Page 1

INFLIGHT MAGAZINE June / July 2014

rubriik

The Estonian lighthouse tour The French make something from nothing

Over the clouds there is always sun

SININE:

man of many trades

June/July 2014 in time

YOUR COMPLIMENTARY COPY1


Jan Palmér Estonian Airi juhatuse esimees The CEO of Estonian Air

June/July 2014

4

Suvemeeleolus

The spirit of summer

Oleme Eestis harjunud pika jaheda kevadega, aga kui suviselt soojad ilmad saabuvad, siis oskame neid nautida. Paljud ei raatsigi siit suvepuhkuse ajaks lahkuda. Kes aga ihkab uusi elamusi, sellele pakume võimalust külastada mõnda Estonian Airi suvesihtkohta. Sel suvel pakume mullusest kaks korda rohkem suvesihtkohti. Nice’i ja Pariisi on Estonian Air juba aastaid lennanud, aga meil on veel kaks põnevat sihtkohta: Horvaatia suvituslinn Split ja Saksamaa pealinn Berliin. Viimati nimetatu on kiiresti populaarsust koguv linnapuhkuse sihtkoht. Millise sihtkoha valiksite teie? Võib-olla kõik neli, kuid ärge viivitage pileti ostmisega, sest Estonian Airi suvesihtkohad on alati olnud populaarsed. Kui teil pole veel suveplaane tehtud, saate selleks inspiratsiooni meie padaajakirjast ja kodulehelt. Estonian Airi turuosa moodustab ligi 30% Tallinna lennujaama regulaarlendude turust. Samas veab Estonian Airi ligi 60% äriklientidest hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Meie eesmärk on teenindada võimalikult palju Eesti jaoks olulisi sihtkohti Euroopas, Venemaal ja SRÜ riikides. Tänu professionaalsetele töötajatele on Estonian Air oluliselt parandanud lendude väljumise täpsust, millega oleme Euroopa parimate lennufirmade hulgas. Meie eesmärk on pakkuda lühimat lennuaega ja täpset saabumisaega soovitud sihtkohta ning head teenindust meie lennukite pardal. Võib-olla lendate täna portfelliga, aga järgmisel korral juba rannakotiga. Nii või teisiti, tervitan Teid meie lennuki pardal.

In Estonia we’re used to a long, cold spring. But we know how to enjoy the warm weather once the short but beautiful summer arrives. Some Estonians prefer spending their summer holiday anywhere but home. To them we offer the opportunity to visit new places and have new experiences. This summer we’ve doubled our seasonal destinations. After launching flights to Nice and Paris years ago, we’ve now added the Croatian resort of Split and Berlin, the fast-growing German capital. Whatever your cup of tea, you’d better book soon – Estonian Air’s summer flights are always popular. If you can’t make up your mind, you’ll find inspiration in our inflight magazine and on our website. Estonian Air has a 30 percent market share of scheduled passengers to and from Tallinn. But we have about 60 percent during peak business-travel hours, morning and evening. Our mission is to serve Estonia with as many direct connections as possible to important destinations in Europe, Russia and CIS countries. You may have noticed that Estonian Air’s OnTime performance is among the best in Europe, thanks to our dedicated team of professionals. When using Estonian Air you can expect both the shortest travel times and on-time arrival. And you’ll always get great service. Whether you’re travelling with your briefcase or a beach bag, welcome aboard.

Estonian Airi pardaajakiri Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn Telefon: +372 640 1101 Tootja: RKontor

Trükikoda: AS Pajo Vastutav väljaandja: intime@estonian-air.ee AS Estonian Air, www.estonian-air.ee

Reklaam: Nordicom +372 5666 7770, reklaam@nordicom.ee Kaanefoto / Photo on cover: Mauno Meesit Fotograaf / Photographer: Riina Varol

in time June/July 2014


rubriik

IMPERIALE COLLECTION

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia Tel: +372 641 9333 - boutique@goldman.eu - www.goldman.eu June/July 2014 in time

5


Suurlinna tuled või pime põhjamaa? Priit Hõbemägi kolumnist

6

Lennureisijad teavad seda erilist vaa-

tepilti, mis avaneb lennuki illuminaatorist tuledes säravale öisele suurlinnale. Illuminaatorist avanev vaade võib olla hingematvalt kaunis. Pimedusest läheneb tuledes särav suurlinn, kus peatänavate hõõgniidid moodustavad kuldse ämblikuvõrgu ja pulseerivad nagu energiast purskuvad sooned. Valgustatud pilvelõhkujad, prožektorid katustel ja värvilised märgutuled tipus, kerkivad nagu võluväel sügavusest. Taevast vaadatuna on öise suurlinna tuledes magnetiline külgetõmme ja sõnatu lubadus. Kui saabuda tõelisse suurlinna öösel ja teha samal õhtul tutvumiskäik linnasüdames, siis võib järgmisel päeval linn paista kontrastina kahvatu ja sorgus. Manhattani tulede show New Yorgis või Tokyo Ginza linnaosa luksuslik tulede pillerkaar ei kannata võrdlust hallide betoonhoonetega, mis päeval paistavad sulgevat taeva jalakäija pea kohal. Kuid öösel lennukiga Tallinna saabudes on tunne, et maailm on tuled välja lülitanud ja teki üle pea tõmmanud. Ja nüüd on õige aeg küsida, kas see on halb või hoopiski hea. Meenutage näiteks seda, millal te viimati öises taevas tähti vaatasite. Suurtes linnades on tänapäeval öösiti nii palju valgustust, et tähed taevast enam peaaegu ei paista. Isegi poole miljoni elanikuga linna kohale tekib öösiti aura, mis paistab kümnete ja kümnete kilomeetrite kaugusele, kui linnale mööda maanteed läheneda. Kuna paljudel eestlastel on vastupandamatu kirg veeta osa aastast maakodus, siis on kontrast omast käest võtta. Kuupaisteta öötaevas maa-

kohas on nagu mustast sametist kuppel, mille sisepinnal särab mustmiljon kirgast tähte nagu jõulumuinasjutus. Sest seal pole taevasse paiskuvat valgust, mis tähed kahvatuma paneks. Seda nähtust nimetatakse valgusreostuseks. Lihtsamalt öeldes reostab tehisvalgus looduslikku valgust ja rikub sellega loodusliku valguse osakaalu öises keskkonnas. See nähtus sündis koos elektrivalgustuse massilise kasutusele võtmisega. Mida arenenum riik, seda suurema probleemi valgusreostus tekitab. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel hakati sellele tähelepanu pöörama ning tekkisid organisatsioonid, mis hakkasid võitlema valgusreostuse vastu. Sajandi lõpuks elas üheksakümmend protsenti Euroopa Liidu elanikest valgusreostuse tõttu tingimustes, nagu paistaks nende öötaevas pidevalt kunstlik kuu. Mida üldse teha saab? Öisest kunstvalgustusest ei saa loobuda, sest see on tänapäeval sotsiaalne hädavajadus. Üks võimalus on piirata uue valgustuse rajamist nii, et reostus enam ei kasvaks. Teine võimalus on kehtestada öisele valgustusele kuluva elektrienergia piirmäärad ja keelata taevasse suunatud linnavalgustus. Kõige lihtsam on ilmselt pöörata tähelepanu valgusdisaini kui terviku peale, vältida ülevalgustamist ning valguse sattumist valgustatud objektist eemale. Niisiis pole küsimusele – kas valida suurlinna tuled või põhjamaine pimedus – sugugi lihtne vastata. Ja see sõltub muuhulgas ka sellest, kas teile meeldib taevatähti vaadata või mitte.

in time June/July 2014


Crossing the globe in two seConds.

Grande Reverso Ultra Thin Duo. Jaeger-LeCoultre Calibre 854/1. two dials driven by a single movement: for the very first time, the iconic reverso reveals a second face within its ultra-thin case. it combines two back-to-back dials to offer its owner a fascinating journey through time. A refined blend of style and watchmaking performance stemming from 180 years of expertise cultivated by the inventors of the vallĂŠe de Joux.

Yo U d e s e rv e A r e A l wAtC h.

Suur - Karja 9, 10140 Tallinn, + 372 641 9333, www.goldman.eu


Bright city lights vs. Nordic darkness Priit Hõbemägi columnist

8

We’ve all had that special feeling when our

plane is approaching at night and we see the first city lights from our window. The sight is simply breathtaking, the bright streetlights forming a golden web, like the glowing filaments in light bulbs. Illuminated skyscrapers appear like magic, marked by the floodlights on the rooftops. When seen from above, the urban sky at night is extremely attractive, like a wordless promise. If you have just arrived in a new city and take a late-night tour, chances are you will find the same city pale and unappealing in the light of the following morning. The bright lights of Manhattan and the lavish light show of the Ginza district in Tokyo seem very

different from the grey concrete towers that, in the daytime, tower above pedestrians. By contrast, if you land in Tallinn at night, it appears as if the whole world has been switched off and pulled the blanket over its head. Let’s ask ourselves whether this is good or bad. Recall, for instance, the last time you looked at the stars at night. In large urban areas, there is now so much nighttime light that the stars are almost totally invisible. Even cities with half a million people generate a glow visible for dozens of kilometres. Now imagine the total darkness that is well known for Estonians who spend part of their year in rural cottages. A moonless sky in the countryside is like a cupola lined with velvet, with hundreds of millions of stars clinging to it. Because the landscape has no glow, the stars are easily visible in the clear sky, like a wintery fairy tale. The phenomenon of excessive artificial light distorting the natural balance of night light is known as light pollution. The more industrially developed a country, the more light pollution it produces. This became a real concern in 1980s, and several organisations were set up to combat light pollution. By the end of the century, 90 percent of EU citizens were living in light-polluted environments. It was as if they had an artificial moon in the night sky. We cannot give up artificial lighting because it is a modern social necessity and security feature. So what can we do? One option would be to limit the development of new lighting in order to keep light pollution under control. Another would be to set limits on nighttime electricity consumption and ban upward lights directed toward the sky. Possibly the simplest solution would be to design lighting in an environmentally friendly way and to avoid over-illumination. Whether the bright city lights or the Nordic darkness is the best option is not easy to answer. It depends, really, on whether or not you like to gaze up at the stars in the sky.

in time June/July 2014


YOU CAN´T MEASURE LUXURY BUT YOU CAN MEASURE THE TIME ENJOYING IT.

Sirius Triple Date (CH 9341.1 R): Elegant 218-part timekeeping instrument with a full calendar and a moon-phase display crafted by experienced Swiss watchmakers. Subtle details such as the threaded correction push pieces, manually finished hands, and the face of the moon make this 9.9-mm thin watch an exceptional masterpiece. www.chronoswiss.com

Viru street 23, Old town, Tallinn, Phone +372 631 3377, time_diamonds@balticimports.ee www.boutiqueTimeDiamonds.com


tulemas / coming up

Parimad Euroopa õpilasfirmad võistlevad Eestis

Jälgi võistlust veebist või tule kohale! Võistlus koosneb neljast n 

etapist: õpilasfirma 4-minutiline lavaesinemine, toodete/ teenuste tutvustamine ja müük müügistendi juures ning individuaalne vestlus žüriiga. Hinnatakse ka eelnevalt esitatud aruannet. Võistluse stendivoor on avatud Tallinnas Viru keskuse aatriumis 24. juulil kella 10-st 15-ni. Euroopa parim õpilasfirma kuulutatakse välja 24. juuli õhtul Noblessneri valukojas toimuval pidulikul galal. www.ja.ee

Follow the competition online or come see it first-hand!

The competition is divided into four stages: a company report, a stage presentation (an oral presentation before an audience), an interview at a company exhibition stand (in the trade fair exhibition setting) and a panel interview with the judges. The trade fair exhibition stage will take place at the Viru keskus shopping centre on 24 July from 10am to 3pm. The best European student company will be announced during the gala evening at Port Noblessner. www.ja.ee

10

Eesti parim õpilasfirma 2014 DK Koolitus esindab Eestit Euroopa võistlusel, vasakult Diana Tanaga, Dajana Grasman ja Karina Kabrits Estonian Best student company 2014 DK Koolitus will represent Estonia in European competition, from left Diana Tanaga, Dajana Grasman and Karina Kabrits

Euroopa õpilasfirmade võistlus (JA-YE Company of the Year Competition) toob Tallinnasse Euroopa õpilasettevõtjate paremiku. 22.-25. juulini võistlevad siin 38 riigi säravaimad õpilasfirmad, 15-21-aastased ettevõtlikud noored. Iga võistlustulle astuja on oma riigi parim, kes on võitnud kohaliku võistluse või koguni võistluste kadalipu. Näiteks suuremates riikides tuleb üldvõidu nimel võita koguni kuni seitse madalama taseme võistlust. Eestis selgub aasta parim õpilasfirma Eesti õpilasfirmade võistlusel, kuhu pääseb oma tegevusaruande põhjal 16 paremat. Tänavu esindab Eestit Euroopa võistlusel Õismäe Vene Lütseumi õpilasfirma DK Koolitus koosseisus Dajana Grasman, Diana Tanaga ja Karina Kabrits. Noored pakuvad lastele koolitusi, et tõsta nende enesekindlust ja suhtlemisoskust, aidates lastel üksteisega sõbruneda ning koos tegutseda. Suhtlemisprobleemidega täiskasvanutele on koolitusi ja suhtlemistreeninguid korraldatud juba

aastaid, kuid sama probleemidega väikelastele mitte. Miks ei tehta koolitusi väikestele lastele, kes saaksid teistega suhtlema õppides tulevikus nii mitmeidki vigu vältida? Nii mõtiskles Õismäe Vene Lütseumi õpilane Dajana Grasman, kui tema 6-aastasel vennal olid tekkinud suhtlemisprobleemid. Lahenduse leidmiseks asutas ta koos sõbrannadega õpilasfirma, mis on spetsialiseerunud just algklassiõpilaste juhendamisele. Viie tunnise koolituse jooksul soovib firma tõsta laste enesekindlust, õpetada neid teistega arvestama ning aidata häbelikkusest üle saada. Kursused on pealtnäha nagu tavalised koolitunnid, kuid tekstülesannete ja käänete asemel räägitakse aususest, austusest, viisakusest, lahkusest ja sõprusest. Koolituse praktilises osas jagatakse õpilased rühmadesse ning neile antakse ülesanne, mida nad peavad omavahel arutama ja lahendama. Kursuse lõppedes räägib iga rühm ka teistele, mis välja mõeldi ja kuidas ülesanne lahendati. Koolitusi alustades kahtlesid tüdrukud, kas lap-

in time June/July 2014


tulemas / coming up sed on sellistest koolitustest huvitatud ja kas vanemad peavad seda vajalikuks. Tänaseks on nad saanud positiivset tagasisidet nii lastelt kui ka lastevanematelt ning kursused on populaarsed. Õpetatud on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid

lapsi. Praegu tegutseb koolitusfirma Tallinnas, kuid on kindel plaan laieneda ning teha koostööd psühholoogide ja teiste oma ala asjatundjatega. Koolitajateks palgatakse lisatööjõudu, eelistatult tudengeid.

The best European student companies compete in Estonia The JA-YE Company of the Year Com-

petition will bring the best European student companies to Tallinn. The brightest 15- to 21-year-old stars from 38 countries will compete in Estonia between 22 and 25 July. In some member countries, winners had to go through a seven-stage competition to get this far. In Estonia, the best student company was selected from 16 top companies that qualified, based on their annual reports, to the final of Estonia's Student Company of the Year Competition. This year Estonia is represented by a student company from the Õismäe Vene Lütseum school. The company is called DK Koolitus and the team includes Dajana Grasman, Diana Tanaga and Karina Kabrits. DK Koolitus offers children various classes to boost their confidence and improve their social skills, helping them befriend one another and achieve various tasks together. Similar training for adults with communication issues has existed for years but children have been curiously left out of the picture. Why shouldn’t

Eesti parim õpilasfirma 2013 Kolm Põrsakest eelmisel suvel Londonis Euroopa võistlusel. Vasakult Aksel Part, Robin Saluoks, Maarja Liiv, Taavet Kutsar ja Thorny Valk Estonian Best student company 2013 Kolm Põrsakest last summer in London in European competition. From left Aksel Part, Robin Saluoks, Maarja Liiv, Taavet Kutsar and Thorny Valk

Õpilasfirma on Junior Achievement - Young Enterprise’i etten 

võtlusõppe programm, mille jooksul gümnaasiumiõpilased asutavad üheks õppeaastaks oma firma, panevad kokku meeskonna ning arendavad välja toote või teenuse. Nad tegelevad tootmise ja tootearendusega, müügi ja turundusega ning peavad raamatupidamist – ühesõnaga: õpivad ettevõtjaks olemist. Programm on end tõestanud kogu Euroopas kui üks paremaid õpivõimalusi noorte ettevõtlikkuse arendamisel. Õpilasfirma programmi koordineerib Eestis Junior Achievement (JA) Eesti, kes on sel aastal ka Euroopa võistluse korraldaja. Õpilasfirmade võistlusel hinnatakse noorte toote/teenuse idee, n  firma tegevuse, finantstulemuste ja hea meeskonnatöö kõrval ka aasta jooksul saadud õpikogemust, mida hindab rahvusvaheline 10-liikmeline žürii, kelle eesotsas on Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik, kes ühtlasi on ka JA Eesti nõukogu esimees.

June/July 2014 in time

The student company is a Junior Achievement-Young Enterprise n 

entrepreneurship programme during which high school students start their own company, put together a team and develop services or products. They have to focus on production and product development, sales and marketing and also keep track of their financial activity. In other words: they learn how to be entrepreneurs. The programme has proved to be one of Europe’s finest study methods for teaching young people entrepreneurship. The programme is coordinated in Estonia by Junior Achievement (JA) Eesti, also the organiser of this year’s European competition. In addition to assessing services and products, company activity, finann  cial reports and teamwork, the international panel of 10 judges will assess the experience and knowledge the students gained over the course of the past year. The panel of judges is headed by Rein Loik, chairman of management at Tallinn Airport and chairman of the JA Eesti board.

11


tulemas / coming up

Pildil rõõmustavad (vasakult) Thorny Valk, Robin Saluoks, Maarja Liiv, Taavet Kutsar ja Aksel Part (From left) Thorny Valk, Robin Saluoks, Maarja Liiv, Taavet Kutsar and Aksel Part are happy

Kuuel korral esikolmikus

Six times in the top three

silmapaistvalt. Eelmisel aastal oli Euroopa parim Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma Kolm Põrsakest, mis pakub teadusetendusi laste sünnipäevadel ja muudel üritustel. Võit tuli tänu säravale ideele ja innustunud tegutsemisele. Tänaseks on Kolm Põrsakest ligi 30 töötajaga tegutsev osaühing, mis jätkab teadussõudega nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2009. aastal võitis esikoha Tallinna 21. Kooli õpilasfirma n  Roheline Jälg. Nende tegevuse tulemusena sirguvad Eestis tuhanded puud, mille kasvamist saavad teenusetellijad ka ise jälgida. 2007. aastal võitis II koha õpilasfirma Sõbrakinnas (Glove n  of Love). Firma tooteks oli mõnus villane kahe käeauguga labakinnas, mida saavad kasutada kaks inimest, kellele meeldib käia käest kinni hoides. 2006. aastal võitis II koha Tallinna 21. Kooli õpilasfirma Volli, n  kes tootis kasutatud mahlapakkidest rahakotte propageerides oma tegevusega keskkonnasäästlikku mõtteviisi. 2004. aastal saavutas II koha Tsirguliina keskkooli n  õpilasfirma R@, kes tootis karvase kattega lustakaid arvutihiiri ja kelle missioon oli muuta töökohad stressivabamaks ja rõõmsamaks. 2003. aastal tõi Eestile esimest korda poodiumikoha Paide n  õpilasfirma Staff, kes tootis korduvkasutatavast materjalist pudeleid, kaarte, pildiraame ja muid huvitavaid asju.

Company of the Year Competition. Last year the student company Kolm Põrsakest (Three Little Pigs), from Tartu’s Hugo Treffner School, achieved first place. The company offers science performances during children’s birthday parties and other occasions. Their bright idea and motivated execution ensured them first place. Today, Three Little Pigs employs 30 people and continues to offer science demonstrations for both children and adults. In 2009 the Estonian student company Roheline Jälg (Touch of Green), n  from Tallinn School No. 21, was crowned winner of the European Student Company Competition. As a result of their idea, thousands of trees have been planted in Estonia and everyone who has paid for the service can watch their trees grow. In 2007 the student company Sõbrakinnas (Glove of Love) won second n  place. The company made special two-person woollen mittens, with two hand holes each, so two people could walk hand in hand. In 2006 the student company Volli, from Tallinn School No. 21, came n  second. They produced wallets out of used juice cartons, thus promoting sustainable thinking. In 2004 the Tsirgulina High School student company R@ won second n  place by making hairy computer mice. Their mission was to create a happy, stress-free workplace. In 2003 Estonian student company Staff, from the Paide Ühisgümn  naasium, finished third at the European Student Company Competition. The company produced bottles, picture frames and other interesting things out of recycled materials.

Eesti õpilasfirmad on Euroopa võistlustel esinenud n 

12

children learn how to communicate with others to avoid problems in the future? This thought occurred to the Õismäe Vene Lütseum student Dajana Grasman when her six-year-old brother developed communication issues. In order to remedy the problem, Dajana started the company with two friends, offering children a five-hour class that aims to boost confidence and help to overcome shyness. In essence, the classes are like those in school, but instead of grammar or maths they focus on honesty, respect, politeness, kindness and friendship. For the practical study, students are divided into groups and given an assignment to discuss and solve. At the end of the class each group shares its ideas. When the company first started offering classes they doubted children would have an interest, but they did – and parents agreed it was necessary to have them. They’ve since received positive feedback from both children and parents and the classes have grown in popularity. DK Koolitus has offered the classes to Estonian- and Russianspeaking children. At the moment the company operates only in Tallinn but the students plan to expand, as well as cooperate with psychologists and other experts in the field. They also plan to hire more instructors – preferably university students.

Estonian student companies have done remarkably well at the JA-YE n 

in time June/July 2014


tulemas / coming up

Karmini meremiinid Tallinna lennujaamas / Karmin’s naval mines at Tallinn Airport Tallinna lennujaama ja In cooperation with Tallinn Airport and

Näitus kestab 2015. n 

aasta maini ja on avatud E-R kell 10-16, lennujaama vanas terminalis aadressil Lennujaama tee 12. Näituse kuraator ja kujundaja on Juta Kivimäe.

The exhibition will run n 

until May 2015, Mon-Fri 10am-4pm, at Tallinn Airport's old terminal, Lennujaama tee 12. The curator and designer of the exhibition is Juta Kivimäe.

14

Eesti Kunstimuuseumi koostöös avati lennujaama vanas terminalis skulptor Mati Karmini teoste näitus. Näitus hõlmab kunstnik Mati Karmini 1990. aastate lõpul alustatud meremiini-projekti. Eesti põhjarannikul ning saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealhulgas roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi Esimese maailmasõja aastaist. Täiusliku vormiga miinikestad mõjuvad ühtaegu kaunilt ja ohtlikult. Nende omaaegne hävitav funktsioon on aga ilmne ka siis, kui kunstnik neile elegantsete kaminakollete või mööbliesemete näol uue elu annab. Mati Karmin (1959) on n 

olnud enam kui 30 aastat üks kesksemaid isiksusi Eesti kunstimaastikul. Ta lõpetas kunstiakadeemia skulptorina aastal 1986 ning jätkas samas ligi kümmekond aastat õppejõuna. Lisaks on ta õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana. Karmin on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), ta kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige. Tema töid on tunnustatud noore kunstniku aastapreemia (1986), Kristjan Raua aastapreemia (1993), Anton Starkopfi aastapreemia (2003) ning Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2012). Eestlased tunnevad Karminit monumentalistina, n  kelle enam kui 20 tööd ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas (1989), reisipraami Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).

the Art Museum of Estonia, an exhibition of works by sculptor Mati Karmin has been opened at Tallinn Airport's old terminal. The exhibition of Karmin’s works incorporates the sculptor's naval mine project, which he started in the late 1990s. After the departure of the Soviet Army, large quantities of military equipment could be found on Estonia’s northern coast and islands – including rusted naval mine shells, some of which date back to the First World War. The naval mine shells have flawless forms that seem beautiful and dangerous at the same time. Their destructive function, however, is evident even in their new life as elegant art.

Born in 1959, Mati Karmin has been a central n 

personality on the Estonian art scene for more than 30 years. He graduated from the Academy of Arts in 1986 as a sculptor and grew from there, also serving for a decade as a teacher. He has taught at Tartu Art College as a professor and manager of the sculpture department. Karmin has served as president of the Estonian Artists' Association (1992-1995). He’s also a member of the Tartu Toome Rotary Club and a board member of the EELC Congregation of the Cathedral of Saint Mary the Virgin in Tallinn. His works have been recognised with the Annual Reward of Young Artists, in 1986; the Annual Kristjan Raud Prize, in 1993; the Annual Anton Starkopf Sculpture Prize, in 2003; and the Order of the White Class, IV class, in 2012. Estonians know Karmin as an artist of large-scale n  works whose more than 20 public sculptures embellish several cities and towns in Estonia. The most important are the Charles Leroux monument in Tallinn (1989), the monuments dedicated to the victims of the Estonia cruise ferry disaster in Hiiumaa (1995) and Pärnu (1997) and the fountain sculpture "Kissing Students" (1998). He also completed monuments to Jaan Tõnisson (2001) and Juri Lotman (2007) in Tartu, the equestrian monument St George "Fighting the Dragon" in Tori (2003) and the monument to Marie Under in Tallinn (2010).

in time June/July 2014


SHOES ARE NOW UP

Viru Keskus • Viru väljak 4 • 10111 Tallinn, Estonia • virukeskus.com

Three new shoe stores are now open on the second floor of Viru Keskus.


tulemas / coming up Nargenfestival 13. juuni – 13. september n 

TALLINN Aja puudutus. Puudutuse aeg 4.–6. juuli n  Eesti laulu- ja tantsupidu on ainulaadne üritus, mis toob iga paari aasta järel juulis kokku hiiglasliku, 25 000 inimesest koosneva koori. Rohkem kui 70 000 kuulajat naudib kontserte ja laulab koos tuntumaid laule. Laulupidu on peetud alates 1869. aastast ja sellest on saanud Eesti peamine identiteediankur. Sel suvel on laulupeo teema „Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Mis on tõelised asjad, mis on puudutanud meid ja muutnud meie elu? Laulu- ja tantsupidu on meile alati tähtis olnud. See ei ole ainult paar laulukoori, vaid võimas emotsionaalne kogemus, mis viib publikuni tugeva positiivse energia ning muidu külmad ja reserveeritud eestlased muutuvad emotsionaalseks. www.laulupidu.ee

“Touched by time. The time to touch” 4-6 July n  The Estonian Song and Dance Celebration is a unique event that brings together a choir of 25,000 every few years on a weekend in July. More than 70,000 people enjoy concerts and join in with the popular tunes. The celebrations have been held since 1869 and have been an anchor of Estonian identity. This summer the event follows the theme “Touched by Time. The Time to Touch.” What are the things that have touched us and changed our lives? The Song and Dance Celebration is a powerful emotional

16

experience, spreading positive energy to the audience. Otherwise cool and reserved Estonians show and share their emotions. www.laulupidu.ee

Pesakond 20 5. juuli n  Sel suvel, täpsemalt 5. juulil, möödub 20 aastat päevast, kui ajalehes Post ilmus esimest korda koomiks „Pesakond”. Selle peategelaste – Jänese, Hundi, Siili, Karu ja Rästiku – alkoholist hägustunud absurdihuumor kogus kiiresti tuhandeid fänne. Midagi väga erilist ja unikaalset on oodata ka eeloleval 20. sünnipäeval, aga täpsed plaanid on veel saladus ja jäävad fännidele üllatuseks. facebook.com/Pesakond

Nargenfestivali üheksas hooaeg pakub oma mitmekülgsusega elamusi nii klassikalise muusika kui ka roki, džässi, rahvaliku muusika ja nüüdistantsu huvilistele ning ka neile, kes peavad lugu koorilaulust ja laulupidude traditsioonist. Nargenfestival alustab 13. juunil avakontserdiga, mis festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul viib meid merevaikusest õnneliku randumiseni ja maagilise põllulilleni. Juuni sündmused jätkuvad traditsiooniliste Haapsalus toimuvate Kreegi päevadega, kus saab kuulda Kreegi muusikat nii ehedal kujul Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses kui ka džässi võtmes Kadri Voorandi interpretatsioonis. 27.–29. juunini toimub Naissaare esimene laulupidu „Paadi puudutus”. Naissaarele tasub minna ka juulis: vaadata Renate Valme ja tema Kompanii Nii etendust „Pung” või rokkida Hardi Volmeri isa Omari küüni 119. sünnipäeva peol koos Singer Vingeriga. Septembri esimene pool on traditsiooniliselt Pärdi päevade päralt, mille kuuel kontserdil saab kuulda ainult Arvo Pärdi muusikat. www.nargenfestival.ee

Pesakond 20 5 July n  This 5 July will mark 20 years since the day the Post first published the comic strip Pesakond. The alcohol-blurred, absurdist humour of the main characters – Rabbit, Wolf, Hedgehog, Bear and Viper – immediately drew thousands of fans to the newspaper. Something very special is expected at Pesakond’s 20th birthday celebrations, but plans are still secret – and will remain a surprise to fans. facebook.com/pesakond

Nargenfestival 13 June-13 September n  Nargenfestival impresses with classical music, rock, jazz, popular music and modern dance – as well as choral music and traditional songs. In its ninth season, Nargenfestival begins this year on 13 June with a concert that, says the festival’s artistic director Tõnu Kaljuste, leads us

in time June/July 2014


tulemas / coming up from the quiet of the sea to a happy landing and a magical wildflower. The June events taking place in Haapsalu continue with traditional Kreek Days, where you can hear Kreek music performed by the Estonian Philharmonic Chamber Choir and Tallinn Chamber Orchestra, and a jazz key by Kadri Voorandi. On 27-29 June, Naissaare’s first song festival, "A touch of the boat", will be held. In July, Naissaare will be a good place to check out Valme Renate and her Kompanii Nii play "Pung", or rock at Hardi Volmer's father Omar’s barn 119th birthday with Singer Vinger. The first half of September is traditionally for Pärt days, a six-concert programme of music by Arvo Pärt. www.nargenfestival.ee

Põhjala lummuses Kuni 17. augustini n  Põhjamaad on eri aegadel ja põhjustel eesti kunstnikke paelunud ja loomingulist impulssi pakkunud. Näitusel vaadeldakse eesti kunstnike loomekontakte Põhjalaga ja selle tähendust Eesti kunsti- ja kultuuriloos 19. ja 20. sajandil. www.ekm.ee

Enchanted by the north Until 17 August n  Throughout time, the Nordic countries have fascinated Estonian artists and provided them with creative inspiration. This exhibition examines Estonian artists’ contact with the Nordic countries and their impact on Estonian art and culture in the 19th and 20th centuries. www.ekm.ee

18

extensive educational programme for the English-speaking audience. The curator is art scientist Eero Epner, with designer Tõnis Saadoja. www.ekm.ee

Sajanditagune linnafoto Kuni 28. septembrini n 

Kuldaja värvid Kuni 7. septembrini n  Enn Kunila on üks Põhja-Euroopa suurimaid kunstikollektsionääre, kelle kogu keskendub Eesti 20. sajandi esimese poole maalikunstile. Neli aastat tagasi toimus Tallinna Kunstihoones tema kollektsiooni põhjal näitus, mis kogus viie nädalaga rohkem kui 13 000 külastajat. Samal aastal siirdus näitus Helsingi Taidehalli, olles seal sama edukas. Seekordne näitus Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis keskendub taiestele, mis loodi Eestis aastail 1910–1945. Fookuses on kodumaa maastikud, Eesti kunstnike välismaareisidel valminud tööd ning portreed ja figuraalkompositsioonid. Väljapanek annab ülevaate teatud suundumustest Eesti kunstis enne II maailmasõda. Näitusega kaasneb ka kakskeelne album ja tihe haridusprogramm, sh ingliskeelsele publikule. Väljapaneku kuraator on kunstiteadlane Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja. www.ekm.ee

Maarjamäe lossis on avatud Eesti Ajaloomuuseumi 3D-fotonäitus „Tervitusi Revalist, Dorpatist, Narvast, Pernaust, Fellinist, Hapsalist ja Arensburgist”. Näitus kutsub fotode ja piltpostkaartide vahendusel sukelduma Eesti sajanditagusesse linnapilti ja külastama veel ilmasõdadest puutumatuid kauneid paiku. www.ajaloomuuseum.ee

City photo from 100 years ago Until 28 September n  The Estonian History Museum exhibition "Greetings from Reval, Dorpat, Narva, Pernau, Fellin, Hapsal and Arensburg" is open at Maarjamäe Palace. The new exhibition of photographs and postcards invites you to enter century-old Estonian townscapes as they once were, untouched by the World Wars. www.ajaloomuuseum.ee

Colours of the Golden Age Until 7 September n  Enn Kunila is one of the biggest art collectors in Northern Europe, whose collection focuses on Estonian paintings from the first half of the 20th century. An exhibition based on his collection was held at the Tallinn Art Hall four years ago and attracted more than 13,000 visitors in five weeks. That same year the exhibition moved to Taidehalli in Helsinki, where it was equally successful. This exhibition at the Mikkel Museum of Art focuses on art created in Estonia from 1910-1945. The focus is on Estonian landscapes by Estonian artists abroad as well as portraits and figural compositions. The exhibition gives an overview of the development of certain trends in Estonian art before the Second World War. The exhibition comes with a bilingual album and an

Dialoogid lõpmatusega Kuni 12. oktoobrini n  1960.–1970. aastatel alanud Raul Meele (1941) loometegevus on praeguseks paisunud hiiglaslikuks arvukate ajalooliste mõjutajate ja kunstitaustadega universumiks. Näitus pakub ülevaate Meele panusest Eesti kontseptualistliku kunsti arengusse. www.kumu.ee

Dialogues with infinity Until 12 October n  In the 1960s and 1970s, the work of Raul Meel expanded into a giant universe com-

in time June/July 2014


MAAILMA ESIMENE NÕGUS UHD TV samsung.ee


tulemas / coming up Beginnings and endings Until 25 January 2015 n  Jet beads from England, Valencian ceramics from the shores of the Mediterranean and a stiletto from southern Germany are just some of the artefacts that speak to the former suburb in the heart of the modern city. Construction work in the 1990s and 2000s made archaeological digs possible and unearthed the suburbs that had disappeared below ground level over the centuries. The latest large scale excavations at 1 Tartu Road in Tallinn, on the site of the Estonian Academy of Art, have brought to light many new finds unique to Estonia and talk about life in the suburb in the Middle Ages and early modern periods. www.ajaloomuuseum.ee

prised of historical influences and artistic backgrounds. This exhibition surveys Meel’s contribution to the development of Estonian conceptual art. www.kumu.ee

Welcome to The Village 18.–20. juuli n  Kolmel päeval on Welcome to The Village festival kõige ilusam festivaliküla Hollandis. Parimad bändid Hollandist ja välismaalt, Odd Hugo Eestist nende seas, esinevad De Groene Ster’il Leeuwardeni külje all. www.welcometothevillage.nl

Welcome to The Village 18-20 July n  For three days, Welcome to the Village will be the most beautiful village festival in the Netherlands. The best bands from the Netherlands and abroad – Odd Hugo from Estonia among them – will play at De Groene Ster, a nature and recreation area just outside Leeuwarden. www.welcometothevillage.nl

Hortus Festival 23. juuli – 3. september n 

Algused ja lõpud Kuni 25. jaanuarini 2015 n  Gagaadist (kivistunud söest) helmed Inglismaalt, Valencia keraamika Vahemere rannikult ja pistoda Lõuna-Saksamaalt on vaid mõned esemed, mis räägivad kunagisest eeslinna elust nüüdisaegses linnasüdames. Ehitustegevusega 1990. aastate lõpus ja 2000. aastatel kaasas käinud arheoloogilised kaevamised on võimaldanud saada aimu sajandite jooksul maa alla kadunud kunagistest eeslinnadest. Viimased suured kaevamised Tallinnas Tartu maantee 1 asuval Eesti kunstiakadeemia krundil on päevavalgele toonud palju uut ja Eestis sageli erandlikku leiumaterjali, mis kõnelevad kunagise eeslinna eluolust kesk- ja uusajal. www.ajaloomuuseum.ee

Amsterdam

Ooperifantoom 4. oktoober 2014 – 15. märts 2015 n  Andrew Lloyd Webberi lummava ja unustamatu kõlaga muusikali „Ooperifantoom” etendused toimuvad Tartus Vanemuise suures majas ja Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Lavastaja on Georg Malvius (Rootsi), muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Osades: Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi jt. „Ooperifantoom” etendub eesti keeles ning inglise- ja soomekeelsete subtiitritega. www.vanemuine.ee

Ilus iga-aastane võimalus veeta kaunis suveõhtu klassikalise muusikaga Hortus Festivalil botaanikaaedades Amsterdamis, Harenis, Leidenis ja Utrechis. www.hortusfestival.nl

The Hortus Festival 23 July-3 September n  A great way to spend a balmy yet cultured summer evening: the Hortus Festival brings classical music to the botanical gardens of Amsterdam, Haren, Leiden and Utrecht every year. www.hortusfestival.nl

Phantom of the Opera 4 October-15 March n  Andrew Lloyd Webber's fascinating musical will take place in Tartu Vanemusise’s big house and the Nokia Concert Hall in Tallinn. Directed by Georg Malvius (Sweden), music director and conductor of the Tarmo Leinatamm. Starring: Stephen Hansen (Norway), Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi and others. Phantom of the Opera will be performed in Estonian with English and Finnish subtitles. www.vanemuine.ee

20

Berliin / Berlin Karsten Kaie: Kuidas tunniga olla berliinlane? Kuni 25. septembrini n  100% inglise keeles – 100% saksa huumor.

in time June/July 2014


Sa armastad Berliini, kuid arvad, et berliinlased on ebaviisakad. Sa oled liiga viisakas ja tahad saada tõeliseks berliinlaseks. Siin on lahendus. Koomik Karsten Kaie avaldab oma etenduses eneseirooniaga trikid saamaks tõeliseks berliinlaseks – kas tellid taksot, sõidad ühistranspordis, oled restoranis või poes. Etendus on inglise keeles. www.karstenkaie.de

Karsten Kaie: How to Become a Berliner in an Hour Until 25 September n  It’s in English but the humour is 100 percent German. Love Berlin but think Berliners are rude? Think you’re too nice and want to become a real Berliner? There is a solution. In his new show, comedian Karsten Kaie reveals with bite and irony tips for becoming a true Berliner – whether in a taxi or on public transport, in a restauraunt or shopping. www.karstenkaie.de

Brüssel / Brussels Brussels Beach 2014 4. juuli – 10. august n  Rand linnas! Peen liiv ja palmipuud, spordiväljakud, mängud lastele ja õlemajakesed toiduga. Brüsseli kesklinnas on lahe olemine tagatud. www.blb-bb.be

Brussels Beach 2014

kino festival, mis on pühendatud kuulsale kirjanikule Nikolai Gogolile. Festivalil saab nautida teatrit, muusikat, filme, kirjandust ja visuaalkunsti. gogolfest.org

Gogolfest 13-22 September n  Gogolfest is an annual multidisciplinary international festival of contemporary art and cinema in Kiev, Ukraine, dedicated to the famous writer Nikolai Gogol. The festival showcases theatre, music, film, literature and visual art. gogolfest.org

Kopenhaagen / Copenhagen Roskilde festival 29. juuni – 6. juuli n  Roskilde festival on suurim Põhja-Euroopa kultuuri- ja muusikafestival, mis toimub alatest 1971. aastast. Festivalile on sel suvel oodata üle 160 artisti 30 riigist. roskilde-festival.dk

Roskilde Festival 29 June-6 July n  Roskilde is the largest Northern European culture and music festival, in existence since 1971. More than 160 artists from more than 30 countries will gather there this summer. roskilde-festival.dk

4 July-10 August n  A beach in the city! Fine sand with palm trees, sports areas, games for children and food served in straw huts – and in the very centre of Brussels. Fun guaranteed. www.blb-bb.be

Moskva / Moscow Kiiev / Kiev Gogolfest 13.–22. september n  Gogolfest on iga-aastane multidistsiplinaarne rahvusvaheline kaasaegse kunsti ja

June/July 2014 in time

Ma tahan olla kosmonaut! Kuni 31. oktoobrini n  Näitusel näeb esemeid Venemaa kosmoseprogrammist ja unikaalseid interaktiivseid lahendusi. Eri eksponaatide juures saavad


tulemas / coming up külastajad aimu eri kosmoselennu etappidest nagu lennu ettevalmistus ja maale tagasi pöördumine. Osa näitusest on ka Juri Gagarini auto, mis seisab näitusemaja ees. www.mos.ru

I Want to Be a Cosmonaut! Until 31 October n  This exhibition features artifacts from the Russian space programmes and unique interactive devices. Through various exhibits, visitors can experience all stages of flight preparation, from selection to the return to Earth. Yuri Gagarin’s car, placed in front of the entrance to the exhibition hall, is also part of the exhibition. www.mos.ru

Nice

Oslo Oslo Jazzifestival 11.–16. august n  Oslo Jazzifestival on kuuepäevane festival, mida korraldatakse igal aastal augustikuus. 20 aasta jooksul on festival pakkunud elamusi Count Basie Orchestrast Oslo kontserdimajas kuni Lars Frank Trio esinemisteni metroojaamas. www.oslojazz.no

Oslo Jazz Festival 11-16 August n  Oslo Jazz is a six-day festival held in August every year. For more than 20 years, the festival has offered a broad range of jazz experiences, be it the Count Basie Orchestra at Oslo Concert Hall or Lars Frank Trio at a subway station. www.oslojazz.no

exceptional archaeological works from the Ptolemaic period and continues with the birth of the legend in ancient Rome. www.pinacotheque.com

Peterburi / St Petersburg

Festival du Livre

Trancemission Open Air

13.–15. juuni n 

4. juuli n 

Novellistid, esseistid, poeedid, koomikuloojad ja lasteraamatute autorid – Nice'i koguneb üle 200 kirjaniku iga-aastasele laadale, mille patroon on Edgar Morin. Nice vanalinnas on kavas autogrammitunnid, debatid, kohtumised ja loengud. en.nicetourisme.com

Rannaklubi „Vozduh” langeb 4. juulil transsi. Trance muusika fännid kogunevad, et nautida oma lemmikmuusikat ja parimaid DJ’id. visit-petersburg.ru

Festival du Livre 13-15 June n  Novelists, essayists, poets, comic-strip writers and childrens-book authors: there will be more than 200 writers in Nice for the annual book fair, presided over by Edgar Morin. Autograph sessions, debates, meetings and lectures will be on the programme over threee days in historic Old Nice. en.nicetourisme.com

Pariis / Paris Kleopatra müüt Kuni 7. septembrini n  Sel suvel näeb Pariisis Pinacothèque galeriis Pariisis haruldast Kleopatra müüdi näitust. Cleopatra VII Thea Philopator, Egiptuse viimane kuninganna, Ptolemaic dünastia liige, Julius Caesari armuke ja Mark Antony abikaasa. Kleopatra elu oli erakordne, millest sai legend. Näitus viib meid maailma, mis algab Ptolemaici ajastu arheoloogilistest leidudest ja jätkub legendi sünniga Roomas. www.pinacotheque.com

Trancemission Open Air 4 July n  The Beach Club "Vozduh" will plunge into a trance on 4 July when thousands of trance-music fans will gather to listen to the best DJs. visit-petersburg.ru

Split Diocletiani päevad 16.–19. august n  Endise palee tänavatel jalutavad möödujad

The Cleopatra Myth Until 7 September n  For its summer season, the Pinacothèque gallery in Paris has organised a unique exhibition about Cleopatra VII Thea Philopator: the last Queen of Egypt, a member of the Ptolemaic dynasty, mistress of Julius Caesar and Mark Antony’s wife. The exhibition begins with the discovery of

22

in time June/July 2014


toogades ja tuunikates, antiiksed kärud kulgevad veepiiril viies imperaator Diocletiani ja tema kaaslasi Peristile, kus ta peab kaaskodanikele kõnet nagu vanasti. Kitsastel tänavatel on tunda Vahemere köögi hõrku hõngu justkui poleks 21. sajand kunagi saabunud ja värvirikkad poed on täis hõrgutisi ja käsitööd. www.visitsplit.com

Days of Diocletian 16-19 August n  Through the streets of the former palace, passers-by stroll around in togas and tunics and vintage carriages pass along the waterfront. The seductive scents of Mediterranean cuisine spread, as though you had never stepped into the 21st century. Colourful stalls are filled with delicacies and handicrafts. www.visitsplit.com

performance she will tell her life story, one of great joy but also immense sorrow. Through her eyes the public get a unique look at the legendary Vasa dynasty and the power games of the royal courts. www.bringtolife.se

Trondheim Pruuli festival 31. juuli–2. august n  Pruulifestival, kohalik ja Norra õlu, maitsev kohalik toit. www.oimat.no

Brewery Festival 31 July-2 August n  The beer festival focuses on local and Norwegian beer, plus delicious local food. www.oimat.no

Vilnius Vilniuse märgid Kuni 14. septembrini n  Näitus „Vilniuse märgid” tutvustab Vilniuse graafikute töid 20. sajandi esimesest poolest ning maale. www.ldm.lt

The Signs of Vilnius Stockholm Mitte keegi vaid surm - kuninganna Catherine Jagiellon

Until 14 September n  The Signs of Vilnius introduces the works of graphic artists of the first half of the 20th century – as well as examples of chamber painting. www.ldm.lt

FREE • entry to 40 museums and sights • one city sightseeing tour of your choice • offers for entertainment • public transport DISCOUNTS • on sightseeing tours • in restaurants and cafés • in handicraft and design shops • on leisure activities Tallinn Card is available for 24, 48 and 72 hours at airport, Tourist Information Centre and hotels. Prices 12–40 EUR.

Kuni 10. augustini n  Aasta 1577 ja kuninganna Catherine Jagiellon on Stockholmi lossis. Ta on 50-aastane. Näitusel on väljas tema elulugu, mis on täis suurt rõõmu ja kirjeldamatut kurbust. Läbi tema silmade näeb Vasa dünastia lugu ning kuningliku õukonna võimumänge. www.bringtolife.se

Växjö Karl-Oskari päevad 8.-10. august n  Karl-Oskari päevad on Växjö suurim muusika- ja pereüritus. www.vaxjo-co.se

No One but Death: Queen Catherine Jagiellon

Karl-Oskar Days

Until 10 August n 

8-10 August n 

The year is 1577 and queen Catherine Jagiellon resides at Stockholm castle. Catherine is now 50 years old. In this

Karl-Oskar Days is Växjös’ biggest music and family event. www.vaxjo-co.se

June/July 2014 in time

www.tallinncard.ee


majandus

Eesti on olnud IT-alal edukas, kuid ees ootavad uued sihid Maailma majandusfoorum ja INSEAD on

Tekst: Mihkel Lauk PwC Advisors

24

juba üle kümne aasta lisanud oma iga-aastasele ülemaailmse infotehnoloogia raportile ka riikide IT-arengu edetabeli (Network Readiness Index), milles hinnatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõju riikide majandusele ja kogukonnale ning selles peituvaid võimalusi. Uuringus on riikide IT-võimekust hinnatud 54 mõõdiku alusel, mis annavad võrdluse kümnes alamkategoorias, mis omakorda jaotuvad nelja suuremasse valdkonda: IKT arengut soodustav poliitiline ja majanduskeskkond, ühiskonna valmidus IKT-lahenduste ja teenuste kasutamiseks, IKT kasutus ning IKT ühiskondlik ja majanduslik mõju. Edetabeli esikümnes domineerivad endiselt Põhjamaad, Aasia tiigrid ja kõrge inimarenguga lääneriigid. Soome, Rootsi ja Norra kuuluvad esiviisikusse (vastavalt esimesel, kolmandal ja viiendal kohal), Singapur on edetabelis teisel ning Holland neljandal kohal. Eestlaste jaoks, kes hindavad oma riigi IT-arengut teadupoolest väga kõrgelt, võib meie 21. koht (Euroopa riikide seas 11. ja Euroopa Liidu riikide seas 8. koht) tunduda pettumusena. Skype’i leiutanud rahvana peaksime kuuluma tippu isegi võrdluses maailma rikkaimate riikidega. Palju ei lohuta ka see, et Eesti on kaugel ees Kesk- ja Ida-Euroopa maadest. Enamikus kategooriates jääb Eesti maailmas 20.–30. kohale. Ehkki paljudele eestlastele tundub, et suure osa kaasmaalaste jaoks ongi päris elu juba pigem internetis, oleme kodanike internetikasutuselt maailmas alles 17. kohal. Ka meie paljukiidetud e-valitsus pole enam silmapaistev tunnus, riigisektori internetikasutuse kategoorias oleme küll väga tublil, aga mitte erakordsel 12. kohal. Selle kategooria hindamisalused on rahva heaolu ja riigi konkurentsivõimet suurendavate IKT-algatuste prioriteetsus valitsuse jaoks ja valitsuse initsiatiiv uute algatuste väljatöötamisel, samuti riigisektori e-teenuste hulk. Valdkond, kus Eesti kuulub maailma parimate hulka, on IKT ühiskondlik mõju. Seal hinnatakse

IKT-lahenduste abil saavutatud tulemusi tervise, elukeskkonna, hariduse ja kodanike ühiskondliku kaasatuse alal. See kategooria mõõdab riigivalitsemise IKT-aspekti tõhusust, e-teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning kodanike e-kaasamist. Siin asub Eesti Singapuri, Lõuna-Korea ja Hollandi järel maailmas 4. kohal. Kindlasti on Eesti kui e-riigi edu taga ka mõningaid väliseid faktoreid, ent tervikuna peab tunnustama aastate jooksul tehtud tarku otsuseid ja õigeid valikuid. Tänapäeva maailmas tuleb konkurentsis püsimiseks teha märkimisväärseid pingutusi, veel enam tuleb vaeva näha positsiooni parandamiseks. Võime olla küll uhked oma e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kooli üle, aga see ei tähenda, et pingutused paremate ja kasutajasõbralikemate e-kogemuste loomiseks oleksid lõppenud.

PwC sai hiljuti

riigikantselei tellimusel valmis uuringu riigi avalike teenuste integreeritud juhtimise võimalustest. Eesmärk on auahne: olla esimene riik maailmas, kel õnnestub kõik riigisektori pakutavad avalikud teenused (nii e-teenused kui ka muudes kanalites toimivad) viia ühtsele juhtimisplatvormile. See tähendab nii teenuste disaini kui ka teenuste elementide kirjelduse standardiseerimist ning teenuste haldamise ja hindamise olulist odavnemist ja efektiivsuse suurenemist. Kui kõik avalikud teenused on kirjeldatavad samu mõisteid kasutades ja mõõdetavad ühtsetel alustel, on võimalik paremini hinnata teenuste kvaliteeti ja mõju ning korraldada paremini teenuste arendust. Tehnoloogiliselt ühilduvad andmebaasid saaksid omavahel ise suhelda ja osutada kodanikele ka nn nähtamatuid teenuseid: andmete iseeneslikku uuendamist ja muutunud andmete alusel tehtavaid automaatseid või poolautomaatseid otsustusi. Kirjeldatud ettevõtmine on alles algfaasis ning selle edu sõltub suuresti sellest, kas ja kuidas õnnestub tuhandeid ametnikke suurt vankrit ühes suunas vedama panna. Ettevõtmise ajahorisondiks on viis aastat ja õnnestumise korral oleks Eesti taas ühe rahvusvahelise eduloo võrra rikkam.

in time June/July 2014


economics

Estonia ranks high in IT readiness but aims higher Text: Mihkel Lauk PwC Advisors Photo: Shutterstock

26

For more than 10 years the World Econom-

ic Forum and INSEAD have included the Network Readiness Index in its annual Global Information Technology Report. The index measures the economic and social impact of information and communication technologies (ICT) on societies – as well as the capacity of those societies to benefit from them. The network-readiness framework comprises four sub-indexes: the environment for ICTs; the readiness of a society for ICT use; the actual usage of all main stakeholders; and the impact of ICTs on the economy and society. These four indexes are divided into 10 pillars, composed of 54 indicators in total. The top 10 spots continue to be dominated by Scandinavian countries, Asian Tigers and some of the most advanced Western economies. Three Nordic countries – Finland, Sweden and Norway

– are positioned among the top five (first, third and fifth, respectively). Singapore is second and the Netherlands is fourth. As Estonians tend to rank their country extremely highly in terms of IT development, placing 21st (11th in Europe; eighth in the EU) might feel slightly disappointing. It doesn’t matter that Estonia is far ahead of other Central and Eastern European countries; when it comes to ICT, we the inventors of Skype feel we should be on top, even when compared to the world’s richest countries. In the majority of individual categories, Estonia ranks 20th to 30th in the world. Although many Estonians might imagine that “real life” is already playing out online, in terms of individual usage Estonia ranks 17th in the world. And our acclaimed “e-government” isn’t setting us apart any more from the others. Estonia ranks only 12th on the government-usage pillar, which rates the

in time June/July 2014


economics importance governments place on carrying out ICT policies, the efforts made to implement their vision and the number of government services provided online. Where Estonia truly excels is in ICT-driven improvements to the environment, education, health and active civil participation, which lead to increased wellbeing. It is focused on measuring the extent to which governments are becoming more efficient in the use of ICTs and providing better online services to their citizens, thus improving their “e-participation”. Regarding the social impact of ICTs, Estonia is fourth in the world, after Singapore, South Korea and the Netherlands. The moral of the story: there are certainly many external factors contributing to Estonia’s success as an “e-country”, but there have been many smart decisions made over the years. The challenge, in this competitive world, will be retaining that position – to improve it, even more effort will be required. We can be proud of our e-elections, e-taxes, e-police, e-healthcare, e-banking and e-school, but the quest is still on for better e-experiences.

PwC recently concluded a project commis-

sioned by the Estonian Government Office where we analysed the possibilities of integrating publicservice management. The goal is ambitious: to be the first country in the world to create an integrated portfolio of all public services, both traditional and electronic. It means standardisation in design and description, which should make the management and evaluation of services significantly cheaper and more efficient. When all public services are based on a similar structure and can be described in similar technical terms, their quality and impact can be measured more diligently and developed in a more organised manner. Compatible databases would be able to communicate with one another, enabling the provision of “invisible” services: automatic data updates and automatic or semi-automatic decision-making. This endeavour is currently in the early stages and its completion will depend a lot on how our leaders will succeed in pointing thousands of civil servants in the same direction. The project’s estimated timeline is five years. Upon its completion, Estonia will potentially have another international success story.

June/July 2014 in time

REKLAAM


kõrge lennuga / high flying

EMT ja Elioni lennud viivad Põhjamaadesse EMT and Elion fly to Scandinavia

EMT ja Elion

EMT ja Elion on Eesti n 

juhtivad telekommunikatsiooniettevõtted. Elion pakub lairiba-, televisiooni-, IT- ja kõneteenuseid, EMT mobiilsidevaldkonna kõne- ja lisaväärtusteenuseid ja mobiilset internetti. Ettevõtted kuuluvad TeliaSonera gruppi, mis pakub teenuseid Põhjamaades ja Baltikumis ning kiirelt arenevatel Euraasia turgudel, sh Venemaal, Türgis ja Hispaanias.

EMT ja Elion

EMT and Elion are n 

Estonia’s leading telecommunications enterprises. Elion offers broadband, TV, information technology and KÕNE services, while EMT provides mobile communications, added-value services and mobile internet services. Both companies are part of the TeliaSonera Group that provides network access and telecommunication services in the Nordic and Baltic countries, the emerging markets of Eurasia, including Russia and Turkey, and in Spain.

28

EMT ja Elioni juhatuse esimees Valdo Kalm, kui suured lendajad on EMT ja Elion? Naljaga pooleks öeldes on EMT ja Elion lennufirmadele ju konkurendid: telekommunikatsioon on loonud võimalused telefoni- ja videokonverentsideks ning lennureisi ja komandeeringut asendab sageli hoopis töökohtumine ekraanide vahendusel. Ent loomulikult ei kao kuhugi vajadus aegajalt ka ise kohale sõita ja teiste riikide kolleegide ja partneritega kokku saada - siis on Estonian Air asendamatu abiline. Kuhu tööreisid peamiselt viivad? EMT ja Elioni tööreiside peamised sihtkohad on Soome, Rootsi, Norra ja Taani, aga ka Läti ja Leedu. Kuna Eestis tegeletakse pilveteenuse ja tarkvara arendusega ka teistele TeliaSonera operaatoritele, toimub lendamine ka vastupidi ja Eesti on nende riikide kolleegide oluliseks reisisihtkohaks. Lisaks viivad meie töötajate lennud päris sageli ka Euraasia suunal. Nii näiteks on nii Moldovat kui Aserbaidžaani nõustatud Mobiil-ID teenuse rakendamise osas. Kuidas olete rahul lendude korraldusega? Ühe sagedasima reisisihtkoha Stockholmi vahel on lennuliiklus nii tihe, et välislähetus ei pea enamasti kestma üle ühe päeva. Hommikul tööpäeva alguseks sinna, õhtul tagasi – lennuliikluse korraldus annab alust sõbralikuks naljaviskamiseks „Ühistranspordiga tööle!” ning teeb kadedaks mõnegi lähiriikide kolleegi. Kõige suurem üllatus Eestit külastavate välispartnerite jaoks on aga kahtlemata see, et Ülemiste tehnoloogialinnakust, kus EMT ja Elioni arendajad asuvad, on lennujaama nii lühike tee. Kõlab ju muljetavaldavalt, kui vastuseks küsimusele, kui kaua kulub lennujaama minekuks, viiakse sind akna juurde ja näidatakse: „Siit umbes kümme minutit. Jalgsi.”

Valdo Kalm, chairman of the board of EMT and Elion, how frequently do your employees fly? Half-jokingly one could say that EMT and Elion are competing with the airlines: as telecommunications companies, we enable our customers to arrange telephone meetings and video conferences, so employees don’t always have to travel. At other times business travel is a necessity. In those cases, Estonian Air is invaluable. What are the main destinations for your employees? Staff at EMT and Elion most often travel to Finland, Sweden, Norway and Denmark, but also to Latvia and Lithuania. And since the Estonian unit is developing cloud services and software to other national operators owned by TeliaSonera, our foreign colleagues often fly to Estonia for meetings. In addition, our staff travels relatively often to and from Eurasia. Our people have helped, among others, Moldova and Azerbaijan to implement their mobile-ID services. How satisfied are you with flight operations? Air traffic to Stockholm, one of our main travel destinations, is very frequent, so we can handle most of our trips to Stockholm in a day. Getting there in the morning and back by evening means it’s like commuting by public transport and a source of envy for several of our colleagues from neighbouring countries. Our foreign partners who have visited Estonia have been most surprised by the fact that Ülemiste City, a hightech business district that also houses the development units of EMT and Elion, is located so close to Tallinn Airport. After all, it’s quite impressive when you can point from the office window to the airport terminal and tell your foreign partner it will take him or her about 10 minutes to get there by foot.”

in time June/July 2014


mõtted / thoughts

Lennata on lahe „Läksin 15-aastaselt Taisse elama ja lendasin sel ajal sageli pikki otsi. Käisin kaks-kolm korda aastas Taist Eestisse ja ühe suuna lend kestab umbes 11 tundi,” meenutab Katrina. Pikemaid õhusõite tegi tüdruk ka siis, kui elas Kanadas.

Praegu elab ja õpib Katrina Hollandis Haa-

Katrina Lilienthal

Tekst: Merike Pinn Foto: erakogu

30

Oma esimest iseseisvat lennureisi mäletab

praegu Haagis elav ning ärijuhtimist ja hotellindust õppiv Katrina Lilienthal hästi. Ta oli siis vaid 12-aastane ja lendas Saksamaale keelelaagrisse. „Mu vanemad andsid mu Tallinna lennujaamas reisisaatjale üle, soovisid edu ja lehvitasid: kuu aja pärast näeme! Kõik kulges väga rahulikult ja meeldivalt. Reisisaatjaga koos läksime väravasse ja seal võeti mind lahkesti vastu. Marsruudil Tallinn-Oslo lendasin Estonian Airiga. Pardal pakuti süüa-juua ja jagati kingitusi. Oslost lendasin Münchenisse ja seegi sõit kulges viperusteta. Olin kuu aega keelelaagris ja tagasitee oli taas München-Oslo-Tallinn. Mäletan, et tahtsin stjuardessidega rääkida saksa keeles, aga nemad ütlesid: „Kullakene, sa oled ju eestlane, räägi eesti keeles.” Armas, kas pole?” Katrinal on lendamisega alati vedanud ja tal on õhusõitudest meenutada ainult head. „Mul on tõesti hästi läinud. Pagas pole kunagi ära kadunud ja väga harva on lend hiljaks jäänud,” kinnitab Katrina. Lennanud on Katrina tõesti palju. Kas mõõta lennuaega nädalate või kuudega, ei oska ta täpselt kokku liita, ent õhus veedetud tunde tuleb sadu.

gis. Ta lendab sageli Amsterdami ja Tallinna vahet ning kui vähegi sobib, valib Estonian Airi. „Estonian Airi puhul meeldivad mulle inimesed, kes pardal töötavad. Soe vastuvõtt ja sõbralikkus üllatab alati. See on nii tore,” kiidab Katrina. Samuti meeldis Katrinale väga Estonian Airi toitlustusprogramm, kus Eesti restoranid pakkusid pardal oma roogi. „See oli väga hea viis, kuidas Eestit tutvustada. Tegime koolis isegi ühe töö selle kohta,” hindab Katrina kõrgelt Estonian Airi leidlikkust. Talle meeldivad ka väga Estonian Airi vormiriided. „Need on väga ilusad,” oskab Katrina võrrelda, sest on lennanud väga paljude lennukompaniidega. „Estonian Airiga on alati meeldiv lennata, väikse riigi kohta oleme lennundusega ikka väga hästi hakkama saanud.” Ka pole Katrina kunagi tundnud lennuhirmu. Ta ei mõtle selle peale. Kuid lisab, et suurem lennuk tundub alati turvalisem kui väike ja pisikese vahejuhtumi on ta ka ise läbi elanud. „Olin kümneaastane, kui lendasime Hispaaniast Eestisse ja lennuk maandus terminalist kaugemal ning meid võtsid Tallinna lennujaamas vastu tuletõrjeautod. Küsisin isalt, mis on juhtunud. Isa rahustas, et mootoritega oli väike rike, aga pabistada pole vaja, kõik on korras.” Katrina lisab, et talle on alati sisendatud, et pole vaja karta ega muretseda. Täpselt nii Katrina teebki. Ta naudib lendamist. Ütleb veel, et lennukites võiks olla rohkem pistikuid, et saaks laadida tehnikavidinaid, sest pikkadel lennureisidel teeb ta sageli arvutis tööd. „Kõige vingem on alati õhkutõus. Nii kui lennuk kiirendab ja õhku tõuseb, saabub tõeline fiiling. Mõnus: istud toolis ja muudkui tõused ja tõused ja tõused,” võtab Katrina kokku lendamise maagia.

in time June/July 2014


mõtted / thoughts

Flying is cool Katrina Lilienthal,

a resident of The Hague and student of business administration and hospitality, remembers fondly her first flight alone. She was only 12 and heading to a language camp in Germany. “In Tallinn Airport my parents handed me over to the airport representative, said that they’d see me in a month and waved goodbye,” she says. “We went to the gate and everybody was very helpful. It was an Estonian Air flight to Oslo. I remember that on-board meals were served and there were some gifts. I took a connecting flight to Munich which also went as planned. After spending a month in Germany I returned on the same route. I remember that I wanted to speak German to the cabin crew, but they said: “Honey, you’re from Estonia, so why don’t you speak Estonian.” Lovely, isn’t it?” Katrina says that all her flights have been good ones. “I have never had any problems,” she recalls. “My luggage has never been lost and flights are very seldom late.” Now Katrina is a frequent flier and has spent hundreds of hours in the air. “When I was 15 years old I moved to Thailand, and at that time often took long flights,” she says. “Two or three times a year I flew from Thailand to Estonia, which takes about 11 hours.” She has also lived in Canada, which also meant taking long-haul flights.

Living and studying now in The Hague, Kat-

rina often travels between Amsterdam and Tallinn. Whenever possible, she chooses Estonian Air. “I like the cabin crews. I am always surprised by the warm welcome and friendliness. It’s so great,” she says, approvingly. In addition, Katrina mentions a former catering programme for which various Estonian restaurants offered their meals

June/July 2014 in time

Katrina Lilienthal

on board. “It’s a very good way to promote Estonia. At my school we even did a research paper on that.” Another thing Katrina likes about Estonian Air are the uniforms. “They are beautiful,” she says, adding that she has flown on many airlines, so she is able to compare. “It’s always nice to fly Estonian Air. For such a small country, this is an achievement.” Katrina says she has never feared flying and rarely thinks about it, but the bigger the aircraft, the safer she feels. She remembers when she was 10 and her family’s flight from Spain had a landing incident and passengers were greeted by fire engines on the ground. “I hadn’t even noticed. I asked my father what had happened and he told me there was a small fault in one of the engines, but that everything was OK.” She adds she has always been told there is no need to worry and has enjoyed flying as a result. “If I were to change something about the aircrafts, I would add sockets for recharging my devices, because on long-haul flights I often use my computer.” But it’s a small thing compared to the overall joy. “The coolest thing is the takeoff,” she says, summing up the magic of flying. “The feeling when the aircraft accelerates and then goes airborne is really special. It’s great to sit in your seat while the plane is ascending.”

Text: Merike Pinn Photo: private collection

31


Estonian Air Estonian Air kutsub puhkama Sel suvel pakub Estonian Air otselende 14 sihtkohta ja ümberistumisega lende rohkem kui 300 linna Euroopas ja maailmas. Lisaks aastaringsetele lendudele on sihtkohtade nimistus ka Nice, Split, Pariis ja Berliin. Lennud Nice'i toimuvad kaks n  korda nädalas, kestavad kuni 27. septembrini 2014. Prantsuse Riviera südames asuv Nice on meie sihtkohtade seast absoluutselt parim valik, kui teile meeldivad päikeseloojangud mere ääres. Nice’ist ilusa autosõidu kaugusel asuvad Cannes, Monaco, St. Tropez ja palju teisi kauneid kohti. Lennud Splitti toimuvad kaks n  korda nädalas alates 11. maist kuni 28. septembrini 2014. Split on Horvaatia suurim ja vanim linn Aadria mere rannikul. Arvatavalt umbes 1700 aastat vana Splitti peetakse Horvaatias luksusliku puhkuse majakaks. Split pakub kütkestavaid kultuurilisi vaatamisväärsusi, millest tuntuim on UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Diocletianuse palee. Lennud Pariisi toimuvad kolm n  korda nädalas alates 1. juunist kuni 31. augustini 2014. Pariis on täis romantikat, aga sellega kedagi ei üllata. Eiffeli torn ja Triumfikaar on vastu vaadanud nii mitmest filmist, et nende oma silmaga nägemine tekitab ilmselt vaid déjà vu tunde. Lennud Berliini toimuvad kolm n  korda nädalas alates 16. juunist kuni 30. augustini 2014. Berliin pakub külastajatele disaini, elektroonilist muusikat, kuumade start-up -firmade ja klubide neoontulesid, mis tõmbavad magnetina noori ja nooremeelseid üle kogu maailma. Siin linnas on terve saaretäis muuseume, kümnete kaupa galeriisid, Berlinale filmifestival ja palju teisi meelelahutusi. Lisainfo: www.estonian-air.ee, Estonian Airi klienditeenindusest telefonil 640 1160 ja reisibüroodest.

Estonian Air offers summer flights This summer Estonian Air offers direct flights to 14 destinations and connecting flights to more than 300 destinations in Europe and other parts of the world. In addition to year-round flights, Estonian Air offers seasonal flights to Nice, Split, Paris and Berlin. Flights to Nice operate twice a week, n  until 27 September 2014 If you love sunsets by the sea, it doesn’t

32

get much better than Nice. From Nice you can get easy connections to other places in French Riviera: take a ride to Cannes, Monaco or St Tropez. Flights to Split operate twice a week n  from 11 May to 28 September 2014 Split is Croatia’s second-largest city and the oldest on the Adriatic coast. Believed to date back 1,700 years, it is a beacon of luxury holidays. There is something for everyone there: cultural sights like Diocletian’s Palace, a UNESCO World Heritage Site. Flights to Paris operate three times a n  week from 1 June to 31 August 2014 Paris is a wonderfully romantic city – but you already knew that. You’ve seen the Eiffel Tower and Arc de Triomphe in so many movies, seeing them in person would feel like déjà vu. Flights to Berlin operate three times a n  week from 16 June to 30 August 2014 Design, electronic music, hot start-ups and neon lights lure the young and young-minded from all over the world. It is an island of museums, art galleries, the Berlinale film festival and other treats for the cultured mind. For more information, visit our website, www.estonian-air.com, contact Estonian Air Customer Support at 00 372 6401 160, or call your travel agency.

Estonian Air pakub noortele soodsa hinnaga lennupileteid Estonian Air pakub noortele vanuses n  12-25 aastat (k.a) soodsaid noortehinnaga lennupileteid. Noortehinnad kehtivad ühele lennusuunale ja noortele suunatud pakkumisi tehakse kõigile Estonian Airi teenindavatele lendudele. „Uued noortepiletid on soodsa hinnaga müügis ka siis, kui tavahinnad konkreetsele lennule on juba tõusnud ja ka vahetult enne väljalendu. Kui lennukis on vabu kohti, saab neid üldjuhul ka noortehinnaga osta. Sellega pakume noortele suurepärast võimalust sõprade seltsis puhkuse veetmiseks või näiteks ülikooliga tutvumiseks,” lausus Estonian Airi turunduse ja arendusosakonna juht Gunnar Mägi. Noortehinnaga pileteid saab osta nii Estonian Airi veebilehelt kui ka volitatud edasimüüjatelt. Hinnad kehtivad ECO hinnaklassi piletitele, piletihinna sisse kuulub üks ühik äraantavat pagasit. Noortehinnaga piletid algavad 69 ja 90 eurost, nende hindadega kohtade arv lendudel on piiratud. Hinnad sisaldavad lennujaamamakse ja tasusid. Lisainfo noortehinna kohta:

http://estonian-air.ee/eripakkumised/ noortehind/. Estonian Airi eesmärgiks on pakkuda regulaarseid lennuühendusi vähemalt kaks korda päevas Eestile strateegiliselt olulistesse sihtkohtadesse, kuhu on piisav nõudlus. Estonian Airi regulaarlendude liinivõrku kuuluvad järgmised sihtkohad: Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Maist septembrini lisanduvad sihtkohtade nimistusse Nice ja Split ning juunist augustini Pariis ja Berliin. Detsembrist 2014 kuni märtsini 2015 toimuvad hooajalised lennud Münchenisse. Lisainfo: www.estonian-air.ee, Estonian Airi klienditeenindusest telefonil 640 1160 ja reisibüroodest.

Estonian Air to offer special fares to young people Estonian Air is offering a new special n  youth ticket to all young people aged 12 through 25. Applicable on one-way flights, the youth fares are offered on all Estonian Air routes. “The rule of thumb in aviation says the earlier you buy the flight ticket the greater the chance you’ll get a cheaper price,” says Gunnar Mägi, head of marketing and development, “but youth tickets remain on sale even when regular prices have already gone up. Generally, youth fares are bookable whenever there are seats available on the flight.” Tickets with youth fares can be purchased through the Estonian Air website and from authorised resellers. Fares are applicable to ECO Class tickets (ticket price includes one piece of checked baggage). The number of youth fare seats is limited. Fares include all airport taxes and fees. For more information on youth fares, please visit our website, http://estonian-air.ee/en/ eripakkumised/youthfare/. Estonian Air aims to provide Estonia with reliable and regular double daily connections to destinations of strategic importance and substantial demand. The airline flies regular routes to Stockholm, Copenhagen, Amsterdam, Brussels, Oslo, Moscow, Munich, St Petersburg, Kiev, Vilnius and Trondheim. In addition, from May to September, Estonian Air will fly to Nice and Split, and from June to August to Paris and Berlin. For more information, please visit our website, www.estonian-air.com, or contact Estonian Air Customer Support at 00 372 6401 160 or your travel agency.

in time June/July 2014


United Motors

www.bmw.ee

ÄRIKLASSI PAKKUMINE. BMW BUSINESS EDITION ERIMUDELID. BMW Business Edition erimudelid on valik BMW sõiduautosid, mis on spetsiaalselt väljatöötatud Eestis registreeritud ettevõtetele. Siinjuures on tähelepanu pööratud võimalikult madalatele ülalpidamiskuludele, sh. väike kütusekulu ning 0 € hooldus- ja remondikulud 5-aastase kasutusperioodi jooksul (läbisõit kuni 100 000 km). BMW Business Edition erimudelid on keskkonnasäästlikud ning valikus on ka BMW intelligentse xDrive nelikveoga mudelid. BMW Business Edition erimudelid on ainulaadne võimalus soetada ettevõttele ökonoomne ning tipptasemel esindusauto minimaalsete kulutustega. BMW 316d Sõiduki hind kokku 38 970 € Business Edition erimudeli hind 33 500 € Soodustus koos KM 5470 €

BMW 520d xDrive Sõiduki hind kokku 56 390 € Business Edition erimudeli hind 49 490 € Soodustus koos KM 6900 €

BMW 520d xDrive M-Sport Sõiduki hind kokku 60 920 € Business Edition erimudeli hind 52 900 € Soodustus koos KM 8020 €

BMW X1 xDrive18d Sõiduki hind kokku 39 500 € Business Edition erimudeli hind 34 100 € Soodustus koos KM 5400 €

BMW X3 xDrive20i Sõiduki hind kokku 48 870 € Business Edition erimudeli hind 42 790 € Soodustus koos KM 6080 €

BMW X5 xDrive30d Sõiduki hind kokku 74 670 € Business Edition erimudeli hind 63 990 € Soodustus koos KM 10 680 €

United Motors AS Tallinn, Paldiski mnt 108, tel 659 3700; Peetri, Reti tee 4, Rae vald, tel 663 0000; Tartu, Võru tn 242, tel 730 2870; Pärnu, Tallinna mnt 82, tel 448 1740; Kohtla-Järve, Järveküla tee 22, tel 336 4700 www.bmw.ee www.unitedmotors.ee

Sõidurõõm


Estonian Air

Pealpool pilvi paistab alati päike Estonian Airi piloot Klaus Kuuse läheb alati hea meelega lendama, sest ta teab, et isegi siis, kui maa peal on ilm sompus, paistab pilvepiirist kõrgemal ikka päike. Tekst / text: mariliis pinn Fotod / photos: Jaanus Nuut

34

Piloodi töö pole kontoritöö. Iga piloot töö-

tab graafiku alusel: viis päeva tehakse tööd ja kaks puhatakse, need kaks puhkepäeva ei ole tingimata nädalavahetusel. „Tööpäev oleneb graafikust. Kas hommikune või õhtune vahetus,” alustab Kuuse oma töö kirjeldust. Hommikuse graafiku korral ärkab ta väga vara, tõusma peab hiljemalt kell viis, et jõuda õigeks ajaks lennujaama. „Enamasti teeme kaks lendu päevas: hommikuse ja õhtuse. Kui on pikemad lennud, siis ühe,” räägib ta. Kuuse päev lennujaamas algab briifing’uga. „Valmistame lendu ette, arvutame, kui palju tuleb kütust tankida, uurime ilma ja millist marsruuti mööda lennata,” räägib ta. Kütuse arvestamine on täpisteadus, iga liigne kilo suurendab lennuki kütusekulu, mistõttu tuleb võtta seda täpselt nii palju, et sihtpunkti jõuaks, aga alati on hea väike varu. Piloodid peavad instrueerima salongipersonali ja lennu dokumendid välja printima, enne kui saab lennukisse minna. Kuuse on teine piloot ehk esimene ohvitser, enamjaolt on tema ülesandeks kokpitis lennu ettevalmistus. Kõik nupud peavad olema enne starti õiges asendis, arvuti töökorras, lennu marsruut paigas. Detailide nimekiri, mida piloodid enne lendu vaatavad, on pikk. 20 minutit enne lennuki väljumisaega lubatakse reisijad lennukisse, lennusaatja loeb reisijad kokku, et kõik pardal oleks. „Kui reisijaid on rohkem või vähem kui manifestis kirjas, siis õhku tõusta ei tohi. Kui keegi lennukile ei jõua, tuleb üles otsida ka tema pagas ja see lennuki lastiruumist välja tõsta,” selgitab

Kuuse. Kui kõik on korras, suletakse uksed ja lend võib alata. Tallinna lennujaamast saab õhku tõusta kiiresti, rada asub terminali lähedal. Mõnes lennujaamas tuleb õhkutõusmiseks pea pool tundi maapeal ruleerida, vahel ka ootejärjekorras seista. „Moskvas ootasime ükskord tund ja 20 minutit, enne kui õhku saime. Oli halb ilm ka,” meenutab Kuuse. Kokpitis on alati kaks pilooti. „Üks on nn lendav piloot ja teine nn jälgiv piloot. Kes mida teeb, lepitakse kokku enne lendu,” selgitab Kuuse. Lendurid peavad olema võrdsel pulgal, et ka väiksema kogemusega piloot saaks juhtida kogenuma piloodi tähelepanu sellele, et lendamisega seotu oleks ettekirjutatud normide piires. Kuid lõpliku otsuse, kas kasutada näiteks autopilooti või kuidas sihtpunkti läheneda, teeb nn lendav piloot. Kui lennuk on taas maal, on sagimist rohkem: kohvrid maha, reisijad välja, vajadusel koristamine, uued kohvrid sisse, reisijad peale, tankimine. „Peame vaatama, et kõik sujuks, leidma ratsionaalsed lahendused juhuks, kui midagi on valesti, näiteks tellitud koristajad ei ilmu kohale,” räägib Kuuse. Lennuki taas õhkutõusuvalmis peab meeskond saama keskmiselt 30-40 minutiga. „10 minutit hilinemist on juba halb, sest siis ei pruugi jõuda reisijad jätkulendudele.” Taas Tallinnas lülitab Kuuse lennuki välja, klammerdab kokku olulised dokumendid ja köidab kausta. „Pärast seda lähen koju,” jutustab ta. Vabal päeval üritab Kuuse veeta aega sõpradega, käia Tartus puhkamas, sportida ja nautida maapealset elu. „Võin telefoni välja lülitada ja metsa kaduda,” on ta rahul. „Piloodi töö on hea töö, seda ei saa koju kaasa võtta.” Piloodi amet tundus Kuusele põnevana. „Ma pole kunagi soovinud rutiinset kontoritööd teha, olla päev otsa arvuti taga. Piloodi töö on tehnikaga seotud ja see meeldis. On ka loomingulisust,” räägib ta. Tuju teevad rõõmsaks toredad töökaaslased. „Ei vahetaks oma tööd ühegi teise ameti vastu.”

in time June/July 2014


Estonian Air

It’s always sunny above the clouds Estonian Air pilot Klaus Kuuse flies with the knowledge that regardless of weather on the ground, it’s always sunny high up. The pilot’s job is not your ordinary day at the office. Pilots work for five days and rest for two days – but not necessarily on weekends. “The work schedule could be a morning or evening shift,” says Kuuse. For the morning shift he must wake up at 5am to reach the airport on time. “We usually make two flights a day, or one long flight,” he adds. Kuuse’s day begins with a briefing. “We prepare for the flight, discuss fuelling needs, study the weather and map a route,” he says. Fuel calculation is a precision science because every additional kilogram increases the aircraft’s fuel consumption and there should also be a little reserve. Before they enter the aircraft, pilots also instruct the cabin crew and print out flight documents. Kuuse is a co-pilot, or first officer, whose main job is to prepare the cockpit for flight – including making sure all buttons, switches and levers are in the right position, the computer is ready and the flight route is set. The checklist that pilots fill out before the flight is extensive. Passengers are permitted to board the aircraft 20 minutes before takeoff and the cabin crew counts the passengers. “If the number does not match the manifest, we cannot take off. If a passenger misses a flight, we must also find his or her luggage and remove it from the cargo room,” explains Kuuse. When everything is OK, the aircraft doors are closed and everything is ready for takeoff. The runway at Tallinn Airport is close to the terminal, but in some large airports aircraft may have to taxi for half an hour or queue before it can take off. “In Moscow we once had to wait for an hour and 20 minutes before we were allowed to take off, because of bad weather,” he recalls. There are always two pilots in the cockpit. “One is the so-called Pilot Flying and the other is socalled Pilot Monitoring. Tasks are agreed before the flight,” explains Kuuse. Pilots must be equal June/July 2014 in time

in standing so that the pilots with less exp erience can check whether the other pilot is complying with the requirements. But the final decision to use, for instance, the autopilot, or how to approach, is made by the Pilot Flying. After landing the tasks include the exit of passengers, unloading of luggage, cleaning if necessary, boarding of new passengers, loading of new luggage and refuelling. “We must make sure everything is OK and resolve possible problems – for instance if the cleaning crew has not arrived,” says Kuuse. The crew must get the aircraft ready for a new takeoff in 30 to 40 minutes. “Even a 10-minute delay is bad, because some passengers may be late for their connecting flights.” After the plane has landed in Tallinn, Kuuse switches off the aircraft, staples important documents and binds them. “Then it’s time to go home.” For leisure, Kuuse likes to spend time with friends in Tartu, engage in sports or entertainment and enjoy life on the ground. “I can switch off my phone and disappear in the forest. A pilot’s job is intense and you cannot take work home.” Kuuse finds his job exciting. “I have never wanted to do routine office work and spend a whole day behind a PC. The pilot’s job is very technical and I like that. But it’s also creative,” he says. “Also, my colleagues are great. I would not exchange my job with anything else.”

35


koht

Växjö – Amsterdam Hind alates 135,15 eurost Prices from 135.15 eur 8 x nädalas 8 weekly flights

Småland asub looduse keskel Selle aasta mais hakkas Estonian Air koostöös KLM-iga lendama uude sihtkoha Lõuna-Rootsis – Växjösse, mis asub Smålandi maakonna südames. Fotod / photos: www.visitsmaland.se, Mats Samuelsson, Hans Runesson, Pelle Wahlgren

36

Smålandi lennujaamas maandute

otse kuulsa Småland looduse keskele. Metsad, palju järvi, veekogud ja avarad karjamaad – see on paradiis kalameestele, matkajatele, kanuu- ja jalgrattasõitjatele. Småland on tuntud sihtkoht kõigile, kes naudivad sillerdava metsajärve kaldal haugipüüki. Växjö on hea lähtepunkt, kust alustada uurimisretke Rootsi käsitsi tehtud klaasi maailmas. Sealt leiate Rootsi klaasimuuseumi ja rikkalikult klaasikunstiga kaunistatud katedraali, mis rajati 11. sajandil. Klaasi kuningriigist pole kaugel ka klaasikojad nagu Kosta, kus saab kätt proovida

kristallipuhumises. Seal on palju poode, mis müüvad Orreforsi ja teiste tuntud tootemarkide disainerklaasi. Kesklinnas asub Kosta Boda Art Hotel, kus kõikjal domineerib klaas: sinisest klaasist baarist kuni klaasikunstini basseini põhjas. Ka lastele meeldib Småland. Tunnise autosõidu kaugusel Växjöst leiate Astrid Lindgreni maailma, kus ootavad Karlsson katuselt, Pipi Pikksukk ja kõik teised maailmakuulsa Rootsi kirjaniku raamatutegelased. Metsiku Lääne linn High Chaparral koos kauboide ja indiaanlastega on samuti lähedal. Växjos on ka seiklusbassein ja lõbus mängukeskus.

in time June/July 2014


place to be Amsterdam – Växjö Hind alates 122,16 eurost Prices from 122.16 eur 8 x nädalas 8 weekly flights

Småland lies amid nature In May Estonian Air, in cooperation with KLM, launched a new destination in southern Sweden: Växjö, at the heart of Småland province. Arriving at Småland Airport puts you immediately within the natural wild Småland is renowned for. With forests, lakes, waterways and open pasture, it is a paradise for fishing, hiking, canoeing and cycling. Småland is renowned for its pike, which you can catch at a glittering lake in the forested landscape. Växjö is a good starting point for an exploration of Swedish hand-blown glass. It is here that you’ll find the Swedish Glass Museum and the 11th-century Växjö Cathedral, richly decorated with glass art. At the nearby Kingdom of Crystal, with its celebrated Kosta glassworks, you can try your hand June/July 2014 in time

at blowing your own crystal. There are boutiques selling designer glass from Orrefors and other popular brands. The Kosta Boda Art Hotel is situated at the city centre. Glass dominates the décor here, from the blue-glass bar to the glass art at the bottom of the pool. Children love Småland. In Växjö are an adventure pool and an indoor soft-play centre. An hour’s drive from town gets you to Astrid Lindgren’s World, where Karlsson on the Roof, Pippi Longstocking and others await in settings from Lindgren’s books. The western Småland town of High Chaparral, complete with cowboys and Indians, is also close by.

37


sihtkoht

Tallinn - Nice Hind alates 130 eurost 3. juuni – 27. september 2 x nädalas

Prantsusmaa maagiline puudutus Tekst: Mariliis Pinn Fotod: Prantsuse välis- ja rahvusvahelise arengu ministeerium, Prantsuse suursaatkond Eestis

38

Prantsusmaast mõeldes tulevad

kohe meelde Eiffeli torn, Louvre, baguette ja hea vein. 2012. aastal külastas seda riiki 83 miljonit välisturisti, seega on tegu maailma populaarseima turismisihtkohaga. Prantslased teavad, kuidas võluda midagi välja peaaegu mitte millestki ja meelitada inimesi riiki, kirjeldab Prantsuse suursaadik Eestis Michel Raineri. „Meil on maailma populaarseimad turismikohad. Miks on need nii kuulsad? Sest need on head ja huvitavad,” avaldab suursaadik oma riigi turismiedu saladuse. Prantsusmaa pealinn Pariis on tuntud kultuurimeka. Kui jääda linna kauemaks, siis on võimalik vältida pikki järjekordi populaarseimates muuseu-

mites. „Tuleb minna tund enne sulgemist,” annab Raineri vihje. „Mõtle kõik hästi läbi,” on suursaadiku teine soovitus. Paljudesse kohtadesse, nagu teatrid ja muuseumid, saab osta veebist pileteid ette. Alati on arukas reserveerida kohad headesse restoranidesse. „Kui ma koju lähen, on mul nimekiri, millisele etendusele pileteid tahan, kuhu muuseumi ja näitusele soovin minna,” räägib kultuurihuviline Raineri. „Ära jäta asju viimasele minutile, nii säästad aega.” Eestlased ja prantslased on väga sarnased, kuna kultuur on mõlemale rahvale südamelähedane. Mis ikkagi tõmbab inimesi Prantsusmaale? Me teame kõik hästi Pariisi vaatamisväärtusi. Peaaegu võimatu on vältida Eiffeli torni, Louvre’i muu-

in time June/July 2014


sihtkoht seumi, Notre Dame’i katedraali, Champs-Elysées’d, Montmartre’it. See maa on täis aastatuhandetepikkust ajalugu, kangelasi ja legende. Kuid kindlasti pole sa kuulnud mõnest erilisest monumendist ja asjast, mida Pariisis teha. Nagu filosoofide kohvikud, mis ootavad kõiki. Peidetud pärli leiad Boulogne’i kõrvalt, kus on Jaapani aed. Külastada tasub Mr Kahni muuseumi, ta oli 20. sajandi vahetusel elanud pankur ja filantroop ning võttis ette ambitsioonika projekti kaardistada maailma iga hoone ja kultuur. Vampiirid on alati turvaline valik, rahvajutte ja mahlakaid legende leiab vampiirimuuseumist. Alati võib liituda nn lõunaklubiga, et külastada era- ja kodurestorane, millest kõik nüüd Pariisis räägivad. „Võimalusi on palju,” jutustab Raineri. Prantslased on pannud rikkaliku ajaloo enda kasuks tööle. „Igas külas on mõni huvitav kirik või on seda paika 200 aastat tagasi Napoleon külastanud. Esiteks pannakse üles silt, tehakse kirik või loss korda. Siis tulevad inimesed, kes tahavad süüa, ja keegi avab restorani. Nüüd on küla kiriku ja restoraniga ja turistid tulevad. Keegi avab kindlasti poe, et müüa kohalikku toodangut nagu näiteks veini,” räägib Raineri, kuidas külad kasvavad. Igal pool on midagi vaadata ja paljudes asulates on festivalid, nii et suure tõenäosusega satud Prantsusmaal reisides mõnele neist. Teater, tants, ooper, klaasikunst, härjavõitlus – tähistada võib kõike. Milline on prantsuse meelelaad. „Elukvaliteet ja kultuur,” on Raineri sõnul olulised märksõnad. „Kõigile meeldib hea söök, vein, meelelahutus. Eesmärk on töötada parema elu nimel.”

Tallinn - Pariis Hind alates 130 eurost 1. juuni – 31. august 3 x nädalas

Lingid, mis aitavad korraldada parima puhkuse Prantsusmaal Pakutud on valik ebaharilikke üritusi, et avastada uusi ja hämmastavaid asju. n 

www.france-voyage.com/evenements/cat-insolite.htm. Kui ei soovi midagi nii erilist, siis vaata www.culture.fr. Näiteid: klaasifestival, Palau del Vidre, 1.–5. august (www.palau-verrier.com), ooperifestival Chorégies d’Orange 9. juuli – 5. august (www.choregies.fr), Avignon Festival 4.–27. juuli (www.festival-avignon.com). Plaani teatrikülastust ette. Le Kiosque on üks suuremaid piletimüügiveebe n  (www.theatresparisiensassocies.com). Comédie Française (www.comedie-francaise.fr), Opéra de Paris (www.operadeparis.fr). Osta muuseumipiletid, et vältida järjekorda. Le Louvre (www.louvre.fr), Musée d’Orsay n  (www.musee-orsay.fr), Palais Garnier (visitepalaisgarnier.fr). Veel ideid: Les Catacombes (www.catacombes.paris.fr), laevareisid Seine jõel n  (www.bateaux-mouches.fr), jalgrattarent (en.velib.paris.fr ja www.paris.fr). Nice on üks suuremaid turismipiirkondi ja kindlasti väärt külastust. n  www.ville-nice.fr/Tourisme ja en.nicetourisme.com

June/July 2014 in time

39


sihtkoht

The special French touch Text: Mariliis Pinn , Photos: The French Ministry of Foreign Affairs and International Development, Embassy of France in Estonia

Tallinn - Paris Prices from 130 eur 1 June – 31 August 3 weekly flights

40

The Eiffel Tower, the Louvre, baguettes, good wine… all those come to mind when you think of France. The country attracted 83 million foreign tourists in 2012, making it the most popular destination in the world. There are, of course, many reasons for that. The French know how to make something out of almost nothing and attract people from everywhere, according to Michel Raineri, the French ambassador to Estonia. “We have a popular tourist site, and excellent, interesting places to visit,” says the ambassador of the secret to his country’s success in tourism. The French capital, Paris, is renowned worldwide for its culture. And if you opt for a longer trip, it’s even possible to avoid the long queues to the most popular museums. “You have to go an hour before closing time,” says Raineri as a tip. “Be organised,” is another tip Raineri offers. In many venues, like theatres and museums, you can buy tickets online before you leave home. And it’s always wise to make reservations for good restaurants. “If I go home, I have a list I check to see the best plays in town and the best museum exhibits,” Raineri says. “Avoid leaving things to the last minute if you want to save time.” In this way, the French and Estonians couldn’t be more similar. Culture is in our soul. But what really draws people to France? We all know the top Parisian sights. It’s almost in time June/July 2014


sihtkoht

Our goal is to make products, that create balance between energy of light and environment. In order to achieve the best result, each of our product is being handmade from high quality materials. info@suvalgus.ee | +372 5656 8426 | www.suvalgus.ee June/July 2014 in time

41


sihtkoht Tallinn - Nice Prices from 130 eur 3 June – 27 September 2 weekly flights

impossible to avoid the Eiffel Tower, the Louvre, Notre Dame Cathedral, the Champs-Elysées, Montmartre. But the country has thousands of years of history, heroes and legends. There are arguably many unique Paris sights you have never heard of. Like philosophical cafés in Paris; the Japanese garden at the Bois de Boulogne; or Mr Kahn’s Museum, the collection of a late banker and philanthropist who undertook the ambitious project of documenting buildings and cultures from all over the world. Vampires are always a safe choice: go for folklore and Parisian legend at Le Musée des Vampires. Or book a “Dinner Club” and attend one of those private home restaurants everybody is talking about these days. “There are lots of possibilities,” says Raineri. The French people are geniuses when using their

rich history to their benefit. “In every small village there is an interesting church, or Napoleon visited the place 200 years ago, or something like that. First people put up a sign to share this info and restore the church. If tourists start to arrive, they need to eat, then someone opens a restaurant. Now there’s a village with a church and restaurant, so more tourists will come. Then someone else will start selling local products like wine.” Everywhere you go, there is something to see. And many villages have an annual festival: theatre, opera, dance, art, bull fighting – everything can be celebrated. “Quality of life and culture,” is, according to Raineri, the key to French life. “Everybody likes nice cuisine, wine, entertainment,” he says. “And our mentality is to work for a better quality of life.”

Links to prepare you for your French holiday Unusual events to discover new worlds and be amazed: www.france-voyage.com/ n  evenements/cat-insolite.htm

If you’re interested in something less unusual, visit www.culture.fr Coming up: n 

International Glass Festival, Palau del Vidre, 1-5 August, www.palau-verrier.com, Opera Festival Chorégies d’Orange, 9 July-5 August, www.choregies.fr, Avignon Festival, 4-27 July, www.festival-avignon.com Plan your theatre visits ahead. Le Kiosque is one of the biggest online ticket-selling sites: n  www.theatresparisiensassocies.com, Comédie Française, www.comedie-francaise.fr, Opéra de Paris, www.operadeparis.fr Get your museum tickets to avoid queues. Le Louvre, www.louvre.fr, Musée d’Orsay, n  www.musee-orsay.fr, Palais Garnier, visitepalaisgarnier.fr More ideas: Les Catacombes, www.catacombes.paris.fr, Cruises on the River Seine, n  www.bateaux-mouches.fr, Bicycle rental, en.velib.paris.fr and www.paris.fr Nice is one of the biggest tourist regions worth visiting: www.ville-nice.fr/tourisme and n  en.nicetourisme.com

42

in time June/July 2014


sihtkoht

Rootsi puhkusele! Suvi on parim aeg, et võtta ette reis Eestile nii lähedal asuva Rootsi kuningriigi pealinna Stockholmi – haruldaselt kenasse ja väljapeetud linna, mis kostitab külalisi toredate emotsioonidega. Tekst: Merike Pinn Fotod: wikipedia.org, visitstockholm.com, erakogu, Rootsi rahvuslik meremuuseum

44

P

õhjala metropol on rahulik ja ideaalne puhkusepaik neile, kes ei armasta tunglemist ega lärmi. See on parkide ja veelinn. „Stockholmi tasub vee pealt vaadata, nii saab hoopis teistsuguse pildi,” soovitab rännumees Ants Anupõld. „Kindlasti võiks ette võtta peaaegu kolmetunnise tuuri Stockholmi arhipelaagi, kus kaunis saarestik pakub idüllilisi elamusi.” Saarestik hõlmab ligikaudu 30 000 eri suurusega saart, hulk skääre on ka asustatud. Saarestikus leidub palju põnevaid ja maalilisi paiku. Pastoraalse idülli igatsejad peaksid kindlasti külastama Vahxholmi, saart, millel keeb elu juba viikingite ajast. Paik sai 19. sajandi keskpaigas jõukate stockholmlaste meelissuvituskohaks ning võlub

ka tänapäeval kindluse, kitsaste alleede, poekeste, galeriide ja restoranidega. Kariibi mere piraatide fännide rõõmupidu algab Djurgårdeni saarel. „„Black Pearl” on ju Vasast inspireeritud. Astud Vasa muuseumisse sisse ja imestad: see ongi ju see laev,” vaimustub Ants Anupõld ühest oma lemmikkohast, Skandinaavia populaarseimast muuseumist Vasast, kus tutvustatakse 17. sajandi meremeeste elu ja eksponeeritakse 1628. aastal põhja läinud Rootsi lipulaeva Vasa, mis tõsteti 1961. aastal merepõhjast üles. „Laeva konserveerimine on olnud pöörane töö. Lisaks ajalugu: kes olid need inimesed selle laeva peal, millega nad võisid tegeleda? See kõik on väga hästi ja põnevalt esitatud,” kiidab Anupõld. Saar ise on väga kaunis ja just seal armastavad kohalikud piknikku pidada. Sandhamn on meremeeste kohtumispaik ja

in time June/July 2014


sihtkoht tuttav paljudele Eesti purjetajatele: seal asub klassikaline Rootsi kuninglik jahtklubi ja Sandhamn on regattide sadam. Jahisadam ongi saareelu keskpunkt. Sealsamas on väikesi poekesi, restorane ja kohvikuid. Sandhamn ise on kui üks hiiglaslik kivi, kuhu on puud peale kasvanud ja tillukesed punased majakesed ehitatud. Saarel on tohutult jalgrattaid, kuid mitte ühtegi autot. Lummava Svartsö iidset loodust tasub nautida kas jalgsi või jalgrattaga sõites. Kindlasti ei tohiks jätta kasutamata võimalust väikejärvede saarel ujuma minna. Vaid pisut üle viie kilomeetri pikkusel ja kahe kilomeetri laiusel saarel on viis väikest järvekest, kus vesi on tunduvalt soojem kui meres. Svartsö on ka linnuvaatlejate meelispaik. Fjäderholmarna jääb Stockholmi kesklinnast vaid paarikümneminutilise laevareisi kaugusele. Saar on koduks paljudele käsitöölistele: siin asuvad nende stuudiod ja poekesed. Seal on puutöömeistrite tubasid ja klaasikodasid, on võimalik ise ehteid valmistada ja lugematul hulgal unikaalseid käsitööesemeid soetada. See on justkui käsitöömeistrite paradiis, mis kutsub

vaatama, ostma ja ise tegema. Stockholmi elu käib nii vee peal kui ka vee ääres. Kaldapealsed on täis rannarestorane ja vabaõhukohvikuid, seal saavad kokku maailma köögid ja toidunaudingut jagub igale maitsele. Strandbryggan Sea Club, Orangeriet Bar & Café ja Trattorian on vaid mõned, mida tasub reisil olles üles otsida. Strandbryggan Sea Club asub otse Stockholmi südames. Menüü on keskendunud mereandidele. Esmaklassilisi kokteile maitstes ja mõnusat muusikat kuulates võib nautida vaadet moodsale promenaadile või Royal Castle’ile. Klassikalise Itaalia köögiga restoranis Trattorian võite tellida sütel grillitud mereande, kala, lambaliha, kuivatatud liha, pastat, päikesekuivatatud köögivilju, puuvilju – kõike, mida täiuslik Itaalia köök pakub. Trattorian on mõnus söögi- ja armastatud kohtumispaik. Orangeriet Bar & Café on üks stiilsemaid paiku, kus nautida täiuslikke maitseid ja suurepärast ümbrust. See söögikoht väärib kindlasti külastamist.

June/July 2014 in time

Rohkem infot:

www.fjaderholmarna.se www.vaxholm.se www.sandhamn.com www.visitstockholm.com/en/ To-Do/.../grinda www.visitstockholm.com/en/ To-Do/.../svartsö www.strandbryggan.se orangerietbar.se trattorian.se/en/pontonen

45


sihtkoht

Lastega Stockholmi Lastega Stockholmi

Tekst: Liis Konovalov Fotod: Gröna Lund, SkyView, Tom Tits, Junibacken, Skansen

46

sattudes ei olegi ehk vanalinn koos kuningalossiga see piirkond, mis võiks väiksematele huvi pakkuda. Eriti lühemate külastuste puhul soovitan veeta päev pigem Djurgårdeni saarel, kus leidub palju põnevat kõikidele, päris pisikestest täiskasvanuteni välja. Napilt nelja kilomeetri pikkusele saarekesele on mahtunud vabaõhumuuseum ja loomaaed Skansen, lõbustuspark, hulk muuseume ja kunstigaleriisid. 1. Kui tegemist on päevaga linnas ja aega vaid mõni tund, võib selle tervenisti Skansenis sisustada. Asutatud juba 1891. aastal, laiub see maailmas omataoliste seas vanim muuseum enam kui 300 000 ruutmeetril. Näha saab nii 14. sajandist pärit vanu taluhooneid kui ka 18.–19. sajandi linnamaju. Laste jaoks on kindlasti huvipakkuvaim Skanseni loomaaed enam kui 70 loomaliigiga ja lasteloomaaed, kus elutsevad väikeloomad, kellega lapsed saavad ka mängida. Iga päev kell 14 toimub traditsiooniline loomade söötmise tuur. www.skansen.se 2. Kohe Vasa muuseumi kõrval asub konkurentsitu koolieelikute lemmik Junibacken. Skandinaavia tuntuimaid muinasjututegelasi meeles pidades on loodud maja, mis on nagu väike linn. Muinasjuttudeväljakut ääristavad lemmiktegelaste majad, kirjanike toas saab tutvust teha nii nende kui ka illustraatorite elulugudega. Põhiatraktsiooniks on siiski rongisõit läbi kõigi raamatute: Jaanikingu Madlikesest edasi üle Vaasalinna ja läbi Karlssoni katusemajakese, seejärel röövlitütar Ronjale külla ja läbi Nangijaala lõpp-peatuseni Pipi juures. Seal saavad lapsed ronida, mürada ja Vahtramäe Emili värkstoas nikerdamisega kätt proovida. www.junibacken.se 3. Suvisel ajal on kohustuslik tiir Gröna Lundi lõbustusparki, kust leiab midagi nii päris pisikestele kui ka suurtele adrenaliinisõprade-

le. Suurematele lastele avaldavad kindlasti muljet maailma kõrgeim vabalangemistorn ja unikaalsed Ameerika mäed, väiksemad saavad aega veeta ralliautode seltsis või minna avastusretkele Pettsoni ja Finduse majja. www.gronalund.com 4. Kõrguseihaluse saab ühildada ka linnavaatega ja külastada SkyView’ atraktsiooni, kus klaasgondlitega tehakse tiir peale Globenile – 130 meetri kõrgusele ümmargusele ehitisele. SkyView’ puhul tasub ilma silmas pidada, pilvisuse korral võib elamus nadiks jääda. www.globearenas.se 5. Kel teaduskeskustepisik juba sees, sel soovitame sõita Stockholmist natuke välja teaduskeskusesse Tom Tits Experiments. Tom Titsi programm toimib kogemusliku õppe teel: kõik tuleb ise järele proovida ja hiljem sissepääsust saadud kataloogi uurides näed, mida oled õppinud. Neljale korrusele siseväljapanekule lisandub suvehooajal suur välipark, kus asuvad näiteks tornaadosimulaator ja Robocoaster – robotkäsi, mis jäljendab Ameerika mägedel sõitmist. Lisaks leiab sealt kohvik-restorani ja suveniiripoe. www.tomtit.se 6. Haga pargis asub troopiline liblikamaja, kus on alati vähemalt 25 kraadi sooja ja iga päev võib imetleda kuni 700 liblikaliiki nii troopikast kui ka kodumaalt. Lisaks on siin põhjamaade suurim, 30 meetri pikkune ja 1,2 miljonit liitrit vett mahutav suure korallriffiga ja värvikirevate kaladega haiakvaarium. Troopikasse rännates tasub meeles pidada, et seljas võiks olla midagi kerget, et suur kuumus elamust ära ei rikuks. www.fjarilshuset.se 7. Kui aega ja tahtmist rohkem, siis Rootsi vaieldamatu hitt laste jaoks on Astrid Lindgreni ehk suupärasemalt Pipimaa, mis asub Vimmerbys – Stockholmist mõnetunnise autosõidu kaugusel. Seal saab kohtuda lemmiktegelastega ja vaadata vabaõhuetendusi, mis on paraku küll ainult rootsi keeles. Kui pisematel lastel on käsil lutivõõrutus, siis võib otsustavaks saada just Rootsi-reis: kohalike kommete järgi võib luti viia nii Pipi maja juures asuvasse tünni kui ka annetada Skanseni loomaia kassipoegadele. www.alv.se in time June/July 2014


47


destination

Tallinn Stockholm Prices from 69.90 eur 23 weekly flights

Spend a holiday in Sweden Summer is an ideal time to travel to Stockholm. The capital of the Kingdom of Sweden is a uniquely stylish city filled with positive energy. The Scandinavian metropolis is amazingly relaxed – an ideal destination for travellers who shrink from bustling streets and noise. Text: Merike Pinn Photos: wikipedia.org, visitstockholm.com, private collection, Swedish National Maritime Museums

48

I

t’s a town of parks and water. “You should look at Stockholm from the water because this gives you a wholly different angle,” recommends Ants Anupõld, a frequent traveller to Stockholm, adding, “you could join a threehour tour of the Stockholm archipelago and its idyllic islands.” There are 30,000 islands of different sizes in the archipelago, many with a yearround population. Those craving pastoral idylls should visit Vaxholm, an island that has been brim-

ming with life since the Vikings. It became a favourite holiday destination for city residents in the mid 19th century and today features a striking castle, narrow avenues, small stores, galleries and restaurants. Fans of Pirates of the Caribbean will feel at home on the island of Djurgården. “After all, Black Pearl was inspired by Vasa,” says Anupõld. “When you enter the Vasa Museum you cannot stop wondering how similar it is to Black Pearl.” Vasa is the most popular museum in Scandinavia and lays out the

in time June/July 2014


destination life of Swedish sailors in the 17th century. The museum’s main exhibition is, of course, the Swedish warship Vasa, which sank on its maiden voyage in 1628 and was salvaged in 1961. “The conservation of this ship has been a huge effort,” says Anupõld. “You can also read about the history of the people who served on the vessel: what they did and how the ship was salvaged. Everything is described in scintillating detail.” The island itself is beautiful – a popular picnic destination for Swedes. Sandhamn is a meeting place for seamen and well known among Estonian sailors. It’s also a location of regattas and home to the Swedish Royal Yachting Club, the central hub of island life. There are many small boutiques, restaurants and cafés. Sandhamn itself is like one huge rock with trees, dotted with tiny red houses. Since there are no cars, the most popular means of transport on the island is bicycle. The pristine nature of Svartsö should be enjoyed on foot or by bicycle. Once you’ve arrived on the island, don’t forget to take a swim in one of its many lakes. A little over 5km by 2km, the island has five small warm-water lakes. It’s

also a favourite location for birdwatchers. Fjäderholmarna is only 20 minutes by boat from central Stockholm. The island is home to many craftsmen and also houses their studios and small shops. There are workshops of wood craftsmen and glassblowers, where you can make your own accessories. The entire island is a paradise of craftsmen, with plenty to see, do and buy. Life in Stockholm is all about water. The coasts are crowded with restaurants and openair cafés. Strandbryggan Sea Club, Orangeriet Bar & Café and Trattorian are just a few venues that you could visit when in town. The former is located right in the heart of Stockholm and specialises in seafood. While you’re there, you’ll enjoy first-class cocktails and music while gazing out at the modern promenade or Royal Castle. Trattorian, a restaurant for classic Italian cuisine, offers grilled seafood, mutton, pasta, sun-dried vegetables, fruit and pastries in simple Italian country style. Orangeriet Bar & Café is one of the most stylish locations, with a lovely ambience you shouldn’t miss.

June/July 2014 in time

More info

www.fjaderholmarna.se www.vaxholm.se www.sandhamn.com www.visitstockholm.com/en/ To-Do/.../grinda www.visitstockholm.com/en/ To-Do/.../svartsö www.strandbryggan.se orangerietbar.se trattorian.se/en/pontonen

49


destination

To Stockholm with kids Text: Liis Konovalov Photos: Gröna Lund, SkyView, Tom Tits, Junibacken, Skansen

50

If you’re visiting Stockholm with the kids, the old town and Royal Palace may not be your preferred stops. Instead, we’d reccommend the green island of Djurgarden, which has something to offer for preschoolers to teenagers. In addition to the famous Skansen open-air museum, there are other museums, galleries and even an amusement park clustered on this small island of only four kilometres. 1. A whole day can be spent in Skansen,

the country’s oldest open-air museum, which launched in 1891 and expands more than 300,000 square meters. You can view an exhibition of historic architectural from the 14th to 19th centuries or enjoy a zoo with more than 70 species and a small petting zoo. www.skansen.se 2. Next door to the Vasa Museum is Junibacken, a favourite spot of preschoolers. The fictitious neighbourhood was built with Scandinavia’s top children’s-book characters in mind. The

in time June/July 2014


destination journey starts on Fairytale Square, where you can peer into your favorite character’s houses. In the writers’ room you can read everything about them and the illustrators of their books. Then you can hop a train to Astrid Lindgren’s Nangijaala, meeting everyone from Pippi Longstocking to Karlsson and even visiting Pippi’s house, where children can climb, play and enjoy themselves. www.junibacken.se 3. In summertime the Gröna Lund adventure park is a must for all age groups. Big kids will be impressed by the tall towers and mountains and the little ones will enjoy electric racing cars and the magical world of Pettson and Findus. www.gronalund.com 4. For a view of the city, SkyView is the place to visit. Visitors can ride around the circular Globen building, 130 meters in height and made from glass – just make sure you don’t schedule your visit on a cloudy day. www.globearenas.se 5. Science buffs can drive out of Stockholm to Tom Tits Experiments, where kids try different experiments, then learn about what happened and why. The exhibition space has four floors and an outdoor area in summer with a tornado simulator and the Robocoaster. www.tomtit.se 6. The butterfly house is located in Haga park and houses more than 700 species of butterflies, both northern and tropical. Next door is Scandinavia’s biggest shark aquarium, about 30 meters long and holding about 1.2 million litres of water. Dress lightly, so you don’t sweat through the tropical areas. www.fjarilshuset.se 7. If you have the time and inclination to drive out of Stockholm, a “must see” for children is Astrid Lindgren’s Land – or Pippiland, for short. There they can meet all their favourite characters and watch open-air theatre (unfortunately only in Swedish). If you’re currently trying to convince your child to give up his pacifier, the trip to Sweden might give the final push. There’s a special barrel in front of Pippi’s house for pacifiers; according to local custom, your child can „donate“ his to the kittens at Skansen Zoo. www.alv.se June/July 2014 in time

51


persoon

52

in time June/July 2014


persoon

Lipu värviga fantaasiad Sinine – see on melanhoolia ja igatsuse värv, see on Eesti lipu värv, aga see on ka salapärane artistinimi, mille on endale valinud Berliinis elav eesti laulukirjutaja ja elektroonilise muusika looja Mauno Meesit.

S

inine on nimi, mis jääb meelde neile, kes eesti keelt räägivad ja neilegi, kes ei räägi. Kontsertidel ja plaatidel on Sinine esinenud kolmeliikmelisena ja kaasanud külalissoliste, kuid siiski pole Sinine bänd, vaid pigem artist või projekt. Sest selle nime taga on üksainus mees, kes on nii muusika kui ka sõnade autor, põhisolist, plaatide ja muusikavideote kujundaja ja produtsent. Sinine on Mauno Meesit (30). Meesit on muusik, kes pole õppinud muusikat, vaid hoopis kunsti. Temale tähendab sinine nimelt värvust, mitte kõlavärvingut ja ta valis selle nime ainult värvitooni järgi. „Sinine on nii värvina, sümbolina kui ka kirjapildis minu jaoks eriline,” ütleb ta. Võib-olla selle visuaalse tausta tõttu ongi Sinise muusika intensiivsem. Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias õppinud Mauno Meesit avastas ühel hetkel, et suudab end kõige võimsamalt väljendada ja praeguseks suuresti ka isiksusena mõtestada just muusika abiga. Tänu kunstikogemusele suudab ta ise kujundada ka oma muusika pakendi – ümbrised, veebiküljed, videod – ja luua oma albumeist nii kõrvale kui ka silmale mõjuva terviku.

Mees nagu orkester Eelmisel suvel kolis Mauno Meesit terve autotäie muusikainstrumente ja salvestustehnikat Eestist Saksamaale. Koos disainerist abikaasa Annega asusid nad elama ja töötama Berliinis. Nii sün-

June/July 2014 in time

nibki Sinise muusika Berliinis üürikorteri elutoas. „Olen õppinud lihtsate vahenditega ka elutoa tingimustes salvestamisteks vajaliku akustika tekitama ja siiani olen kodustuudios kõik tehtud saanud. Õnneks on siin paljud korterid kõrgete lagede ja puitpõrandatega ning mõjuvad juba ruumidena inspireerivalt. Tehnikat on kohapeal muidugi juurde tekkinud,” räägib muusik. Tüübilt öökull, on ta viimastel aastatel õppinud vara ärkama ja pikka päeva kasutama. „Joon ärgates ühe kange tee, istun arvuti ette ja tihti avastan, et järgmisel hetkel on juba öö käes ja suur osa minu lõpututest to-do-listidest on jätkuvalt vaid natukene kahanenud,” kirjeldab ta oma tavapärast tööpäeva. Tema müstilised laulud ilmutavad end talle ootamatult, nagu oleksid nad lihtsalt oodanud oma õiget aega ja hetke. Aga selleks, et ideesähvatus albumikõlbulikuks teoseks vormistada, läbi mõelda, lihvida, salvestada ja produtseerida, kulub tavaliselt aasta või kaks. „Et lugu kunagi ka valmis saaks, panen alati tegevusplaani paika ja püüan selle järgi samm sammu haaval eesmärgile lähemale jõuda,” kergitab ta katet tööprotsessilt, kus juhuse hooleks ei tahaks jätta midagi. Ta on nõus, et see on väga põhjamaine, võib-olla eriti „eestlaslik” moodus muusikat luua, mille juures läheb vaja kõvasti sinimustvalgeid iseloomujooni ehk eesti jonni ja visadust. Pole juhus, et sinine on üks kolmest Eesti lipu värvist. „Sinimustvalge on üks ilusamaid värvikombinatsioone ja pean Eestit väga

Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Riina Varol, Jelena Rudi, Kris Moor, Marin Siplane

Mauno Meesit n  Sündinud 8. augustil 1983 Paides.

n  Lõpetanud Tallinna Arte gümnaasiumi ja õppinud Tallinna Polütehnikumis arvutikujundust ning Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri.

53


persoon Muusika helikandjatel: Sinine – „Butterflies” CD, n 

Accession Records, Saksamaa, 2009 Sinine – „Dreams Come n  True” CD, Accession Records, Saksamaa, 2012 9 heliloomingulist n  pühendust helilooja Arvo Pärdile – CD, Ambifunk, 2012 Tanja Mihhailova – n  „Gemini” CD, 2013 No-Big-Silence – n  „Starstealer” remix CD, Plastic Cabaret reinterpretation by Sinine „Baltic Soundtrip” – n  kaks Sinise lugu Euroopa suurimates raamatupoodides müügile tulnud Baltikumi muusikat tutvustaval Saksa kogumikul

Muusika televisioonile: Maanteeameti n 

liiklusohutuse kampaania tunnuslugu, 2013 Teleseriaal „Romet ja n  Julia” (Kanal 2, 2012, tunnuslugu ja taustamuusika) Teleseriaali „Ühikarotid” n  (Kanal 2, 2010, taustamuusika)

Muusika teatrietendustele: n  Von Krahl „Lillede Keel” (2012, lavastaja Rainer Sarnet) n  Von Krahl „The End” (2010) n  Teatrilabor „KrabattabarK” (2006, lavastaja Jaanika Juhanson)

Muusika filmidele: n  Osalemine USA dokumentaalfilmis „In Search of Sound” (2009)

Muusikavideod: n  Sinine – All the Same, 2013

n  Sinine – I’m Dreaming, 2012

n  Sinine – I Can’t See You, 2013

n  Sinine ja Sandra Nurmsalu - Sel teel (teleseriaali Romet ja Julia teemavideo), 2013

54

oluliseks nii enda koduna kui ka loomingu mõjutajana,” kinnitab Meesit.

Õnnelik käsi Algusest peale saatis Sinise plaate tähelepanu. 2009. aastal ilmunud esikalbum „Butterflies” kujunes muusikasündmuseks ja ühtlasi suureks üllatuseks kodupublikule. Muusikakriitik Siim Nestor kirjutas selle ilmumise puhul: „Tume-muusika maailmas näib Sinine vuhisedes tippu veerevat. Peaaegu kõikidest olulisematest Euroopa ja Ameerika vastava alternatiivkultuuri lehtedest ja blogidest käis läbi uudis Sinise albumi ilmumisest maineka Saksa plaadifirma Accession Records alt.” Et uustulnuk sai kohe sellise plaadilepingu, meenutab Mauno Meesit ka ise kui ebareaalselt suurt õnne. „Olin esimese plaadi välja andmist planeerides päris roheline ja tegelikult ei olnud keegi millegi sarnasega varem Eestis välja tulnud. Aga mul oli suur eesmärk anda oma viie aasta töö, ühtlasi oma elu väga olulist ajajärku kirjeldav album välja nii väärikalt ja hästi kui võimalik.” Lepinguni viis üks 70 promoplaadist, mille Meesit üle maailma laiali saatis. „Accession Records oli sel ajal minu jaoks maailmas number üks plaadifirma, kellega koostööst ma varem ei

julgenud isegi unistada.” Plaat pälvis Eestis tähelepanu nii Raadio 2 Aastahiti galal kui Eesti Muusikaauhindade valimisel. Lisaks Eesti edetabelitele oli see edukas ka Saksamaal. Sinisele tekkisid fänniklubid, käidi tuuritamas Baltikumis ja Venemaal. „Sinise lood kombineerivad täiuslikult poleeritud pealispinna sügava ja siira sisuga,” kirjutas kriitik ja kirjandusminister Mart Juur ja valis plaadi oma raamatusse „101 Eesti popmuusika albumit”.

Lood enda elust „Butterfliesi” materjali valmistas ja lihvis Mauno Meesit viis aastat, aga tegelikult on ta neid lugusid kirjutanud kogu oma Sinise-eelse elu. Tänaseni paljude lemmiklugu sellelt plaadilt „The End” kirjutas ta juba 20-aastasena, see on esimene lugu Sinise stiilis. Muusik lisab: „Esikalbumile jõudis ka üks minu päris esimesi katsetusi süntesaatoritega, „Empty Me of Emptiness”, mis sai hiljem Raadio 2 Aastahitil „Aasta demo” auhinna. Kui kõigest sellest midagi järeldada, siis seda, et kui sul on enda ideedesse usku, siis vahel tasub ära oodata aeg, mil sul on ka vahendid ja oskused nende teostamiseks.” Sinise teine album „Dreams come true”, kus

in time June/July 2014


persoon solistideks Liina Rätsep, Sandra Nurmsalu, Anneliis Kits ja Ann-Mari Thim, on esimesest küllaltki erinev, palju on katsetatud popilike lihvitud kõlade ja suurele lavale omaste massiivsete saundidega. Kuid Meesit ise tajub oma muusika järjepidevat arengut. Kõik tema lood väljendavad tema isiklikku elu ja mõtteid suhteliselt muutumatu käekirjaga, olenemata sellest, kas lugu saab hiljem viimistletud raadiosõbralikuks popiks või alternatiivsemasse vormi. „Ma ei ole oma muusikat kunagi otseselt elektrooniliseks pidanud,” lisab Sinine, „sest iga loo taga peitub eelkõige üks laul, mida saab sama hästi esitada akustilise kitarri saatel või kasvõi suure orkestriga. Sinise nime all kirjutatud lugusid võiks liigitada kui electronic, ambient, pop, dubstep, uusklassika, industrial, folk või indie, kuigi tegelikult olen kirjutanud kogu aeg suhteliselt sarnase meeleolu ja käekirjaga laule ja pannud need lihtsalt kõlama läbi erinevate instrumentide ja kõlade, mida inimestele meeldib seostada erinevate stiilide ja subkultuuridega. See on põnev maailm.”

Kitarrist arvutini Mauno Meesitil on tavaliselt oma lugudest ja ideedest algusest peale kindel visioon, mille muutmiseks ta väga palju ruumi ei jäta. Nii on see tegelikult alati olnud, juba siis, kui ta oma klassivendadega bänditegemist katsetas. „Põhikooli lõpus oli mul huvi piisavalt suur, et hakata kitarri mängima,” meenutab Meesit. „Keskkooli ajaks hakkasid need müratekitamised rohkem muusikat meenutama ja jõudsime esimeste bändidega ka lavale. Juba siis kujunes ikka nii, et

mina olin see, kes tavaliselt kirjutas lood, organiseeris proovide tegemise ja näitas lauljale ette, mida laulda. Tagantjärele mõeldes olin juba teismelisena päris väljakujunenud maailmavaatega ja muusikat teen tänaseni sama tunde ja vajaduse põhjal kui siis.” Keskkoolis hakkasid talle rohkem huvi pakkuma rokkmuusikat elektroonikaga segavad bändid. „Minu ees avanes uus maailm, kui sain aru, et muusikastiilidel puudub tegelikult tähtsus ja küsimus on vaid heades meloodiates, kompositsioonis ja emotsioonis, mida muusikaga luua. Kõik muu on juba erinevate instrumentide ja produktsiooni küsimus. Ülikooli ajaks lisandus muusika tegemi-

June/July 2014 in time

55


persoon se huvile ka suurem eneseväljendamise vajadus. Arvuti abil muusikat tegema ja salvestama hakates sain aru, et saan kõik oma ideed ka ilma bändita üksi läbi töötada ja kõlama panna, katsetades lõpmatult erinevate võimalustega.” Samas ei tähenda see erakuks tõmbumist. „Eesti on nii toredalt väike, et kui midagi hingega teed, siis varem või hiljem sõbruned või teed koostööd kellegagi, kelle loomingut ka ise hindad. Nii ongi minu plaatidele jõudnud lauljad Sandra Nurmsalu, Anneliis Kits, Anders Melts, Liina Rätsep, Mari-Liis Rebane ja olen ühised laulud salvestanud Mari Pokineni ja Tanja Mihhailovaga. Samuti olen tegelikult jõudnud koostööni ka Saksa ja Rootsi muusikutega, keda varem olin ligi kümme aastat oma lemmikplaatidelt kuulanud. Siiani on mõlemal minu albumil olnud erinevatest sõpradest koosnenud live-bänd ja seda eelkõige vajaduse tõttu kasutada erinevate lugude puhul erinevaid instrumente.

Kaks plaati küpsemas Näib, et Mauno Meesitil on käsil midagi eriti minimalistlikku, akustilist ja soojakõlalist. „Mul on tekkinud sarnase kõla ja minu jaoks olulise tundega uusi laule, milles segan akustilise kitarri ja klaveri helisid mikroskoopiliste mürade ja vaikse lauluga. Olen salvestanud erinevaid antiik-kitarre, katsetanud lindile salvestamist ning vanu Ameerika ja Saksa mikrofone.” Et tulemus on stilistiliselt natuke erinev Sinise muusikast, siis on ta otsustanud need laulud välja anda Mauno Meesiti nime all. Samal ajal on kogunenud materjali ka järgmise Sinise plaadi jaoks, mis tähendab, et praegu on korraga käsil kaks albumit, mida loodetavasti sügisel kuulajatega jagada. Sinine on osav oma muusika turundaja ja tutvustaja. „Eestis on palju asju telefonikõne või maili kaugusel ja kõik tunnevad kõiki. Kui oled positiivne ja ei karda tööd teha, siis tavaliselt on sellel ka tulemusi,” ütleb Mauno. Talle meeldiks tulevikus tegeleda ka teiste artistidega mõnes agentuuris või plaadifirmas. Hiljuti asutas Meesit reklaami- ja turundusfirma Brandon Disain, mille alt pakub brändingu- ja disainiteenuseid ka teistele.

56

in time June/July 2014


persoon 6 võimalust Berliini avastamiseks

„Lisaks erinevatele ettevõtetele olen hiljuti aidanud kujundada näiteks Tanja Mihhailova, Iiris Vesiku, Tiger Milki ja State of Zoe visuaalset külge.” Rahvusvahelise tunnustuse pälvis suurlinna paineid väljendav video tema loole „All the same”, mis tänavu veebruaris tunnistati San Francisco Annual Epidemic Film Festivalil möödunud aasta parimaks muusikavideoks. Võidukas video valmis koostöös Rootsi režissööri Axel Johanssoniga.

Kodune Berliin Otsuse Berliini kolida tegid nad koos abikaasa Annega, kes töötab disainerina käekoti- ja kindakollektsioonide loomisel. „Mõtlesime, et Berliin on mõnus linn elamiseks ja meil mõlemal on siin üksjagu erialast tegemist.” Praegu, aastapäevad hiljem, leiavad Mauno ja Anne, et Berliin on eestlasele kohati päris kodune linn, millel on sarnasusi nii Tallinna kui Tartuga. Silmahakanud erinevusi välja tuues alustab Mauno sellest, et berliinlased vist oskavad rohkem ennast ja teisi nautida, väljas istuda ja jalutada. „Sellist kohvikukultuuri Eestis veel palju ei näe, kus välja ei minda vaid tähistamiseks või töökohtumiseks, vaid iga päev sõpradega kokkusaamiseks. Veidral kombel on siin tänavatel märgatavalt vähem inimesi ja autosid kui Tallinnas. Isegi koerad tunduvad rahulikud ja rõõmsad.” Berliin on eestlastele õpetanud, et jalgratas on suurlinna liiklusvahend. Vabadel hetkedel väntavad nad Annega ratastel ringi ning avastavad Berliini parke ja linnaosasid. „Autojuhid on harjunud

June/July 2014 in time

jalgratturitega arvestama. Keegi ütles, et Berliini liikluses on esikohal jalgrattur, siis jalakäija ja siis autojuht ja mulle tundub, et nii see ka tõesti on.” Ning muidugi käivad nad kontsertidel, sest Berliinis tõesti on, mille vahel valida. „Siin elades on saanud selgeks, et Berliin on justkui eestlaste tagahoov, sest iga natukese aja tagant satub mõni sõber külla.” Ja Mauno saadab kodumaa poole ka väikese torke: „Alguses võttis hindadega harjumine aega, sest poest leiab vähe asju, mis ei oleks odavamad kui Eestis.” Siiski ei ole neil plaanis kauaks Saksamaale jääda, vaid lähitulevikus Eestisse tagasi kolida. „Lihtsalt sellepärast, et Eesti on kõige õigem koht, mida koduks nimetada.”

Mauno Meesit soovitab: Laenuta jalgratas. n  Kui sul ei ole väga kiire ja eesmärk pole vaid paar üksteisest kaugel asuvat vaatamisväärsust ja ostutänavat, siis laenuta jalgratas, isegi kui sa pole sellega ammu sõitnud. Ilma jalgrattata jääb suur osa Berliinist ja selle olemusest tabamata. Kui väldid metroojaamasid, näeb see linn palju sõbralikum ja värvilisem välja. Jaluta Kreuzbergi n  linnaosas. Kreuzbergis on alati mõnus. Tänavad on täis uhket arhitektuuri, väikesi kohvikuid, baare, restorane ja poekesi. Külasta Berliini n  akvaariumi ja loomaaeda Tiergartenis. Värviline ja elav poolpäev on garanteeritud. Käi ära juudi n  muuseumis. Üks põnevamaid muuseume, kuhu olen sattunud. Veeda hommik n  Mauerparki turul. Igal pühapäeval toimuv suurim Berliini turg, kust leiab süüa, juua, antiiki ja kõike muud, mis ühele turule kohane. Astu sisse audion  tehnika ja muusikariistade poodi Vintage Gold. Midagi kõigile vintage saundi sõpradele. Igal reedel lahti olevast poest leiab suure valiku vanu mikrofone, võimendeid, lindimängijaid ja muud.

57


person

Fantasies in blue Estonian for blue, Sinine is the colour of sadness and longing. It also makes up part of the Estonian flag. But in this case it’s the stage name of the Estonian songwriter and electronic musician Mauno Meesit, now living in Berlin. His name is a catchy one, even for those who don’t speak Estonian. In concerts and on records, Sinine has performed in a band and as a solo musician, but he considers himself more of an artist. 58

in time June/July 2014


person

A man of all trades

T

he 30-year-old musician, lyricist, designer and producer studied art at university and has always been influenced by the colour blue. “Blue has special meaning for me, as a colour, symbol and a word,” he says. Perhaps this explains why his music is so intense. After graduating from the Estonian Academy of Art, Meesit realised he could best express his personality and creativity through music. Thanks to his artistic background, he also designs his own music packaging – record covers, web pages and music videos – so it all forms an integrated package for the ears and eyes.

June/July 2014 in time

Last summer Meesit moved a truckload of instruments and recording equipment from Estonia to Germany. Together with his wife Anne, a designer, he settled in Berlin. Most of Sinine’s music is recorded there, in their rented apartment. “I have learned to produce my acoustics by simple means, right in my living room,” says the musician. “I’m able to do everything in my home studio. Fortunately, many apartments here have high ceilings and wooden floors.” A night owl by nature, he has learned to wake early in recent years and use the full length of the day for work. “When I wake up, I drink a cup of strong tea, sit behind my computer and the next thing I know it’s evening and my to-do lists are as long as they were in the morning,” he says. “I just get lost in the music.” His mystical songs come to him suddenly, as if waiting for the right time and place. But the pure idea alone does not necessarily make a song: it needs a year or two to get to the level where it can be recorded. “To make sure I see it through to completion, I always draw up an action plan and try to move toward the objective step by step.” He believes this strict discipline and tenacity may be a very Nordic, or even Estonian, approach to creating music. It’s no coincidence blue is one of the hues in the Estonian tricolour. “The combination

Text: Anu Jõesaar Photos: Riina Varol, Jelena Rudi, Kris Moor, Marin Siplane

Mauno Meesit n  Born 8 August 1983 in Paide. n  Graduated from Arte upper secondary school in Tallinn, studied computer design at Tallinn Polytechnic and studied interior architecture at the Estonian Academy of Art.

59


person of blue, black and white is one of the most beautiful there is,” he says. “Estonia is a very important inspiration in my work.”

A lucky hand Sinine’s records have attracted attention since the start. His first album, Butterflies, recorded in 2009, became a landmark event in music, a major surprise for Estonian listeners. Music critic Siim Nestor wrote on the occasion: “In the dark world of music, Sinine seems to be conquering one peak after another. Nearly all the alternative music websites and blogs in Europe and the US considered it big news that the famous German label Accession Records had put out a record by Sinine.” Meesit himself admits that getting such a recording deal as a newcomer is most unusual. “When I was planning to release my first record I was still a beginner and no one had accomplished anything similar in Estonia before. But my big objective was to put together a skilled record that sums up the five years of my work and an important period of my life.” He landed the contract thanks to one of 70 promotional records he sent out to decisionmakers. “At that time, Accession Records was the number-one record company in the world for me, and I dreamed of working with them.” The record also attracted attention in Estonia, at the Raadio 2 Annual Hit gala show and at the Estonian Music Awards. It ranked highly not just on the Estonian charts but also in Germany, leading to the launch of fan clubs and tours around the Baltics and Russia. “The music of Sinine is a perfect combination of smooth elegance and sincere essence,” wrote music critic Mart Juur, who included the record in his book 101 Estonian Pop Music Albums.

Stories about life Meesit says he has been writing music all his life. And he spent five years fine-tuning the album Butterflies. The popular track The End was written back when he was 20 years old. It is the first song in the trademark Sinine style. “The first record also includes one of my first experiments with synthesisers,” he says. “It’s Empty Me of

60

in time June/July 2014


person Emptiness that later won the Demo of the Year award at the Raadio 2 annual hit gala. If there is a lesson to be learned, it’s that if you believe in your ideas, sometimes it’s best to wait for when you have the skills and means to realise them.” Sinine’s second album was called Dreams Come True and featured soloists like Liina Rätsep, Sandra Nurmsalu, Anneliis Kits and Ann-Mari Thim. It has a different style from the first album, with lots of refined pop and a powerful sound suitable for large stadiums. But Meesit says his music is always developing. It reflects his personal life and ideas with little regard to whether it will be a popular radio tune or more alternative. “I have never really considered my creations “electronic music”, because every song can be performed equally well with an acoustic guitar or a full-scale orchestra. The music written by me could be classified as electronic, ambient, pop, dubstep, new classic, industrial, folk or indie. In fact, my songs are mostly written with the same method. What I’ve done is make them sound different with diverse instruments and effects that people associate with different styles and sub-cultures. It’s an exciting world.”

MOST POPULAR

From guitar to computer Usually Meesit has a clear concept and vision when he starts to write a song. He sticks to this vision and this is how it has always been, since he put together his first band with his classmates at school. “At the end of secondary school I was interested in playing guitar,” he recalls. “By the time I graduated, this noisemaking started to resemble music, so we had our first stage concerts as a band. At that time it was usually me who wrote the songs, organised rehearsals and told the singers how to sing. You could say I had a clear world view already as a teenager.” He became interested in rock music and electronica. “A new world opened up for me when I began to understand that musical styles were actually irrelevant and the issue was only about a good melody, composition and the emotion the music creates,” he says. “When I went to university, I developed a stronger need for self-expression. I started to use computers to create and record music. It was then that I understood I could test my ideas alone, without a band, with endless experimentation.”

June/July 2014 in time

61


person Music on audio: Sinine – Butterflies CD, n 

Accession Records, Germany, 2009 Sinine – Dreams Come n  True CD, Accession Records, Germany, 2012 Nine musical dedications n  to the composer Arvo Pärt – CD, Ambifunk, 2012 Tanja Mihhailova – Gemini n  CD, 2013 No-Big-Silence – n  Starstealer remix CD, Plastic Cabaret reinterpretation by Sinine Baltic Soundtrip – two n  Sinine songs were included in a German collection on Baltic music, sold in Europe’s largest bookstores.

Music for TV:

Theme song for the n 

traffic-safety campaign of the Estonian Road Administration, 2013 TV series Romet and n  Julia (Kanal 2, 2012, theme song and background music) TV series Ühikarotid n  (Kanal 2, 2010, background music)

Music for theatre plays: Von Krahl, Floral n 

Language (2012, directed by Rainer Sarnet) Von Krahl, The End (2010) n  Theatre Lab, n  KrabattabarK (2006, directed by Jaanika Juhanson)

Music for films: Participation in US n 

documentary In Search of Sound (2009)

Music videos:

Sinine – All the Same, n  2013

Sinine – I’m Dreaming, n  2012

This did not render him a hermit. “Estonia is such a small place that, sooner or later, you will befriend and collaborate with someone you admire. In this way I’ve been collaborating with singers like Sandra Nurmsalu, Anneliis Kits, Anders Melts, Liina Rätsep, Mari-Liis Rebane and recorded joint songs with Mari Pokinen and Tanja Mihhailova. I’ve also worked with German and Swedish musicians whose records were my favourites 10 years ago. Both my records include tracks played by a live band of my friends, featuring a range of instruments.

Sinine – I Can’t See You, n 

Two records in the making

Sinine and Sandra n 

It seems that Meesit is now moving toward a more minimalist sound. “I’ve written new songs that reflect an important part of me and mix acoustic guitar and piano sounds with microscopic noises and silent singing. I’ve also recorded different antique guitars, experimented with recording techniques

2013

Nurmsalu - Sel teel (theme video for the TV series Romet and Julia), 2013

62

and used old US and German microphones.” Because, stylistically, the most recent results from the Sinine brand have been slightly different, Meesit decided to release them under his real name. Meanwhile he has been collecting material for the next Sinine record, which means he is currently working on two albums, with hopes they will drop this autumn. The artist is a skilled promoter. “In Estonia you can handle things with a telephone call or an e-mail and everybody knows everybody. If you are positive and not afraid to work, it usually produces results,” he says, adding that he would like to work also with other artists in an agency or record company. Recently, Meesit founded Brandon Disain, an advertising and marketing company that offers branding and design services. “In addition to various corporate customers, I’ve recently helped design the visuals for artists like Tanja Mihhailova,

in time June/July 2014


person Iiris Vesik, Tiger Milk and State of Zoe.” International recognition came with the video for his song All the Same, which was named the best music video of 2013 by the San Francisco Annual Epidemic Film Festival last February. The video was produced in collaboration with Swedish director Axel Johansson.

No home like Berlin Meesit made the decision to move back to Berlin with his wife Anne, who designs handbags and gloves. “We think Berlin is a nice city to live in and offers both of us plenty of professional work.” Now, a year later, both Meesit and Anne agree that Berlin can be very cosy for Estonians, very similar, in some ways, to Tallinn and Tartu. Speaking of differences, Meesit applauds Berliners for their ability to enjoy themselves and the company of their friends, to spend time outdoors and go for walks. “Estonia does not yet have a café culture where people go out on a daily basis to meet friends. Strangely, it seems there are many fewer cars in Berlin than in Tallinn. Even the dogs seem calm and happy.” Berlin has taught Estonians the value of cycling as the main means of transport. “Drivers pay attention to cyclists,” says Meesit. “Someone told me that, in Berlin, the most important people in traffic are bicycle riders, followed by pedestrians and car drivers. I can attest to this.”

It goes without saying that they also go to concerts, because Berlin offers a varied schedule of live music. “Berlin seems like the backyard of Estonia, because of all the friends stopping by to go out.” Meesit also has something to say about the prices in Estonia, his former home: „When we arrived in Berlin it took some time to get used to the prices because there were only a few things that were more expensive than in Estonia.” Regardless, they do not plan to stay in Germany for long. They will move back to Estonia in the near future, „simply because Estonia is the place we call home.”

Six ways to discover Berlin Mauno Meesit recommends: Rent a bicycle n  If you’re not in a hurry and are interested in seeing beyond the popular sights, rent a bicycle, even if you have not been riding for some time. On a bicycle you can discover an entirely different Berlin and do it from a new angle. Avoiding the metro, the town seems much friendlier and more colourful. Walk around in the Kreuzberg district n  It’s always nice in Kreuzberg. The streets are filled with great architecture, small cafés, bars, restaurants and shops. Visit the Berlin aquarium and the zoo in Tiergarten n  A colourful and exciting half-day is guaranteed. Visit the Jewish Museum n  This is one of the most exciting museums I’ve been in. Spend a morning in the Mauerpark marketplace n  The largest marketplace in Berlin is on Sundays at Mauerpark. It offers food, drink, antiques and more. Drop by Vintage Gold, an audio-equipment and musicaln  instrument store. Something for the lovers of vintage sound. The store, open on Fridays, offers a wide variety of old microphones, amplifiers and tape players.

June/July 2014 in time

63


Eesti

Silmi pilgutavad hiiglased Läänemere ääres on muinastulesid – nagu nimestki aimata – süüdatud juba ammustest aegadest. Eksinud purjekad pidid leidma kodutee ja turvaliselt sadamasse jõudma ning ehk heldis lõunamaa vetest mitme tooni võrra tumedam merigi, nähes enda auks süüdatud tuledepilve. 64

in time June/July 2014


Eesti leks, et Eestis sellele veidi rohkem elu sisse puhuda? Mõned soovitused, mida veetemperatuuri soojenemist oodates mere ääres ette võtta.

Kõpu tuletorn

June/July 2014 in time

KÕPU KÕPU TULETORN 1649

Mägipe küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa Tule nähtavuskaugus: 26 M Tule kõrgus merepinnast: 102 m Tuletorni kõrgus jalamist: 36 m Ehitusaasa: 1649

Ristna tuletorn Algselt valge, praeguseks tulipunane ja 30 meetri kõrgune tuletorn asub Ristna põhjaneemel, mis on tuntud ka kui alumine Dagerort (1874). Tuletorn asub suhteliselt

Foto: Leo Käärmann

M

aailmas on kokku umbes 15 000 tuletorni, Läänemere äärde on neid jagunud 360 ehk ligikaudu sama palju kui aastas päevi. Eesti tuletornid on pisut nagu Eesti ise: need ei võistle suuruselt ja kõrguselt maailma vägevatega, küll aga pakuvad konkurentsi nii vanuse kui ka mitmekesise materjalikasutusega. Siinsest 61 tuletornist on praegu külastajatele avatud viis, nendest kolm – Kõpu, Ristna ja Tahkuna – paiknevad Hiiumaal, teised on Kihnus ja Käsmus. Muuseas, alles mõni aasta tagasi olid vaid Hiiumaal Kõrgessaares lähestikku asuvad kolm tuletorni ainsad, mis publikule avatud olid ja jõudsid ka Eesti avastamata aarete konkursi finaali. Kihnu majakas avati rahvale mullu ja Käsmu tuletorni külastamiseks tuleb aeg kokku leppida. Tuletorniturism on maailmas arvestatav turismiliik. Miks mitte kasutada saabuvat suveaega sel-

Hiiumaa muutus meremeestele eriti oluliseks pärast kompassi avastamist, sest see 14. sajandi leiutis võimaldas neil hakata otse üle Läänemere Tallinna poole seilama. Kõpu poolsaare metsarikas kõrgendik oli esimene tähis, mida meresõitjad märkama pidid. Selle kandi meri on salakaval ja õige kursi hoidmine oli sageli elu ja surma küsimus. Torni hakati ehitama 1505. aastal ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esimest korda süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531. Praeguseks on Kõpu tuletornil kõrgust 36 meetrit ja selle asukoht on Hiiumaa kõrgeim punkt, 67 meetri kõrgusel merepinnast. Kõpu majaka tuli asub merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal tuletornitulesid Läänemere ääres ei ole. Tegu on Põhja-Euroopa vanima tuletorniga ja maailma ühe vanima katkematult töötanud navigatsioonimärgiga. Kõpu majaka välisilme on siiski märksa noorem, mitmeid taastamistöid läbi elanud tuletorn sai praeguse kuju 1845. aastal. Muretsema ei pea ka hoone olukorra pärast: 1989–1990 valati tornile ümber tugev raudbetoonist särk, mis hoiab ära torni kokkuvarisemise. Uhke tuletorn on endale koha leidnud ka 2013. aastal kasutusele võetud Hiiu valla vapil. Tuletorni juures asub kohvik. Avatud 1. maist kuni 15. septembrini iga päev kell 10–20, muul ajal kokkuleppel. Kontakttelefon 504 2378, 469 3474. E-post kopu. tuletorn@mail.ee. Aadress: Mägipe küla, Hiiu vald, Hiiu maakond.

Tekst: Mari Roonemaa Fotod: Shutterstock, Jarek Jõepära, Graham Mitchell, Eesti Tuletorni Selts

65


Eesti

IALA (International n 

Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) välja valitud saja tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus tuletorni Eestist: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Praegu on muinsuskaitse n  all 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina ja Kunda tuletorni varemed. Lisaks on plaanis kaitse alla võtta Kihnu, Abruka, Sorgu, Vaindloo ja Sõrve. Järgmine muinastulede n  öö toimub 30. augustil 2014. Seekord kutsutakse üles märkima kohti veebikaardile, et luua koos naabritega ühine tulekett ümber Läänemere. Info www.muinastuled.ee. Lugemissoovitus: Jaan n  Vali „Eesti tuletornide ajalugu”, mahukas monograafia ja tuletornihuviliste gurmeeroog. Info Eesti Tuletornide n  Selts www.etts.ee.

66

lähedal Kõpu majakale (ülemine Dagerort), mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. Teine tuletorn ehitati osalt ka seetõttu, et Hiiu madalast mööduvaid laevu oli tarvis lisaks lääne suunast julgestada. Silmapaistev tuletorn telliti 1873. aastal Prantsusmaalt ja monteeriti järgmisel aastal kohapeal kokku Pariisis valmistatud detailidest. Tänavu 26. juulil toimub Ristna tuletorni 140. aastapäeva tähistamine. Tegu on koguperesündmusega nii suurtele kui ka väikestele tuletornihuvilistele; võimalik on tutvuda tuletornide näitusega ja osaleda seiklusmängus. Avatud 1. maist kuni 15. septembrini T–P kell 10–19, muul ajal kokkuleppel. Eelneval kokkuleppel on Ristna tuletornist võimalik köiega laskuda, info tel 5622 2935, Toomas Holmberg.

hirmutab laevajuhte hoiatus- ja õpetussõnadega: „Jumala pärast, ärgake enne Tahkuna neeme!” Tuletorni lähedal asub kujur Mati Karmini loodud mälestusmärk 1994. aasta 28. septembril Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks. Avatud 1. maist kuni 15. septembrini E–P kell 10–19, muul ajal kokkuleppel. Aadress: Tahkuna küla, Hiiu vald, Hiiu maakond. Eelneval kokkuleppel on Tahkuna tuletornist võimalik köiega laskuda, info tel 5622 2935, Toomas Holmberg.

Tahkuna tuletorn Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871. Selle malmist konstruktsioon valmis Pariisis insener Eiffeli juures ja tuletorni ehitamist alustati kaks aastat hiljem. Tegu on Eesti randade kõrgeima torni (42,7 meetrit) ja kõrgeima malmtuletorniga Eestis. Tuletorni asukoha nimi Tahkuna võib olla tuletatud sõnadest „tahk” (luisk, ihumiskivi) ja „nina”, aga ega keegi seda päris täpselt ei tea. Säilinud on vana purjetamisjuhis, mis

in time June/July 2014


Eesti Kihnu tuletorn Üle 15 aasta rahvale suletud Kihnu tuletorn on möödunud aastast taas kõigile huvilistele avatud. Kihnu majakas ehk kohalikus keeles puak asub saare kõige lõunapoolsemas tipus Pitkänä ninal. Kui mitu Hiiumaa tuletorni on valmistatud Prantsusmaal, siis isepäised kihnlased pöörasid pilgu prantslaste põlisvaenlaste inglaste suunas: torn valmistati Suurbritannias ja monteeriti kohapeal kokku 1864. aastal. Kõrgust on tornil 29 meetrit merepinnast ja meetri jagu vähem jalamilt. Tuletorn on avatud 1. juunist kuni 31. augustini iga päev kell 10–16, juulikuus ka päikeseloojangul kell 20–22, muul ajal on tuletorn avatud aasta ringi kokkuleppel.

Lauluväljaku tuletorn Lauluväljaku tuletorn on kuulus mitmel põhjusel: lisaks sellele, et see hoiab endas laulupeo tuld, on torn oluline maamärk eksinud jalameestele. Kellele ei kõlaks tuttavalt suurürituste ajal ruuporist kostev „Väike Madis ootab oma vanemaid tuletorni juures?”. Kokku on lauluväljaku tuletornil kõrgust 42 meetrit, see ehitati 1960. aastal ja renoveeriti 2010. Torn on kõigile huvilistele avatud aasta läbi. Tuletorn on avatud tööpäeviti kell 8–16, muul ajal vastavalt kokkuleppele.

Käsmu tuletorn Endine Käsmu tuletorn asub põhjarannikul Käsmu lahe (Kasperviik) lääneranna kõrgemal neemekünkal. Käsmu tuletorn ehk tulepaak ehitati 1892. aastal annetustest ja see on üks kahest Eestis säilinud puittuletornist. Käsmu väike valge, punase katusega majakas ehitati merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida. Tegu on eramuuseumiga, kuid möödunud aasta suvest on torn kõigile huvilistele külastamiseks avatud. Koduleht: www.kasmu.ee. Info tel 323 8136, 529 7135. E-post: muuseum@kasmu.ee.

Kiipsaare tuletorn Praegune kurioosum, endine toimiv Kiipsaare tuletorn asub Saaremaa looderannikul Harilaiu poolsaarel Kiipsaare nukal. Vilsandi rahvuspargi territooriumil paiknev, 1933. aastal raudbetoonist ehitatud majakas on kuulsust kogunud kui Eesti oma Pisa torn. Algselt umbes 100 meetri

June/July 2014 in time

67


Eesti NAISSAARE TULETORN 1960

KERI KERITULETORN TULETORN 1803 Ehitusaasta: 1803

Meremeeste teenäitaja ja majesteedi pelgupaik

Foto: Kaido Haagen

saarel. Ligi 300 aastat eKr püstitatud torni tellis Egiptuse valitseja Ptolemaios Soter, kes jätkas Aleksander Suure ideed muuta Aleksandria antiikaja tähtsaimaks kaubandus- ja kultuurikeskuseks. Tolle aja kohta tõelisest kõrghoonest, umbes 100 meetri kõrgusest tuletornist sai nii teenäitaja kui ka võimu sümbol. n  Vägevaid tuletorne armastasid rajada ka roomlased. Nende kuulsaim ehitis jääb Hispaania Galicia piirkonna A Coruña linna. Just selle sadama sissesõidul asub antiikkangelase Heraklese järgi nime saanud torn (Torre de Hercules), mis on elanud üle korduvaid purustusi, kuid ikka ja jälle üles ehitatud. n  Tornid on teinekord lubanud valitsejatel ka oma kapriise väljendada. Prantsusmaa vanim, Gironde’i jõe suudmelahes asuv ja seni tegutsev Cordouani tuletorn on muu hulgas olnud kuningas Henri IV eluruumide asukohaks. Luksuslik renessanss-stiilis ehitis, mille arhitekt oli Louis de Foix, kombineerib nii kindluse, palee kui ka religioossele arhitektuurile omaseid jooni, olles ühtlasi toimiv majakas. n  Põhja- ja Läänemeres hakati tuletorne ehitama käsikäes Hansa Liidu arenguga 13.–14. sajandil. Esimene valve- ja tuletorn paiknes Hamburgi lähistel Elbe jõe suudmes Neuwerki saarel. Hansa Liidu kasvades meremärke ja tuletorne üha lisandus, järgmisena kindlustati Hansa Liidu keskus Lübeckis. Samast ajast pärinevad teated ka Skandinaavia poolsaare lõunatipult Falsterbro neemel olnud tulemärgist, mis näitas teed Sundi väina läbivatele laevadele.

Foto: Kaido Haagen

n  Maailma esimene tuletorn asus Aleksandria linna lähedal Pharose

kaugusele rannast ehitatud tornini jõudis 1990. aastal pidevalt kallast õõnestanud meri ja hakkas lainetusega tornialust pinnast ära uhtuma. Pikka aega uudistajaid ligi tõmmanud viltune torn otsustas 2008. aastal taas sirgeks muutuda: lainetus oli asunud nüüd lihtsalt maapoolsest küljest pinnast õgvendama. Lisaks on majakal ette näidata kandev filmiroll Sulev Keeduse mängufilmis „Somnambuul”.

Vilsandi tuletorn ja päästejaam Eesti kõige läänepoolsem tuletorn ehitati 1809. aastal. Külastajaid majakasse ei lasta, kuid möödunud aastal avati tuletorni vahetus läheduses renoveeritud merepäästejaama 140-aastane paadikuur ja selle juurde kuuluv slip. 19. sajandi lõpuks oli tsaarivalitsuse eestvõttel Eesti rannikul püsti pandud ligi 30 päästejaama koos paadikuuridega, kusjuures Vilsandi puhul on tegemist ainsa säilinud puidust paadikuuriga Eestis ja kogu Baltikumis. Saare viimase päästepaadi viimane teadaolev reis toimus 1944. aastal, kui sellega pealetungivate punavägede eest Rootsi põgeneti. Arhitekt Emil Urbeli renoveerimisprojekti järgi taastatud hoones toimuvad kultuuriüritused.

68

in time June/July 2014


Estonia Before there were lighthouses, ships were warned of land by fires lit on the rocks. These fires burned on the coast of the Baltic Sea from ancient times, helping ships find a safe way to port. Eventually, though, lighthouses took over. Today there are more than 15,000 lighthouses in the world. Some 360 are on the Baltic Sea. Text: Mari Roonemaa, Photos: Shutterstock, Jarek J천ep채ra, Graham Mitchell, Estonian Lighthouse Society

Blinking giants June/July 2014 in time

69


Estonia

E

stonian lighthouses are like Estonia itself: they don’t compete in size or height with the world’s largest, but match them in age and makeup. Of Estonia’s 61 lighthouses, five are currently open to visitors. Three of those – Kõpu, Ristna and Tahkuna – are located in Hiiumaa; the remaining two are in Kihnu and Käsmu. Only a few years ago the three lighthouses in Kõrgessaar, on the island of Hiiumaa, reached the finals in Estonia’s Undiscovered Treasures. The Kihnu lighthouse opened its doors to the public only last year. And if you wish to visit the Käsmu lighthouse, you need to book in advance. This summer, why not give a boost to lighthouse tourism in Estonia with the following recommendations.

Kõpu lighthouse Hiiumaa became an important port for seamen after the invention of the compass in the 14th century, which enabled ships to sail directly across the Baltic Sea towards Tallinn. The forested elevation

70

at Kõpu peninsula was the seamen’s first sight of land. The sea is treacherous and maintaining the right course was often a matter of life and death. Construction of the lighthouse tower began in 1505 and the structure was completed 26 years later. The first fire was lit atop the tower on 1 August 1531. Today Kõpu lighthouse is 36 metres, located on Hiiumaa’s highest point, 67 metres above sea level. The light is 102.6 metres above sea level, the highest on the Baltic Sea. It’s also the oldest lighthouse in Northern Europe and one of the oldest navigation tools in the world. Yet Kõpu looks noticeably younger. The lighthouse has undergone several renovations and took its current form in 1845. In 1989 and 1990 the tower was cast in reinforced concrete, which strengthened its structure. Since 2013, the lighthouse has found its place on the coat of arms of Hiiu municipality. Recently a café was built for visitors. Open from 1 May until 15 September, daily

in time June/July 2014


TRADITIONAL ESTONIAN INDUSTRY

PRUDENT USE OF RESOURCES IN OIL SHALE INDUSTRY IN ESTONIA QUALITATIVE FUEL OILS

FINE CHEMICAL PRODUCTS FOR PERFUMERY, COSMETOLOGY, UP-TO-DATE ELECTRONICS

FROM SHALE OIL PRODUCTION RESIDUES: SOLID FUEL AND ELECTRODE COKE

IN THE PROCESS OF SHALE OIL PRODUCTION: USE OF RESIDUAL HEAT FOR GENERATION OF HEAT AND ELECTRIC POWER

SUPPLY OF IDA VIRUMAA WITH INEXPENSIVE HEAT

7FROM SEMICOKE: PRODUCTION OF CEMENT (UNDER DEVELOPMENT)

FROM OIL SHALE ASHES: CONSTRUCTION BLOCKS

Oil shale is delivered to the processing facilities by means of the 12.5 km-long overland snake conveyor, which is the only one of the kind in Estonia Barren rock generated in the course of oil shale mining: tests on using it in road construction taw material for lime production lime is the main feedstock used at the end of the stack of the desulfurization unit

Oil shale mining at the depth of 28-32 m


Estonia

from 10am to 8pm (book for other times). Mägipe village, Hiiu municipality, Hiiu county; tel: 00 372 504 2378 or 00 372 469 3474, e-mail: kopu.tuletorn@mail.ee

Ristna lighthouse The 30-metre lighthouse – initially white, now bright red – is located on the northern peninsula of Ristna. Also known as the Lower Dagerort, it is close to Kõpu’s lighthouse, which is known as the Upper Dagerort. The latter was built on an elevation in the middle of a swamp, which explains why it is sometimes engulfed in mist. Ristna was built so ships sailing past the Hiiu

72

shelf could be supported from the west. The spectacular lighthouse was ordered in 1873 from France and assembled the following year from components manufactured in Paris. This summer, on 26 July, Ristna lighthouse will celebrate its 140th anniversary with an event that will delight lighthouse fans young and old. There will also be a lighthouse exhibition and a programme of adventure games. Open from 1 May until 15 September, Tuesday through Sunday from 10am to 7pm (book for other times). It is possible to descend the lighthouse by rope, by prior arrangement only. Call Toomas Holmberg: 00 372 5622 2935

in time June/July 2014


SUURUPI ÜLEMINE TULETORN 1792

Estonia The list of 100 lighthoun 

sible to descend the lighthouse by rope, by prior arrangement only. Call Toomas Holmberg: 00 372 5622 2935

Kihnu lighthouse The Kihnu lighthouse, closed to the public for more than 15 years, was finally opened again last year. The lighthouse, or puak, as it is known in the local language, is located on the southernmost tip of the island on Cape Pitkänä. Whereas several lighthouses in Hiiumaa were made in France, this one was manufactured in Britain and assembled in 1864. It towers 29 metres above sea level. The lighthouse is open on weekends in May and from 1 June to 31 August, daily from 10am to 4pm. In July it is also open at sunset between 8pm and 10pm (book for other times)

Foto: Leo Käärmann

Lighthouse of the song festival grounds Tallinn’s tower of the song festival grounds, Lauluväljak, is famous for many reasons. In addition to hosting the Fire of Song festivals, the lighthouse is a popular landmark. At song festivals it is common to hear the following message from the loudspeaker: “Little Madis is lost and waiting for his parents at the fire tower.” Many a family has been reunited at its base.

ses as architectural heritage sites chosen by the International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) includes six lighthouses from Estonia: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri and Suurupi. At present 16 lighthouse n  complexes are under national heritage protection: Kõpu, Upper and Lower Suurupi, Keri, Upper and Lower Tallinn, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina and the ruins of the Kunda lighthouse. There are also plans to take Kihnu, Abruka, Sorgu, Vaindloo and Sõrve under protection. The next Ancient Fire Nign  ht takes place on 30 August 2014. Visitors are urged to mark fire locations on a webmap to create a joint fire ring around the Baltic Sea. For more information visit www.muinastuled.ee n Recommended literature: Jaan Vali’s History of Estonian Lighthouses, an extensive monograph. The website of the Eston  nian Lighthouse Society: www.etts.ee

Tahkuna lighthouse Czarist Russia purchased Tahkuna from the Paris World Exhibition in 1871. Its cast-iron structure was manufactured in Paris by Gustave Eiffel’s engineering practice; building works began two years later. At 42.7 metres, this is the highest tower on the Estonian coast as well as the highest lighthouse made from cast iron in the country. Its name, Tahkuna, is probably derived from the words “tahk”, meaning a grinding stone, and “nina”, nose – though no one knows for sure. An old sailing manual warns captains about the dangers of Cape Tahkuna. As if to prove the treacherousness of the area, a memorial was designed by sculptor Mati Karmin to commemorate those who died in the disaster of the M/S Estonia on 28 September 1994. Open from 1 May until 15 September, daily from 10am to 7pm (book for other times). Tahkuna village, Hiiu municipality, Hiiu county. It is pos-

June/July 2014 in time

73


Estonia

Signs for seamen and havens for royalties n  The world’s first lighthouse was located on the island of Pharos near the town of Alexandria. The tower, built around 300 BC, was ordered by the Egyptian ruler Ptolemaios Soter, who fulfilled Alexander the Great’s wishes to make Alexandria the most important trade and cultural centre in the known world. The 100-metre lighthouse was the highrise of its time and became a landmark and a symbol of power. n  Romans loved to build lighthouses. The most significant is in the town of La Coruña, Galicia, Spain. The Torre de Hercules, named for the ancient hero, is located at the port’s entrance and has been repeatedly demolished but always rebuilt. n  Cordouan, France’s oldest still functioning lighthouse, located in the River Gironde estuary, has sheltered King Henry IV among others. The luxurious Renaissance structure, designed by architect Louis de Foix, is a combination of castle, palace and church, while also functioning as a lighthouse. n  In the Northern and Baltic Seas, the construction of lighthouses began alongside the development of the Hanseatic League in the 13th and 14th centuries. The first guarding tower and lighthouse was located near Hamburg at the River Elbe estuary on Neuwerk Island. When the Hanseatic League expanded, more lighthouses were built – like Lübeck, at the geographical centre of the Hanseatic League. From about the same time there are records of a fire sign on the cape of Falsterbro, on the southern tip of the Scandinavian peninsula. It was used by ships travelling through the Sound Straits.

The 42-metre tower was built in 1960 and renovated in 2010. It is open to visitors throughout the year, weekdays from 8am until 4pm (book for other times)

Käsmu lighthouse The former Käsmu lighthouse is located in Northern Estonia overlooking the west coast of Käsmu bay (Kasperviik). Its tank structure was built in 1892 from local donations. Today it is one of two wooden lighthouses preserved in Estonia. Its small white lighthouse and red roof were built on the initiative of the maritime school to help ships find their port easier in the autumn. Käsmu was previously a private museum, but since last summer it has been open to visitors. Tel: 00 372 323 8136 or 00 372 529 7135, e-mail: muuseum@kasmu.ee, www.kasmu.ee

Kiipsaare lighthouse Kiipsaare lighthouse, sharing land with the Vilsandi national park, was built in 1933. Perched at Cape Kiipsaare, on the peninsula of Harilaid on the northwest coast of Saaremaa, the reinforced concrete structure became known as Estonia’s own leaning tower of Pisa. It was initially built about 100 metres from the coast, but the sea reached its foundation in the 1990s and has been eroding the base ever since. Curiously, in 2008 the tower

74

in time June/July 2014


Estonia straightened slightly because the waves began to erode the opposite side. The lighthouse featured prominently in the Estonian movie “Somnambuul”, by Sulev Keedus.

Estonia’s westernmost lighthouse was built in 1809. The lighthouse itself has been closed to the public, but in 2013 the renovated boathouse of the maritime rescue station and its slip in the shadow of the lighthouse were opened to visitors. By the end of the 19th century, the Czarist government had erected 30 rescue stations with boathouses on the Estonian coast, yet Vilsandi is the only wooden boathouse in the entire Baltic region to have been preserved. The last rescue boat on the island made its final voyage in 1944, when it was used to escape the attacking Red Army and sail to Sweden. The building, renovated by the Emil Urbel architectural project, now offers a schedule of cultural events.

June/July 2014 in time

Foto: Jaan KaidoVali Haagen

Vilsandi lighthouse and rescue station

75


hooli

Päike ja D-vitamiin käivad käsikäes Mõõdukas päikesevann on kasulik igaühele. Kuid päikesepõletus on ohtlik, see võib tekitada melanoomi. Kuidas kaitsta end liigse päikese eest? Tekst: Jaana Sirkas

Päevitades kasutame päikesekaitsekreeme. Kuid peab meeles pidama, et need takistavad D-vitamiini teket kehas. Seega tuleks seda vajalikku ainet võtta toidulisandina. Lausa hädavajalik on see talvel, kui päikest pole. Suukaudsete preparaatide puhul tuleb jälgida, et ei tekiks üleannustamisohtu. Paljud päikesekaitsevahendid sisaldavad organismile mürgiseid aineid. Seetõttu on tervislikum leida neile looduslikke alternatiive. Nahale võib määrida näiteks seesamiõli, mis blokeerib 30% päikesekiirtest. Tõhusad on ka külmpressitud kookosõli ja jojobaõli. Kakaovõi kaitseb samuti päikese ja tuule eest, lisaks sisaldab rikkalikult E-vita-

miini. Põletikuvastase toimega on kanepiseemneõli. Antibakteriaalne eukalüptiõli peletab lisaks veel suvel nii verejanulisi sääski. Päevitusjärgses nahahoolduses on omal kohal kõik eelpool nimetatud taimsed õlid ja aloe vera geel tilga teepuuõliga. Nahka saab kaitsta ka seespidiselt. Kindlasti tuleb juua palju vett. Juba märtsis tasub ette võtta karoteenikuur. Toidust peaks saama vajalikke aminohappeid, palju tuleb süüa tooreid puu- ja aedvilju, mis sisaldavad rikkalikult päikesekiirte kahjulike mõjude eest kaitsvaid antioksüdantseid fütotoitaineid, ning vältida töödeldud toitu ja rafineeritud suhkruid.

Looduslikud päikesekaitsevahendid Päevalilleseemneõli. Suurepärane naha niiskustaseme n 

säilitaja. Sobib kõikidele nahatüüpidele. Sisaldab rikkalikult beetakaroteeni, K- ja E-vitamiini. Kaitseb infektsioonide eest. Suurepärane massaažiõli. Külmpressitud kookosõli. Külmpressitud kookosõli kasutan  mine päevitamise ajal tagab ühtlase tõmmu jume. Sobib tundliku nahaga inimestele. Filipiinlased on teada oma kauni naha poolest ning nahavähki neil peaaegu ei esine, sest külmpressitud kookosõli on nii toidulaual kui ka nahahoolduses igapäevane. Jojobaõli. Universaalne lõhnatu niisutaja, mis kaitseb ka n  päikese kahjulike kiirte eest. Seentevastase toimega. Mõeldud ainult välispidiseks kasutamiseks. Kakaovõi. Kaitseb tuule ja päikese eest. Sisaldab rikkalikult n  E-vitamiini. Sheavõi. Sobib väga kuivale nahale. Põletikuvastane. n  Kasutatakse ka ninakinnisuse vastu. Seesamiõli. Blokeerib 30% päikesekiirtest. Niisutab nahka n  sügavuti. Kanepiseemneõli. Põletikuvastase toimega. n  Eukalüptiõli. Kasutatakse teiste õlide sisse segatuna. n  Antibakteriaalne ja jahutav toime.

76

in time June/July 2014


Sumedad suveĂľhtud

Peterburis

alates

8290â‚Ź

www.estonian-air.ee


take care

The sun and vitamin D go together Sunbathing is good for everyone when it is done moderately. Getting a sunburn, however, can cause dangerous melanomas. So how should you protect yourself from too much sun exposure? Text: Jaana Sirkas

When we sunbathe we use sunscreen.

But sun lotions and creams also prevent the generation of vitamin D in the body. You should therefore take a vitamin D supplement with food – especially in winter, when there is no sun exposure at all. Read the instructions thoroughly to avoid overdosing, though. Many sunscreens contain toxic substances, which is why alternative methods are a better solution. For instance, you can put sesame oil on your skin to block 30 percent of the sun’s rays. Coconut and jojoba oil are excellent as well. Cocoa butter protects the skin from both sun and wind – plus, it

is rich in vitamin E. Hemp seed oil is a good antiinflammatory. And eucalyptus oil is antibacterial while also keeping away mosquitos in summer. In terms of after-sun care, all the above natural oils can work, as well as aloe vera gel and tea tree oil. But you can also protect your skin internally. Drink lots of water. Start taking carotene as early as March. Eat raw fruits and vegetables that are rich in amino acids and antioxidant phytonutrients, which protect the skin from the harmful effects of the sun. Avoid processed foods and refined sugar.

Natural sunblock alternatives: Sunflower oil. Moisture locking. Perfect n 

for all skin types. Contains beta carotene, vitamins K and E. Anti-inflammatory. Ideal for massaging. Cold-pressed coconut oil. Provides a nice n  tan. Perfect for sensitive skin. Filipinos, known to use cold-pressed coconut oil in cooking and skin care, boast beautiful skin and low skincancer rates. Jojoba oil. Odourless. Effective sunscreen. n  Antifungal. Only for external use. Cocoa butter. Protects skin from sun and n  wind. Contains vitamin E. Shea butter. Perfect for dry skin. Antin  inflammatory. Used to treat rhinitis. Sesame oil. Blocks 30 percent of sun’s n  rays. Good moisturiser. Hemp seed oil. Anti-inflammatory. n  Eucalyptus oil. Use mixed with other oils. n  Antibacterial and cooling.

78

in time June/July 2014


Tuleb sellest alles suvi!

Nice al. 13090â‚Ź

Lennuperiood: 3. juuni - 27. september 2014.

www.estonian-air.ee


pood / boutique tundlik eestimaine kink. Palli on heegeldanud kodused lapsevanemad ja täitnud selle taaskasutatud T-särkidega. Loodussäästliku palli ost aitab luua lapsevanematele paindlikke töövõimalusi. Palliga on lõbus mängida nii suurtel kui ka väikestel. SÕPS-i tooted on saadaval Telliskivi Loomelinnakus Rohelise Vihmavarju poes, Vabaõhumuuseumi poes ja Tartus Disainimaja poes. Rohkem infot saab kodulehelt www.sops.ee.

Kohalikke tegijaid ühendab estGILD Kohalike tegijate toetuseks loodud n  käsitöökeskkond estGILD tutvustab ilusat eestimaist käsitööd ning viib kokku käsitöötegijad ja ostjad nii Eestist kui ka laiast maailmast. Blogis tutvustatakse käsitöötehnikaid ja põnevaid koolitusi, kõneletakse edulugudest ja käsitöövaldkonna valupunktidest. Müüakse ehteid, riideid, mänguasju ja kodusisustustooteid, kusjuures paljud neist on valmistatud taaskasutust silmas pidades. Tootevaliku ja blogiga saab tutvuda aadressil www.estgild.com, kus asub ka e-pood.

estGILD joins Estonian craftsmen estGILD was created to unite local n  artisans, expose Estonian handicraft and connect craftsmen with craft devotees in Estonia and beyond. The estGILD blog highlights various handicraft techniques, offers exciting classes, shares success stories and discusses issues in the handicraft community. Artisans sell jewellery, clothes, toys and home decorating items, many crafted from recycled materials. The blog and catalogue can be found online at www.estgild.com, where there is also an online store.

Lõbus Rõõmupall SÕPS-i mänguasjad on disaininud ja n  loonud kodused Eesti lapsevanemad – SÕPS-i käsitöömeistrid, kelle eesmärk on luua tugev Eesti käsitöömänguasjade tootemark. Kõik tooted on lapsesõbralikust materjalist ja järgivad taaskasutuse põhimõtteid. Toodete loomisel arvestatakse lapse arengufaasidega ning pakutakse maksimaalset mängu- ja silmarõõmu. Esimesena toob lastele rõõmu lustiline Rõõmupall, mis on suurepärane vastutus-

80

The colourful Rõõmupall SÕPS toys are designed and created by n  Estonian parents who stay at home with their small children. The aim of this social enterprise is to create a strong brand of Estonian handmade toys. All of SÕPS products are created using child-friendly materials and follow the principles of reuse. The product design follows the infant development cycle, offering maximum play potential. The first product launched by SÕPS is Rõõmupall, a colourful crocheted ball stuffed with old T-shirts. By purchasing this environmentally friendly ball you can help stay-at-home parents by allowing them flexible-work opportunities. The colourful ball is a nice gift for anyone. SÕPS products are sold in the eco-shop Roheline Vihmavari at Telliskivi Loomelinnak (Telliskivi Creative City), at the Estonian Open Air Museum shop and at Disanimaja in Tartu. More information is available at www.sops.ee.

Tee ise kodukosmeetikat! Uuendusliku ideena ei paku Kodukosn  meetika OÜ ehk Kokos mitte valmiskujul tooteid, vaid toorainekomplekte. Komplektis on kõik toote algkomponendid vajalikus koguses eraldi pakendatud. Kaasas on põhjalik valmistamisõpetus, nii et kõik koostisained saab kodus kokku segada. Retseptid on kokku pannud Kokos ja tooted on lihtsalt valmistatavad. Valikus on kõik kehahooldust puudutav kehakreemist deodorandini. Toodete algkomponendid on täiesti looduslikud: ürdid, õlid (baasõlid ja eeterlikud), looduslikud võided ja vahad, lisaks söögisooda, kartulitärklis, õunaäädikapulber ja mesi. Valik tooteid ja retsepte kodulehel www.kodukosmeetika.ee.

Make-your-own cosmetics Kodukosmeetika OÜ, or Kokos, has n  a new, innovative approach to making cosmetics at home. The company offers raw-material sets, where all the ingredients needed for a certain recipe are packed separately in the required quantities. The sets come with detailed instructions on how to mix everything together to get the desired result. The recipes are created by Kokos and can be undertaken easily. A wide selection of sets is on offer, ranging from body lotions to deodorants. The raw materials used are 100 percent natural: herbs, oils, pomades and waxes, cooking soda, potato starch, apple cider vinegar powder and honey. The product line and recipes are available on www.kodukosmeetika.ee. Tekst / Text: Liis Konovalov

in time June/July 2014


hooli / take care

na ub Tallin ekapp as r 3 kõrval. d ii R s lu Kaup värava n mas lähte lennujaa re thing sto nier) - clo Airport. fo if h (C p n Riidekap in Tallin ate No. 3 g to t x e n

ikele: di oman dakaar r a p ers: ir ld nian A pass ho ine Esto arding m o u b k ir k a A n Erip Estonia offer to Special

% 5 2 -

! ostudelt off! üle 50.get 25% d n a € 50 at least tele hase for

Purc

de naga too b tavahin . ti h e k s ts Soodustu 1.06-31.07 2014 d produc iscounte d y d . a 4 e 1 0 lr ly to a ly 31, 2 s not app 1 and Ju Offer doe lid between June and is va

www.estonian-air.ee


uus asi

Cumulus toob naeratuse näole. Paremal purjetamisentusiast ja leiutaja Kalev Essenson. Cumulus makes you smile. Yachting enthusiast and inventor Kalev Essenson on right.

Lihtne rahvapaat Cumulus Cumulus 164 sobib algajale paadientusiastile ja pühapäevapurjetajale. Tekst: Merike Pinn Fotod: Cumulus

82

Cumulus sündis leiutaja Kalev Essensoni ideest luua hea rahvapaat ehk alus, mis liiguks nii purjede kui ka mootoriga, oleks lihtne, turvaline ja mille juhtimise saaks selgeks paari lihtsa võttega. Essenson visandas mõtted paberile ja käis idee välja oma kauaaegsele tuttavale Richard Murutarile. Kirglik purjetaja ja selle ala populariseerija Murutar haaras ideest kinni. Ta nägi Cumuluses võimalust kummutada purjetamise kohta levinud müüt: purjetamine on keeruline, ohtlik ja kallis.

Murutari eesmärk on, et purjetamine oleks lihtne ja kättesaadav kõigile huvilistele. „Ideest valmis paadini paberil läks umbes kuus kuud ja 2011. aasta kevadel tuli lõpuks kange soov asi teoks teha. Raha oli vähe, aga tahtmine seeeest vägev. Nii panime kõigepealt püsti euroalustest paaditöökoja, kus me hakkasime esimese prototüübi kallal nokitsema. Iga päev, ikka plasti kiht kihi peale ja nii pool aastat,” kirjeldab Murutar esimese paadi loomist.

in time June/July 2014


uus asi

Sügise hakul oli alus vettelaskmiseks valmis. „Rõõm oli tohutu. Kutsusime sõbrad kokku ja läksime paati Võrtsjärvele katsetama,” meenutab kapten Murutar, kes on elus paljude alustega seilanud, nii ajaviiteks kui ka võidu, kuid purjetamise juures naudib eelkõige head seltskonda ja sujuvat meeskonnatööd. Cumulus võlus juba esimesel sõidul. Uuendusliku disainiga paat hakkab silma nii välimuse kui ka mitme erilise lahenduse poolest. „Kui tavaliselt lähevad paadid laiemaks tagant, siis Cumuluse kõige avaram koht jääb paadi esimesse kolmandikku, mis tagab alusele ülima stabiilsuse,” kirjeldab Murutar. Innovaatiline lahendus on seegi, et purjekast kaatriks ja vastupidi muutub Cumulus 164 tänu ainulaadsele teleskoopmastile ning seadistus võtab vee peal aega vähem kui viis minutit. Paadil on kere sisse liikuv pöördsvert. „Kõikvõimalikud süsteemid on ehitatud põranda alla. Ikka selleks, et algaja purjetaja millegi otsa või taha ei takerduks ning tunneks end paadis mõnusalt ja turvaliselt,” kirjeldab Murutar, kuidas iga detail on läbi mõeldud. Tänu kõrgele poordile ja madalale süvisele saab Cumulusega sõita nii kõrgemate lainete korral kui ka madalates kivistes rannavetes. Seega sobib paat nii kalastuseks, perega ajaviitmi-

June/July 2014 in time

seks kui ka lihtsalt lõbusõiduks. Esimest prototüüpi katsetati Võrtsjärvel ja Saadjärvel, kuid CE-sertifikaadi saamiseks vajalikud proovisõidud tehti Atlandi ookeanil. Praeguseks on firma BoatArt ehk Murutar ja tema meeskond valmistanud üle kümne Cumuluse. Neist enamik seilab Eesti vetes, üks paat on müüdud Soome. „Jah, oleme kõik Cumulused ise ehitanud,” kinnitab OÜ BoatArt juhatuse liige Murutar. Kui esimest paati tehti pool aastat, siis järgmine valmis juba paari kuuga ja eelmiseks suveks tellitud üheksa Cumulust ehitasid paadimeistrid valmis nelja kuuga. Järgmised Cumulused peaksid valmima juba mõne nädala pärast ja need tulevad professionaalsete paaditootjate käest. Cumulus 164 on paadimeistrid näidanud paadimessidel Euroopas, kuid suurem müügitöö seisab alles ees. Murutaril on ambitsioonikas plaan arendada välja üleeuroopaline Cumuluse rendivõrgustik. Algust on Eestis juba tehtud: esimesed rendipunktid peaksid suvel avatama Saadjärvel, Käsmus ja kui kõik läheb nagu plaanitud, siis ka Tallinna Lennusadamas ja Kuressaares. Asjast huvitatuid on.

Cumulus 164

Klaasplastist valmistatav n 

Cumulus 164 on viis meetrit pikk ja kaks meetrit lai. Paadi tühimass: 300 kg, n  purjepind: 10,6–14 m2, teleskoopmasti kõrgus: 3,7–7 m, süvis: 0,1–1,3 m. Mootori maksimaalne n  võimsus: 40 hj. Allikas: OÜ BoatArt

Cumulus 164 meeskonna edulugu Ajujaht 2012 finalistid n  Ajujaht 2012 n  järelprogrammi võitjad

Tartu aasta n 

ettevõtjad 2012

Saksa majanduse auhinna n  nominendid

83


the new thing

Cumulus: an easyto-use daysailer Cumulus 164 is suitable for both seasoned and pleasure boaters. Text: Merike Pinn Photos: Cumulus

84

Cumulus is the brainchild of Kalev Essen-

son, who was working on designs for a proper daysailer, a boat that moves with the help of both sails and an engine. Essenson sketched his ideas and presented a plan to his longtime acquaintance, Richard Murutar. As a passionate sailor and promoter of sailing, Murutar was quickly sold on the idea. He saw Cumulus as an opportunity to bust a popular myth that sailing was complicated, dangerous

and expensive. Murutar’s objective was to prove that sailing was simple and accessible to everyone. “It took about six months to develop the concept into a finished blueprint,” he says. “In the spring of 2011 everything was ready for manufacturing. The lack of money was balanced by the huge will to make it happen. For the first prototype, we added plastic layers and built our first boat in six months.” By early autumn, the boat was ready to launch.

in time June/July 2014


the new thing BoatArt has manufactured more than 10 Cumulus boats so far. Most remain in Estonian waters, and one was sold to Finland. “We have built all the Cumulus boats ourselves,” confirms Murutar, a board member of OÜ BoatArt. While it took six months to make the first boat, the next was completed in two months and the nine boats ordered for last summer were made in four months. The next Cumulus boats should be ready in a few weeks and have been made by professional boatyards. Cumulus 164 has already been presented at boat exhibitions in Europe, but there is still work to be done. Murutar has an ambitious plan to build up a rental network for Cumulus across Europe. The first rentals in Estonia should launch this summer on Saadjärv, Käsmu and, if things go well, at the Tallinn Seaplane Harbour and Kuressaare. Interest is said to be considerable.

Cumulus 164

Cumulus 164 is made of n 

fibreglass, at 5m in length and 2m in width. The boat’s deadweight is n  300kg. The mainsail area is 10.6-14m2, the length of the telescopic mast is 3.7–7m and the draught is 0.1–1.3m. Maximum engine n  capacity: 40HP Source: OÜ BoatArt

Success story of the Cumulus 164 team Finals of Ajujaht 2012 n  Winners of Ajujaht 2012 n  post-programme

Entrepreneurs of the Year n  2012 in Tartu

Nominee for the German n  Economic Award

“The joy was immense,” recalls Murutar, who has sailed extensively for racing and pleasure and knows the value of teamwork. “We called our friends and went to test the boat on Lake Võrtsjärv.” Cumulus stole hearts and minds on its first voyage. The innovatively designed boat is eyecatching for its looks and several special features. “While most boats get wider in the stern, the widest part of Cumulus is in the front, which makes it extremely stable,” explains Murutar. Another innovation of the Cumulus 164 is the ability to convert it from a sailboat to a motoryacht by its unique telescopic mast, the full adjustment taking less than five minutes. The boat also has a retractable drop keel. “Wherever possible, the systems are built inside the floor to make sure that beginners don’t trip and can feel safe aboard.” Thanks to its high hull and low draught, Cumulus can be operated in both higher waves and shallow, rocky coastal waters. This makes it suitable for fishing, leisure and simple pleasure. Tests for the first prototype were conducted on Lakes Võrtsjärv and Saadjärv, and also on the Atlantic Ocean – a requirement for obtaining a CE certificate.

June/July 2014 in time

85


tehnika / gadgets Nutikas jooksutreener Tehnikamaailma on viimasel aastal n  raputanud kantavate vidinate buum. Tegu on selliste asjadega, mida kogu aeg kannad ja mis peaksid elu mugavamaks ja tervist paremaks tegema ning tänu millele peaksid end paremini tundma õppima. Erinevalt tavalistest sammulugejatest on Adidas teinud nutika trennikella MiCoach Smart Run, mis loeb pulssi, ühildub WiFiga ning annab nõu, kuidas treenida. Selle virtuaalse eratreeneri hind on 400 eurot.

ja Lumia tunnustatult hea PureView 13 Mpx kaamera. Hinnalipikule kirjutatakse tõenäoliselt 600 eurot.

Nokia’s new flagship

x 1080 pikslit. Kaamera on sel endiselt vastuoluline, 4 Mpx UltaPixel kaamera, kus pikslid on neli korda suuremad kui tavakaamerates ning lisatud on võimalus pildi fookust hiljem ise muuta. Hind 600 eurot.

Microsoft clearly succumbed to Apple n 

Smart running coach In recent years the world of technology n  has been consumed by portable devices, those gadgets you have on you at all times. The devices aim to improve our lives and health and should help us read our body better. Accordingly, Adidas has come up with a smartwatch called MiCoach Smart Run, which measures your pulse, connects to WiFi and gives you advice on how to train. This virtual personal trainer costs 400 euros.

Nokia uus lipulaev Microsoft on oma Windows Phone'i n  mobiilioperatsiooniga Apple'ile ja Google'ile seni funktsionaalsuses ja võimalustes selgelt alla jäänud, kuid suve hakul ilmuv 8.1 versiooniuuendus toob sellesse palju kauaoodatud võimalusi. Koos sellega tuleb välja ka Nokia uus kõige-kõige parem telefon Lumia 930, millel on 5-tolline FullHD (1920 x 1080) IPSekraan ja Snapdragon 800 neljatuumaline 2,2 GHz protsessor. Mõistagi on sel kõik vajalikud ühendused, v.a mälukaardipesa,

86

and Google dominance when designing its Windows Phone mobile operating system. But the 8.1 version, out this summer, reverses that. Along with the version update, Nokia will launch the new Lumia 930 phone, with a five-inch Full HD (1920 x 1080) IPS screen and 2.2GHz Snapdragon 800 processor – everything but a memorycard slot. The Lumia 930 also comes with the renowned PureView 13 Mpx camera. The phone will cost around 600 euros.

Kas ikka veel kõige parem?

Still the best? HTC One was last year’s best and n  prettiest Android phone but sales haven’t been as robust as HTC had hoped. A new version was brought to market with a slightly bigger screen (five inches instead of the previous 4.7) but it’s still Full HD, meaning it has 1920 x 1080 pixels. It still features a four-Mpx UltraPixel camera, where the pixels are four times larger than in ordinary cameras. And you can change your focus after the fact. The smartphone costs 600 euros.

HTC One oli n  eelmise aasta kõige ilusam ja parem Androidi telefon, kuid selle müügiedu ei kujunenud nii heaks nagu HTC ise lootis. Nüüd tõid nad välja selle uue versiooni, kuid see on eelmisega väga sarnane: ekraan on nüüd küll veidi suurem, 5-tolline varasema 4,7 asemel, kuid eraldusvõime on endiselt FullHD ehk ekraanile mahub 1920

in time June/July 2014


tehnika / gadgets Taskuprinter teeb printimise taas lahedaks

teiste tagasiside põhjal sobiva valida. taxify.eu Kolmas finalist veebirakendus n  GoWorkabit viib kokku lühiajalise töö otsijad ja pakkujad, tehes firmadele väga mugavaks töötajate leidmise hooajatöödeks või väikesteks projektideks ning vastupidi – anda lisatöö otsijale kiiret ja mugavat ülevaadet töövõimalustest. Rakendusel on juba üle 12 000 aktiivse kasutaja. goworkabit.com

Printerid on ühed igavad ja n  vanamoodsad asjad. Iisreali idufirma Zuta Labsi Kickstarteri ühisrahastusplatvormil sai aga rahastuse vidin, mis võib printimise taas lahedaks teha. The Mini Mobile Robotic Printer on taskusse mahtuv imepisike printer, mis suudab ühilduda nutitelefonidega ning kui see paberile asetada, siis soovitud tekstifaili või pildi välja printida. Taskuprinter sõidab mööda paberit ringi ja prindib. Müügile peaks miniprinter jõudma sügisel, hind umbes 250 eurot.

Mobile printer makes printing cool again Printers may seem boring and oldn  fashioned, but the Israeli startup Zuta Labs has come up with a gadget that might just make it cool again. The Mini Mobile Robotic Printer is small enough to fit in your pocket. It’s compatible with smartphones and, when placed on paper, can print out text files or pictures. The tiny thing simply moves around the paper and translates the information to a print-out. The miniature printer should be available this autumn, at about 250 euros.

1,65-tolline 280 x 280 pikslit OLED-ekraan, GPS, 4 GB sisemälu ning „OK Google!” häälkäskluste tugi. Selle saab käele panna umbes 300 euro eest.

Google smartwatch Google has launched a special version n  of its popular operating system for phones and tablets. The new version is called Android Wear and runs on a smartwatch. The first to reach market will be LG’s G Watch, which supports the new Android flagship smartphone G Watch by LG. It has a 1.65-inch 280 x 280 pixel OLED-screen, GPS, four GB and OK Google Voice Search support. It’s priced at 300 euros.

Uued Eesti idufirmahitid „Ajujaht” on Eesti suurim n 

Google'i nutikell Google tõi oma ülipopulaarsest n  telefonide ja tahvelarvutite operatsioonisüsteemist välja spetsiaalselt nutikelladele mõeldud versiooni Android Wear, millega koos hakkab lähiajal ka hulgaliselt nutikellasid tulema. Ühe esimese teeb valmis LG nimega G Watch ning see toetab LG uut Androidi nutitelefonide lipulaeva G Watch. Sel on

June/July 2014 in time

ettevõtluskonkurss, kus oma äriideed panevad proovile uued Eesti idufirmad. Selle aasta võitjaks osutus n  Timber Diameter, mis tahab teha revolutsiooni metsanduses. Tegu on rakendusega, mis lubab puidu nutika mõõtmisega kokku hoida raha ja töötunde, tehes ära mitme inimese töö loetud minutitega. Nimelt tuvastab rakendus nutiseadmes kiiresti kaameraga palkide diameetrid ja sisestades puitmaterjali pikkuse arvustatakse kiirelt välja selle kogus. timberdiameter.com Kolme parema sekka mahtus ka n  Taxify takso tellimuse rakendus, mis on Eestis saanud juba väga populaarseks ning lubab 
peale takso tellimuse ka taksojuhte ja taksofirmasid hinnata ning reaalajas jälgida, kui kaugel tellitud takso on. Rakendus tuvastab kliendi asukoha automaatselt, misjärel saab lähedal olevate taksode seast endale hinna, masina ja

New successful Estonian startups Ajujaht is the biggest entrepreneurship n  competition in Estonia, enabling new Estonian startups to put their ideas
to the test. This year’s winner, Timber Diameter, n  wants to revolutionise the forestry industry. The company came up with an application that helps measure timber more effectively, cutting costs and working hours by doing the work of many within minutes. The app will use a smartphone camera to measure the diameter and adding the length to calculate the volume. timberdiameter.com The second finalist, Taxify, is a n  smartphone app for ordering taxis online. It has become extremely popular in Estonia. You can also use the app to follow your taxi’s location in real time and assess drivers and companies. The app automatically locates the client. who can choose nearby taxis according to their price, the model of the car or customer feedback regarding the driver. taxify.eu The third finalist is an app called n  GoWorkabit, which helps companies who need short-term staff meet people who wish to work flexibly. The companies can find people for seasonal or project-based work and give job-seekers a quick overview of work opportunities. The application already has more than 12,000 active users. goworkabit.com

Tekst / Text: Martin Mets

87


teadus / science A ja C. B ja D on kirjelduse järgi vähem armsad. Nunnut on uurimustöös kirjeldatud järgmiselt: „Esileulatuvad põsed, suur otsaesine, suured silmad horisontaalse kolju keskjoone all.” Tuleb välja, et mehed ei olnud nunnude beebide väljavalimisel eriti osavad. Teadlased järeldasid, et naiste puhul reguleerivad hormoonid nende võimet märgata beebi pontsaka näo peenemaid detaile. Naised, kes võtsid rasestumisvastaseid hormoontablette, leidsid nunnud beebid veel sagedamini üles. Noored ja keskealised naised suutsid armsad beebid üldiselt hästi tuvastada, naised vanuses 53–60 aastat ei teinud beebidel paremini vahet kui mehed.

Do all babies look the same? Many of us often wonder why parents n 

Lind imiteerib hädakisa toidu varastamiseks Ajakirjas Science avaldatud uurimusn  töös selgub, et Aafrika linnud drongod suudavad järele teha 51 liigi häälitsusi. Iga isend eraldi suudab meelde jätta kuni 32 hüüdu. Harksabalised drongod (Dicrurus adsimilis) hoiatavad teisi sageli hädaohu eest, saates näiteks surikaadid kas või keset söömingut urgu peitu. Samas võivad nad teha ka võltsi hädakisa just selleks, et teised loomad oma toidu hülgaksid, ja varastavad seejärel mahajäetud toidupalad. Tihti piisab nende enda liigi hoiatushüüdest, kuid kui see ei tööta, kasutatakse teise liigi oma. Tavaliselt peletatava looma enda häälitsust. Nad suudavad järele teha mitmeid linde, kuid ka imetajaid, nagu surikaadid, ja saavad kuni 23% oma toidust just sellise petuskeemiga. Uuringus leiti, et vahetades tihti kasutatud hüüdu, suutsid drongod üle kavaldada ka juba varem petta saanud loomi. Kui linnud kasutasid üha uuesti sama hüüdu, õppisid teised loomad nende hoiatust ignoreerima. Ilmselt sarnaselt levinud muinasjutule karjapoisist, kes tegi külarahvale hundiga nalja, kuni lõpuks susi tuligi ja loomad maha murdis. Kuid drongod on piisavalt nutikad ja laulavad vajaduse korral mitmes keeles.

Bird imitates animal calls to steal food According to a study published in n  Science, the African drongo bird can mimic the calls of 32 different animal species. Among the entire drongo family, as many

88

as 51 animal calls have been used to horn in on the competition’s food supply. While fork-tailed drongos (Dicrurus adsimilis) often make alarm calls to alert other animals to the presence of predators – which can send creatures scurrying away mid-meal – they also use false alarms to make animals abandon their food, after which they swoop in and eat it. The drongo’s own call often does the job, but if it doesn't, the bird will try the call of another species. They can mimic many bird species and even mammals like meerkats, and secure as much as 23 percent of their daily food using this type of trickery. In the study, researchers reported that drongos are able to keep fooling duped targets by switching up their calls. After all, if they kept using the same call, other animals would soon learn better, perhaps viewing the creatures as the "birds who cried wolf."

Kas kõik beebid näevad samasugused välja?

bother sending out baby pictures when all newborns look alike. Researchers at Scotland’s University of St Andrews have now taken up the case by examining whether babies actually do look different. Would face-recognition technology, for instance, work with a pool of tiny babies? The scientists presented baby pictures to men and women of different ages, asking them to pick out the cute ones. Who's the cutest? A and C, apparently. According to the paper published in Psychological Science, cuteness was determined as “protruding cheeks, a large forehead and large eyes below the horizontal midline of the skull.” It turned out that the men weren’t as astute when making their choices. The researchers surmised that hormones ruled the women’s ability to notice the finer details of the newborns’ pudgy faces. Women taking birth control pills, which raise hormone levels, were even more likely to pick out the cutest baby. Young and middle-aged women were able to select the cutest babies from the bunch, while women aged 53 to 60 were just as unlikely to notice differences in the babies as the men.

Paljud imestavad tihti, miks inimesed n  vaevuvad beebide pilte näitama. Nad usuvad, et kõik beebid näevad samasugused välja. Nüüd on hakanud St Andrewsi ülikooli teadlased uurima, kas beebid näevad tegelikult erinevad välja ja kas näotuvastustehnoloogia suudab beebide nägusid eristada. Teadlased näitasid beebipilte eri vanuses meestele ja naistele ning palusid neil välja valida nunnud lapsed. Kes neist on nunnud? Vastavalt ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringule

in time June/July 2014


teadus / science Painduvad survetundlikud sensorkihid näitavad, kui palju survet pind tunneb Uut tüüpi survesensor võib aidata auton  tööstusel toota turvalisemaid sõidukeid või pesapallimängijatel paremini kurikat käes hoida, teatavad teadlased. Uut, kõrgresolutsioonilist sensorit kirjeldav uurimustöö avaldati ajakirjas Nano Letters. Yadong Yin koos kolleegidega kirjeldab, et eri tasemel surved on osa meie igapäevasest elust. Meie ja meid ümbritsevad esemed avaldavad pindadele pidevalt survet, näiteks lihtsast ja kergest sõrmeotsaga puudutusest nutitelefoni ekraanil autode laupkokkupõrkeni. Selleks, et välja töötada paremaid autosid, telefone ja teisi esemeid, peavad teadlased teadma, kui palju jõudu suudavad need pinnad taluda. Enamik survemõõdikuid on suured metallikobakad ja neid ei saa kitsastes oludes kasutada. Teised turul olevad sensorid on küll õhukesed ja suudavad näidata survet sama värvi eri toonidega, kuid neid on raske tõlgendada madala resolutsiooni ja kontrasti tõttu, ütleb Yin. Nendest raskustest üle saamiseks uuris meeskond nanopartikleid, mis on nii väikesed, et juuksekarva laiuse saamiseks tuleks neid ritta seada tuhat tükki. Tillukesed kullaosakesed suudavad omavahel luua ahelaid ja nende ahelate lõhkumine muudab värvust. Uurijad kasutasid seda kulla omadust ära ja disainisid survetundliku kihi. Kui nanopartiklid on tihedalt omavahel ahelas, on kiht sinine. Ahela pöördumatul lagunemisel muutub värvus aga rubiinipunaseks. „Meie kolorimeetriline sensorkiht muudab värvi, mitte ainult selle intensiivsust, nii saame parema kontrasti ja resolutsiooni,” ütleb Yin. „Me suudame selle materjali muuta ka vedelikuks, mis võimaldaks seda eri pindadele värvina kanda, nagu näiteks kokkupõrke katsenukkudele, kus on väga keerulised pinnalaotused.”

Flexible pressure-sensor film shows how much force a surface 'feels' – in colour A newly developed pressure sensor n  could help car manufacturers design safer automobiles and even help baseball play-

90

ers hold their bats with a better grip, scientists report. The study describing the highresolution sensor appeared in the journal Nano Letters. Yadong Yin and colleagues explained that pressure plays a constant role in our daily lives. We and the objects around us continually exert pressure on surfaces – from the light touch of a finger on a smartphone screen to the impact of a head-on car collision. To design better cars, smartphones and other everyday objects, scientists need to know how much force they can withstand. Most pressure gauges are bulky hunks of metal that can't fit into tight spaces. Other sensors on the market are thin and can indicate stress with different shades of the same colour, but they are difficult to interpret and have low resolution and contrast, says Yin. To overcome these challenges, the team turned to nanoparticles – so small that 1,000 would fit across the width of a human hair. Tiny gold nanoparticles can join together in chains; disrupting these chains causes a change in colour. The researchers took advantage of that unique property to design a pressure-sensor film that is a deep blue when the nanoparticles are linked but turns red when the nanoparticles irreversibly disassemble under stress. "Our colourimetric sensor film changes colour,” says Yin. “Not just colour intensity, which gives us the benefit of higher contrast and resolution. We can also make it into a liquid, which can be painted on objects like crash test dummies that have complex surfaces."

Universumi mäed Mauna Kea on uinunud vulkaan Hawaii n  saarel. Selle kõrgus merepinnast on 4207 m, kuid suurem osa Mauna Keast on allpool merepinda. Mõõdetuna mäe päris jalamilt on vulkaani kõrgus 10 100 m, mis on üle kahe korra kõrgem, kui Mount Everest jalamilt tipuni (3650–4650 m). Kuigi Mauna Kea on Maa mõistes gigantne mägi, ei saa see teistele pinnavormidele Päikesesüsteemis lähedalegi. Siin on esitatud mõne meie naabri silmapaistvamad tipud.

Mountains of the universe Mauna Kea is a dormant volcano on the n  island of Hawaii. It stands 4,207m above sea level, but much of it is below sea level. When measured from its actual base, its height is 10,100m, more than twice Mount Everest's base-to-peak height of 3,650m to 4,650m. Although Mauna Kea is immense, it doesn't quite stack up to some of the other landforms in our solar system. Here's a look at our neighbours' most impressive peaks.

in time June/July 2014


Hobuste võiduajamisi muutvad tehnoloogiad

The technology changing horse racing

Hobuse võiduajamiste korraldajad n 

Horse racing is embracing new n 

võtavad avasüli vastu mitmeid teadus- ja tehnoloogiasaavutusi. Paigaldatakse uusi suuremaid ekraane, muudetakse raja pinnast mullast sünteetiliseks. Proovitud on isegi hobuseraua 3D-printimist titaanist. Et iga millisekund on arvel, siis on oluline isegi see, millal uued võidusõiduhobused sünnivad. Aasta alguses sündinud varssadel on oluline eelis hiljem ilmale tulnud kaaslaste ees, kui tulevikus võisteldakse samas vanusegrupis. Iiri firma Equilume lõi hiljuti maski, mis vallandab märadel varasema paaritumise. Maskist paistab märade silma sinakat valgust, mis paneb märasid arvama, et suvi on juba käes. Selle tulemusel toodavad märad vähem melatoniini ja valmistuvad paaritumiseks varem.

science and technology, installing the world’s largest stadium screens, transforming tracks from dirt to synthetic and even 3D-printing horseshoes in titanium. But as every millisecond counts in the sport, even the birthdates of new race horses is critical. Horses born earlier in the year have the advantage of maturity when racing against others in their age bracket. Irish company Equilume has designed a new mask to trigger earlier breeding times for race horses. The mask shines blue light into a mare’s eye, which deceives her body into thinking it’s already summer. As a result, she produces less melatonin and prepares for breeding earlier.

June/July 2014 in time


lennundus

Airbus

Fantastilised tulevikulennukid Insenerid ja disainerid leiutavad uut tüüpi lennukit, mis oleks senistest lennumasinatest kiirem, keskkonnasõbralikum ja tõhusam. Tekst: Mariis Pinn

Ajal, kui Wrighti vennad oma lennu-

ki maast lahti said, oli aeroplaan nagu fantaasiamaailmast pärit. Aastate jooksul on insenerid lennuki kuju optimeerinud ja aastakümneid on õhusõidukid enam-vähem samasugused välja näinud. Tõusvad kütusehinnad, üha rangemad saaste piirmäärad ja reisijate hulga järsk kasv innustavad disainereid taas tööle. Ning nüüd on hakatud looma radikaalselt uue kuju ja mootoritehnoloogiaga lennukeid. Üks suurimaid jõupingutusi uute lahenduste leidmiseks on NASA Subsonic Fixed Wing programm, mis viiakse ellu koos Boeingu, GE, Lock-

92

heed Martini, Northrop Grummani, Pratt & Whitney ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudiga (MIT). „Otsime tehnoloogiaid, mis vähendavad kütusekulu 60–70%,” ütleb NASA aerodünaamikainsener Rich Wahl. Lisaks sellele püütakse leida lahendusi, et vähendada müra 71 detsibelli ja lämmastikoksiidi heitmete kogust 4/5 võrra võrreldes praeguste standarditega. Meeskond tahab, et uued tehnoloogiad võetakse kasutusele juba aastatel 2030– 2035. Teadlaste sõnul aitavad eesmärke saavutada kerged materjalid, parem aerodünaamika, uut liiki kütused ja alternatiivsed õhusõidukiseaded.

in time June/July 2014


lennundus Boeingu Sugar Volt on osa tootja Subsonic Ultra Green Aircraft Researchi (Sugar) projektist. Disaini eesmärk on maksimeerida lennuki õhkutõusuvõimet. Sugar Voltil on selleks väga pikad, kitsad ja paindlikud tiivad. MIT-i meeskond on tulnud välja D8 õhusõidukite konstruktsiooniga, mille lai kere koosneb kahest kokku keevitatud standardkerest. Nii muutub kere kandvaks, mitte lihtsalt tiibadega õhku tõstetavaks. See võib vähendada kütusekulu poole võrra. Airbusi tulevikunägemuse kohaselt võiksid õhusõidukid olla bioonilise struktuuriga ja jäljendada lindude luustikku, mis on kerge ja tugev. Salong on kaetud biopolümeerist membraaniga, mis kontrollib valgust, niiskust ja temperatuuri. McDonnell Douglas lõi keretiiva kontseptsiooni 1990-ndate lõpus. Boeing ehitas lennuki valmis ja see on nüüd tuntud X-48-na, kere ja tiiva hübriidina, mida katsetati esimest korda 2007. aastal. Kuid Boeingu arvates ei meeldinud reisijatele see lahendus ja õhusõiduki arendamisest loobuti, kuid jätkati sõjalennukite edendamist. Kolmekorruseline Sky Whale mahutab 755 reisijat, sel on virtuaalset reaalsust kajastavad aknad ja iseparandavad tiivad. Mootoreid saab kallutada 45-kraadise nurga all ehk lennuk võib maanduda igal lennurajal maailmas. Tegu on Hispaania disaineri Oscar Vinalsi ideega. Sky Whale ehitamiseks on vaja uudseid materjale. Õhusõidukil on aktiivsed hübriidsed turboelektrijõuallika tiivad, mis muudavad lennumasina praegustest õhusõidukitest tõhusamaks. Tiibadel asuvad ka mikropäikesepatareid. Lennukiaknad on alati olnud takistus, mis ei lase ehitada kiiremaid, odavamaid ja ohutumaid õhusõidukeid. Spike Aerospace lahendas probleemi nii, et kaotas S-512 kabiinist aknad üldse ja asendas need videoekraanidega. S-512 on esimene ülehelikiirusega lennuk, mille kiirus on Mach 1,6 (1963 km/h). Esimesi tarneid on oodata 2018. aastal. Õhusõidukite projekteerijaid inspireerib ka loomariik. New Yorgi ülikooli teadlased jäljendasid uue lennuki loomisel millimallika ujumisliigutusi. Paljud ideed jäävad alati vaid unistuseks. Kuid 20 aasta pärast pilku üles taevasse suunates on lennukid tõenäoliselt hoopis teistsugused.

June/July 2014 in time

Boeing

S-512

Airbus

93


aviation

S-512

The fantastic future of planes Engineers and designers are giving airplanes a makeover in a bid to make them faster, greener and more efficient. Text: Mariliis Pinn

At the time of the Wright brothers’ flights,

airplanes looked like they were from a fantasy world. Over the years engineers have optimised the shape of planes, and for many decades they have looked more or less the same. Rising fuel prices, increasingly stringent pollution limits and a surge in demand for air travel mean aircraft designers are going back to the drawing board. And, now, radical new shapes and engine technologies are beginning to emerge. One of the greatest efforts to rethink the airplane is being conducted by NASA’s Subsonic Fixed-Wing programme, a collaboration with

94

Boeing, GE, Lockheed Martin, Northrop Grumman, Pratt & Whitney and the Massachusetts Institute of Technology. “We’re looking to see if we can develop technologies that can get us 60 to 70 percent improvement in fuel efficiency,” says Rich Wahls, an aerodynamicist at NASA. In addition, the project wants to engineer new designs with a 71-decibel decrease in noise emissions and a four-fifths fall in nitrogen oxide pollutants from the current standards. The team wants any new technology to enter service between 2030 and 2035. Scientists say achieving those goals calls for lightweight mate-

in time June/July 2014


aviation rials, better aerodynamics, new types of fuels and alternative aircraft configurations. Boeing’s Sugar Volt is a design that came about as part of the manufacturer’s Subsonic Ultra Green Aircraft Research (SUGAR) project. The design is based around the idea of maximising the plane’s lift. The Sugar Volt does this by using long, narrow, flexible wings. A team from MIT put forward the D8 “double bubble” aircraft design, featuring a double-wide fuselage composed of two standard body cylinders melded together side by side. The idea is to increase lift generated by the fuselage, rather than it being mostly dead weight slung between two wings. It could provide a 50 percent reduction in fuel use. In Airbus’ vision, future aircraft could be built using a bionic structure that mimics the bone structure of birds. Bone is light and strong. The cabin will be coated with a biopolymer membrane, which controls the light, humidity and temperature. McDonnell Douglas developed the blendedwing concept in the late 1990s. Later Boeing adopted it and it became a plane known as the X-48, a type of flying wing. It was first tested in 2007, but Boeing found that passengers did not like it. The design was dropped for passenger airliners but retained for military aircraft. The three-storey Sky Whale fits 755 passengers and has virtual-reality windows and selfhealing wings. The engines tilt 45 degrees – meaning the plane could land on runways anywhere in the world. It was created by the Spanish designer Oscar Viñals. The Sky Whale would be built from advanced, new materials. It would also have advanced “active wings” powered by a hybrid turbo-electric propulsion system, making them more efficient than today’s airplane. There would also be micro solar cells on the wings. Aircraft windows have always been a sticking point in the bid to go faster, cheaper and safer. Spike Aerospace is set to overcome these problems by doing away with cabin windows altogether in its S-512 jet and replacing them with video screens. The S-512 is expected to be the first supersonic business jet. The first deliveries are expected in 2018. The animal world continues to inspire aircraft designers. Scientists from New York University

used the motion of swimming jellyfish to design a small concept aircraft that weighs only 2.1 grams. Many of these concepts are just that: concepts that are destined never to become reality. However, when you gaze up at the skies in 20 years’ time, perhaps the airplane passing by will look different from those you grew up with after all.

S-512

Airbus

Airbus

June/July 2014 in time

S-512

95


reisimine

Tudengid tuurile Paljud noored ihkavad minna maailma avastama, kuid omal käel reisimine võib olla hirmutav. Õnneks tulevad appi maailma avastanud ettevõtlikud noored. In Time’iga jagab kogemusi StudentTouri programmijuht Mariliis Sepp. Kuidas tekkis inspiratsioon maailma avastama minna? Olen väiksest peale soovinud terve maailma läbi reisida. Kui nägin 2010. aastal Facebookis StudentTouri reklaami, siis oli see suurepärane võimalus oma plaan ellu viia. Kolm viimast suve olengi veetnud Hawaii osariigis ja vahepeal õppisin vahetusüliõpilasena Viinis Austrias. Pärast pikki rännakuid tundub reisimine aina lihtsam. Enam ma vaid ei unista kuhugi minemisest, nüüd sobitan asjad nii, et saaksin seal kindlasti ära käia. Miks just StudentTour? StudentTouriga otsustasin Ameerikasse minna lihtsal põhjusel: Ameerika tööloa saamine on ülikeeruline ja Eestis tegeleb sellega vaid paar firmat. StudentTour on üks väheseid, kes pakub võimalust viieks ja pooleks kuuks USA-sse tööle minna. Ainsa tingimusena peab osaleja olema üliõpilane. StudentTour ajab korda suurema osa dokumente, et tööluba ja viisa saada. Sihtkoha saab tudeng ise valida, võib töötada Hawaiist New Yorgini. Keegi ei kirjuta ette, mis tööd tegema peab, see leitakse alles kohapeal. Kus käisite? Minu sihtkoht oli Honolulu linn Oahu saarel Hawaii osariigis. Elasime Waikikis, kus kõrguvad pilvelõhkujad ja suured hotellid. Sealsamas lähedal oli võimalik näha ka tõelist Hawaiid: helesinine ookean, valge liiv ja palmipuud. Ma elasin ja töötasin Honolulus, kuid käisin ka

96

Kauail ja Mauil. Külastasin veel San Franciscot, Las Vegast, New Yorki ja Miamit. Mida tegite? Kuidas oli elu-olu korraldatud? Elasin esimesel aastal koos kahe lätlase ja kolme teise eestlasega. Meil oli kahe magamistoaga korter. Elasime küll pead-jalad koos, kuid keegi ei nurisenud, sest kodus käidi vaid pesemas ja magamas. Hawaii elanikud on väga rõõmsad ja avatud. Juba esimesel päeval sain tuttavaks inimesega, kellega suhtlen siiani. Otsisin korterit ja ta astus mulle tänaval ligi ja küsis, kas mul on abi vaja. Nii lihtne ongi seal uusi tutvusi sõlmida. Mis tööd tegite? Minu esimene töökoht oli restoran La Cucaracha, kus pidin ametis olema vaid neli korda nädalas ja 3,5 tundi päevas ning sellega sain makstud üüri ja raha jäi veel ülegi. Suve keskpaigas otsisin endale veel teise töö, selle kaudu leidsin ka kolmanda. Tahtsin reisiraha tagasi teenida ja pisut säästa. Sain tööle ettevõttesse Hawaiian Accessories, mis müüs kohalikust väärispuidust ehteid, suveniire ning ajaloolisi relvi ja esemeid. Mulle maksti nii tunnipalka kui ka müügitasu. Sain sõiduraha tagasi ja tasusin ülikooli õppemaksu ning seejuures õppisin tundma ka Hawaii kultuuri. Sain korraliku inglise keele praktika, arendasin suhtlemisoskust ja võin nüüd oma CV-sse kirjutada, et mul on rahvusvaheline töökogemus. Mis oli kõige toredam asi, mis reisil juhtus? Arvan, et paljude elujanuliste noorte unistus on oma 21. sünnipäev Las Vegases pidada. Mina tegin selle ära! Ameerikas on klubide külastamise ja n-ö täiskasvanuks saamise vanusepiirang 21 eluaastat. Kuid parim asi oli kohtuda kõikide nende inimestega maailma eri paigust. Avasta maailma: www.studenttour.eu in time June/July 2014


lennundus

Noortehind loob v천imalusi reisimiseks.

Hind kehtib k천igile noortele, kes on vanuses 12-25 (k.a).

Youth Fare enables travel. Fares apply to all young people aged between 12 and 25 (incl.).

www.estonian-air.ee June/July 2014 in time

97


travelling

Touring students Many young people dream about touring the world, but few attempt it because travelling alone can be frightening. Fortunately there are active young people who have done it, and Mariliis Sepp, programme manager of StudentTour, agreed to share her experiences with us. What inspired you to go on a tour? I’ve wanted to travel the world ever since I was a kid. When, in 2010, I saw a Facebook ad by StudentTour, I realised it was a great opportunity to make my dream come true. I’ve spent the past three summers in Hawaii and I’ve been an exchange student in Vienna. These days I simply choose a destination and arrange things so I can go. Why StudentTour? I chose StudentTour to go to the US for a simple reason. Getting a work visa for the US is very difficult and in Estonia these are handled only by a few companies. StudentTour is one of few organisations to offer an opportunity to work in the US for more than five months – the only condition is being a student. StudentTour handles most of documentation for issuing a work permit and visa. Students can choose their own destination, from Hawaii to New York, and no one tells you what job you must do – those things are agreed after you arrive. Which places did you visit? My destination was the town of Honolulu on the island of Oahu in Hawaii. We lived in Waikiki, which is full of skyscrapers and large resort hotels. Nearby is the real Hawaii, with its blue ocean, white sands and palm trees. I lived and worked in Honolulu but also visited Kauai and Maui. Other

98

trips took me to San Francisco, Las Vegas, New York and Miami. How was the housing arranged? In the first year I lived with two Latvians and three Estonians. We shared an apartment with two bedrooms. There was not much room, but no one complained because we only really came home to wash and sleep. The people of Hawaii are very happy and open. In my first day I met a local with whom I still communicate. I was looking for an apartment and he saw me and came to see whether I needed help. It’s so easy to make new friends there. What kind of job was that? My first job was at the La Cucaracha restaurant, where I worked three-and-a-half hours a day, four days a week. They paid me enough to easily cover the rent. In the middle of the summer I found myself a second job, then a third one. I wanted to earn money for travel and started to work for Hawaiian Accessories, which sold locally made wooden accessories, souvenirs, historic weapons and other items. I was paid both hourly wages and a sales commission. I made enough money to recoup my travel costs and the university tuition, while learning the Hawaiian culture. I also got decent practice in English, developed communication skills and can now include international work experience on my CV. What was the most memorable thing about the experience? I think many young people dream about celebrating their 21st birthday in Las Vegas, and I did it! By the way, in the US the age limit for nightclubs is 21. But the best thing was meeting all those different people from around the world. Tour the world: www.studenttour.eu in time June/July 2014


aviation

June/July 2014 in time

99


Estonia Loksa TALLINN

Paldiski

Kunda

Maardu Kehra

Keila Saue

Tapa

KOHTLANarva-Jõesuu Sillamäe JÄRVE Jõhvi RAKVERE NARVA Kiviõli Püssi Ahtme

Riisipere

KÄRDLA

RAPLA

PAIDE

HAAPSALU

Mustvee

Türi

Lihula

Võhma

JÕGEVA

Kallaste

Põltsamaa

Suure-Jaani

PÄRNU KURESSAARE

Sindi

Abja-Paluoja Karksi-Nuia Mõisaküla Tõrva

Kilingi-Nõmme

Estonia

100

Elva PÕLVA

Otepää

Räpina

VÕRU

Estonia is located on the eastern coast of n  the Baltic Sea with a coastline of more than 3700 kilometers. It is a small country with an area of n  45 227 km2. There are two big islands off the west coast – Saaremaa and Hiiumaa. The eastern border of Estonia is on Lake Peipsi, the fourth largest lake in Europe. The population of Estonia is 1.34 million n  with 400 000 of them living in the capital city of Tallinn. Other large towns are – Tartu, Narva, n  Pärnu. Ethnic Estonians make up 68,7% of the total population. The second largest group is Russians – 24,8%. The highest point in Estonia is Suur n  Munamägi (the Big Egg Hill) at 318 meters above sea level. The average temperature is –7° C in n  January and +22° C in July. It gets dark at 3–4 pm in wintertime, but in the summer, the sun sets only for a few hours.

TARTU

VILJANDI

VALGA

Antsla

Government Official name: Republic of Estonia n  Type: parliamentary democracy n  Head of State: President of the n  Republic Toomas Hendrik Ilves The parliament, Riigikogu, with 101 n  members, is elected every 4 years. The Estonian State Portal www.eesti.ee n  is a secure Internet environment through which Estonian residents can easily access the state’s e-services and information.

Currency As from 2011 Estonia is the 17th member n  of the euro-zone.

History

Language

Estonia was settled around 8500 BC. n 

The official language is Estonian. Engn 

Local people worshipped the spirits of nature until the Northern Crusades on 13th century. Since then, Estonia became a battleground where Denmark, Russia, Sweden and Poland fought wars over controlling the gateway between West and East. In 1918 the Estonian Declaration of n  Independence was issued. On the eve of Second World War, Estonia was occupied by the Soviet Union. Estonia regained independence in 1991 four months before the collapse of the USSR and joined the European Union in 2004.

lish, Russian, Finnish and German are widely understood and spoken.

Religion Most common religions in Estonia are n  Lutheran, Greek Orthodox, Russian Orthodox, Roman Catholics, Baptists.

Information society 77% of population are Internet users. n  Most of Estonian Internet users conduct n 

their everyday banking and declare their taxes via Internet. In 2000 the Government changed n  Cabinet meetings to paperless sessions using a web-based system. There are 1134 WiFi covered areas; n  most of them are free of charge. More at www.wifi.ee.

Education Going to school is compulsory for 7-16 n  year olds. Most of the 540 schools are state schools. The oldest of the universities, Tartu n  University was established in 1632 by Gustav II Adolf, king of Sweden and is among the oldest in Northern Europe.

National Holidays 1 January – New Year’s Day 24 February – Independence Day (1918) 18 April – Good Friday 1 May – Spring Day 23 June – Victory Day 24 June – Midsummer Day 20 August – Day of Restoration of Independence (1991) 24 December – Christmas Eve 25 December – Christmas Day 26 December – Boxing Day

in time June/July 2014


rubriik

Welcome to Estonian Air

About Estonian Air For the loyal customer Before the flight During the flight Airport information Fleet and route map Contact

June/July 2014 in time

101


püsikliendile / for the loyal customer

Estonian Air Estonian Air, Eesti rahvuslik lennufirma, pakub ärireisijatele n  ja turistidele otselende Tallinnast Euroopasse: Amsterdami, Berliini, Brüsselisse, Kiievisse, Kopenhaagenisse, Moskvasse, Münchenisse, Nice'i, Oslosse, Peterburi, Splitti, Stockholmi, Trondheimi, Vilniusesse ja Växjö Smålandisse. Peale regulaarlendude korraldatakse tellimuslende, posti- ja n  kaubavedu. Estonian Airi koodijagamispartnerid on SAS, Aeroflot, Brussels n  Airlines, KLM Royal Dutch Airlines, Rossiya, Air France. Estonian Air kasutab Embraer 170 ja CRJ-900 NextGen tüüpi n  lennukeid.

102

www.estonian-air.com

About Estonian Air Estonian Air, the national airline of Estonia, provides both n  business travellers and tourists a direct air link from Estonia to European cities. Estonian Air flies non-stop from the Estonian capital, Tallinn, to Amsterdam, Berlin, Brussels, Copenhagen, Kiev, Moscow, Munich, Nice, Oslo, St. Petersburg, Split, Stockholm, Trondheim, Vilnius and Växjö Småland. In addition to scheduled flights Estonian Air operates charter n  flights, carries cargo and mail. Estonian Air has code share agreements with SAS, Aeroflot, n  Brussels Airlines, KLM Royal Dutch Airlines, Rossiya, Air France. Estonian Air operates with Embraer 170 and CRJ-900 NextGen n  aircraft.

in time June/July 2014


püsikliendile / for the loyal customer Estonian Air on asutatud 1. detsembril 1991 ja meie peakorter n  asub Tallinnas. Estonian Airi omanikud on Eesti riik ja SAS Grupp. n  2005. aastast on Estonian Airil tänapäeva lennunduse kaalukaim n  kvaliteedialane tunnustus: IOSA (Rahvusvahelise Lennufirmade Assotsiatsiooni lennuohutuse audit) sertifikaat. See kinnitab Estonian Airi tahet tegutseda vastavuses kõrgemate lennuohutusnõuetega.

Estonian Air was founded on December 1, 1991, with their headn  quarters in Tallinn. Estonian Air is owned by the State of Estonia and the SAS Group. n  In 2005 Estonian Air was recognized and awarded with the n  industry’s highly respected IOSA (IATA Operational Safety Audit) Registration certificate. This registration confirms Estonian Air’s commitment to conforming to the highest air safety requirements.

Estonian Airi uudiskiri

Estonian Air newsletter

Estonian Airi uudiskiri on elektrooniline postitusnimekiri, mille n 

Estonian Air’s newsletter enables its subscribers to get informan 

liikmeid informeeritakse Estonian Airi parimatest pakkumistest ja uutest toodetest. Andmeid hoitakse konfidentsiaalselt Estonian Airi andmebaasis, neid ei edastata kolmandatele isikutele ega kasutata muudel eesmärkidel. Uudiskirjaga saab liituda Estonian Airi kodulehel. Rohkem infot: www.estonian-air.ee/uudiskiri

tion about our offers and new services. If you wish to subscribe to the newsletter or need more information, visit our homepage at: www.estonian-air.ee/newsletter.

SAS EuroBonus SAS EuroBonus kaart pakub selle omanikule palju eeliseid ja n  teenuseid, muutes reisimise veelgi lihtsamaks. 2014. aasta aprillis tegi EuroBonus oma programmi tingimustes ja eelistes muudatusi. Uued tingimused ja eelised: • Uus tase neile, kes reisivad kõige enam: EuroBonus teemanttase • Uued eelised Kuldkaardi omanikele: kingi tasuta Hõbekaart; kaks lisaühikut äraantavat pagasit; preemialendude parem kättesaadavus • Hõbetaseme liikmeks saamine on vähendatud 20 000 punktini • Hõbekaardi omanikud, kes lendavad SAS’iga, saavad sissepääsu SAS ootesaali ning nende pagasi käsitletakse eelisjärjekorras • Kõik EuroBonuse liikmed saavad tasuta läbi nutirakenduse üksteisele helistada ja sõnumeid saata

SAS EuroBonus Owning a SAS EuroBonus card provides a number of benefits n  and services to make traveling even easier. In April 2014 EuroBonus made changes to the program features and benefits. New features include: • New level for those who travel the most: EuroBonus Diamond • New benefits for Gold members: Give a silver card as a gift, 2 extra bags included and increased availability of bonus trips • The level for Silver membership is lowered to 20000 points. • Silver members travelling on SAS are given access to the SAS lounge and Fast Track during selected periods (Christmas and summer) • All EuroBonus members can call and send a text for free to one another via an app. For more information please refer to www.flysas.com/eurobonus

Loe lähemalt: www.flysas.com/eurobonus

June/July 2014 in time

www.estonian-air.com

103


püsikliendile / for the loyal customer Punktitabel / Point Chart EuroBonuse punktide kogumine Estonian Airi lendudel alates 1.03.2014 (punktiarvestus edasi-tagasi lennul) Earning EuroBonus points on Estonian Air flights from 1.03.2014 (points per round trip) Lennud algusega Tallinnast (ja vastupidi)

Eco klass A, G, O, T, E, H, K, L, M, U, W, Q, V, Z

Flex klass B, S, Y

Business klass C, D, J

Flights to / from Tallinn

Kopenhaagen, Oslo, Stockholm, Trondheim, Brüssel, München

500

1000

1000

Copenhagen, Oslo, Stockholm, Trondheim, Brussels, Munich

Punkte saab koguda ka tagantjärele

Collect points afterwards

Kui olete unustanud lennule registreerimisel oma kaardi esitada, n 

If you forget to show your card when checking in, you can still n 

saab punkte oma kontole taotleda 6 kuu jooksul pärast lennu toimumist. Selleks tuleb SAS EuroBonuse klienditeenindusele saata elektrooniline pilet ja EuroBonuse kaardi number ning olla endiselt EuroBonuse programmi liige. Punktid kehtivad kuni 5 aastat.

apply for the points up to six months after your flight. Provided that you are still a member of the program, all you need to do is send your e-ticket and EuroBonus card number to your local EuroBonus office. Points are valid for up to 5 years.

Ärikliendiprogramm

Corporate Programme

Estonian Airi ärikliendiprogramm pakub ettevõtetele paindlike n 

Estonian Air Corporate Programme offers flexible conditions n 

tingimustega lennuvõimalusi. Lojaalsetele klientidele pakume pikaajalist soodustust kõigist hinnatüüpidest – Business, Flex ja Eco. Programmiga liitumine on tasuta ning pakkumine on tähtajatu. Programmiga kaasnevate tingimuste tagamiseks tuleb 12 kuu jooksul säilitada vähemalt 3000-eurone lennumaht. Kui kasvab lennumaht, siis muutuvad ka tingimused ärikliendi jaoks paremaks.

for corporate customers. Loyal customers are offered long term discount in all fare types – Business, Flex and Eco. Joining the Corporate Programme is free of charge and the offer has no due date. Flexible conditions and discount are guaranteed with at least 3,000 € flight volume during 12-month period. The advantages improve by increasing the flight volume.

Paindlikumad tingimused

Flexible conditions

Töö- ja reisiplaanid võivad viimasel hetkel muutuda. Äriklienn 

Everybody has experienced the need for last minute changes. n 

diprogrammiga liitumine võimaldab ka Eco pileti omanikel piletil nime tasuta muuta. Ärikliendiprogrammiga saab põhjalikumalt tutvuda meie kodulehel www.estonian-air.ee/arikliendile. Soovi korral saab samas ärikliendiprogrammiga liituda.

Joining the Corporate Programme enables also Eco ticket holders to change the name on the ticket free of charge. Please visit our website http://estonian-air.com/corporate/ for further information about our Corporate Programme.

SME ärikliendiprogramm Estonian Airi SME ärikliendiprogramm on mõeldud väikestele ja n  keskmise suurusega ettevõtetele. Programmiga liitumine on lihtne, tasuta, tähtajatu. Programmi lennumaht pole piiratud. Valige sobiv reisiklass ja iga ostuga kogute väärtuslikke punkte. Iga tehingu eest makstud 50 eurot annab teie kontole ühe punkti, mis annab Estonian Airi lennu hinnast 1% allahindlust. Allahindlus ei kehti lennujaamamaksudele ja teenustasule. Kogutud punktid liidetakse ja kajastatakse punktikontona, mida saab realiseerida järgmiste ostudega ärikliendi veebikeskkonnas. Maksimumallahindlus on olenevalt punktide kogusest kuni 50% netohinnast. Kasutamata punktid aeguvad aasta pärast liitumist liitumise kuu viimasel päeval. Ärikliendikeskkonnas kajastatakse teie ettevõtte kogu lennuinfot ja statistikat. Ärikliendikeskkond on teie tellimuste tegemiseks avatud ööpäev läbi ning lennupiletite eest on võimalik tasuda krediitkaardi või pangaülekandega internetipangas.

104

www.estonian-air.com

SME Corporate Programme Estonian Air SME program is designed for small and medium n  enterprises. Joining the program is simple and free of charge. Program membership is valid indefinitely and has no minimum flight frequency requirement. Just choose the flights most suitable for you. The more you fly the more points you earn. Every 50 € earns you one point which is equal to a 1% discount on an Estonian Air direct flight. The discount does not apply to airport fees and services. You can use the points next time you book a flight. The points you have collected will be added to your account at the corporate customer online environment. You can access your company’s flight information and statistics on your corporate client account online. The maximum discount that the points can provide is 50% of the net price. Unused points will expire 12 months after they were transferred to the client’s account. The corporate clients’ online service is open for booking 24/7 and accepts credit card payments and bank transfers.

in time June/July 2014


püsikliendile / for the loyal customer Lennupiletid Estonian Airi kodulehelt

E-tickets

Estonian Airi kodulehelt saab osta lennupileteid rohkem kui 200 n 

Estonian Air sells tickets to more than 200 destinations. The n 

sihtkohta – lisaks Estonian Airi otselendudele ka partnerfirmade jätkulendudele. E-pileti ostmiseks internetist minge aadressile www.estonian-air.ee, valige sihtkoht, lennu kuupäev ja tasuge.

flights are operated either by Estonian Air or by its partners. In addition to the Estonian Air network, it is also possible to purchase connecting flights throughout Europe on our partner airlines. Just go to www.estonian-air.com, choose a destination, pick a date and pay for your e-ticket.

Leia endale õige pilet Find the right ticket Hinna komponendid

Fare components

Pileti tagastamine pileti kehtivusajal (enne esimest väljalendu)

Refundability (only before first departure)

Tagastustasu

Refund fee

Lennuaja muutmine enne väljalendu

• (v.a teenustasu) (except the service fee)

X

X

• (v.a teenustasu) (except the service fee)

30 € / pileti kohta 30 € / per ticket

30 € / pileti kohta 30 € / per ticket

tasuta / free of charge

tasuta / free of charge

Rebooking fee (only before first departure)

X

75 € / suund + võimalik hinnavahe 75 € / leg + fare difference

• (vabade kohtade olemasolul / if seats are available)

• (vabade kohtade olemasolul / if seats are available)

Nime muutmine (enne esimest väljalendu)

Name change (only before first departure)

X

75 € / pileti kohta 75 € / per ticket

Istekoht

Seating

Eco klass Eco class

Eco klass Eco class

Flex klass Flex class

Flex klass Flex class

Istekoha reserveerimine

Advance seat reservation

X

X

Äriklassi check-in

Business Class Check-in

X

X

Fast Track valitud lennujaamades

Fast-track security (selected airports)

X

X

Äriklassi ootesaal

Business Lounge

Käsipagas

Hand luggage

Äraantav pagas

X

X

X

8 kg

8 kg

8 kg

8 kg

Free baggage allowance

X

1

2

2

Pagasi lisaühik

Additional piece before departure

40 €

40 €

40 €

40 €

Ajalehed

Newspapers

Pardatoitlustus

Complimentary meal and beverages onboard

X

X

Toidu ettetellimine

Pre-order meal

Pileti kehtivusaeg alates esimese väljalennu kuupäevast

Ticket validity (months) from first departure

12 kuud 12 months

12 kuud 12 months

12 kuud 12 months

12 kuud 12 months

June/July 2014 in time

www.estonian-air.com

105


enne lendu / before the flight Majutus

Hotel

Estonian Airi koostööpartner Booking.com pakub üle saja tuhann 

Estonian Air co-operation partner Booking.com gives you the n 

de erineva hinnaklassi ja tasemega hotelli kogu maailmas. Paljude välismaiste hotellide kohta on olemas ka eestikeelsed kirjeldused. Booking.com keskkonnast leiate kindlasti sobiva hinna ja tasemega hotelli. Soovime mugavat ja rahulikku ööbimist reisil.

possibility to choose between thousands of accommodation facilities all over the world. We are pretty sure that you will find a suitable accommodation for fair price. Have a peaceful and enjoyable stay!

Rendiauto

Car rental

Reisil on sageli soov autoga ringi liikuda, et oleks mugavust n 

Renting a car gives you freedom to move as you wish and n 

ja vabadust. Estonian Airi koostööpartner CarTrawler vahendab paljusid autorendifirmasid üle kogu maailma. Saate ise reastada erinevaid pakkumisi, kas parima hinna või lemmik autorendifirma järgi. Häid elamusi ja ohutut liiklemist.

makes your trip more convenient. Estonian Air co-operation partner CarTrawler offers car rental companies from all over the world. Pick yourself a car based on attractive fare or choose your favourite company. Travel safe and enjoy your trip!

E-registreerimine

Web check-in

E-registreerimine võimaldab teha check-in’i interneti teel ning n 

Save time at the airport with our web check-in. This service n 

trükkida pardakaardi. Interneti teel saab end Tallinnast väljuvatele lendudele registreerida mitte rohkem kui 22 tundi enne plaanipärast väljalendu. Interneti teel saab end lennule registreerida nii käsi- kui ka äraantava pagasiga reisija. Lennujaamas võib käsipagasiga reisija minna otse turvakontrolli. Äraantav pagas tuleb registreerida pagasi äraandmislauas väljalennu päeval. Pagasi äraandmislaud suletakse 45 minutit enne väljalendu.

allows you to check in on-line and print your boarding pass. At the airport you can leave your baggage at the quick bag drop desk. If you have only hand luggage you can go straight to the security check.

Early check-in Estonian Air offers its passengers the chance to check in at Taln 

Varajane lennule registreerimine Tallinna lennujaamas on võimalik end Estonian Airi lennule n  registreerida lennupäevale eelneval päeval kell 12–21, aga mitte varem kui 23 tundi enne väljalendu. Nii saab vältida eelkõige varahommikusel ajal lennule registreerimise järjekorras seismist. Kui reisija on end eelmisel päeval lennule registreerinud ja pagasi ära andnud, on soovitatav olla lennujaamas vähemalt 45 minutit enne väljalendu, et jõuaks läbida turvakontrolli.

Lennueelne teenindusekorraldus 1. augustil 2013 muutus Estonian Airi lennueelse teeninduse n  korraldus, mil Eco piletiga reisijatele muutus lennujaama check-in’i lauas lennule registreerimine tasuliseks, hinnaga 10 eurot. Tasuta saab lennule jätkuvalt registreeruda internetis Estonian Airi kodulehel, mobiiltelefonis SMS-i teel ning lennujaama check-in’i automaadis. Lisainfot lennule registreerimise kohta leiab Estonian Airi kodulehelt www.estonian-air.ee

Pardale lubatav käsipagas Lennuki salongi võib reisija kaasa võtta käsipagasi, mille n  mõõtmed ei ületa 56 x 45 x 25 cm ning kaal 8 kg. Käsipagas peab mahtuma laealusesse pagasilaekasse või eesoleva istme alla. Käsipagasi mõõtmed ja kaal on piiratud, sest laealuste pagasilaegaste kandevõimet ei tohi ületada ega vahekäigus liikumist takistada.

Lapsega reisile Pilet väikelapsele, kes lendamise ajaks ei ole veel 2-aastane, n  maksab 10% täiskasvanud reisija pileti hinnast. 2–11-aastastele lastele (kuni lapse 12. sünnipäevani) kehtib allahindlus 33% täiskasvanud reisija pileti hinnast. Alla 5-aastased lapsed tohivad reisida ainult koos vähemalt 16-aastase kaaslasega, kes

106

www.estonian-air.com

linn Airport on the day before their departure between 12.00 noon and 9.00 pm but not earlier than 23 hours before departure. This way you can avoid long check-in queues, especially for early morning flights. If you have checked in and handed over the luggage the previous day, it is recommended that you arrive at the airport at least 45 minutes before your flight’s departure to allow sufficient time for security check.

Pre-flight service concept Starting from 1 August 2013, changes in pre-flight services took n  place when the fee of 10 euros for holders of Eco tickets for the personal check-in service at the desk at the airport was introduced. The self-service check-in through Estonian Air website, mobile phone SMS-service and check-in kiosks at the airport is free of charge. For more detailed information on check-in please visit Estonian Air homepage http://estonian-air.ee/en/check-in/

Cabin baggage Cabin baggage (max 56x45x25 cm), weighing not more than 8 n  kilos, is allowed on board. Cabin baggage must be stowed under the seat in front or in the overhead compartment. The measurements are restricted to ensure that the overhead compartment is not overloaded and the aisle is not obstructed.

Travelling with children Fare for infants is 10% of the adult fare. An infant is a passenn  ger who has not reached his/her 2nd birthday. For children in the age of 2-11 years (until the 12th birthday), Estonian Air offers 33% discount on all available fares. Child under the age of 5 years must be accompanied by a person not younger than 16 years of age who is capable of taking care of the minor during the journey: a parent or guardian or a person assigned by these.

in time June/July 2014


NEU! Sommerabend in Berlin

SuveĂľhtu Berliinis al. 6990â‚Ź Lennuperiood: 16. juuni - 30. august 2014.

www.estonian-air.ee


enne lendu / before the flight suudab reisi vältel lapse eest hoolitseda (lapsevanem, hooldaja või nende poolt ametlikult määratud isik). Ka üksi reisival 5–11-aastasel lapsel peab olema vähemalt 16-aastane saatja. Kui sellist saatjat pole, peab piletit ostes ette tellima lapse saatmise teenuse. Saatmise teenustasu on 32 eurot ühe suuna kohta ühe pere kuni kahele lapsele. 12–15-aastased lapsed võivad reisida iseseisvalt, kuid ka neile on võimalik tellida saatja. Estonian Air ei paku lennukis turvatoole, kuid kasutada võib auto turvatooli, mida saab kinnitada lennukiistme turvarihmadega ja mille sügavus ei ületa 65 cm ja kõrgus 45 cm.

Lemmikloomaga reisima Lemmiklooma vedu on tasuline eriteenus, mida saab tellida Eston  nian Airi kõnekeskusest. Loom tuleb paigutada spetsiaalsesse transpordikasti, mis tagab tema turvalise ja mugava transpordi, ning reisija vastutab looma riigist väljaviimiseks ja sihtkohariiki (ning transiitriiki) sissetoomiseks vajalike dokumentide olemasolu eest. Koeri (välja arvatud juhtkoerad) ja kasse võib lennuki salongi võtta vaid järgmistel tingimustel: loom peab olema puhas; loom ja tema transpordikast ei tohi ületada 8 kg. Üks reisija tohib kaasa võtta vaid ühe looma, kes peab kogu lennu jooksul viibima transpordikastis, et õhku satuks võimalikult vähe allergeene – kaasreisijate seas võib olla allergikuid.

Nautige mugavust ja privaatsust Estonian Air pakub tühja kõrvalistme tellimise võimalust. See n  on mõeldud reisijatele, kes soovivad lennata mugavamalt ning privaatsemalt. Tühja kõrvalistet saab tellida Estonian Airi kodulehelt www.estonian-air.ee. Igale lennule eraldatakse limiteeritud arv tühje istekohti, sõltuvalt lennu täituvusest. Reisijale, kes on tellinud tühja kõrvalistme, saadetakse selle kohta kinnitus e-posti aadressile üks kuni kolm päeva enne väljalendu ja mitte hiljem kui neli tundi enne lennu plaanipärast väljumist. Kui tühja kõrvalistet ei ole võimalik eraldada, tagastatakse selle eest tasutud summa automaatselt pärast lennu väljumist viie tööpäeva jooksul. NB! Tühja kõrvalistme teenust saab internetikeskkonnas tellida inglise keeles.

Telli toit ette Estonian Air pakub Travel-klassi reisijatele võimalust lennule n  toit ette tellida. Toiduvalikus on nii maitsvad kerged suupisted kui ka toekamad söögid: Caesari salat kanaga, sea sisefilee ürdivõiga, pannkoogid ja võileivad. Pakutakse ka joogist ja suupistetest koosnevaid komplekte. Ettetellimismenüüd on koostatud vastavalt lennu sihtkohale ja kestusele. Reisijad saavad toitu ette tellida hiljemalt 36 tundi enne lennu väljumist. On võimalik teha üllatus oma lähedastele, sõpradele või kolleegidele, tellides neile ette näiteks klaasi šampanjat või koogi.

108

www.estonian-air.com

Estonian Air offers escort for children aged 5-11 (incl) that are travelling without such companion. Escort service is mandatory for unaccompanied children aged 5-11 (incl). The request must be placed at the time of booking the ticket. The service fee is 32 EUR one way. If two unaccompanied minors travelling together are brothers/sisters, only one-time fee is charged. Children aged 12-15 may travel alone. However, the unaccompanied minor service similar to the one offered to children aged 5-11 is available. Estonian Air does not provide car-type baby seats but passengers may use their own, provided that the seat can be secured with the aircraft seatbelt and the seat’s maximum measure does not exceed 65 cm horizontally and 45 cm vertically.

Travelling with pets Carriage of pets is a special service that can be booked via n  Estonian Air Call Centre. Pets are not included in the free baggage allowance. The passenger is responsible for securing proper documentation for health, entry and transfer for all countries on route and providing a suitable container to ensure safe and comfortable transport of the pet. The only pets accepted in the cabin (except guide dogs) are dogs and cats on the following conditions: the pet must be clean; the container must be leakage proof and not weight more than 8 kg together with the pet. A passenger may carry only one container and the pet must be kept in the container throughout the whole flight.

Enjoy space and comfort Estonian Air is offering Empty Seat Option which is meant for n  travellers who like privacy and wish to be even more comfortable during their flight. In order to book an empty seat go to Estonian Air website www.estonian-air.ee. Note that only a limited number of options are offered for each flight which is based on the availability of each flight. If you have assigned for an empty seat(s), you will receive a confirmation e-mail normally 1-3 days before the date of departure but no later than 4 hours before departure. If you are not assigned to empty seat(s), the empty seat price for that flight will be automatically refunded to you within five business days after flight departure.

Pre-order meals Estonian Air offers its Travel Class passengers the opportunity n  to pre-order meals. Customers can choose from light snacks to steaks. The menu includes, for example, Caesar salad with chicken, pork tenderloin with herb butter, pancakes and sandwiches, while different drink and snack combos are also available. The pre-order menu selection varies according to the flight destination and time. Passengers can pre-order delicious meals no later than 36 hours before the departure time. This opportunity can also be used to the surprise loved ones, a friend or a colleague by ordering a glass of champagne or a cake for him or her.

in time June/July 2014


lennu ajal / during the flight

Alkohol ja lendamine ei sobi kokku

Alcohol and flying do not fit together

Kaasavõetud alkoholi pruukimine on lennukis rangelt keelatud. n 

Drinking your own alcohol is strictly forbidden. Passengers may n 

Tarvitada võib vaid salongipersonali poolt serveeritud alkoholi. Muu alkohol võidakse lennu ajal konfiskeerida. Reeglite rikkuja antakse sihtlennujaamas üle ametivõimudele.

only consume alcoholic drinks served by the crew. Cabin crew is permitted to confiscate all other alcohol. Passengers violating this rule will be handed over to the authorities at the destination airport.

Suitsetamine ja elektroonika

Smoking & electronic devices regulations

Suitsetamine on keelatud kõigil Estonian Airi lendudel. n  Kaasaskantavad elektroonilised seadmed, mis sisaldavad raadiosaatjat või vastuvõtjat, võivad segada lennuki navigatsioonisüsteemi, mistõttu nende kasutamine lennu ajal on keelatud. Teisi elektroonilisi seadmeid ei või kasutada lennuki tõusul ja maandumisel. Enne õhkutõusu võib mobiiltelefon olla sisse lülitatud hetkeni, mil kõik lennukiuksed on suletud. Pärast maandumist võib telefoni sisse lülitada kohe, kui reisijate uks on peale lennuki lõplikku peatumist avatud.

Lisateenused Tutvuge kindlasti ka meie pardapoe valikuga, info pardapoe n  valiku kohta leiate lennukis istmetaskust ja Estonian Airi kodulehelt. Mõned tooted on valmistatud vaid Estonian Airi pardapoe tarvis.

June/July 2014 in time

Smoking is not permitted on any Estonian Air flight, including n  charter flights. Portable electronic devices containing a radio transmitter or receiver may interfere with the aircraft's navigation system and may not be used during the flight. Other electronic equipment may not be used during take-off and landing. Before departure, mobile phone is allowed to be switched on until all aircraft doors are closed. After landing, phone can be switched on right after the passenger door is – after the final stop of the aircraft – opened again.

Additional services In our Flight Shop you will find a selection of novelties as well as n  most established and well-known products. Some of the items have been made especially for Estonian Air.

www.estonian-air.com

109


lennujaamade info / airport information

Amsterdam

NB!

Brussels

Soovitame tulla lennujaama vähemalt 2 tundi enne lendu, et jääks piisavalt aega check-in’i tegemiseks ja turvakontrolli läbimiseks. Check-in suletakse enamikus lennujaamades 45 minutit enne lennuki väljumist.

Kiev

Please arrive at the airport at least 2 hours prior to your scheduled departure to allow time for check-in and security formalities. In most airports check-in closes 45 minutes before scheduled departure time.

AMSTERDAM SCHIPHOL

MOSCOW SHEREMETYEVO-2

Split

Departure Hall 1. To town: 14 km, 20 min by train to Amsterdam Central Station, 30 min by bus to Amsterdam Central Station.

Terminal E. To town: 37 km, 35 min by Aeroexpress train to Belorussky Station, 60-80 min by mini-bus and metro via metro station Rechnoy.

Prijevoz: www.plesoprijevoz.hr

Estonian Air flights depart from n 

Berlin, Tegel Airport

Estonian Air flights depart from SVO n 

To town: 20 km. Direct bus by Pleso n 

ST PETERSBURG PULKOVO

Estonian Air flights depart from Terminal 1. n  To town: 17 km, 15 min by public bus to metro station Moskovskaya and then by train to downtown.

Estonian Air flights depart from n 

munich AIRPORT

Terminal A. To town: BVG (Berlin Transport Services) stops are located right outside Terminal A and B. The taxi ranks can be found in the inner ring of Terminal A at Gates 6–9 and outside Terminal C and E. Berlin centre (Alexanderplatz, Zoologischer Garten) – Tegel Airport 0:25 h.

Estonian Air flights depart from n  Terminal 1. To town: Highways, bus and rapid-transit rail services link the airport to Munich and the surrounding area. Airport is linked to the motorway A92. If you are heading to downtown Munich, change to the A9. Travel time approx. 30-45 minutes.

BRUSSELS

To town: 6 km. Buses go between the n 

TRONDHEIM AIRPORT

airport and the Gare de Nice-Ville railway station (route 99) and Nice-Riquier railway station (route 98). Bus 45 min. Car 15 min.

To town: 35 km, 37 min by train. 40-50 min n  by taxi, bus.

OSLO GARDERMOEN

To town: 6 km, 15 min by bus, taxi. n 

Estonian Air flights depart from Hall A. n  To town: 20 min by Airport City Express train, four times an hour, taxi, bus to EU district 30 min.

COPENHAGEN KASTRUP

Estonian Air flights depart from n  Terminal 3. To town: 13 km, 12 min by train to Copenhagen Central Station, 30 min by bus to Copenhagen Central Station, 15 min by subway line M2.

KIEV BORISPOL

Estonian Air flights depart from n  Terminal D. To town: 35 km, 40-50 min to the centre, bus, taxi.

110

www.estonian-air.com

Nice

Estonian Air flights depart from the n  main terminal. To town: 55 km, 20 min by Airport Express Train (Flytoget) to Central Station, 45 min by bus to Oslo City Center bus terminal.

Paris

STOCKHOLM ARLANDA

Estonian Air flights depart from Terminal 5. n  To town: 40 km, 50 min by airport bus Flygbuss, 20 min by train Arlanda Express to Central Station.

TALLINN LENNART MERI AIRPORT To town: 5 km, 10 min by bus, 5 min by taxi. n 

VILNIUS AIRPORT

Växjö Småland

To town: Växjö Småland Airport is just n  outside Växjö, around 10 minutes by car from the city centre. Bus nr 4 runs between Växjö Småland Airport and Växjö Centralstation with several departures per hour.

Estonian Air flights depart from n  Terminal 2D. To town: 25 km. Bus 60 min. Train 30 min. Car 60 min.

in time June/July 2014


lennujaamade info / airport information Tere tulemast Tallinna Lennujaama! Tallinna Lennujaam on esimene lennujaam maan  ilmas, kes pakub reisijatele tasuta WiFi-t. Lisaks on võimalik kasutada tasuta 14 internetikioskit ning Skype’i telefonikabiini. Kauplustest leiad laia valiku tooteid ja söögikohtadest maitsva kõhutäie või mõnusa kohvi.

Tallinna lennujaam. Mugavaim transiitlennujaam Tallinn Airport. Most convenient transit airport. Saabuv pagas/ Baggage claim Tualett/ Toilets Julgestuskontroll/ Security Passikontroll/ Passport check

Welcome to Tallinn Airport! Tallinn Airport is the first airport in the n  world that offers free Wi-Fi. You can also use free Internet booths and unique Skype booths. Airport boutiques offer wide range of merchandise and restaurants offer full meal or nice place for coffee.

June/July 2014 in time

www.estonian-air.com

111


lennukid / fleet

Embraer 170

CRJ900

Embraer 170 Mootorid

Engines

CF34-8E5

Mootorid

Engines

CF34-8C5A1

Kiirus

Speed

850 km/h

Kiirus

Speed

882 km/h

Lennukaugus

Flight distance

2200 km

Lennukaugus

Flight distance

2200 km

Maksimaalne lennuk천rgus

Maximum flying altitude

12 300 m

Maksimaalne lennuk천rgus

Maximum flying altitude

12 500 m

Istekohti

Seats

76

Istekohti

Seats

88

Ridadevaheline kaugus

Seat pitch

79 cm

Ridadevaheline kaugus

Seat pitch

79 cm

Lennuki pikkus

Aircraft length

29,9 m

Lennuki pikkus

Aircraft length

36,20 m

Tiibade ulatus

Wingspan

26 m

Tiibade ulatus

Wingspan

24,85 m

Lennuki k천rgus

Aircraft height

9,8 m

Lennuki k천rgus

Aircraft height

7,51 m

Maksimaalne stardikaal

Maximum take-off weight

35 990 kg

Maksimaalne stardikaal

Maximum take-off weight

36 514 kg

CRJ900 112

www.estonian-air.com

in time June/July 2014


sihtkohad / route map Seasonal summer routes: Berlin, Paris, Nice, Split

June/July 2014 in time

www.estonian-air.com

113


reisija meelespea / passenger’s checklist Reisija meelespea

Passenger’s checklist

Õigeaegseks lennule registreerimiseks tuleb lennujaama tulla n 

It is recommended that you arrive at the airport at least two n 

vähemalt kaks tundi enne piletil märgitud väljalennu aega, välja arvatud juhul, kui kasutate interneti teel varasema registreerimise võimalust. Lähteväravas tuleb olla pardakaardile märgitud pardale mineku ajal. Kaasas peab olema reisidokument, milleks on: n  • pass (rahvusvahelistel lendudel) • pass või rahvuslik ID-kaart (Euroopa Liidu piires) • pass, rahvuslik ID-kaart, Eestis välja antud juhiluba, üliõpilas- või õpilaspilet (siselendudel) Estonian Airi lendudel võib inimese kohta olla üks ühik registreen  ritavat pagasit kaaluga kuni 23 kg. Pagasireeglid on lennufirmadel erinevad, seetõttu tuleb piletit ostes tähelepanelik olla. Kõigil lennufirmadel ei pruugi pagasi hind olla lennupileti hinna sees. Jätkulendudel kehtivad esimese vedaja pagasireeglid. Kui lennujaamas tekib probleeme, tuleb kõigepealt üles otsida n  lennufirma töötajad või esindajad, kellelt saab küsida abi ja infot. Neil on kohustus jagada teavet lennureisijate õiguste kohta. Kui lend hilineb üle kahe tunni, on lennufirma kohustatud pakkun  ma reisijatele süüa-juua ja sidevõimalust (näiteks kaks tasuta telefonikõnet). Alates viietunnisest hilinemisest on reisijal õigus lennust loobumise korral lennupileti eest makstud raha tagasi saada. Ülebroneeringu korral peab lennuettevõtja otsima vabatahtlikke, n  kes on nõus loobuma oma kohast kokkulepitud hüvitise eest. Vabatahtlike puudumisel on reisijatel õigus hüvitisele (125-600 eurot), teisele võimalusele sihtkohta jõudmiseks või piletihinna tagastusele. Veel on lennureisile mitte lubamise korral reisijatel õigus abistamisele ning vajadusel ka majutusele (sealhulgas transport majutuskoha-lennujaama vahel). Lennu tühistamisel peab lennufirma pakkuma kas piletihinna n  hüvitamist või muid võimalusi lõppsihtkohta jõudmiseks. Samuti peab lennufirma pakkuma reisijatele abi ja vajadusel majutust. Lisaks on reisijatel õigus hüvitisele (125-600 eurot), välja arvatud erakorralistel asjaoludel või kui tühistamisest on teavitatud vähemalt kaks nädalat enne reisi. Kui pagas on rikutud, hilineb või kadunud, tuleb kohe pöörduda n  vastavasse teenindusletti ning vormistada raport. Rikutud pagasi korral tuleb lennufirmale kaebus esitada hiljemalt seitsme päeva, kadunud ning hilinenud pagasi korral hiljemalt 21 päeva jooksul. Lisainfo: http://www.tarbijakaitseamet.ee/turism-2; n  http://www.ecc.ee/lennureisija-oigused või nõuandetelefoni numbritel 1330 ja +372 620 1707

hours before the departure time marked on your ticket, except if you have checked in beforehand. Please go to the departure gate at the boarding time marked on the boarding pass. Bring a valid travel document, i.e.: n  • Passport (international flights, outside the EU) • Passport or national ID card (flights within the EU) • Passport, national ID card, driver’s license, student or pupil’s card issued in Estonia (domestic flights) On Estonian Air flights, a passenger is allowed to check in one n  unit of baggage that weighs up to 23 kilos. Since different air carriers have different baggage rules, be aware of them when buying a ticket. All air carriers may not include baggage fee within the airfare. On connecting flights, the baggage rules of the first carrier apply. If you encounter a problem at the airport, contact the air n  carrier’s staff or representatives for assistance and information. It is their duty to inform passengers about their rights. When a flight is delayed for more than two hours, the air carrier n  shall offer passengers food and beverages and a communication possibility (e.g. two free phone calls). If the delay is longer than five hours, passengers who cancel their flight are entitled to a refund. In case of overbooking, the air carrier shall first call for volunn  teers to surrender their reservation in exchange for compensation. If no such volunteer comes forward, the passenger left behind is entitled to compensation (125 to 600 euros), alternative transport to the destination or refund. If the air carrier denies the passenger boarding, the air carrier must assist the passenger and, if necessary, provide accommodation (including transport between the place of accommodation and the airport). In case of cancellation, the air carrier must offer passengers n  compensation of airfare or another transport option to reach the destination. The air carrier must also offer passengers assistance and, if needed, accommodation. In addition, passengers are entitled to compensation (125 to 600 euros), except in extraordinary circumstances or if the cancellation has been notified at least two weeks before the flight. In case of damaged baggage, contact immediately baggage sern  vice staff and fill in a damage report. The application on damaged baggage must be filed to the air carrier in 7 days at the latest, and on lost or delayed baggage in 21 days at the latest. Info: http://europa.eu/youreurope/citizens/travel/passengern  rights/air/index_en.htm

ESTONIAN AIR AS

Lennujaama tee 13 11101 Tallinn Estonia Phone +372 640 1101 Fax +372 601 6092 E-mail ov@estonian-air.ee www.estonian-air.ee eafans

CUSTOMER SERVICE Phone: (+372) 6401 160 Fax: (+372) 605 87 48 Service available: Mo-Fri 7 am-6.30 pm Sat 7 am-2 pm Sun 7 am-6.30 pm (EET, CET+1)

Estonian_Air

114

www.estonian-air.com

GROUP BOOKINGS

Minimum group size in economy class is 10 passengers. Phone +372 6401 210 E-mail group@estonian-air.ee

LOST & FOUND

Phone (Tallinn airport) +372 605 8313

ESTONIAN AIR CORPORATE SERVICE

Phone +372 6401 160 E-mail corporate@estonian-air.ee Service available: Mo-Fri 7 am-6.30 pm

Cargo service

63 rue de Passy, 75016 Paris – France Phone +33 (0) 14050 7787 Fax +33 (0) 14050 0417 E-mail ovcargo@concordeaviation.com

in time June/July 2014


rubriik

WELCOME TO OLYMPIC CASINO GET THE BALL ROLLING!

More than in progressive jackpots are he gamiing g floor riight now, on th waiting for a winner. Olympic Casino Ol端mpia in Radisson BLU Hotel Ol端mpia Liivalaia 33, Tallinn, Estonia Personal ID required. Minimum age limit 21 years. Open 24h.

www.olympic-casino.com June/July 2014 in time

|

www.facebook.com/OlympicCasinoEstonia

|

www.olybet.com

115


rubriik

Freak Phantom Flying Carrousel-Tourbillon with second flying tourbillon. 8-Day power reserve. Manual-winding. Escapement in silicium. 18 ct rose gold case. Limited Edition of 99 pieces. U LY S S E - N A R D I N . C O M

116

S u u r - K a r j a 9 - 1 0 1 4 0 Ta l l i n n - E s t o n i a Te l . + 3 7 2 6 4 1 9 3 3 3 in time June/July 2014

InTime June / July 2014  

Estonian Air inflight magazine, June / July 2014. The Estonian lighthouse tour. Cover Story with SININE: Estonian songwriter and electronic...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you