Issuu on Google+

VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Võnnu päästekomando Päästeteenistujaid: 10 Sõidukid: põhiauto-1 tulekustutusauto-1 paakauto-1 ametiauto-1

1


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Võnnu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse piirkonna päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond; Võnnu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Võnnu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister); 3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

2


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Võnnu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Võnnu valda, aga mõjutatud on ka Mäksa, Ahja ja Haaslava vallad; Mooste vallast Rasina, Kastmekoja ja Kadaja küla; Meeksi vallast Sikakurmu, Rõka ja Järvselja küla ning Vaste-Kuuste vallast Lootvina küla.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Võnnu päästekomando tööpiirkonnas

3


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Võnnu vald Võnnu vald asub Tartu maakonna kaguosas, piirnedes Mäksa, Haaslava ja Meeksi vallaga (Tartumaa) ning Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga (Põlvamaa). Võnnu valla pindala on 232,6 km2, millest 60,3 km2 hõlmab enda alla Emajõe Suursoo kaitseala. Vallas elab 01.01.2008 seisuga 1138 elanikku. Asustus paikneb peamiselt Võnnu aleviku ümbruses ja kahel pool Tartu-Räpina maanteed. Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma riigitee. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge (Ahja, Apna, Kalli ja Luutsna jõgi) ning suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu järv ja Kalli järv. Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad puidutöötlemise, põllumajandusliku tootmise ning teenindusega. (Võnnu valla arengukava aastateks 2007-2013). Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.vonnu.ee ja valla arengukava leiab: http://www.vonnu.ee/avalik%20teave/arengukava.pdf. Mäksa vald Mäksa vald paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast kagus. Omavalitsuse piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ning Vara ja Võnnu valdadega, lõunast Võnnu vallaga ning läänest Haaslava vallaga. Mäksa valla pindala on 136,5 km2. Omavalitsuses on umbes 4700 ha metsamaad, 600 ha rohumaad ja 4600 ha haritavat maad. Rohkem kui kolmandiku omavalitsuse pinnast hõlmab looduskaitse alla kuuluv EmajõeSuursoo. Maksa vallas domineerib vaike- ja keskmise suurusega ettevõtlus, mis on orienteeritud põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele ning puidutöötlemisele. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: http://www.maksavald.ee/. Ahja vald Ahja vald asub Tartu- ja Põlvamaa piiril, Tartust 34 km ja Põlvast 25 km kaugusel. Asustus on koondunud peamiselt valda läbiva Tartu-Räpina maantee ja sellelt hargneva Põlva ja Vastse-Kuuste maantee äärde. Valla pindala on 72,2 km2, millest 35% moodustavad metsad ja 57% on põllumajanduslik maa. Ahja vallas on (seisuga 31.12.2004) 47.5 km riigimaanteid ning 94 km kohalikke ja erateid. Valda läbib riikliku tähtsusega Tartu – Räpina maantee. Ahja suurim tööandaja on lihatööstus AS Wõro Kommerts. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1109&. Haaslava vald Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², millest 35% on metsa- ja 52% põllumaa.

4


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Valla territooriumil olevate teede kogupikkus on 168,5 km. Liiklustihedus on suurem Tõrvandi - Roiu - Uniküla ja Vana-Kuuste – Roiu – Luunja suundadel. Vallale kuuluvate kohalike maanteede kogupikkus on 69,2 km. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: http://www.haaslava.ee/. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti: A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga.

5


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Võnnu vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Mäksa vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH 6


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Ahja vald

bensiin(10);diislikütus(10 Tartu ) mnt. 17

Ohtlik

Ahja alevik

Ahja vald

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi AS Mahta Ahja tankla

Kemikaalid (t)

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Põlva maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht B Tuleohtlik mets - Kõrge III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Haaslava vald

Arujõe OÜ

Ohtlik

AS Baltoil Ohtlik

bensiin; diislikütus atsetoon; metanool; klaasipesu tooraine (etanool); nitrolahusti; eribensiin; liav 200 lahusti; mootoriõli SAE30; sae ketiõli; jahutusvedelik; liav110 lahusti; euro sanu (fosforhape); monoetüleenklükool

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Kemikaalid (t)

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Meistrite Roiu 14 alevik

Haaslava Tartu vald maakond

Roiu alevik

Haaslava Tartu vald maakond

Männi 1

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Kõrge

7


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus – JAH VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - EI Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Objekti nimetus Friedebert Tuglase nimeline Ahja Keskkool Ahja Lasteaed Ahja Hooldekodu Sillaotsa Põhikool Roiu Lasteaed Kukupai Baltoil AS Natural House OÜ Kaagvere Erikool Melliste Algkool-Lasteaed Hooldekodu Härmalõng Mäksa Seeme Tootmisühistu Tamme Kuivatid AS Flainest AS Võnnu Keskkool Võnnu lasteaed Värvuke EELK Võnnu Jakobi kogudus Võnnu Haigla SA Bohlen AS Ökoehitus AS Avi Puidutöökoda AS

Omavalitsus Ahja vald Ahja vald Ahja vald Haaslava vald Haaslava vald Haaslava vald Haaslava vald Mäksa vald Mäksa vald Mäksa vald Mäksa vald Mäksa vald Mäksa vald Võnnu vald Võnnu vald Võnnu vald Võnnu vald Võnnu vald Võnnu vald Võnnu vald

Aadress

Liik

Ahja, Tartu mnt 23

haridus Ahja, Illimari 3 haridus Ahja, Nooruse 2 hoolde Päkste haridus Roiu haridus Roiu tööstus Roiu tööstus Kaagvere haridus Melliste haridus Kastre hoolde Melliste põllum Melliste põllum Vana-Kastre tööstus Võnnu haridus Võnnu, Tööstuse tee 2 haridus Võnnu kultuse Võnnu, Tööstuse tee 4 ravi Lääniste tööstus Võnnu tööstus Võnnu tööstus

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Võnnu, Ahja, Haaslava ja Mäksa vallas

8


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse. Maakond Põlvamaa Tartumaa

Linn-vald

Aadress

Ahja vald Haaslava vald

Ahja Roiu, Männi 1

Objekti nimetus Wõro Kommerts AS Ahja vorstitööstus Baltoil AS

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Võnnu valla territooriumil on üks alevik (Võnnu) ja 12 küla: Agali, Ahunapalu, Hammaste, Imste, Issaku, Kannu, Kurista, Kõnnu, Liispõllu, Lääniste, Rookse ja Terikeste- suuremad nendest on Lääniste ja Kurista. Suurima elanike arvuga on Võnnu alevik - 584 elanikku. Võnnu valla asustustihedus (2007 seisuga) on 5,2 inimest/km2, mis on Tartu maakonnas üks väiksemaid. Mäksa vallas elab (01.01.2011) seisuga 1687 inimest. Omavalitsuses on 16 küla, suurimad on Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri kohta (suure osa valla pindalast moodustab Emajõe-Suursoo). Ahja valla elanike arv (01.01 2011 seisuga) on 1115 ja asustustihedus on 15 inimest ruutkilomeetril. Ahja vallas on 8 küla ja 1 alevik (Ahja), alevikus elab üle poole valla elanikest. Haaslava vallas elab 1856 inimest (01.01.2010 seisuga). Rahvastiku tihedus on 16,87 inimest/km2. Elanike arv komando piirkonnas on alla 5000 elaniku. Võnnu päästekomando on lähimaks komandoks 4178 püsielanikule: -

5 minuti tsoonis elab 732 inimest; 10 minuti tsoonis elab 1787 inimest; 15 minuti tsoonis elab 3717 inimest; 20 minuti tsoonis elab 4043 inimest; 28 minuti tsoonis elab 4178 inimest.

Võnnu päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 10 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta: 9


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS -

2011. a.

15 minuti tsoonis elab 697 inimest; 20 minuti tsoonis elab 2217 inimest 30 minuti tsoonis elab 4033 inimest; 39 minuti tsoonis elab 4178 inimest. Võnnu PK 2 aeg (min) komando 12 Tartu

2 komando Elanike arv aeg (min) 7.10.2010 12 69

Asula Vana-Kastre küla

Valla nimi Mäksa

Maakond Tartu

Komando VÕNNU

Melliste küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

8 Tartu

15

484

Sudaste küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

12 Tartu

15

88

Sarakuste küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

14 Tartu

15

56

Uniküla küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

11 Tõrvandi

16

106

Poka küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

17

92

Kriimani küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

10 Tõrvandi

17

89

Tammevaldma küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

10 Tartu

17

55

Kärsa küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

15 Põlva

17

134

Rasina küla

Mooste

Põlva

VÕNNU

14 Põlva

18

130

Sikakurmu küla

Meeksi

Tartu

VÕNNU

17 Räpina

18

26

Veskimäe küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

17 Tartu

18

45

Ahja alevik

Ahja

Põlva

VÕNNU

12 Põlva

19

548

Võruküla küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

17 Tartu

19

39

Kitseküla küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

18 Tõrvandi

19

48

Hammaste küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

20

48

Mäletjärve küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

13 Tõrvandi

20

54

Tigase küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

13 Tartu

20

64

Kastre küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

14 Tartu

20

36

Alaküla küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

15 Tõrvandi

20

6

Issaku küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

4 Tartu

21

51

Kurista küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

6 Tartu

21

114

Võõpste küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

12 Tartu

21

129

Kaarlimõisa küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

14 Tartu

21

60

Aadami küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

18 Tõrvandi

21

49

Kosova küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

9 Põlva

22

91

Vanamõisa küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

14 Põlva

22

50

Aruaia küla

Mäksa

Tartu

VÕNNU

14 Tartu

22

41

Loko küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

16 Põlva

22

38

Rõka küla

Meeksi

Tartu

VÕNNU

21 Räpina

22

13

Võnnu alevik

Võnnu

Tartu

VÕNNU

1 Tartu

23

508

Mustakurmu küla

Põlva

VÕNNU

15 Põlva

23

49

Lootvina küla

Ahja VastseKuuste

Põlva

VÕNNU

15 Tõrvandi

23

134

Paluküla küla

Haaslava

Tartu

VÕNNU

15 Tõrvandi

23

16

Rookse küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

9 Tartu

24

63

Mõtsküla küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

11 Põlva

24

72

Järvselja küla

Meeksi

Tartu

VÕNNU

22 Räpina

24

44

Kastmekoja küla

Mooste

Põlva

VÕNNU

15 Põlva

25

29

9 Tartu

5 Tartu

10


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kadaja küla

Mooste

Põlva

VÕNNU

18 Põlva

25

68

Kannu küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

13 Tartu

26

30

Lääniste küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

5 Tartu

27

125

Liispõllu küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

17 Räpina

28

13

Kõnnu küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

11 Põlva

29

29

Imste küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

10 Tartu

31

21

Terikeste küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

10 Tartu

31

46

Agali küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

21 Räpina

32

19

Ahunapalu küla

Võnnu

Tartu

VÕNNU

28 Räpina

37

23

Ibaste küla

Ahja

Põlva

VÕNNU

26 Põlva

39

36

Tabel: Võnnu piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on: -

Tartu (26 km, 23 min) Tõrvandi (25 km, 25 min) Põlva (35 km, 29 min) Räpina (40 km, 33 min)

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on: -

Kambja (26 km, 27 min) Kõlleste (35 km, 37 min)

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Võnnu päästekomando tööpiirkond Tartu, Tõrvandi, Põlva ja Räpina päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad kaks vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav uus Võnnu vabatahtlik päästekomando. 2014 aastal on planeeritud uue Tartu päästekomando valmimine asukohaga Kaunase pst. 73A. Uue Tartu päästekomando hoone ehitus kiirendab abi jõudmist Emajõe lõunapoolsele kaldale kuni 10-15 minutit (sh Võnnu piirkond). Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Võnnu vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (25); loodusjõududest põhjustatud sündmusi on kolme aasta jooksul olnud 5 ja liiklusõnnetusi 7. Nimetatud perioodil (2008) uppus Võnnu alevikus tiiki 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud. Vald Võnnu

Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS

2008 2009 2010 Kokku 3 4 2 9 2 0 0 2 3 2 2 7

11


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS ÕPPUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS ÕNNETUS VEEKOGUL MUUD TULEKAHJU GAASIAVARII LOOM/LIND Võnnu vald kokku

13 2 0 2 7 0

15 2 0 2 13 0

1 1 1 8 5 1

29 5 1 12 25 1

0

1

3

4

32

39

24

95

2011. a.

Tabel: Pääste sündmused Võnnu vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Võnnu vallas: -

II astme sündmus 26.01.2010, hoone tulekahju Lääniste külas; II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Hammaste külas; II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Kurista külas; II astme sündmus 2.10.2010, hoone tulekahju Võnnu alevikus.

Peamised sündmused Haaslava vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (30). Nimetatud perioodil 2010 a uppus Haaslava vallas 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud. Vald Sündmuse liik Haaslava LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS ELEKTRIVÕRKUDE AVARII LÕHKEKEHA MUUD LOOM/LIND NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL TULEKAHJU ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Haaslava vald kokku

2008

2009

2 2 2 2

4 1 1

10 8 3 2 31

10 5 6 5 32

2010 Kokku 1 1 3 5 1 1 3 9 3 6 2 1 1 1 10 30 3 16 5 14 4 11 34 97

Tabel: Pääste sündmused Haaslava vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Haaslava vallas: -

II astme sündmus 10.01.2010, hoone tulekahju Kõivuküla külas; II astme sündmus 21.12.2010, tulekahju Roiu alevikus.

Peamised sündmused Ahja vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (18). Nimetatud perioodil 2008 a uppus 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud. Vald Ahja

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

2008 3

2009

2010 Kokku 2 5 1 1

12


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS LOOM/LIND MUUD NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL TULEKAHJU ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Ahja vald kokku

3 1 1 5 3 3 19

1

1 1 1

8

5

1

2 5 18

10

2011. a. 2 4 2 1 18 3 6 5 47

Tabel: Pääste sündmused Ahja vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Ahja vallas: -

II astme sündmus 21.08.2010, tulekahju Kosova külas.

Peamised sündmused Mäksa vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (13). Nimetatud perioodil veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud. Vald Mäksa

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA LOOM/LIND MUUD NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL Mäksa vald kokku

2008 1 3 1 4 3 2 1 15

2009 1 5

2 5 2 2 17

2010 Kokku 3 3 1 4 5 1 2 19

1 4 11 2 8 2 13 5 5 51

Tabel: Pääste sündmused Mäksa vallas perioodil 2008-2010 2010 aastal Mäksa vallas suuremaid päästesündmusi ei olnud. Võnnu päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 9,7 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.

13


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

300

250

PÕLVA PÄÄSTEKO MANDO

200

RÄPINA PÄÄSTEKO MANDO TARTU PÄÄSTEKO MANDO

150

TÕRVANDI PÄÄSTEKO MANDO

100

VÕNNU PÄÄSTEKO MANDO Eesti keskmine

50

0 0

4

8

12

16

20

24

28

32

36

MÄKSA VALD

VASTSEKUUSTE VALD

VÕNNU VALD

MEEKSI VALD

3

MOOSTE VALD

1

LUUNJA VALD

HAASLAVA VALD

SÜNDMUSE LIIK ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII GAASIAVARII LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA MUUD NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM UPPUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU

AHJA VALD

Joonis: Võnnule lähimate riiklike päästekomandode töökoormus kuude lõikes 2008-2010.

1

1

1

4

2

KOKKU 11 1 1 1 2 21

6

1

1 2 13 8 4

6

1 2

1

8

1

5

1

4 3 1

3 7 2 2 33 13 27

2 5 2 1 18 12

10 5 1

5 3 2

41 2

7 4

65

1 23

1 10 3 5

23

34 7 4 6 7 68

12 1 111

1 42

37

25 5

2 1 47

32 23 15 6 181 54 40 6 14 11 416

Tabel: Pääste väljasõidud Võnnu ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. 14


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Võnnu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale Võnnu valla 24 sündmusest 23 korral. VALLA NIMETUS AHJA VALD HAASLAVA VALD LUUNJA VALD MEEKSI VALD MOOSTE VALD MÄKSA VALD VASTSE-KUUSTE VALD VÕNNU VALD KOKKU

VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU 16 1 17 2 2 2 2 1 1 8 8 11 1 12 4 4 19 3 1 23 63 3 3 69

Tabel: Võnnu päästekomando esmareageerimine Võnnu valda ja naabervaldadesse 2010. VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU 17 1 1 19 7 2 9 4 4 9 2 11 7 4 11 12 1 13 13 2 15 1 1 2 2 1 1 6 1 7 19 5 2 26 98 16 5 119

VALAL NIMETUS AHJA VALD HAASLAVA VALD KAMBJA VALD LUUNJA VALD MEEKSI VALD MOOSTE VALD MÄKSA VALD PIIRISSAARE VALD RÄPINA VALD TARTU VALD VASTSE-KUUSTE VALD VÕNNU VALD KOKKU

Tabel: Võnnu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Aasta: Väljasõite aastas kokku:

2003 107

2004 93

2005 81

2006 116

2007 72

2008 108

2009 123

2010 119

Tabel: Võnnu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010. Võnnu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väiksema väljasõidukoormusega piirkonda. Võnnu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 350; Tartu päästekomando väljasõitude koguarv samal perioodil oli 7460, Põlva päästekomandol 1010, Räpina päästekomandol 499 ja Tõrvandi päästekomandol 1418 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu

15


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 PÕLVA RÄPINA TARTU TÕRVANDI VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO

Joonis: Perioodi 2008-2010 Võnnu päästekomando töökoormuse võrdlus teiste lähimate riiklike komandodega Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal. Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode Analüüsi tulemusena saab hinnata: 

poolt osutatavate teenustega.

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus)

16


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 10 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone. Võnnu vald ja sellega piirnevad alad kaetakse praegu riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 12 - 39 minuti jooksul. Emajõe suursoo looduskaitse alale jõutakse mõnel juhul ka pikema aja jooksul, kuna puudub teedevõrgustik. Lähimad riiklikud päästekomandod on Tõrvandi, Tartu, Põlva ja Räpina. Piirkonna päästekomandod Räpinas ja Alatskivil planeeritakse osutama päästetöö baasteenust ja reageerima päästesündmusele vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine). Tõrvandi, Põlva ja Tartu päästekomandod osutavad juba täna päästetöö baasteenust. Täiendavalt planeeritakse suurendada Tõrvandi ja Põlva päästekomandode baasteenuse osutamise võimekust. Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Võnnu piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.

17


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis Võnnu päästekomando isikkoosseis - 10 päästeteenistujat, sh komandopealik. Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Võnnu komandol on küll olemas iseseisev teeninduspiirkond, kuid vajalik isikkoosseis puudub, kuna 9 inimest ei taga aastaringselt 100%-liselt I astme sündmusele reageerimise võimekust vähemalt kaheliikmelise päästemeeskonnaga. Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 10 päästeteenistuja, ei taga pidevalt nimetatud nõude täitmist. 6 päästeteenistujaga on võimalik tagada 1- meheline valve ja 11 teenistujaga 2- meheline valve. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis: 24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku komandopealikuga

1 2 3 4 5 5,2 10,3 15,4 20,5 25,6 6 11 16 21 26 7 12 17 22 27

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine 18


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

9-liikmelise valveteenistuja koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando valvekoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat. Näiteks perioodil 30. aprill 2011 – 31. august 2011 (124 päeva) polnud ühtegi valvet, kus komandos oleks korraga valves olnud 3 inimest või tagatud elupäästevõimekus (vähemalt 4 inimest). Nimetatud perioodil oli 2- liikmelise valvekoosseisuga valveid 67 ja 1- liikmelise valvekoosseisuga 57 päeva. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Võnnus on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada Võnnu piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Võnnu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohti Räpina, Tõrvandi, Elva, Põlva ja Alatskivi jt päästekomandodes.

4. Komandohoone Võnnu päästekomando paikneb KOV-ilt renditavas 2-korruselises silikaattellisest hoones. Hoone üldpind on 359 m2, seinad ja katus on soojustatud hoone ehitustööde käigus, kuid see pole piisav, teisel korrusel on aknad vahetatud, hoones on kaugküte. Katuse seisukord on halb. Füüsilisteks treeninguteks on puhkeruumis treeningpink, pesemisvõimalused on tagatud. Hoone vajab remonti, osa aknaist vajavad vahetamist, samuti kaks garaaži ust. Hoonesse on lähiajal planeeritud investeeringud (CO2- vahenditest). Komandohoone asub teest umbes 100 m kaugusel ,väljasõidutee on killustiku kattega.

19


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

5. Päästetehnika Päästekomandos on kasutusel põhiauto Volvo F613, tulekustutusauto GAZ 66 ja komandopealiku ametiauto. Lõuna- Eesti Päästekeskuse päästetehnika on kavas rotatsiooni käigus anda teistele riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Põhiauto on kavas anda tagasi vallale (nt Puhja vabatahtlikule päästekomandole). 20


VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

Reg. nr 927 MNK

Sõiduki liik Ametiauto

Sõiduki alaliik sõiduauto

Sõiduki mark Citroen

445 TDT 631 TCY 700 TDT

Päästeauto Päästeauto Päästeauto

Põhiauto Paakauto Tulekustutusauto

VOLVO VOLVO GAZ

2011. a.

Sõiduki mudel Berlingo

Väljalaske aasta 2010

F613 F88 66

1980 1971 1988

Omanik Liisitud Puhja vald LõEPK LõEPK

Tabel: Võnnu päästekomando päästetehnika

6. Võnnu vabatahtlik päästekomando ja teised piirkonna vabatahtlikud Võnnu piirkond asub riiklikust päästekomandost 30 minuti kaugusel ja olemasolevast vabatahtlikust päästekomandost Kambjas 26 km kaugusel. Võnnu piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 10 minutit. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise päästekomando planeerimisel on järgmised: -

kriteeriumid

uue

Võnnu

vabatahtliku

Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt; Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Võnnu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võnnu päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisolek, lisaks tehakse CO2 projekti raames 2011 – 2012 aastal hoonesse täiendavaid investeeringuid. Piirkonna kogukondlik aktiivsus Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

21


Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel

Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad

17, nendes 12 on väga aktiivsed

2011. a.

Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms

Võnnu

Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas

Piirkond

VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

Laadad, Võnnu kaerajaan, kihelkonna päevad, Mihklijooks kontserdid, laulukonkursid, vabaõhu etendused, teeme ära talgud, jaanituli, jne

KOV alati, võimaluse piires toetab kogukondlikku tegevuse.

Igas külas (vallas on 1 alevik ja 12 küla) on huvikeskus, Võnnu vallas on omaalgatuslik ja kogukondlik tegevus aktiviseerunud.

Tabel: Võnnu valla piirkondlik aktiivsus

22


Võnnu päästekomando detailne analüüs