Page 6

6 ilmunud

Gandersheimi Hrotsvita draamad

tõlkinud Mari Murdvee 232 lk, pehme köide Hrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaolevalt esimene keskaja naiskirjanik, ühtlasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemängud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksimaal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafilisest värssjutustusest, kuuest riimitud proosas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõningatest kirjadest. Tema draamad on kirjutatud Terentiuse eeskujul. Nende keskmes on enamasti mõni naistegelane, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse. Omapärane on ka Hrostvita draamade vorm – need on loodud allitereeruvas ja riimilises rütmistatud proosas ning tõlkija on püüdnud oma eestinduses leida sellele omapärasele stiilile vasteid.

The Unpredictable Workings of Culture Juri Lotman vene keelest inglise keelde tõlkinud Brian Baer järelsõna Mihhail Lotman 296 lk, pehme köide „The Unpredictable Workings of Culture” („Kultuuri ettearvamatud mehhanismid”) pärineb Juri Lotmani teadusloomingu lõpp-perioodist. Teos on varem avaldatud vene ja itaalia keeles, ingliskeelne tõlge ilmub esimest korda. Raamat arendab edasi mõttesuundi, mis on ingliskeelsele lugejale tuttavad Lotmani eelmisest kahest hilismonograafiast „Universe of the Mind” („Vaimu universum”) ja „Culture and Explosion” („Kultuur ja plahvatus”). Kõik kolm teost tegelevad küsimustega, mis köitsid teadlast ja mõtlejat tema elu lõpuaastatel: vajadus luua ühtne lähenemisviis loodus-, ühiskonna- ja vaimuelunähtustele; evolutsiooniliste ja plahvatuslike protsesside roll ajaloos; ja (kahe eelmisega tihedalt seotud) kunst kui ettearvamatuse laboratoorium. Lotmani sõbrad ja kolleegid, silmapaistvad Tartu-Moskva semiootikakoolkonna teadlased on tõstnud esile raamatu erilist tooni ja väljendusviisi. Boriss Uspenski: „Seda raamatut lugedes oli mul tunne, nagu ajaksin Lotmaniga juttu. Kuulsin tema kõneintonatsiooni, tajusin enda poole pööratud nägu. Sama tunne oli mul vanasti tema loenguid kuulates. Tundus, et ta ei räägi mitte korraga kõigiga, vaid igaühega meist eraldi.”

www.varrak.ee www.tlupress.com

Varrak Ülikooli Kirjastus Tallinna

12 (79) (71)23. 29. jaanuar märts 2014 2013

Süva- ja subkultuur enam ei vastandu

E

estis on viimase aastaga tõusnud fookusse arutlused kultuuri üle. Ühe olulise lünga kultuuri reflekteerimisel täidab värskelt ilmunud kogumik „Subkultuurid. Elustiilide uurimused”, milles üheteistkümne Eesti sotsioloogi artiklid annavad ülevaate siinsetest subkultuuridest. Rebekka Lotmani küsimustele vastab raamatu koostaja ja mitme artikli autor prof Airi-Alina Allaste. Vahetult enne „Subkultuuride” kogumikku tuli trükist Rein Raua „Mis on kultuur?”. Alustuseks küsingi: mis on subkultuur? Alustan siis Rein Raua parafraseeringuga: iseenesest võib ka subkultuuri defineerida selle järgi, et see on vajalik inimestele maailma mõistmiseks ja tähenduslikuks muutmiseks. Muidugi ei ole küsimusele võimalik lühidalt põhjalikult vastata. (naerab) Nagu raamatu „Subkultuurid” sissejuhatuses on öeldud, püüamegi seda mõistet sisuga täita. Kui kultuuri esmane, lihtsustatud konnotatsioon on kunstiline eneseväljendus, siis subkultuuri puhul on see pigem hälbelisus ja vastuolu ühiskonnaga. Mitte küll kõigi jaoks. Noortele ja Eesti kontekstis ka noortele intellektuaalidele on subkultuur pigem heroiseeritud. Väga lihtsustavalt võiks ehk öelda, et subkultuur on väiksema grupi inimeste maailmast arusaamise viis koos käitumisnormide ning sageli ka loomingulise tegevuse või selle tegevuse viljade nautimisega. Mis on üldse subkultuuri tähendus ja tähtsus kultuuris? Sõltub, millisest vaatepunktist seletada. Kui subkultuure 20. sajandi alguses Chicagos uurima hakati, siis olid kiiresti kasvavas linnas aktuaalsed teemad getostumine, noorte kuritegevus ja võõrandumine. Uuritigi palju gänge ja lihtsustatult seletati neid maailma mõtestamise viisina inimeste jaoks, kellele struktuuriliselt polnud jäänud palju võimalusi. Vaesed hariduseta noored Ameerikas, kus väärtustati üle kõige materiaalset edukust, ei saanud muuta ühiskonda, küll aga võis muuta tähendusi oma väikeses rühmas, kelle jaoks kuritegevus muutus aktsepteeritavaks. Eks sellest ajast on jäänud ka mõistele „subkultuur” külge mõningane negatiivne varjund, see on kui midagi üldiste normidega vastuolus olevat.

on subkultuuriliste trendidega sageli seotud ka kultuuriprofessionaalid. Raamatu kokkuvõttes olen käsitlenud seda teemat pisut ka ajalises perspektiivis. Näiteks oli hipide subkultuur Eestis nõukogude ajal palju väiksema ulatuse ja ühiskondliku tähendusega kui lääneriikides. Kuivõrd aga loominguline eneseväljendus oli sel ajal piiratud, oli loomeinimeste kontsentratsioon vastukultuuris tugevam kui mujal. Väidetavalt kujunes punkkultuur sellega seonduvalt kohe alguses ehk intellektuaalsemaks kui oma sünnimaal. Globaalseid trende võttis Eestis hiljem üle ka kultuuriline avangard ja nii on algselt ehk töölisklassikultuuride kohanemine Eestis toiminud teistel alustel. Tegu on esimese sellealase teaduskogumikuga. Mis seisus on subkultuuride uurimine Eestis üldse? Ilmselt on suurim subkultuuridega seonduv uurimine seotud sellesama teadusgrandiga, mille üks tulem on ka antud kogumik. Teemaga seonduvalt on tehtud bakalaureuse- ja magistritöid. Raamatusse proovisin koondada olemasolevad empiirilised uurimused ning enamik artikleid põhinebki autorite magistritöödel. Seda küll 2011. aasta seisuga, hilisematest töödest raamat ülevaadet ei anna. Tsiteeriksin siin Berk Vaheri kommentaari raamatule: „Käesolev kogumik pakub loodetavasti nii ohtralt avastamisrõõmu kui ka inspiratsiooni edasisteks käsitlusteks.” Eesti punkliikumise isa Villu Tamme 1987. aastal. Teise maailmasõja järel käsitleti Suurbritannia Birminghami koolkonnas töölisklassi noorte subkultuure kui töölisklassi kultuuri ja massikultuuri vahele tekkinud identiteedilõhe lahendust. Samuti teatud vastuhakuna ühiskonnale laiemalt, seekord aga pigem sümboolsel tasandil. Üldiselt on ingliskeelne subkultuure käsitlev akadeemiline kirjandus arenenud selles suunas, et analüüsitakse eelkõige noorte stiili-subkultuure. Tänapäeval analüüsitakse ehk enim globaalseid trende ja enam ei räägita vastuhakust, vaid pigem stiilieelistustest. Sirbi-kriisi ajal märkis Rein Lang, et kultuur sünnib ka väljaspool loomeliite, garaažides ja keldrites näiteks. Milline on subkultuuride tähtsus Eesti kultuuripildis? Jah, ikka, kui võtame aluseks eespool

FOTO ERAKOGUST

toodud definitsiooni, siis sünnib kultuur igal pool ja kogu aeg. (naerab) Kui läheneda spetsiifilisemalt, siis mulle tundub, et piirid subkultuuri ja süvakultuuri vahel hägustuvad, ning Eestis on see ehk selgeminigi näha kui mõnes suuremas riigis. Mõne kümnendi eest tuli põlvkondlik erinevus kultuuriinimeste seas just selle läbi esile, et nooremad tähtsustasid subkultuure ja globaalset popkultuuri, vanemad aga hoidsid enam kinni rahvuskultuurist. Nüüdseks ei ole sellised vastandused küll täielikult kadunud, aga enam mitte ka ülearu teravad. Süva- ja subkultuuri miksimine on muutunud üsna enesestmõistetavaks – pean siinkohal silmas, et samal üritusel võivad esineda näiteks klassikalise muusika korüfeed koos noorte DJ-dega, kes mängivad kõige uuemat elektroonilist muusikat. Eestis

Kas kogumik on loetav ka näiteks inimesele, kes lihtsalt tunneb pungi vastu huvi? Eesti punki käsitlev artikkel on raamatus täitsa olemas. Lihtsalt ja selgelt kirjutatud ning peaks andma ülevaate lugejale ka sel juhul, kui ta sellest varem midagi ei teadnud. Sama kehtib ka artiklite kohta metal’ist, hiphopist, mootorratturitest ja paljust muust.

Subkultuurid koostanud Airi-Alina Allaste 396 lk, pehme köide

Iidsetes raidkirjades on kirjas ajatud väärtused Martti Kalda

M

aurya dünastia (4.–2. saj eKr) kolmas kuningas, „jumalate poolt armastatud” Priyadarśin Aśoka (võimul u 274/268 – 234/232 eKr) on Vana-India aja- ja kultuuriloos omandanud legendaarse kuulsuse. Ajalooline valitseja on pea täielikult oma ajaloolisuse minetanud ja legendide udusse mähkunud. India ajaloo huvilistele on ta suur valitseja ja indialastele eeskuju, maailma budistidele Buddha õpetuse propageerija ja levitaja, sest Aśoka raidkirjad kuulutavad budismil baseeruvat kohmakat humanismi.

Lisaks mitmete maade (Kreeka, Rooma, Hiina, Tiibet, Sri Lanka jt) ajalooallikatele ning valdavalt budistlikele legendidele on ent kaljudel ja kivisammastel meieni säilinud ka arvukalt Aśoka raidkirju. Kahesaja Aśoka uurimise aasta jooksul on avastatud umbes nelikümmend erinevat tekstiversiooni umbes viiekümnest kohast tänases Indias, Nepalis, Pakistanis ja Afganistanis.

Teos keskendub Aśoka raidkirjadele

Sissejuhatusest leiab lugeja kogu vajaliku taustateabe nii Aśoka kui ka ajaloolise isiku, aga ka kui legendide kangelase kohta.

Samuti on nimetatud kõik ajalooallikad, tehtud kokkuvõte Maurya ajastust ja Aśoka uurimise ajaloost, kõneldud Vana-India epigraafikast (teadus raidkirjadest) ja raidkirjade keelest. Kõige peamisena leiab India-huviline sissejuhatusest aga Aśoka raidkirjade põhjaliku sisuanalüüsi, mis paljastab, et hoolimata oma propagandistlikust iseloomust kannavad kuninga tekstid ka selliseid heaoluühiskonna igikestvaid väärtusi nagu sallivus, hoolimine, usuvabadus, moraalsus, vägivallatus, võrdsus seaduste ees. Seega on raamat Aśoka raidkirjadest kinnitus inimlike väärtuste tähtsusest, omamoodi mine-

viku etalon tänapäeva tarvis. Ning seda mitte üksnes India, vaid kogu maailma inimestele.

Paeluv lugemisaines

Teise osa monograafiast moodustavad Aśoka raidkirjade tõlked. Tekstid on grupeeritud temaatiliselt, ajaliselt ja kohati ka leiukohtade järgi: väikesed ja suured kaljuediktid, aramea- ja kreekakeelsed tekstid, suured ja väikesed sambaediktid, koopakirjad. Tekstigruppe saadavad lühikesed sissejuhatused, tekstid on põhjalikult kommenteeritud. Käsitlus Aśoka raidkirjadest on mõeldud lugemiseks nii asjatundjaile ja spet-

sialistidele kui ka lihtsalt ajaloo- ja kultuurihuvilistele. Ühiskondliku, religioosse ja eetilise sisu tõttu on tõlgitud tekstid paeluvaks lugemisaineseks kõigile, keda puudutab

Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda 351 lk, pehme köide

Ajaleht RAAMAT (jaanuar 2014)  
Ajaleht RAAMAT (jaanuar 2014)  
Advertisement