Issuu on Google+

PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Puhja päästekomando Päästeteenistujaid: 11 Sõidukid: põhiauto -1 tulekustutusauto -1 paakauto-1 roomiksõiduk-1 ametiauto-1

1


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Puhja päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond. Puhja päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Puhja päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister); 3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus); 4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 16 minuti ajatsoonis.

2


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Puhja päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Puhja valda, aga mõjutab veel Rannu ja Konguta valla põhjaosa. Konguta, Nõo, Tähtvere vald ja Rannu valla lõunaosa jäävad suuremate päästekomandode teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Puhja päästekomando tööpiirkonnas Puhja vald Puhja vald pindalaga 166,1 km2 asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas ja lõunapool Emajõge; Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta vallaga. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla lääneosas on Sangla soo, idaosas Laugesoo. Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (osa sellest) ning idaosas asuv Laugesoo (Ulila), lisaks veel Vilka, Keeri ja Siberinurme soo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul on luhad, sood ja metsad. Valla territooriumist 18,9% moodustavad kaitsealad, Alam-Pedja looduskaitseala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala (asuvad mitme valla maadel). Valla peamiseks maavaraks on turvas. Puhja valla ettevõtetest suurimaks on Sangla Turvas AS, kus leiab tööd ca 60-70 inimest. Puhja vallas on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km ja vallateid 64,089 km - kokku moodustavad küllaltki tiheda teedevõrgu. Pinnatud teede osakaal on 3


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

suhteliselt väike,ca 15,6% (2008). Puhja valda läbib liikumismagistraal Tartu– Viljandi– Kilingi– Nõmme maantee. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.puhja.ee ja valla arengukava leiab: http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla_arengukava_2008_2021_terviktekst.pdf.

Rannu vald Rannu vallas domineerivad mitmed põllumajandusühistud, kus põhiharuks on piimatootmine. Muud tegevusalad on teravilja- ja rapsikasvatus, juustutootmine, palkmajade ehitus ning järveteadus. Vallasiseseid teid on kokku ca 115 km, mis enamjaolt on kruusakattega. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti: A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus 4


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga. V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Puhja vald

Kudina Tankla OÜ Puhja tankla Ohtlik

bensiin;diislikütus; propaan-Butaan(0,42)

Kavilda tee 2a

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Kemikaalid (t)

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Puhja Tartu alevik Puhja vald maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme B Tugimaantee - EI Rannu vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI 5


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus – EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme B Tugimaantee - JAH Konguta vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed A Põhimaantee – JAH, E264 3 Jõhvi-Tartu-Valga B Tugimaantee - EI Kolga-Jaani vald

Levax JK OÜ Leie tankla

Ohtlik

bensiin(8); diislikütus(8); erimärgistatud diislikütus(8); propaan-butaan(0,3)

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Kemikaalid (t)

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Leie KolgaViljandi küla Jaani vald maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht 6


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus – EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme B Tugimaantee - JAH Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Objekti nimetus

Omavalitsus

Aadress

Liik

Konguta Kool jaLasteaiarühmad

Konguta vald

Annikoru

haridus

Puhja Gümnaasium Puhja Lasteaed Pääsusilm Sangla Turvas AS Rannu Keskkool Rannu Lasteaed Rannu Rahvamaja

Puhja vald Puhja vald Puhja vald Rannu vald Rannu vald Rannu vald

Puhja, Viljandi tee 28 Puhja, Nooruse 6 Puhja Rannu Rannu Rannu

haridus haridus tööstus haridus haridus kogunemis

Kolga- Jaani Põhikool Leie Põhikool Leie Lasteaed Sipelgapesa

Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani, Viljandi mnt 1a Leie Leie

haridus haridus haridus

Kolga-Jaani Lasteaed Naksitrallid Kolga-Jaani Hooldekodu

Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani, Aia 1 Kolga-Jaani, Aia 1

haridus hoolde

Veenus Kinnisvara OÜ Vaibla Puhkekeskus

Kolga-Jaani vald

Vaibla

majutus

Kullisoo OÜ,Veldemani puhkemaja

Kolga-Jaani vald

Vaibla

majutus

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Konguta, Puhja, Rannu ja Kolga-Jaani vallas Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning 7


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse. Maakond

Linn-vald

Aadress

Objekti nimetus

Tartumaa

Puhja vald

Viljandi tee 23/1, Puhja

Puhja Gümnaasium

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Puhja valla eripäraks on inimasustuse paiknemine kesk- ja lõunaosas ning ulatuslik liigniiske inimasustuseta territoorium põhja- ida- ning loodeosas. Suur- Emajõgi üleujutatavate kaldaaladega on looduslikuks tõkkeks ühendusele põhjapoolsete aladega. Praegu kehtivate piiride järgi on Puhja vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla. 01.01.2011 seisuga elab Puhja vallas 2401 inimest tihedusega 14,5 in/km² (Eesti keskmine 31,3 2

in/km ). Neljas suuremas asulas elab ca 70% kogu valla elanikest. Suurima elanike arvuga asulad on Puhja alevik, Ulila alevik, Rämsi küla, Kaimi küla ja Mõisanurme küla, ülejäänud asulates jääb elanike arv alla saja. Puhja valla elanike arv on pidevas vähenemises (2001. a oli Puhja vallas 2547 inimest). Peaaegu pooled valla elanikest elavad kortermajades, kokku on vallas ca 600 korterit. Puhja päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Puhja päästekomando on lähimaks komandoks 4417 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse ajatsoonidesse: -

5 minuti tsoonis elab 1628 inimest; 10 minuti tsoonis elab 3487 inimest; 15 minuti tsoonis elab 3893 inimest; 20 minuti tsoonis elab 4294 inimest; 22 minuti tsoonis elab 4417 inimest.

Puhja päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 5 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides: -

10 minuti tsoonis elab 331 inimest; 15 minuti tsoonis elab 753 inimest; 20 minuti tsoonis elab 3437 inimest; 8


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS -

2011. a.

30 minuti tsoonis elab 4318 inimest; 31 minuti tsoonis elab 4417 inimest. Puhja PK aeg (min)

2 komando (min)

2 komando aeg

Elanike arv

Nimi

Vald

Maakond

Komando

Annikoru küla

Konguta

Tartu

PUHJA

7 Elva

10

331

Mäeotsa küla

Konguta

Tartu

PUHJA

5 Elva

13

52

Rõhu küla

Tähtvere

Tartu

PUHJA

9 Tartu

13

167

Kobilu küla

Konguta

Tartu

PUHJA

4 Elva

14

49

Järvaküla küla

Puhja

Tartu

PUHJA

3 Elva

15

80

Mäeselja küla

Puhja

Tartu

PUHJA

3 Elva

15

74

Ridaküla küla

Puhja

Tartu

PUHJA

6 Tartu

16

53

Lembevere küla

Konguta

Tartu

PUHJA

10 Elva

16

59

Noorma küla

Rannu

Tartu

PUHJA

12 Elva

16

57

Kapsta küla

Konguta

Tartu

PUHJA

8 Elva

17

53

Utukolga küla

Rannu

Tartu

PUHJA

16 Elva

17

17

Puhja alevik

Puhja

Tartu

PUHJA

0 Elva

18

980

Tännassilma küla

Puhja

Tartu

PUHJA

2 Elva

18

46

Kaimi küla

Puhja

Tartu

PUHJA

4 Elva

18

105

Kureküla küla

Puhja

Tartu

PUHJA

8 Tartu

18

34

Võsivere küla

Puhja

Tartu

PUHJA

8 Elva

18

72

Kureküla alevik

Rannu

Tartu

PUHJA

8 Tartu

18

140

Vallapalu küla

Rannu

Tartu

PUHJA

18

49

Mõisanurme küla

Puhja

Tartu

PUHJA

2 Tartu

19

196

Neemisküla küla

Rannu

Tartu

PUHJA

9 Elva

19

101

Kaarlijärve küla

Rannu

Tartu

PUHJA

11 Elva

19

145

Rämsi küla

Puhja

Tartu

PUHJA

6 Tartu

20

249

Ulila alevik

Puhja

Tartu

PUHJA

10 Tartu

20

311

Härjanurme küla

Puhja

Tartu

PUHJA

14 Elva

20

17

Sangla küla

Rannu

Tartu

PUHJA

6 Elva

21

25

Vihavu küla

Puhja

Tartu

PUHJA

4 Elva

22

27

Võllinge küla

Puhja

Tartu

PUHJA

5 Elva

22

19

Väike-Rakke küla

Rannu

Tartu

PUHJA

7 Elva

22

121

Nasja küla

Puhja

Tartu

PUHJA

8 Tartu

23

34

Poriküla küla

Puhja

Tartu

PUHJA

6 Elva

24

33

Suure-Rakke küla

Rannu

Tartu

PUHJA

8 Elva

24

71

Teilma küla

Puhja

Tartu

PUHJA

13 Tartu

24

45

Leie küla

Kolga-Jaani Viljandi

PUHJA

16 Viljandi

24

252

Vehendi küla

Rannu

Tartu

PUHJA

22 Elva

24

94

Järveküla küla

Rannu

Tartu

PUHJA

14 Elva

25

51

Saare küla

Puhja

Tartu

PUHJA

8 Elva

26

5

15 Elva

9


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tamme küla

Rannu

Tartu

PUHJA

21 Elva

27

29

Verevi küla

Rannu

Tartu

PUHJA

13 Elva

28

42

Vaibla küla

Kolga-Jaani Viljandi

PUHJA

16 Viljandi

28

33

Meleski küla

Kolga-Jaani Viljandi

PUHJA

19 Viljandi

31

99

Tabel: Puhja piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Puhjale on: -

Elva ( 17,7 km, 16 min); Tartu ( 26 km, 21 min); Tõrvandi ( 27 km, 22 min).

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Puhjale on: -

Rõngu (28 km, 22 min); Kambja (38 km, 29 min); Laeva (40 km, 30 min); Kolga-Jaani (38 km, 35 min).

Puhja päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub elupäästva päästetegevuse võimekus. Puhja väljasõidu piirkonda katavad baasteenusega Elva, Tõrvandi ja Tartu päästekomandod. Põhiteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too. Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Puhja päästekomando tööpiirkond Elva, Tõrvandi ja Tartu päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad antud piirkonnas neli vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Puhja vabatahtlik päästekomando. Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Puhja vallas aastail 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (37) ja liiklusõnnetused (14 korral). Komando on reageerinud tuletõrjealarmile 2010 seitsmel korral. Nimetatud perioodil veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud. Vald Puhja

Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII

2008 6 2 4 14 0 2 3 13 1

2009 9 3 1 3 0 0 2 12 0

2010 Kokku 4 19 2 7 9 14 5 22 2 2 1 3 6 11 12 37 0 1

10


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS TULEKAHJUALARM GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Puhja vald kokku

0 0 0 0 45

0 0 2 0 32

7 1 0 2 51

2011. a.

7 1 2 2 128

Tabel: Pääste sündmused Puhja vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Puhja vallas: -

II astme sündmus 7.01.2010, hoone tulekahju Järveküla külas; II astme sündmus 13.01.2010, hoone tulekahju Rämsi külas; II astme sündmus 4.05.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus; II astme sündmus 11.05.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus; II astme sündmus 11.05.2010, õnnetus veekogul Ulila külas; II astme sündmus 24.07.2010, hoone tulekahju Puhja alevikus; II astme sündmus 12.10.2010, hoone tulekahju Ulila külas.

Peamised sündmused Rannu vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei hukkunuid antud perioodil ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2008. aastal 1 inimene. Vald Rannu

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS ELEKTRIVÕRKUDE AVARII LOOM/LIND LÕHKEKEHA MUUD NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Rannu vald kokku

2008 2 3 2

2009 2

3 2

3 1

9 1 2

11

3 24

20

2010 Kokku 4 8 3 6 2 0 1 7 2 5 1 1 8 28 1 1 3 6 9 0 26 70

Tabel: Pääste sündmused Rannu vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Rannu vallas: -

II astme sündmus 23.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Rannu alevikus; II astme sündmus 6.06.2010, tulekahju Kulli külas; II astme sündmus 26.07.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Sangla külas.

Peamised sündmused Konguta vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (24). Tulekahjudes ei hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid antud perioodil ei olnud. Vald Konguta

Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS ELEKTRIVÕRKUDE AVARII

2008 2 2

2009 2 1

2010 Kokku

2

4 2 3

11


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS LOOM/LIND PLAHVATUS LÕHKEKEHA MUUD NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Konguta vald kokku

1 1 1 3

2

7 3

6 2 2

6 1 11 2 1

19

16

23

2011. a. 1 1 1 11 1 24 7 3 0 58

Tabel: Pääste sündmused Konguta vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Konguta vallas: -

II astme sündmus 19.01.2010, hoone tulekahju Kurelaane külas; II astme sündmus 12.04.2010, tulekahju Pööritsa külas; II astme sündmus 5.06.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Mäeotsa külas; II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Mälgi külas; II astme sündmus 25.10.2010, hoone tulekahju Kobilu külas; II astme sündmus 12.11.2010, hoone tulekahju Külaaseme külas.

Peamised sündmused Kolga-Jaani vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei hukkunuid ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2009 aastal 1 inimene. Vald KolgaJaani

Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU KEMIKAALIDEGA SAASTUMINE NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Kolga-Jaani vald kokku

2008 4 4 1 32

2009 2 1 1 7 1

3 11 1 1 57

10

22

2010 Kokku 1 7 1 6 3 5 39 1 2 5 8 7 28 1 1 1 1 19 98

Tabel: Pääste sündmused Kolga-Jaani vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Kolga-Jaani vallas: -

II astme sündmus 9.09.2010, hoone tulekahju Kolga-Jaani külas.

Puhja päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 11,6 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.

12


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

250 ELVA PÄÄSTEKO MANDO 200

PUHJA PÄÄSTEKO MANDO

150

TARTU PÄÄSTEKO MANDO

100

TÕRVANDI PÄÄSTEKO MANDO

50

Eesti keskmine

0 0

4

8

12

16

20

24

28

32

36

1

2 2

1

9

4

4

19

4 9 1 1 60

1 2 3

3 2 1

1 1 4

7 1

12 18 26

1

2 1 61

18

5 1 281

7 1

3

10

1 11

1 1 5

5

1 3

6 4 4

1

1

15

44

15

63

47

18

1

5

1

4 23

7 7

24

1 124

7 14 100

6 27

4 61

37

KOKKU

TÄHTVERE VALD

RÕNGU VALD

RANNU VALD

PUHJA VALD

NÕO VALD

LAEVA VALD

KONGUTA VALD

SÜNDMUSE LIIK ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII GAASIAVARII KOMMUNAALAVARII LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA MUUD NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE TEENUS TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM UPPUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU

KOLGAJAANI VALD

Joonis: Puhja piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

24 2 8 61

1 101

4 7

1 58

46 61 2 13 29 569

13


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tabel: Pääste väljasõidud Puhja ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. Puhja päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Puhja valla 51 sündmusest 48 korral. Naabervaldadesse (Rõngu, Nõo vald) Puhja päästekomando esmase reageerijana ei sõitnud. VALLA NIMETUS ELVA LINN KOLGA-JAANI VALD KONGUTA VALD PUHJA VALD RANNU VALD TÄHTVERE VALD VIIRATSI VALD KOKKU

PUHJA 11 PUHJA 21 KOKKU 1 1 8 8 7 3 10 44 4 48 12 1 13 2 2 1 1 75 8 83

Tabel: Puhja päästekomando esmareageerimine Puhja valda ja naabervaldadesse 2010. VALLA NIMETUS ELVA LINN KOLGA-JAANI VALD KONGUTA VALD NÕO VALD PUHJA VALD RANNU VALD RÕNGU VALD TARTU VALD TÄHTVERE VALD VIIRATSI VALD ÜLENURME VALD KOKKU

PUHJA 11 PUHJA 21 PUHJA 31 KOKKU 10 7 17 8 8 12 10 22 2 1 3 47 14 1 62 17 6 23 1 1 2 13 1 14 2 1 3 1 1 1 1 2 114 42 1 157

Tabel: Puhja päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Aasta Väljasõitude arv aastas

2003 119

2004 133

2005 107

2006 122

2007 92

2008 124

2009 135

2010 157

Tabel: Puhja päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010. Puhja päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madala väljasõidukoormusega piirkonda. Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 416. Lähimatel, Elva päästekomandol oli 1184, Tõrvandi päästekomandol 1418 ja Tartu päästekomandol 7460 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.

14


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 ELVA PUHJA TARTU TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO

KESKMINE

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal. Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata: 

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Oranž värv tähistab 10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. 15


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Puhja vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks sündmusele 10 - 31 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Elva, Tartu ja Tõrvandi, nende valvekoosseis tagab järjepideva elupäästevõimekuse. 2012 aastal planeeritakse suurendada Elva ja Tõrvandi ning ka Mustla päästekomando baasteenuse võimekust. Puhja piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.

16


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis Puhja päästekomando koosseisu - 11 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Puhja komandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid isikukoosseis ei taga I astme sündmusele reageerimise võimekust (vähemalt kaheliikmelise päästemeeskonnaga). Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis: 24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku koos komandopealikuga

1 5,2 6 7

2 10,3 11 12

3 15,4 16 17

4 20,5 21 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

17


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Päästekomando 10 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, mille tarvis peaks päästekomando kogukoosseis olema minimaalselt 22 päästetöötajat. Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja komplekteeritus - 8 ööpäeval oli valves 1 töötaja, 109 ööpäeval oli valves 2 töötajat ja 6 ööpäeval oli valves 3 töötajat. Meeskonna vanem oli valves 112 päeval. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Puhjas on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Puhja päästekomandos on 2011.09 seisuga 11 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.

4. Komandohoone Puhja päästekomando paikneb Siseministeeriumi omandis olevas hoones. Ühekorruseline silikaat- telliskivist ehitatud hoone üldpinnaga 330,20 m2 on plaanis renoveerida CO2 projektist (välisseinte soojustamine, kahe garaažiukse vahetamine). Päästekomandos on renoveeritud köök, magamistuba/toad, pesuruum, aga garaaž vajab täiendavat remonti ning komando vajab kaasaegset küttesüsteemi. Kaugküte saadakse kõrval asuva turbatööstuse katlamajast. Väljasõidutee on ebarahuldav, kuna läbib turbatööstuse territooriumi.

18


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

5. Päästetehnika Puhja päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr

258 KAE 053 TAZ 112 ASR 502 AAA 619MNK

Sõiduki liik Päästeauto Päästeauto Päästeauto Päästeauto Ametiauto

Sõiduki alaliik Paakauto Tulekustutusauto Põhiauto Roomiksõiduk sõiduauto

Sõiduki mark SCANIA GAZ SCANIA Bandwagn Citroen

Sõiduki mudel

Väljalaske aasta R142 HL 1984 66 1983 P94GB4X2 2003 206A MT ------Berlingo 2010

Omanik LÕEPK LÕEPK LÕEPK LÕEPK Liisitud

Tabel: Puhja päästekomando päästetehnika 2011 seisuga Lõuna-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

6. Puhja vabatahtlik päästekomando Puhja piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15 minutit. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Puhja vabatahtliku päästekomando planeerimisel on järgmised: -

Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt; Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit. 19


PUHJA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Puhja vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Puhja päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Antud hoone ei ole sobilik vabatahtlikule päästekomandole, kuna asub Puhjast eemal 2,5 km (reageerimisaeg kodusest valvest on pikem ja valve tagamine hoones on raskendatud). Puhja hoone on planeeritud osaliselt renoveerida CO2 projektist, kuid paiknemisest tuleneval põhjusel tuleks sellest loobuda. Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel

Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad

Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms

Puhja

Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas

Piirkond

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

39, nendes 10 on väga aktiivsed

Laadad, kontserdid, vabaõhu etendused, teeme ära talgud, rattapäevad, jaanituli, Jürituli, jne

KOV alati, Igas külas (vallas 19 võimaluse piires küla) on huvikeskus toetab kogukondlikku tegevuse.

Tabel: Puhja valla piirkondlik aktiivsus

20


Puhja päästekomando detailne analüüs