a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 8

petrone print

WWW.PETRONEPRINT.EE

Nr 7 (105) 23. november 2016

TRIINU-MARI VORP kirjastaja

FOTO ASHLEY BIRD

Kuidas oma autistist lapsega lähemalt tutvust teha

I

nglane Keith Stuart nimetab oma kirjanikuks saamist juhuseks. Tema pojal diagnoositi seitsmeaastaselt autismispektri häire. Poeg oli juba beebist peale pidevalt ärevil ja nuttis palju. Hiljem tekkisid tal suhtlemisraskused ja kool tundus talle hirmus koht. Ta vihkas muutusi oma päevarutiinis, ta ei talunud lärmi. Stuart töötab ajalehes Guardian, kus ta kirjutab videomängudest. Tänu sellele (ning kodus igal pool vedelevatele mängudele) avastas poeg „Minecrafti”, mis on üks populaarsemaid mänge maailmas – see on nagu Lego, ainult et tegevus toimub suurel virtuaalsel maastikul. Seal saab ehitada ja lammutada, kaevata, tegeleda taluloomadega ja koletistega. Seal on päev ja öö.

MÄNGU KAUDU LAPSEGA TUTTAVAKS Aga see mäng on teiseski mõttes eriline – see aitas autori noorel pojal õppida, suhelda ja avastada oma loovust, sest miski pole ettekirjutatud, kõik on mängija enda teha ja mõelda. Stuarti poeg oli õnnelik ja süvenenud ja ta tundis, et see on asi, mida ta oskab sama hästi kui teised. Tänu „Minecraftile” mõistsid vanemad, et nende laps on

Autistliku lapse isa ja raamatu autor Keith Stuart.

elava kujutlusvõimega ja taibukas. Nad said oma pojaga lõpuks tuttavaks. Kui Stuart oli Guardianis kirja pannud kiitva loo „Minecrafti” ja selle loojate (Rootsi mänguarendajate stuudio Mojang ja Markus Persson ehk Notch) kohta, sai ta tagasisidet paljudelt lapsevanematelt, kelle peres oli see mäng samuti hästi mõjunud. Ja temaga võttis ühendust üks kirjastus, kes soovis avaldada romaani sellest, kuidas isa ja autistlik poeg õpivad just selle videomängu abil suhtlema ja teineteisest aru saa-

päike ja pilv ilmunud Igaüks teeb isemoodi kunsti Kertu Sillaste 36 lk, kõva köide

Illustraatori ja kunstiõpetaja Kertu Sillaste uusim raamat räägib maalikunstist, skulptuurist, installatsioonist, fotograafiast ja mõnest muust kunstist, aga eelkõige sellest, mida kõike lapsed teha suudavad, kui nad ainult tahavad. Raamat sobib kunstiõpetuseks lasteaedades ja koolides.

Preili Pöörane ja teised kassid Kaie Ilves ja Ülle Meister 64 lk, kõva köide

Selles raamatus on 13 lugu ja iga loo peategelaseks on kass. On eri tõugu ja värvi kasse, koduseid ja hulkuvaid kasse. Iga kassi juurde kuulub suuremal või vähemal määral tema inimene: mamma ja papa, põnnid ja piigad, ajakirjanik Ants ja postiljon Pärt. Lugudes on rõõmu ja hoogu ning lapse keelt rikastavaid sõnu ja kõlakujundeid.

Sa oled alati hoitud Lana Vatsel ja Kristi Kangilaski 36 lk, kõva köide

Paksus metsas elab siililaps koos emaga. Siilike on veel nii väike, et tal pole isegi okkaid. Küll aga on suur siililapse uudishimu, mis sunnib teda ühel hommikul salaja õue lipsama. Maailma avastada on nii põnev, et siilike ei märkagi, kuidas äkki saabub öö, pilkane ja pime... Raamatus on kasutatud kirjatüüpi, mis sobib ka lugemishäirega lastele.

ma. Nii sündiski „Plokipoiss”. Ja nüüd on raamat ilmunud ka eesti keeles.

INSPIREERITUD AUTORI ELUST Paljud „Plokipoisi” sündmused on inspireeritud autori elust. Peategelane Alex eksib palju. Ta kolib lahku oma naisest, autistist Sami emast. Nad ei mõista enam teineteist ega oma last. Haiguse kaasnähud tunduvad ületamatud. Nagu sellistes peredes juhtuda võib, proovib Alex mõnda aega kõike ignoreerida, sest olukord on talle liht-

salt liig. Saatusel on veel varuks erinevaid hoope, kuid „Minecrafti” avastades hakkavad asjad paremuse poole liikuma, mäng teeb isa ja poja suhte lukust lahti. Alex mõistab, et tuleb lõpetada muretsemine ja leida üles laps enda sees. Tuleb aidata ennast ja oma poega, kellele on maailm mõistatus, kellele pole sünniga kaasa antud maailmas hakkamasaamise reeglistikku. Tal on täiesti oma maailm, kuid kuidas seda sobitada tegeliku eluga? Kas videomängu kaudu teineteise ja iseenda taasavastamine aitab perel end tükk tüki haaval kokku koguda? Samil on unistus osaleda Londonis toimuval „Minecrafti” ehitusvõistlusel. Kas haigus seab sellele piire? Elu seab veidi teistsugustele inimestele palju takistusi ja kui on mõni abivahend, mis aitab meil neid mõista, siis on see väärt kasutamist. Raamat on teravmeelne, inimlik ja humoorikas. Soovitame seda kõigile, kel on kokkupuude autistlike lastega.

Plokipoiss. Isa, poeg ja autism Keith Stuart tõlkinud Kadri Põdra kõva köide 304 lk

8

ilmunud Looduskirju Kristel Vilbaste pehme köide 224 lk

Kas puud kõnelevad sinuga? Aga lilled, loomad, linnud ja veed? Muidugi! Kõigiga kõnelevad. Tuleb vaid kuulata nii, et kuuled. Ja näha nii, et näed. Nii nagu meie esivanemad. See aitab mõista meie haigusi ja hädasid, aga ka tunda rõõmu ja ilusat tulevikku. Raamatus on lugusid meie ravimtaimedest, nõiduslikest allikatest, pühadest kividest, salapärastest haldjatest, aga ka tervislikust toitumisest, keskkonnaprobleemidest, metsahoiust ja säästlikust majandamisest.

Inimene puudlinahas Kerttu Soans kõva köide 144 lk

Kust saab alguse armastus? Näiteks karusüdamest. Aga vahel võib leida toavaiba narmaste vahelt hiirepoegi, kes armastusel areneda aitavad. Ja mis saab siis, kui sa hiired purki kasvama paned?… Aga kuidas oma hingekassi ära tunda? Või tunneb tema ära sinu? Või juhtub nii, et hingekass valib sinu asemel hoopis su ema? Ja kuidas käia inimkoeraga koertekoolis? Või koertenäitusel? Selle raamatuga algab uus sari: tõestisündinud loomalood nii lastele kui ka täiskasvanutele.

WWW.PAIKEJAPILV.EE

Kasside salajane pagaritöökoda MARI KLEIN toimetaja

V

õiks ju arvata, et kassid on üks enim kasutatud teemasid lastekirjanduses. Aga ometi on nois loomades mingisugune võlu, mis paneb inimesi ikka ja jälle nii neid lemmikloomadena pidama kui ka neist kirjutama ja lugema. Ning saama mõlemal juhul enamasti sooja ja toreda elamuse, mis suunurgad tahes-tahtmata ülespoole kergitab. Kui see raamat toimetamiseks minu kätte jõudis, ei osanud ma midagi erilist oodata. Aga leidnud raamatust ühe peategelasena viieaastase lapse ning esmalt kaks ja lõpuks koguni kolm kassi, ahmisin õhku ja tundsin, nagu loeksin oma elust. Kuigi enamikul kassisõpradel ehk kodus lemmikloomana kolme kassiisendit ei eksisteeri, usun, et rõõmu ja äratundmist pakub see lugemine paljudele teistelegi, kellele need karvakerad vähegi meeldivad. „Kasside salajane pagaritöökoda” seob endas mõnusalt vaba käega reaalsust ja fantaasiat, sisaldab õpetlikku iva sõpruse ja koostöö kohta, aga vihjab ka sellele, et liigne püüd teistele meeldida, võib tuua kaasa hoopis häda.

Illustratsioon raamatust.

Tegu ei ole kaugeltki mingi roosamanna ja ümmarguse lillelise looga, vaid igati mõistliku ja lapsesõbraliku tekstiga ühe perekonna ning nende kasside Kirbu ja Wilburi tegemistest, mis – olgu igaks juhuks ikkagi öeldud – pärast kõikvõimalikke sekeldusi siiski õnneliku lõpu leiab. Kindlasti on selle raamatu suur võlu Regina Lukk-Toompere imepärastes värvilistes kunstpiltides, mis pakuvad Helena Läksi vahvale tekstile võimsalt toetava käsivarre. Olgu ka öeldud, et pagarikasside lugu vormus raamatuks tänu sellele, et leidis ära märkimist Kultuuriministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning kirjastuse Päike ja Pilv korraldataval Põlvepikuraamatu konkursil – ja

see ei ole üldse mitte vähe oluline fakt, sest selle konkursi žüriis on Eesti lastekirjanduse tõelised eksperdid. Nii et sellise taustaga teost võib julgelt usaldada.

Kasside salajane pagaritöökoda Helena Läks illustreerinud Regina Lukk-Toompere 48 lk kõva köide

ilmunud Lugu hiirest, kellel polnud kelku Kadri Lepp ja Piret Niinepuu-Kiik 32 lk, kõva köide

Maha tuleb esimene lumi ja kõik loomad sätivad end kelgumäele. Ainult hiireke jääb mäejalamile seisma. Ta on ainus laps metsas, kellel pole kelku. Äkki märkab ta üht väga vana ja väga krimpsus nägu – kilpkonna, kes polnud kunagi elus mäe otsast alla lasknud... See raamat räägib loo sellest, kuidas me saame aidata üksteise soovidel täituda.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Profile for estbook
Advertisement