a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 2

tänapäev Lumi tuiskab, mina laulan Juhan Liiv koostanud Jüri Talvet kujundanud Angelika Schneider 464 lk, kõva köide

„Lumi tuiskab, mina laulan” on mahukaim, ligi neljasaja luuletusega Liivi luule kogumik, mis sisaldab ka seni ilmumata ja varem vaid ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Mitmeid tuntud luuletusi on võrreldud uute käsikirjaleidudega ja nende põhjal parandatud. Kogumikku täiendavad Jüri Talveti sissejuhatus ja järelsõna, luuletuste pealkirjade ja esivärsside register ning Angelika Schneideri graafilised vahelehed.

Suur maailm, väike planeet Johan Rockström, Mattias Klum tõlkinud Vallo Kask 208 lk, kõva köide

Selles raamatus on kirjeldatud uut teaduspõhist meetodit, mis lubab teha kindlaks inimkonna turvalise tegutsemisruumi – meetodit, mis tugineb planetaarsete piiride raamistikule. Autorid väidavad, et tulevase heaolu võti on kaitsta Maal veel säilinud ilu, vähendades inimkonna rasket jalajälge. Johan Rockström on Stockholmi vastupanuvõime keskuse (Stockholm Resilience Center) direktor ning Stockholmi ülikooli veesüsteemide ja globaalse jätkusuutlikkuse professor. Raamat ilmub koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusega.

Seltsimees laps Leelo Tungal illustreerinud Urmas Viik 216 lk, kalingurköide

Kordustrükk armastatud raamatust, mille põhjal on praegu valmimas mängufilm. Raamatu tegevus toimub Stalini aja lõpus, kui 1951. aastal viiakse väikese Leelo ema otsitud süüdistuse alusel Siberisse. Leelo jääb isaga ema naasmist ootama ning jälgib tollast kummalist ja kurbnaljakat maailma, kus kõigele vaatamata tuleb ka lihtsalt laps olla.

Inimesed puude võras Hanya Yanagihara tõlkinud Krista Eek 480 lk, kõva köide

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele Mikroneesia saarele otsima kadunud suguharu. Ta ei leia mitte ainult suguharu, vaid ka kilpkonnad, kelle liha söömine pikendab eluiga. Saabub edu ja kuulsus ning talle antakse Nobeli preemia. Kuid edul on ka süngem pool ja üsna varsti ilmneb, et kättevõidetu eest tuleb maksta hirmsat hinda. Loo aluseks on reaalselt aset leidnud sündmused viroloog Daniel Carleton Gajduseki elust.

Kes külvab tuult Nele Neuhaus tõlkinud Eve Sooneste 552 lk, pehme köide

Uus raamat detektiiv Pia Kirchhoffi lugude sarjast. Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Merisealaip firma direktori laual. Kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha väärtuslik maatükk ja lapsed, kellel on näpud põhjas. Pia Kirchhoff kistakse uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kähku uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossiga.

Nr 7 (105) 23. november 2016

Loomad ja müüdid REIN EBANUTT

U

ues raamatus „Teekond urust templisse” mõtisklevad autorid Aleksei Turovski ja Marcus Turovski inimese, loomade ja müütide seoste üle. Pealkiri võtab kokku selle, kuidas inimesed on hakanud teatud loomade kohta müüte looma. Üleüldse võib maailma erinevates mütoloogiates leida väga palju materjali looduse kohta ja on ju Eestigi folklooris hulk tõekspidamisi ja rahvatarkusi looduse ja loomade kohta. Ühest küljest pakub autoritele huvi, miks sellised müüdid üldse tekivad – mille poolest on teatud loomad oma käitumisega andnud alust arvata, et just nemad on eriliselt targad, rumalad, reeturlikud, mängulised, head või halvad. Lähemal vaatlusel võib osutuda, et nii mõnelgi arvamusel on tõepõhi all, teine on aga sellise märgi endale külge saanud üsna põhjendamatult. Teine huvitav teema on see, et kuidas need müüdid või tõekspidamised üle maailma lahknevad. Peale eksootiliste loomade on ka neid, kelle kohta leidub materjali täiesti erinevates maailma nurkades ning kui ühel pool peetakse sama looma näiteks tarkuse sümboliks, siis teisele võib ta näida vastupidi, rumalana. Autorid on toonud lugeja ette tänuväärse hulga näited maailma eri nurkadest, sest juttu on nii Euroopa kultuuriruumis levinud loomamüütidest kui ka Aafrikast, Ameerikast ja Aasiast. Lugeja ette astub kirju palett loomadega seotud jumalusi ning võime lugeda turovskilikult muhedaid lugusid nii erinevatest loomadest nagu ahvid, rongad, termiidid, opossumid või hoopis draakonid.

MÜÜTIDE SÜSTEEM Nagu autorid eessõnas ütlevad, siis pärisinimene (Homo sapiens sapiens) on loov loomaliik. Loovus leiab väljundi eelkõige maailma asjade ja nähtuste seletamises. Inimene teeb seda keele abil, luues müüte nagu tõelisi lugusid. Müütide süsteemi, mille järgi ja mille abil inimkond elab, võib kujutada kui inimese semiootilist genofondi, kus

Vabandust, aga mis asja? Ene Sepp kujundanud Liis Karu 224 lk pehme köide

Kui lihtne oli Jane elu olnud enne ema ainult ühte saatuslikku sõna! Jane oli püüdnud ära joosta... Aga kas elu eest saab ära joosta? Romaan, mis arutleb teismeliste oskuse või oskamatuse üle vapustustega toime tulla, saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2016. a noorteromaani võistlusel II koha. Ene Sepa varasemad noorteromaanid „Medaljon” (2009), „Minevikuta mälestused” (2010) ja täiskasvanutele suunatud „Väike roosa pilet paradiisi” (2015) on samuti võistlustel tunnustust pälvinud.

Jube tädi David Walliams tõlkinud Maria Lepik illustreerinud Tony Ross 360 lk kõva köide Madu on paljudes mütoloogiates tähtsal kohal, neid seostatakse nii veeringluse, loomismüütide kui ka meditsiiniga.

mõiste „geen” asemel kasutatakse mõistet „meem”. Seega on mütoloogia kui meemofond. Nende kahe fondi vaheline võrdlus on loomulikult vaid analoogia loomine ja analoogia ei tõesta teatavasti midagi, kuid see tõhustab ja suunab tähelepanu, avaldab muljet ja näitab, millise nähtuse olulisusest edaspidi juttu tuleb. Analoogia toomisega paluvad autorid armulise lugeja luba üritada avaldada talle muljet näidetega selle kohta, kuivõrd palju sarnasusi on pärisinimesel paljude teiste loomaliikidega ja ka selle kohta, kuivõrd omapärane on just inimene. Kuivõrd põhjalikult üritame oma maailmapilti sulandada kõigi teiste liikide omadusi. Toome siinkohal näiteks viis lühikest teesi: Organism, nagu ka populatsioon ja ilmselt ka liik, ei saa endale lubada maksmist millegi eest, mis pole oma hinda väärt. Organismi, populatsiooni ja arvatavasti ka liigi elu ja õitseng on võimalik tolerantsuse piires s.t ökoloogilise miinimumi ja maksimumi vahelises diapasoonis kõigi ressursside tingimustes, k.a informatsioon. Bioloogilise, s.t ka evolutsioonilise organismi/populatsiooni/liigi edukuse määraja on eelkõige lapselaste põlvkonna kvaliteet ja kvantiteet. Teiste sõnadega on küsimus selles, kui pädevateks lapsevanemateks kasvatame oma lapsed.

Kõik ühiskondlikud loomad valivad oma juhid eelkõige karisma alusel. Juhi karisma on võime avaldada valijatele vastupandamatut muljet ning seda maksimaalselt kaua hoida, k.a komatoosse seisundini looma elus. Viimasena sureb tarve muljete järele. Hinge ja vaimu elus on keskne nähtus/sündmus valik. Valikuvõimalus – vaba valik – kaob sel hetkel, kui valik on tehtud. Seega on iga valik vabatahtlik vabadusest loobumine ehk tragöödia. „Tõelises tragöödias hukkub koor, mitte kangelane“ (J. Brodski). Niisiis on tõeline vabadus tegelikult maksimaalne võõrandumine, mille ületamiseks kultuurikontekstis on universaalne ja tõhusaim võte müüdi loomine. „Teekond urust templisse” on teine raamat sarjas „Looduse lood”, kus oktoobris ilmus Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu”.

Teekond urust templisse ehk Märk on vaataja silmades Aleksei Turovski, Marcus Turovski 248 lk kõva köide sari „Looduse lood”

Vene spionaaž – puust ja punaseks HJALMAR KÕRVITS

1

960.–1970. aastatel peeti NSV Liidu relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsust õigusega maailma üheks võimsamaks ja varjatumaks luureorganisatsiooniks – isegi selle eksisteerimise fakti ennast hoiti tavaliste nõukogude inimeste eest salajas. Kuid GRU oli üksnes sõjaväeluure, selle tohutu ja äärmiselt keeruka püramiidi tipp, mis hõlmas kogu Nõukogude Liidu relvajõude ja sõjatööstuskompleksi. Ajaloolase, kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi uus raamat käsitleb äärmise põhjalikkusega nõuko-

2

ilmunud

ILLUSTRATSIOON: ALEKSEI TUROVSKI

ilmunud

WWW.TNP.EE

gude sõjaväeluure olemust, ülesehitust ja tööpõhimõtteid, jätmata rääkimata selle rivaliteedist KGB ja parteiga. „Spionaaži alused” on suurepärane täiendus romaanile „Akvaarium” ja köitev lugemine igaühele, kes tunneb huvi Nõukogude eriteenistuste ajaloo vastu. Autor on teema ette võtnud endale omase põhjalikkusega, alustades sellest, kuidas sõjaväeluure Nõukogude Venemaal tekkis ja kuidas oli see taktikalisel, operatiivsel ja strateegilisel tasandil organiseeritud, kuni selleni, kuidas valiti välja selle personal ja agendid ning kuidas toimus nende väljaõpe. Tihe, detailne ja süvitsi minev ülevaade ei ole siiski liiga kuiv, vaid pan-

dud kirja autori parimas stiilis ja mahlakas keeles ning kohati vürtsitatud lausa võllahuumorini küündiva ehtveneliku kõnepruugiga. Teksti aitavad mõista ohtrad skeemid ja tabelid ning sellest leiab põnevad lugusid ja fakte.

Spionaaži alused Viktor Suvorov tõlkinud Ülar Lauk kujundanud Margit Randmäe 438 lk kõva köide

Kas sinul on mõni jube sugulane? Suurem vend, kes ainult kiusab? Vanaema, kes sunnib sööma jäledat kapsasuppi? Onu, kes räägib kohutavalt igavaid anekdoote? Igatahes ei pääse ta ligilähedalegi Stella tädile Albertale. Stella tädi Alberta on kõige jubedam tädi, kes kunagi elanud. Ja tal on kuri plaan, kuidas Stellast vabaneda, et saada endale tüdruku hinnaline pärandus. Õnneks on Stellal piisavalt südikust ja üks kõhedusttekitav salarelv…

Hädaoru kuningas Aino Pervik illustreerinud Gerda Märtens 72 lk, värvitrükk kõva köide

Ka kuningatega võib juhtuda nii, et neil ei olegi oma kuningriigis mingit võimu. Siin raamatus on just selline lugu. Kui kuningas oli veel päris väike poiss, kõrvaldasid kurjad jõud ta isa, tollase kuninga, ja võtsid võimu oma kätte. Kuningas kasvas suureks, aga paha regent talle enam võimu tagasi ei andnudki. Kes on regent ja mis sellest kõigest sai, on siin raamatus kirjas. Lõpus on igatahes kõik jälle hästi.

Kuidas minu isa endale uue naise sai Reeli Reinaus illustreerinud Marja-Liisa Plats 196 lk kõva köide

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel. Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö.

Trööömmmpfff ehk Eli hääl Piret Raud autori illustratsioonid 40 lk kõva köide

Pildirohke lasteraamat nooremale eale. Eli on lind, kellel pole oma häält ja ta asub seda otsima mitmelt poolt. Kuid kas leitu on ikka see, mida ta otsis?

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Profile for estbook
Advertisement