a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 3

3

Nr 7 (105) 23. november 2016

WWW.TNP.EE

tanapaev

AVE-MARLEEN REI

M

inu tutvus Marjega algas oktoobris 2011. Muidugi teadsin juba ammu enne seda, kes on Marje Metsur. Nagu mitmed selles ilmuvas raamatus sõna võtvad inimesedki tõdevad: isegi kui sa pole Marjet laval näinud, siis teadmine, et sellise häälega näitlejanna on olemas, on kusagil ajusagaras kinnitunud. 2011. aastal töötasin Vanemuise teatris pressiesindajana, aasta varem oli väikeses majas jõudnud vaatajate ette Sofi Oksaneni „Puhastus”, lavastajaks Liisa Smith, peaosas Marje Metsur. „Puhastuse” ringreisile Soome oli mul võimalus kaasa sõita. Sealsetel etendusjärgsetel õhtutel sain osa Marje säravast seltskondlikkusest. Hiliste öötundideni jutustas ta noorematele kolleegidele köitvaid lugusid nii enda elust kui ka teatrist. Nondel hilistel õhtu- või varastel hommikutundidel jõudsin järeldusele, et tema lood nõuavad laiemat publikut. Need olid liiga põnevad, teatraalsed, elulised ja olulised, et jääda vaid Marje lähemate sõprade kuulata. Aastapäevad hiljem tegin Marjele ettepaneku alustada tööd tema elust kõneleva raamatuga. Esialgu oli vastus eitav, sest tal polevat suurt midagi öelda. Leppisin. Aeg möödus. Ja siis võttis Marje ise minuga ühendust ning teatas, et ta on ümber mõelnud. Hakkasime tööle. Kogusime materjali, pidasime plaani. Aga siis saabus Marjel mustem periood, kus infarkt ja sellest toibumine võttis nii töö- kui eluisu. Käsikiri seisis ja ootas. 2015. aasta suvel kutsus Ain Mäeots Marje osalema Vanemuise suvelavastuses „Obinitsa”. Uus töö andis tagasi energia ja ka tahtmise midagi veel maailmale öelda. Jätkasime oma koostööd sealt, kus olime seisma jäänud. Nüüd, Marje 75. eluaastal, on see, mis tal öelda on, kaante vahele saanud.

VASTUOLULINE JA TABAMATU Minu jaoks on Marje suur vastuolude kogum. Marje teatrikooliaegne kursuseõde Anne Tuuling tõdeb, et ta on korduvalt pidanud inimestele kinnitama, et Marje ei ole peen linnaproua, kes ise lillegi ei liiguta. On just vastupidi: Marje käed on kogu aeg tööd täis, aias, köögis ja muidugi teatris. Ometi – olles vaestest maaoludest tulnud, kannab ta

FOTO: HENNO SAARNE, TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM

Rästiku kolmas pihtimus

S

ee on lugu, milles on pilvedes hõljumist (nii metafoorilises kui ka farmatseutilises mõttes) ja mudas roomamist (nii otseses kui ka kaudses tähenduses) ning kõik see kokku meenutab pigem üsna julget filmistsenaariumi kui kellegi elulugu. Seal on lapsepõlv sõjajärgses Brixtonis; on palju mõju avaldanud, kuid suitsiidne skisofreenikust vanem vend

Anekdoodipiibel Kõvasti üle 3000 anekdoodi Erkki Kõlu kujundanud Villu Koskaru 648 lk pehme köide

Pole vist olemas inimtüüpi või eluala, kelle kohta „Anekdoodipiiblist“ ühtegi anekdooti ei leiaks. Oma jao saavad advokaadid, arstid ja asotsiaalid; õpetajad, hullud ja ämmad; kalamehed, jahimehed ja muidumehed; kool ja kirik. On lugusid baaridest, blondiinidest, bussireisidest... On musta huumorit ja poliitiliselt ebakorrektseid – kõike on! Naermise hõlbustamiseks on anekdoodid paigutatud teemade kaupa tähestiku järjekorras.

Eesti mustrid ilma laande laiali Aino Praakli kujundanud Peeter Paasmäe 272 lk kõva köide

Etnograafilise kindakirja kudumise traditsiooni kandja ja edendaja Aino Praakli kauaoodatud uus raamat jätkab armastatud autori samateemaliste raamatute sarja värskete ja põnevate mustritega. Kokku sisaldub teoses üle kahesaja erineva mustri koos põhjalike kudumisõpetuste ja joonistega. Siin on siiski vaid väikene osa ERMi rikkalikest kinda- ja nende mustrite kogudest. Kõik tekstid on nii eesti kui ka inglise keeles.

Olga Zotova – Marje Metsur Mati Undi lavastuses „Rästiku pihtimus”.

kogu hiilguses välja ka kõige peenemad kleidid ja kõige kõrgemad kontsad. Marjet peetakse väga rõõmsameelseks ja seltskondlikuks, ometi on tema loomuses ka tumedam pool, mis viib äsja õnne tipul kõndinud Marje sügavasse masendusse. Ta on väga energiline suhtleja, kes armastab tundide viisi omaette metsas jalutada. Vastuolu? Mati Unt on öelnud, et Marjele ei pruugi iga roll sobida, aga kunagi ei tea, mis see on, mis talle järgmiseks sobib. Tabamatu? Marje ei häbene suuri sõnu ja tundeid väljendada. Samas ei kaota ta kunagi silmanurgast pisikest muiet, mis lubab nii iseenda kui ka elu üle naerda. Abikaasa Kaupo Metsuri sõnul (kellega on koos oldud 49 aastat!) on Marje küll pisike, aga iga sentimeeter temast on dünamiit.

VALGUSES JA VARJUS Ka Marje teatritee on olnud vastuoluline. Koos lavakunstikateedri teise lennuga oli ta Noorsooteatri/Tallinna Linnateatri asutajaliige ning töötas selles teatris 44 aastat. Kindel koduteater ei tähendanud aga sugugi alati kindlat tööd. Marjel on tulnud mitut puhku pika pingi lõpus episoodilisi rolle oodata ja mitut puhku olla reper-

tuaari kandev jõud. Kindel koht Eesti teatriajaloos ja neid rolle näinud publiku mälus on Marje loodud Mary Poppinsil, Kalju Komissarovi lavastuse „Kajakas” Niina Zaretšnajal ja loomulikult ka „Rästiku pihtimuse” Olga Zotoval. Viimase lavastusega seostub ka esimene alastus eesti teatrilavadel, mille kohta aga teatrikriitik Pille-Riin Purje kirjutab, et „samavõrd täpset, sisulise põhjendusega, maitsekat naisekeha paljastamist pole eesti teatris hiljem nähtud.” Marjet kui näitlejat iseloomustab julgus ja pühendumus – temaga töötanud kolleegid kinnitavad ühest suust, et Marje täidab kõhklemata kõik lavastaja soovid ja läheb kaasa ka kõige pöörasemate ettepanekutega. Viive Ernesaks meenutab: „Tema teatriteel on olnud väga kõrgeid ja õnnelikke momente ja ka väga masendavaid aegu. Aga ta on äge mutt, vahest isegi liiga äge, temas on meeletult tahtmist, energiat ja pühendumist. No näiteks oli ta tohutult pühendunud oma koertele, kui need veel elasid. Ükskord istusime Jaan Tättega teatri kohvikus ja siis tuli Marje ja rääkis, et ostsin koertele seda ja toda ja kolmandat ja siis Jaan ütles: „Jumal küll, kuidas ma tahaks olla Mar-

je Metsuri koer!” Selles loos on palju temale iseloomulikku. Kui ta ennast pühendab, siis jäägitult. Ta oli ennast Linnateatrile jäägitult pühendanud.” Kui koduteater majanduslikult rasketel aegadel Marjele ehk teenimatult selja keeras, oli see kahtlemata pöördeline sündmus. Esialgu viis pööre allapoole, siis jälle mäest üles, või kui täpsem olla, siis noorte meestega LõunaEestisse. Marjel on olnud õnne mängida paljudes lavastustes, millel on pikk lavaiga ja suur publikuhuvi. Nagu ta ise ütleb, on tema Oscariteks olnud just publiku toodud meepurgid, villased sokid-kindad, lilled ja kallistused. Ta on selle eest tänulik, ta armastab oma publikut. See raamat on väike tänu inimestele, kes on pühendanud oma aega, et Marjet laval vaadata.

Rästiku pihtimus. Marje Metsur Ave-Marleen Rei kujundanud Andres Tali 280 lk kõva köide

Ainulaadne David Bowie – pöörane sõit läbi elu MIHKEL MÕISNIK

ilmunud

Terry; on lõputu võitlus kohakese eest karmis muusikamaailmas. Aga on ka sellesama (ja võib-olla muugi) maailma valitsemine Ziggy Stardustina, kolimine Ameerikasse, ohjeldamatu narkoja alkoholitarbimine, must maagia, Angie ja nende järeltulija Zowie. On taastumisperiood Berliinis koos Iggy Popiga. On rollid teatris ja filmis, miljoneid müünud albumid, hävitav kriitika ja kunstiline allakäik, langus ja uus tõus. Ja kogu see pöörane sõit läbi biseksuaalsuse prisma, saadetuna ebatavalisest androgüünsest ilust ning mõnestki

20. sajandi suurimast laulust. Raamat lõpeb õnneliku pereeluga New Yorgis. Nagu kõik müüdid, on see lugu äärmiselt haarav. Tegu pole kaugeltki esimese Bowie elulooga, siiski võib seda pidada hetkel kõige täielikumaks. Raamatu tarbeks intervjueerituid on üle 200, läbi on sõidetud tohutult kohti alates Brixtoni tänavatest ja lõpetades Berliini ja New Yorgiga. Kuna Bowiest on kogu ta karjääri jooksul kirjutatud väga palju, ei kipu see raamat avalikustama uusi fakte või skandaalseid avastusi. Küll aga lisab

see kindlasti värvi, sügavust ja pisikesi toredaid detaile isegi nii värvikale tegelasele nagu Bowie seda oli.

David Bowie: Starman Paul Trynka tõlkinud Jana Linnart kujundanud Villu Koskaru 544 lk

Põhjala Lõvi Mirkka Lappalainen tõlkinud Ants Paikre kujundanud Andres Tali 304 lk kõva köide

Raamat kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad.

Sõda ei ole naise nägu Svetlana Aleksijevitš tõlkinud Toomas Kall kujundanud Villu Koskaru 342 lk kõva köide

See on pilk nõukogude naise vaatepunktist Teisele maailmasõjale. Nad ei läinud sõtta sunniviisil. Otse vastupidi, paljud neist pidid end jõuga armeesse pressima, kasutama selleks pettust, pisaraid või lihtsalt asjakohaste ametnike juurde ilmuma ning neile mitte valikuvõimalust jätma. Nad ei teeninud kaugeltki ainult õdede, arstide ja kokkadena, vaid sõdisid kõigil võimalikel positsioonidel.

Veidram kui väljamõeldis Giles Milton tõlkinud Matti Piirimaa kujundanud Villu Koskaru 739 lk pehme köide

Siin on sada veidrat ajaloo kullatera; lookest, mida loete pärani silmi nagu väljamõeldist, ehkki tegemist on täiesti tõepäraste juhtumitega. Giles Miltoni põhjalikult uuritud spioonide, kurjategijate, kannibalide, seiklejate ja orjade galeriisse on koondatud 20 sajandi jooksul kuuel mandril aset leidnud seiku, mis heidavad valgust nii mõnelegi kurikuulsale isikule või ajaloojuhtumile.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Profile for estbook
Advertisement