Page 1

Vallo Järvi elulugu Muusikateadlase Priit Kuuse mahukas raamat annab lugejale haruldase võimaluse tutvuda Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhi Vallo Järvi (1923–1994) elu ja tööga, tutvuda nii Estonia teatri lavastuste sünnilooga kui ka heita pilk dirigendi töö tavaliselt varju jäävatele tahkudele. Raamatuga on kaasas kaks CD-plaati, avaldab Tänapäev. Vt lk 8

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 7 (85)

uudised

uudised

Ilmus mahukas loogikaõpik

Olev Remsu Supilinna-sarja viimane osa kaante vahel

Augusti alguses tuli Tartu Ülikooli Kirjastusel trükist Enn Kasaku õpik „Loogika alused”, mis on mahukaim seni eesti keeles ilmunud loogikaõpik. 668 leheküljel käsitletakse ilmekate näidete varal põhjalikult nii traditsioonilist kui ka tänapäeva loogikat, ent tutvustatakse ka mitteklassikalisi loogikaid, loogikaparadokse jpm. Õpik on varustatud põhjaliku sissejuhatava osa ning mahuka sõnaseletustega registriga. Esitlus toimub neljapäeval, 11. septembril 2014 kl 16 Tartu Ülikooli Muuseumi valges saalis.

Augustis ilmub kirjastuselt Tänapäev Olev Remsu raamatu „Supilinna armastajad” teine osa, mis ühtlasi paneb punkti tema Supilinna-sarjale, kus ilmusid raamatud „Supillinna poisid”, „Supilinna surmad” ja „Supilinna armastajad” kahes köites. Autor on sarja ise nimetanud mälestusromaaniks, selles jälgitakse peamiselt 1950–60. aastate elu ühe Tartu põlvkonna kaudu.

Põhjalik kokkuvõte eesti lastekirjandusest

Uue nimega krimikirjanduse tippu J. K. Rowling on enamusele meist tuttav eelkõige suurepäraste Harry Potteri lugude autorina. Nüüd on autor pöördunud krimikirjanduse radadele ning augusti lõpupäevil ilmub kirjastuses Varrak Robert Galbraithi pseudonüümi all kirjutatud J. K. Rowlingi esimene kriminaalromaan „Käo kukkumine”. Kirjandusminister Mart Juur kommenteerib romaani järgmiselt: „„Käo kukkumine” kasutab roimakirjanduse klassikalisi nõkse ja miksib Briti roimakirjanduse traditsioone kaasaegse televisioonipärase põnevusega.“ Praeguseks on Rowlingul varjunime Robert Galbraith all ilmunud kaks krimiromaani – „Cuckoo's Calling” („Käo kukkumine”) ja „Silkworm” („Siidiuss”). Autor on Harrogate’i festivalil avaliku vestluse ajal lubanud, et krimiraamatuid tuleb kindlasti rohkem kui seitse.

Tore loodusraamat lastele Häid loodusraamatuid pole kunagi liiga palju, neid on välja antud varem ja ilmub kindlasti tulevikus. „Räägin sulle loodusest” püüab veidi erineva nurga alt täiendada üsna pikka kodumaise looduskirjanduse originaalteoste rida. Raamatu autorid Urmas Roht ja Kristina Villemson on seadnud eesmärgiks koondada raamatusse teavet nii eluta kui ka elusast Eestimaa loodusest ja anda lisalugemist põhikoolis loodusõpetust õppivatele noortele ja muidugi laiemalt kõigile loodusest huvitatutele. Raamatu maht ei võimalda käsitleda põhjalikult kogu valdkonda, kuid põhimõisted ja peamised eluslooduse rühmad on kirjeldamist leidnud. Raamatu avaldab Tänapäev.

28. august 2014

Narvas toimunud loovusfoorumil tutvustas Maarit Saarelainen-Sahlman oma loova kirjutamise meetodit. FOTO IRINA VASSILJEVA /NORDEN.EE

Kirjutamine on loomise kunst Eha Vain

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik

L

oov kirjutamine on sõnadega loomise kunst. Looval kirjutajal on vabadus ja võim, mida ei ahista piirid ega reeglid. Kirjutada oskavad kõik, loova kirjutamise ladusus omandatakse aga õppides ja harjutades, mida tegidki õpetajad ja koolitajad 18.-19. augustil Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba kolmandal rahvusvahelisel loovusfoorumil „Loov eneseväljendus”. Kui Maarit Saarelainen-Sahlmani juhendatud loova kirjutamise kursus kestab Soomes tavaliselt kogu nädalalõpu, siis Narvas oli tal loovusstuudios oma meetodi tutvustamiseks ja harjutuste tegemiseks aega napilt poolteist tundi. Loovalt kirjutamisega alustamiseks ei olnud vaja enamat kui pliiatsit, paberit ja kujutlusvõimet. Usalduslik ja turvaline õhkkond ruumis on SaarelainenSahlmani sõnul iseenesest mõistetav. Nagu ka teadmine, et kõik kirjapandu on õige. Loovas kirjutamises ei esinegi vigu, ei anta hinnanguid. Kirjutada võib kõikjal ja kõigest, ainsad piirid seab kir-

jutajale tema enese ettekujutus. Looval kirjutamisel annavad impulsi mälestused, meenutused, aistingud. Meelte aktiviseerimisega võib ellu äratada nii minevikupilte ja -tundeid kui ka luua uusi lugusid. Seega on antud meetodil ka teraapiline toime, sest oma teksti (kaaslastele) ette lugedes võib vabaneda pikka aega tallel olnud pingetest ning leida lahendusi seni vastuseta jäänud küsimustele. On täheldatud, et looval kirjutamisel on soodne mõju ka lugemusele. Loov kirjutamine aitab elus hoida ka jutuvestmise tava, nagu ilmnes loovusfoorumil esinenud Rootsi algkooli õpetajate Erika Anderssoni ja Susanne Nilssoni Umeås asuva kooli ettevõtmisest. Kohalikest vanadest legendidest inspireerituna joonistasid lapsed pilte, tegid iPadidega lühifilme ning kirjutasid kaasaegseid legende, mis anti välja raamatuna ning esitleti lõpuks loomingulisel kohtumisel lapsevanematega. Milliste loovate meetoditega rikastada keeletunde, murda keele stereotüüpe ning turgutada mõtestatud ja korrektset keelekasutust - neid teadmisi ja kogemusi jagasid eesti keele ja kirjan-

duse õpetajad Piret Järvela ja Edward Kess, kelle sõnul tähendab isikupärane keelekasutus julgust ja meelekindlust. Ei pea rääkima nii nagu teised, kõneleda saab ka kaude, vihjamisi. Head sõnad on siirad sõnad. Loov eneseväljendus rikastab emotsionaalselt, suurendab empaatiat, lisab eneseusku ning kasvatab sotsiaalseid oskusi. See kõik on oluline, et õpilase ja õpetaja vahel valitseksid usalduslikud suhted ja koostöö. Samatähtis on see ka inimeste vahelises suhtlemises ja tulemuslikus meeskonnatöös. Olgu siis tegemist kas verbaalse või mitteverbaalse suhtlemisega. Loovusfoorumi toimumiskoht on alati olnud eriline. Esimesel aastal mandrist eraldatud Naissaar, teisel idülliline Käsmu ning kolmandal aastal Eesti-Vene piiril asuv Narva, täpsemalt arhitektuuriliselt ja vaimsuselt unikaalne TÜ Narva Kolledž. Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis aitasid leida Põhjamaade loovuseeksperte ning toetasid nende Eestisse tulekut. Täpsemalt loovusfoorumil toimunust saab lugeda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehelt www.norden.ee.

Eesti Lastekirjanduse Keskuselt ilmus äsja koguteos, milles tehakse põhjalik kokkuvõte taasiseseisvusaja eesti lastekirjandusest (1991 – 2012). Raamatus antakse ülevaade lastele mõeldud ilukirjanduse põhiliikidest ja žanritest, aga ka aime- ja ajakirjandusest. Lisades on toodud lasteraamatutoodangu statistika ja lastekirjanduse auhindade loetelu, pildivalik kajastab muutusi meie lasteraamatuillustratsioonis ja -kujunduses. Teos on mõeldud lastekirjanduse uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele, õpetajatele, lapsevanematele – kõigile, kel lastekirjanduse vastu sügavam huvi.

Hercule Poirot tegutseb jälle 8. september on rõõmupäev paljudele Poirot’ sõpradele – Sophie Hannahi sulest ja Agatha Christie perekonna heakskiidul ilmub kirjastuses Varrak ja veel paljudes kirjastustes üle maailma uus romaan „Monogrammimõrvad”. Selle peategelane, endiselt suurepärases vormis Poirot, tegutseb 1920. aastate Londonis ja ühes Inglismaa maakonnas. 3. septembril avalikustatakse kirjastuse veebilehel raamatu esimene peatükk, nii et eriti kannatamatud saavad ennast sündmuste algusega varakult kurssi viia.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 25. septembril

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014

Ajaleht Raamat (august 2014)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you