Issuu on Google+

KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Koeru päästekomando Päästeteenistujaid: 16 Sõidukid: põhiauto -1 tulekustutusauto -1 paakauto-1 järelhaagis-1 ametiauto-1

1


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Koeru päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond. Koeru päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Koeru päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister); 3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Koeru päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Koeru valda, aga mõjutab veel Rakke, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koigi valda. Väike-Maarja, Roosna-Alliku, suurem osa Järva-Jaani, Koigi ja Kareda vallast jäävad suuremate päästekomandode teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Koeru päästekomando tööpiirkonnas Koeru vald paikneb Kesk-Eestis, Järva maakonna idaosas. Koeru valda ümbritsevad järgmised omavalitsused: edelas Koigi, läänest Kareda, põhjast Järva-Jaani, kirdest Väike-Maarja, idast Rakke, kagust Jõgeva ja lõunast Pajusi vald.

3


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Koeru valla pindala on 23 680 hektarit (236,8 km2), mis moodustab 9% Järvamaast ja 0,5% Eesti pindalast. Vallas on käesoleva seisuga 1 alevik ja 24 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Koeru alevikus. Vallakeskusest maakonna keskusesse Paidesse on 34 kilomeetrit. Valla territooriumi läbib kaks tugimaanteed Mäeküla- Koeru- Kapu ja Piibe maantee. Põhimaanteid Koeru vallas ei ole. Koeru valla lõunaserva läbivad Põltsamaa jõgi ja tema lisajõed Preedi, Oostriku ja Vahujõgi ning Võlingi ja Väinjärve oja. Samuti voolavad Põltsamaa jõkke Vahisoo, Vaali ja Marguse piirkonna jõed. Koeru vallas asub kolm järve. Järvamaa suurim veekogu Väinjärv pindalaga 41,5 ha, Rõhu Umbjärv pindlaga 6,5 ha ja Norra allikajärv pindalaga 0,6 ha.

Koeru vallas on levinud peamiselt tootva tööstuse ja põllumajanduse ning teenindus valdkonna ettevõtlus (EXE Projekt OÜ - Elektri- ja automaatikaseadmete tootmine). Koeru valla info pärineb valla kodulehelt1, üldplaneeringu seletuskirjast2 ja valla arengukavast3. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

1

http://www.koeruvv.ee/index.php?id=1- seisuga 07.10.2011 http://www.koeruvv.ee/avalik/Koeru_valla_seletuskiri_1.pdf - seisuga 07.10.2011 3 http://www.koeruvv.ee/index.php?id=11- seisuga 07.10.2011 2

4


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga. V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Koeru vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal 5


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Kareda vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted -EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru B Tugimaantee – JAH (ca 6 km) Rakke vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI 6


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

V Raudteeõnnetus – JAH VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Koigi vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted- EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, E263 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa B Tugimaantee – JAH (ca 4 km) Järva-Jaani vald

Olerex AS JärvaJaani tankla

Ohtlik

bensiin; diislikütus

Koeru tee 21

Maakond

Omavalitsus

Asula

Aadress

Kemikaalid (t)

Ohu kategooria

Ettevõtte nimi

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

JärvaJärva-Jaani Järva Jaani küla vald maakond

II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Madal tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI

7


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee – JAH Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatus läbi vähemalt üks kord aastas. Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Asutus, ettevõte

Järva-Jaani kultuurimaja

Kasutusotstarve

Maakond

linn/vald

tänav/küla

Järvamaa Järva -Jaani Järva-Jaani Järvamaa v Järva-Jaani Järvamaa v Järva-Jaani Järvamaa v Järvamaa Kareda v Järvamaa Kareda v

Pikk 30

Järvamaa Koeru v

Ervita

Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa

Koeru v Koeru v Koeru v Koeru v

Koeru Koeru Koeru Koeru

Järvamaa Koeru v

Koeru

Järvamaa Koeru v

Koeru k

Koeru Keskkool (mõisahoone) põhikool või gümnaasium

Järvamaa Koeru v

põhikool või gümnaasium

Järvamaa Koeru v

Paide tee 16/18 Paide tee 16/18

Arctic Eesti OÜ puidutööstus

kogunemisruumid ja hooned puidu- või paberitööstuse ettevõte

J-Jaani Gümnaasium

põhikool või gümnaasium

J-Jaani lasteaed Jaanilill

koolieelne lasteasutus

Peetri Lasteaed Peetri Põhikool

koolieelne lasteasutus põhikool või gümnaasium puidu- või paberitööstuse ettevõte üldhooldekodu kogunemisruumid ja hooned koolieelne lasteasutus lastekodu puidu- või paberitööstuse ettevõte puidu- või paberitööstuse ettevõte

Natural AS tootmishoone Koeru Hooldekodu Koeru Kultuurimaja Koeru Lasteaed Päikeseratas Koeru Perelastekodu Natural AS saekaater Natural AS uus ladu

Koeru Keskkool (peahoone)

J-Jaani J-Jaani J-Jaani Peetri k Peetri k

8


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Koeru Keskkool (valitsejamaja)

Järvamaa Koeru v

Paide tee 16/18

Järvamaa Koeru v

Paide tee 26

Järvamaa Koeru v

Paide tee 26

Järvamaa Koeru v

Paide tee 26

Järvamaa Koeru v Järvamaa Koigi v Järvamaa Koigi v

Vao Koigi Koigi

Järvamaa Koigi v

Koigi

põhikool või gümnaasium

Järvamaa Koigi v

Päinurme

koolkodu

Järvamaa Koigi v

Päinurme k

põhikool või gümnaasium

AS Konesko (Q hall) AS Konesko (kilbihall) AS Konesko (peamaja) Vao Lasteaed Koigi Lasteaed Koigi Põhikool NaturHolz OÜ Päinurme Internaatkool (sh õpikaskodu) Päinurme Internaatkooli Õpilaskodu

2011. a.

masina ja seadmetööstuse ettevõte masina ja seadmetööstuse ettevõte masina ja seadmetööstuse ettevõte koolieelne lasteasutus koolieelne lasteasutus põhikool või gümnaasium puidu- või paberitööstuse ettevõte

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Koeru, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallas Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse. Maakond Järvamaa Järvamaa

Linn-vald Koeru Koeru

Aadress Paide tee 26 Ida 2

Objekti nimetus Konesko AS Koeru Tehas Koeru Hooldekeskus

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Koeru päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Koeru päästekomando on lähimaks komandoks 3859 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse ajatsoonidesse: -

5 minuti tsoonis elab 1424 inimest; 10 minuti tsoonis elab 2539 inimest; 15 minuti tsoonis elab 3583 inimest; 9


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS -

2011. a.

20 minuti tsoonis elab 3845 inimest; 23 minuti tsoonis elab 3859 inimest.

Koeru päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 10 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides: -

15 minuti tsoonis elab 59 inimest; 20 minuti tsoonis elab 1037inimest; 30 minuti tsoonis elab 3783 inimest; 36 minuti tsoonis elab 3859 inimest.

Koeru PK aeg (min) 2 komando

2 komando aeg (min)

Nimi

Vald

Maakond

Ao küla

Rakke

Lääne-Viru

13 Väike-Maarja

15

59

Koluvere küla

Rakke

Lääne-Viru

15 Väike-Maarja

16

10

Kuksema küla

Järva-Jaani

Järva

15 Aravete

17

94

Peetri alevik

Kareda

Järva

12 Paide

18

243

Kahala küla

Koigi

Järva

13 Paide

18

28

Karinu küla

Järva-Jaani

Järva

15 Aravete

18

232

Kareda küla

Kareda

Järva

16 Paide

18

49

Köisi küla

Kareda

Järva

8 Paide

19

52

Liigvalla küla

Rakke

Lääne-Viru

9 Väike-Maarja

19

109

Ämbra küla

Kareda

Järva

14 Paide

19

20

Müüsleri küla

Kareda

Järva

7 Paide

20

87

Ataste küla

Kareda

Järva

10 Paide

20

29

Ramma küla

Järva-Jaani

Järva

15 Väike-Maarja

20

25

Salutaguse küla

Koeru

Järva

8 Aravete

21

22

Kuusna küla

Koeru

Järva

10 Aravete

21

50

Metsla küla

Järva-Jaani

Järva

11 Aravete

21

47

Piibe küla

Rakke

Lääne-Viru

12 Väike-Maarja

21

74

Nõmmküla küla

Rakke

Lääne-Viru

13 Väike-Maarja

21

36

Väike-Kareda küla

Koigi

Järva

14 Paide

21

51

Sõrandu küla

Koigi

Järva

17 Paide

21

109

Puhmu küla

Koeru

Järva

22

35

Ammuta küla

Kareda

Järva

15 Paide

22

31

Lahu küla

Rakke

Lääne-Viru

16 Väike-Maarja

22

12

Laaneotsa küla

Koeru

Järva

4 Aravete

23

11

Kapu küla

Koeru

Järva

5 Väike-Maarja

23

40

Vahuküla küla

Koeru

Järva

7 Väike-Maarja

23

120

Visusti küla

Koeru

Järva

7 Aravete

23

36

Küti küla

Kareda

Järva

12 Paide

23

8

Õle küla

Kareda

Järva

22 Paide

23

13

Vao küla

Koeru

Järva

3 Paide

24

253

9 Väike-Maarja

Elanike arv

10


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Vuti küla

Koeru

Järva

Kõpsta küla

Rakke

Lääne-Viru

Tammiku küla

Koeru

Järva

Preedi küla

Koeru

Järva

Tudre küla

Koeru

Silmsi küla

8 Aravete

2011. a. 24

10

24

16

25

21

12 Väike-Maarja

25

19

Järva

13 Aravete

25

21

Koigi

Järva

16 Paide

25

33

Varangu küla

Väike-Maarja

Lääne-Viru

16 Väike-Maarja

25

25

Vaali küla

Koigi

Järva

17 Põltsamaa

25

28

Aruküla küla

Koeru

Järva

1 Paide

26

67

Koeru alevik

Koeru

Järva

2 Aravete

26

1053

Abaja küla

Koeru

Järva

6 Paide

26

43

Kalitsa küla

Koeru

Järva

8 Paide

26

57

Väinjärve küla

Koeru

Järva

6 Aravete

29

60

Udeva küla

Koeru

Järva

6 Paide

30

44

Ervita küla

Koeru

Järva

7 Aravete

30

261

Santovi küla

Koeru

Järva

7 Aravete

30

36

Valila küla

Koeru

Järva

10 Paide

30

4

Rõhu küla

Koeru

Järva

10 Väike-Maarja

31

27

Koidu-Ellavere küla

Koeru

Järva

12 Paide

32

25

Keri küla

Koigi

Järva

23 Paide

32

1

Padaküla küla

Rakke

Lääne-Viru

23 Väike-Maarja

32

0

Liusvere küla

Koeru

Järva

33

12

Norra küla

Koeru

Järva

12 Paide

36

5

Merja küla

Koeru

Järva

16 Paide

36

6

14 Väike-Maarja 8 Paide

9 Aravete

Tabel: Koeru piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Koerule on: -

Väike- Maarja (25 km, 23 min); Aravete (30 km, 26 min); Paide (34 km, 25 min); Jõgeva (42 km, 32 min);

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Koerule on: -

Järva- Jaani (14 km, 13 min) Vajangu (22 km, 18 min) Tamsalu (31 km, 27 min) Simuna (31 km, 27 min)

Märkused: 11


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS  

2011. a.

Ajaliste kauguste arvutamisel on kasutatud AS Regio kaardi teekonna arvutamise funktsiooni. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode valikus on lähtutud asjaolust, et see paikneks lähemal kui 50 km.

Koeru päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub elupäästva päästetegevuse võimekus - seetõttu katavad Koeru väljasõidupiirkonda baasteenusega VäikeMaarja ja Paide päästekomandod. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too. Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Koeru päästekomando tööpiirkond VäikeMaarja, Paide, Aravete ja Jõgeva päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad antud piirkonnas viis vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Koeru vabatahtlik päästekomando. Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Koeru vallas aastail 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (39) ja loodusjõududest põhjustatud õnnetused (20 korral). Komando on reageerinud tuletõrjealarmile 60 korral. Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Koeru

Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU TULEKAHJUALARM NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE Koeru vald kokku

2008 2 3 2 1

2009 2 2 1 1

5 16 55

3 2 12 3

84

26

2010 Kokku 4 3 8 6 9 2 2 2 12 20 5 7 11 39 2 60 1 1 42 152

Tabel: Pääste sündmused Koeru vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Koeru vallas: -

II astme sündmus 20.01.2010, hoone tulekahju Merja külas; II astme sündmus 29.01.2010, tulekahju Koeru alevikus; II astme sündmus 6.07.2010, hoone tulekahju Aruküla külas;

12


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Peamised sündmused Kareda vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (9). Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Sündmuse liik Kareda TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Kareda vald kokku

2008

2009 1 2

2 2 5

1 1

1

9

6

2010 Kokku 2 3 1 3 0 0 0 3 6 2 3 9 0 0 1 0 0 9 24

Tabel: Pääste sündmused Kareda vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Kareda vallas: -

II astme sündmus 01.04.2010, hoone tulekahju Peetri alevikus; II astme sündmus 08.07.2010, hoone tulekahju Müüsleri külas;

Peamised sündmused Rakke vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (23) ja liiklusõnnetused (12). Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Sündmuse liik Rakke TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Rakke vald kokku

2008 5 2 5

2009 2 5

1 1 3 8

1 1 8

2 1 28

1 18

2010 Kokku 4 9 1 5 2 12 0 1 2 9 11 3 7 7 23 0 0 0 2 2 27 73

13


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tabel: Pääste sündmused Rakke vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Rakke vallas: -

II astme sündmus 20.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Koluvere külas; II astme sündmus 12.06.2010, tulekahju Ao külas; II astme sündmus 13.08.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Kamariku külas; II astme sündmus 27.08.2010, hoone tulekahju Ao külas; II astme sündmus 25.10.2010, tulekahju Rakke alevikus; II astme sündmus 26.10.2010, hoone tulekahju Rakke alevikus;

Peamised sündmused Koigi vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (23). Tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid ei olnud. Vald Sündmuse liik Koigi TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII KEMIKAALIDEGA SAASTUMINE NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Koigi vald kokku

2008 4 4 1 32

2009

1

2010 Kokku 1 5 2 7 3 6 32 0 2 5 1 4 3 23 1 1 0 1

16

1 0 85

1 2

3 3 11

9

1 1 57

13

Tabel: Pääste sündmused Koigi vallas perioodil 2008-2010 2010 aastal suuremaid päästesündmusi Koigi vallas ei olnud. Peamised sündmused Järva-Jaani vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (39). Tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid ei olnud. Vald Sündmuse liik Järva-Jaani TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD

2008 1 2

2009 1

2010 Kokku

2 1 7

1

10 4

2 2 2 1 18 4

14


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS TULEKAHJU TULEKAHJUALARM LOOM/LIND Järva-Jaani vald kokku

15 4

14 5

1

1

31

22

10 11

2011. a. 39 20 2

37

90

Tabel: Pääste sündmused Järva-Jaani vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Järva-Jaani vallas: II astme sündmus 18.01.2010, hoone tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 23.11.2010, hoone tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 09.12.2010, tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 22.12.2010, tulekahju Kuksema külas; II astme sündmus 22.12.2010, tulekahju Järva-Jaani alevikus.

-

Koeru päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 12,4 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus. 80 ARAVETE PÄÄSTEKOMANDO

70 60

KOERU PÄÄSTEKOMANDO

50 PAIDE PÄÄSTEKOMANDO

40

VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOMANDO

30 20

Eesti keskmine 10 0 0

5

10

15

20

25

30

35

Joonis: Koeru piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

15


2 2 1 5 53 9 7 95 29 24

4 44

4 1 21 3

21

83

7 13 2 5 36

7 2 2 3 11 3

2 6 29

71

2 9 1 2 39 15

2 1 5 25 7

3 29

71

6 49

1 228

KOKKU

VÄIKEMAARJA VALD

3 1 3 11

2011. a.

ROOSNAALLIKU VALD

RAKKE VALD

KOIGI VALD

KOERU VALD

KAREDA VALD

SÜNDMUSE LIIK ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII HINGAMISHÄIRE LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA MUUD TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU

JÄRVA-JAANI VALD

KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

5 3 1 26 93 15 26 271 57 47 9 7 560

Tabel: Pääste väljasõidud Koeru ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. Koeru päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Koeru valla 152 sündmusest 30 korral. Mõnedel juhtudel jõudis Koeru pääsekomando ka naabervaldadesse. VALLA NIMETUS JÄRVA-JAANI VALD KAREDA VALD KOERU VALD KOIGI VALD RAKKE VALD ROOSNA-ALLIKU VALD VÄIKE-MAARJA VALD KOKKU

KOERU 11 KOERU 31 KOKKU 20 20 5 5 28 2 30 1 1 6 6 1 1 2 2 63 2 65

Tabel: Koeru päästekomando esmareageerimine Koeru valda ja naabervaldadesse 2010. VALLA NIMETUS AEGVIIDU VALD IMAVERE VALD JÕGEVA VALD JÄRVA-JAANI VALD KAREDA VALD KOERU VALD KOIGI VALD

KOERU 11 KOERU 21 KOERU 31 KOKKU 1 1 2 1 3 2 1 3 29 4 33 6 3 9 32 5 2 39 5 2 7

16


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS LAEKVERE VALD PAIDE VALD RAKKE VALD ROOSNA-ALLIKU VALD TÜRI VALD VÄIKE-MAARJA VALD KOKKU

1 4 6 3 2 2 36

5 12 5 1 6 108

2011. a.

1 9 18 8 3 8 142

2

Tabel: Koeru päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Aasta Väljasõitude arv

2003 109

2004 110

2005 53

2006 126

2007 134

2008 179

2009 126

2010 142

Tabel: Koeru päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010. Koeru päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madalama väljasõidukoormusega piirkonda. Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 447. Lähimatel, Paide päästekomandol oli 1098, Väike-Maarja päästekomandol 716 ja Aravete päästekomandol 348 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu. 1200

1000

800

600

400

200

0 ARAVETE KOERU PAIDE VÄIKE-MAARJA EESTI KESKMINE PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade 17


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal. Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata: 

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Koeru vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 15 - 36 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Väike- Maarja ja Paide, millede valvekoosseis tagab juba järjepidevat elupäästevõimekust. Samas problemaatiline on siinjuures Koeru alevik, kus elab üle 1000 elaniku ning mis jääb 15 minuti katvuse piirkonnast välja. Koeru piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.

18


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.

19


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis Koeru päästekomando koosseisu - 16 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Koeru komandol on iseseisev teeninduspiirkond ja võimalik on tagada maksimaalselt 2-liikmelise meeskonna pidev valmisolek. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis: 24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku koos komandopealikuga

1 5,2 6 7

2 10,3 11 12

3 15,4 16 17

4 20,5 21 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine Päästekomando 15 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, elupäästeteenuse osutamist, mille tarvis peaks päästekomando kogukoosseis olema minimaalselt 22 päästetöötajat. Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja komplekteeritus järgmine: -

3 töötajat oli valves 73 ööpäeval; 2 töötajat oli valves 50 ööpäeval; meeskonnavanem oli valves 105 ööpäeval;

Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Koerus on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Koeru päästekomandos on 2011.09 seisuga 16 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.

4. Komandohoone Hoone on KOV omandis. Komando, kahekorruseline kivihoone, asub endises katlamajas. Uste avamine toimub käsitsi Maja soojustus ei vasta nõuetele. 80% kuludest on küttekulud. Osad 20


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

aknad on vahetamata. Garaažis põranda kalle vale ja puudub küte. Valgustus garaažis ei vasta nõuetele. Voolikukuivatus puudub. CO2 rahadest on planeeritud Koeru komando parendamiseks (soojustus ja aknad, uksed, küttesüsteem) kokku 37 548.00 eurot.

5. Päästetehnika Koeru päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika: Sõiduki Sõiduki mark mudel

Reg. nr 814 MKK

Sõiduki liik

Sõiduki alaliik

Sõiduauto

Citroen

083 DK 942 MDN 975 AOY 586 LAH

Järelhaagis

Mahtuniversaal Madelhaagis

Päästeauto

Väljalaske aasta Omanik

Respo

Berlingo 1501

LäEPK LäEPK

Paakauto

Scania

T142HL

LäEPK

Päästeauto

Põhiauto

SCANIA

P94

LäEPK

Päästeauto

Tulekustutusauto GAZ

66

KOV

21


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS

2011. a.

Tabel: Koeru päästekomando päästetehnika 2011 seisuga KOVile kuuluv päästetehnika on kavas anda üle uuele planeeritavale vabatahtlikule päästekomandole. Lääne-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele Lääne-Eesti Päästekeskuse riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

6. Koeru vabatahtlik päästekomando Edaspidi on vajalik toetada Koeru piirkonnas päästetöö teenuste osutamist ja arendada vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 20 minutit. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Koeru vabatahtliku päästekomando planeerimisel on järgmised: -

Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt; Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Koeru vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Koeru päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Koerus päästeala vabatahtlikud aktivistid hetkel puuduvad. Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms Väinjärve Holaöö, vanavara Jaanituli,

Veepidu, Vao laat, Kiriku

Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad

Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas

Koeru vald

Tegutsevaid MTÜsid on kokku 28 sh jahimeeste seltsid, spordiseltsid

Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel

Piirkond

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

KOV võimaluse piires toetab kogukondlikku

Suuremates külades või mitme väiksema küla peale on moodustatud külaseltsid. Koerus

22


KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS kogudused, külaseltsid, jm.

kontserdid, Koeru tegevust. laadad (jõulu, kevad), Külade päevad, Kihelkonna päevad

2011. a.

tegutseb Hariduse-ja Kultuuriselts.

Tabel: Koeru valla piirkondlik aktiivsus

23


Koeru p_ż_żstekomando detailne anal____s