Page 1

SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Saku päästekomando Päästeteenistujaid: 2 Sõidukid: tulekustutusauto-1

1


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riigis riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Saku päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupääste võime tagamine) (2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamine tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond; Saku päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Saku päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut ja elupäästevõimekust (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2) lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 11 minuti ajatsoonis.

2


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Saku päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Saku valda, osaliselt on mõjutatud ka Kiili vald.

Kaart: Kohalikud päästekomandod

omavalitsused

Saku

päästekomando

tööpiirkonnas

ning

lähimad

Saku vald asub Harjumaal, jäädes Tallinna lõunapiiri ja Rapla maakonna põhjapiiri vahele. Vald piirneb Tallinna linna, Saue valla, Kohila valla, Kose valla ja Kiili vallaga. Täpsem info Saku valla kohta: http://w3.sakuvald.ee/failid/YP/Saku_valla_ yldplaneeringu_seletuskiri.pdf. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike 3


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti: A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga. V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed

4


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Saku vald

Herm Trade

Ohtlik Ohtlik Ohtlik

Saku Õlletehase AS Ohtlik

bensiin; diislikütus bensiin; diislikütus bensiin; diislikütus ammoniaak

Tammemäe Saku vald

Üksnurme tee 6, Saku Tallinna mnt. 2

Tõdva

Saku vald

Saku

Saku vald

Saku

Saku vald

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi Alexela Oil AS Tammemäe tankla Alexela Oil AS Tõdva tankla

Kemikaalid (t)

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht B Tuleohtlik mets - Kõrge III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus – JAH VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, E265 11 Tallinna ringtee, E67 4 Tallinn-Pärnu-Ikla B Tugimaantee - JAH Kiili vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

5


Estko AS Reval Oil OÜ Premium 7

Ohtlik Ohtlik

bensiin; diislikütus

Kullerkupu 2, Kangru Töökoja, Kiili alev

Kangru alevik

Kiili vald

Kiili alev

Kiili vald

Maakond

2011. a.

Omavalitsus

Asula

Aadress

Kemikaalid (t)

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi

SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

Harju maakond Harju maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, E265 11 Tallinna ringtee B Tugimaantee - JAH Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Balteco AS Batlon OÜ Capital OÜ (Hotell Trapp) DSV Transport AS Eimur OÜ Evelekt Kinnisvara OÜ Fazer Eesti AS Kajamaa Kool Konsensus-Laomaailm AS Kurtna Kool Lasteaed Päikesekild Lasteaed Terake

Jälgimäe Jälgimäe Männiku Tänassilma Tagadi Tänassilma Saku Kajamaa Tänassilma Kurtna Saku Saku

Trapi tee Pärnu mnt 535 Linamäe tee 12 Jälgimäe tee 14 Linamäe 2 Kurtna tee 50 Teaduse 14 Tallinna mnt 12

6


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Laurell Investment AS (Hotell Salzburg) MAP Eesti AS Mifina OÜ Morbela OÜ OÜ Interior Lux (ARS Stainless) OÜ Klavis Palktare AS Puuhamaa OÜ Ruuki Products AS Saku Gümnaasium Saku Maja AS (Saku Mõis) Saku Õlletehas AS Samat AS Senderlen OÜ Silberauto Eesti AS Stoneridge Electronics AS Stora Enso Unelm OÜ Veho Eesti AS

Jälgimäe Tänassilma Tänassilma Tänassilma Jälgimäe Tänassilma Tõdva Kurtna Männiku Saku Saku Saku Saku Kurtna Tänassilma Tänassilma Tänassilma Juuliku Tänassilma

2011. a.

Pärnu mnt 555 Linamäe 6 / Põikmäe 6 Tänassilma tee 13 Ussiaugu 2 Jälgimäe tee 11/12A Keskuse tee 2 Männiku tee 140 Tallinna mnt 10, Aiandi 2 Juubelitammede tee 4 Tallinna mnt.2 Tehnika 5 Keskuse tee 2 Piirimäe tee 14 Valdmäe 5 Piirimäe 10 Saare maaüksus Pärnu mnt 503

Tabel: Saku valla kõrgendatud riskitasemega objektid Emballage Tehcnilogies Estko AS EstNor OÜ Gross Sausti Mõis Hansaplant OÜ Kiili Gümnaasium Kiili Lasteaed Kiili Rahvamaja Tapvei Estonia OÜ Tervaspari OÜ Vegali Grupp OÜ

Mõisaküla Kangru küla Mõisaküla Sausti küla Vaela

Kiili Paekna Paekna Nabala

Kurna tee 15

Evardi 1 Kooli 2 Kooli 9 Nabala tee 12

Tabel: Kiili valla kõrgendatud riskitasemega objektid Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse 7


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond

Linn-Vald

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa

Kiili vald Kiili vald Kiili vald Kiili vald Saku vald, Tänassilma Saku vald, Tõdva Saku vald, Tänassilma

Harjumaa Harjumaa

Saku vald, Tänassilma Saku vald, Tänassilma

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa

Saku vald, Saku Saku vald, Saku Saku vald, Tänassilma Saku vald, Jälgimäe

Harjumaa Harjumaa

Saku vald, Jälgimäe Saku vald, Tänassilma Tehnopark

Harjumaa

Saku vald, Jälgimäe

Harjumaa

Saku vald, Saku

Harjumaa Harjumaa

Saku vald, Tänassilma Saku vald, Tänassilma

Aadress Vaela 29 Vaela 29 Kangru küla Kooli 1 Valdmäe 5 Tõdva farm 13 Jälgimäe tee 11 Piirimäe 10 Tallinna mnt 10 Kooli tee 1 Linamäe 12 Jälgimäe tee 14 Piirimäe 14 Pärnu mnt 535 Tallinna mnt 2 Pärnu mnt 503 Linamäe 6

Objekti nimetus Efekt AS angaar Efekt AS kontor ja tsehh Tootmis- ja laohoone Kiili Gümnaasium Stoneridge Electronics AS - tootmishoone Palktare Tootmine OÜ Morbela OÜ kontor- ladu Klavis OÜ - Tänassilma Tehnopark Stora Enso Packaging AS - tehas Saku Gümnaasium Saku Gümnaasiumi algkooli maja Evelekt Hulgi OÜ - lao- ja kontorihoone Balteco AS - kontor Fazer Food Services AS - Teenindusköök AS Hõbevara - Silberauto Eesti Tänassilma esindus LDSV Transport AS - logistikakeskus Saku Õlletehas Laagri Autohooldus Keskus MAP Eesti AS - kontor-ladu

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Vallas on 20 küla ja 2 alevikku, kus elab üle 8000 elaniku. Suuremateks asustusüksusteks on 4668 elanikuga Saku alevik ja 663 elanikuga Kiisa alevik (seisuga 01.01.10). Üle 100 elanikuga on 10 küla (suurimad Kurtna, Üksnurme ja Metsanurme) ja alla 100 elaniku on 9. külas. Asustus on koondunud põhiliselt valla keskossa ja Tallinnast lähtuvate transpordimagistraalide äärde. Asustustihedus on ca 47 in/km2 ja paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane - üle poole elanikkonnast on koondunud Saku alevikku.

8


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Saku päästekomando on lähimaks komandoks 13804 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse ajatsoonidesse: -

5 minuti tsoonis elab 504 inimest; 10 minuti tsoonis elab 12558 inimest; 15 minuti tsoonis elab 13515 inimest; 22 minuti tsoonis elab 13804 inimest.

Peale Saku päästekomando ümberkorraldamist teenindavad riiklikud päästekomandod piirkonnas paiknevaid elanikke elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides: -

10 minuti tsoonis elab 11470 inimest; 15 minuti tsoonis elab 12733 inimest; 23 minuti tsoonis elab 13804 inimest.

ASULA Tammemäe Juuliku Jälgimäe Kanama Luige Saku Männiku Tänassilma Saustinõmme Laagri Sausti Kangru Rahula Tammejärve Üksnurme Tõdva Kasemetsa Metsanurme Sookaera Lokuti SookaeraMetsanurga Kajamaa Paekna Arusta Kurevere Piissoo

Saku PK aeg TÜÜP VALD MAAKOND (min) küla Saku Harju 1 küla Saku Harju 3 küla Saku Harju 4 küla Saku Harju 6 alevik Kiili Harju 6 alevik Saku Harju 6 küla Saku Harju 6 küla Saku Harju 7 küla Saku Harju 7 alevik Saue Harju 8 küla Kiili Harju 8 alevik Kiili Harju 9 küla Saku Harju 9 küla Saku Harju 9 küla Saku Harju 10 küla Saku Harju 11 küla Saku Harju 11 küla Saku Harju 11 küla Kiili Harju 13 küla Saku Harju 13

2 2 komando Komando aeg (min) Elanikud Keila 11 33 Keila 9 255 Keila 8 216 Keila 8 93 Assaku 10 1005 Keila 10 4668 Keila 14 252 Nõmme 11 137 Assaku 12 83 Keila 10 4658 Assaku 12 122 Assaku 10 465 Keila 10 110 Assaku 13 9 Keila 12 452 Kohila 13 140 Kohila 16 202 Kohila 16 420 Kohila 15 35 Kohila 16 93

küla küla küla küla küla küla

Kohila Kohila Assaku Kohila Kohila Assaku

Saku Saku Kiili Kiili Kiili Kiili

Harju Harju Harju Harju Harju Harju

14 14 16 17 20 22

16 17 17 19 22 23

16 51 179 37 29 44

9


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tabel: Saku piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Saku päästekomandole on: -

Keila (14 km, 11 min); Nõmme (12 km, 13 min); Assaku (18 km, 17 min); Mustamäe (15 km, 18 min); Kohila (23 km, 20 min); Kesklinna, Lilleküla (17 km, 20 min).

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Saku päästekomandole on: -

Saku (0 km, 0 min); Rae (18 km, 17 min); Vaida (25 km, 20 min);

Saku päästekomandol puudub iseseisev teeninduspiirkond, seetõttu katavad baasteenusega piirkonda Keila, Nõmme, Assaku ja Kohila päästekomandod. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too. Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Saku päästekomando tööpiirkond Keila, Nõmme, Assaku ja Kohila päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad piirkonnas Rae ja Vaida vabatahtlikud päästekomandod ja 2010 aastal taasloodud Saku vabatahtlik päästekomando. Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Saku vallas 2008 - 2010 olid hoonete tulekahjud (161), tuletõrjealarmid (83), lõhkekeha leiud (59), metsa- ja maastikutulekahjud (45) ning liiklusõnnetused (40). Nimetatud perioodil hukkus: tulekahjus -1 inimene (2010), veeõnnetuses - 1 inimene ( 2010). Vald

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS KEEMILINE REOSTUMINE LÕHKESEADELDIS LOOM/LIND LÕHKEKEHA RAUDTEEÕNNETUS POMMIKAHTLUS MUUD

2008 13 12 0 0 6 17 0 0 24

2009 10 2 1 0 5 13 1 1 18

2010 Kokku 25 48 11 25 0 1 1 1 2 13 29 59 1 2 2 3 29 71

10


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL Saku vald kokku

1 8 62 13 17

0 2 49 21 23

0 5 51 21 45

1 15 162 55 85

1 174

0 146

2 224

3 544

2011. a.

Tabel: Pääste sündmused Saku vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Saku vallas: -

II astme sündmus 7.02.2010, hoone tulekahju Kasemetsa külas; II astme sündmus 15.03.2010, hoone tulekahju Üksnurme külas; II astme sündmus 28.03.2010, hoone tulekahju Tännassilma külas; II astme sündmus 5.07.2010, metsa- ja maastikutulekahju Saku alevikus; II astme sündmus 6.07.2010, hoone tulekahju Saku alevikus; III astme sündmus 17.07.2010, metsa- ja maastikutulekahju Tõdva külas; II astme sündmus 19.07.2010, hoone tulekahju Metsanurme külas; II astme sündmus 11.11.2010, tulekahju Saku alevikus; II astme sündmus 9.12.2010, hoone tulekahju Saku alevikus; II astme sündmus 25.12.2010, tulekahju Kiisa alevikus.

Peamised sündmused Kiili vallas 2008 - 2010 olid hoonete tulekahjud (72), tuletõrjealarmid (35). Nimetatud perioodil tulekahjus hukkunuid ja veeõnnetuses uppunuid ei olnud. Vald Kiili

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS KEEMILINE REOSTUMINE LOOM/LIND LÕHKEKEHA MUUD GAASIAVARII ELEKTRIVÕRKUDE AVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Kiili vald kokku

2008 4 6 2 1 4 1

2009 3 2

2 21 4 12 57

1 23 6 12 52

3 1 1

2010 Kokku 7 14 2 10 1 3 6 10 3 7 2 4 1 2 2 2 5 28 72 4 14 11 35 68 177

Tabel: Pääste sündmused Kiili vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Kiili vallas: 11


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

II astme sündmus 1.01.2010, hoone tulekahju Kiili alevis; II astme sündmus 10.01.2010, hoone tulekahju Paekna külas; II astme sündmus 27.02.2010, hoone tulekahju Kiili alevis; II astme sündmus 12.05.2010, hoone tulekahju Kiili alevis; II astme sündmus 10.06.2010, hoone tulekahju Kiili alevis; II astme sündmus 7.07.2010, hoone tulekahju Kangru külas; III astme sündmus 30.08.2010, hoone tulekahju Kangru külas; III astme sündmus 18.09.2010, hoone tulekahju Paekna külas.

-

Saku päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 7,1 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus. 250

ASSAKU PÄÄSTEKOM ANDO

200

KEILA PÄÄSTEKOM ANDO

150

KOHILA PÄÄSTEKOM ANDO NÕMME PÄÄSTEKOM ANDO

100

SAKU PÄÄSTEKOM ANDO

50 Eesti keskmine

0 1

6

11

16

21

26

31

36

Joonis: Saku piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

Väljakutsed ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII

KEILA KIILI KOHILA SAKU SAUE VALD VALD VALD VALD VALD KOKKU 7 7 4 2 13 33 1 2 1 4

12


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS KEEMILINE REOSTUMINE KOMMUNAALAVARII LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA LÕHKESEADELDIS MUUD MUUD TOIMINGUD NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE POMMIKAHTLUS POMMIÄHVARDUS RAUDTEEÕNNETUS TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM UPPUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU

2

2011. a.

2

1 38

3 13

7

7

31

13 21

2 6

6 1

19 6

17

1

9 1

12 53 1 29

4

2

2 2 3

9 8

4 2

2 130

2 176

9 2

222

77

155

30 8 2 15 5 384

7 14

51 12

34 62 1 1

19 25

127

256

375

293

4 4 96 52 87 1 65 3 21 12 3 4 760 141 121 3 16 5 1435

Tabel: Pääste väljasõidud Saku ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. Saku päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale Saku valla 224 sündmusest 16 korral. Naabervaldadesse (Kohila, Kiili, Kose, Saue vald) Saku päästekomando esmase reageerijana ei sõitnud. VALLA NIMETUS SAKU VALD KOKKU

SAKU 31 SAKU 32 KOKKU 15 1 16 15 1 16

Tabel: Saku päästekomando esmareageerimine Saku valda 2010. VALLA NIMETUS KEILA VALD KERNU VALD KIILI VALD KOHILA VALD RAE VALD SAKU VALD SAUE VALD VASALEMMA VALD KOKKU

SAKU 31 1 3 3 2 29 6 2 46

SAKU 32 1 1 1 9 2 13

KOKKU 1 1 4 4 2 38 8 2 60

13


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tabel: Saku päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Aasta Väljasõidud aastas

2003 -

2004 -

2005 -

2006 88

2007 140

2008 118

2009 77

2010 60

Tabel: Saku päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010 Saku päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väiksema väljasõidukoormusega piirkonda. Komando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 255. Lähimatel, Keila päästekomandol oli antud perioodil 2103, Nõmme päästekomandol 5232 ja Assaku päästekomandol 1211, Mustamäe päästekomandol 4070 ja Kohila päästekomandol 675 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.

5000

4000

3000

2000

1000

0 SAKU

KEILA

NÕMME

ASSAKU MUSTAMÄE

KOHILA

Eesti keskmine

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal.

14


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata: 

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Saku piirkond kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 8 - 23 minuti jooksul. Saku piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.

15


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.

16


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist. Saku vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks sündmusele 10 minuti jooksul. Valvekoosseisu planeeritakse 2012 aastal suurendada päästekomandodeks Kohila, Assaku ja Kose päästekomandodes.

3. Valvekoosseis Saku päästekomando isikkoosseis on 2 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Saku päästekomandol teeninduspiirkond puudub, kuna ei taga I astme sündmusele reageerimise võimekust vähemalt kaheliikmelise päästemeeskonnaga. Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt nimetatud nõude täitmist. 2 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada ka 1- mehelist valvet. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis: 24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku komandopealikuga

1

2

3

4

5,2 6

10,3 11

15,4 16

20,5 21

7

12

17

22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine 2 - liikmelise koosseisuga päästekomando ei suuda tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, mille tarvis peaks päästekomando suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat. Näiteks perioodil 1. mai 2011 – 31. august 2011 (123) polnud ühtegi valvet, kus komandos oleks olnud korraga valves 2 inimest või tagatud elupäästevõimekus (vähemalt 4 inimest). Nimetatud perioodil oli 67 ööpäeva, kus Saku päästekomandos oli valves 1 päästja ja 56 päeva, kus valves ei olnud ühtegi päästjat. 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Sakus on eelpooltoodud näitajaid arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Saku päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.

17


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

4. Komandohoone Siseministeeriumi omandis olev hoone on ehitatud 2006 aastal. Lisaks komandole asub hoones Siseturvalisuse muuseumi ladu, Politsei- ja Piirivalveameti ruumid (rentnik) ning hoone eraldatud osas on kiirabi ruumid (oma kinnistu). Hoone on ühekorruseline, 421,7 m2, millest komando all on 295,1 m2. Hoone seisukord on väga hea.

18


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

5. Päästetehnika Saku päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr 069 MAD

Sõiduki liik Päästeauto

Sõiduki Sõiduki alaliik mark Tulekustutusauto ZIL

Sõiduki mudel 131

Väljalaske aasta Omanik 1975 PEPK

Tabel: Saku päästekomando päästetehnika 2011 seisuga Põhja-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas rotatsiooni korras anda Saku vabatahtlikule päästekomandole.

6. Saku vabatahtlik päästekomando Saku piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada olemasolevat lepingulist Saku vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 10 minutit ja piirkonnas on suur elanike arv. 2010 aastal taasloodi Sakus vabatahtlik päästeselts http://ligimesekaitseks.blogspot.com/2010/11/sakuvabatahtlik-tuletorje-taasalustas.html. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid Saku vabatahtliku päästekomando planeerimisel on järgmised: -

Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt; Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet lõi rahastamise tingimused Saku vabatahtliku päästekomando tekkeks ning 2011 aastal on sõlmitud leping päästetööde tegemiseks. Seltsi toetatakse varustusega ja vabatahtlike päästjate koolitamisega jm samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Saku vabatahtlikul päästekomandol on hetkel juba üle 21 liikme, kes osalevad päästekomando tegevuses. Saku päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Hoone on planeeritud anda KOV-ile vabatahtliku päästekomando tegevuse toetamiseks.

19


SAKU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

SAKU

6

14 erinevat Algatusi toetatakse valla traditsioonilist vastava toetusfondi üritust kaudu -täpseid summasid ega lepinguid ei õnnestunud leida

Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad

Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel

Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms

Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas

Piirkond

Siseministeerium on analüüsinud piirkonna kogukondlikku aktiivsust, mille tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

Rahvamaja, kultuurimaja, spordikeskus, päevakeskus – hulgaliselt huviringe ja kollektiive

Tabel: Saku valla piirkondlik aktiivsus

20

Saku päästekomando detailne analüüs  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you