__MAIN_TEXT__

Page 1

Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Meie aasta sotsiaalmeeskonnana Kõrgustest päästetöö võimekus areneb jõudsalt Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks

Kelle probleem on tuleõnnetused? CONEXIL HINNATI VALMISOLEKUT ÜLERIIGILISTEKS KRIISIDEKS VALMIS PÄÄSTEAMETI PERSONALISTRATEEGIA MIKS ON KOER IDEAALNE LÕHKEAINE AVASTAJA? • ENNETUSTÖÖ „KORTER“ TARTUS


Ennetustöö juhtivspetsialist Riivo Mölter otsib koos lastega suitsuandurit.

Riivo Mölter näitab ülekoormatud pistikut.

Ennetustöö „korter“ Tartus Koduse tuleohutuse ennetustoa loomise idee hakkas idanema juba aastaid tagasi, kuid tulemuseks vormus see alles käesoleval aastal, kui valmis sai uus päästehoone Tartus. Idee kasvas välja vajadusest paremini selgitada ja näitlikustada koduseid tuleohte. Selleks, et õnnetusi ennetada, tuleb ohte teada ja märgata. Kogemusõpe ja selle raames tegelikkusele võimalikult lähedase olukorra simuleerimine, mida ennetustuba võimaldab, annab oluliselt viljakama õpitulemuse, kui pelgalt teooria esitlemine. Erki Remmelkoor, Lõuna päästekeskuse ennetustööbüroo juhataja Riivo Mölter, Lõuna päästekeskuse ennetustööbüroo juhtivspetsialist

Lõuna päästekeskus

IDEE ON OLULINE Tartu uue päästeameti ja häirekeskuse ühishoone ruumide planeerimisel ütlesid ennetajad sõna sekka. See oli esimene päästehoone Eestis, kuhu spetsiaalne koduse tuleohutuse ennetustuba sisse projekteeriti. Ühest hoone ruumist sai selle tulemusel imiteeritud ühetoaline korter, milles on kööginurk, arvutitöökoht, diivan, laud ja küttekolle. Tuppa paigutati detaile, mis illustreeriks koduseid

tuleõnnetuste riske. Suureks väljakutseks oli akna tekitamine, sest tuba asus keset maja ja aknaid seal polnud. Probleem lahendati tehisvalgusti ja kunstaknaga. Töötajad ja koosolekulised said ennetuse tuba kasutada juba maja avamisest saadik ning tuba muutus nauditava puhkekohana üsna populaarseks. Loodetavasti näitab seegi, et tuba on hubane ja imiteerib koduseid tingimusi tabavalt. ENNETUSTUBA ON LASTELE REALISTIK ÕPIKESKKOND Erinevad uuringud on leidnud, et koolipingis õpitust jääb meie pikaajalisse mällu ligikaudu 4–6%. On selge, et õnnetusi ennetava käitumise õppest peab püsivalt pärale jõudma rohkem kui kahekümnendik, sest sellest võib sõltuda kellegi elu! Ohtudega

Kas triikraud on ohtlik?

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

arvestavate käitumisharjumuste kujundamiseks tuleb seega kasutada võimalikult tõhusaid võtteid. Ennetustuba on lastele realistlik õpikeskkond. Vahelduseks klassiruumis tahvli ees esitatule haaratakse seal õppeprotsessi rohkem nägemismeelt ning kujutlusvõimet. Nooremad kui 5-aastased küsivad füüsilist maailma tundma õppides sageli küsimust „Mis?“. Vanuses 5–15 on küsimus „Miks?“ sagedasem. Just selle vanusegrupi lapsed ongi ennetuse õppetoas parimad teadmiste omandajad ja peamine sihtrühm. TULEOHUTUSE ENNETUSTÖÖ ELAMUSÕPPE KAUDU Psühholoog ja koolitaja Mare Pork on öelnud, et õppimine on garanteeritud siis, kui see tekitab elamuse. Ahhaa-efekti tekitamiseks ja põhjus-tagajärg seoste leidmiseks on ennetustoas mitmeid võimalusi. Sinna on paigutatud esemeid, mille ebaõigel kasutamisel tekib reaalne tuleoht. Näiteks leiavad lapsed sealt tugevalt ülekoormatud ja känkraks sulanud pikendusjuhtme ja valesse kohta paigutatud küünla, mille kõrval põlemisjälgedega aknakaunistus. Väljaehitatud töökorras kööginurgas on gaasipliit, teises toanurgas moodne bioetanoolil töötav kamin, mis tekitab laste hulgas võimsa „wow-faktori“. Nii on selle juures põnev arutada ohte, mis nii kamina süütamise kui küdemise ajal varitsevad. Lisaks käegakatsutavale pakub ennetuse tuba võimaluse hubases keskkonnas üheskoos õppefilme vaadata. Sel sügisel külastas meid 17-lapseline lasteaiarühm, kellega suitsuanduri teema sissejuhatuseks Jänku-Jussi suitsuanduri filmi vaatasime. Ennetustoa laes on suitsuandur, mis filmis näidatule lisaks põnnide pilke köitis. Õppimisvõimalusi jagub toas nii koolieelikuile kui koolijütsidele ja vanemailegi. Tähtis on valida sobiv lähenemisnurk ja detailsus. Aga kõige tähtsam – õppijatele tuleb korraldada elamus! Lõuna päästekeskuse teine sarnane ennetustuba sai loodud ka vastrenoveeritud Võru päästehoonesse, mis avati 25. augustil. Ennetustoa kontseptsiooni vastu on huvi tundnud ka vabatahtlikud ühendused. 

Lõuna päästekeskus

UUDISED

2


JUHTKIRI

Juhtkiri

Sisukord

Hea lugeja!

P

äästeamet on tulesurmade ärahoidmisega tegelenud aastaid. Koostöös erinevate ametkondade ja partneritega oleme saavutanud viimase kümne aasta jooksul märkimisväärse tulesurmade vähenemise. Samas peame tunnistama, et viimaste aastate kurvad numbrid enam nii jõudsalt ei kahane. Täna võime öelda, et oleme reageerimiselt juba Põhjamaade tasemel, kuid ometi juhtub Eestis ikkagi liiga palju õnnetusi. Oktoobrikuus toimus Päästeameti koostöökonverents „Koostöös elu tuleohutumaks!“, kus keskenduti ühiste arutelude kaudu sellele, kuidas õnnetusi ära hoides ja riske vähendades luua tervem ühiskond. Üheskoos mõeldi, kuidas ja mida edasi teha, sest lahendus turvalise ja ohutu keskkonna loomises peitub efektiivses koostöös. Seekordne Häire 112 heidabki pilgu erinevate ametkondade omavahelisele koostööle. Teieni jõuavad mõtlemapanevad lood sel suvel Lõuna-Eestist alguse saanud seakatku likvideerimisest ja pääste tegevustest selles ning aasta alguses toimunud saatuslikust tulekahjust Laekveres, mille tagajärjeks oli uus ja kohati väga keeruline periood Lääne päästekeskusele. Kahjuks peab sageli juhtuma midagi traagilist, et ühiskonna silmad avaneksid ja et hakataks tähele panema asju, mis on muutunud igapäevaelus tavaliseks. Toome siinkohal lugejateni vaid mõned näited, millega tuleohutus-, ennetus- ja kommunikatsioonispetsialistidest koosnev meeskond selle aasta jooksul tegelenud on. Ühiskonna ja tehnoloogia muutumine ning arengud on kiiremad kui iial varem. Need käivad kaasas ka Päästeameti igapäevase tööga, on siis tegemist e-lahenduste kasutamisega, kõrgustest päästetöö võimekuse arenemisega või suurima äriideede konkursi „Ajujaht“ ideede häkatoni korraldamisega. Värskest numbrist leiate ka põhjaliku intervjuu selle aasta augustikuus siseministeeriumi tööd juhtima asunud kantsleri Lauri Lugnaga. Räägime lähemalt tema ootustest päästeametile ja siseministeeriumi haldusalale. Põnevat lugemist pakuvad demineerimise valdkonna jätkulugu „Miks on koer ideaalne lõhkeaine avastaja?“, lugu kodukülastuste „telgitagustest“ ja selle olulisusest ning ülevaade Norras, Bergenis valminud maailma kõrgeimast, 14-korruselisest ja 51 meetri kõrgusest puitkonstruktsiooniga korterelamust, mille tuleohutuslahendusega oli Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatel võimalus sel aastal tutvuda. Tänan kõiki kaasautoreid meeldiva koostöö eest! Kel vähegi huvi ajakirja sisusse panustada, on teretulnud Häire toimetusega ühendust võtma. Pakkuge välja ideid, huvitavaid lugusid ja erilisi inimesi, kellest/ millest kirjutada. Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

2

Ennetustöö “korter” Tartus

4

Koostöö Kelle probleem on tuleõnnetused?

6

Arvamus Intervjuu siseministeeriumi uue kantsleri

8

Lauri Lugnaga

Päästetöö Kõrgustest päästetöö võimekus areneb

jõudsalt

10 Ennetus 15 kilo kodusid 12 Tuleohutus Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate tühistamise võimalus 13 Tuleohutus Tuleohutusettevõtete kaasamine järelevalvetoimingutesse 14 Tuleohutus Puithoone märgiga “tuleohutu” 15 Demineerimine Keemia ja kiirgusohu teenusest läbi CBRN üksuse töö 16 Demineerimine Miks on koer ideaalne lõhkeaine avastaja? 18 Vabatahtlikud Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks 19 Vabatahtlikud Vabatahtlike koordinaatorid õppisid Taani ja Soome kogemusest 20 Personalistrateegia Päästeameti personalistrateegia ja sellega seotud tegevused 22 Päästetöötajate ettevalmistus Harjutamine ja valmisolek kui päästja igapäevane töö 23 Päästetöötajate ettevalmistus Võrdlus teiste riikidega võimaldab hinnata oma eesmärgi realistlikkust 24 Probleem Meie aasta sotsiaalmeeskonnana 26 Kriisireguleerimine Sigade Aafrika katk LõunaEestis 28 Värbamine Sinikiivrite värbamine ja järelkasv 29 Töökeskkond Töökeskkonna volinike sügisseminarid 30 E-lahendused E-lahendused Päästeametis 32 Haridus Uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi õppekavad

Birgit Okmees,

34 Õppus Conexil hinnati valmisolekut üleriigilisteks kriisideks

Häire 112 peatoimetaja

36 Menetlus Päästeameti järelevalve kohuasjadest

38 Konkurss Päästeamet ja Ajujaht otsisid koostöös ideid ohutuse suurendamiseks

Toimetus

kaks korda aastas ilmuv päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 / 2016

Peatoimetaja: Birgit Okmees KeeletoimetAMINE, Küljendus ja makett: Ajakirjade Kirjastus AS Trükk: Printall Tiraaž: 2100

Väljaandja Päästeamet Raua 2, Tallinna 10124 Esikaane foto:

Eesti Ajalehed/Scanpix

Küsimused ja tagasiside:

birgit.okmees@rescue.ee

39 Tunnustus Elupäästjatele ja päästeala arendajatele anti üle päästeteenistuse aumärgid 42 Tuletõrjesport Mis loom see pritsumees on? 43 Tuletõrjesport 2015. aasta tuletõrjespordis oli muutusterohke 44 Tuletõrjesport Eestlased rahvusvahelistel tuletõrjevõistlustel 46 Uudiskirjandus Sisekaitseakadeemia raamatukogudes 47 Ristsõna Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

3


Koostöö Kalev Kuusik

Vestluspaneelis sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Tõnis Vaik (vasakul), Rait Pukk, Päästeameti Tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja ja Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi peadirektor. Modereerib Märt Treier.

Kalev Kuusik

4

Kelle probleem on Selle küsimuse üle arutleti Päästeameti koostöökonverentsil „Koostöös elu tuleohutumaks!“, mis toimus 28. oktoobril Tallinnas Ülemiste Citys SpaceX Sündmuskeskuses. Astra Pintson-Käo, Lõuna päästekeskuse juhtivspetsialist

P

äästeamet on tuleõnnetuste ärahoidmisega tegelenud aastaid. On nõustatud ja koolitatud inimesi koduse tuleohutuse alal ning kontrollitud hoonete tuleohutust. Tulesurmasid on saja võrra vähem kui 10 aastat tagasi, kuid ka 40 tules hukkunut on Eesti kohta liiga palju. Suur hulk Eestimaa inimesi elab aga jätkuvalt oma igapäevaelu väga suure tuleohuriskiga. Riski võimendavad erinevad sotsiaalsed probleemid. Seetõttu on päästeametil üksinda õnnetusi ära hoida keeruline, kui mitte võimatu. Mitme näitaja poolest on Eesti juba Põhjamaade tasemel. Päästjad teevad väga head tööd ja sageli jõuavad Eesti päästjad sündmuskohale kiiremini kui Soome kolleegid omal maal. Eestis pole kunagi olnud nii palju reageerivat jõudu kui praegu – koos vabatahtlikega on meil ligi 500 inimest, kes on koheselt valmis hädalisele appi minema.

See, mis meid siia tõi, ei vii enam edasi

28. oktoobril toimunud koostöökonverentsil „Koostöös elu tuleohutumaks!“ otsiti uusi lahendusi, kuidas igaühe kaasabil kahandada tulesurmade arvu Põhjamaade Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

tasemele. Koostöökonverentsil keskenduti ühistes aruteludes sellele, kuidas õnnetusi ära hoides ja riske vähendades luua turvalisem ühiskond. Üheskoos mõeldi, kuidas ja mida edasi teha, sest turvalise ja ohutu keskkonna loomise lahendus peitub efektiivses koostöös.

Ohutus on igaühe õigus!

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles avasõnas, et ohutus ei ole luksuskaup, vaid peab olema kättesaadav kõigile. Ka Tõnis Vaik sotsiaalministeeriumist kinnitas ohutusteemat kokku võttes: „See on igaühe õigus“. Oluliseks peeti abivajaja märkamist ja sellest teatamist. Ei piisa ainult mõtlemisest või teadmisest, vaja on ka tegutseda. Kuid kuidas? Nii Maris Jesse Tervise Arengu Instituudist kui Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ütlesid, et vaja on rakendada mitmeid meetmeid korraga – igaühele tema vajaduste järgi, olevalt hetkeseisust ja olemasolevatest võimalustest. Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonnajuhataja Rait Pukk lisas, et tuleb teada kõigi osapoolte vaatekohti, et leida ühisosa ja võimalikke lahendusi. Koostöös võidavad kõik, kaotajaid ei ole. Kuid oluline koostöö juures on partneri usaldus – seda kinnitasid nii Kuno Tammearu kui Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm.

Ennetamine kui võtmetegur

Läbivaks teemaks paljudes sõnavõttudes oli alkoholisõltuvus ning väga oluliseks peeti erinevate probleemide ennetamist. Ennetamisest kui võtmetegurist rääkis Tõnis Vaik, kes tunnistas, et sotsiaalseid probleeme on vaja ennetada, mitte nendest tulenevaid tagajärgi likvideerida. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar rõhutas ennetamise kõrval ka eeskujude ja kogukonna toetuse tähtsust. Kui kerkis üles küsimus „Kas hoolimist on võimalik õpetada?“, siis Arto Saare arvates algab see märkamise õpetamisest ja noorte hoiakute kujundamisest. Margo Klaos toonitas, et peame õpetades, abistades, mõjutades ja kohustades muutma inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi. Maris Jesse peatus pikemalt laste ja noorte alkoholitarbimisel ning kinnitas, et õpilaste harjumuste kujunemisel ja kujundamisel on tähtis roll nii kodul kui koolil teadlikkuse suurendaja ja eeskuju loojana kui ka riigil piirangute ja sanktsioonide kehtestajana. Inimest muuta on mõneti raskem, suhtekorraldaja Janek Mäggi arvates isegi võimatu, kuid ka 100% riskivaba „vaakumit“ ja lollikindlat keskkonda elamiseks ei ole võimalik luua, sellesse jääb alati alles ekslik inimene.

Muutes kultuuri, muudame ka inimest

Kuigi alkoholi tarvitanud inimene ei suuda sageli oma tegude eest vastutada, ei saa kogu vastutust ka ametnikele panna. Margo Klaose sõnul suitsuanduri jagamine ei lahenda probleemi, sest tuleõnnetuste juured on tihedalt põimunud sotsiaalsete probleemidega – tööhõive, vaesuse, alkoholi tarbi-


Koostöö

Janek Mäggi, suhtekorraldaja.

Päästeamet

Tõnis Vaik, sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik.

Kalev Kuusik

Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi peadirektor.

5

tuleõnnetused? mise ja madala ohutuskultuuriga. Meie kõige suuremateks vaenlasteks peetigi vaesust ja ükskõiksust. Paljud õnnetused on tingitud valitsevatest hoiakutest, väärtustest ja kultuurist. Aga kultuuri on võimalik muuta ja ümber kujundada, seda küll pikema aja jooksul. Viimase esinejana kinnitas religiooniantropoloog Jaanus Kangur, et kui muuta kultuuri, siis sellega me muudame ka inimest. Vajalik on tahe, usk headusesse, inimestesse ja sellesse, mida me teeme.

Kui lõpetuseks veel kord küsida „Kelle probleem on tuleõnnetused?“, siis konverentsil jäi kõlama arusaamine – see on meie kõigi probleem. Kui õnnetustele reageerimises on meil Põhjamaade tase saavutatud, siis võiksime mõelda, kuidas reageerida Põhjamaade tasemel enne õnnetust. Seda saame teha vaid koostöös – märgates, teada andes ja meeskonnana tegutsedes. Kui meil ei ole võimalik jõuda viie rikkama riigi hulka, siis igaühe kaasabil me võime jõuda viie ohutuma riigi hulka. Kuno Tammearu: „Mina usun, et olles turvalisem riik, olemegi rikkamad. Koos meeskonnana tegutsedes on meil võimalik muutuda kümne aastaga turvaliseks Põhjamaaks. Kas teie olete minuga sama usku?“ Esimest korda anti koostööseminarist ülevaade ka Facebooki ja Twitteri vahendusel. Ettekandeid on võimalik vaadata Päästeameti kodulehelt http://päästeamet.ee/et/ paasteamet/organisatsioon/koostoeoekonverents.html n

Päästeamet

Tuleõnnetused – kogu ühiskonna probleem

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


6

ARVAMUS

Oluline on nii turvalisus kui ka rahulolu Intervjuu siseministeeriumi kantsler Lauri Lugnaga: Peaksime endilt iga päev küsima: „Mis väärtust ma täna loon, kellele, ja kuidas sellega rahul ollakse?“ Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugnat küsitles Päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Birgit Okmees

S

iseministeeriumi kantsler Lauri Lugna asus augustikuus juhtima Eesti suurima valitsemisalaga ministeeriumi1 igapäevast tööd. Oktoobri keskpaigas, kui kantsler oli uuel ametikohal tööl olnud pisut rohkem kui kaks kuud, räägib ta intervjuus, mida kavatseb siseturvalisuse valdkonnas järgmise viie aasta jooksul ära teha, ootustest Päästeametile ning siseministeeriumi valitsemisalale. Teie tööstaaž siseministeeriumi erinevatel ametikohtadel on olnud pikk. Viimased kaks aastat töötasite maanteeameti peadirektori asetäitjana ning nüüd olete tagasi siseministeeriumis. Kuidas te seda liikumist ise näete? Kas see oli asjade loomulik käik – siseturvalisuse valdkond on teie jaoks siiski kõige südamelähedasem? Tõsi, siseturvalisuse valdkond köitis mind juba ajal, mil õppisin Tartu ülikoolis avaliku halduse erialal. Maailma avastamise soov viis mind õpingute käigus Soome Tampere ülikooli, kus oli eraldi turvalisuse õpingute programm. Sealsete õppejõudude seast leidsin ka juhendaja oma lõputööle, mille kirjutasin sisejulgeoleku teemal. Täna on seda kirjutist üsna kentsakas lugeda – tollal oli arusaam süsteemi toimimisest väljaspool olijal piiratud. Täna, süsteemis sees olles, on mu teadmised meie tegemistest ja vajakajäämistest oluliselt laiemad. Siseministeeriumisse tulin 2004. aastal, oma esimesed sammud siin tegin julgeolekupoliitika ja terrorismivastase võitlusega seotud valdkondades. 2006. aastal hakkasin tegelema kriisireguleerimise temaatikaga, 2007. aastal strateegilise planeerimisega ja 2008 tulin tagasi kriisireguleerimise juurde, millele lisandus päästepoliitika. Sellesse aega jäi ka liitumine vabatahtlike päästjate ridadega. Pääste- ja kriisipoliitika on mulle alati väga hingelähedane olnud. Aastatel 2008–2011 töötasime välja uued pääste-, tuleohutus- ja hädaolukorraseadused. Juba tol ajal pidasin ministeeriumi olulisimaks ülesandeks oskust luua tegevuskeskkond, mitte teha ettekirjutusi ja kontrollida. Me ei tohiks oodata, et ametist tuleb valmiskirjutatud seaduseelnõu koos seletuskirjaga. Selle loomine peab toimuma ministeeriumis ja sealjuures peame me ame-

titega nõu pidama ja neilt arvamust küsima. 2011. aastal tehti mulle ettepanek asuda halduse asekantsleri ametikohale, asekantsleri alluvusse kuulusid tollel ajal kõik ministeeriumi tugifunktsioonid v.a kommunikatsioon. Hiljem muudeti ametinimetus varade asekantsleriks. Seda tööd tegin poolteist aastat. Ühel hetkel tundsin, et asjad korduvad ja inimesed, kellega olin tööd alustanud, on vahepeal ära käinud ja ringiga tagasi tulnud. Näiteks Hannes Kont, kes töötas vahepeal nii kaitseministeeriumis kui ka erasektoris, oli tagasi tulnud päästepoliitika asekantsleriks.

Me läheme teadliku turunduse teed, mõistame sihtrühma ja nende vastuvõtlikkust ja mõõdame mitte ainult märgatavust, vaid ka hoiakute muutust. Sel hetkel tundsin, et soovin saada kogemust ka väljastpoolt. Samal aastal tehti mulle ettepanek liikuda maanteeametisse peadirektori asetäitja ametikohale. See oli väga silmiavardav kaks ja pool aastat – nägin, mis toimub teistes poliitikavaldkondades, milliseid töid seal tehakse ja kuidas. Milline on teie arvates kõige olulisem vahe siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala tegevussuundades ja eesmärkides? Maanteeametis ehitasin üles uue e-teeninduse, mis hinnati sellel aastal parimaks avaliku sektori e-teeninduse keskkonnaks. Uue äriprotsessi väljatöötamiseks kulus väga palju nii IT- kui ka inimressurssi. Pidasin väga oluliseks, et uus keskkond oleks võimalikult lihtne ja kasulik nii klientidele kui ka ametile endale. E-teeninduse keskkonna arenduse kohta oli maanteeameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahelises tulemusleppes kirjas vaid paar rida. Kogu arendusperioodi vältel, mis kestis ligi kaks aastat, oli MKMiga kokkupuudet vähe, andsime neile vaid kaks korda aastas aru. Näitasime ausalt nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Olime prognoosinud, et e-teeninduse kasutajate arv on esimestel kuudel oluliselt suurem kui tulemused näitasid. Tunnistasime oma ebaedu, analüüsisime seda ning parandasime end hilisemates faasides. Meile anti

1 Siseministeeriumis töötab pea 200 inimest, kes kujundavad poliitikat sisejulgeoleku-, pääste-, korrakaitse-, rände-, identiteedihalduse ja kriisireguleerimise valdkonnas. Ministeeriumi valitsemisalas, kuhu kuuluvad muuhulgas politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kaitsepolitseiamet, töötab kokku natuke rohkem kui 8000 inimest.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

tegutsemisvabadus, mis oli julgustav ja väljakutsuv. Keegi ei kirjutanud meile ette, kuidas pidime asju tegema. Minu töine moto on lihtne: „Ministeeriumi ülesanne on luua tegevuskeskkond, kus valitsemisala asutused ja partnerid saavad võimalikult hästi oma tööd teha ja avalikkust teenindada.“ Peaksime kõik endalt iga päev küsima: „Mis väärtust ma täna loon, kellele, ja kuidas sellega rahul ollakse?“ Kui tähtis roll on tänasel päeval päästeametil riigi julgeolekus ja siseturvalisuses? Päästeametil on vaieldamatult oluline roll siseturvalisuses ja laiapindses riigikaitses. Päästeamet, nii oma kutselise päästjate kui vabatahtlike võrgustikuga, seob kogukondi ja ühiskonda. Ilmaasjata ei öelda, et pritsumehed on ühed pilli- ja pullimehed. Pilli- ja pullitegemine on ühiskonnas oluline sidusaine, edendab koostööd ja turgutab kogukondade tasandil toimuvaid arutelusid. See on väga oluline osa siseturvalisusest. Kas teie arvates peaks järgmise viie aasta jooksul päästeameti positsioonis midagi muutuma? Kas päästeameti roll teie hinnangul pigem väheneb või suureneb? Hetkel valitseb ühiskonnas kolm trendi: inimeste vananemine, vähenemine ja linnastumine. See mõjutab paratamatult ka meie tegemisi. Maksusüsteem, mis meie tegevust rahastab, suures mahus enam ei kasva, vaid jääb samaks või pigem väheneb. Sellest tulenevalt oleme ühel hetkel fakti ees, kus peame üle vaatama ka avaliku sektori teenused ja


Arvamus kodanikele pakutavad avalikud hüved. Oleme valitsemisala juhtkonnas leppinud kokku, et analüüsime, kas meil on tegevusi, mida me täna ise teeme, kuid mida võiks hoopis erasektor pakkuda. Näiteks võib tuua elektripaigaldiste või gaasisurveseadmete kontrolli. Teiseks peame üle vaatama, kas meie protsessides on ebavajalikke või ebatõhusaid tegevusi. Suurtes organisatsioonides kipub neid ikka tekkima.

must. Ja oleme ausad, see ei ole tänases strateegias uus asi. Varasemalt nimetati seda propagandaks. Hea on käia tuletõrjemuuseumis ja vaadata vanu propagandaplakateid tuleohutuse teemadel. Me oleme viimase kümne aastaga teinud läbi suure arengu – me ei vaata ennetustööd enam kui plakatit, vaid teame, millised on meie sihtrühmade väärtused. Me läheme teadliku turunduse teed, mõistame sihtrühma ja nende vastuvõtlikkust ja mõõdame mitte vaid märgatavust, kuid ka hoiakute muutust. Siin on Päästeamet üks eeskäijaid Eesti avaliku sektori organisatsioonide seas. Teisalt ei tasu loorberitele puhkama jääda, peame otsima uusi vaatenurki, kuidas sihtrühmani jõuda, nende käitumist, hoiakuid ja mõtteviisi muuta. Ka äris on nii, et kui sa oled turuliider, siis pead jooksma kõige kiiremini, sest teised jooksevad alati sulle järgi. Üle-eelmisel aastal hakkasid päästekomandod aktiivselt tegelema ennetusega. Ma ei mõtle seda, et avatakse komando uksed korra või kaks aastas, vaid iga komando käib oma riskipiirkonnas sihipäraselt seal, kus on teada, et leibkonna sissetulek väiksem või on tegemist alkoholiprobleemidega. Kus ma näen ruumi arenguks – me tahame liiga sageli esile tõsta sõnumites Päästeametit. Me peaksime hoopis rohkem esile tooma sõnumi sisu, mida soovime sihtrühmani viia. Maanteeametis oli mul ütlemine, et maanteeameti logo võiks olla kõige väiksem, sest see on kõige ebaolulisem asi kommunikatsioonitegevuses. Olulisim on teadmise ja hoiaku ning sealt edasi käitumise muutmine. Leian, et võiksime analüüsida, mis oleks, kui laiapindset ennetustööd ei teeks iga riigiasutus ise – tõstame rahad, töötajad kõik ühte kohta kokku. Ükskõik, on see siis Tervise Arengu Instituut või Päästeamet või keegi kolmas. Läbivad jooned, mis õnnetusi põhjustavad, on ju alkohol ja suitsetamine.

Millised on teie arvates järgmise viie aasta suuremad päästeameti väljakutsed ja tegevussuunad? Aastaid on siseministeeriumi valitsemisalas rõhutatud usaldusväärsuse olulisust. Ja mõneti on võetud see edu mõõdikuks – kui edukad me oleme, kui palju meid usaldatakse. Ma olen päri, et usaldus on oluline, kuid me peaksime siia juurde tooma ka rahulolu indikaatori. Päästeameti strateegias on kirjas, et me hakkame rahulolu mõõtma. Täna veel väikeses kirjas, mitte pealkirjades, kuid siiski. Soovime mõõta, kuidas meie kliendid, nii need, kes hädas, kui ka need, kes hätta veel ei ole sattunud, on rahul meie ennetuse, kommunikatsiooni ja reageeriva tööga. Tundub ebamugav küsida, sest äkki saamegi teada, et mõni ei ole rahul. Usalduse mõõtmine on kahtlemata oluline. Kuid selleks, et me saaksime teada, mis on meie poolt pakutava teenuse tase ning kuidas saaksime olla veelgi paremad, vajame rahulolu mõõtmist. Maanteeametis küsitlesime kliente ja saime aastas üle 60 000 vahetu tagasiside. See oli tohutu sisend asjade parendamiseks, kuid veelgi enam, see oli täiendav võimalus töötajate tunnustamiseks. Kui saame hea tagasiside tehtud tööle, siis see on kahtlemata positiivne tõuge organisatsiooni moraalile ja kultuurile. Teiselt poolt näen Päästeameti puhul palju võimalusi. Mäletan hästi kui 2010.–2011. aastal kõnelesime päästjate jõudehetkedest, mis valves Blogipostituses kirjutasiolles tekivad ja sellest, kuidas Võiksime te umbes kuu aega pärast neid parimal viisil rakendada. analüüsida, ametisse asumist, et kesTänasel päeval käivad päästemis oleks, kui kendute ministeeriumi tööd meeskonnad valvesoleku ajal laiapindset juhtides kolmele aspektile ennetustööd tegemas. See on ennetustööd – ebamõistliku bürokraatia üks nendest headest näidetest. ei teeks iga vähendamisele, ühiskonna Vaatame aga veel edasi! Kas ja meelsuse soodustamisele riigiasutus mida saaksime veel ära teha? meie eesmärkide saavutaise – tõstame See on päästjate võimalus luua miseks ja kursis olemisele rahad, töötajad täiendavat väärtust, olgu selpäriselus toimuvaga. Mis teil leks andmekvaliteedi kontroll, kõik ühte kohta on plaanis bürokraatia väoma piirkonna riskide analüüs kokku. hendamiseks ära teha? või mingi teine valdkond. See Väikesed asjad. Leian, et alati on koht, kus on peidus varjaei ole tarvis kaheksa inimese tud ressursid. See on võimakooskõlastust, tuleks anda rohkem vastutust luste aken. ja otsustusõigust ametitele. Mõned asjad, Riigi julgeoleku ja siseturvalisuse kujundamille oleme ministeeriumis juba ära teinud, misel pööratakse tähelepanu reageerivale on selle ilmekaks näiteks – loobusime siseläpoolele. Ometi keskendutakse päästeameti hetuste vormistamisest ja tegime puhkustele strateegias eelkõige ennetavale ja õnnetulubamise lihtsamaks. Need on väikesed asjad, si ärahoidvale poolele. Kuidas teie hindate kuid muudavad mänguväljaku klaarimaks. sealjuures päästeameti tasakaalu leidmist Organisatsioonidel on kombeks ehitada kihtõnnetuste ärahoidmise ja tagajärgede likvikihi haaval erinevaid reegleid ja protseduure. deerimise vahel? Inimene ühest teisest avaliku sektori organisatsioonist ütles, et oli käitunud sarnaselt Ma mäletan hästi, kuidas Päästeamet 2004.– – lükkas ülevalt allapoole asju. Asekantsler 2005. aastal mõtestas lahti ennetustöö ole-

lükkas otsustusõiguse osakonnajuhatajale, kes andis selle omakorda nõunikule. Nad nägid, et ei loo väärtust sellega, et nemad dokumendi allkirjastavad, seega läks otsustusõigus nõunikule. Nii säästeti palju aega. Meie tööprotseduur peab olema lihtne, mõtestatud ja kontrollitud. Need, kes on erasektorist tulnud meie valitsemisalasse tööle, on näinud, kuidas suurtes organisatsioonides on samamoodi protseduurid ja reeglid. Mõned on hiljaaegu ka öelnud, et otsuste saamiseks ja valikute tegemiseks läheb seal sageli veelgi kauem aega. See on minu rõhuasetus – lihtsustame, ärme tee asju keeruliseks. Kuidas saaksime ühiskonna meelsust ja käitumist enam mõjutada meie eesmärkide saavutamiseks? Ma arvan, et täna on mõneti dissonants tegelikkuse ja ühiskonna arusaamise vahel. Vaadates näiteks viimast kümmet aastat, siis kõik tundub ju pealtnäha hästi – liiklusõnnetuste, hukkunute, tuleõnnetuste arvud on vähenenud. Oleme olnud tublid. Kuid teiselt poolt näide eelmisest nädalast, kui kolleegilt teisest ministeeriumist küsisin: “Mis Sa arvad, kui palju on meil abipolitseinikke?“ Suunasin teda vastuse juures ja ütlesin, et kaitseliitlasi on ca 15 000. Tema vastas, et abipolitseinikke on siis ca 3000–4000. Ja mis on päriselu? Neid on alla 1000. Kui riigiametnikud teises ministeeriumis ei taju meie võimekust, on laiemal avalikkusel see teadmine veel kehvem. Kaitsevägi tunnistab, et meil ei ole hävituslennukeid, aga on liitlaste võime. Meie ülesanne on tasakaalustatult tagada, et inimesed tunneksid end turvaliselt, ent samas oleksid teadlikud meie reaalsest võimekusest. Siseturvalisuse arengukavas on valitsuse poolt heaks kiidetud printsiip, et kogukonnad ise peavad rohkem panustama. Need ajad, kus riik tegi kõik ära, on möödas. Meie inimestele ei pruugi meeldida, et peab ka oma vabast ajast panustama, aga teiselt poolt on need ühiskondlikud kokkulepped. Kas ma kodanikuna olen valmis maksma rohkem makse või pigem annaksin oma vabast ajast mõned töötunnid vabatahtlikku panusesse? Seeläbi loodud võrgustikud ja kogukonna sidusus muudavad meid tugevamaks ning siis suudame ka vastu seista erinevatele mõjutustegevustele. Samuti peaksime paremini mõistma seda, millistes teistes poliitikavaldkondades me tahame muutuseid saada ning peame selle nimel süsteemselt tööd tegema. Me ei tohi piirduda ainult sooviga, et alkoholipoliitika muutuks, me peame teadma, milliseid tegevusi reaalselt teha, et saavutada tulemusi. Oluline on enda huvide targem saavutamine ja nende eest seismine. Blogipostituses olete seostanud päriselu päästekeskuse, Häirekeskuse ja tänavaga. Kas me ei peaks pigem muretsema aga sellepärast, mis toimub inimeste kodudes ja peades? Inimesed on need, kes saavad õnnetusi ära hoida. Meie saame hinnata, kui hästi suudame inimest toetada ja mõjutada. Süsteemi õnnestub luua siis, kui oled seda ise kogenud. Siis saad aru, et näiteks vormiriieHäire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

7


Arvamus tust on vaja muuta seepärast, et see ei hinga piisavalt. Oluline on, et kui me loome tegevuskeskkonda, nii õiguslikku kui materiaalset, ametitele ja meie partneritele, siis peame selgelt tajuma, millist teenust pakutakse. Oluline on mõista, millised on igapäevased mured ning mida annab muuta õiguskeskkonnas. Ameti enda juhtkonnal on palju võimalusi – kuidas protsesse lihtsustada, milliseid töösooritusi ära jätta või kuidas ressurssi (nt päästemeeskondade valmisoleku aega) saaks veelgi targemalt kasutada. Valikud, mida teha ja mida mitte teha, on sageli ameti enda juhtida. Me tihtipeale arvame, nii enda valitse-

Kõrgustest p

gelt oma tegevustesse sisse, milliseid struktuurseid muutuseid me saame oma töödes ja tegemistes ette võtta. Mõtte- ja analüüsikohti veel on, millele saaks keskenduda.

areneb

Kas päästealal on midagi, mis teie hinnangul on väga hästi? Mida kindlasti tasub päästealal esile tõsta, on hästitoimiv kutseliste ja vabatahtlike päästjate võrgustik. Olles ka ise mitmete vabatahtlike päästeorganisatsioonidega suhelnud, julgen väita, et see on midagi, mis liidab kogukondasid. Kui neid oleks Eestis rohkem, siis oleksime veelgi tugevamad. Ka rahvusvaheline tegevus, kuhu Päästeamet on aastate jooksul palju panustanud, on heal tasemel.

Riik panustab järjepidevalt ühiskonna arengusse, mille üks alustala on turvalisus. Päästeamet teenib ühiskonda tõhusamalt riske ohjates ja maandades. Selle tagavad peamiselt maksumaksja vahendid, avalik usaldus ning Päästeameti personali vastutustundlik ja kvaliteetne töö arengukavade täitmisel. Siinkohal tutvustan kõrgustest päästetöö võimekuse arengumudelit, millist võimet ja potentsiaali turvalisusesse panustamiseks pole varem Eesti Vabariigis olnud.

Meie ülesanne on tasakaalustatult tagada, et inimesed tunneksid end turvaliselt, ent samas oleksid teadlikud meie reaalsest võimekusest.

misalas kui ka erasektoris, et analüüsid ja rahulolu mõõdikud näitavad meile, mida inimesed tahavad. Küsides aga inimese käest, selgub, et ta tahab natuke teistsugust asja. See näide on omamoodi demagoogiline. Suurte protsesside puhul on oluline näha ka suurt pilti numbrite keeles, sest küsida võid arvamust ka inimeselt, kes on äärmuslike ootuste ja mõtetega. Mistõttu tooksin siinkohal veelkord esile rahulolu mõõtmise olulisuse, mõõtmine annab head tagasisidet nii numbriliselt kui ka sõnaliselt selle kohta, mida kliendid tegelikult meilt ootavad ja vajavad. Valitsuskoalitsioon on otsustanud riiki koomale tõmmata. Kuidas te hindate, kas siseministeeriumi haldusala, sh päästeametit on täna liiga palju? Valitsus ei ole öelnud, et meid on liiga palju. Koalitsioonileppes on kirjas, et valitsussektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Probleem ei ole rahapuuduses, vaid valikutes, mida me teeme. Valikud seab aga tegevuskeskkond, kus me toimime. Vaatleme seda, mis on siseministeeriumi valitsemisalas toimunud viimase kümne aasta jooksul. Mäletan hästi, kui 2004. aastal ministeeriumiga liitusin. Inimeste arv siseministeeriumi valitsemisalas oli suurusjärgus 13 500. Tõenäoliselt oli seal osaliselt ka ametikohti, mis olid täitmata. Tänasel päeval oleme aga mõtteruumis, kus meil on inimesed, mitte ametikohad. Täna töötab valitsemisalas üle 8000 inimese, kümne aastaga on meie töötajate hulk vähenenud ligi 5000 inimese võrra. Vähe on valitsemisalasid, kes sarnase muutuse on läbi teinud. Samas on meie olulised tegevusnäitajad, nagu õnnetuste ja hukkunute arvud, vähenenud. Täna oleme kokku leppinud valitsuses, et meie kärpe ülesanne seisneb valitsemisala vähendamises 0,6% 2016. aastal. Oleme selle ära jaganud asutuste peale. Pigem on küsimus, kuidas sellega toime tulla järgnevatel aastatel, mistõttu peame vaatama sel-

Kas on midagi, millega tuleb päästealal veel kõvasti vaeva näha? Ma ei tooks siinkohal midagi eraldi välja. Läbiv teema on rahulolu aspekti sissetoomine, oluline on teada saada, kuidas meie kliendid meiega rahul on. See aitaks tõsta ka organisatsiooni sisemist moraali ja teha meid veelgi tugevamaks.

Heiki Soodla, Päästetöö osakonna juhataja

Mida on teil plaanis siseministeeriumi haldusalas ära teha järgneva aastaga ja järgneva viie aastaga? Minu huvi on vastutuse ja rollide selgem teadvustamine. Teine aspekt on seotud meie riigikaitsega. Üks suurimaid väljakutseid on anda vahetu panus sellesse, et oleksime paremini ettevalmistatud meie riiki kaitsma. Päästeametil ja Häirekeskusel on selles suur roll. See on valdkond, kus ma loodan näha paari aasta pärast, et oleme paremini oma asjad läbi mõelnud, selgemalt prioritiseerinud ning tunneme end tugevamalt. Oskate te välja tuua peamised põhjused, miks Eestis toimub liiga palju õnnetusi? Maanteeametis olid meil sarnased küsimused. Mõneti tajusime, et suur roll selles, kas inimene hukkub või saab vigastada, seisneb teatud sündmustel. Teiselt poolt on siin selgelt mängus ka keskkonnategurid. Üheks domineerivamaks teguriks on kahtlemata alkohol ja narkootikumid, seda nii tule-, vee kui liiklusõnnetuste puhul. Leian, et sotsiaalne võrgustik, mis on inimeste ümber, ei ole tänasel päeval veel piisavalt tugev selleks, et niisuguseid sündmusi ära hoida. Maanteeameti või Päästeameti reklaam sellest, et tee kõike, mis sa suudad, et purjus inimene ei läheks autorooli, on läbi huumoriprisma inimestele teadvustamine, et meie kõigi käsutuses on vahendid, kuidas õnnetusi ära hoida. Enamik käitub nii, nagu neilt oodatakse, kuid on inimesi, kes reegleid ei järgi. Eestis on u 5000–6000 sõidukijuhti iga päev alkoholi mõju all autoroolis. Teisalt on liikluses iga päev suurusjärgus u 500 000 juhti, kellest suur enamik käitub vastutustundlikult. Aga õnnetuste juhtumiseks piisab 5000 alkoholi tarbinud juhist. n

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

P

äästeamet on käesoleval aastal soetanud juurde kuus kaasaegset redelautot, mis aitavad päästjatel keerulistes oludes inimesteni jõuda, ning kuna tehnoloogia on kaasaegne, parandavad need kõrgustest päästmise võimalusi. 2014. aastal korraldatud hanke raames osutus võitjaks pikaajalise päästeautode tootmiskogemusega Magiruse tehas. Hanke kogumaksumus oli u 3,2 miljonit eurot ja autod antakse Päästeametile üle novembriks 2015.

KAASAEGSE REDELAUTO VÕIMEKUS Peamised võimekuse näitajad kaasaegsetel redelautodel on: päästekõrgus, kandevõime, paigaldamise kiirus, gabariidid, paigaldamise ruum ja stabiilsus. Redelautot on võimalik seada töövalmidusse maksimaalselt 85 sekundi jooksul.

Päästeamet

8

 Magirus redelauto enne Päästeametile üleandmist endise Mustamäe päästekomando hoovil (Mänsaku 8, Tallinn).


ARVAMUS

9

t päästetöö võimekus Magiruse redelauto täismass on u 16 tonni, pikkus 10,2 meetrit ja kõrgus 3,3 meetrit. Alusauto mudel on Iveco FF 160E32 (mootor EURO 6, 235 kW, käigukast täisautomaatne, ALLISON-tüüpi). Autole on paigaldatud: 1) uudne laadimissüsteemi otsik (elekter ja õhk), mis eemaldub automaatselt auto käivitamise hetkel; 2) akustiline tagurpidikäigu alarm, parkimisandurid ja tagurdamiskaamera; 3) GPS-jälgimissüsteem; 4) statsionaarne tuletõrjepump tootlikkusega 30 l/sek. Pealisehitusel on elektrooniline kontrollsüsteem rikete tuvastamiseks. Rikke korral on võimalik redel viia transportasendisse 220 V elektripumbaga, mis on statsionaarselt autole paigaldatud (vanadel autodel tuli seda teha käsipumbaga). Päästekõrgus on 30 m ja redeli esimene jätk on liigendnoolega, see tagab paremad manööverdamistingimused (näiteks saab liikuda katuseharja taha). Redeli põhinoolt on võimalik tõsta +75° ja langetada negatiivse nurga all (kuni -17°). Päästekorvi kandevõime on 400 kg. Korv on varustatud: 1) kahe statsionaarse teisaldatava LEDprožektoriga (valgustid käivituvad alusauto vooluallikast ja ei vaja eraldi generaatorit); 2) teisaldatava monitoriga (tootlikkus 2000 l/min), millel on 3 otsikut (kombineeritud, siledatüveline ja vahuotsik) ning mis on elektriliselt juhitav nii päästekorvist kui ka pöördaluse peajuhtimispuldist; 3) korvi alaserva on paigaldatud sprinklersüsteem, mis tagab päästjate ohutuse ja tehnika säilimise ekstreemsetes tulekahjutingimustes; 4) termokaamera, mida on võimalik jälgida ja juhtida peajuhtimispaneelilt.

REDEL JA TÕSTUKAUTODE PAIKNEMINE 2015. AASTAL Päästeameti võimekuse kirjeldamisel kuuluvad redel- ja tõstukautod kõrgustest päästetöö teenuse tegevusvõime 2 alla, mis tähendab, et neid ei ole kõikides päästekomandodes. 2015. aasta septembrikuu seisuga oli Päästeametil kokku 8 redel- ja tõstukautot, mis paiknevad järgnevalt: Kesklinn . . . . . .Magirus DLK 23-12 Lilleküla . . . . . . .Bronto Skylift F54 HDT

Tartu . . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDT Pärnu . . . . . . . . .Metz L32 Kuressaare. . . .Simon Snorkel 220 Narva . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDT Rakvere . . . . . . .Metz Võru . . . . . . . . . . .Daimler Benz Metz Leiter 30 Viimasena nimetatud ja artikli kirjutamise hetkel veel Võrus paikneva Daimler Benz Metz Leiter 30 redelauto on muuseumihõnguline, tema sünniaasta jääb aastasse 1965. Viiekümnendates tegelane on 110 kW diiselmootoriga, kaalub 11 tonni ja heitgaaside normidest, kasutuslihtsusest ning ohutusest just palju ei tea. Sündmuskohale jõudes võtab auto valmispanek redeliga tööks u 3,5 minutit. Enamik aega sellest kulub tasase maapinna otsimisele, tugede paigutamisele ja nende lukustitest vabastamisele. Kogu tegevus toimub manuaalselt ja toore jõuga.

REDEL- JA TÕSTUKAUTODE PAIKNEMINE 2016. AASTAL Alates aastast 2016 on teenistusse rakendatud kokku 12 redel- ja tõstukautot, mis paiknevad järgnevalt: Kesklinn . . . . . .Iveco Magirus ML32L Lilleküla . . . . . . .Iveco Magirus ML32L Lasnamäe. . . . .Bronto Skylift F54 HDT Pärnu . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32L Rapla . . . . . . . . . .Metz Kuressaare. . . .Metz L32 Narva . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32L Jõhvi . . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32L Rakvere . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDT Tartu . . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32L Viljandi . . . . . . . .Magirus DLK 23-12 Võru . . . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDT

Kokkuvõtteks on pärast uute autode teenistusse rakendamist redelautosid Eesti Vabariigis kokku 9 ja tõstukautosid 3. Valga linnas on tagatud kiire abi piiriülese koostööleppe raames Läti Vabariigi Päästeameti poolt Valka linnast. Selline optimaalne tehnika paigutus tagab suuremate linnade riskipõhise kaetuse ja kõikides Mandri-Eesti linnades ja alevikes on tulekahju korral tagatud tulekustutustööde teostamine kõrgustest maksimaalselt 1 tunni jooksul. Selline autotehnika paigutus jääb kehtima pikaks ajaks, aga kui riskid ja majanduslikud võimalused muutuvad, tuleb teha korrektuure. Kõrgustest päästetöö teenuse arendamine ja ümberkorraldamine nõuab suures mahus olemasolevate autode ümber paigutamist, mistõttu 2015. aasta lõpus toimub hulgaliselt koolitusi – 9 koolituskursust ja 36 operaatorikoolitust, väljaõppe saab 165 päästeteenistujat. Kõikide markide redel- ja tõstukautode väljaõppekursused on ainulaadsed, kuna tehnika ja ka opereerimispõhimõtted on väga erinevad.  Päästeamet

b jõudsalt

seid kõrghooneid, millel on ainult üks väljapääs ja mis ei vasta kaasaegsetele tuleohutusnõuetele. Piirkonnad, mis jäid riski piirile (Haapsalu, Paide ja Jõgeva) saavad kõrgustest päästmise hüppepadjad, need leevendavad ajalist viivitust redelauto saabumiseni. Uute redelautodega varustatakse Kesklinna, Lilleküla, Jõhvi, Narva, Annelinna ja Pärnu päästekomandod. Olemasolevate redel- ja tõstukautode ringipaigutamine päästekomandodes toimub järgnevalt: • Kesklinna redel liigub Viljandisse • Pärnu redel liigub Kuressaarde • Rakvere redel liigub Raplasse • Narva Bronto liigub Rakverre • Annelinna Bronto liigub Võrru

Kaasaegset redelautot on võimalik töövalmidusse seada 85 sekundi jooksul.

Redel- ja tõstukautode tegevusvõimes päästetööl kõrgustest on arvestatud nii majanduslikke aspekte kui ka riskipõhist paigutust. Majanduslikus osas tuleb aru saada, et Päästeamet suudab üleval pidada vaid 12 redel- ja tõstukautot. Nende riskipõhisel paigutamisel on arvesse võetud Nõukogude Liidu aeg-

Redel- ja tõstukautode paiknemise hetkeseis.

Hüppepadi, mida saab kasutada hädaolukordades hüppavate või kukkuvate inimeste püüdmiseks. Padja täitmiseks kasutatakse hingamisaparaadi suruõhu balloone. 

Päästeamet

Päästeamet

 Võrus välja vahetatav redelauto Daimler Benz Metz Leiter 30. Auto on tänaseks 50aastane.

Redel- ja tõstukautode paiknemine alates 2016. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


Päästeamet

Ennetus

Kodukülastaja koduloomadega sõprust sobitamas.

15 kilo* kodusid – check** Selle loo kirjutamise hetkel on päästjad külastanud üle 13 000 kodu. Ajakirja valmimise ajaks on see arv kindlasti suurenenud ja ületanud maagilise 15 000 piiri. Esmalt võimatu missioonina tundunud ambitsioonikas eesmärk on alistatud. Aga see saavutus ei ole tulnud nii lihtsalt, kui praegu need sõnad kirja saavad. Selle taga on väga palju töötunde, kätepaare ja lugematu kogus jagatud nõu. Kiira Udu, ennetustöö osakonna nõunik

Ü

Päästeamet

10

Kodukülastaja memmele suitsuandurist rääkimas.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

kski asi pole enamasti nii lihtne kui pealtnäha paistab. Nõustamine, mida päästjad teevad juba inimeste kodudes, on kogu protsessi juures vaat et üks meeldivaim. Aga enne seda on mustmiljon ettevalmistust, millest nii mõnessegi takerdutakse päris sageli. Selleks, et päästjad end kodudes nõu andes kindlalt tunneksid, vajavad nad ettevalmistust. On tarvis teada, mida kodudes jälgida, kuidas erinevate inimestega suhelda, kuhu istuda, mida öelda ja mida pigem mitte. Et kõikide päästjate koolitamine on võrdlemisi ajamahukas ja kulukas, valmisid sel aastal videomaterjalid, mis on kättesaadavad kõigile ning kus on üsna detailselt selgitatud põhitõdesid elektriseadmetest ja -paigaldistest, küttekolletest, tuleohutusjärelevalvest ja nõustamisest. Paljud päästjad on pidanud loodud materjali kasulikuks, saanud sealt vajalikke teadmisi näiteks küttekollete teemal ning häid nõuandeid, kuidas ise kõige paremini nõu anda. Kindlasti tekitab omajagu peavalu ka õige koduni jõudmine. Inimeste kontakte, kes meiepoolset külastust ja tuleohutusalast nõu vajaksid, on paljudes piirkondades keeruline *kilo – tuhat **check – tehtud!


Ennetus saada. Alustades sellest, et omavalitsused ei oma piisavat infot, ei soovi seda vahendada, lõpetades andmete kaitsega, mille tõttu abivajajate kontaktid sageli kättesaamatuks jäävadki. Ka olemasolevate andmete puhul tekitab probleeme näiteks külastatavate teavitamine, mistõttu päästjate visiit tuleb elanikele sageli ootamatult ja võib seetõttu nii mõneski pahameelt või isegi hirmu tekitada. Samal põhjusel tekivad ka nn „tühjad käigud“ – inimesi lihtsalt pole külastuse ajal kodus või on eluase elanike poolt mahajäetud ja seisab tühjana.

Viisakad poisid

Ants Liigus, Pärnu Postimees

Sel aastal küsiti esmakordselt ka kodukülastuse läbi teinud inimestelt tagasisidet meie tegevuse kohta. Külastusel tuli päästjatel selleks esitada üks lisaküsimus, pererahva nõusolek uuringus osalemiseks. Enamik inimesi oma nõusoleku ka andis, see lihtsustas oluliselt TNS Emori küsitlejate tööd. Vastuseid on tänaseks kogutud enam kui 1500lt inimeselt, kelle juures kodukülastus on läbi viidud. Hinnang päästjate tegevusele on enam kui positiivne. Päästjate tööd hinnati 5-palli skaalal ning inimeste üldine rahulolu kodukülastustega on kõrge – 4,8 palli, samaväärse hinnangu sai ka kodukülastuse soovitamine lähedasele. Kodukülastuse ja sellega kaasneva nõustamise vajalikkust hinnati 4,4 palli-

ga. Kõige madalama hinnangu ehk 3,8 palli sai inimeste endi valmisolek koduse tuleohutusalase olukorra parandamiseks. Päästjate külastuste puhul toodi esile ja hinnati eriti kõrgelt nende viisakust, asjalikkust ja sõbralikkust.

Tegijal juhtub

Suurte probleemide leevendamiseks ellu kutsutud projekt ei ole alati kulgenud hirmtõsiselt ja aeg-ajalt toimub pisemaid äpardusi, mis ka tegijatel endil naeratuse suule toob. Näiteks juhtus ühel pealinna komando meeskonnal meeldejääv seik. Nõustatavaga lepiti kokku kohtumine ja täpsustati üle aadress. Kohapeal võttis neid vastu imeilus noor neiu, kes neid uksel hommikumantlis tervitas ja veidi hämmeldunult, ent sõbralikult tuppa kutsus ning end nõustada lasi. Hiljem komandosse naastes helistas meeskonnavanemale aga proua, kes päästjaid juba pikisilmi ootas ning uuris, kuhu nad ometi nii kauaks jäävad. Selgus, et aadresside numbrites oli toimunud väike vahetus. Ka Vändra kandis on päästjad populaarsed, kuna pärast kodude külastusi hakkasid ühe küla naisterahvad huvi tundma nende telefoninumbrite järele. Et päästjad neile isiklikke numbreid jagada ei soovinud, käisid nad välja hädaabinumbri 112 ning lisasid, et sellelt saab õnnetuse korral kohe terve portsu päästjaid.

Kodukülastaja peab vahel külastatava aknast sisse piiluma.

Tiina Laube, ennetustöö osakonna nõustamisteenuse ekspert 2015. aasta jääb meelde eelkõige päästjate läbiviidud kodukülastuste suure mahu poolest. Kindlasti oli see suur väljakutse kõikidele päästekeskustele, kuna õige sihtrühmani jõudmine polnud puudulike andmete tõttu üldse lihtne. Tänu kõigi asjaosaliste pingutusele jõudsime aga suure hulga abivajajateni. Nõustajate paremaks ettevalmistuseks valmisid 2015. aasta algul erinevate teemadega videoõppematerjalid. Videod aitavad nõustajal tähele panna kodu tuleohutuse riske ning julgustada inimesi oma ohtlikke harjumusi ning käitumist muutma. Heameel on selle üle, et lisaks nõustamiste kõrgele kvaliteedile, mida näitab ka TNS Emori läbiviidud kliendi rahulolu-uuring, oleme leidnud erinevate koostööpartneritega võimalusi tuleohtlikke küttekoldeid puhastada või remontida ning see koostöö jätkub ja laieneb ka järgmisel aastal. Päästjad on koduse tuleohutuse teemal parimad nõustajad. Nad tunnevad oma piirkonda ning oskavad tänu oma kogemustele tuua konkreetsete lugude põhjal näiteid hooletu käitumise tagajärgedest. Olles käinud nendega koos kodusid külastamas, meeldis mulle nende rahulikkus, kõrgetasemelised teadmised ja õpetlikud lood, mis panevad kõik vähegi turvalisusest hoolivad inimesed neid kuulama. Päästjad on heaks eeskujuks ja ma loodan, et neil jätkub tahet inimesi ohutusalaselt nõustada ning usku, et nende panusega on inimeste hoiakute ja käitumise muutmine võimalik.

Kutsumata külalised

Tagasiside-nopped inimestelt, kelle kodusid päästjad sel aastal külastasid: • „Viisakad, oma ala spetsialistid.“ • „Vahetu suhtlemine, ei kurjustatud, vaid anti soovitusi.“ • „Väga korrektne külastus.“ • „Päästeameti külaskäik oli täiesti positiivne.“ • „Tubli mees, kes käis ja kontrollis.“ • „Toredad mehed, sai ka muidu juttu ajada.“ • „Kõik superviisakas.“ • „Poisid olid viisakad.“ • „Kõik meeldis, toredad poisid.“ • „Päästeameti töötaja ise oli väga meeldiv. Oleks tahtnud teada nime, kes ta oli?“ • „Teenindus oli lahe.“ • „Selgus, et minu suitsuandur ei ole korras ja nad paigaldasid ise uue suitsuanduri.“ • „Sain palju õpetlikku teavet.“ • „Anti kirjandust, et ise lugeda tuleohutuse kohta.“ • „Meeldis, et oskas suhelda koduloomadega.“

Kom m e nta a r :

• „Olid korrektsed ja selgitasid kõik puudujäägid ära.“ • „Mõnus seltskond oli.“ • „Kui on võimalik kodudes käia nõu andmas, siis kindlasti jätkata, väga vajalik tegevus.“ • „Väga meeldiv, eriti ühekordsete susside kasutus.“ • „Olid naabrite juures ja palusin neid ka minu kodu üle vaadata. Väga vastutulelikud.“ • „Päästeametnikud oleksid võinud isegi pikemalt minu juures olla.“ • „Väga viisakas suhtlus, kingad võeti ukse ees jalast ära.“ • „Meeldis kõik, kogu külarahvas on rahul. Suheldi omas setu keeles.“ • „Selline kodukülastus oli väga üllatav ja positiivne. Tundub, et neil on tegevus läbimõeldud.“ • „Väga asjalikud mehed, oleks võinud isegi kauemaks jääda.“

Külalised toovad endaga alati kaasa hulgaliselt emotsioone, enamasti pigem häid, kuid siiski olenevalt sellest, kui oodatud nad parajasti on. Teinekord võib kutsumata külalisestki hulgaliselt rõõmu olla, aga eks see olene võõrustaja tujust. Ja ka sellest, kui segamini on parasjagu ta kodu. Et päästjate kodukülastused võivad suures osas toimuda üllatusena, on inimeste vastuvõtt ja reaktsioonid väga erinevad. Paljude kodude uksed jäävad selle tõttu ka suletuks. Päästjaid pole harjutud nägema ilma tulede ja viledeta tulemas ning joatoruta korterisse sisenemas. Kinnistunud kuvand päästja saabumisest tähendab, et midagi halba peab olema juhtunud. Kodusid külastav päästja on aga ilmekas näide sellest, et päästja tulek ei pea olema tingimata seotud õnnetusega, vaid vastupidi, selle ennetamisega ning kogukonnas turvatunde loomisega. Oma positiivse hoiaku, asjalikkuse ja kohalolekuga on päästjatel võimalik inimestes endi vastu usaldust tekitada ka kutsumata külalistena saabudes. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

11


12

Tuleohutus

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate tühistamise võimalus Eelmises Häire 112 numbris rääkisime automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäirete vähenemisest ja vähendamisest. Kui seni on valehäiretele reageerimised andnud päästjatele enim tööd, siis üha enam püüab Päästeamet ühiselt koostööpartneritega seda tendentsi kahandada. Kindlasti on siin oluline jätkuv tuleohutusnõuete täitmine, et ükski päästeauto ei peaks nõuete täitmatajätmise tõttu tühisõite tegema. Selles vallas tuleb meil teavitus ja -koostööd jätkata. Samal ajal on ära tehtud ka suur samm – automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadet (edaspidi ATeS), mis juhitakse Häirekeskusesse, on nüüd võimalik ka tühistada. Tamur Vaher, tuleohutusjärelevalve osakonna tuleohutuse talituse ekspert

Millised ehitised vajavad ATeSi?

Tulekahjuteade on ATeSile tulev teade, mis juhitakse Häirekeskusesse ning millele reageerib päästemeeskond. Enamjaolt kasutatakse seda ehitiste puhul, mis on suurte rahvahulkadega kogunemishooned, ravi- ja majutusasutused ning suuremad tööstus- ja laohooned, mis on ühendatud Häirekeskusesse. Kui Häirekeskus on võtnud vastu tulekahjuteate, on tal ka kohustus koheselt vastavalt väljasõidukorraldusele päästemeeskond välja saata. Selleks puhuks, kui hoone personal, kust ATeS süsteemilt on tulekahjuteade edastatud, tuvastab, et tegemist on siiski valehäirega, ning soovitakse, et päästemeeskond ei sõidaks kohale, on loodud võimalus vale tulekahjuteade teateedastussüsteemi kaudu tühistada. Tühistamine toetub 2013. aastal siseministeeriumis vastu võetud määrusele nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“. Seda saab teha vaid ATeSi omanik või tema poolt volitatud isik, kellel lasub vastutus teate edastamise õigsuse eest. Teate edastaja peab aga veenduma, et tegemist poleks siiski reaalse sündmusega. Tulekahjuteate tühistamise võimalus ei vähenda otseselt valehäireid, kuid annab Päästeametile võimaluse vältida päästemeeskonna reageerimist tühjadele väljakutsetele. Lisaks kohustab lahendus hoone valdajat suhtuma igasse valehäiresse ja selle tühistamisse suurima tõsidusega. Seadusandja ei ole määratlenud täpselt, kuidas peaks tehniliselt toimuma tulekahjuteate tühistamine. Häireedastusteenuse pakkujatega on kokku lepitud tehniline lahendus, mis võimaldab tuvastada tulekahjuteate tühistajat ning tühistamine käib läbi teateedastussüsteemi.

Kuidas tulekahjuteate tühistamise süsteem toimib?

Nagu öeldud, seadusandja pole ette määranud konkreetseid lahendusi tulekahjuteate tühistamiseks. See tähendab, et on antud Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

võimalus paigaldada koostöös häireedastusteenuse pakkujaga lahendus, mis on sobilik konkreetsele objektile ning arvestab selle eripärasid. Oluline on siinkohal, et tulekahjuteate tühistamine toimub läbi ATeS süsteemi keskseadme ja tühistajaks on objekti omanik või tema poolt volitatud isik. Sõltuvalt objekti iseärasustest ja sisseviidud töökorraldusest võib ja saab objektil olla ka mitu volitatud isikut. Tulekahjuteadete tühistamisest salvestuvad ka logifailid, mis sisaldavad tulekahjuteate tühistamise kuupäeva ja kellaaega ning tulekahjuteate tühistajat. Tulekahjuteate tühistamise võimaluse tehniline pool hõlmab kolme andmebaasi JÄIS, PÄVIS ja SOS2 ning häireedastusteenuse pakkujate süsteemide omavahelist suhtlust. Häirekeskusest edastatakse päästemeeskonnale informatsioon hoone tulekahjuteate tühistamisest (vt joonis). Kuna

on oluline, et tulekahjuteate tühistajast jääks maha ka logi ja et hiljem oleks võimalik teostada ka statistilisi päringuid, on andmebaasidesse viidud sisse rida muudatusi ning andmed salvestuvad nii SOS2s, JÄISis kui ka PÄVISes. Kui tulekahjuteade objektilt on tühistatud ja päästemeeskond objektile ei sõida, ei tähenda see veel, et järelevalveametnikud kaotaksid objekti vastu huvi. Kui logidest nähtub, et objektilt on sagedasti edastatud tulekahjuteadete tühistamisi, teostatakse objekti suhtes tavapärased tuleohutusjärelevalve toimingud. Tulekahjuteate tühistamise võimekus on tänaseks olemas kahel häireedastusteenuse pakkujal: Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ning AS G4S Eesti. Käesolevaks hetkeks on Antifire Tuleohutuslahendused OÜ paigaldanud esimese seadeldise objektile ning testimine on läinud edukalt. n

Tulekahjuteate tühistamine.

“device“ ARES

Tulekahjuteate tühistamine

“flow“

“flow“

Operaatori server

“flow“

“flow“ X-tee

SOS 2

“flow“

JÄIS

“flow“

Päästemeeskond ei sõida välja/ pöördub tagasi

“flow“

“flow“

PÄVIS


Tuleohutus

Tuleohutusettevõtete kaasamine järelevalvetoimingutesse

Päästeamet

Päästeamet on kümne aasta perspektiivis välja töötanud asutuse strateegia ning visiooni – aastaks 2025 on igaühe kaasabil vähenenud õnnetuste arv ja kahju Eestis Põhjamaade tasemele. Strateegia elluviimise toetamiseks on Päästeameti-üleselt paika pandud viis strateegilist tegevussuunda, millest üks on partnerluse suurendamine. Mida tähendab see tuleohutusjärelevalve seisukohast? Päästeameti tuleohutusjärelevalve teenus • Riskide hindamine • Menetluse alustamine • Isikute väljaselgitamine

• Ettekirjutus olukorra parandamiseks Tuleohutusülevaatus

Indrek Teras,

• Sunniraha rakendamine • Järelkontroll

Tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist Tuleohutusettevõtte teenus

Koostöövõrgustiku arendamisel on kaks peamist suunda

Üheltpoolt kuuluvad siia inimesed (tuleohutusettevõtted), kelle eriteadmisi Päästeamet vajab oma eesmärkide teostamiseks. Teisalt aga need, keda Päästeamet toetab tuleohutusalaste teadmistega (tuleohutuspetsialistid ja tuleohutuseksperdid), et nad saaksid nõuetekohaselt täita oma kohustusi tule-ohutuse tagamisel või arendada valdkonda ohutusnõudeid silmas pidades. Täna on kõige suurem ühisosa Päästeameti ja tuleohutusettevõtete tegevusel tuleohutusjärelevalve valdkonnas, täpsemalt tuleohutuse kontrolli teenusega. Objekti tuleohutusülevaatuseid viivad läbi nii riiklik tuleohutusjärelevalve kui ka tuleohutusettevõtted, lähtuvalt oma pakutavatest teenustest. Kuidas saavutada suurem sünergia ja olukord, kus tuleohutusettevõtted saaksid anda suurema panuse ettevõtete tuleohutuse parendamisel? Ühe lahendusena oleme välja pakkunud, et tuleohutusjärelevalve võiks arvestada eraettevõtete tehtavaid tuleohutusülevaatusi haldusmenetluse läbiviimisel. Tuleohutusülevaatus kui toiming on vaja standardiseerida ning kokku leppida ühtne raamistik. Oluline on ka see, et Päästeamet ja tuleohutusettevõte saaksid tuleohutusülevaatusest ühte moodi aru. Päästeameti strateegiliste eesmärkide saavutamisele aitab eeltoodu kaasa seeläbi, et Päästeametil õnnestub saada ülevaade rohkemate objektide tuleohutusalasest seisukorrast.

• Klientide otsimine • Müügitöö • Ettepanekud olukorra parandamiseks

• Ettekirjutus olukorra parandamiseks Tuleohutusülevaatus • Hinnapakkumised • Probleemide lahendamine • Kliendisuhte arendamine

Huvi Päästeameti ja tuleohutusettevõtete vahel koostööd teha on vastastikune. Päästeameti ja tuleohutusettevõtete kattuv tegevus

Erasektoris pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi tagamiseks on Päästeameti algatusel välja töötatud analoogselt inspektori kutsestandarditele tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseksperdi kutsed. Kutsed aitavad täna turul valitsevat olukord parandada ning tõsta teenuste kvaliteeti. Piltlikult öeldes „igaüks tänavalt“ võib teha tuleohutusettevõtte ning pakkuda tuleohutusteenuseid.

Päästeametil peab olema aga kindlus, et spetsialisti teostatud toiming on kvaliteetne. 2015. aasta seisuga on kutse andja Sisekaitseakadeemia väljastanud 28 tuleohutusspetsialisti kutset ja 6 tuleohutuseksperdi kutset. Tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseksperdi kutsed ei ole hetkel seaduse tasandil reguleeritud. Päästeamet on siseministeeriumile esitanud ettepaneku kutsete ja erasektori pakutavate tuleohutusteenuste reguleerimiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et huvi Päästeameti ja tuleohutusettevõtete vahel koostööd teha on vastastikune, mida kinnitas ka Päästeameti poolt 2015. aasta esimeses pooles tuleohutusettevõtetega läbiviidud uuring. Selleks aga, et Päästeamet saaks arvestada tuleohutusettevõtte teostatud toiminguga järelevalvemenetluses, tuleb veenduda, et kokkulepitud tingimused oleksid täidetud. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

13


Tuleohutus

Puithoone Käesoleva aasta 8. oktoobril andis president Toomas Hendrik Ilves üle Aasta Ettevõtte tiitli Kodumaja ASile. Kodumaja edulugu on andnud palju kõneainet puitehitiste teemal ka Eestis. Tuleohutuse valdkonnas on käesoleval aastal põhifookuseks Norras, Bergenis valminud 14-korruseline ja 51 meetri kõrgune puitkonstruktsiooniga korterelamu. Tegemist on hetkel maailma kõrgeima puithoonega, mille ehitajaks oli Kodumaja AS. Kokkuleppel Kodumaja ASiga avanes Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatel võimalus sel aastal tutvuda valmimisjärgus hoone ja selle tuleohutuslahendustega. Köögimööbel on juba korteri eelmooduli sees.

Rait Pukk, tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja

K

a Eestisse on soovitud ehitada märgilise tähendusega puitehitist. Reeglina annab märgilisuse hoone kõrgus, maht või kuju. Selline soov on iseenesest arusaadav, võttes arvesse, et Eesti on üks maailma suurimaid puidu eksportijaid rahvaarvu kohta. Samas, kui vaadata meil ehitatud hooneid, siis tegelikkuses kohtame puitu üsna vähe. Pea kõik kaubanduskeskused on peamiselt teraskonstruktsioonides, väga palju kohtab kandekonstruktsioonidena ka betoonist ja ehitusplokkidest elemente. Puitu kandeelemendina peaaegu ei leiagi. Märgilise hoone püstitamisel on Päästeameti sooviks, et sellele hoonele saaks lisaks panna külge märgi „ohutu“. Puithoone tähendab hoonet, mille kandekonstruktsioonid on valdavalt tehtud puidust, kusjuures puit ei pruugi üldse eksponeeritud olla.

Ülevaade maailma kõrgeima puithoone tuleohutusalasest lahendusest • Hoone betoonist vundamendi- ja keldrikonstruktsioonile ehitati viis korrust ruum-elementidest maja. Ruumelemente võib käsitleda kui tehases eelvalmisehitatud ja viimistletud tubasid. Näiteks köökides on isegi mööbel elemendi sees. Ruumelemendid on puitkonstruktsiooniga, seestpoolt viimistletud kipsplaadiga. • Kõik soojaisolatsioonimaterjalid on mittepõlevad. Elemendi lahendus on läbinud tulekatse ning selle tulepüsivuse saab tagada REI 60–90 vastavalt tellimusele. Antud hoone puhul on arvutuslikult nõutav kandekonstruktsioonide tulepüsivus R76 ja korterite tuletõke EI60. Tuleohutuse seisukohalt on kõige keerukamad alad korterites kahe mooduli ühenduskohad. Näiteks kui kaks kõrvutiolevat tuba on omavahel avaga ühendatud, siis ühendusava küljed tehakse tulekindlaks objektil, pärast moodulite ühendamist. • Kuna korterite piirded on tehtud tulekindlaks kipsplaadiga, siis omaette väljakutseks on kõikide juhtmete, torustike jms kipsplaadist läbiviikude tulekindlaks tegemine. Kõige keerukamaks on osutunud just pistikupesade ja harukarpide lahendamine. Selleks on ehitajal välja töötatud ja katsetatud erilahendus. • Kui tubade moodulid on viie korruse ulatuses monteeritud, ehitatakse valminud hooneosa ümber liimpuidust raamistik, kusjuures viiendal korrusel läbib raamistik ka ruumielemente. Järgnevalt on valatud

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

51 meetri kõrgune puitkonstruktsioonis korterelamu Norras, Bergenis. betoonist plaat. Seda korrust nimetatakse powerflooriks, mis peab andma hoonele jäikuse. Samamoodi on ehitatud ka järgmised viis korrust powerflooriga. • Hoone trepikoda, liftišaht ja trepid on valmistatud puidust. Eksponeeritud puit on kõikjal töödeldud süttivust vähendava ainega. • Hoonel on kaks trepikoda. Mõlemad on tavapärased tulekindlad trepikojad. Üks trepikoda moodustab koos liftišahtiga ühise tuletõkkesektsiooni. Pääs trepikotta on koridorist, kus asuvad ka kommunikatsioonide šahtid. Kõik korterist tulevad torud, juhtmed jms ühendatakse üldjuhul koridoris magistraaltorustikega. Kommunikatsioonišahtid on lisaks iga korruse vahelae tasapinnalt katkestatud tulekindla seguga ning torustikel paiknevad tuletõkestid (kui need on nõutud). • Üks olulisemaid tuleriske korteris on töötavale pliidile unustatud toit. Kõik pliidid on varustatud anduriga, mis lülitab pliidi välja, kui see on töötanud üle 0,5 tunni. • Tuleohutuspaigaldistest on hoones automaatne sprinklersüsteem kõikides ruumides, sh ka niisketes ruumides. Sprinklerpead on valitud „vahelaest väljahüppavad“, tänu millele nad ei ole ka siseruumides märgatavad. • Kõikides ruumides on automaatne tulekahjusignalisatsioon. Tubade andurid on varustatud helitekitajatega, mistõttu häirekellasid eraldi ei ole. Mõeldud on ka võimalusele, et korteriomanik võib olla vaegkuulja, selleks puhuks on anduritel küljes valguselemendid, mis hakkavad häire korral plinkima. • Hoone koridorid ja trepikojad on varustatud evakuatsioonivalgustusega, mis tagab valgustuse vähemalt 1 tunni jooksul pärast elektritoite kadumist. • Väljastpoolt kaetakse hoone klaasi ja terasplaatidest fassaadikattega. Välisseina tuulutuspilus kasutatakse spetsiaalseid tuletõkesteid temperatuuri mõjul paisuva elemendiga, mis tule levikul tuulutuspilusse sulgeb õhu liikumise. • Hoone on varustatud ka piksekaitsega.

Sellisel kujul valmistatud hoone ohutuse tagamise meetmeid hindasid piisavaks ka meie Päästeameti spetsialistid, vaatamata sellele, et tegemist on puitehitisega. n

Päästeamet

märgiga „tuleohutu“

Päästeamet

14


Demineerimine

Radioaktiivne suitsuandur.

Päästeamet

Kahtlase kirja sisust.

15

CBRN üksuse töö – keemia- ja kiirgusohu teenus

Varem erikeemia talituse nime kandnud CBRN üksus on loodud demineerijate ja kõigi teiste ametkondade toetuseks juhtudel, kui päästesündmuse lahendamiseks osutub vajalikuks lisateadmiste ja ohu identifitseerimise võimekuse kaasamine CBRN või keemiaohu valdkonnas. CBRN lühendi all mõistame: C – ründemürgid ja muud keemilised mürgid ning lõhkeainete lähteained, B – bioloogilised ründeained ja toksiinid, R – ioniseerivat kiirgust kiirgavad ained ja N – tuumaõnnetused ja -materjalid. Siinjuures ei tuleks CBRN mõiste definitsiooni takerduda, pigem lähtuda sellest kui suunavast seletusest meie võimekuse kaasamisel. Jan Raidloo, demineerimiskeskuse peaspetsialist

C

BRN üksuses töötab viis inimest, kellest kolm liiget on töötanud päästevaldkonnas Päästeameti loomise perioodist alates. Päevasel ajal reageerib CBRN sündmusele vähemalt kaks ja töövälisel ajal üks spetsialist. Väljasõiduvalmidus on tööajal 30 minutit ja töövälisel ajal 120 minutit. Kuigi üksusel on võimekus keemiasukeldumisel ja CBRN sukeldumisel osaleda, pole üksuse siht duplitseerida keemiasukeldumise võimekusega komandode tööd, vaid olla pigem toetavas rollis. Üksuse ülesandeks on aidata näiteks päästjaid ohu väljaselgitamisel, ohuala määramisel ning päästesündmuse lahendamise strateegia ja prognoosi koostamisel.

CBRN üksuse võimekus

CBRN üksusel on võimekus määrata kõigis neljas põhivaldkonnas peamised ohutegurid ja viia läbi saasteärastust: • Keemia valdkonnas omame võimekust määrata ligikaudu 300 000 erinevat kemikaali otsekontaktilt või proovi olemasolul. Vaatlusmeetodite abil saame määrata kuni 5 km kauguselt õhust ja maapinnalt kõiki peamisi ründemürke ja enamlevinud toksilisi tööstuskemikaale. • Bioloogiliste ründeainete osas on võimalik kasutada kiirteste, millega saab operatiivselt määrata prioriteetsemad ohuallikad, näiteks antraks, ritsiin või botulismi-toksiin.

• Kiirgusohuga sündmuste lahendamiseks oleme varustatud kõigi ioniseeriva toimega kiirgusliikide mõõtmis- ja avastamisseadmetega ning väiksemamõõduliste kiirgusallikate kogumise konteineritega. Lisaks oleme võimelised gamma-spektromeetria abil määrama radioaktiivse allika isotoobi. • Saasteärastuses on meie erivõimekus viia läbi CBRN ainete tarvis väljatöötatud vahenditega dekontaminatsiooni ja kontrollida saasteärastuse tulemusi. Vajadusel saame püstitada ka lisapesukoha sündmuse lahendamise toetuseks. Omame võimekust koos demineerimiskeskuse kolleegidega räpase pommi ehk siis CBRN intsidendi lahendamiseks, kus pommiohule on lisatud näiteks kiirgussaaste (teoreetiliselt võib olla lisatud ka bio- või keemiaründeainet) levikust tingitud oht.

eelkõige oma oskuste ja teadmiste edendamiseks. CBRN üksuse kaasamine päästesündmuse lahendamisel on alati põhjendatud juhul: • kui ei ole võimalik määrata ohu olemust, näiteks mahuti tundmatu kemikaaliga; • kui vajatakse abi ohuala jälgimisel, näiteks Sillamäel Molycorpi tootmishoones toimunud tulekahjus monitoorisime kaugvaatlussüsteemiga RAPID mürgiste põlemisgaaside levikut; • kui avastatakse CBRN ohuga objekt või on selleks põhjendatud kahtlus, näiteks kahtlane kiri või pakk. Sillamäel Molycorpi tootmishoone tulekahju oli omamoodi huvitav koostöösündmus, kus algselt abistasime päästjaid mürgiste gaaside leviku jälgimisel. Järgmisel päeval lisandus ka kiirgusohu kahtlus, mille mõõdistamise töid CBRN üksus teostas nii objektil kui ka ümbruskonnas.

Koostöö CBRN üksusega

Mittevajalikud kemikaalid vii aegsasti ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse!

Seoses viimase aja trendiga kodus valmistatud lõhkeainete ja narkootikumide tootmises on sagenenud demineerimiskeskuse, politsei ja CBRN üksuse koostöö ohu väljaselgitamisel, maandamisel ja süüdlaste tabamisel. Parema teadmistejagamise ja koostöö vajadust selles valdkonnas kirjeldab juhtum, kus politsei asitõendite sekka oli menetluse käigus sattunud ülitundlikku lõhkeainet TATP (triatsetoontriperoksiidi). Õnneks oli lõhkeaine kogus väike ja plahvatust ei toimunud ning keegi viga ei saanud. Koostöö erinevate ametkondadega on sündmuskohal meie jaoks väga oluline, seda

Meie töös tuleb palju ette ka juhtumeid, kus on tegemist ohtlike ainete ärakorjamisega inimestelt või väiksemate koduste õnnetustega, kus soovitakse nõuandeid, näiteks elavhõbeda koristamisel. Enamikel sellistel juhtudel on väljakutse põhjustajad kokku kogunud ebamõistlikus koguses kodumajapidamises mittevajalikke kemikaale, aineid või seadmeid. Soovitan mittevajalikud kemikaalid ja muud ohtlikud ained viia aegsasti ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse ja mitte tekitada keemialadu, millega ei osata hiljem midagi peale hakata. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


Demineerimine Päästeamet

16

Päästeameti demineerimiskeskuse pommikoerajuhid oma kasvandikega.

Miks on koer

ideaalne lõhkeainete avastaja? Kogu maailmas kasutavad korrakaitseorganid kuritegevuse kontrollimisel ja ennetamisel spetsiaalselt treenitud koeri. 2016. aasta aprillis täitub 20 aastat pommikoerte kasutamise algusest Päästeameti demineerimiskeskuses. Eelmises Häire 112 (2015, nr 2) ajakirjas alguse saanud juttude sari annab sel korral ülevaate, milline koer sobib lõhkeaine leidmiseks, kuidas pommikoer lõhkeaine leidmisest koerajuhile teada annab ja kuidas toimub pommikoerte koolitamine ning atesteerimine. Urve Lageda, demineerimiskeskuse planeerimise- ja valmisoleku talituse ekspert

Hea haistmismeel ja lõhnade eristamise võime

Võimaluse kasutada koeri lõhkeainete avastamisel annab koera suurepärane haistmismeel ja lõhnade eristamise võime. Seda toetab ja kinnitab lõhnataju uuriv teadusharu odoroloogia. Haistmismeel on koerale tema viiest meelest kõige tähtsam, kuna tervelt 80% talle vajalikku infot kogub koer haistmise abil. Koera haistmine on mõistagi oluliselt parem kui inimesel, koera ninas on tervelt kakskümmend kuni nelikümmend korda enam lõhnaretseptoreid ja tema haistmisepiteeli pindala on samavõrra suurem. Lisaks on koera nina pikem ja ruumikam, mis tähendab, et ühe nuusutamisega seotud õhu kogus on märkimisväärselt suurem. Kolmandaks on koera nina tundlikum, mis tähendab, et ta tunneb lõhna ka olukorras, kui õhus ringlevad vaid üksikud lõhnamolekulid. Näiteks haistab koer nelgipuu eeterlikku õli ehk eugenooli juba siis, kui seda on sissehingatavas õhus vaid üks miljondik kogusest. Koerte lõhnataju uurinud professor Horowitz on toonud järgmise näite. Inimene Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

hakkab tundma magusat aroomi kui tassitäie kuuma joogi sees on lahustatud umbes lusikatäis suhkrut. Koer haistab seda lõhna juba siis, kui sama kogus suhkrut on lahustatud umbes 4 miljonis liitris vees. Mida tugevama füüsisega on koer, seda parem on reeglina ta haistmisvõime. Pideval kasutamisel haistmisvõime nõrgeneb, „väsib“, kuid puhkus taastab selle kiiresti. Nälja korral võimendub koera haistmisvõime mitu korda. Et koera lõhnaeristusvõimet inimesele arusaadavalt kirjeldada, võiks tuua võrdluse, et koerad eristavad lõhnu üksteisest umbes samamoodi nagu meie erinevaid värve. Lisaks erilistele haistmisomadustele lubab koera kehaehitus nuusutada lõhna ka väga madalalt, lausa maapinnalt. Pealegi, kes veel peale koera oleks nõus pistma oma õrna nina nii lähedale sellisele ohtlikule asjale nagu pomm...

Lõhkeaine leidmisest märku andmine

Pommikoer peab olema suuteline lõhkeainet avastama sõltumata kogusest ja keskkonnast, milles see asub. Ta ei tohi lasta ennast häirida otsimisalal olevatest teistest koertest või inimestest. Koera märguannet lõhkeaine leidmisest nimetatakse erialaterminiga markeerimiseks. Ühe olulisema osa pommikoera väljaõppest moodustabki see, et koera tuleb õpetada avastatud lõhkeainet õigesti markeerima. See tähendab, et kui teenistuskoer avastab lõhkeaine, siis ei tohi ta seda mingil tingimusel

puudutada, hammustada või kraapida, vaid markeerimine peab olema passiivne. Passiivse markeerimise võtteid on mitu ja koerajuht peab teadma, millist märguannet konkreetne koer on treenitud kasutama. Paljud pommikoerad markeerivad lõhkeaine leidmist istumise või lamamisega. Kaasaegsemate koolitusmeetoditega on võimalik koera õpetada markeerima tardumisega. Tardumine tähendab, et koer säilitab kehaasendi, mis tal oli lõhna tundmise hetkel ja jääb sellesse poosi. Pommikoerajuht peab oma koera hästi tundma ja „lugema“. Koerad on indiviidid ja nende käitumisnüansid on erinevad: osa koeri näitavad hästi vaid suurimat lõhnamolekulide kogumit, teised markeerivad juba esimest lõhnamolekuli, mida nad haistavad, kolmandad aga tahavad otsida ja näidata lõhnaallikat.

Oluline on tugev motivatsioon

Kuigi räägitakse pommikoera töötamisest, siis tegelikult annab koerale maksimaalse motivatsiooni paradoksaalselt hoopis see, et tema jaoks on lõhkeaine otsimine suurepärane mäng, mida ta teeb innu ja pühendumisega, nautides nii protsessi ennast kui selle lõpptulemust ehk premeerimist lõhna leidmisest teatamisel. Preemiaks on enamasti pall või muu lemmikmänguasi, millest on koerale kujundatud sedavõrd suur väärtus, et see tekitab temas tahte tegevuses osaleda,


Demineerimine Päästeamet

Päästeamet

Pommikoerad väljaõppel.

palli saamise nimel pingutada ja ülesannet õigesti sooritada. Mida tugevam on motivatsioon, seda pikemat aega järjest suudab koer töötada ning seda raskemaid harjutusi ta sooritab.

80% infost hangib koer haistmise abil.

Lõhkeaine otsimiseks sobiva kutsika valimine

Reeglina ostab Päästeamet kahekuuse kutsika, kuid aeg-ajalt, kui meil on olnud võimalus osta head vanemat isendit, oleme ostnud ka mõne vanema koera. Tema eelis on selles, et saab kohe testida, kas ja kuidas ta otsimistööks sobib. Pommikoer ei pea olema kindlat tõugu, kuid kutsika võtmisel on määrav, millist tõugu koerajuht eelistab, kuna tema peab selle koeraga pikalt koostööd tegema. Päästeameti esimese pommikoera tiitel kuulub labradori retriiver Sammile. Kõige enam võib pommikoerte ridadest leida saksa lambakoeri. Samuti töötavad meil belgia lambakoer malinois ja inglise springerspanjel. Koerad on hangitud Soomest, Saksamaalt ja Eestist. Koeratõu valikut mõjutab seegi, kus koerajuht elab ja millistes tingimustes ta töökoera pidada saab. Mõned koerad ja koeratõud on sobivamad välistingimustes, teised siseruumides kasutamiseks. Mõnikord, kui lõhkeainet tuleb otsida keskkonnas, kus inimesed kardavad ja võõristavad koeri, on neile psühholoogiliselt kergem, kui otsimist teostatakse väiksema ja sõbralikuma moega koeraga (beagle, spanjel jne). Üldiselt tuleb püüda asjad korraldada nii, et läbiotsitaval alal ei oleks väikelapsi või inimesi, kes kardavad koera. Kui tõug on välja valitud, algavad läbirääkimised koerakasvatajatega, et leida kutsikas sobivaimast aretusliinist. Kõige olulisem ongi kutsika geneetiline pagas, tema päritolu. Koera suguvõsas peaksid olema heade otsimiseeldustega ja osavalt nina kasutavad koerad, kelle tervis on kontrollitud ja kes on füüsiliselt võimekad. Kutsika vanemad peavad olema läbinud terviseuuringu. Samuti peavad kutsika vanemate haistmine ja

17

instinktid olema töökoerale sobivad. Kutsika enda puhul jälgitakse, et ta oleks mänguhimuline, julge, terve, sotsiaalne ja hea söögiisuga. Koerajuht viib endaga koju kahekuuse kutsika ja kasvatab ta ise üles. Päästeamet hakkab koerajuhile kohe maksma koera söögiraha. Samuti rahastab Päästeamet kutsika ravikulud, vaktsineerimise ja parasiiditõrje ning ostab koera jaoks puuri, aediku, mänguasjad, aseme jm koerahooldusvahendid. Kui kellelgi on erisoove (nt vajab lühikarvaline koer talveks sooja vesti), siis arvestatakse loomulikult ka nendega.

Koolitamine algkoolitusest kuni atesteerimiseni

Kutsika koolitamist alustatakse kohe pärast kojutoomist. Eestis ei korraldata spetsiaalseid kursusi nagu suurtes riikides. Kuna harva juhtub, et üheaegselt on vaja koolitada kaht või enamat kutsikat, saab iga koerajuht individuaalse koolituse. Algkoolitus sõltub sellest, kas see on koerajuhi esimene koer või on tal varasemaid kogemusi kutsika koolitamisel. Tavaliselt käib koerajuht kuni koera 7-kuuseks saamiseni üks kord kuus koera näitamas ja nõuandeid saamas, ülejäänud töö aga toimub iseseisvalt kodus. Seejärel hakkavad kutsikas ja koerajuht üks kord kuus osalema koolitustsüklitel, mis kestavad korraga terve nädala. Keskmiselt kulub ühe pommikoera koolitamisele viis või kuus ühenädalast koolitustsüklit, nii et koer saab atesteerimisküpseks umbes aastaselt. Samas on koerad väga erineva arenguga, nii võib juhtuda, et mõned koerad alustavad töötamist juba 11-kuuselt, teistel venib koolitus pikemaks kui aasta.

Koerajuhi vajalikud isikuomadused ja oskused

Koerajuhilt eeldatakse suurepärast suhtlemisoskust ning märkimisväärset pingetaluvust. Koerajuhi ametijuhend toob vajalikest isikuomadustest esile usaldusväärsuse ja kohusetundlikkuse. Koerajuht peab olema valmis

kiiresti otsuseid vastu võtma ja oma otsuste tagajärgede eest vastutama. Selleks vajab ta head reaktsiooni ja algatusvõimet ning erinevate olukordade analüüsimisoskust. Koerajuhid peavad olema valmis väljakutsele reageerima 24/7. Lisaks koeraga töötamise oskustele saavad koerajuhid ka demineerijaoskused ning alarmsõidukijuhi koolituse. Koerajuhiks ei saa enne, kui demineerijakoolitus on läbitud. Juba töötavad koerajuhid peavad läbima regulaarseid demineerimisalaseid täiendkoolitusi, kuna ilma korrektsete demineerimisalaste teadmisteta koerajuhina töötada ei saa.

Kohad pommikoerte treenimiseks

Päästeametil puudub oma koerte treeningväljak, selle tõttu koolitame koeri erinevate teenistuskoerte klubide õppeväljakutel. Mõnes mõttes on see isegi hea, sest otsimistreeninguid tuleb teha võimalikult reaalsetes treeningkohtades. Tihti on meile siin abiks erinevad päästekeskused, kokkuleppeid on tehtud ladude, parklate, autolammutustöökodade omanikega. Väga hea kontakt on sõjaväeosadega. Harjutamine „päriselus“ tuleb kasuks, sest reaalsele treeningualale ei ole jäänud „vanu“ lõhnu, koerad harjuvad varakult erinevate taustalõhnadega ja reaalsete olukordadega ning erinevas miljöös töötamisega. Hea koostöö on meil koeratoiduladudega, mis on vajalik ka seetõttu, et koer harjuks otsima pommi hoolimata ahvatlevatest toidulõhnadest. Samuti teeme koostööd erinevate talumajapidamiste omanikega, et harjutada läbiotsimist. Kuna taludes on palju koeri ja koeralõhnu, on see koerale vaimselt raske, kuid siit saab koer oskuse keskenduda lõhkeaine lõhna otsimisele ka teise koera territooriumil. Koera närvisüsteem peab olema tugev, ta peab suutma ignoreerida liigikaaslast, kes teisel pool aeda tema peale närviliselt haugub, samal ajal kui pommikoer teeb oma tõsist ja rasket tööd! Treenime ka laevadel ja lennukitel, oleme kasutanud näiteks Ämari lennubaasi ja Tallinna sadamat. n Järgneb

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


Vabatahtlikud Kutselised ja vabatahtlikud päästjad 2014. aastal Kuusalu pastoraadi põlengut kustutamas.

Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks

Vabatahtlikuks päästjaks olemise tagamaid avab Vabatahtliku Reservpäästerühma liige Mariann Mäeots, kes käib ühisvalve raames Nõmme komandos valves. Mariann oli 2014. aastal tundide arvu poolest vabatahtlikest päästjatest Nõmme päästekomandos kõige rohkem ühisvalves. Marianni küsitles Indrek Hirs, Põhja päästekeskuse pressiesindaja.

Priitahtlikest ning kutselistest päästjatest koosnev ühisvalveteenistus (edaspidi ÜVT) lükati Tallinnas, Nõmme komandos käima 5. detsembril 2013, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval. Kahe aasta jooksul on ÜVT vabatahtliku päästetegevusena hakanud tasahilju levima üle Eesti. Kui 2013.–2014. aastal said vabatahtlikud päästjad osaleda ÜVTs vaid Nõmmel, siis hetkel on see võimalus loodud juba neljateistkümnes komandos: Alatskivi, Annelinna, Elva, Iisaku, Jõhvi, Keila, Kopli, Kuressaare, Lasnamäe, Nõmme, Põlva, Rakvere, Tapa ja Tartu päästekomandos. Eesmärk on, et igas päästepiirkonnas/maakonnas oleks vabatahtlikel soovi korral võimalik ÜVTs osaleda. Rivo Salong, peaspetsialist

Ülevaade ÜVT levikust Eestis:

(vabatahtlikud)

• ÜVTs on võimalik osaleda 14 komandos, neist 12 on seda võimalust kasutatud.

V

iimase aastaga toimunud arenguid hinnates saame järeldada, et esmased prognoosid osutusid õigeks – ÜVT kui vabatahtlike kaasamise viis sobib oma olemuselt paremini suurematesse linnadesse. Just Tartu ja Tallinna komandodes on ÜVT, võrreldes väiksemate Eesti linnadega, rakendatud suuremas mahus. Seetõttu on ÜVT võimalusi enim kasutanud vabatahtlikud päästjad pigem linnades tegutsevatest reservpäästerühmadest (RPR), kel puudub igapäevaselt võimalus päästealases operatiivtöös osaleda läbi vabatahtliku päästekomando (VPK). Tulemuseks on suurem ÜVTs osalemise stabiilsus just neis linnades. Nõmme komandos on pea igal kolmandal-neljandal päeval ÜVTs üks vabatahtlik päästja, vahel harva ka kaks. Kindlasti on siin oma osa ka n-ö ajaloolistel põhjustel ning Reservpäästerühma ja Nõmme komando pikaajalisel lõimumisel.

ÜVT – kahepoolne suhe kutseliste ja vabatahtlike vahel

ÜVT-d ei aita paremini edasi arendada miski muu kui maailmaga võrreldes veel kuhjaga. Näiteks USAs on kutselisi päästekomandosid, kus päästemeeskonna valmisolekusse on sageli kaasatud 2–4 vabatahtlikku päästjat. Seega on ÜVT puhul väga oluline roll komandopealikul ja meeskonnavanemal, et komandos ja meeskonnas oleks õhkkond, milles vabatahtlik tunneb end meeskonna liikmena, isegi, kui ta saab osaleda ÜVTs vaid korra kuus. Teisalt on tegemist kahepoolse suhtega, milles kut-

Mida annab sulle vabatahtlikuks päästjaks olemine? Mul on lapsepõlvest alates soov olla kogukonnale kasulik ja teha midagi ära päris oma kätega. Praegusel hetkel omandan kõrgharidust Sisekaitseakadeemias päästeteenistuse erialal, valdkonna tundmine tuleb aga ainult kasuks.

• ÜVTs on osalenud 59 vabatahtlikku päästjat, neist enam kui pooled Nõmmel. • Peaaegu 60 vabatahtlikku on osalenud ÜVTs pea 400 korda, enam kui 8500 tundi, millest u 6500 tundi on tehtud Nõmme komandos1.

seline päästemeeskond peab tajuma vabatahtliku vajalikkust ning olulist panust nii päästesündmuse ajakriitilistel hetkedel kui ka ennetustöö läbiviimisel.

Eesmärgid turvalisuse loomisel on ühised

Seega ei aita ÜVTd paremini edasi arendada miski muu kui päästjate omavaheline aktiivne suhtlus ning teineteise motiivide parem mõistmine. Seda nii komandopealike kui ka päästjate tasemel. Eesmärgid turvalisuse loomisel on mõlemal osapooled ühised. Vabatahtlik vaatab seda vaid rohkem kogukondlikust aspektist ning kutseline päästja professionaalsest ja üleriiklikust vaatest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühisvalveteenistus on võimalus esmajärjekorras just linnades osaleda vabatahtlikuna päästetöös. Maapiirkonnas on ühisvalveteenistuse kasutegur sageli ühekordne, kuid samas väga vajalik kogemus, lihtsustamaks kutseliste ja vabatahtlike päästjate teineteisemõistmist ja koostegutsemist sündmuskohal.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 2 | 2015

Millised on olnud Nõmmel valves olles kõige huvitavamad sündmused? Meenub üks umbes kuu aja tagune korteripõleng, mis sai alguse suitsetamisest. Korteris elasid vanaema ja tema täiskasvanud lapselaps. Vaatamata korduvatele meeldetuletustelew tegi liikumisraskustega vanaema jätkuvalt voodis suitsu ning lõpuks madrats süttiski. Õnneks keegi viga ei saanud. Nimetatud sündmus näitab aga, kui raske on muuta käitumisharjumusi, eriti eakatel inimestel. Lisaks konidele oli korteris ilma ümbriseta teeküünlaid, ka pärast põlema süttinud madratsi kustutamist ei olnud memm nõus voodis suitsetamist lõpetama, öeldes, et ta natuke ikka suitsetab ning kodukülastust ka väga ei taha. Hea, et inimesel vähemalt nõuetele vastav suitsuandur oli, mis märgusignaali abil naabrite huvi äratas ning kõige hullema ära hoidis. Kuidas on läbisaamine Nõmme kutseliste päästjatega? Kutselised päästjad on toredad, nad ei tee üldse vahet, kas valves on mees- või naisvabatahtlik. Peaasi, et inimene oma tööga hakkama saab. Mul on väga tore vahtkond, olen juba kaks aastat valves käinud ja saan kõigi meestega hästi läbi. Eelmisel aastal olin lausa 1500 tundi valves. Kuidas sa kooli kõrvalt kõige selle jaoks üldse aega leiad? Koolist ma eriti valvesoleku pärast ei puudu. Käesoleval aastal olin pool aastat Väike-Maarjas, valvetundide arv järelikult sellel aastal nii suur ei tule. Prioriteedid peavad olema paigas, aega tuleb leida lihtsalt teiste tegevuste arvelt. Tihti on päris kiire. Valvesse tulen ma samas alati hea tujuga, sest minu vahtkond on maailma parim. Tervitan neid kõiki! n

1 15. oktoober 2015

Päästeamet

18


Vabatahtlikud

Vabatahtlike koordinaatorid õppisid Taani ja Soome kogemusest

küsimusi. Ühtlasi jagati kogemusi vabatahtlike kaasamisest ennetustöösse. Päästeameti spetsialistid külastasid Leppävaara vabatahtlikku päästekomandot, kus härra Heikki Paajanen tutvustas kohalikke võimalusi osaleda pääste- ja ennetustöös. Siseministeeriumi esindaja andis ülevaate ka vabatahtliku päästet puudutavast õiguskeskkonnast ning regulatsioonidest, finantseerimisest ja koordineerimisest.

Päästeamet

Tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile sai projekti „Vabatahtlike päästjate kaasamine pääste- ja ennetustegevustesse” raames sellel aastal teoks kaks vabatahtlike koordinaatorite õppereisi Taani ja Soome. Mida nad nägid ja teada said, saate lugeda allpool.

Põhjamaade koolitused on mahukamad

Vabatahtlike koordinaatorid koos oma võõrustajatega õppereisil Soomes. Päästeamet

Liina Kokk, peaspetsialist (vabatahtlikud)

9.-11. septembril külastasid vabatahtlike koordinaatorid Lääne päästekeskusest Tarmo Voltein ja Lauri Lindoja, Põhja päästekeskusest Krista Jaamul ning Päästeametist Rivo Salong Taani Kuningriiki. 14.-16. oktoobril toimus teine õppevisiit Soome, kus osalesid vabatahtlike koordinaatorid Ida päästekeskusest Vilve Kirs, Lõuna päästekeskusest Koit Kärssin ning Päästeametist Kristi Hunt ja Liina Kokk. Projekti eesmärk oli vabatahtlike päästjate pääste- ja ennetustöö arengu soodustamine. Kahe õppereisi käigus saadi ülevaade vabatahtlike värbamisest, koolitustest, kaasamise viisidest, motiveerimisest, rakendamise sotsiaalsetest tagatistest, õiguskeskkonnast, finantseerimisest ja planeerimisest ning võrgustiku koordineerimisest.

Lähemalt õppereisist Taani

Eesti spetsialistide vastuvõtjaks Taanis oli Frederikssund-Halsnaes Tuletõrje ja päästeteenistus. Külaskäigul tutvustati Taani päästeteenistuse ülesehitust, struktuuri, töökorraldust. Teise tähtsa teemana käsitleti kohaliku omavalitsuse ja regiooni vabatahtlike päästekomandode moodustamise aluseid ja tööpõhimõtteid, tehnika ja varustuse küsimusi ning uute liikmete värbamist. Samuti arutati vabatahtlike ja kutseliste (ning pool-kutseliste) päästjate koolitust ja väljaõpet. Osaleti vaatlejatena ka ühel koolitusel/ õppusel. Visiidil külastati Tuletõrje- ja Päästeteenistuse peakontorit, poolkutseliste ja vabatahtlike päästjate komandosid ning piirkonna päästeteenistuse juhtimiskeskust. Ühtlasi tutvustati DEMA Taani Elanikkonnakaitse

Vabatahtlike koordinaatorid õppereisil Taanis.

ametkonda (Danish Emergency Management Agency), kelle ülesandeks on abistada piirkonna tuletõrje- ja päästeasutusi suuremate õnnetuste ja katastroofide likvideerimisel. Visiidi käigus toimus kohtumine ka piikonna veepääste ja tuukriüksusega ning piirkonna „elanikkonnakaitse ühenduse“ (Danish Civil Protection League) tegevjuhiga. Viimasel visiidi päeval külastati Taani parlamenti ja kohtuti parlamendi liikme Bjarne Laustseniga, kes tutvustas Taani Päästeliidu (Danish Civil Protection League) presidendina sealseid poliitilisi hoiakuid ja suundumusi vabatahtlike valdkonnas.

Õppereisist Soome

Soomes võttis spetsialiste vastu Soome siseministeerium ja SPEK (Suomen Pelastusalan Keskusjärjestö). Õppevisiit andis ülevaate vabatahtlike päästjate olukorrast Soomes. Eraldi teemana käsitleti naiste osakaalu vabatahtlikus päästes. Samuti arutleti vabatahtlike värbamist, käsitledes nii motivatsiooni kui ka hüvitistega seotud

Võrreldes Eesti vabatahtliku pääste väljaõppega (I aste – 16 tundi, II aste – 36 tundi) on Põhjamaades koolitused tunduvalt mahukamad. Näiteks Taanis kestab kohalikus komandos läbiviidav koolitus 74 tundi ning edasijõudnute koolitus 148 tundi. Soomes kestab esimese astme kursus 60 tundi. Nii vabatahtlike kui kutseliste päästjate koolitus on põhimõtteliselt sama. Käesoleval aastal on sarnaselt Eestiga Soomes arendamisel vabatahtlikele e-õppe keskkond. Täpsemalt saab tutvuda mõningate e-õppematerjalidega veebilehel: https://spek.onedu.fi/koulutus/zine/80/toc. Soomes on võimalik noorteringidesse astuda 6–7 aastaselt ning 18-aastaseks saamisel saab jätkata tegevust mõnes vabatahtlikus päästekomandos. Eraldi ühingud on vabatahtlike naispäästjate jaoks, kelle peamised tegevusvaldkonnad on logistilise toe pakkumine suursündmuste ajal, toitlustamine, esmaabi, turvalisuse teemaliste koolituste läbiviimine ja kommunikatsiooni korraldamine. Naiste kaasamine päästevaldkonda ulatub juba 18. sajandisse ning tänu pikale ajaloole on säilinud traditsioon tänase päevani.

Õppuste ja koolituste järjepidevus on oluline

Õppuseid ja koolitusi viiakse Taanis ning Soomes läbi iganädalaselt. Soomes toimuvad õppuste raames regulaarsed kohtumised, et tagada huvi vabatahtlike seas. Kindlasti on ka Eestis võimalik võtta Põhjamaadest eeskuju. See on eriti oluline hajaasustusega piirkondades, kus sündmustele reageerimiste arv on väiksem – niimoodi päästjate motivatsioon ei lange. Lisaks aitavad sagedased kohtumised kaasa meeskonnatunde loomisele.

Vabatahtlus kui meeldiv hobi

Soome õppereisi käigus selgus, et uute liikmete liitumist soodustab eelkõige see, kui mõni pereliikmetest või tuttavatest juba kuulub mõnda vabatahtlikku päästekomandosse. 53% uuringule vastajatest peab vabatahtlikus päästes osalemist meeldiva hobiga tegelemiseks. Majandusliku hüvitise osakaalu tähtsus oli suhteliselt väike ja ei olnud määrav. Koostöö Taani ja Soome päästeteenistustega jätkub ka edaspidi. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

19


20

Personalistrateegia

Päästeameti personalistrateegia ja sellega seotud arendustegevused järgmiseks viieks aastaks

Päästeameti personalistrateegia on valminud ning seatud on eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks. Strateegia koostamisse andis oma panuse ühtekokku ligi kuuskümmend teenistujat kõikidest valdkondadest ja ametigruppidest, panustades sellesse aega töögrupi või juhtrühma liikmena või andes hoopis nõu dokumendi viimistlemiseks.

Marit Tisler, personaliarenduse ja töökeskkonnatalituse ekspert

P

ersonalistrateegia koostamisel lähtusime Päästeameti strateegiast, siseministeeriumi valitsemisala personalistrateegiast ja riigi kui tööandja personalipoliitika valgest raamatust. Nimetatud dokumendid on allikad, mis seavad eesmärgid Päästeameti personalivaldkonnale. Päästeameti strateegia aastateks 2015– 2025 püstitab ühe eesmärgina organisatsioonilise võimekuse suurendamise. Sellest eesmärgist lähtuvalt toob personalistrateegia fookusesse kaks suurt teemat: personali arendamise ja hoidmise ning juhtimise ja selle kvaliteedi. Need on ka teemad, mis kaardistati personalistrateegia väljatöötamise etapis Päästeameti personalivaldkonna tugevuste ja nõrkustena.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Päästeameti tugevuseks on kompetentsed ja pädevad inimesed

teenistujate esindajatega ning osa personalialaseid tegevusi taandub igapäevaseks arvestustööks, mis võimaldab teenistujatel õigeaegselt ja korrektselt kätte saada ettenähtud väljamaksed, kuid teisalt tagab juhtimisotsusteks ja teenistuse korraldamiseks vajaliku sisendi (teenistussuhted). Teenistujate tervis ja ohutus on töö spetsiifikast tulenevalt erilise tähelepanu all (töökeskkond) ning tööle valitakse ja teenistusse motiveeritakse jääma inimesi, kelle väärtushoiakud vastavad Päästeameti põhiväärtustele ja eetikakoodeksile (väärtushoiakud). Eraldi käsitletakse juhtimisvaldkonda, kuna organisatsiooni tulemused ja teenistujate heaolu sõltub eelkõige erineva taseme juhtidest ning nende tehtud otsustest.

Päästeameti personalivaldkonna arengut planeerides võtsime aluseks riigi personalipoliitika valdkonnad järgmiselt: Päästeameti juhtkond koostöös juhtide ning personali ja asjaajamise osakonnaga planeerib lähtuvalt püstitatud eesmärkidest vajalikku inimressursi hulka (personaliplaneerimine), hindab, kuivõrd on võimalik inimressursi vajadust katta olemasoleva personaliga (karjäärijuhtimine) ning mil määral on vajalik leida uusi teenistujaid väljastpoolt organisatsiooni (värbamine ja valik). Nii uute kui ka olemasolevate teenistujate saavutusi ja kompetentsi hinnatakse ning koostatakse arenguplaan organisatsiooni võimekuse tõstmiseks (arendamine ja hindamine). Teenistujate tunnustamiseks ning hoidmiseks kujundatakse tasupakett, vajadusel räägitakse töötingimused läbi

Juhid peavad olema mitte ainult peastrateegid, vaid ka „peamotivaatorid“

Personalistrateegia väljatöötamise protsessis osalenud töögruppide ja juhtrühmade töö tulemusel selgus, et meie tugevuseks on Päästeametis töötavad kompetentsed ja pädevad inimesed. Meie töötajad on pädevad ja motiveeritud nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil. Suurimaks nõrkuseks peeti aga karjääri- ja talendijuhtimise süsteemi ning organisatsioonisisestest liikumis- ja arenguvõimalustes ülevaate puudumist. Sellest tulenevalt ei suuda organisatsioon tuvastada oma süsteemis võimekaid inimesi ning nendega koostöös planeerida karjääri Päästeameti sees ning pakkuda õigetele inimestele õigeid väljakutseid.

Personalivaldkonna suundade seadmiseks kasutasime eelnevas lõigus kirjeldatud loogikat ja koostasime igale personalivaldkonnale eesmärgid. Siinkohal keskendun arendamisega seotud eemärkide ja tegevuste tutvustamisele, kuna need on järgmise viie aasta personalistrateegia tegevuskava fookuses ning on otseselt seotud Päästeameti organisatsioonilise võimekuse suurendamisega. Juhid üldiselt peavad tänasel tööjõuturul pingutama rohkem kui kunagi varem, et meelitada töötajaid enda juurde jääma. Tõhusad juhid peavad olema „jutuvestjad“, inimesi oma lugudega innustama ja oma nägemusega kaasa haarama. Briti ärimees


PERSONALISTRATEEGIA guseminaride kontseptsiooni, milles saame arutleda hetkel aktuaalsetel teemadel (nt töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt) ja vahetada kogemusi. Juhtide arendamise tulemusena näeme, et juhid on huvitatud oma oskuste ja kompetentside järjepidevast arendamisest ning vastutavad õhkkonna loomise eest töökeskkonnas, milles nende töötajad töötavad. Samuti näitavad nad üles oskust ja tahet õpetada ning koolitada oma alluvaid.

Loome tingimused teenistujate arenguks ja karjääriks

__________________________________________________ PÄÄSTEAMETI PERSONALISTRATEEGIA 2015 – 2025 __________________________________________________

__________________________________________________ Tallinn 2015

Richard Brandson on öelnud: „Iga äri on meelelahutusäri“. Ja juht mängib selles „peaosa“, olles teistele eeskujuks (igapäevatöös ja osaliselt sümboolsete tegudega), rõhutades neid teemasid, mida ta organisatsiooni tuleviku jaoks oluliseks peab. Juhid peavad olema mitte ainult peastrateegid, vaid ka peamotivaatorid.

Oluline on juhtide oskuste ja kompetentside järjepidev arendamine

Selleks, et Päästeametis oma juhte innustada ja motiveerida, seadsime personalistrateegias üheks eesmärgiks juhtide arendamise, mille tulemusena meie juhid on kompetentsed ja motiveeritud ennast arendama. Seeläbi toetab ka Päästeameti juhtimiskultuur teenistujate kaasamist, soodustab meeskonnatööd ning on suunatud uute ideede ja arengut kaasatoovate tegude ja parimate praktikate tekkele ja rakendamisele. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks loome juhtide erinevatele tasanditele (tippju-

hid – peadirektori asetäitjad, keskuse juhid; keskastmejuhid – osakonnajuhatajad; esmatasandijuhid – talituse-, büroo-, piirkonna juhid) kompetentsimudelid, mille tulemusena on meil ühtne alus juhtide hindamiseks ja arendamiseks, kujundades seeläbi Päästeametis ühtset juhtimiskultuuri. Rakendame juhtidele arenguprogrammi, mille eesmärk on anda juhtidele vajalikke oskusi ning teadmisi lähiajaplaanide maksimaalseks õnnestumiseks ja kompetentside arendamiseks. Toome juhtideni rohkem juhtimisalast kirjandust ja infot, luues „Juhtimise rubriigi“ uudiskirjas, kajastades seal juhtimisotsuseid, mis on tehtud nii oma majas kui kaugemal, artikleid, eeskujusid, juhtide esinemisi koolitustel/konverentsidel vms. Rakendame elektroonilise raamatukogu siseveebis PAI, kus on võimalik lugeda artikleid. Samuti soovime ka meie juhtide edulugusid kajastada suuremates juhtimisajakirjades. Kindlasti on esikohal omavaheline koostöö, selleks töötame välja aren-

Eelnevast tulenevalt peame ära tundma ja nägema läbi juhtide meie talente, andma võimaluse teenistujatele, kes kannavad Päästeameti väärtusi ning näevad oma potentsiaali kaasa rääkida Päästeameti eesmärkide saavutamisel. Selleks on personalistrateegia seadnud kaks eesmärki: • Esiteks luua tingimused teenistujate organisatsioonisiseseks liikumiseks ja arenemiseks ning soodustada valitsemisala-ülest rotatsiooni. Oluline on, et Päästeamet teab, kes on tema talendid ning tegeleb nende arenguga süvendatult. • Teiseks eesmärgiks on luua teenistujatele tingimused arenguks ja karjääriks, mille tulemusel on tagatud juhtide ja võtmeametikohtade järelkasv ning paranenud teenistujate vilumus ja kompetents. Talendid annavad organisatsioonile näo ja iseloomu, nad loovad püsiva konkurentsi-eelise ja kindlustavad organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Selleks loome talendijuhtimissüsteemi, kus läbi talendikonkursi ootame kandideerima teenistujaid, kes näevad endas juhipotentsiaali ja soovivad selles suunas areneda. Talentidele on mõeldud juhtidest eraldi arenguprogramm, mille eesmärk on suunata teenistujaid juhtimisele ja laiendada nende silmaringi juhtimisalastel teemadel. Kui talendist saab mingil ajahetkel juht, siis ei tohi teda üksi jätta, selleks pakume vabatahtlikku mentorlussüsteemi eelkõige olemasolevate juhtide näol ning vajadusel coaching-meetodi kasutamist karjääri planeerimise toetamiseks. Organisatsioon on mitmekesine ja ei koosne ainult juhtidest ning talentidest. Peame looma võimalused kõikidele teenistujatele. Selleks loome arenguvestluste süsteemi, mille kaudu oleks võimalik hinnata teenistujate kompetentse, anda tagasisidet, seada eesmärke ning leida üles teenistujad, kellel on soov ja tahe panustada rohkem kui ametijuhend ette näeb. Teenistujatele, kes on näidanud üles initsiatiivi koolitada ja arendada teisi teenistujaid, töötame välja sisekoolitajate arenguprogrammi, milles õpetame õpetamist ning ühtlustame taset teadmiste edasiandmisel. Personalistrateegia tegevuskava on koostatud aastateks 2016–2020. Tegevuskava vaadatakse üle kord aastas, analüüsitakse välis- ja sisekeskkonnast tulenevaid mõjutusi ning sellest tulenevalt vajadusel seda ka muudetakse.  Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

21


22

Päästetöötajate ettevalmistus

Harjutamine ja valmisolek

kui päästja igapäevane töö Raoul Raidna, päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja

J

ätkuks selle aasta Häire 112 kevadnumbris ilmunud artiklile „Päästeteenistujate väärtushinnangud on olulised“ jätkan teemakäsitlust harjutamisest kui päästetöötajate ühest olulisest tegevushoiakust. Harjutamine meie asutuse võtmes on valveaegne tegevus, päästja teeb seda enda ja meeskonna valmisoleku hoidmiseks ja parandamiseks ning niisugust töössesuhtumist ootab meilt iga inimene ja abivajaja. Mind ajendas kirjutama tööõnnetustest, teenistuslikust järelevalvest ja suitsusukeldumise täienduskoolituselt saadud tagasiside, mis andis negatiivseid signaale päästetöötajate ettevalmistusest. Eeltoodu ei käi kogu päästesüsteemi kohta, kuid tähelepanu peame sellele pöörama üheskoos.

Meie eesmärk on pakkuda abivajajale parimat teenust

Entsüklopeediadefinitsioon ütleb, et harjutamine on tegevuse sihipärane sooritamine selle omandamiseks ja täiustamiseks ning et see on igasuguste oskuste, vilumuste ja harjumuste kujundamise põhimeetod. Lisaks sõltub harjutamise tulemus suurel määral tegevuse eesmärgi mõistmisest, selle sooritamise reeglite tundmisest, harjutustingimuste teadlikust arvestamisest ja harjutusmetoodikast. See kehtib kindlasti ka päästetöö valdkonna tegevustes. Pidev harjutamine teeb meid professionaalseteks päästetöötajateks. Seega, harjutamine on osa meie igapäevasest tööst – valves olles pole töö mitte ainult päästesündmustele reageerimine ja ootamine, vaid just aktiivne ettevalmistustegevus.

Praktiline harjutamine on ülioluline!

Harjutamine on päästekomando-sisese tasemehoidmiskoolituse üks olulisemaid osasid (koos teoreetiliste käsitlustega). Teoreetilised teadmised on tähtsad, kuid käeline harjutamine on päästetöötajatele eriti oluline. Kriitilises olukorras sõltuvad inimelud Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

tehnilise tasandi lahendustest. Lisaks abivajajatele peab päästja olema valmis ohtlikust situatsioonist päästma ka iseennast või paarilist, võib tekkida vajadus aidata abitus seisundis looma jne. Väga oluline on ka taktikalisel tasandil harjutamine, selle käigus treenitakse otsuste vastuvõtmist, et kõik õigel ajal, õiges kohas ja põhjendatud riskikalkulatsiooniga õigeid tegevusi teeks. Taktikalised otsused on eesmärgi saavutamiseks kõige määravamad – nende treenimiseks on omad harjutused. Päästemeeskondade va-

AJALINE RESSURSS VALVE AJAL VALMISOLEKU LOOMISEKS Päästeameti päästekomandode töökorraldusjuhendi (08.12.2014 käskkiri nr 500) järgi on iga päeva (365 päeva aastas) päevakava põhimõtteline jaotus alljärgnev: 8:00 – rivistus ja valve üleandmine-vastuvõtmine; 8:00– 9:00 – päästetehnika, varustuse ja raadioside kontrollimine, igapäevane hooldus ning muud teenistuslikud ülesanded; 9:00–12:00 – õppetöö vastavalt komando koolitusplaanile, teeninduspiirkonna objektidega tutvumine, ennetustöö, muud teenistuslikud ülesanded; 12:00–13:00 – aeg einestamiseks; 13:00–17:00 – harjutused, õppused, ennetustöö, päästetehnika ning komando korrastamiseks tehtavad tööd või muud teenistuslikud ülesanded; 17:00–18:00 – aeg einestamiseks; 18:00–22:00 – üldfüüsiline ettevalmistus, ennetustöö, koolitustegevus, töö dokumentidega, vajadusel valvevanema varuaeg; 22:00–7:00 – valmisoleku tagamine; 7:00–7:30 – aeg einestamiseks; 7:30–8:00 – ettevalmistus valve üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Kokkuvõtvalt jaotab päevakava valves oleku aja kolme põhitegevuse vahel: • 1,5 tundi valve üleandmiseks ja vastuvõtmiseks; • 11 tundi ettevalmistuseks (sisekoolitus, harjutused, üldfüüsiline ettevalmistus, koolitustegevus); • 11,5 tundi einestamiseks ja valmisoleku tagamiseks.

nemate otsused päästesündmuste lahendamisel või tööde korraldamisel peavad olema kvaliteetsed. Meie päästesüsteemi üks murekoht on päästekomandode väga erinevas väljasõidukoormuses. Sellest tuleneb veel üks põhjus, miks pidevalt harjutada – vastasel juhul unustatakse ära, kuidas midagi teha või tehakse sooritusi aeglaselt, ebakvaliteetselt või ohutustehniliselt valesti. Ja riskitakse nii enda kui paarilise elu ja tervisega. Ning kui ka otsene oht eludele kõrvale jätta, siis vajadus lihvida teenusepakkumine võimalikult tulemuslikuks ei kao kuhugi.

Võtmesõna on harjutuste leidmine professionaalsuse tõstmiseks

Üksteist tundi on maksimaalne aeg ettevalmistuseks päevakava järgi, kuid ajakasutust mõjutavad ka muud samale ajale planeeritud tegevused (nt ennetustöö, teenistuslikud ülesanded) ning väljasõidud sündmustele ja sündmusejärgne tehnikavalmiduse tagamine. Päevakava sisustamine on päästemeeskonna vanemate vastutus, aluseks võetakse etteplaneeritud sisendid ja siis otsustakse, mida peaks tegema meeskonnaliikmetega üheskoos või igaüks individuaalselt. Meeskonnale tuleb leida harjutusi, mis arendaksid ja tõstaksid professionaalsust vahendite kasutamisel, päästja sooritustel, päästemeeskonna tegevusel. Unustada ei saa ka päästjate üldfüüsilise ettevalmistuse taset. Peame mõistma, kui oluline on päästetöötajate ettevalmistus ja vilumus elupäästmise valdkonnas. Kuigi kõik vahendite kasutamise käelised oskused on väga tähtsad, peatun siinkohal hingamisaparaatidega harjutamisel. Kas me harjutame hingamisaparaadi kasutamist lisaks kohustuslikele harjutustele? Mõned aspektid, millele sellega seoses mõelda: • Päästeameti päästetöötajad on Eestis ainsad, kes pakuvad suitsusukeldumise teenust. • Päästja organism peab olema ettevalmistatud ning väga hea võimekusega, et suitsuvõi keemiasukeldumisel töötada hingamisaparaadiga maksimaalsel tasemel. • Hingamisaparaat on päästja põhitöövahend, üks peamine individuaalne isikukaitsevahend. Selle kasutamine peab olema nii käes nagu endale pükste jalga panemine. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie töö ja tööajakasutuse põhiosad on päästekomandode tasandit puudutavad käeliste tegevuste ja üldfüüsilise ettevalmistuse treeningud, meeskondlike tegevuste harjutamine ja päästemeeskonna vanemate ettevalmistumine kiireteks otsustusteks sündmuste lahendamisel. Igast valvepäevast tuleb võtta maksimum. Valmisolekusse on vaja pidevalt panustada. Me oleme täpselt nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli! Siit ka põhimõte: Annan endast kõik, et ma oleks tugev lüli ja minu kohalolek tugevdaks kogu päästemeeskonna tegevust. Millised on asjakohased harjutused, sellest kirjutame järgmises Häire 112 numbris. Head valmisoleku tagamist, harjutamist ja õnnestumisi päästesündmuste lahendamisel! n


Statistika

Võrdlus teiste riikidega

võimaldab meil hinnata oma eesmärgi realistlikkust 24.–25.09.2015 toimus 12. korda Põhjamaade tulekahjude statistika ja andmevahetuse alase koostööformaadi NORDSTAT kohtumine. Seekordsele kokkusaamisele Islandil oli esmakordselt kutsutud ka Eesti. Erakogu

Tarvi Ojala, arendusosakonna nõunik

P

ä ä s t e am e t i visiooniks on jõuda aastaks 2025 õnnetuste arvult ja kahjude ulatuselt Põhjamaade tasemele. Kuidas me aga teame, milline tase on Põhjamaades praegu, kuidas see erineb meie tasemest ning millised tegevused ja tegurid seda võivad mõjutada? Nende ja paljude muude analüütiliste küsimustega tegeletakse Põhjamaade koostööformaadis Nordstat. Nordstati kodulehe aadress on www. nordstat.net ning see sisaldab Rootsi, Soome, Norra, Taani, Islandi ning õige pea ka Eesti võrdlusandmeid tulekahjude ja tulekahjudes hukkunute kohta. Kord aastas toimuvatel kohtumistel antakse vastastikku ülevaade statistika muutustest ja trendidest, muutustest organisatsiooni eesmärkides, uutest andmetöötlusvahenditest ning andmekvaliteedi parandamise võimalustest.

Nordstati võrdlusanalüüsil on mitmeid kasutegureid • Eesmärkide seadmine. Võrdlus teiste riikidega võimaldab meil hinnata eesmärgi realistlikkust – kas selline eesmärk on saavutatav. Kui eesmärk on sõltuvuses teistest ja seega muutuv (nagu Eesti puhul on visioon seotud Põhjamaadega), siis tuleb eesmärke vajadusel perioodi jooksul muuta. • Eesmärgipärase koostöö suunamine. Nähes muutust mõnes näitajas (nt langeb tulekahju mingi põhjuse osakaal) on võimalik sellele eraldi tähelepanu pöörata, kasutades võrgustikku kontaktide vahendamiseks, et saaks analüüsida muutuste seoseid ennetus- või järelevalvetegevustega. Sealt edasi tekib juba võimalus parimate praktikate ülevõtmiseks. • Tugevuste ja nõrkuste leidmine. Teistega võrdlemine aitab meil teadvustada meie enda tugevusi ja nõrkusi, millega suunatult edasi tegeleda. • Väliskeskkonna tegurite mõistmine. Riigid ja nende keskkonnad on erinevad. Osa tulekahjude tekkepõhjustest on näiteks seotud sotsiaal-majandusliku keskkonnaga, mis on pääste poolt raske-

mini mõjutatav. Analüüsides eri riikide väliskeskkonna tegureid koos päästealaste näitajatega, parandab see keskkonnamõjudest mõistmist ja loob aluse täpsemaks koostööks partneritega.

Kasutatakse ühtset kokkulepitud ja võrreldavat lähenemist

Usaldusväärse võrdluse eelduseks on ühine arusaam põhimõistetest. Riikidevahelisi erisusi nii tulekahjude põhjuste, objektide kui ka tulekahjudes hukkunute arvestamisel on jätkuvalt, näiteks on eriarvamusi selles osas, kas tules hukkunute hulka peaks arvestama ka sel viisil sooritatud enesetapud või mitte. Erisustel on alati põhjused, sageli tulenevad need riikide päästeorganisatsioonide erinevast ennetuspädevusest. Nordstati veebilehel olevates võrdluses kasutatakse ühtset kokkulepitud ja võrreldavat lähenemist. Lisaks statistikavõrdlustele tutvustati seekordsel kohtumisel Norra ja Taani uusi päästeinfosüsteeme ODIN ja BRIS ning Soome andmelao ja analüüsikeskkonna projekti VARANTO. Arutati Rootsis läbiviidud retrospektiivse hukkunutega tulekahjude analüüsi tulemusi ning isekustuvatele sigarettidele ülemineku järelmõjude hindamise tulemusi. Kohtumise lõpul lepiti kokku, et 2016. aastal toimub kohtumine Norras ning tehti ettepanek, et 2017. aastal võiks Nordstati kohtumise võõrustajaks olla Eesti. n

Tulekahjudes hukkunute arvult elanikkonna suhtes on Eestis hukkunuid ligi kolm korda rohkem kui Põhjamaades. Veel kümme aastat tagasi oli vahe kümnekordne.

Hukkunuid 100 000 elaniku kohta

14 Hukkunuid 100 000 elaniku kohta 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 6 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Taani

Soome

Island

Norra

Taani

Soome

Rootsi Island

Eesti Norra

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016 Rootsi Eesti

23


Probleem

Meie aasta sotsiaalmeeskonnana Selle aasta hakul Laekveres toimunud saatuslikust tulekahjust sai alguse Lääne päästekeskusele uus ja kohati väga keeruline periood. Eesti inimestele mitteomaselt hakati keskusesse teatama abivajavatest inimestest ja spontaanselt moodustus keskuses nii-öelda sotsiaalmeeskond. Toome lugejateni vaid mõned näited, millega tuleohutus-, ennetus- ja kommunikatsioonispetsialistidest koosnev meeskond selle aasta jooksul tegelenud on. Päästeamet

24

Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal

I

lmselt ei ole käesoleva aasta jooksul olnud hirmsamat tuleõnnetust, kui aasta alguses juhtunud Laekvere tragöödia. Kolm hukkunut, ema koos kahe väikese lapsega. Millest tuli alguse sai? Küünlast, mida kasutati peres valgusallikana, kuna elekter oli kodust välja lülitatud. Laekvere tuleõnnetus oli tragöödia hukkunute perele, lähedastele ja kogukonnale. See oli tragöödia ka kogu Eestile, kuna õnnetuses elu kaotanud ei olnud kuidagi seotud Päästeameti statistika põhjal kujunenud tulekahjudes hukkunud inimeste „profiiliga“. See tõi käibele ka uue mõiste – energiavaesus. Kuid nagu elus ikka, peab juhtuma midagi traagilist, et ühiskonna silmad avaneks ja et hakataks tähele panema asju, mis on muutunud igapäevaelus tavaliseks. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles juhtunule järgnenud intervjuus, et on vastutustundetu võtta elekter ära lastega peredelt ning muuta nad nii tuleõnnetuste osas haavatavamaks, kui seda on inimesed/ pered, kes ei ole sunnitud valguse saamiseks kasutama küünlaid.

Perele andsid valgust küünlad ja sooja väike gaasipliit

Esimene pere, kelle armetust olukorrast meile teatati, elab Pärnu-Jaagupis. 12. jaanuaril 2015 võttis päästekeskusega ühendust korteriühistu esimees, kes teatas, et Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

nende kortermajas elab pere, kelle korterist on võlgnevuse tõttu välja lülitatud elekter. Emale-isale ning kolmele lapsele andsid valgust küünlad ja sooja väike gaasipliit. Järgmisel päeval viidi korteris läbi kodunõustamine, mille käigus selgus kogu lugu oma valudes. Seda ilmestasid pereisa töötus, pereema pingutused pere üleval hoidmiseks, laste olukord, hallitav korter, tänavavalgustuslamp, küünlad, gaasipliit. Esialgu paigaldas külastusmeeskond korterisse neli suitsuandurit. Seejärel suunduti otse vallamajja kiireid lahendusi leidma. Kuna elekter oli välja lülitatud võlgnevuse tõttu, siis oli ka selge, et sellele tuleb läheneda teistmoodi. Aga mida saaks kohe teha selleks, et viieliikmelisel perel oleks võimalik ohutult järgnev ööpäev kodus mööda saata? Vallavalitsusel endal selliseid lahendusi ei olnud. Päästeametnikud aga pakkusid välja, et olukorda leevendaks gaasipuhur. Selgitamise peale saadi vallaametnikud nõusse ning mindi ühiselt seda Pärnust tooma. Hiljem leiti lahendus koos ühistuga ka sellele, et puhur saaks töötamiseks vajalikku elektrit. Poole seitsme paiku 13. jaanuari õhtul oli perel ohutum võimalus sooja saamiseks juba olemas. Nüüd jäi üle lahendada probleem võlgnevusega. Pereema oli juba ka ise teinud sammu elektri tagasisaamiseks, laenanud raha ning tasunud peaaegu poole summast. Teisele poolele aga hammas peale ei hakanud. 14. jaanuaril võttis Lääne päästekeskus ühendust Elektrilevi esindajatega ning asus läbirääkimistesse. Lisaks arutati probleemi ka vallavanemaga. Viis päeva hiljem, 19. jaanuaril andis Elektrilevi teada, et on nõus perele maksegraafiku koostama ning kui omavalitsus on tasunud kokkulepitud pingestustasu, lülitatakse perele elekter tagasi. Maksegraafikut aga ei läinudki vaja. Pärast 21. jaanuaril Eesti Ekspressis ilmunud Kirsti Vainküla kirjutist nii Laekvere kui ka

meie Pärnu-Jaagupi perest, tasus keegi heatahtlik inimene puuduoleva summa Elektrilevile. Esimene sotsiaalpääsuke Lääne päästekeskusest oli sellega tuule tiibadesse saanud.

Süüa tehti ahjus, millel puudus uks

Järgnes pere Sindist, kellel samuti puudus kodus elekter. Peres elav teismeline veetis enamiku ajast koolis, sest kodus ei olnud tal võimalik õppida. Jällegi alustasime kõigepealt kodunõustamisega. Neljale inimesele koduks olevasse ahjuküttega korterisse sisenedes jäi esimese asjana silma ahi, millel puudus uks. Kergelt napsine perenaine istus ahjusuu ees ja valvas, et tuli kurja ei teeks. Mõni hetk hiljem selgus tõsiasi, et ust ei ole ahjul seetõttu ees, et muidu ei mahu ahjupott, ainuke, millega peres süüa tehakse, ahjusuust sisse. Ja elektrit ei olnud puumajas asuvas korteris välja lülitatud võlgnevuse tõttu. Pere mure seisnes sellest, et elektrifirma oli tulnud arvesteid vahetama ja kuna korteris olid vanad juhtmed, siis polnud nad nõus neid uue arvestiga ühendama. Nii et pere elas alates sellest hetkest ilma elektrita – toimetulekutoetusest ei piisanud uute elektrijuhtmete paigaldamiseks. Korteriomanike umbusk päästeametnike vastu lahtus üsna kiiresti, kui püüdsime neile inimlikult ja rahulikult selgeks teha, miks üks või teine asi nende kodus neile endile ohtlik on. Samal ajal võeti ühendust kohaliku linnavalitsusega. Seekord oli riski maandamise kiireks lahenduseks gaasiballoon, mille abil pereema oleks saanud hoopiski olemasoleval gaasipliidil süüa teha ning ahjus toidu valmistamine oleks lõppenud. Järgnes selgitustöö linnaametnikele ning konkreetsed kokkulepped perega. Umbes tund pärast kodunõustamise algust ilmus linnavalitsuse toel korterisse vajalik gaasiballoon. Samuti rääkis päästekeskus läbi


Probleem korstnapühkijaga, kelle kutseomistamist asutuse rahadega toetati, et ta vaataks üle ja puhastaks küttekolde ning teeks hädapärased tööd, et ahjule uks ette saada. Siinkohal peame tõdema, et korstnapühkijal puudus sel hetkel väljastatud kutsetunnistus, mis oli omandamisel. Antud ajahetkel valikuid tehes oli aga ohutum usaldada meest, kes oli seda tööd teinud eelnevalt pikki aastaid, kui et riskida ukseta ahjust tekkinud tulekahjuga. (Mõne aja pärast paigutati pere aga hoopis uuele pinnale, kus elekter ja muud vajalikud kommunikatsioonid normaalseks elamiseks olid olemas.)

Küttekolle meenutas pigem kivihunnikut

Ühine nimetaja on vaesus, töötus ning ükskõiksus oma ohutuse suhtes

Kolmele eelnevale loole lisandus mõne aja pärast juba neljas ja viies, kuueski. Kõik lood omamoodi ja keerulise taustaga. Nende kõigi ühiseks nimetajaks on vaesus, töötus ning nendest tulenev ükskõiksus oma ohutuse suhtes. Samamoodi iseloomustab neid lugusid kahjuks ka keerukus leida kiireid ja lihtsaid lahendusi. Kohalik omavalitsus on küll teadlik nendest peredest, kuid nad ootavad ka perede enda pöördumist ja märku andmist abi vajaduse osas. Siinkohal saab viimastest kogemustest tuletada, et ainuüksi toetuste näol raha andmine ei ole probleemi lahendus. Kui pere ei oska majandada, kulub raha valedele asjadele ja eluks tegelikult oluline jääb maksmata. Samas puudub ka omavalitsustel näiteks võimalus inimesele makstavast sotsiaaltoetusest ära tasuda tema elektriarve või pakkuda igapäevaseks toimetulekuks

tugiisikuid, kuigi reaalne vajadus nende järele on väga suur.

Hea tahtmise juures on kõik võimalik

Siin kirjapandud edulood on küll väga väike osa kõikidest nendest lugudest, mida Eesti väikekohtade elanikud rääkida võivad, kuid annavad siiski võimaluse loota, et hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kui algul kostusid meie omavahelistestki stressimaandavatest aruteludest läbi laused “see ei ole meie töö“ või „meil ei ole võimalusi“, siis pärast esimesi positiivseid saavutusi kadusid need fraasid vestlustest. Kõigile sai selgeks, et raskete probleemide lahendamiseks ei ole alati vaja suuri summasid. Peamine on inimestega suhelda. Jah, me ei saa kunagi teada, mitu tulekahju või nendes hukkuvat inimelu meil õnnestus oma tegemistega ära hoida, kuid me saame kindlalt öelda, et me tegime selleks kõik võimaliku ja endast oleneva. Päästeamet koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajatega saab aidata paljude abivajavate inimeste kodude seisukorda ohutamaks ja turvalisemaks muuta, et ei juhtuks õnnetusi, mille puhul hiljem tuleb öelda, et oleksime võinud midagi ära teha, aga ei teinud. Me ei tohiks unustada, et vastastikku kasulikud olles saame tuua suuremat kasu kogu elanikkonnale. Nagu ka eelpool toodud näited tõestasid, siis murekohtade lahendamine ei ole ainult ühe institutsiooni võimuses. Positiivsed tulemused on saavutatavad erinevate osapoolte üksteisemõistmises, heas tahtes ja koostöös. n Päästeamet

Kõige kurvema kogemuse saime Soometsa külas. Paari sõnaga seda situatsiooni kirjeldada on raske. Suurpere ema elas väiksemate lastega valla teises servas sotsiaalpinnal, vanim tütar koos väikese pisitütrega oli kolinud vanavanemate juurde ja pereisa elas naabruses. Ehitist, kus elas pereisa, majaks enam nimetada ei saanud. Seal puudusid aknad ning elekter oli võlgnevuse tõttu välja lülitatud. Omavalitsuse korraldusel kaevati võlgnevuse tõttu läbi ka veetrass. Küttekolle meenutas pigem kivihunnikut. Pereisa ei õnnestunudki tabada, sest ta oli alati meie külaskäigu ajal kodust ära. Küll saime parandada olukorda vanavanemate korteris, tegime selgitustööd ohtudest ja korstnapühkimise vajadusest. Saime ka kokkuleppe, et terve kortermaja tellib ühiselt korstnapühkija, hea naabrimees aitab

parandada ebakindlalt püsiva ahjuukse ja katkise tahmatopsi. Kõige rohkem hämmastas aga omavalitsuse sotsiaalspetsialisti suhtumine – sel ajal, kui ennetajad jagasid oma teadmisi sellest, kuidas kodu olemasolevate vahenditega (nagu sooda ja äädikas) puhtana hoida, istus sotsiaaltöötaja osavõtmatu näoga taburetil. Hiljem vesteldes naabruskonna inimestega, saime aru, et kogukond on kogu selle pere sõna otseses mõttes maha kandnud, nende käekäik ei huvitanud tegelikult kedagi. Sel hetkel tabasime end küsimuse ees – kas ja kellele on inimene meie riigis tähtis?

25

Katkine küttekolle ühes Raplamaa kodus, mida päästjad kodukülastusel kontrollimas käisid. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


26

Kriisireguleerimine

Mustla päästekomando päästjad valmistuvad sisenemiseks süsihappegaasiga täidetud keskkonda.

Sigade Aafrika katk 2014. aasta 8. septembril diagnoositi Eestis esimene sigade Aafrika katku (edaspidi SAK) juhtum metssigadel ja 2015. aasta 21. juulil kodusigadel. Kuna suuremad kodusigade katkukolded on olnud Lõuna-Eestis, siis annan ülevaate päästekeskuse tegevusest seoses SAKiga ja kogemustest katkukollete likvideerimisel. Arvi Uustalu, Lõuna päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja

Tauditõrjekomisjonide õppus

2015. aasta 14. mail korraldas Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Lõuna päästekeskusega maakondlikele tauditõrjekomisjonidele staabiõppuse. Päästekeskuse ruumides tehtud õppusel mängiti läbi ohtlike loomataudijuhtumite lahendamine Viljandi-, Võru- ja Tartumaal. Õppuse kokkuvõttes nenditi, et loomade hukkamise, korjuste farmist kõrvaldamise, korjuste hävitamise ja kriisikommunikatsiooni planeerimises ja korralduses on puudujääke.

Kriisikomisjoni tegevus

Infovahetus Lõuna regiooni veterinaaridega muutus aktiivseks juba pärast seda, kui Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

taud oli levinud Lätisse ning osa LõunaEesti piirkondi jäi puhvertsooni. 2014. aasta 15. augustil, enne esimesi positiivseid katkuleide Eestis, korraldati regionaalse kriisikomisjoni erakorraline laiendatud istung, kuhu kaasati Põllumeeste Liidu ja loomakasvatajate esindajad. Istungil anti põhjalik ülevaade sigade Aafrika katku olemusest. Esile tõsteti vajadust reageerivate asutuste ülesannete täpsustamiseks riiklikul tasemel. Sigade Aafrika katk on Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungitel edaspidi korduvalt teemaks olnud. Veterinaarid on andnud SAKi levikust ja taudikollete likvideerimisest ülevaateid. Kriisikomisjon on edastanud riiklikule tauditõrjekomisjonile ja ministeeriumidele ettepanekuid piirkonnas esinenud praktiliste probleemide lahendamiseks teemadel:

• kulude katmine, • eriettevalmistusega meeskondade moodustamine, • korjuste vaheladustamiseks võimaluste otsimine, • mobiilsete kaalumisseadmete hankimine, • matmiskohtade pikaajalise seire planeerimine, • omavalitsuste informeerimine ja kaasamine jm.

Reageerimise planeerimine

Taudikollete likvideerimiseks on vaja loomade surnukehad tuua hoonetest välja ja laadida veokitele, transportida need matmispaika või AS Vireeni, saastunud materjal põletada ning korraldada taudikolde puhastamine. Alguses eeldasid veterinaarid, et tehnika ja tööjõu taudikolde likvideerimiseks korraldab päästeamet. Praeguseks


27

Pildid: erakogu

Kriisireguleerimine

Lõuna-Eestis on üleriiklikult kokku lepitud, et vastavad tööd organiseerivad veterinaarid, kaasates erasektorit. Päästekeskus on abistanud kriisiressursside andmebaasi jagamisega, mida veterinaarid on taudikollete likvideerimiseks eritehnika otsimisel tulemuslikult kasutanud. Taudikollete avastamise järel on päästepiirkondade juhid osalenud maakondlike tauditõrjekomisjonide töös, kus planeeriti kollete likvideerimist. Seal lepiti kokku päästjate ametiabi korras kaasamine ja nende ülesanded. Tauditõrjekomisjonides on lisaks korjuste matmisele ja nende hävitamisele loomsete jäätmete käitlemise tehases (Vireen), arutatud ka korjuste avapõletamist. Seni ei ole sellise lahenduse kasutamine otstarbekaks osutunud.

Päästjate ülesanded

SAKi taudikollete likvideerimisel on Lõuna-Eestist osalenud Viljandimaalt Viljandi ja Mustla; Jõgevamaalt Tabivere; Tartumaalt Annelinna ja Võrumaalt Mõniste ning Vastseliina komando. Taudikoldes nakatunud kodusigade süsihappegaasiga (CO2) huk-

kamise järel mõõtsid hingamisaparaatidega varustatud päästemeeskonnad ruumidesse jäänud gaasi kontsentratsiooni. Ühtlasi avati tuulutusavad ja tuulutati ruumid ülerõhuventilaatoriga. Pimedal ajal kasutati sündmuskoha valgustamiseks pääste valgustusmastide prožektoreid. Veel on päästjad veterinaaridele andnud tuleohutusalast nõu, et saastunud materjalid (sööt, hein, puitmaterjal) saaksid põletamise teel ohutult hävitatud. Vabatahtlikke päästjaid on täiendavalt kaasatud hukatud loomakorjuseid vedanud veokite desinfitseerimisele. Külmade ilmade saabumisel oleme lubanud veterinaaridele, et vajadusel saavad taudikollete likvideerijad juhtimis- ja puhkekeskkonnana kasutada pääste olmekonteinerit. Erilist tähelepanu on taudikolletes pööratud nakkuse leviku vältimisele. Üldjuhul ei ole päästeauto taudipunkti sisenenud, varustus on viidud kohale käsitsi ja pärast kasutamist varustus desinfitseeriti. Desot puudutava juhendamise, desinfitseerimise ja täiendava kaitsevarustuse ohukoldes töötamiseks on taganud veterinaarid. Nende sõnul ei ole varustus pärast kahe ööpäeva möö-

n Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Allikas: http://www.agri.ee/et/seakatk

dumist enam nakkusohtlik. Seepärast kehtis taudikoldes käinud meeskondadele soovitus, et kahe ööpäeva jooksul pärast töid ei tohiks nad kodusigadega kokku puutuda. Eraldi tuleb ära märkida, et kuigi päästjate ülesanne pole olnud sigade surma konstateerimine, on veterinaaridele sigade elumärkidest teada antud. Kuna vaatepilt sündmuskohal on psühholoogiliselt koormav, siis on päästjatele pakutud psühholoogilise nõustamise võimalust. Taudikolletes töötanud meeskondade sõnul sujus kohapealne koostöö hästi. Ainsa kriitikana on välja toodud meeskondade liiga varane kohale tellimine, mistõttu enne tegutsema hakkamist tuli kaua oodata. Lõuna regiooni veterinaare tuleb tunnustada äärmiselt pingelise töö ennastsalgava tegemise eest. Kõik senised taudikolded on kokkuvõttes edukalt likvideeritud ning korjuste käitlemiseks leitud lahendused. Vähemalt ajutiselt on selle aasta sügiseks katku levikule seafarmides piir pandud. Jääb üle loota, et tulevikus saavad päästjad keskenduda sigadega seoses „klassikalise“ loomapäästeteenuse osutamisele, mille eesmärk on hädas olevate loomade otsene abistamine. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


VÄRBAMINE

Meeskonnavanem päästesündmusel Saaremaal.

„Sinine kiiver“.

Päästeamet

Tambet Allik, Saarte Hääl

28

„SINIKIIVRITE“ Meeskonnavanemate värbamine toimub ennekõike järelkasvu kaudu, seega on meeskonnavanemate järelkasvuga tegelemine väga vajalik. Seda juhul, kui tahame, et oleks tagatud päästetööde jätkuvus ning sündmuste lahendamine kulgeks sujuvalt ja õigete inimeste juhtimisel. Marvi Roosaar, personaliarenduse ja töökeskkonnatalituse ekspert

2014. aasta teises pooles tuli tõdeda, et meeskonnavanemate osas oli tekkinud tugev defitsiit. Päästetöö ning personali ja asjaajamise osakond panid seljad kokku ja hakkasid otsima lahendusi, kuidas vabad meeskonnavanema kohad täita ning kuidas tekitada arvestatav järelkasv kõikjal Eestis.

Oluline on tahe olla meeskonna juht

Lepiti kokku, et meeskonnavanema ametikohtadele värbamine peab olema süsteemne ja vajaduspõhine. Selleks, et värbamist tõhustada, tuleb luua organisatsioonis eeldused, et meeskonnavanema ametikoht oleks väärtustatud ning ametikohtadele tekiks sisemine konkurents. Kui tekib juba konkurents, siis on võimalik tööandjal juhtida järelkasvu ning saab suunata päästemeeskonnajuhi kutseõppesse eelistatult nende komandode teenistujaid, kus koosseis ei ole täidetud või lähiperspektiivis tekivad vakantsed ametikohad. Nii saab valida inimeste vahel, kellel on siiras soov olla meeskonna juht ning kelle isikuomadused seda ka toetavad. Konkurents tagab parema kvaliteedi.

Väljakutsed meeskonnavanema ametikohal

Meeskonnavanema kohale astunu võib julgelt öelda, et on asunud tegema karjääri Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

värbamine ja järelkasv

mitmekülgsed ning praktiliselt puudub rutiin, mis tavaliselt tapab inimestes tööentusiasmi.“ Küsimusele, miks on hea olla meeskonnavanem, vastas Kohtla-Järve päästekomando meeskonnavanem Andres Sulg, et kui teenistujal on soov olla ühtse meeskonna eesotsas ning see tugevamaks vormida, siis on meeskonnavanema ametikoht õige valik. Samuti on sellel ametikohal töötades võimalik ära teha midagi olulist oma kodukoha turvalisuse jaoks. Ja on võimalus mõjutada oma komando ilmet ja siseelu ning ennast arendada. Komandopealikud ütlevad, et hea tulevase meeskonnavanema tunneb ära juba üsna varases tööelus. Kui mees, kes tuleb tööle päästjaks, mõistab, et päästetöö valdkond paelub teda, asub ta edasi õppima päästemeeskonnajuhi erialal. Siinkohal on ka näiteid, kus noor inimene on omandanud kutseõppes nii päästja kui päästemeeskonnajuhi eriala ning asunud kohe omandama kõrgharidust päästeteenistuse erialal. Loomulikult on õppimise juures oluline ka tahe olla ise meeskonnale eeskujuks ning meeskonna usaldus. Seega võib öelda, et head kandidaadid meeskonnavanema ametikohale on päästjad, kes teavad ja tunnevad päästetöö teenuseid, tahavad tegeleda inimeste juhtimisega, on julged ja kiired otsustajad, omavad head suhtlemisoskust, on head enesejuhtijad ning peavad lugu enesearendusest. 

Kui teenistujal on soov olla ühtse meeskonna eesotsas ning see tugevamaks vormida, siis on meeskonnavanema ametikoht õige valik.

Päästeametis. Edukas karjääri planeerimine on oluline nii töötaja kui tööandja jaoks. Esiteks tagab see spetsialistide järelkasvu asutuses ja teiseks teevad rahulolevad töötajad palju parema meelega tööd. Juhtimise arendamine ning karjäärijuhtimine on ka Päästeameti valmivas personalistrateegias olulisteks eesmärkideks.

Aga mis on ikkagi need faktorid, mis teevad meeskonnavanema rahulolevaks?

Nõmme päästekomando meeskonnavanem Andrei Surnin ütleb meeskonnavanema ametikoha kohta järgmist: „Kõige tähtsam on see, et saad rakendada ellu need teadmised ja oskused, mida koolis õppisid, ning just selles valdkonnas, mis sulle huvi pakkus. Samas saab kogu aeg midagi juurde õppida, kuna iga väljakutse on erinev ning lahenduskäik ei käi „õpiku järgi“. Teiseks väljakutseks on juhtimisoskuste rakendamine. Meeskonna juhtimine ning inimeste austuse pälvimine on suhteliselt keeruline ja päästetöös ilma meeskonnata ei toimu midagi. Meeskonnavanemana töötades tuleb tihti teha koostööd teiste operatiivteenistuste töötajatega ning üheskoos tuleb võimalikult hästi, kiiresti ja professionaalselt lahendada probleemne sündmus. Kõik sõltub endast ja enda juhitud meeskonnast. Positiivne on ka see, et päästetööd on väga


Töökeskkond

Päästeameti töökeskkonnavolinike sügisseminarid

Päästeamet

Juba kolmandat aastat järjest toob töökeskkonnavolinike sügisseminar kokku Päästeameti töökeskkonnavolinikud üle Eesti, et saada uusi teadmisi tervise edendamisest ning arutleda töökeskkonda puudutavatel teemadel. Sügisseminaride eesmärk on tunnustada töökeskkonnavolinikke nende panuse eest ning anda neile tagasisidet töökeskkonna teenuse senistest tegevustest ja edasistest plaanidest.

töökeskkonna sisekontrolli põhimõtted ning kaardistatud kõikides struktuuriüksustes töökeskkonna olukord ja selle vastavus töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevatele nõuetele. Tööõnnetuste osas on ühtlustatud õnnetuste uurimise ahel ning erinevate osapoolte vastutus tööõnnetuse uurimisega seonduvalt. Ühtlasi keskendutakse igal aastal töökeskkonnavolinike seminaril tööõnnetuste statistikale ning hetkel aktuaalsetele teemadele. Käesoleval aastal pöörati enam tähelepanu tervisekontrollidele seoses päästeteenistujate tervisenõuete muutusega 1. juunist 2015. Töökeskkonnavolinike sügisseminarid planeeritakse enne töökeskkonnanõukogu aastalõpu koosolekut, et töökeskkonnavolinikud saaksid võimaluse esitada omapoolseid ettepanekuid töökeskkonnanõukogule arutamiseks.

Töökeskkonnavoliniku vastutus ja ülesanded

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ettekanne teadlikust toitumisest.

Kätlin Saarest, personaliarenduse ja töökeskkonna talituse ekspert

Fookuses päästeteenistuja tervis ja toitumine

Käesoleval aastal oli töökeskkonnavolinike sügisseminaridel fookuses päästeteenistuja tervis ja toitumine. Päästeameti peadirektori asetäitja ennetustöö alal Alo Tammsalu kõneles sellest, miks peaksid mehed rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ning kuidas teadliku toitumise läbi on võimalik tõsta oma töö- ja sooritusvõimet. Üheskoos arutleti, kuidas meie valikud, harjumused ja hoiakud meie tervist mõjutavad ning miks on oluline terviseriskide ennetamisel teadlikult sellele tähelepanu pöörata. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse ja Eesti Toitumiskeskuse eestvedaja, toitumisnõustaja Ketlin Jaani-Vihalem rääkis oma ettekandes päästeteenistujate toiduvalikutest, jagades praktilisi nõuandeid, mida tuleks toidukordi planeerides jälgida, võttes arvesse vahetustega töö eripärasid ja füüsiliselt rasket tööd. Töökeskkonnavolinikke kutsuti aktiivselt

arutlema nende igapäevaste toiduvalikute ja selle üle, mida saaks igaüks koheselt oma tervise hoidmise nimel teha.

Tähelepanu ka töökeskkonna teenuse arengul

Töökeskkonnavolinike sügisseminarid toimuvad kolmandat aastat järjest. Seminarid parandavad töökeskkonnavolinike teadlikkust tervisliku töökeskkonna kujundamisest ja terviseriskide ennetamisest. Möödunud aastal oli tähelepanu all päästeteenistujate vaimne tervis. Kõneldi lähemalt depressioonist ja läbipõlemisest, selle äratundmisest ja võimalikest abimeetmetest. Seminaridel keskendutakse lisaks fookusteemadele ka töökeskkonna teenuse ülevaatele. Räägitakse, mida aasta jooksul töökeskkonna teenuse raames on tehtud, millised on olnud teenuse valukohad ja arengud. Samuti antakse ülevaade järgmise aasta plaanidest ning arutletakse töökeskkonda ja selle arendamist puudutavatel teemadel. Käesoleval aastal on töökeskkonna teenusega seoses pööratud tähelepanu päästeteenistujate psühholoogilise nõustamise teenuse juurutamisele. Kokku on lepitud

Töökeskkonnavoliniku kohustuseks on jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Lisaks osaleb ta oma töölõigus või struktuuriüksuses toimunud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel. Tema vastutuses on tööandja teavitamine ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudustest ning tal õigus peatada töö ajutiselt ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus. Lisaks on töökeskkonnavolinikul õigus teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks ning nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist.

Tänuväärsed töökeskkonnavolinikud Päästeametis

Päästeametis on kokku 87 töökeskkonnavolinikku, kes jagunevad erinevate päästekeskuste ja allstruktuuriüksuste vahel. Päästeamet on seadnud eesmärgiks, et tulevikus oleks töökeskkonnavolinik olemas igas allstruktuuriüksuses ning suuremate meeskondade puhul ka igas valvevahetuses. Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat. Päästeamet on mitmeid aastaid kaasanud töökeskkonnavolinikke tööõnnetuste uurimisse ja loodab nende osatähtsust tervisliku ja ohutu töökeskkonna kujundamisel järgmistel aastatel veelgi tõsta. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

29


30

E-LAHENDUSED

E-teenustega inimestele lähemale Ajakulul ja mugavusel on tänapäeval kõrge väärtus. Eesti on üldiselt kaetud väga hea interneti-levialaga, mis võimaldab meil kergesti e-teenuseid tarbides „külastada“ mitut erinevat asutust lühikese ajaga või isegi samaaegselt. Kuigi interneti Eestisse jõudmise ajaks loetakse aastat 1992, on jätkuvalt inimesi, kes end selles keskkonnas mugavalt ei tunne. Ka nende peale tuleb mõelda. Päästeamet püüab paljude oma teenuste juures saavutada protsesside lihtsustamist ja e-teenused seda kindlasti osade sihtgruppide jaoks ka on. Meie teenused peaksid kõigini jõudma ka e-kanaleid pidi. Alati on olemas ka lihast ning luust inimesed, kes vajadusel kodanike juurde tulevad.

www.kodutuleohutuks.ee

Liina Reinsaar, kommunikatsiooniosakonna ekspert

P

äästeameti funktsioon on päästa inimesi. Selleks, et õnnetusi ära hoida, tuleb meil nii nõustada, koolitada kui ka kontrollida. Võimalik, et paljud ei teagi veel, kuidas päästeasutus internetis toimetab, seepärast teemegi ühe lühikokkuvõtte sellest, millised e-võimalused juba olemas on. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Oma kodu tuleohutuses saab ka ise veenduda, abiks on päästenõustaja Kui me soovime tuleõnnetusi ära hoida, siis tuleb tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega. Nii päästjad kui ka ennetajad sellega ka igapäevaselt tegelevad. Erinevate uuringute järgi vajavad inimesed üha enam praktilisi käitumisjuhiseid ja interaktiivsemat lähenemist, et tuleohutuse teema püsiks rohkem päevakorras. Selleks, et inimesed saaksid ise kontrollida, kas nende kodud on tuleohutud, on Päästeamet loonud internetis lihtsa, samas informatiivse testi. Interneti aad-

ressil www.kodutuleohutuks.ee saab lühikese ajaga ausalt küsimustele vastates teada, millises eluruumis võib kodus tuleoht varitseda, või hoopis veenduda, et kõik on korras. Kõige selle juures on vajadusel abiks ka päästenõustaja, kes samal leheküljel aitab küsimustele vastuseid leida. See lihtne test võib aidata päästa kodu või inimelu. Kuna keskkond on kergesti avatav ka nutiseadmes, siis saab vanavanematele külla minnes ka nende elamise üle kontrollida.


E-lahendused Hoolekandeasutuste tuleohutuskoolitused e-keskkonnas

Vabatahtliku päästja e-õpikeskkond

Vabatahtlikuks päästjaks läbi e-õppe Üks oluline osa päästeahelast on vabatahtlikud päästjad. Meil kõigil on võimalus midagi enda riigi hüvanguks ära teha, et koht, kus me elame, oleks homme veel parem paik, kui ta oli täna. Kui Sa oled mõelnud sellele, kuidas saaksid anda oma panuse Eesti turvalisemaks muutmisesse, siis nüüd on Sul see võimalus olemas. Valmis on saanud e-õppe keskkond www.priitahtlik.ee, kus on võimalik omandada I astme päästjaks saamiseks vajalikud teadmised. Kursuse läbimiseks on vajalik eelnevalt anda märku enda soovist e-posti aadressil kristi.hunt@rescue.ee. E-õppe keskkonnas õppivale vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale määrab päästekeskuse vabatahtlike koordinaator vajadusel mentori, kes nõustab ja juhendab teda koolituse läbimisel. E-õppe keskkonna valmimisse on suure panuse andnud MTÜ Raikküla Vabatahtliku Tuletõrje Selts ning kaasa on aidanud ka Päästeameti erinevate osakondade teenistujad. Suur tänu kõikidele panustajatele, kuid eriline tänu Raul Aarmale.

Haiglate ja hooldekodude töötajate tööaeg on väga erinev. Kuna töötajate tööaeg ei võimalda kõikidel samaaegselt koolitusel viibida, siis ongi Päästeamet püüdnud võimaldada seda läbi uuendusliku lahenduse – veebikoolituse. Et hoolekandeasutuste tuleohutusteadmisi parandada, on Päästeamet loonud veebipõhise õpikeskkonna www.tuleohutuskoolitus.ee. Kõikidel ID-kaardiga sisse loginutel on võimalus ka koolituse läbimisel endale välja printida tunnistus. Kogu protsessi lihtsustamiseks laenutab Päästeamet kõikidele soovi avaldanud hoolekandeasutustele koolituse tegemiseks ka tahvelarvuteid. Need on mõeldud iseseisvalt e-õppe läbimiseks, et tööandja ei peaks kõiki oma töötajaid tuleohutuskoolituseks ühel päeval ühte ruumi kokku saama. Töötajad saavad ise omaette internetis koolituse läbida. ID-kaardiga sisse logides on eeliseks see, et õpet saab ka pooleli jätta ja hiljem samast kohast alustada. Samuti jääb sellest andmebaasi jälg ja ka tööandja saab ülevaate, kes kollektiivist on e-õppe läbinud. Praktilise koolituse peab endiselt asutus ise läbi viima, kuid selle elavdamiseks on loodud virtuaalne tulekahjusimulaator, mille abil kõik töötajad saavad n-ö „käe valgeks“ tulekustutiga sisetingimustes kustutamisel. E-keskkonna õppematerjalid on avalikuks kasutamiseks ka kõikidele teistele huvilistele ja loodud Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames.

Hoolekandeasutuste tuleohutuskoolituste e-keskkond.

Tuleohutuse enesekontrolli aruannete keskkond

Asutuste tuleohutuse enesekontrolli aruande täitmine iseteeninduskeskkonnas Alates 2015. aasta algusest on kõikidel Päästeametile tuleohutuse enesekontrolli aruande esitamise kohustusega asutustel võimalik teha seda interneti iseteeninduskeskkonnas. Tuleohutusaruannete koostamise ja esitamise nõude paneb juriidilisele isikule tuleohutuse seadus, mille järgi tavapärasest kõrgema riskiohuga hoonete valdajatel on kohustus tuleohutusaruandesse kirja panna ehitise tuleohutusalane olukord ning esitada aruanne Päästeametile üks kord aastas. Varasemalt esitas iga asutus aruande talle sobivas dokumendiformaadis. Uue kesk-

konna eelis on just andmete mugav sisestamise ja edastamise võimalus ning jooksev selgitav info selle kõige juures. Selline andmete kogumine on lihtne nii täitja kui ka andmekoguja jaoks. Veebipõhine aruanne annab täitjale juba enne selle Päästeametile esitamist tagasisidet näiteks juhul, kui mõni vajalik lahter on jäänud täitmata. Tuleohutusaruannete andmed säilivad kättesaadavas keskkonnas lihtsasti leitavalt ja neid on võimalik ka oma arvutisse salvestada. Kuna andmed on pärast esimest sisestamist keskkonnas olemas, ei ole igal

aastal enam vaja täitmist otsast alustada. Varem pidid asutused ise jälgima, et kõik vajalik saaks kirja, nüüd kontrollib seda keskkond ja annab vajadusel kasutajale veateate. Samuti annab keskkond kasutajale ette järgmise küsimuse sõltuvalt sellest, kuidas eelmisele vastati. Näiteks, kui asutusel ei ole kustutussüsteemi, ei ole järgmistele küsimustele vaja vastata. Portaali on kavas tulevikus veelgi täiendada. Lisavõimalusi andmete kontrollimiseks ja analüüsimiseks saavad näiteks tuleohutusinspektorid, kes aruandeid kontrollima asuvad. Tuleohutuse enesekontrolli aruannet saab täita aadressil https://tuleohutusaruanne.ee/ n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

31


HARIDUS

Sündmuskoha juhtimise koolitus.

Sisekaitseakadeemia, Veiko Ristissaar

32

Uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi õppekavad Sisekaitseakadeemia töögrupid koostöös Päästeametiga töötasid välja uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi eriala õppekavad. Ilma tööandjapoolse sisendita on õppekava väljatöötamine hea intellektuaalne väljakutse, mitte reaalset vajadust arvestav tegevus. Õppekavad kajastavad kokkulepet tööandja ja kooli vahel, seda, mis on oluline ja kuidas seda saavutada. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Ain Karafin, päästeteenistuse eriala õppekava juht

Janek Lass, päästemeeskonna juhi õppekava juht

21.

sajandi kool on muutunud. Tänast kooli iseloomustavad märksõnad: kooliskäimine on osa elukestva õppe protsessist, õppimine toimub mitte ainult koolis, vaid igal pool, õpetajad korraldavad ja võimaldavad õppimist, õppijad õpivad õppima ja õpitut rakendama. Tartu Ülikooli läbiviidud uu-

ringus tuuakse välja, et paradigmaatiliseks muutuseks on elukestva õppe mõtteviisi levik. Sellegipoolest pole elukestva õppimise mõtteviis veel mitte kõikjal enesestmõistetav. Me tahame koolis väga palju materjali ära õpetada, justkui lootuses, et siis ei pea elus enam õppima. Samamoodi võib tõlgendada senini veel vähest tähelepanu pälvinud õpioskuste omandamist, mis on hädavajalik selleks, et hiljem iseseisvalt oma teadmiste ja oskuste täiendamisega toime tulla. Kooli õppemeetodite hulgas on proportsionaalselt liiga suur osa tegevustel, mis keskenduvad õpetaja ja õpiku teadmiste omandamisele, mitte baasteadmiste põhjal uute teadmiste otsimisele ja loomisele.


Päästeteenistuse õppekava

Strateegilise tasandi juhtimise koolitus.

Päästeteenistuse õppekava lähtekohad • rakenduskõrgharidusõppes kutseõppes õpitut ei korrata; • õppekava lõpetanu võib töötada kõikides Päästeameti tegevusvaldkondades; • õppekava keskendub eelkõige tuleohutus, järelevalve ja päästetööde valdkondadele, et tagada kutsestandardites kirjeldatud oskuste ja teadmiste omandamine; • õppekavas pööratakse suuremat tähelepanu üldoskustele, et tagada lõpetaja õpioskused.

Suurimad muudatused päästetööde moodulis Päästetööde moodul on saanud täiesti uue sisu. Eesmärk oli oluliselt vähendada kutsehariduses õpetatavat ning suurendada üliõpilaste oskust planeerida päästeteenistuse valmisolekut ning teostada, korraldada ja juhtida päästesündmuste lahendamist ja suurõnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimist. Suurõnnetuste juhtimist õpetatakse simulatsioonikeskkonnas ja osa õppest toimub koos tulevaste koostööpartneritega politseist ja kiirabist. Kriisireguleerimise mooduli mahtu suurendati. Uue ainena lisati infohalduse ja kriisikommunikatsiooni teema. Üliõpilased saavad teadmised kriisikommunikatsiooni põhimõtetest, eesmärkidest ja töökorraldusest. Samuti õpetatakse kriisikommunikatsiooni juhtimist ning avaliku esinemise reeglite rakendamist kriisiolukorras. Suurendati ka tuleohutuse mooduli mahtu. Uue õppeainena lisandus tuleohutusalaste õigusrikkumiste ja haldusjärelevalve menetlus. Muudatuse tingis kolledži lõpetanute tõhusama rakendamise vajadus tuleohutusalaste õigusrikkumiste menetluses. Üld- ja erialaained moodustavad nüüd õppekavas ühtsema terviku, õppejõud vaatasid ainete õpiväljundid koos üle ja tegid korduste vältimiseks vajalikud muudatused. Suured muudatused on ka praktika korralduses. Spetsialiseerumist läbi praktika enam ei toimu, mis tagab lõpetajatele võimaluse töötada kõikides päästeala valdkondades. Uueks põhimõtteks (erinevalt senisest kolmeaastasest õppekavast) on praktikate algus juba esimesel kursusel, vältimaks olukorda, kus õpilased terve viimase semestri jooksul on vaid praktikal ja kaotavad kontakti kolledžiga.

Päästemeeskonna juhi õppekava Alates 2015. aasta septembrist algas päästemeeskonna juhi õpe uue õppekava järgi. Uuest õppekavast rääkides oleks paslik vaadata korraks tagasi. Tänaseks on päästemeeskonna juhi õpet viidud läbi 16 aastat. Varasemalt on seda kursust nimetatud nii tulekustutus- ja päästemeeskonna vanema kui ka päästespetsialisti erialaks. Kursustel on olnud küll erinevad nimed, kuid siiski on keskendutud põhimõtteliselt samadele alustele, milleks on esimese tasandi päästetööde juhtimine ning isikkoosseisu koolitamine, algusaastatel ka põhjalikumad teadmised tuleohutuse järelevalvest.

Õpiaeg on poole lühem ja oluline rõhk ennetustööl

Päästemeeskonna juhi eriala õppekava aluseks on päästemeeskonna juhi, tase 5 kutsestandard. Õppeaeg on kokku 5 kuud varasema 10 kuu asemel. Võrreldes varasema õppekavaga seisneb suurim erinevus selles, et õpiaeg on poole lühem ning tegemist on päästja õppekava jätkuõppega. Jätkuõppekavale saab õppima asuda ainult päästja õppekava läbinu või päästja, tase 4 kutsetunnistust (varasem päästja II) omav teenistuja. Võrdluseks varasemate õppekavadega – varem sai õppima asuda ka lihtsalt piisava staaži olemasolul. See tingis omakorda olukorra, kus palju päästja õppeaineid pidi üle kordama, tuli alustada nii-öelda algusest. Tänaseks on kõik kattuvused võrreldes päästja õppekavaga likvideeritud. Näiteks ei õpetata enam suitsusukeldumise tehnikat, vaid keskendutakse suitsusukeldumise korraldamisele. Sellest ka õppekava mahu oluline vähendamine. Õppekava mahtu on vähendatud ka koolitusõppe mahu vähendamisega. Pääste koolitusõpe on läinud teooriapõhiseks, st et praktikas ei saa õppurid enam nii palju näidistunde kui varasemalt. Peamiselt keskendutakse koolitusmeetodite valimisel erinevate sihtgruppideni

jõudmisele (päästja, noor, vanur jne). Samas on rohkem tähelepanu pööratud pääste ennetusala meetmetele. Uues õppekavas on oluline roll päästeala ennetustööl, mis aitab kaasa Päästeameti strateegia elluviimisele.

Õppekava jaguneb kolmeks mooduliks

Pääste alusainete moodul sisaldab järgmisi õppeaineid: päästeala organisatsioon ja kultuur, päästepsühholoogia, pääste koolitusõpe ja sissejuhatus õigusesse. Samaväärse õppemahuga on pääste ennetusala meetmete moodul, mis sisaldab endas päästeala ennetustöö, tuleohutuse ja kriisireguleerimise õppeaineid. Kolmandaks ning kõige mahukamaks mooduliks on päästetööde korraldamise ja juhtimise moodul. Selles moodulis keskendutakse päästetööde korraldamise, päästetööde haldusmenetluse ning päästetööde taktika ja juhtimise õppeainetele. Päästetööde juhtimise mõistes räägime eelkõige esimese tasandi päästetööde juhtimisest.

Praktika on osa õppetööst

Õppekava tsüklid toimuvad septembrist jaanuari lõpuni ning veebruarist juuni lõpuni. Korraga võetakse õppima kuni 15 teenistujat. Akadeemilise kalendri järgi näeb õpe välja järgmine: esimesed 12 nädalat käivad õppurid koolis, kus omandatakse põhi-õpingute (põhirõhk päästetööde korraldamisel ja juhtimisel) käigus kutsestandardis toodud kohustuslikud teadmised ja kompetentsid, millele järgneb praktika teenistuses. Praktika on üks osa õppetööst, kus juhendaja abiga kinnistatakse koolis õpitu läbi igapäevase teenistusesisese koolituse ning praktilise tegevuse. Praktika kestvus on 6 nädalat. Pärast praktikat tulevad õppurid kooli tagasi, kus hinnatakse õppeprotsessi käigus omandatud teadmisi ja oskusi. Kompetentse hinnatakse kompleksharjutusest ning praktikaaruande kaitsmisest koosneval lõpueksamil. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

33

Sisekaitseakadeemia, Veiko Ristissaar

Haridus


34

Õppus

CONEXil hinnati

valmisolekut üleriigilisteks kriisideks

Üleriigiline hädaolukorra lahendamise õppus CONEX 2015 toimus tänavu aprillis-mais ja moodustas koos Kaitseväe suurõppusega SIIL 2015 laiapõhjalise riigikaitseõppuse. CONEX korraldati staabiõppusena, mille raames toimus eri ministeeriumide juures viis osaõppust. Osaõppuste korraldamine oli erinevate asutuste vastutusalas. Osaõppused olid seotud ühe põhistsenaariumiga, mille kohaselt tuli olukorra lahendamiseks kaaluda eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Maido Nõlvak, CONEXi õppuse projektijuht Viktor Saaremets, Lääne päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja

Viktor Saaremets: Miks CONEXi õppus vajalik oli ning mida õppustel läbi mängiti? Maido Nõlvak: CONEX ja SIIL andsid võimaluse hinnata Eesti valmisolekut erinevateks kriisideks ja teha laiapindset riigikaitsealast koostööd. Seni on valdavalt läbi viidud õppusi, mis on keskendunud sündmuse lahendamisele konkreetses piirkonnas. Strateegilise tasandi (amet/ministeerium) juhtimisstruktuure, koostööd ja õiguslike meetmete rakendamist ning asjakohasust on testitud minimaalselt. CONEXi üldeesmärk oli riigikaitse arengukavas 2013–2022 toodud ohustsenaariumidest tulenevalt läbi mängida erinevate kriiside lahendamise strateegiline juhtimine, otsuste langetamise protsess ning testida õigusaktide rakendumist ja nende muutmise vajadust. CONEXi raames viidi läbi viis osaõppust. Esiteks, ulatuslik küberintsident, mis oli põhjustatud teadmata päritoluga suunatud küberründest ning mis tõi kaasa häireid elutähtsate teenuste1 toimimises. Teiseks, massiline mürgistus Sillamäel, mille põhjustas suurõnnetus ohtlike kemikaalide käitlemisel. Osaõppuse eesmärk oli testida tervishoiualase hädaolukorra juhtimist ja õiguslikke meetmeid. Kolmas osaõppus oli elektrivarustuse kui elutähtsa teenuse katkemine kogu riigis, mis oli põhjustatud rünnakutest kriitilise taristu vastu. Eesmärk oli elutähtsa teenuse korraldaja ja elutähtsa teenuse osutaja tegevuse testimine. Neljandaks, rünnakud kriitilise taristu vastu – tagajärjeks oli riigi toimimise häirimine ja kriitiliste elutähtsate teenuste katkemine. Eesmärk oli otsustusprotsesside ja koostöö testimine julgeolekuasutuste,

Kaitseväe ja Kaitseliiduga ning suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmete testimine. Ja viiendaks, massiline korratus, mille põhjustas võõrriigi aktiivne mõjutusja propagandakampaania, eesmärgiga kõigutada valitsevat riigikorda. See tõi kaasa üheaegsed korratused erinevates linnades. Osaõppuse eesmärk oli testida ohustsenaariumi kohaselt massiliste korratuste lahendamise korraldust ja õiguslikke meetmeid. VS: Kas osaõppustel tuli välja kitsaskohti, mida varem ei teadvustatud? MN: Planeerijad selgitasid CONEXi õppusel välja võimelüngad ja kitsaskohad ning neist lähtudes valmistati mängijatele ette episoodid, õpiväljundid ja küsimused. Nende kaudu pidid mängijad jõudma otsustele ning seisukohtadele. Asja mõte oli, et erinevate ministeeriumide juhtkonnad jõuaks läbi ettevalmistatud episoodide lahendamise ise arusaamisele õigusloome puuduste osas ning et nad otsustaks, milliseid õigusakte on vaja täiendada ja muuta või milliseid on vaja erinevate olukordade kiireks lahendamiseks täiendavalt luua. See meetod töötas väga efektiivselt. Võib öelda, et ministeeriumide juhtkonnad avastasid enda jaoks väga palju asjaolusid, millest nad eelnevalt teadlikud ei olnud. Või siis ei osanud nad neid probleeme teadvustada. Oluline oli ka, et juba õppuse planeerimise käigus avastati tõsiseid riske riigi julgeolekule, mida juba planeerimise käigus likvideeriti. Kahjuks ei saa neid näiteid julgeoleku kaalutlustel täpsemalt välja tuua. VS: Mida CONEXi stsenaariumide läbimängimine andis ning mis on need muu-

1 Elutähtsad teenused on hädaolukorra seaduse kohaselt need teenused, mis on kriisi korral hädavajalikud toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste heaolu korraldamiseks, nt elektrivarustuse-, pääste- ja kiirabitöö toimimine vms.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

datused, mida õppuste käigus juba tehti või lähitulevikus tehakse? MN: CONEXi osaõppustega suurendasime märgatavalt valitsussektori teadlikkust julgeolekuriskidest ja parandasime õppuste läbiviimise kompetentsi. Me oleme uhked, et meie riigis on IT sektor väga hästi arenenud ja meie töö hulga kergemaks teinud. Samas sellega, et kõik meie teenused on ITst niivõrd sõltuvad, oleme tekitanud riski, juhul kui küberrünnakud peaks päriselt aset leidma või kui tekib pikem elektrikatkestus. Siis oleme väga haavatavad ja meie teenused enam ei toimi. Ka ei ole meil enam võimet IT süsteemide puudumisel minna üle alternatiivsetele tegevustele (käsijuhtimisele jne). Tooksin välja iga osaõppuse olulisemad tegevuspunktid edasiseks.

Ulatuslik küberintsident: • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM) koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga ja sideettevõtetega koostada plaan suuremate häirete lahendamiseks. • Krüpteerida riigiasutuste vaheline meilivahetus ja tagada kaugligipääsude võimaldamiseks täiendavad meetmed turvaliseks autentimiseks (nt kahetasandilise autentimise süsteemi juurutamine). • MKMil ja Riigi Infosüsteemi Ametil (edaspidi RIA) täiendavalt analüüsida ASO võrgu (riigiasutuste andmesidevõrk) ning sellest sõltuvate teenuste toimimist ja koostada vajadusel ettepanekud vajaliku regulatsiooni muutmiseks. • Analüüsida ja täpsustada digitaalse usaldusteenuse olulisust elutähtsa teenuse seisukohast ja valmistada ette ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

Massiline mürgistus: • Viia regulaarselt läbi õppuseid sotsiaalministeeriumi vastutusalas olevatele elutähtsate teenuste osutajatele. • Töötada välja juhtimiskorraldus Terviseameti juhitavate hädaolukordade lahendamiseks.


ÕPPUS

ÕPPUSE STSENAARIUMI OSAD EHK „VÄLJAVÕTTED MEEDIAST“

Massilise mürgistuse osaõppusest.

Massilise korratuse osaõppusest.

• Analüüsida olemasolevaid rahvusvahelise abi kaasamise lepinguid hädaolukorras ja sõlmida puuduvad lepingud rahvusvahelise abi kaasamiseks. • Hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta tervishoiuasutustest info kogumise ja avalikkusele edastamise põhimõtete ja õiguslike aluste analüüs ning koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga protseduurireeglite koostamine kannatanute kohta info kogumiseks.

• Eleringi toimepidevuse plaanis sätestada koostöö RIAga elektrisüsteemi taastamisel küberrünnakutest tingitud katkestuste korral. • Eleringil analüüsida toimepidevuse riskianalüüsis alajaamade käsijuhtimisele üleviimise võimalusi ja meetmeid ning lähtudes sellest, täiendada toimepidevuse plaani. • Eleringil analüüsida ja mõelda läbi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis SCADA juhtimiskeskuste ülevõtmist ning muid sarnaseid ohtusid.

Elektrivarustuse toimepidevuse osaõppus:

Objektikaitse- ja massilise korratuse osaõppus:

• MKMil analüüsida, millistel elutähtsa teenuse osutajate objektidel on tarvilik autonoomse elektrivarustuse tagamine, kaardistada hetkeseis ja teha ettepanekud nõuete kehtestamiseks. • MKMil koostada elektrivarustuse piiramise kava, mille raames antakse elutähtsate teenuse osutajate elektrivarustuse tagamise eesmärgil objektide/piirkondade elektrivarustuse katkestamise nimekiri prioriteetsuse järgi.

CONEXi osaõppuste järelmitest koostasime kokku 130 ettepanekut, mis tänaseks on kõik võetud erinevate ministeeriumide ja ametite tööplaanidesse. Samuti õnnestus pärast osaõppuste toimumist panna olulisemad tegevused

Olulisteks märksõnadeks ressursi ja võime planeerimine ning koostöö Kaitseliidu ja Kaitseväega olukorras, kus on vaja tagada massirahutuste ohjamine, objektide kaitse, piirikaitse ja politsei teenuste toimepidevus.

Vabariigi Valitsuse tegevuskavasse. Seega on paljud ettepanekud täna töös ning osa tegevusi viiakse ellu juba 2015. aasta lõpuks. Näiteks, tänaseks on sotsiaalministeeriumil olemas elutähtsatele teenustele kehtestatud toimepidevuse nõuete eelnõu ning läbirääkimisel on koostöölepingud naaberriikidega elanikkonnale meditsiinilise abi osutamiseks hädaolukordades. Selle aasta lõpus peavad ministeeriumid esitama Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaate asutuste tegevustest. VS: Kas me oleme reaalselt sellisteks suurteks õnnetusteks valmis? MN: Täna võime öelda, et me oleme rohkem valmis kui kunagi varem. Lisaks CONEXile on läbi viidud kaks õppust Vabariigi Valitsusele. Samuti on õppusi läbi viinud erinevad ministeeriumid. Alati saab paremini, õppused ongi selleks, et tulevikus olla paremini ettevalmistatud reaalseteks üleriigilise mõjuga kriisisituatsioonideks. Aga täna näeme, et õppused on hädavajalikud – seega, riigis hakatakse analoogseid õppuseid läbi viima ka edaspidi.  Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

35


Menetlus

Päästeameti järelevalve Seekord anname ülevaate kahest Päästeameti järelevalve kohtuasjast, millest on tänaseks jõustunud kohtulahendid. Esimene neist on seotud insenertehnilise valdkonnaga ja konkreetselt Päästeameti poolt kasutusloa heakskiidu andmisest keeldumise vaidlustamisega. Teine puudutab tuleohutusalase järelevalve käigus hooldekodu hoone kasutamise peatamise ja kasutajate arvu piiramise vaidlustamist.

Margit-Marit Raudsepp,

Päästeamet

36

õigusosakonna ekspert

Kasutusloale heakskiidu andmisest keeldumise kohtuasi

Päästeameti vastu esitati kaebus, milles vaidlustati Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt kasutusloa tuleohutuseosale heakskiidu andmisest keeldumine. Keeldumise aluseks olid ülevaatuse käigus avastatud puudused. Elamule uue kasutusloa väljastamise vajaduse tingis hoone renoveerimine, mille käigus kahekorruseline tulepüsivusklassi TP3 kuuluv elamu ehitati kolmekorruseliseks. Kohtus vaidlustati üks puudus, hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivuse R60 tõendamine. Tallinna halduskohus jättis esitatud kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis esimeses astmes tehtud kohtuotsuse muutmata ning Riigikohtu halduskolleegium otsustas kassatsioonkaebust mitte menetleda, millega jõustus Ringkonnakohtu kohtuotsus. Tegemist on küll lahendiga, mis tehti 1. juulini 2015 kehtinud ehitusseaduse alusel, kuid selles käsitletud olulised menetluslikud küsimused ei ole seaduse mõttes muutunud. Nimetatud kohtuasjas on olulised erinevate kohtute seisukohad – kas vaidlustatud Päästeameti keeldumine on käsitletav haldusaktina, kasutusloa menetluses antud eelhaldusaktina või kooskõlastuse ehk menetlustoiminguna. Tegemist on õiguslikus mõttes väga olulise küsimusega, sest sellest sõltub, kuidas üldse saab keeldumist vaidlustada ja millised nõudeid saab vaidlustamisel kohtule esitada. Ka Päästeameti enda ametnike hulgas on selles küsimuses olnud eriarvamusi ja keeldumisi on vormistatud nii haldusaktina kui menetlustoiminguna. Konkreetse kaebuse esitajad olid seisukohal, et tegemist oli kas haldusaktiga või eelhaldusaktiga. Kohus selgitas, et Päästeamet on õigesti keeldumise õigusliku alusena viidanud päästeseadusele (§ 5 lg 1 p 8), kus tuuakse välja Päästeameti ülesanded. Päästeameti pädevuses on anda nõusolek ehitusloa taotlemisel Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

ehitusseaduse kohaselt esitatavale ehitusprojektile ja ehitise kasutusloale või sellest keelduda kümne päeva jooksul, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa andmise kirjalikult heaks kiitnud (tuleohutuse seaduse § 5 lg 1). Kasutusloa väljastamisest keeldutakse juhul, kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Juhul, kui Päästeamet on tuvastanud, et ehitis ei vasta õigusaktides kehtestatud tuleohutusnõuetele ning keeldub kasutusloa andmise heaks kiitmisest, ei tohi kohalik omavalitsus kasutusluba väljastada (ehitusseaduse § 34 lg 1 p 8). Eelhaldusakti kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (haldusmenetluse seadus (HMS) § 52 lg 1 p 2). Eelhaldusaktile kohaldatakse HMS § 52 lg 2 tulenevalt haldusakti sätteid. Riigikohus on leidnud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, kui tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Menetlustoimingul see tunnus aga puudub. Kuigi sellisest eelotsustusest ei teki menetlusosalistele koheselt veel mingisuguseid õigusi ega kohustusi, ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest mööda minna. Kooskõlastuse ja arvamuse andmist reguleerib HMS § 16. Riigikohtu praktika näitel on siduva iseloomuga kooskõlastus menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Ehitus- ja kasutusloa menetluse käigus annavad teised haldusorganid menetlevale haldusorganile üldjuhul siiski kooskõlastusi, mille eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Päästeameti heakskiidu andmisest keeldumine on oma olemuselt siduv kooskõlastus ja menetlustoiming. Päästeamet on kasutusloa menetluses selle seisukoha alusel toonud välja, millised tuleohutusega seotud asjaolud on elamus tõendamata ning sellest tulenevalt on ta keeldunud ehitise kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest. Päästeamet ei ole tegelikkuses tuvastanud, kas elamu vastab tuleohutusnõuetele või mitte, vaid üksnes keeldunud heakskiidu andmi-

sest talle teadaolevate andmete põhjal. Ühtlasi saab kaebaja koostatud dokumendist ka välja lugeda, mida on vaja teha, et Päästeamet oma heakskiidu siiski annaks. Seega oli Päästeamet toiminud õigesti ning antud juhul ei olekski pidanud välja andma haldusakti. Antud kooskõlastus oli menetlustoiming. Seega oleksid kaebajad saanud nõuda heakskiidu andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist, mitte tühistamist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebajate viited haldusakti motiveerimise nõuetele ja etteheitele, et vastustaja rikkus nõudeid, mille kohaselt peab vastustaja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaldama asja kohta arvamuse andmise, ei ole asjakohased. Kohus leidis, et keeldumine on menetlustoiming ja seega ei saa lähtuda haldusaktidele esitatud nõuetest, küll aga peab ka toiming olema põhistatud. Teine samas menetluses olulist tähtsust omav küsimus oli seotud elamu renoveerimistööde aluseks olevas projektis sisalduva tuleohutusnõuete seletuskirja tõlgendamisega. Seletuskirja esimene lause oli sõnastatud nii: „Hoone tuleb renoveerida nii, et ta vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele“. Nimetatud asjaolu oligi Päästeameti vaidlustatud keeldumise aluseks. Kaebajad leidsid, et Päästeamet saab nõuda üksnes rekonstrueeritava osa (s.o katusekorruse), mitte I ja II korruse vastavust TP2 tulepüsivusklassile ja seda põhjusel, et ehitusprojekt koostati üksnes hoone katusekorruse korteriks väljaehitamise eesmärgil, millest tulenevalt ei saa see hõlmata I ja II korruse muutmist. Kohus asus seisukohale, et tuleohutusnõuded kehtivad olukorras, kus toimub pealeehitamine, kogu hoone suhtes, ja vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgi ja mõttega. Kohus selgitas, et määruse nr 315 lisast 2 nähtub, et TP2-klassile (määruse § 4 lg 3 p 2) vastaval elamul on lubatud kuni neli korrust ning TP3-klassile (määruse § 4 lg 3 p 3) vastaval elamul kuni kaks korrust. Kui elamu vastab TP3-klassile, saab sellele III korruse peale ehitada vaid juhul, kui hoone, sealhulgas olemasolevad korrused, ehitatakse vastavaks TP2-klassile, vastupidiselt ei oleks saavutatav hoone vastavus tuleohutusnõuetele. Kohtulahendis on kõike eelnimetatut käsitletud põhjalikumalt ja soovi korral on lahendid leitavad Riigi Teatajast kohtulahendite otsingut kasutades (kohtuasja number nr 3-13-974/155 ja 3-13-974/121).


Menetlus

kohtuasjadest Nimetatud kohtulahenditega leidis kinnitust, et kasutusloa heakskiitmisel on oluline vaadata tervikpilti ning mitte teha mööndusi olulistes tuleohutusnõuetes.

Hooldekodus teise korruse klientide majutamise peatamine ning voodikohtade arvu piiramisega seotud kohtuasi

Tegemist on Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo antud ettekirjutustega, mis puudutasid kahte samale isikule kuuluvat hooldekodu Kohtla-Järvel. Ettekirjutustega pandi hoonete omanikule kohustus peatada hoonetes teise korruse kasutamine hooldekodu klientide majutamiseks ning piirata voodikohtade arvu kuni kümne voodikohani tingimusel, et kõik voodikohad asuvad hoone esimesel korrusel. Asutuste paikvaatlusel selgus ettekirjutuse vajadus, kuna hoonetes on avatud trepikojad, vaid üks evakuatsioonipääs ja -trepikoda, mis ei moodusta omaette tuletõkkesektsiooni, ning seega ei ole võimaliku tulekahju korral tagatud inimeste ohutu evakuatsioon. Kui tulekahjukolle asub evakuatsioonipääsu ja -trepikoja vahetus läheduses, siis võib ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks. Ettekirjutuste andmisel oli Päästeameti Ida päästekeskus arvestanud ohtu inimeste elule ja tervisele ning ka asjaolu, et tavapäraselt on hooldekodu kliendid eakad, nõrgad, liikumispuude või mõne muu puudega. Ühes hoones oli teisel korrusel üheksa voodikohta ja teises kolmteist voodikohta, mis olid kontrollimise hetkel kõik täidetud. Seega puudutasid ettekirjutused kokku 22 inimese ümberpaigutamist. Samuti oli ettekirjutuse andmisel arvestatud asjaolu, et mõlemas hoones on öösel vaid üks töötaja, kes ohuolukorras peab evakueerima kõik hoolealused kahelt korruselt (vastavalt kas 19 või 20 hoolealust) ja see ei ole ilmselgelt jõukohane ühele inimesele. Ettekirjutused vaidlustati halduskohtus ning kaebuse esitaja leidis, et ettekirjutus ei ole proportsionaalne, see on kaalutlusvigadega ning selle täitmine on adressaadile liialt koormav. Kaebuses märgiti, et Päästeametil on tulenevalt korrakaitseseaduse §-st 28 lg 1 ning päästeseaduse § 15 lg 1 p 1 õigus teha korrarikkumise või ohu korral ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kuid päästeseaduse § 15 lg 1 p 1 sätestab, et päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks. Ettekirjutuse andmise pädevusnorm nii päästeseaduse kui korrakaitseseaduse mõistes asetab kesksele kohale ja ettekirjutuse andmise eelduseks on mõisted „korrarikkumine“, „oht“ ja „ulatuslike tagajärgedega päästesündmus“.

Korrarikkumine on korrakaitseseaduse § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Sama § lg 2 määratleb, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. „Ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse“ mõistet otseselt defineeritud ei ole, mistõttu tuleb see haldusorganil endal sisustada. Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud Ida päästekeskus kõike eelnimetatut piisavalt põhjendanud. Vastuväidetes kaebusele märkis Päästeamet, et ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse legaaldefinitsiooni seadusandja tõesti ei anna, kuid seda aitab sisustada seaduse kohaldamiseks siseministeeriumi koostatud „Tuleohutuse seaduse käsiraamat“ (Tallinn, 2013), mille eesmärk on tagada parem õigusselgus seaduses sätestatud kohustuste mõistmiseks ja järgimiseks ning aidata kaasa seaduse paremale rakendamisele praktikas. Nõude esitamine ehitise, tegevuse või seadme töö pea­tamiseks sellise ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesünd­ muse, tähendab eelkõige seda, et ettekirjutuse andmine on vajalik päästesündmuse toimumise vältimiseks ehk ohu tõrjumiseks. Päästeseadus § 3 lg 1 sätestab päästesündmu­se mõiste – ootamatu olukord, mis ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Ulatuslike ta­gajärgedega päästesündmuseks võib pidada olukorda, kus tulekahju tagajärjel satub ohtu kellegi elu, tervis, vara või samuti keskkond. Näiteks võib ulatusliku tagajärjega päästesündmuseks pidada tulekahju toimumist korterelamus, kui seeläbi satub ohtu seal elavate inimeste elu ja tervis; tööstus- või laohoones, kui seeläbi võib tekkida suur vara- või keskkonnakahju; selleks võib olla ka tulekahju toimumine asutuses, kus viibivad abi ja hooldust vajavad isikud. Samuti tuleb arvestada, et tulekahju võib kaasa tuua ulatuslikud tagajärjed olukorras, kus ehitises ei ole tagatud evakuatsiooniohutus, näiteks kui puuduvad evakuatsioonipääsud või need on suletud ja tõkestatud, inimeste teavitamiseks puudub tulekahjusignalisatsioo­n, puuduvad evakuatsiooniga seoses nõutud tuletõkkesektsioonid vms. Ehitise või selle osa kasutamise peatamise otsuse langetamisel lähtub riiklikku järelevalvet teostav ametnik ohtude kaalutlemisest. Käesoleval juhul olid kõik kaalutlused ettekirjutuses nimetatud ja need olid kirjeldatud ka ettekirjutuste andmist tingivate asjaoludena: kahekorruselistes hoonetes olid avatud trepikojad, st tule ja suitsu levik hoonetes ei olnud takistatud. Hoonetes ei olnud moodustatud tuletõkkesektsioone ning neis oli vaid üks evakuatsioonipääs ja -trepikoda. Eelnevast

tulenevalt käsitleti kummagi hoone mõlemat korrust ühe evakuatsioonialana, kust ei olnud võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Kaebuses märgiti veel, et kuna normis on määratlemata õigusmõiste „väike kasutajate arv“, põhjendab päästeamet selle järgmiselt: „Eesti standardi EVS 812-7:2008 punkt 13.10 täpsustab, et väike kasutajate arv on kuni 10 inimest“. Kaebaja oli seisukohal, et standard ei ole õiguslikult siduv ning võimalusel peaks eelistama põhjendamisel allikaid ning aluseid, mis tulenevad õigusaktidest. Vastuseks nimetatud väitele selgitas Päästeamet, et tuleohutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tuleohutusnõue tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus. Mis tähendab seda, et tuleohutusnõue saab olla ka tehniline norm ning kuna standard on kokkuleppe alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist normi, saab tuleohutusnõue iseenesest olla sätestatud ka standardis. Kuna standardis toodud lahendused on üldtunnustatud, on standarditest juhindumine üks lihtsamaid tuleohutuse tagamise viise. Teine võimalus on tagada ohutus erilahenduste kaudu. Erilahenduste ohutust tuleb arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil eraldi tõendada. Veel juhtis Päästeamet standardite osas halduskohtu tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-7-10, milles on muu hulgas märgitud, et sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud ehitusseaduses ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded on kehtestatud eelkõige standarditega. Päästeamet peatas hoone kasutamise, kuid ei andnud kohustust hoone hooldekodule esitatavate tuleohutunõuetega vastavusse viimiseks. Jättes nii omanikule valiku, kas ta soovib teisel korrusel hoolealuseid majutada või mitte. Kaebuse esitaja rajas hoonesse sobivad evakuatsioonilahendused ja Päästeameti Ida päästekeskus lubas seejärel hoolealuste majutamise teisele korrusele. Nii tekkis kohtumenetluse ajal olukord, kus kohtuvaidlus kaotas oma mõtte ja esitatud tühistamiskaebus ei saanud kaebajat soovitud eesmärkideni viia ja seega oli kaebus muutunud ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse esitaja oli hoolealused tähtaegselt ümber paigutanud ja muutnud hooned tuleohutusnõuetele vastavaks ning pärast seda hooldealused tagasi hoonetesse toonud. Käsitletud kohtuvaidlus lõppeski kohtumäärusega jätta kaebus kui perspektiivitu läbi vaatamata. Juhtum ise peaks olema julgustuseks esitada ka rangeid nõudeid, näiteks hoone või selle osa peatamise nõuet, kui on oht inimeste elule ja tervisele ning sellest nõudest ka kohtuvaidluses mitte taganeda. n Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

37


KONKURSS Päästeamet

38

Päästeameti ja Ajujahi koostöö ohutuse suurendamiseks

Eesti suurim äriideede konkurss Ajujaht ja Päästeamet tegid selle aasta sügisel koostööd, mille tulemusel toimus 5. oktoobril Päästeameti ideepäev ehk häkaton. Häkatoni mõte oli osalejatele välja pakkuda mõned päästeala kitsaskohad, et siis ideid edasi arendada ning leida potentsiaalseid lahendusi ja miks ka mitte potentsiaalseid startup-ideid. Kristi Orn, arendusosakonna nõunik

Ülevaade häkatoni päevast

Osalejatest moodustusid meeskonnad, kuhu kuulusid Päästeameti spetsialistid, kellel on erialased teadmised tuleohutusest, ennetusest, kommunikatsioonist, vabatahtlike tegevusest ja kriisireguleerimisest. Nende kõrval üritasid lahendustesse tuua ärilist huvi Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor startup-ettevõtluse tudengid ja erasektori esindaja, IT-alase nõuga toetasid osalejad SMITist ja Skeemipesast ning värskete mõtetega Sisekaitseakadeemia Päästekolledži rakenduskõrghariduse kadetid. Päeva esimeses pooles tegeldi teema mõtestamisega: kirjeldati olukorda, toodi esile probleemid ja nende mõju ning otsiti, millist väärtust või kasu peaks pakutav lahendus tooma. Päästeameti töötajad rääkisid oma meeskonnale teema aktuaalsusest ja sisust. Päeva teises pooles keskenduti ideede konkretiseerimisele. Ideed pandi presenteerimiseks paberile ning mõeldi juurde, kuidas oleks lahendust võimalik realiseerida ettevõtluses ehk kellel võiks olla pakutava lahendusega seoses ärihuvi. Päeva lõpus presenteerisid meeskonnad oma väljatöötatud lahendust ning häkatoni moderaatorid andsid kaasa soovitused, mida ideedega edasi teha ning milliseid võimalusi saab Ajujaht pakkuda lahenduste edasiarendamiseks.

Ohutusalased teemad, millele häkatonil ideid koguti

Esimene meeskond valis oma teemaks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATeS) valeväljakutsed ning üritas leida lahendust küsimusele, kuidas vähendada ATeSi rikketeadetest tulenevaid päästemeeskondade väljasõite, ettevõtete seisakutest tingitud Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Miks Ajujaht teeb koostööd just Päästeametiga? Ajujaht on kaheksa hooaega erinevate äriideedega kokku puutunud. Kindel on see, et edukaks osutuvad need ideed, millel on konkreetne fookus ja lahendamist vajav probleem. Ajujahi korraldajatel on ammu meeles mõlkunud mõte tuua huvilisi konkreetsetesse asutustesse, et tekitada võimalusi neile, kes arvavad, et nad ise ei tule teostamist väärivate äriideede peale. Või siis neile, kel on huvi konkreetse sektori vastu. Tegemist oli pilootüritusega ja meil on hea meel, et Päästeamet on oma uksed värsketele ideedele avanud!

Harri Tallinn, Ajujahi arenguprogrammi juht

kulusid ning kuidas suurendada süsteemide usaldusväärsust ja turvalisust. Lahendusena pakuti kahe indikaatoriga andurite (temperatuur ja suits) kasutamist. Nimetatud andur on vaid 1,5 eurot kallim, kuid mingil põhjusel leiab põhjendamatult vähe kasutamist. Meeskond arvas, et ettevõtete ja ehitajate teadlikkus andurite olemasolust ei ole piisav. Praktilise kogemuse põhjal oskas Assaku päästekomando meeskonnavanem öelda, et kahe indikaatoriga andurite kasutamine vähendab oluliselt valeväljakutsete arvu. Teine meeskond üritas leida lahendust küsimusele, kuidas puhastada küttesüsteeme vajaduspõhiselt olukorras, kus eluruumide valdajatel on kohustus küttesüsteemi puhastada kord aastas ning kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Seejuures ei oma tähtsust, millega ja kui tihti kütteseadet kasutatakse. Me ei saa kunagi olla kindlad, kas küttesüsteem on piisavalt puhas, et vältida tuleohtlikku olu-

korda. Meeskond tutvustas lahendust, kus küttesüsteemi võiks paigaldada sensori, mis annab märku, kui küttesüsteem vajab puhastamist. Eesmärk ei ole kaotada plaanilist iga-aastast nõutud küttesüsteemi puhastamist – sensoriga saab monitoorida kütteseadme olukorda kahe plaanilise puhastuse vahel. Meeskond tegeles pärast häkatoni idee arendamisega edasi. Osalema mindi Skeemipesa tehnohäkile, kust üritati leida koostööpartnereid korstnasse paigaldatava sensori tootmiseks. Täpsemat infot idee edasiarenduse kohta saab uurida tuleohutusjärelevalve osakonna eksperdilt Tagne Tähelt. Kolmas meeskond tegeles teemaga, kuidas luua turvalisemad kogukonnad olemasolevaid teadmisi ja oskusi ära kasutades ning kuidas niimoodi tagada ka ressursside kokkuhoid. Lahendusena pakuti välja mobiilirakendus, kust on võimalik leida asukohapõhist infot nt korstnapühkijate ja pottseppade kohta. Rakendusel oli väga mitmeid funktsionaalsusi, sh inimeste teavitamine hädaolukorrast. Neljas meeskond otsis ideid, kuidas saada teada, kus vabatahtlikud konkreetsel ajahetkel paiknevad ja kuidas me neid vajadusel operatiivselt kaasata saame. Lahenduseks oli taas mobiilirakendus, mis võimaldab vabatahtlikul päästjal vastavalt asukohale liita ennast ajutiselt mõne kutselise või vabatahtliku komando juurde ning jagada ja saada sellekohaseid teavitusi. Toodi välja, et Politsei- ja Piirivalveamet on loonud keskkonna piiriveekogu.ee, millest on võimalik eeskuju võtta. Viies meeskond lahendas küsimust, kuidas määrata hädasolija täpne asukoht olukorras, kus mobiiltelefoni GPS on välja lülitatud. Lahendusena pakuti reaalset triangulatsiooni mobiilivõrgus, GPS käevõrusid populariseeriva kampaania läbiviimist, vabatahtliku UAV aerofotode tiimi loomist ja veel mitu muud ideed.

Plaanis on sarnaseid ideepäevi korraldada Päästeametis ka edaspidi

Häkaton toimus Päästeametis esmakordselt. Meeskonnad tegutsesid suure kirega ning kindlasti võib ürituse kordaläinuks lugeda. Isegi kui ükski väljapakutud idee Ajujahi konkursile ei jõua, panid väljatoodud kitsaskohad osalejaid ohutusalastele teemadele mõtlema. 2016. aastal planeerime Päästeameti-siseselt korraldada sarnaseid ideepäevi/häkatone, et leida probleemkohtadele lahendusi vastavalt fookuseesmärkidele. 


Tunnustus

39

Elupäästjatele ja päästeala arendajatele anti üle päästeteenistuse aumärgid 15. septembril Tallinnas Lillepaviljonis toimunud pidulikul tseremoonial tunnustasid siseminister Hanno Pevkur ning Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu 88 inimest, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel. Elupäästja medaliga tunnustati seekord 18 päästeameti teenistujat, ühte häirekeskuse valvevahetuse juhti, kahte kaitseväelast, ühte vabatahtlikku päästekomando pealikku ning nelja eraisikut, kes tänu ennastsalgavale tegutsemisele päästsid inimeste elu. Kokku tänati elupäästja medaliga 26 inimest, neist 22 puhul oli tegemist nende esimese elupäästemedaliga, neli päästjat olid selle tunnustuse osaliseks saanud varemgi. Päästeteenistuse Kuldrist Heigo Olu Päästeamet Malle Mitt Päästeamet Gennadi Apevalov Päästeamet Andres Uusjärv AS G4S

Päästeteenistuse Hõberist Markus Heiskanen

Soome politsei

Päästeteenistuse medal Harri Ohaka Päästeamet Heikki Liivrand Päästeamet Tamur Vaher Päästeamet Laivi Rannik Päästeamet Raivo Stepanov Päästeamet Nelet Verbin Päästeamet Helmut Hiietamm Päästeamet / Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts Pavel Tarassevitš Päästeamet Tarmo Anton Päästeamet Vilve Kirs Päästeamet Ain Danilas Päästeamet / Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts Anne Laul Päästeamet Armand Jürgenson Päästeamet Janik Haljand Päästeamet Indrek Teras Päästeamet Juri Marinets Päästeamet Urmas Kütt Päästeamet Heino Kesküla Päästeamet / Karksi-Nuia vabatahtlik päästekomando Vilmar Soopa Päästeamet Aarne Kangur Päästeamet Keit Tõldsepp Päästeamet Andrus Üts Päästeamet Arvo Jõgiste Päästeamet Kalev Näär Päästeamet Meelis Aule Päästeamet

Andrus Valting Päästeamet Ivo Taganõmm Päästeamet Kristo Kiik Päästeamet Mihkel Kombe Päästeamet Tiiu Varik Päästeamet Sulev Kallavus Päästeamet Kairi Pruul Sisekaitseakadeemia päästekolledž Tarmo Kull Sisekaitseakadeemia päästekolledž Aare Allik Tamsalu vabatahtlik pääste komando / Tamsalu EPT AS Kuno Tiiksaar pensionär Himot Maran Keskkonnainspektsioon Tõnis Kalberg Sillamäe linnavalitsus Gints Ilva Läti Vabariigi Riiklik Tuletõrje- ja Päästeteenistus

Elupäästja II klassi medal Sergei Šuvalov Vadim Poljakov Heiki Sink Jüri Saar

Ida päästekeskus Ida päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus

Elupäästja III klassi medal Erkki Põld Ida päästekeskus Alexey Zimin Ida päästekeskus Tiina Johkem Häirekeskus Igor Hristenko, Ida päästekeskus Aleksei Latt Kaitsevägi Joel Puulmann Kaitsevägi Kristjan Vorst eraisik Rain Saarepera eraisik Martin Hunt Lõuna päästekeskus Meelis Aianurm Lõuna päästekeskus Elisabet Eelmäe eraisik Luule Aadusoo eraisik / Torgu vabatahtlik päästekomando Rainer Mereäär eraisik

Margo Kubjas Elvo Humal Meigo Kaare Jaanus Lehtsaar Tarmo Vain Janari Jerve Mart Onemar Lauri Reppo Madis Kabel

Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus Lääne päästekeskus

Missioonimedalid Siim Nemvalts vabakutseline päästeekspert Rein Vaheoja Päästeamet

Peadirektori tänukiri Urmas Paejärv Alvar Hint Liina Jundas Kait Koppel Margus Räim Urve Reinson Jaan Kuusemets Silver Luik Cristian Arula Teele Vespere Meelis Leedo Ahti Truus Kristi Orn Timo Tarve Rein Kask Edda Kiik Lauri Lindoja

Päästeamet siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Päästeamet Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts Tallinna Lennujaam eraisik Päästeamet Total Eesti OÜ Rauplan Balti OÜ Päästeamet Kuku raadio OÜ AlphaGis Päästeamet Päästeamet

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


40

Tunnustus

Elupäästjate lood Sergei Šuvalov, Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Erkki Põld,

Jõhvi päästekomando meeskonnavanem Elupäästja III klassi medal

Tiina Johkem, Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juht Elupäästja III klassi medal

Alexey Zimin,

Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Jüri Saar,

Heiki Sink,

Margo Kubjas,

Elvo Humal,

Kuressaare päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Kuressaare päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

JÕHVI n 8. juunil kesköö paiku tuli Häirekeskusele kõne nooremas keskeas naisterahvalt, kes oli Toila vallas Martsa küla juures Ontika paekaldal jalutades kaldast alla kukkunud ning eluohtlikult vigastatud. Häirekeskusest saadeti kohe välja kiirabi, päästjad ja politsei. Kuid esimestest kõnedest ei selgunud piisavalt vajalikku infot, kannatanu lakkas rääkimast, kõned katkesid… Sündmusele reageerinud meeskonnal oli raske kannatanu täpset asukohta leida. Prooviti ka mobiilset positsioneerimist, kuid see ei andnud tulemusi. Kannatanu asukoht leiti selles juhtumis erandlikul moel. Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juht Tiina suunas kannatanut kuulama autosireeni, samal ajal kuulas ta ise sireeni kannatanu telefonist, andis edasi infot ja ajastas tegevusi pääste operatiivkorrapidajaga. Õnnetuse asukohaks oli 30 meetrit sügav ebastabiilsete lahtiste kividega pankrannik, millest laskumine oli päästjatele varinguohu tõttu raskendatud. Peale selle raskendas tööd ka öine pime aeg. Vaatamata ennast ohustavatele asjaoludele, otsustasid nööripäästjad, arvestades kõiki ohutusnõudeid, laskuda pankrannikult, sest iga minut oli oluline. Enne päästekorvi tõstmist ja üles toomist paigaldati kannatanule oskuslikult ja lisavigastusi tekitamata kaela- ja seljalahas. Panga peal võtsid kannatanu vastu meedikud, kes toimetasid naise haiglasse. Sergei, Alexey ja Erkki kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis sel ööl inimese elu. Tiina Johkemi kannatlik suhtlemine abivajajaga, meeskonnatöö korraldamine ja oskuslik infojuhtimine kannatanu ja päästjate vahel oli määrava tähtsusega pangalt allakukkunud naise asukoha leidmisel.

Kihelkonna päästekomando meeskonnavanem Elupäästja III klassi medal

Kihelkonna päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Meigo Kaare,

Kihelkonna päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Rainer Mereäär, eraisik Elupäästja III klassi medal PÄDASTE

Vadim Poljakov,

Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Igor Hristenko,

Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

n 11. juuli südaöö paiku jõudis Rainer Mereäär koos Christan Arulaga Pädaste külla. Pädaste oli mattunud suitsuvinesse, sest ühes sealses majas oli tulekahju. Asja uurima minnes kuulsid sõbrad põleva talumaja hoovis nutvalt perenaiselt, et majas on veel üks inimene. Rainer läks kohe põlevasse majja, leidis seest Borissi ja lohistas ta väljapääsu juurde. Koos Christianiga viidi kannatanu edasi ohutusse kaugusesse kiirabi ootama. Rainer Mereääre kiire, ennastohverdava ja julge tegutsemiseta oleks inimene hukkunud. Tänu julgetele meestele pääses ta vaid põletushaavade ja vingumürgitusega.

Elisabet Eelmäe,

JÕHVI n 2. juunil kell 15.55 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Salu tänaval tuleb naabri korterist suitsu ja põlemise lõhna, uksele keegi ei tule ja korteris elab vanem naine. Päästjad Vadim Poljakov ja Igor Hristenko avasid meeskonnavanema korraldusel korteri ukse kangiga ning alustasid suitsusukeldumisega. Korter oli täitunud paksu suitsuga. Magamistoast leiti teadvuseta vanem naisterahvas, kelle päästjad korterist välja tõid ning meedikutele üle andsid. Pärast seda kustutasid päästjad tulekolde. Tänu Vadimi ja Igori kiirele ja oskuslikult tegutsemisele õnnestus päästa inimese elu.

eraisik Elupäästja III klassi medal TARTU MAAKOND n 21. juulil toimus liiklusõnnetus Räpina maanteel Luunja-Põvvatu ristmikul, kus õnnetuse tagajärjel said raskelt vigastada naisterahvas ja kaks last. Liiklusõnnetust pealt näinud Elisabet Eelmäe kiirustas koos teise naisterahvaga kannatanute juurde ja nägi, et üks liiklusõnnetusse sattunud laps oli teadvuseta. Lapsel puudus pulss ja hingamine. Kuna kiirabi ja päästjad olid alles teel sündmuskohale, alustasid naisterahvad lapse elustamist ja päästsid kohese abi andmisega lapse elu.

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

SAAREMAA n 3. juuli varahommikul, kell 3.26 tuli häirekeskuselt ärev teade, et Saaremaal Lääne-Saare vallas Aste alevikus põleb kahekorruselise kortermaja trepikoda. Üle kogu aleviku oli levinud paks must suits, maja trepikoda põles leegiga, sealne trepp oli hävinenud, hoone ümber olid paanikas inimesed ning maja akendel päästmist ootavad majaelanikud. Esimesena kohale jõudnud Kuressaare päästjad Jüri Saar ja Heiki Sink said päästetööde juhilt ülesandeks teise korruse akendest inimesed redeli abil välja tuua. Kui akende kaudu oli päästetud neli inimest, õnnestus Jüril ja Heikil päästa kahest erinevast korterist tänu oskuslikule tegutsemisele ning termokaamera abile veel kaks inimest. Sündmusele teisena kohale jõudnud Kihelkonna päästjad Margo Kubjas, Elvo Humal ja Meigo Kaare said päästetööde juhilt ülesandeks suitsusukelduda teisel korrusel. Kuna hoone oli täitunud paksu suitsuga, siis nähtavus puudus, inimeste leidmiseks kasutati termokaameraid. Teise korruse aknast tõid Margo, Elvo ja Meigo alla kolm inimest ja andsid üle meedikutele, ühe inimese elu õnnestus päästa. Niigi keerulisi päästetöid raskendas seltskond alkoholijoobes ja agressiivseid inimesi. Lisaks tegi Kihelkonna meeskonna jaoks olukorra keerukamaks teadmine, et sõidetakse kustutama Meigo kodu, kus õnnetuse hetkel viibisid tema naine ja väike laps. Jüri, Heiki, Margo, Meigo ja Elvo kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis sel varasel hommikutunnil seitsme inimese elu.


Tunnustus Rain Saarepera, Kristjan Vorst, eraisik Elupäästja III klassi medal

eraisik Elupäästja III klassi medal

TARTU MAAKOND

Aleksei Latt, Kaitseväe major Elupäästja III klassi medal

Meelis Aianurm,

Värska päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Joel Puulmann, Kaitseväe kapten

Martin Hunt,

Elupäästja III klassi medal

Värska päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

TALLINN n Möödunud aasta 1. detsembril (01.12.2014) märkasid Kaitseväe kapten Joel Puulmann ja major Aleksei Latt, et Tallinnas Filtri tee ristmiku lähedal asuvas tiigis olid läbi jää vajunud kaks väikest tüdrukut. Lapsed püüdsid meeleheitlikult kaldale pääseda ja hüüdsid appi. Õhutemperatuur oli sellel päeval -15 kraadi, tiik osaliselt jäätunud ja tüdrukute veest kätte saamine raske. Kasutades maast leitud puuoksi, püüdsid kapten Puulmann ja major Latt lapsi jäisest veest kaldale aidata. Päästmise ajal vajus üks tüdrukutest korduvalt vee alla ja oli teadvust kaotamas. Ühisel jõul õnnestus meestel lapsed kaldale tõmmata. Kapten Puulman, olles eelnevalt kutsunud kiirabi, kandis koos major Lattiga läbimärjad lapsed Kaitseväe peastaabi pääslahoonesse, kus nad vabastati märgadest riietest ja mähiti tekkidesse. Meedikute saabudes andsid mehed päästetud lapsed kiirabibrigaadile üle. Major Latt teavitas juhtunust ka laste vanemaid. Kapten Puulmanni ja major Latti kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis kahe väikese tüdruku elu.

VÄRSKA n 10. veebruaril kella poole kümne paiku õhtul puhkes tulekahju Põlva maakonnas Mikitamäe külas asuvas kortermajas. Esimestena sündmuskohale jõudnud Värska päästjad Martin Hunt ja Meelis Aianurm murdsid lahti korteriukse, et siseneda suitsu täis korterisse. Termokaamera abil avastasid nad elutoast põlevast voodist inimese. Kannatanut välja toimetades nägi Martin teki alt veel ühte jalapaari. Pärast mehe õue viimist läksid Martin ja Meelis uuesti suitsusesse korterisse ja tõid sealt välja voodis tekkide all olnud naisterahva. Martin ja Meelis tegutsesid kiiresti ja professionaalselt – kahe inimese päästmiseks kulus vähem kui 13 minutit.

Luule Aadusoo, Torgu vabatahtliku päästekomando pealik Elupäästja III klassi medal

Jaanus Lehtsaar,

SAAREMAA n 11. märtsil päästis Iide külavanem ja Torgu vabatahtliku päästekomando eestvedaja Luule Aadusoo ennastsalgavalt põlevast hoonest invaliidist majaperemehe. Luule sai tulekahjust teada möödasõitva bussijuhi käest. Luule Aadussoo abikaasa Peeter läks endise koolimaja garaaži tuletõrjeauto järele, Luule ise võttis kodust auto ning sõitis oma elukohast umbes 300 meetri kaugusel elava Paavo juurde. 70-aastane naine sisenes roomates suitsu täis hoonesse, nägi Paavo jalga voodiäärelt paistmas ja lohistas ta välja värske õhu kätte. Ilma tema julge ja ennastohverdava tegutsemiseta oleks põlevas majas olnud mees hukkunud. Aktiivne, inimeludest ja oma kogukonnast hooliv naine on eeskujuks kõigile teistele. Koos abikaasaga on ta saarele loonud vabatahtlike ühenduse MTÜ Turvaline Sõrve.

Madis Kabel,

Haapsalu päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Lauri Reppo,

Haapsalu päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Janari Jerve,

Risti päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

n 2015. aasta 8. juuni öösel teatati häirekeskusesse korteritulekahjust Tartu maakonnas Rannu vallas Kureküla alevikus Pargi tänaval. Tulekahju avastasid majaelanikud, kellest teise korruse korteris elav Rain Saarepera lõi korteriukse maha, et välja tuua teadaolevalt korteris olnud inimene. Samal ajal kohale jõudnud Kristjan Vorst sisenes suitsu täis korterisse ja tõi sealt välja kannatanu. Korteris põles voodi, selle ümbruses olnud esemed ja sein. Päästjate kohale jõudes olid leegid juba akendest väljas ning korteris olnud inimese pääsemine elusalt oleks olnud ebatõenäoline. Rain Saarepera ja Kristjan Vorst kinkisid korteris suitsuga magama jäänud meesterahvale teise sünnipäeva.

Mart Onemar,

Risti päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

LÄÄNEMAA n 1. veebruaril kell 15.07 said Haapsalu ja Risti päästekomandod väljakutse Ridala valda Herjava külla. Kaks meest koos mootorsaanidega olid läbi jää vajunud ja ei saanud iseseisvalt kaldale. Meeste sõnul asusid nad pilliroo sees umbes 250 meetrit kaldast eemal ja vesi oli neile rinnuni. Kogu laht oli kaetud kõrge pilliroo ja allikatega, mis tegi liikumise keeruliseks. Esimesena jõudsid sündmuskoha lähedale, umbes kahe kilomeetri kaugusele kaldast, Haapsalu komando päästjad. Meeskonnavanema korraldusel alustasid kannatanute otsinguid päästjad Lauri Reppo ja Madis Kabel. Otsinguid alustati mööda sõidetud saani jälgi, kuid nähtavus oli piiratud, hakkas juba pimenema ja kannatanute täpset asukohta oli keeruline tuvastada. Järgmisena jõudsid kohale Risti komando päästjad Mart Onemar ja Janari Jerve, kes suundusid Haapsalu operatiivkorrapidaja korraldusel otsingutele mööda pikki kallast. Umbes pooleteise tunni pärast jõudsid Haapsalu ja Risti päästjad kannatanuteni, kellest üks oli tugevalt alajahtunud ning teadvuseta. Päästjad toimetasid kannatanud hansalaudadel roostikust välja ning andsid üle helikopterile. Päästjate sihipärase ja koordineeritud tegutsemise tulemusena päästeti kahe inimese elu. Sündmus oli pikaajaline, keeruline ja nõudis päästjatelt ennastsalgavat tegevust.

Märjamaa päästekomando meeskonnavanem Elupäästja III klassi medal

Tarmo Vain,

Märjamaa päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

MÄRJAMAA n 18. mai öösel, kella kahe ja kolme vahel sai Märjamaa päästekomando väljakutse Märjamaal Paemurru tänaval asuva maja teise korruse korterisse, kus naabrite sõnul töötas suitsuandur. Korteri uks ja aknad olid suletud, koridoris oli tunda tugevat kõrbemise lõhna ja näha ka suitsu. Otsustavalt ja professionaalselt tegutsedes avasid päästjad akna ning alustasid suitsusukeldumist. Esimene kannatanu leiti elutoast. Leitud noormees polnud kontaktne ja ta toimetati kiiresti õue ning anti üle meedikutele. Korteri magamistoast leiti teine noormees, kes äratusele reageeris. Mees talutati ruumist välja ning anti samuti meedikute hoole alla. Tänu töökorras suitsuandurile, Jaanuse ja Tarmo meeskonna professionaalsele ja otsustavale tegutsemisele päästeti kaks noormeest tulesurmast. 3. aprillil sai Märjamaa komando väljakutse Paeküla külla, kus abitus seisundis inimese aitamiseks oli kiirabil vaja päästjate abi. Sõites sündmusele sai meeskond lisainfot, et kohalik kiirabi ei ole piirkonnas ja sündmusele reageerib Rapla brigaad, kellel kohalejõudmiseks kulub ligikaudu 29 minutit. Lisaks tuli varsti info, et tegemist on kahe kannatanuga, kellest üks võib vajada elustamist. Korterisse sisenedes leidsid päästjad ühe kannatanu, kes hingas lõrisevalt ja kelle hingamisteedes olid takistused. Mees keerati külgasendisse, mille järgselt ta oksendas. Kuna laekus informatsioon, et kannatanu kasutab unerohtu, ei olnud selge, kas tegemist on ravimite üledoosiga või hoopis vingumürgitusega. Igaks juhuks avati hoonel kõik aknad ja tuulutati tuba. Teine kannatanu, samas ruumis viibinud naine oli apaatne. Lõpuks suutis ta anda märku, et ta ei saa liigutada. Ka temal paistsid suunurkadest oksendamise jäljed. Kiirabi saabudes sai kinnitust vingumürgituse kahtlus. Tänu Jaanuse ja Tarmo kiirele ja otsustavale tegevusele päästeti kaks inimelu. n

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

41


Tuletõrjesport

Mis loom see Pritsumees on? Lili Lillepea, Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Tegemist on kutsemeisterlikkuse võistlusega, mida iga päästja peaks võtma kui head normi, mis on jõukohane kõigile päästetöötajatele. Võistlus iseloomustab päästetööd, päästja peab oma töös olema valmis pidevateks väljakutseteks, tihti on vaja tõsist pingutust. „Küsimus pole vaid toores jõus ja jooksukiiruses, see on kombinatsioon osavusest, vastupidavusest ja heast ettevalmistusest, et rasketes olukordades päästa abivajaja, paariline või tulla ise raskest olukorrast välja,“ võttis võistluse olemuse kokku võistlustel peakohtunikuna osalenud päästetöö valmisoleku talituse juhataja Raoul Raidna. „Samasugust füüsilist pingutust ja liikumist tuleb päästjal teha ka hoonete tulekahjudel või liiklusavariidel, et päästa inimeste elu ja tervist.“ Staažika osaleja ja ka korraldajaks olnud Alor Kasepõllu sõnul on Pritsumehe võistlusel ennekõike iga mees iseenda eest väljas, erinevalt eliitkomando võistlustest. „Lisaks ei ole Pritsumehe võistlustel väga palju rõhku pööratud ohutustehnikale, karistuspunkte ei määrata. Kuigi ala võib tunduda keeruline, on selleks harjutamine lihtsam,“ lausus Kasepõld. Jõukatsumisel käib võistlus neljal alal, igal alal kahel rajal korraga ning ühel hetkel on kõik neli rada korraga töös ehk 8 võist-

lejat korraga väljakutsel. Võistlejad veavad voolikuliine lahti ja näitavad selle käsitsemise osavust, transpordivad kannatanut (80 kg), läbivad takistusribasid, ronivad torni ja teevad palju muud vaatemängulist.

Nagu rahvusvahelistel võistlustel

Oleme Pritsumehe võistlusi korraldanud erinevatel tingimustel. Viimastel aastal oleme püüdnud järgida rahvusvaheliste võistluste reegleid. „Tegemist on rahvusvahelises mõistes võistlusega Toughest Firefighter Alive (TFA), mis on väga tunnustatud võistlus välisriikide päästjate seas. Meie päästjad osalevad samuti rahvusvahelistel võistlustel ja seetõttu on oluline, et ka meie enda võistlused oleksid nende reeglitega sarnased,“ selgitas Raoul Raidna. Alor Kasepõld kinnitab, et eelnev harjutamine ja võistluskogemus tuleb vaid kasuks. „Oleme saanud end kahel viimasel aastal tõestada ka mujal maailmas ja kodus läbitud võistlused annavad võimaluse õppida vigadest ja tõsta võimekust. Ja see annab juurde julgust ning kogemusi.“

Füüsiline tase – Rammumees?

Kõik harjutused on sooritatavad, mõnel kulub võib-olla harjutuste juures vaid rohkem aega. Harjutused tasub enne võistlust lihtsalt läbi proovida. Ettekäändeks, miks mitte treenida, öeldakse mõnikord, et ei ole vahendeid.

Eelmise aasta võitja Alor Kasepõld (paremal) jagab võidujoovastust tänavuse võitja Rauno Talisooga (keskel). Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Järgmisel aastal tule ja osale!

Alor Kasepõld on osalenud Eestis korraldatud 17. võistlusest kuuel ning lisaks kolmel rahvusvahelisel TFA-l. Peamiseks põhjuseks on tema sõnul soov ennast proovile panna. „Ja see tunne, kui su nimi kirjutatakse karikale, on hea!“ Lisaks ütleb Alor, et võistlustel osalema motiveerib teda seltskond. „Kui päevad otsa istud ikka kandilises ruumis ilma erilise vahelduseta ja siis saad toast välja – see on asi, mida oodata. Mulle meeldivad väljakutsed – iseendaga võistelda ja end proovile panna.“ Me jätkame Pritsumehe võistluse traditsiooni ning hoiame meie sitkete ja tublide päästetöötajatega Eesti Vabariigi lippu kõrgel ka rahvusvahelistel võistlustel. Kutsume kõiki meie päästetöötajaid, kes oma igapäevases töös võtavad vastu raskeid väljakutseid, osalema teie jaoks mõeldud kutsemeisterlikkuse võistlustel! n

Raivo Saare

Võistlus, mis on jõukohane igale päästjale

Kuid alati annab asju mõnede teiste samalaadsete asjadega asendada. „Oma meeskonnaga harjutasime vasaratööd näiteks tavalise sepahaamri ja autorehviga, tunneli puhul võtsime lihtsalt poolkükki, mannekeenina kasutasime enamvähem sama kaaluga meest, torni harjutuseks kasutasime komando trepikoda, mis on tegelikult kõvasti madalam,“ tõi Alor lahendustest näiteid. 2015. aasta võistluste üks korraldajatest Argo Pällo kutsub kõiki osalema just selleks, et selgitada välja oma füüsiline ja vaimne tase. „Osalemine näitab nii psüühilist kui ka füüsilist vormi ja ka seda, kui kiiresti taastuda suudetakse, et minna vastu järgmisele alale. Kõigi nelja ala läbimine on raske ja nagu öeldakse – päevad pole vennad. Juhtub ka seda, et ei suudeta kõiki alasid lõpuni teha, isegi kui enne on kõvasti trenni tehtud.“

Keiser – võistlejal tuleb raskust haamriga tagudes umbes 1,5 meetrit liigutada.

Raivo Saare

Juba 17. korda korraldas Päästeamet võistluse Pritsumees. Võistlus selgitab läbi erinevate n-ö päris päästetööd matkivate harjutuste välja parima päästja.

Raivo Saare

42

Ühe ülesande viimane harjutus oli üle plangu ronimine köie abil, sekundilist lõõgastushetke pakkus vabalangus matile.


Tuletõrjesport

43

Päästeamet

Päästeamet

2015. aasta tuletõrjespordis oli muutusterohke

Pritsu Karikas 2015, Türi etapp. Tüdrukud konksredeliga ronimas.

Margo Tammepõld, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liidu juhatuse liige Mart Haljaste, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liidu juhatuse liige

• Esmakordselt toimusid Eesti taasiseseisvumise järel Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlused Tallinnas, sh mootorpumbaga hargnemine lausa Vabaduse väljakul, mis pälvis rohkelt pealtvaatajate tähelepanu. Eesti meistrivõistlustel osales 120 sportlast mitmes vanusegrupis. Üldarvestuses võitis sellel aastal Järvamaa võistkond. Võistlusel püstitati naiste arvestuses uued Eesti rekordid 100 m takistusraja läbimises. • Selle aasta maikuus osales Eesti koondis 7-liikmelise meeskonnaga üle pika aja Ukrainas, Odessas Tšernobõlis hukkunud tuletõrjujate mälestusvõistlustel. Ukraina päästjad tunnustasid Eesti osalust võistlustel väga kõrgelt. • Kombineeritud sisevõistlused toimusid sel korral Võrus, kus võisteldi 100 m takistusraja läbimises, 2x200 m teatejooksus ja kombineeritud võistluses. Võistlustel osales kokku 45 sportlast. • Traditsiooniliselt toimusid septembrikuu teisel nädalal Türi linna staadionil juba kuuendad Koolinoorte tuletõrjespordi mängud. Võistluse avasid pidulikult Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Võistlustel osalesid kokku 43 võistkonda ja 290 noort üle Eesti vanusegruppides 4., 8. ja 11. klass. • Sel aastal võeti kasutusele kolm uut harjutustorni: Lasnamäel, Tartus ning Võrus.

Pritsu Karikas 2015, Türi etapp. Mehed 100 m takistusjooksul. • 18. aprillil toimusid juba kuuendad „Paide Torn 2015“ võistlused konksredeliga ronimises Paide E-piim spordihallis. Võistluse pidulikul avamisel esinesid Paide linna esindaja ja Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Võistlustel osalesid Eesti, Läti ja Leedu tuletõrjesportlased mitmes vanusegrupis. Kõige noorem osaleja oli 5-aastane ja vanim 43-aastane. Kokku võttis võistlustest osa 99 tuletõrjesportlast, näiteks: Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsist, Võrumaalt, Valgamaalt, Pärnu-Jaagupist, Ida päästekeskusest, Jõgevamaalt, Kihnust. Lätist osales võistlustel 35 ja Leedust 10 võistlejat. Võistluste käigus püstitati ka viis uut torni rekordit. • Rahvusvahelistest võistlustest saab esile tuua 17.–19.08 toimunud Balti Matši Lätis Valmieras, kus osalesime 25-liikmelise võistkonnaga. Võitlusel oli kokku u 90 osalejat, kes olid tulnud kohale Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Tšehhist. Baltimaade arvestuses saime tubli III koha. Tugev konkurents ja paremusjärjestuse selgitamine toimus viimaste võistlusaladeni. Võistluse parimad tulemused saavutasid noortekoondise esindaja Kaarel Siimut (A-grupp), kes mõlemal individuaalalal (konksredeliga ronimine ja 100 m takistusriba läbimine) sai I koha ning Martin Silda (C-grupp), kes sai 100 m takistusriba läbimises ja konksredeliga ronimises I koha. Kontrollvõistlustel osales koos lätlastega ka Eesti naistekoondis. Viimane oli mitteametlike tulemuste põhjal parem Läti naistekoondisest. Oluline osa koondise ettevalmistuses oli treeningutel, mis jäid rahalise toetuse vähesuse tõttu nõrgaks. Kuna koosharjutamise võimalusi oli sel aastal vähe, siis jäid ka kesiseks meeskondlike alade tulemused.

• Tuletõrjespordi karikavõistluste sarja „Pritsu Karikas 2015“ korraldatakse eesmärgiga tagada tuletõrjesporti harrastavatele sportlastele piisav võistluskoormus läbi hooaja, tuletõrjespordi üldise taseme tõstmine Eestis, võistlusala harrastajate hulga suurendamine ning päästeteenistuse populariseerimine. Selle aasta võistlustel osales 60 sportlast mitmes vanusegrupis ning eriti hea oli märgata just noorte aktiivsust võistlustel. Samuti on märgatavalt kasvanud naiste, tütarlaste ja noormeeste osakaal sportlaste seas. Kaalume 2016. aastal ka tütarlaste seas, sarnaselt noormeestega, 3 vanusegrupi loomist. Eelkõige just tegevus noortega on tuletõrjespordi kui spordiala panus järelkasvu tagamiseks ning päästealase teadlikkuse kasvuks elanike seas. • 2016. aasta võistluskalender on veel valmimisel, kuid loodetavasti mahuvad sinna nii Pritsu Karika võistluste sari, sisevõistlused, Paide Torn, meistrivõistlused kui ka XLI Balti Matš. • Tuletõrjespordi hooaja lõpetamine toimub 21. novembril Vastseliina noortekeskuses. n 2015. aasta tuletõrjespordi võistluste tulemustega saab tutvuda Päästeameti kodulehel: http://paasteamet.ee/et/paasteamet/ tuletorjesport/tuletorjesport-2015.html või skaneerides QR koodi:

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016


Tuletõrjesport Erakogu

44

Meeskonnapilt Hannoverist.

Eestlased

rahvusvahelistel tuletõrjevõistlustel Juba teist aastat järjest võtsid Eesti päästjad osa mitmest rahvusvahelisest tuletõrjespordivõistlusest. Seekord käidi ennast proovile panemas Hannoveris toimunud Toughest Firefighter Alive (TFA) võistlusel, mis toimus turvamessi Intershutz raames ja kus osales võistlejaid üle maailma. Võistlus sarnaneb viimasel kahel aastal Eestis läbi viidud Pritsumehe võistlusele, mis koosneb neljast etapist (täpsemalt saab etappidest lugeda 2015. aasta Häirest nr 1). Osaleti ka Poolas Torunis Firefighter Combat Challenge (FCC) ja TFA võistlusel ning Szczezinis peetud FCC European Champoinship võistlusel. Alor Kasepõldu küsitles kommunikatsiooniosakonna juhtivspetsialist Astra Pintson-Käo

Millised olid seekordsed tulemused? Tulemused olid head. Tagasihoidlikumad tulemused saime FCC võistlusaladel, sest FCC nõuab teistsugust ja pikemaajalist ettevalmistust. Siin on olulised jõud ja kiirus. Parema tulemuse nimel võiks ka seda võistlust Eestis korraldada. Hannoveris oli meie parim mees 16ndal, oma vanuseklassis veelgi kõrgemal kohal. Kokku osales võistlustel 204 võistlejat. Teatejooksus oli võistkond 6. kohal 31 võistkonna seas. Hannoveris käisid Päästeametit esindamas Ivar Frantsuzov, Kevo Kärp, Mihkel Luht ja Alor Kasepõld. Võistlejaid oli neljalt kontinendilt. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

Eestit esindasid Poolas Torunis Mihkel Luht, Kristjan Mikk, Sander Kaasi, Ivar Lupp ja Alor Kasepõld. Parim mees FCCs individuaalselt oli Kristjan Mikk, kes sai 53. koha 230 võistleja seas. Parim mees TFAs individuaalselt oli Alor Kasepõld, kes saavutas 27. koha 187 võistleja seas. TFAs saavutati võistkondlikult 7. koht 41 võistkonna hulgas. Szczezinis käisid võistlemas Ivar Frantsuzov, Mario Kütt, Rauno Talisoo, Mihkel Luht ja Alor Kasepõld. Võrdlemisi keerulisel võistlusel näitasid meie võistlejad Euroopa tippklassi kuuluvaid aegu. Alad olid tehnilised, aga pikalt harjutatud ja läbi mõeldud, mis ei lasknud ootamatustel sisse tulla. FCC alasid võiks ka Eestis proovida läbi viia, teha näiteks proovivõistlus, et näha, kuidas see Eestis peale läheks. Samas saaks ka rahvusvaheliseks võistluseks harjutada. Eelnevaid harjutuspäevi üle Eesti võiks

teha läbi aasta. Poolas on 4–5 riigisisest võistlust, Tšehhis ka, Leedus on oma FCC. Meil võiks ka olla enam väikeseid võistlusi – saaks rohkem kogemusi, oleks parem ettevalmistus välisvõistlusteks, saaks kaasata rohkem inimesi ja propageerida tuletõrjesporti laiemalt. Selliste võistluste puhul ei ole vahet, kas oled ääremaalt, päästeametist või vabatahtlik – kõik, kes hingega on asja juures, saavad individuaalselt harjutada ja häid tulemusi saavutada. Konkurente vaadates võiks võistlustele kaasata ka naisi ja mõne 50+ vanuses mehe. Mitte ainult selleks, et häid kohti saavutada ja ennast maailmale tõestada, vaid et populariseerida võistlusalasid vanemate meeste ja kõigi meie päästjate seas üle Eesti. Vanematel on kogemused ja tehnika ning võistlus ei ole tegelikult hull, seltskond on hea ja saab ilma näha.


Tuletõrjesport meile uus ja seetõttu ei teadnud me korraldust. Teatejooksu finaalide ajal läksime meie hoopis linna peale, aga õnneks meid see ei puudutanud. Sellel võistlusel juhtus ka lugu, kuidas kaks võistlejat harjutasid vooliku õlale võtmist. Ikka mitu korda läks enne, kui said aru, et hoopis vale õlg on. Täiesti planeerimatult õnnestus Saksamaal käia vaatamas kolme vabatahtlikku komandot. Nägime ööbimiskohta sõites ühes külas tuletõrjeautot, läksime asja uurima. Vastuvõtt oli väga hea, soe ja vahetu. Kohalikud näitasid oma varustust ja seletasid, kuidas neil vabatahtlus käib. Nemad käivad koos korra kuus 2-3 tundi, teevad trenni, küpsetavad vorsti, joovad õlut. Näiteks Tuchtfeldi külas elab 64 inimest, kellest 20 on vabatahtlikud päästjad. Neil on 42 aastat vana Volkswageni buss, millega nad oma küla piires vajadusel sõidavad, heal juhul kord kuus tuleb mingi sündmus ette. Meie ööbimiskohas tulid kohalikud ise pakkuma, et kas me tahame nende komandot näha – kuigi me olime väsinud, läksime ja vaatasime. Kell oli 11 öösel.

Erakogu

Millised on tulevikuplaanid? Järgmisel aastal tahame osa võtta TFA EMist Saksamaal, Toruni võistlusest ja ka FCC EMist, mille toimumispaik on esialgu teadmata. Kolm võistlust suve peale on paras hulk – jätkub jõudu ja raha. Rohkem ei jõuaks asju ajada, isegi kui raha oleks. Suur tänu Päästeametile, kes seekord toetas võistlustel osalemist. See näitab, et meie päästjad ei ole ilma toetava tagalata. Tänu sellele sai võistlused osaleda üheksa meest kuuest erinevast struktuuriüksusest. n

Erakogu

Mis nende võistluste juures kõige rohkem pealtvaatajaid palju. Aga vanasse kellatorni võlub? jooksmine mööda munakive oli omaette kogemus. Ja hinnad olid vanalinnas väga soodKõik need võistlused toimusid mingi suusad. Kuigi oli väga väsitav ja tappev, tahame rema ürituse raames ja rahvast oli alati palkõik sinna tagasi minna. ju. Hea on võistelda melu sees, mitte kuskil Szczezini võistluse ajal toimusid linnas nurga taga. Kõik elavad kaasa, omad karjuilutulestikupäevad. See oli jällegi hea. Anvad ja võõrad karjuvad. Toetus tekitab tahtnab palju juurde, et ei pea võistlema üksi mist teha. Konkurendid jagavad tunnustust omaette, vaid on ergutajaid. ja soovitusi. Hannoveris poolakad käisid ja Tore on see, et iga aastaga ka võistlustepatsutasid õlale ning kostitasid oma telgis väline suhtlemine paraneb. Tekkinud on nö jookidega. Vihast konkurentsi ei eksisteeri, omad näod. Kõigile – nii meile endile kui ka pigem aidatakse ja jagatakse isegi nippe. korraldajatele ja konkurentidele – meeldisid Hannoveris toimus võistlus suure rahmeie sini-must-valged kiivrid. Isegi Eesti vasumma ees päästemessi raames. Hea on Rahva Muuseum on nende vastu huvi tundvõistelda, kui sa näed, et ka teistele läheb see nud, et panna kiivrid sini-must-valge kasukorda, mida sa teed. Messil osalenud Päästusest tehtavale näitusele. teameti töötajatest oli väga palju abi – nad Võistlusriietus on meil hea – kerge, elasttoetasid nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, ne, kiiver on super. Saapad võiksid olla parenäiteks aitasid riietuda ja mad, just kurvides jooksvarustust vedada. Hannomiseks. veri võistlusele pääsemi„Ületamatud on ne on selle populaarsuse ainult need raskused, Kas kõik sujus plaanitõttu vägagi keeruline, mida ette ei võeta“, päraselt? kuid tänu varasematele ütleb Alor Kasepõld. Kõige rohkem segadust tutvustele õnnestus mees„Võitjad on kõik, kes oli Szczezini võistlusega. kond siiski registreerida. julgevad alustada.“ Ühtegi tutvustust võistTorunis toimunud luse kohta alguses ei olvõistlus on samuti üks nud, arvet nad osalemise enim hinnatud jõukatsukohta meile ei teinud, ütlesid lihtsalt, et tulmine Euroopas. Osalejad ise ütlevad, et see ge kohale. Minek algas seiklusega – tegime on võistlus, millest peab osa võtma. Sellel veel õhtul trenni ja siis avastasime, et meil võistlused osalesid Euroopa riikide päästjate on homme hommikul juba stardid. Korralkõrval ka Ameerika Ühendriikide tuletõrdajad olid kuupäevad ringi tõstnud. Võtsime jujad. Toruni võistlus oli Eesti meestele uus kohe nendega ühendust ja saime oma starkogemus, sest esimesel kahel päeval võisteldi di hilisemaks lükata. Sauna mineku asemel FCCs sellistel aladel, millesarnaseid meil ei panime kohe Poola poole minema. Jõudsiole läbi viidud. Toruni võistlus peeti vaname veel enne õiget aega kohale. Võistlus oli linnapäevade raames ja seetõttu oli jällegi

Hannover TFA Team Göttingen, kellega koos jooksime ja kellele pidime alla vanduma.

Rõõm oli näha Torunis, et meid ikka oodatakse. Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

45


Uudiskirjandus

46

Uudis Sisekaitseakadeemia raamatukogudes Sisekaitseakadeemia raamatukogu • kodulehekülg www.sisekaitse.ee/ raamatukogu • uudiskirjandus riksweb.sisekaitse.ee

Hoonete energiatarve ja sisekliima • Enno Abel, Hendrik Voll, Teet Tark. – [Tallinn] EKVÜ [Presshouse], 2014

Soojustehnika mõõtevahendid: õpik kõrgkoolidele.

Betoonkonstruktsioonide arvutamine: õpik kõrgkoolidele

• Igor Šarin, Marko Soontalu. – Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2015

• Karl Ingermann. – Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2015

• Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, PÄKK raamatukogu Õppematerjal, kus on kirjeldatud suitsueemaldust tulekahjude likvideerimisel. Teoses antakse lühiülevaade tulekahju arengust ja ohtudest, mis on seotud gaasivahetusega tulekahjul, ning käsitletakse aeratsiooni ja mehaanilisi suitsueemaldamise meetodeid.

• Asukoht: SKA raamatukogu Õpikus käsitletakse valdkondi, mis on seotud rõhu, voolava keskkonna voo ja vedelike nivoo mõõtmise ning gaasianalüüsiga. Suurt tähelepanu on pööratud elektrilistele anduritele, mis sobivad automaatseireks ja protsesside automaatreguleerimiseks.

• Vello Otsmaa, Johannes Pello, Kaido Sooru. – Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Betooniühing, 2015

Pildi autor: Tatjana Rul (13 a.)

• Asukoht: SKA raamatukogu Raamat annab põhjaliku ülevaate hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuslahenduste kavandamisest, nõudmistest sisekliimale ja selle mõjutajatest, päevavalguse kavandamisest, energiatõhususest, tasuvusarvutuste tegemisest.

Suitsu ja põlemisgaaside eemaldamine tulekahjudel

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

• Asukoht: SKA raamatukogu Raamatus on esitatud betoon‑ konstruktsioonide arvutuseeskirjad ja peamised konstrueerimisnõuded. Praktilises projekteerimistöös on raamat insenerile abiks raud- ja pingebetoonkonstruktsioonide sisumõistval arvutamisel. Raamatuga on kaasas CD arvutusprogrammiga “Normaallõike kandevõime diagrammid”.

• e-raamatud www.sisekaitse.ee/ e-raamatukogu • müügil olevad trükised www.sisekaitse.ee/ muugil-olevad-trukised

Vaata uudiskirjandust:


Päästjatele nii mõnigi kord peavalu valmistav tegelane

Reede

Lastenäidendi "Tuline jäätis" autor ... Maran

Elupõletaja, kes reegli- Näitleja ja raadioVASTUS Arhitektide na siiski Liit kustutamees mist ei vaja

Tule... (tulepesa) Personal Air Vehicle

"Partners ... Crime"

... and down Advaced Test Reactor

Tuletõrjetehnika hoiukoht ...sugune Iga õnnetusega kaasneb inimestel alati ...

Suurriik Kuhu ei tohi veekogu ääres purjus sõpra lubada? Vesirajatis

Reaumur

Urmas Nemvalts

Rohkem kängus, ... ja ilmsi igerikum

Reas Telefonitoru (saksa k.) ... Vegas

Aktuaalne Kaamera

...-sigaret (tekitab tulekahju asemel kopsuvähki)

Süd-Ost

Linn Rootsis

Kiirus ...rehvid www. .... ee (portaal, kus saab teha tuleohutustesti)

Kraad (inglise k.)

Odavaim elukindlustus on suitsu...

Vulkaani kuum sisu Linn

VASTUS jätkub

Leier...

VASTUS jätkub

Jõedelfiin

United Nations Üheksa muusiku ansambel

Sõltuvust tekitavad ained

Office lady

Tsentner

Burjaatia pealinn ...-Ude "... astub ellu" (V. Adams)

Veidi 500.

Seade, mis hooletul käsitlemisel punase Kitsas tee Eesti Pank Eksistents kuke õuele kutsub

Kindlustustunnistus

C naaber 1923. a. loodud teosoofiline ühing Sugulane

Eepikažanr

Puhvertoiteallikas

Vesi-

Inglise k. eessõna

Ekstrakt

Laisik

...täitja

Valus!

Tervistusasutus

Õhukeseks kulunud riie USA presidendi ...kabinet Kirjanik

Üleannetu Tulekahjuga kaasneda võiv sündmus Uimasti

Looduslik tulekustutusvahend Mäeahelik Aasias ...ütlev kääne

Negatsioon

Lind (murdes) Tabula ... (puhas tahvel)

United Artists Atmosfääri olek Haiglatöötaja Paavst on Jumala ... maa peal

Terviku koostisdetail

Radoon Varas jätab seina, aga tuli ei jäta

Ladina Tund Poeesia Ast Teeba linna jumala Amoni abikaasa

Kunstnik

Areen, kus toimuvad kõik elusündmused ...-TV

Saar LõunaAmeerika lõunatipus 2 x täht

Siinus

Sirgjooneline

Sage (tule)õnnetuste põhjustaja Volt

Igiammune kustutusmaterjal

Ürgaeg

Õnnetus Lamekaan Nõnda

Kinnitusvahendike

Internaatkool

2 x täht Vald Harjumaal

Riietusese

Euroopa Nõukogu

Tonn Vaestemaja

Sihtasutus

... Aviv

J naabrid


P채채steala infotelefon

1524

Profile for Päästeamet

Haire112 nr 1 2016  

Haire112 nr 1 2016  

Advertisement