Issuu on Google+

Elanikkonna veeohutusalane teadlikkus Detsember 2009


Sisukord 

Uuringu taust

slaid

3

slaid

5

TULEMUSED 

Kokkuvõte põhitulemustest

slaid 6 slaid 12

LISAD slaid 16  Uuringu metoodika  Valimi struktuur  Uuringu tulemuste täpsus (usalduspiiride tabel)  Küsimustik  Uuringu meeskond

Tulemused lähivaates  Uuringuteemad läbi ujumisoskuse vaatenurga

2


Uuringu taust 

Uuringu põhieesmärk oli selgitada veeohutusalast käitumist ning ohuolukorras toimimisoskuste taset.

Uuringu tulemuste omandiõigus kuulub Päästeametile.

Küsitlus toimus kahes laines 24.–26. novembril ja 8.–10. detsembril 2009. a TNS Emori küsitluskeskuses arvutil juhitud telefoniintervjuude (CATI intervjuude) abil.

Analüüsi sihtrühmad 

Vastuseid on analüüsitud olulisemate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

Alasihtrühmana vaadeldakse 15–19aastaseid gümnaasiumiõpilasi.

Kõikide uuringus esitatud protsentide juures tuleb arvestada võimaliku statistilise vea piiridega, mis on toodud lisas.

3


Tulemused

4


Põhitulemuste kokkuvõte  

Eesti täisealistest elanikest on 50%-l kindlalt ebapiisav ujumisoskus ohuolukorras toimetulekuks – nad ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult kuni 25 m. Veeohu kogemus puudub täielikult 57%-il elanikest – st nad ei ole olnud ise ohus ega ole näinud ka teisi inimesi selles olukorras; 29%-il elanikest on väidetavalt isiklik kogemus uppumisohuga. 49% elanikest arvab, et oskavad vajadusel uppuja veest välja tõmmata, esmaabi anda ja elustada. Samas on päästmisoskuse ja piisava ujumisoskusega (ujub vabalt üle tunni) ainult 5% elanikkonnast. Uppumisohtu sattumise riskiteguritest mainiti kõige sagedamini ebakainet olekut (55%), tundmatus kohas vette hüppamist (34%), oma võimete ülehindamist (31%) ja puudulikku ujumisoskust (24%). Päästevesti ei kasuta (kasutaks) kunagi 18% elanikest, kellest 51%-l ujumisoskused praktiliselt puuduvad (ei oska ujuda või ujuks ainult 25 m). Päästevesti kasutamisvalmidus ei ole seoses inimese ohukogemusega: ohuolukorraga kokkupuutunud (isiklikult või vahendatult) ei kasuta päästevesti sagedamini. 15–19aastaste sihtrühm eristub teistest kõrgema hinnanguga oma ujumisoskusele: noorte seas on keskmisest 2 korda enam neid, kes väidetavalt ujuksid vabalt peatusteta üle tunni (15% vs 7%). Uppumisohuteguritena oskavad nad suhteliselt enam karta krampe ja külma vett. Keskmisest pisut vähem on neid, kes ei kanna kunagi päästevesti (12% vs 18%). Pisut enam on nende seas ka ohukogemuseta (isikliku või vahendatud) inimesi (66% vs 57%) ning neid, kes arvavad, et oskaks uppuja päästa (55% vs 49%). 5


Hinnangud oma ujumisoskusele 50%-il täisealistel elanikel ujumisoskus puudub või on see väga napp (kuni 25 m) Küsimus etteantud vastusevariantidega: Kuidas Te hindate oma ujumisoskust?

Eesti täisealistest elanikest vähemalt pooltel (ehk 520 000 inimesel) on kindlalt ebapiisav ujumisoskus ohuolukorras toimetulekuks. Peatusteta üle tunni suudab ujuda väidetavalt 7% (ehk 51 000–91

KOKKU n=1000 INTERVJUU KEEL

eesti n=756 vene n=244 SUGU

mees n=457 naine n=543

000 inimest).

ELUKOHT

Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla)

Ujumisoskuse hinnangutes on selge korrelatsioon vastaja vanuse ja sooga: meeste ja nooremate inimeste hinnangud oma ujumisoskusele on kõrgemad. Ujumisoskuseta inimeste osakaal on kõrgeim pensionäride seas. Väga napi ujumisoskusega (kuni 25 m) inimesi on kõige enam lihttööliste seas (63%).

n=307 n=169 n=221 n=303 VANUS

15-19 20-34 35-49 50-64 65-74

n=82 n=286 n=268 n=242 n=122

Statistiliselt oluline positiivne erinevus

6

Statistiliselt oluline negatiivne erinevus


Riskitegurite tajumine Peamised: alkohol, ujumisoskuse puudumine ja ettevaatamatus Vaba vastusevariandiga küsimus: Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist. n=1000

ebakaine olek võimete ülehindamine ujumisoskuse puudumine tundmatus kohas ujumine/vette hüppamine hirm, paanika nõrgale jääle minek laste järelevalveta jätmine muu krambid külm vesi tervis abivahendite puudumine/mittekasutamine õnnetusjuhtum ei oska öelda 7

Riskiteguritest mainiti kõige sagedamini (nii esimese maininguna kui ka kokkuvõttes) ebakainet olekut – 55%. Eesti keelt kõnelevad inimesed mainisid seda suhteliselt sagedamini (58% vs 48% vene keelt kõnelevad). Ujumisoskuse puudumist (sh võimete ülehindamist) mainis kokku 52%, sh suhteliselt enam maa-asulate elanikud. Ettevaatamatusest tingitud (joonisel toodud punase tekstiga) asjaolusid mainis kokku 44% elanikest. Muid (joonisel sinisega toodud) tegureid mainis 28% elanikest, sh suhteliselt enam hea ujumisoskusega inimesed, Tallinna elanikud ja vene keelt kõnelevad (32% vs 26%) ning ohuolukorraga kokku puutunud inimesed. 15-19-aastaste sihtrühma eripäraks oli see, et ebakaine olek on vähem teadvustatud riskitegur (esmamaininguna 17% ja kokku 30%). Esmalt meenuvad neile pigem võimete ülehindamine (21%) ja ujumisoskuse puudumine (19%). Kuid kokkuvõttes ei erine nende riskitegurite mainimissagedus elanikkonna keskmisest. Kokkuvõttes mainisid nad keskmisest enam krampe (16%) ja nõrka jääd (14%).


Isiklik kokkupuude ohuolukorraga vees Isiklik kogemus uppumisolukorraga on 29%-il elanikest Küsimus: Kas Teie ise olete kunagi olnud reaalses uppumisohus (vees olles tundnud, et hakkate uppuma)?

Isiklik kogemus ohuolukorraga vees on 29%-il elanikest, sh 5%-il korduv. Suhteliselt enam on neid vene keelt kõnelevate inimeste ning meeste seas.

KOKKU n=1000 INTERVJUU KEEL

eesti n=756 vene n=244 SUGU

mees n=457 naine n=543

Kõige kõrgem on ohuolukorras olnute osakaal lihttööliste seas – 46%.

ELUKOHT

Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla)

n=307

n=169 n=221

Veeohu kogemus puudub täielikult 57%-il elanikest – st nad ei ole olnud ise ohus ega ole näinud ka teisi inimesi selles olukorras. Nende seas on keskmisest enam kuni 31-aastaseid ja naisi.

n=303 VANUS

15-19 20-34 35-49 50-64 65-74

n=82

n=286 n=268 n=242 n=122

8


Vahendatud kokkupuude ohuolukorraga vees Teise inimese uppumisohtu on näinud 22% elanikest Etteantud vastusevariantidega küsimus: Kas olete olnud läheduses, kui keegi teine on olnud uppumas?

43%-il elanikest on ohukogemus (kas olnud ise uppumas või näinud teisi ohuolukorras). Nende seas on keskmisest enam 35–49aastaseid, vene keelt kõnelevaid, keskeri- või kutseharidusega inimesi ja mehi.

KOKKU n=1000 INTERVJUU KEEL

eesti n=756 vene n=244 SUGU

mees n=457 naine n=543

“Lapsepõlves, väike vend läks merre , mina nägin seda ja õnneks tema vanemad sõbrad sain kinni.” “Meid oli rohkem, kuid tulime kõik koos üksteist aidates eluga välja.” “Vaatasin ,kuidas uppuja ise jõudis välja rabeleda.” “Olen aidanud uppujat, ei tea, kas kohe just päästsin.” “Nägin ainult, kuidas surnu välja toodi.” “Sõitsin vesijalgrattaga mööda, aga pöördusin tagasi ja võtsin hädasolnu peale.”

ELUKOHT

Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla)

n=307 n=169 n=221

n=303 VANUS

15-19 20-34 35-49 50-64 65-74

n=82 n=286 n=268 n=242 n=122

9

Ise on uppuja päästja rollis olnud 12% elanikest. Neid on rohkem valgekraede ja hea ujumisoskusega inimeste seas.


Peaaegu pooled elanikest arvavad, et oskavad uppuvat inimest päästa! Küsimus: Palun mõelge olukorrale, kus Teil tuleks uppuvat inimest päästa. Milliseks Te hindate oma oskusi selleks? Kas Te …?

KOKKU n=1000 INTERVJUU KEEL

eesti n=756 vene n=244 SUGU

mees n=457 naine n=543 ELUKOHT

Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla)

n=307 n=169 n=221

n=303 VANUS

15-19 20-34 35-49 50-64 65-74

n=82 n=286 n=268 n=242 n=122

10

Inimesed hindavad oma päästmisoskust kõrgelt (49% arvab oskavat). Ohukogemusega inimestest oskaks inimest päästa väidetavalt 58% (välja tuua ja elustada), 8% ei oskaks midagi teha. Samas on päästmisoskustega inimeste ujumisoskus enamikul juhul keskpärane – 73% neist ujuks peatusteta ainult kuni 300 m või isegi vähem. Ainult 12% neist ujub vabalt üle tunni. Seega on päästmisoskuse ja piisava ujumisoskusega inimesi ligikaudu 5% elanikkonnast ehk 61 000 inimest (veapiiridega 42 000–79 000). .


Ainult pooled elanikest kannavad või arvavad, et nad kannaks päästevesti igal paadisõidul Küsimus: Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal alati päästevesti?

KOKKU n=1000 INTERVJUU KEEL

eesti n=756 vene n=244 SUGU

mees n=457 naine n=543 ELUKOHT

Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla)

n=307 n=169 n=221

n=303 VANUS

15-19 20-34 35-49 50-64 65-74

n=82 n=286 n=268 n=242 n=122

11

Päästevesti mittekasutajaid on rohkem venekeelse elanikkonna ja pensionäride seas ning ka tööliste seas. Valgekraede seas on päästevesti alati kasutajate osakaal kõige kõrgem. Nende seas, kes päästevesti ei kanna (kannaks), on keskmisest rohkem (28%) ka inimesi, kes uppuja päästmiseks ei oska midagi ette võtta. 51% päästevesti mittekasutajatel ujumisoskused praktiliselt puuduvad (ei oska ujuda või ujuks ainult 25 m). Ohuolukorraga kokkupuutunud (isiklikult või vahendatult) ei kasuta päästevesti sagedamini.


Uuringuteemad l채bi ujumisoskuse vaatenurga

12


Ohukogemus ja ujumisoskus Küsimus: Kas Teie ise olete kunagi olnud reaalses uppumisohus (vees olles tundnud, et hakkate uppuma)?

Küsimus: Kas olete olnud läheduses, kui keegi teine on olnud uppumas?

KOKKU n=1000

ei oska ujuda

n=141

kuni 25 m

n=364

kuni 300 m

n=319

kuni 1000 m või peatusteta üle tunni n=176

KOKKU n=1000

ei oska ujuda

n=141

kuni 25 m

n=364

kuni 300 m

n=319

kuni 1000 m või peatusteta üle tunni n=176 13


Hinnang päästmisoskustele erineva ujumisoskusega gruppides Küsimus: Palun mõelge olukorrale, kus Teil tuleks uppuvat inimest päästa. Milliseks Te hindate oma oskusi selleks? Kas Te …?

KOKKU n=1000

ei oska ujuda

n=141

kuni 25 m

n=364

kuni 300 m

n=319

kuni 1000 m n=176 või peatusteta üle tunni

14


Päästevesti kasutamisvalmidus erinevates ujumisoskuse gruppides Küsimus: Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal alati päästevesti?

KOKKU n=1000

ei oska ujuda

n=141

kuni 25 m

n=364

kuni 300 m

n=319

kuni 1000 m n=176 või peatusteta üle tunni

15


LISAD

16


Uuringu metoodika 

Uuringu metoodika  TNS Emori läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2008. a kokku 1 042 808 inimest).  Valimi suurus, st ühe uuringuperioodiga hõlmatud küsitletavate hulk, on 500 inimest. 

Veeohutusteemalised küsimused olid kahes CATI-bussi küsitluslaines.

Valimi moodustamisel kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi.  Planeeritud ja tegeliku valimi struktuur on toodud järgmisel slaidil.  Küsitleti arvuti abil tehtavate telefoniintervjuude (CATI) meetodil.  40% valimist moodustasid inimesed, kes on kättesaadavad vaid mobiiltelefoni teel (ei oma kodus lauatelefoni).  Küsitlustöö aluseks oli 9587 kontaktist koosnev juhuvaliku printsiibil genereeritud telefoninumbrite algvalim, millest helistati küsitluse käigus läbi kõik numbrid, sh: intervjuu

lõpetati 1000 vastajaga;

keeldumisi oli muud

563 ehk 13,3%;

mittevastamise põhjused:

piirkonna kvoot ei

kuulu sihtrühma/vale number: 611;

ei

ole küsitlusperioodil kättesaadav: 82;

intervjuud number kokku 

on täis: 909;

ei lõpetatud:10;

ei ole kasutusel: 6412;

tehti uuringu käigus 2379 korduvkõnet ning küsitlustöös osales ligikaudu 30 intervjueerijat;

veeohutusega seotud intervjuu osa keskmine pikkus oli 2 minutit (Omnibussi koguintervjuu pikkus12 minutit). 17


lisa 1 Valimi struktuur

18


lisa 2 uuringu tulemuste täpsus 

Kõigi vastajate (n=500) vastuste alusel arvutatud protsenthinnangute maksimaalne, juhuvaliku protseduurist tulenev võimalik viga ei ületa ±4,4% taset usaldusnivool 95%.

Analüüsides väiksemaid sihtrühmi, tuleb arvestada hinnangute väiksema täpsusega (nt kui sihtrühma esindab 100 vastajat, siis ei ületa võimalik viga ±10%).

Tulemuste usalduspiiride hindamise tabel on järgmine:

19


lisa 3 Küsimustik (1) Räägime järgnevalt ujumisest ja veega seotud ohtudest. 1. Kuidas Te hindate oma ujumisoskust? Kas Te …? 1 ei oska üldse ujuda 2 ujun peatusteta mitte enam kui 25 m 3 ujun peatusteta kuni 300 m 4 ujun peatusteta üle 1000 m 5 ujun vabalt üle tunni aja ilma peatusteta 2.

Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist. Spontaanne, fikseeri esimesena mainitu. Kodeerida öeldu kohe järgmiselt …: 1, Ebakaine olek 2, Nõrgale jääle minek 3, Tundmatus kohas ujumine/vette hüppamine 4, Laste järelevalveta jätmine 5 … Muu /kirjuta/ 3. Kas Teie ise olete kunagi olnud reaalses uppumisohus (vees olles tundnud, et hakkate uppuma)? 1 Ei ole 2 Jah, ühe korra 3 Enam kui ühe korra

20


lisa 3 Küsimustik (2) 4. Kas olete olnud läheduses, kui keegi teine on olnud uppumas? 1 Ei ole 2 Jah, olen ise päästnud uppumisohus olnud inimese 3 Jah, olen uppuja pääsemist/päästmist pealt näinud 4 Jah, olen näinud, kuidas inimene uppus (ei õnnestunud päästa) 5 Muu /kirjuta/ 5.

Palun mõelge olukorrale, kus Teil tuleks uppuvat inimest päästa. Milliseks Te hindate oma oskusi selleks? Kas Te …? 1 oskate inimese veest välja tõmmata, esmaabi anda ja elustada 2 oskate ainult uppunut elustada, esmaabi anda, aga mitte veest päästa 3 oskate ainult veest välja tõmmata, aga ei oska elustada 4 ei oska ühtegi eelnevalt nimetatud abitegevust (ei oska midagi teha)

6. Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal alati päästevesti? 1 Alati 2 Enamikul kordadel kannan 3 Enamikul kordadel ei kanna 4 Ei kanna kunagi

21


Lisa 4 Projekti meeskond Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: 

Tellijapoolne kontaktisik:

Viola Murd

Uuringu kava ja aruande koostaja:

Esta Kaal

Valimi koostaja:

Katre Seema

Programmi koostaja:

Kalev Mitt

Küsitlustöö koordineerija:

Kaja Nebel

Ankeedi tõlge vene keelde:

Olga Gorjajeva

Andmetöötlus:

Kalev Mitt

Graafilised tööd:

Annette Schultz

Lisainfo

Projektijuht:

Esta Kaal

Telefon:

+372 626 8532

E-mail:

esta.kaal@emor.ee

Aadress:

A. H. Tammsaare tee 47 Tammsaare Ärikeskus 11316 Tallinn Eesti

22


healthcare information technology media intelligence

strategic research

tv & radio consumer panels

telecoms automotive

corporate research

communication &

advertising 23

pricing research


Elanikonna veeohutusalane teadlikkus