpilised ohuolukorrad. Siin aitab elektriku kutsumine, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta.

E

Kui elektriseade läheb põlema: • pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett; • eemalda seade vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid; • kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E- märgistusega kustuti (vt lk 26-27), sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.


ELEKTER JA ELEKTRISEADMED

11

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED Tänapäeval on kodus palju kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, laotakse „vargapesadest“ ja pikendusjuhmetest ohtlikke „torne“ või „usse“ . Tulemuseks on juhtmete ülekoormus.

Í Elektri- ja pikendusjuhtmeid paigutatakse raskete esemete alla ja uste vahele. Nii saab juhe kahjustada ning seade võib süttida.

• Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend või auk.

• Kui pistikupesi napib, aga soovid siiski uut aparaati voolu võrku ühendada, tõmba hetkel mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi. • Kui usaldad oma elektrisüsteemi, võid kasutada korraga ühte „vargapesa“ või pikendusjuhet. See olgu aga laitmatult korras.


12

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED Vana elektrikilp võib olla märk, et eluruumi voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi see, kui on paigaldatud uus juhtmestik.

• Kui kilp on töökorras, ei pruugi oht olla suur. Siiski, ära kasuta korraga mitut suure energiatarbimisega seadet.

Kõik käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed on ohtlikud. Kindlad ohu märgid on sulamis- või põlemisjäljed. Õnnetusi juhtub ka seadmetega, mis on väliselt täiesti korras.

• Elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist. • Ära jäta elektriseadmeid kodust lahkudes vooluvõrku. • Iseseisvalt töötavad seadmed (näiteks külmkapp või veeboiler) olgu laitmatus tehnilises korras.


TOIDU VALMISTAMINE

TOIDU VALMISTAMINE

Enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on seotud toidu järelevalveta jätmisega.

• Söögi valmistamise ajal viibi köögis. • Kui valmistad mõnd pikka aega valmivat rooga – näiteks ahjupraadi või kooki, kasuta taimerit mis lülitab küttekeha õigeaegselt välja. Võid kasutada ka munakella või mobiiltelefoni meelespead, mis annab helinaga märku toidu valmimisest. Ka sel juhul ole köögi läheduses.

13


14

TOIDU VALMISTAMINE

TOIDU VALMISTAMINE Kui õli läheb pannil või potis põlema: 1. Lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale); 2. Pane anumale kaas peale või kustuta leegid F klassi (vt lk 27) tulekustuti või tuletekiga; 3. Oota kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.

O FF

O FF

O FF


15

TOIDU VALMISTAMINE

TOIDU VALMISTAMINE

NB! Ära iialgi kustuta õli või rasva VEEGA! See tekitab plahvatuse ja paiskab tule kõikjale laiali

F


16 KÜTTEKOLDED

KÜTTEKOLDED Katkised, hooldamata, valesti ehitatud või ebaõigesti kasutatavad küttekolded põhjustavad tulekahjusid.

• Katkised kütteseadmed.

• Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded.

• Kanna koduse küttesüsteemi eest regulaarselt hoolt, siis ei juhtu õnnetusi ning tuba on ka soe. • Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. • Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. • Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524.


17 KÜTTEKOLDED

KÜTTEKOLDED

• Ahju ülekütmine. Soojuspaisumisel tekivad praod või süttib tahm.

• Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. • Ära sulge siibrit liiga vara. • Head nõu oma ahju kütmise kohta saad korstnapühkijalt.

• Küttekolde ees hoitav põlevmaterjal. • Rohkeid sädemeid tekitava materjali kasutamine.

• Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses. • Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. • Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse.

Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.


18 KÜTTEKOLDED

KÜTTEKOLDED • Pühkimata korsten. Küttekolle ajab suitsu pidevalt sisse ja selle välispinnale on tekkinud tahmajäljed.

• Kasutuses oleva küttekolde korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud. • Ära põleta küttekoldes plastikut, kilet, tekstiili ega liimi, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati.


19 KÜTTEKOLDED

KÜTTEKOLDED • Siibri varane sulgemine põhjustab vingumürgitusi ja surma.

Vingumürgituse esmane tunnus on enesetunde halvenemine: peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus. Kindel ohumärk on see, kui sarnased sümptomid esinevad samaaegselt ka teistel toas viibivatel inimestel ja enesetunne muutub paremaks väljaspool ruumi viibides.

• Ära sulge siibrit, kui näed veel tuld või siniselt hõõguvaid söetükke.

vinguandur

• Kui sul on puuküttega ahi, pliit või kamin, hangi vinguandur. Näiteks liiga varase siibri sulgemise korral eraldub vingugaas ilma suitsuta ja tavaline suitsuandur seda ei tuvasta.


20

TÖÖRIISTADE KASUTAMINE

TÖÖRIISTADE KASUTAMINE

• Tulekahjud saavad alguse ketaslõikuri kasutamisest siseruumides või leeklambiga torude sulatamisest talvel. • Sageli tekib tulekahju mõnda aega pärast töö lõpetamist.

Í Jää pärast töö lõpetamist mõneks ajaks paigale ja veendu, et tulekahju oht on möödunud. • Eemalda ketaslõikurit kasutades lähedusest kõik põlevmaterjalid. Kui see pole võimalik, kata süttimisohtlikud kohad mittepõlevast materjalist kattega – näiteks plekiga. • Kui torud on külmunud, pöördu torutöid tegeva ettevõtte poole.


21 SUITSUANDUR

SUITSUANDURI SOETAMINE JA PAIGALDAMINE • Enamik hukkunutega tulekahjudest toimub öisel ajal kui inimesed magavad. • Tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga. Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest selle algstaadiumis ja annab tegutsemiseks vajalikku lisaaega.

Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida, et: • seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604. Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa; • pakendis on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend – loe see läbi ja hoia koos ostutšekiga alles. Nii leiad müüja kontaktid, kelle poole pöörduda garantiiperioodi ajal; • seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümbervahetamise aeg; • seadmel on kirjas soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab kindlasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasutamine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.

• Paigalda suitsuandur magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke. Seal avastab ta kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ja hoiatab magajaid. • Lisakaitseks paigalda andur ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse. • Köögis või vannitoas võib suitsuandur aurude tõttu anda häiret ka siis kui tulekahju pole. Sinna pole mõtet andureid paigaldada. • Avatud köögiga ruumis paigalda andur elutoapoolsesse ossa.


22 SUITSUANDUR

SUITSUANDURI HOOLDAMINE Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus suitsuandur pole töökorras ja ei hakanud tulekahju tekkides tööle. • Vähemalt kord nädalas kontrolli testnupule vajutades andurit. Kui nupuvajutusele piiksu ei järgne, vaheta kohe patarei. Patarei tühjenemisest annab andur märku üksikute piiksudega. • Eakatele on suitsuanduri testimisel hea abimees harjavars või jalutuskepp. • Eakatele ja erivajadustega inimestele on loodud spetsiaalsed suitsuandurid ja tulekahju avastamisseadmed ning lisatarvikud. Nende kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524. • Aita oma vanematel ja vanavanematel suitsuandurit paigaldada ja patareid vahetada!

• Mitmekordses majas paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.


23

KÄITUMINE TULEKAHJU KORRAL

KÄITUMINE TULEKAHJU KORRAL

OLE VALMIS! Tulekahju korral satutakse paanikasse ja unustatakse ära elementaarsed asjad. • Et sinuga nii ei juhtuks: 1. kavanda evakuatsioonitee. Märgi nii põhi- kui varutee majast lahkumiseks; 2. joonista see valmis ja pane nähtavasse kohta rippuma; 3. tutvusta plaani kõikidele pereliikmetele; 4. harjutage üheskoos evakuatsioonitee läbimist, kuni see on kõigil unepealt selge.

Hoia evakuatsioonitee takistustest vaba ja uksed seestpoolt avatavad

evakuatsioonitee

varuevakuatsioonitee

kohtumispaik


24 AVASTADES TULEKAHJU

AVASTADES TULEKAHJU

• Helista hädaabinumbril 112 ja teavita õnnetusest; • Toimeta kõik inimesed võimalikult kiiresti majast välja ja tulekoldest eemale; • Kui kodus on olemas tulekustuti ja tuli on väiksemal pinnal, ürita seda ise kustutada, kuid ära asjatult riski; • Suurema tulekahju korral, kui põhjus ja asukoht ei ole teada, välju hoonest viivitamatult ja jäta kustutamine päästjate hooleks; • Suitsusest ruumist väljudes hoia end võimalikult madalale, sest seal on rohkem puhast õhku; • Mürgiste põlemisgaaside eest kaitse hingamisteid veega niisutatud riidega.

112 112


25 AVASTADES TULEKAHJU

AVASTADES TULEKAHJU

! i p

ap

• Ära kuluta aega põhjuste väljaselgitamiseks või isiklike asjade päästmiseks; • Kui oled hoonest juba väljunud, mine päästjatele vastu ja anna neile vajalikku infot (näiteks kas keegi on veel hoones); • Kui hoonest väljumine on takistatud, kogu kõik inimesed ühte, soovitavalt aknaga tuppa ning vooderda ukseääred, et takistada suitsu pääsemist tuppa. Hoia telefon käepärast; • Anna endast valju häälega märku ja oota päästjate saabumist


26

TULEKUSTUTITE MÄRGISTUS Enne tulekustuti kasutamist vaata alati selle märgistust või teksti.

A

klass tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks.

B

klass põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks.

Gaas

C

klass põlevgaaside kustutamiseks.


27

TULEKUSTUTITE MĂ„RGISTUS

D

klass metallide kustutamiseks.

E

klass pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks.

F

klass toiduĂľlide ja -rasvade kustutamiseks.


Kutsu tuleohutusspetsialist

OMA KOJU! Kui soovid nõuandeid, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta, helista päästeala infotelefonile 1524 ja kutsu tuleohutuse spetsialist koju.

Nõustamise käigus vaatab tuleohutuse spetsialist sinu kodu üle ning selgitab, milles seisnevad tuleohuriskid ja kuidas tagada parimal võimalikul viisil tuleohutus just sinu kodus. Päästeala infotelefonil 1524 helista ka siis, kui sul on päästeala, tuleohutuse või veeohutusega seotud küsimusi.

Väljaandja: Päästeamet • Trükk: Uniprint • Kujundus: Disainikorp • Illustratsioonid: Karel Korp

Lisainfo: www.suitsuandurid.ee • www.kodutuleohutuks.ee • www.ohutusope.ee • www.korsten.ee

Tuleohutuse voldik  

KOduse tuleohutuse meelespea

Tuleohutuse voldik  

KOduse tuleohutuse meelespea

Advertisement