a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 5

5

Nr 7 (105) 23. november 2016

ilmunud Elueklektika 50:50 Ave Alavainu 204 lk, kõva köide

Elueklektika 50:50 on raamat, milles üritan kirjutada 50% endast ja 50% teistest inimestest. Seda veel ei tea, kuidas selle asjaga läheb, aga karta on, et enda olen ikka iga inimese loosse sisse sokutanud. Protsendid ei klapi kindla peale. 50:50 võiks ehk näidata siin- ja sealpool merd elatud aastaid. Ikka ei klapi: 1. oktoobril saab 40 aastat Hiiumaal elatud. 4. oktoobril saab mandrielu lõpust 34 aastat. Ei tule välja ei skooriliselt ega protsendiliselt. Jälle jama. Elueklektika koostamise käigus hakkas käsikirja trügima ka suur hulk luuletusi. Mitte mingil juhul pole neid 50:50! Ave Alavainu

Hetked endas Olivia Saar 168 lk, kõva köide

Olivia Saar on viimase veerandsajandi jooksul tähendanud üles oma tundmuste, arusaamade ja tõdemuste peegeldusi. Tegemist pole päevikuga selle sõna tavapärases mõistes. Need on mõttekillud ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990–2015 nii luules kui ka proosas. Iseennast ja ümbritsevat portreteerib autor nõnda, nagu parasjagu mõtleb, antud hetke emotsioonides, mis teatavasti, nagu ikka, on vahelduvad ja sageli üsna vastukäivad. „Ainult oma mõtetes on inimene täiesti aus, kui sedagi,” tunnistab ta. „Kui mõtted sõnadeks saavad, on need nagu merekivid lainetest siledamaks lihvitud.”

Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani Mati Õun, Hanno Ojalo 176 lk, kõva köide

Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võidukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, Jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas... Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka rahuvalvaja peab olema oskuslik sõjamees.

Laps, kelle aeg unustas Siobhan Dowd tõlkinud Triin Olvet 272 lk pehme köide

Tolli kaugusel pruunist turbaseinast ta kangestus. „Siin on midagi. Maa sees. Käsi.” Onu Tallyga mägedes turvast lõigates leiab Fergus midagi, mis sunnib ta südant lööki vahele jätma. Sügaval rabaturba sees paistab lapse surnukeha. Ja näib, et see laps on langenud mõrva ohvriks. Sedamööda, kuidas Fergus püüab leida oma teed teda ümbritsevas arulagedas maailmas, kus ta vend peab vanglas näljastreiki, tunded Cora vastu kasvavad üle pea ja vanemad peavad lõputut sõnasõda Põhja-Iirimaa rahutuste teemal, hõljub unenägudes tema juurde õrn hääl ja rabast leitud lapse saladus tuleb tasahaaval päevavalgele.

WWW.KIRJASTUS.EE

ajkirjade kirjastus

Ela igat hingetõmmet EIA UUS

T

õestisündinud lugu jutustav „Kui hingusest saab õhk” on rahvusvaheline menuk arusaadavatel põhjustel. 36-aastane Paul Kalanithi oli pühendanud kogu oma täiskasvanuelu arstiks saamisele ja arenemisele. Ta oli lõpetamas neurokirurgia õpinguid, teda meelitasid endale maailma tipphaiglad ja tähtsaimad teaduskeskused. Siis aga diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk – ning iga hetk elamist oli siitpeale arvel. Kahjuks teame juba raamatut kätte võttes, et eelmisel aastal dr Kalanthi suri. Kõige inspireerivam – ja mingil määral ka raskesti mõistetavam – on Pauli armastus oma töö vastu ja tõeline missioonitunne. Kui ta pärast ränka keemiaravi ja tohutut kaalulangust otsustab tagasi tööle minna ning teha ülimalt keerukaid 16-tunnist seismist ja täielikku keskendumist nõudvaid operatsioone, mis ta kehast viimsegi välja pigistavad, tahaks lugeja teda ise tagasi hoida.

KIRJANDUS VÕI ARSTITEADUS Kuna Kalanthi oli suur kirjandushuviline ja õppis ülikoolis lisaks meditsiinile ka kirjandust Stanfordis ja filosoofiat Cambridge’is, on raamatu tekst sügavmõtteline ja suurepäraselt sõnastatud. Ning kohati tuleb lugeda ridade vahelt, sest kirjutajal on vaid teadmata hulk loetud päevi, et see raamat enne oma surma valmis saada. Tema poolt poolikuks jäänud töö raamistavad Abraham Verghese eessõna ja abikaasa Lucy järelsõna. Paar aastat tagasi kirjutas Kalanthi oma parimale sõbrale, et tal on surmav vähk selliste sõnadega: „Hea uudis on see, et ma olen juba elanud kauem kui kaks Brontët, Keats ja Stephen Crane. Halb uudis on see, et ma pole mitte midagi kirjutanud.” Jah, ühelt poolt on igati inimlik hirmsas olukorras nalja teha, ent samas on see ka aus ambitsiooni väljendus – need noorelt surnud kirjanikud suutsid luua midagi, mis elab kauem kui nemad; midagi, mis muudab surematuks. Raamatu algusest lõpuni on Kalanthi meeletult painatud surelikkuse küsimusest, mis köitis teda juba noorena – sealt ka huvi kirjanduse vastu. Meditsiin võitis siis, kui ta sai aru, et saab surelikkust arstina kohelda hoopis teisiti kui sõnu seades. Varem oli ta proovinud pigem meditsiinist eemale hoida, kuna mäletas oma arstist isast eelkõige seda, et teda ei olnud Pauli lapsepõlves pea kunagi kohal. ARSTIST PATSIENDIKS Kuna Kalanthi räägib ka neurokirurgiks saamise loo koos esimese lahkamise, surma ja sünniga, lisab selle ameti argipäev lugemisele väga huvitava mõõtme: kahekümnetunnised ränkrasked tööpäevad, koduse elu puudumine, süütunne teiste surmade pärast – mille nimel? Töötada nagu masin selleks, et teised saaksid elada? Tipparstina oskas Kalanthi loomulikult enda esimesi sümptomeid lugeda – aga terve aasta keeldus ta arsti juurde minemast, lootes, et valud ja muud vaevused on stressist, halvast asendist, millest tahes. Ka tema! Kui ta lõpuks

Kui hingusest saab õhK Paul Kalanithi

“See on jõuline ja liigutav lugu, kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg suure algustähega ning kuidas haigus muudab ta tavaliseks inimeseks.” Kahro Tall MD, neurokirurg

Kui 36-aastase Paul Kalanithi kümne aasta pikkused neurokirurgiaõpingud olid lõpusirgel, diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk. Eile oli ta arst, kelle töö oli raskelt haigeid ravida, täna on ta oma elu nimel võitlev patsient. Paul Kalanithi hingepuudutav mälestusteraamat jäädvustab loo, kuidas naiivsest arstitudengist saab lootustandev neurokirurg, kes juhatab patsiente nende haiguse sügavama mõistmise poole ja seejärel patsient, keda ootab vastasseis omaenda surelikkusega.

arstile pöördus, ootas tedagi sama saaPaul Kalanithi hingepuudutav mälestus, mis paljusid – arst vaatas ta üle ja tusteraamat jäädvustab loo, kuidas ei tahtnud väga uuringuid tellida ja sünaiivsest arstitudengist saab lootustvitsiSaadaval minna, sest tegu on ju noore meneurokirurg, kes juhatab patRaamatupoodides üle Eesti jaandev veebipoes www.raamat24.ee. hega. Patsiendi rollis tekivad Kalanthil siente nende haiguse sügavama aga ka tohutud süümepiinad, sest meemõistmise poole, ja seejärel patsient, nub, kuidas ta ise oma patsiente kohelkeda ootab vastasseis omaenda nud on, kuidas temal on nappinud surelikkusega. kannatlikkust või empaatiat. RaamaRaamatu eessõna on kirjutanud tus kirjeldab ta juhtumit, kus valvearst tunnustatud arst ja kirjanik Abraham polnud nõus talle andma ravimit, miVerghese, kes meenutab südamlikult da ta ise teab, et vajab. Nii piinleb ta kohtumisi Paul Kalanithiga. Eestinädala valudes, olles teadvusekaotuse keelset väljaannet saadab ka autori piiril. ametivenna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Kahro Talli UUS ELU mõtisklus raamatu ja selles käsitletaMõistes surma lähedust, otsustasid Paul vate teemade kohta. ja Lucy siiski veel lapse saada – nad „See on jõuline ja liigutav lugu, leidsid, et kuigi see suremise raskemaks kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg teeb, ei ole elu eesmärk kannatusi vältisuure algustähega ning kuidas haida. Raamat ongi pühendatud tütrele. gus muudab ta tavaliseks inimeVäärtuslikuks teeb raamatu ka see, et seks,” lausub dr Tall. jutustaja ei esita end kui õilist ja täiuslikku inimolendit. Ta on kohati uhke, põikpäine, rumal, enesekeskne. Ta kirTõenäoliselt muudab see raamat jutab ka abieluprobleemidest, mida lugeja vaatenurka elule või vähemalt oleks nii lihtne oma autobiograafias, paneb mõneks ajaks oma reaalsust oma esimeses ja viimases raamatus, ümber hindama ja tänulik olema. maha vaikida. Peatsest suremisest teaÖeldakse küll, et teiste vigadest ei saa da saades ei muutu enamik inimesi õppida, aga Kalanthi raamatu lugempühaks headuseks, vaid pinnale tulebine kannustab elama, kohe, täiega. See ki ehk suurem egoism, mida Kalanthi tuletab meelde, et kõik võib juhtuda enda puhul ka maha ei salga. iga hetk ning on esitatud nii kirjandusRaamatu keskne küsimus on, mis likus võtmes, et peaks olema kõigi teeb elu elamisväärseks. Saabuvast lõlähedaste lugemislaual. „Kui hingusest pust teadlikuks saamine on hetk, mil saab õhk” on raamat, mida on võimatu paljud tunnevad, et on valesti elanud: pooleli jätta, võimatu unustada. liiga vähe puhanud, reisinud, armastanud. Kalanthi tahtis aga veelgi rohkem teha seda tööd, milleks oli 18 aastat Kui hingusest valmistunud, ta tahtis inimeste elusid saab õhk päästa. Paul Kalanithi Raamatust jääb kummitama teadmatõlkinud Triin Olvet tus valikute langetamisel: kui mul oleks värsid tõlkinud elada aasta, teeksin oma eluga seda, kui Doris Kareva viis aastat, siis hoopis seda – kui ainult 208 lk teaks! Aga keegi ju ei tea, kas elada on kõva köide paar kuud või mitukümmend aastat.

ilmunud Oravarattast otse põrgutulle. Elu kaugel Kreeka saarel Paul Delahunt-Rimmer tõlkinud Ursula Erik 240 lk, pehme köide

Paul Delahunt-Rimmer on juhtinud Suurbritannia Kuningliku Õhuväe eskadroni ja lennukeid, õnnelikult kohale toimetanud kroonitud päid ja tavareisijaid, nõustanud äri- ja juhtimisrahvast, korraldanud seikluspuhkust ning edendanud ökoturismi. Et pääseda tehnoloogiaühiskonna rööprähklemisest, läks ta koos abikaasa Henriettaga kaugele-kaunile Kreeka väikesaarele, kus elekter ja vesi on luksus, koduni viib eeslirada, muu ilmaga ühenduse pidamiseks on parvlaev, mis tuleb, kui tuleb.

Vandenõu. Nii petetakse viit miljonit fondidesse investeerinud rootslast Joel Dahlberg tõlkinud Sirje Trei 192 lk, kõva köide

Rootsi majandusajakirjanik Joel Dahlbergi valusad küsimused pangajuhtidele tõid päevavalgele üllatavaid asjaolusid, mida suurpangad investeerimisfondide kohta klientidega pigem jaganud ei oleks. Kui paljusid fonde ja investeerijaid tema avastus puudutas, šokeeris Dahlbergi ennastki.

Südatalvine ohverdus Mons Kallentoft tõlkinud Sten Weidebaum 532 lk, pehme köide

„Südatalvine ohverdus” on esimene osa kriminaalinspektor Malin Forsi nn aastaaegade lugudest – sarjast, millest kujunes Mons Kallentofti suur läbimurre laiema publiku ette. Kallentoft särab. Tema romaan on põnev, meisterlikult konstrueeritud, briljantse keele ning läbitöötatud isiku- ja olustikukirjeldustega. „Südatalvine ohverdus” ületab suuremat osa krimižanris kirjutatust. „Jutustuses Linköpingi politseinikust Malin Forsist on kõike, mida üks kriminaalromaan peab sisaldama.” Plaza Kvinna „Kui te kavatsete sel aastal läbi lugeda vaid ühe kriminaalromaani, valige selleks kindlasti Mons Kallentofti „Südatalvine ohverdus.” SVT

Mis hundi suus, see hundi oma Stephen King tõlkinud Silver Sära 432 lk, kõva köide

See meisterlik ja ülipõnev romaan, kus peategelasteks sama karismaatiline trio, keda Stephen King tutvustas meile „Härra Mercedeses” räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suhtes ületab kõik piirid.End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad vähemalt ühe avaldamata romaani käsikirja. Morris peidab nii raha kui ka märkmikud ja satub hoopis teise kuriteo eest pikaks ajaks vanglasse. Aastakümneid hiljem leiab peidetud varanduse teismeline Pete Saubers, kelle isa sai vigastada City Centeri veresaunas. Nüüd on Pete ja tema perekond need, keda endine politseinik Bill Hodges oma meeskonnaga peab päästma aina kättemaksuhimulisemaks muutuva Morrise eest.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Profile for estbook
Advertisement