Page 1

75 aastat Tallinna loomaaia ajalugu Selle raamatu sisuks on sel aastal 75 aastaseks saanud Tallinna Loomaaia asukate ning seal töötanud ja töötavate inimeste lood. Kõik need elukad ja nende eest erineval viisil hoolt kandnud inimeste jäljed on siin lugeda ja vaadata. Mahuka illustreeritud ülevaate Tallinna Loomaaia ajaloost ja sellega seotud juhtumustest koostas Piret Mäeniit, avaldab Tänapäev. Vt lk 3

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

kolumn

Viimsi koolilapsed Frankfurdi messil Kaksteist Viimsi Kooli 8. ja 9. klassi õpilast ja viis õpetajat, kes osalevad rahvusvahelises projektis „Treasure Books”, külastasid sel aastal Frankfurdi raamatumessi. Projektis, mis kestab 2013. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni, osalevad lisaks Viimsi Koolile Aabybro Efterskole Taanist, Neu-Isenburg Goetheschule Saksamaalt ja Latokartanon Peruskoulu Soomest. Koordineerijaks on Saksamaa kool ning rahastajaks on Elukestva Õppe Programm, eesmärk tõsta lugemise ja kirjutamise populaarsust põhikooli õpilaste hulgas. Projektis osalemine ei tähenda pelgalt raamatute lugemist. Näiteks enne Saksamaal toimunud kohtumist tuli valmis teha väike filmiklipp, mida tähendab õpilase jaoks lugemine. Esimesel kohtumisel, mis oli Eestis, tuli lemmikraamatutest koostada TOP 10 (iga riik algul eraldi ja siis moodustati ühine edetabel, millest valmis e-raamat), Taani kohtumiseks pidid õpilased moderniseerima mõne muinasjutu ja nüüd hakatakse kirjutama ühist juttu, mis lavastatakse Soomes. Kui külastusel Frankfurdi raamatumessile oli lisaboonus külastada messi, siis tegelikult tähendas see projektis osalejatele ka asjalikku tööd ja osalemist messi töötajate ettevalmistatud töötubades. Töötubade teemad olid väga põnevad: osad said intervjueerida Gerd Rumlerit, kes on kirjanike agent ja uurida temalt, mis amet see selline on; teised osalesid interaktiivses mängus, käies tahvelarvutiga mööda messi otsides vastuseid Soome kui messi peakülalise kohta. Samuti osalesid õpilased saksa raamatukaubanduse rahupreemia saanud Jaron Lanier’i pressikonverentsil ja said teda intervjueerida. Messikülastajatele loeti ette tuntud tsitaate raamatutest ja saadi teada, palju kirjandust tuntakse. Koos raamatuillustraatoriga räägiti karakterite tekkimisest ja paberile jõudmisest. Töötubades nähtust-kuuldust kirjutasid õpilased artiklid ja nendest pannakse Saksamaal raamatumessi kontaktisikute poolt kokku e-raamat. Kõik osavõtjad jäid Saksamaa külastusega väga rahule, kaasa võeti palju häid emotsioone, nii mõnigi uus raamat ja mis peamine – teadmine, et raamatud pole kuhugi kadunud. Aimi Miil Viimsi Kooli raamatukogu juhataja

Nr 10 (88)

Põhjala trollid raamatukogudes Eha Vain

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik

„K

us trollist juttu, seal troll kohal,” ütleb rootsi vanasõna. Trollijuttudeks andis põhjust 10.–16. novembrini juba 18. korda toimunud Põhjamaade raamatukogunädal, seekord teemal „Troll Põhjalas.” Aasta kirjandusteoste katkendeid loeti küünlavalgel ette hommiku- ja õhtuhämaruses nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Enamjaolt raamatukogudes, mida oli üle 2000. Peaaegu samaaegselt kõlasid sarnased tekstid nii kõikides põhjamaade keeltes kui ka eesti, läti ja leedu keeles. See on fenomen, ainulaadne nähtus kogu maailmas. Põhjamaade kirjanduse teemanädala mõte seisneb põhjamaade kirjanduse ja kultuuri laiemas tutvustamises, jutuvestmise traditsioonide hoidmises ja jätkamises. „Sarnaste tekstide lugemine ühendab,” lausub Margit Oja, raamatukogunädala korraldaja ja inspireerija Tartus; teda on põhjust uskuda, sest Tartu Linnaraamatukogu ja Annelinna raamatukogu olid ühed esimestest, kes nädala ettevõtmistega juba üsna alguses liitusid. Väga paljud raamatukogud üle Eesti löövad nädala teemaderingi tutvustamisel kaasa, muutes novembrikuu kirjandusnädalat nähtavaks ja häälekaks. Aasta Lasteraamatukoguhoidja nominendi Krista Kumbergi sõnul on Põhjamaade raamatukogunädal oma igaaastase teemaga justkui omalaadne kontrapunkt, millega saab liita oluliselt rohkem tegevusi kui vaid konkreetsete raamatute tutvustamine. Põhjamaade trolliraamatute senine valik eesti keeles pole just eriti rikkalik. Enamasti kohtab teostes Islandi trolle, üleloomulikest olenditest on juttu ka Norra ja Lapimaa muinasjuttudes, sellekohastest rahvauskumustest, müütidest ja legendidest pajatavad Skandinaavia muinaslood. Ettearvatult populaarseks osutusid kirjandusnädalal muidugi soomerootsi kirjaniku Tove Janssoni muumilood. Autorist endastki oli põhjust lähemalt kõnelda, sest augustis möödus armastatud kirjaniku, muinasjutuvestja ja kunstniku Tove Janssoni sünnist sada aastat. Trolliteema käivitas seitsmeks päevaks kõikjal hulga toredaid ettevõtmisi: ettelugemiste ja jutuvestmiste kõrval mängiti, joonistati ja meisterdati trolle, korraldati teemakohaseid konkursse ja

20. november 2014

uudised

Venemaa võrgutamine

7. novembril ehk oktoobrirevolutsiooni aastapäeval ilmus kirjastuselt Varrak koletu tähtpäevaga hästi kokku sobiv raamat – Leonid Meltšini „Lenin. Venemaa võrgutamine”. Paljudes varasemates raamatutes on Leninist kirjutades keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina. Kellelgi aga pole seni olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond muutusid.

Keisrinna pihtimus Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab üsna detailselt jälgida tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele, mis on nüüd ka eesti keeles saadaval. Esimeses raamatus „Mina, Katariina” (Varrak, 2013) on tegemist veel oma võimupiire kompiva, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega. Teises raamatus – „Meie, keisrinna” (Varrak, nov 2014) – näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab.

Enelin Meiusi elu Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla on koostanud raamatu „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid” (Tänapäev). Enelin Meiusi sai 90ndate alguses kuulsaks oma suurejooneliste pidude, heategevuse ja ambitsioonikate äriprojektidega, kuid lõpetas skandaalide, võlgade ja viletsuse keskel.

Uus raamatupood Haapsalus

Briti kunstniku ja kirjaniku Brian Pilkingtoni tõlgendus Islandi trollidest. viktoriine, muinasjutuhommikuid, näitusi ja kirjanduskohvikuid. Just nii luuaksegi põnevaid sündmusi, kujundatakse uusi ja jätkatakse ammuseid traditsioone. Raamatukogu pole kaugeltki üksnes raamatute hoidla, raamatukogul on mäletamise funktsioon, raamatukogutöötaja on tihti asendamatu teejuht, nõustaja ja vahendaja, kes usub sõna jõusse, usub autori sõna jõusse nii raamatus kui ka elavas esituses. Küllap mäletavad paljud seda aastatagust kohtumist tuntud kirjaniku UllaLena Lundbergiga Keila raamatukogus. Tookordne teemanädal oli „Talv Põhjalas” ja tol kirjandusõhtul tutvustatigi autori romaani „Jää”, mille eestikeelne tõlge oli veel ilmumata. Autor lummas oma oleku ja esinemisega sedavõrd, et pärast kohtumist tekkis

veel ilmumata tõlketeose laenutajatest pikk järjekord. Kohtumine elava sõnaga, olgu siis ettelugemistel, jutuvestmistel või autoriõhtutel on väärtus omaette. Krista Kumberg on kindel, et kui kirjandusest jääb positiivne mulje, jõutakse ka raamatu(te)ni. „On olemas teatud absoluutselt kindlad asjad, nagu näiteks merehoovused või aastaajad või see, et hommikuti tõuseb päike. Ja ka see, et tuletornid põlevad,” tõdeb Muumipapa vääramatu veendumusega. Põhjamaade kirjanduse tuletorn – Põhjamaade raamatukogunädal – valgustab taas eredalt aasta pärast. Siis juba uusi teemasid uute autorite ja teostega, uute avastuste ja sündmustega. Põhjamaade raamatukogunädala kodulehekülg: bibliotek.org/et

Raamatupood ja keeltekool võivad sündida käsikäes. Nii juhtus oktoobri viimasel päeval Haapsalus: TEA Kirjastus ja Keeltekool avasid koos uksed, et neil läänemaalastel, kel tõsisem huvi keeleõppimise ja teatmekirjanduse vastu, oleks, kust vajalikku kirjandust ja õpet saada.

Jõulumüük rahvusraamatukogus Traditsiooniline raamatute jõulumüük toimub 9.–13. detsembrini Rahvusraamatukogus. Olete oodatud! Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 11. detsembril

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014

Ajaleht Raamat (november 2014)