Page 1

Mõnusad mängud Mängud inspireerivad mõtlemist ja arendavad sotsiaalseid oskusi. Mäng on lapsele kõige loomulikum tegevus ja õppimine mängude abil on põnev, loov ning mõtestatud. Maailm astub mängu kaudu laste ellu. Eriti vahva on teha liisusalme ja mõistatusi, millel väike vigur sees, sest lastele pakuvad sõnamängud lõbu. Koolibrilt ilmunud raamatu „Liisusalmidest lauamängudeni” autor on Merike Lillo. Vt lk 5

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 9 (87)

uudised

uudised Suur Tõll uues kuues

Eesti on Helsingi raamatumessil oodatud külaline Täna algab Helsingis raamatumess, mille peakülaline on Itaalia. Mess toimub 23.–26. oktoobrini 2014 Helsingi Messikeskuses. Üritus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks ja saanud rahvusvahelise mõõtme. Mullu külastas Helsingi raamatumessi ligi 80 000 lugemishuvilist. Tänavu kannab Suomen Yleisradio valiku programmist üle ka veebis. Eesti on Helsingi raamatumessil esindatud juba aastaid. Kuigi messi ametlik peakülaline olime 2011. aastal, on meie autoreid, raamatuid ja seminariprogrammi alati hästi vastu võetud. Sel aastal esitletakse raamatumessil aasta jooksul soome keeles ilmunud eesti raamatuid: Tiit Aleksejevi „Kindel linn” (sk Väkevä kaupunki, kirjastus Moreeni), Maimu Bergi „Moemaja” (Muotitalo, Moreeni), Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (Apteekkari Melchior ja Piritan kuristaja, Moreeni) ja Tõnu Õnnepalu „Mandala” (Mandala, Basam Books). Lisaks toimuvad ka teemaseminarid, kus arutletakse mitmetel kirjandusega külgnevatel teemadel. Mullu toimus seminar „Kas kirjanik valetab?”, kus arutleti teemal, kui vaba on kirjanik, kes käsitleb oma raamatus ajalugu. Tänavu jätkame ja seminaril „Kirjanik ei valeta” kõnelevad Tiit Aleksejev, Riikka Pelo (tema romaan Marina Tsvetajevast võitis möödunud aastal Finlandia auhinna) ja Jan Kaus. Vestlust juhib Maimu Berg. Teisel seminaril, „Jaan Krossi pärijad”, kõnelevad Juhani Salokannel, Pentti Arajärvi ja Paul-Eerik Rummo sellest, missugune on Jaan Krossi sõnum nii soomlastele kui ka meile, eestlastele. Moderaator on EV alaline esindaja ELis, suursaadik Matti Maasikas. Seminarile on palutud ka kõik Jaan Krossi soome keelde tõlkijad. Eestil on Helsingi raamatumessil oma väljapanek ehk oma messistend. Seal on messikülalisele vaadata ja lehitseda Eestis ilmunud uuemaid, mitmetes žanrites trükiseid, huvi korral on võimalik neid ka osta. Stendi number on 7c64. Eesti esinemist Helsingi raamatumessil kureerivad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus.

Piret Saluri programmi koordinaator

23. oktoober 2014

Kirjastuselt Varrak ilmus neil päevil Jüri Arraku piltidega ja Andrus Kivirähki tekstiga „Suur Tõll”. Jüri Arraku kultuslikke pilte Suurest Tõllust mäletavad kõik – kuid paraku sai nõukogude ajal ilmunud raamatule saatuslikuks tollane vilets trükikvaliteet. Uues väljaandes on viimaks võimalik näha neid erakordseid pilte täies kirkuses ja ilus. Lisaks kirjutas Andrus Kivirähk uuesti lahti ka Suure Tõllu eluloo.

Selgusid noorteromaani konkursi tulemused

Eesti messiboks Frankfurdi raamatumessil.

Kirjanduse kosmoses Jan Kaus kirjanik

P

ole vist üllatuslik öelda, et Frankfurdi raamatumess on suur. Messihall, kust leidus ka Eesti stend, on kahekorruseline ning asub väljaku ääres, mida piiravad teised hallid. Eestlaste stendi võib nimetada armsaks, sest selle mastaabid messil vastasid Eesti territooriumi suurusele maailmas. Proportsioonid olid paigas – Eesti stendi lähedale jäid näiteks Indoneesia ja Tai alad, mille suurejoonelisus vastas kenasti nende riikide rahvaarvule. Teisel korrusel asunud Türgi, Hispaania ja Prantsusmaa stendid sobinuksid täitma mõnel väiksemal messil peakülalise rolli. Aga peakülalise rollis oli sel aastal Soome, kelle väljapanek peakülalise hallis lausa suurejooneline – mul oli au salapärases, pisut arktilises hämaruses üles astuda, et esitleda üht soome, eesti ja ungari uuemat kirjandust koondavat raamatut. Igatahes, mõned stendid olid nii vägevad, et jagunesid omakorda eraldi stendideks. Mõni väiksem riik, kes ei suutnud nii hästi pilke püüda, püüdis kõrvu – lätlaste stendis musitseeriti.

Selgusehetk saabus Hispaania stendi ühes nurgas (kaguosas?), Kataloonia osakonnas, mille seinalt sai lugeda, et ainuüksi kataloonia keeles ilmub igal aastal ligi 10 000 uut nimetust. Jäin mõtlema. Kõndisin edasi. Mõtlesin, et võib-olla lugesin valesti. Oli, nagu oli, selge on see, et igal kirjutaval inimesel oleks kasulik aeg-ajalt sattuda ühele korralikule messile. Külastajaid jälgisid kõikjal kirjanike näod, millest ainult murdosa olid mulle tuttavad. Sajad näod, mis kuuluvad inimestele, kes on kirjutanud tuhandeid olulisi raamatuid. Eesti pakub kolme nägu: Tiit Aleksejev, Meelis Friedenthal ja Andrei Ivanov. Nende teoseid olen lugenud, aga messil vaatas mind lugematu hulk erakordseid kirjanikke, kelle sõnu ei saa mu silm iial silitama. Ühel hetkel tekkis tunne nagu kosmonaudil, kellel avaneb võimalus takistamatult ruumis reisida, katta sekunditega valgusaastaid, ligineda teistele galaktikatele, mõista oma koduse tähesüsteemi tegelikku mõõtkava. Mitte et ma peaksin Eestit tähtsusetuks. Vastupidi. Kuna on selge, et Frankfurdi messil pakutavaid raamatuid ja autoreid on sama palju kui tähti taevas, tu-

FOTO ERAKOGU

leb ainult kiita ja tunnustada meie inimesi, hinnata eesti kirjanduse tutvustajate, kirjastajate ja tõlkijate tööd, et selles kirjasõna sigrimigris, tohuvabohus, virvarris ja abrakadabras on pandud korraga tähele Andrus Kivirähki, Mehis Heinsaart, Indrek Harglat või Meelis Friedenthali. Midagi on õhus. Kivirähk võib kasvada fenomeniks ka väljaspool Eestit, sest tema looming ühendab kaht sageli kaunis vastandlikku jõudu – fantaasiarikkust ja huumorimeelt. See on fantaasiakirjandus, mis pole ulme, kuid omab ühisjooni nii ulmega, aga ka sürrealismi ning maagilise realismiga, lisades väga olulise koguse kohalikku koloriiti – Eesti mütoloogiat, ajalugu ja maastikke, eestlaslikku meelelaadi. Kui mõelda, siis sarnaselt võiks iseloomustada ka Heinsaare loomingut. Või miks mitte ka Urmas Vadi oma. Seda võiks nimetada fantaasiamänguliseks kirjanduseks. Jälgides Frankfurdi Eesti stendi riburada pidi saabuvaid väliskirjastajaid, tekkis tunne, et mine tea, võib-olla sattusin hetkeks uue fenomeni algushetkede nähtamatuks tunnistajaks. Rääkimata sellest, et ühe kirjanduse tähendust ei anna mõõta tema stendi pindalaga.

Kaheksandat korda toimunud noorteromaani võistlusel otsustas Lastekirjanduse keskuse ja kirjastuse Tänapäev töötajatest koosnev žürii välja anda neli auhinnalist kohta ning ära märkida ühe käsikirja. Esimese koha sai Ele Arakas käsikirjaga „Esmaspäevad”, teise koha Reeli Reinaus käsikirjaga „Suhkrust ja jahust” ning kolmandaid kohti anti välja kaks, Ketlin Priilinna käsikirjale „Halloween” ja Mann Loperi käsikirjale „Algus pärast lõppu”. Lisaks märgiti ära Kadri Aadma töö „JAL”. Kõik käsikirjad ilmuvad raamatuna järgmise talve ja kevade jooksul.

Rokikroonikad – 250 mõjukaimat rokibändi

Septembris kirjastuses Varrak trükivalgust näinud „Rokikroonikad” on tänapäevane ja värskete graafiliste lahendustega teatmeteos kõikidele muusikast ja muusikutest lugu pidavatele rokisõpradele. Kui oled kunagi mõelnud küsimuse üle, kuidas nägi ilmavalgust sinu lemmikbänd, siis sellest entsüklopeediast leiad rokiajaloo ülevaate, mis tutvustab viimase viie aastakümne 250 kuulsaima ja mõjukaima bändi koosseise, esinemisi, helikeelt, suuremate hittide müüginumbreid ning võidetud Grammysid. Teksti täiendavad praeguste ja endiste põhiliikmete värvikad fotod. Artistide üksikasjalik register hõlmab kõiki raamatus mainitud muusikuid.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 20. novembril

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014

Ajaleht Raamat (oktoober 2014)