Page 6

canopus

WWW.CANOPUS.EE

NR.3 (92) 23. aprill 2015

Suur kirjanik teab: kasuks tuleb iga elujuhtum! LAGLE RÄGA

mahus ülestähendusi, mida ta ei ole jõudnud kasutada. Küll on ta aga oma päevaraamatu märkmetest hiljem nii mõnegi teose välja arendanud. Sel juhul on Maugham sinna lisanud mõnusaid sulgudes selgitusi, et see või too märkus on andnud talle idee kirjutada mõni romaan või novell. Eestikeelse väljaande toimetaja Tõnu Lember on vastava selgituse ääremärkuses ära toonud ka viite, kui see teos on eestikeelsena olemas. Nii et näiteks mõnest sellisest vahemärkusest võib lugeja innustust saada, mida järgmisena Maughami teostest lugeda!

Palamuse Raamatukogu juhataja

„Ü

he kirjaniku päevaraamat” on Inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami mõtete kogumik. Kirjanik pidas päevikut kogu oma elu, kirjutades sinna mõtisklusi ja tähelepanekuid kõigest ümbritsevast. Need olid näiteks söakad teravmeelsused inimlikest omadustest ja käitumismaneeridest, või siis sõnaosavad kirjeldused pidevalt muutuvast loodusest ja meeletust hulgast eripalgelistest inimestest, vahel aga hoopis ülestähendused kirjaniku arvukatel reisidel juhtunud äpardustest või kummalistest juhtumistest. Samuti mõtiskleb Maugham erinevate rahvuste iseärasustest ning peatub pikemalt prantsuse, inglise, vene ja ameerika kirjanduse analüüsimisel.

KASUKS TULEB IGA ELUJUHTUM! Teos hõlmab kirjaniku tervet elu, alates noore ja ujeda arstiteaduskonna üliõpilase ülestähendustest ning lõppedes kuldset elusügist nautiva maailmakuulsa kirjaniku küpsete mõtisklustega möödanikust ja inimsaatusest. Läbi raamatu saab lugeja aimu mõlema maailmasõja aastatest ning kirjaniku reisimuljetest üle terve maakera. Nagu

William Somerset Maugham

MIS ON KIRJANIKU KIBEDAIM VAENLANE?

Maugham nendib: „Mitte keegi teine ei tea seda nii hästi kui kirjanik: iga elujuhtumine tuleb kasuks.” Eks seetõttu ta päevikut pidaski – ehk läheb hiljem mõnda ülestähendust tarvis. See on tore öökapiraamat. Olles korra ta juba kaanest-kaaneni läbi lugenud, asetasin ma raamatu oma voodi kõrvale ning igal õhtul või hommikul löön ta suvalisest kohast lahti ning loen paar lehekülge. Imeteldav on tõik, et Maugham kirjutas oma eluajal tohutul hulgal raamatuid (kakskümmend romaani, üle saja novelli, kolm reisiraamatut, kolmkümmend üks näidendit ja kümme köidet esseistikat ning mälestusi), kuid ikka leidub tal mitme romaani

Mõnda varasemast ajajärgust pärinevat sissekannet on kirjanik pidanud vajalikuks hiljem kommenteerida. Tundub, et ta pisut nagu häbeneks oma noorusaja tuliseid väljaütlemisi. Selline mitmel ajatasandil märkmete lugemine annab juurde veel ühe lugemisnaudingu nüansi. Humoorikas on näiteks üks Maughami tagantjärgi kirjutatud märkus ühe reisil kohatud mehe elutee kirjeldusele: „Siin on ainet terve loo jaoks, kuid selle kirjutamiseni ma ei jõudnud, sest avastasin, et Jack London oli seda juba teinud.” Toon lõpetuseks mõned näited kirjaniku teravmeelsematest ütlustest, mis oma tõepärasuses on vägagi tabavad: „Kuidas küll jumalad pidid endamisi

naeru kihistama, lisades Lootuse kõikidele pahedele, millega nad olid täitnud Pandora laeka, sest nad teadsid väga hästi, et kõikidest pahedest õelaim on just Lootus, mis meelitab inimkonda lõpmatuid kannatusi taluma.” „Inimesed mürgitavad pidevalt oma elu, sooritades järjekindlalt toiminguid, mille vastu nende meeled mässu tõstavad.” „Sallivus on teisiti öeldes ükskõiksus.” „Mugavus on kirjaniku kibedaim vaenlane.” Keskeast ja vananemisest: „Just see innukas soov olla selline nagu kõik teised teeb noored õnnetuks, ning enesega leppimine teeb keskea talutavaks.” „Kujutlusvõime abil kompenseerib inimene oma suutmatust tunda elust täielikku rahuldust.” „Vanaduse suurim eelis on hingevabadus.”

Ühe kirjaniku päevaraamat

ilmunud Minu aeg ja selle lugu Nasta Pino 131 lk kõva köide

Ükskord kirjutab mu poeg raamatu, millele paneb pealkirjaks „Minu ema”. Loodan, et sellest tuleb lihtne ja ilus raamat ja et seda on kerge lugeda. Tahaksin, et ka seda minu raamatukest siin loetaks kergelt, et ta ei tekitaks kelleski masendust ega ärataks raskeid mälestusi. Ajal kui ma seda kirjutasin, räägiti Eestis väga palju sõjast. Iga päev sai lugeda ja kuulda, kui ligilähedal on uus sõda, et kohekohe võib Venemaa meile oma väed kallale saata. Mul on olnud väga halb kogu seda sõjapropagandat vastu võtta, see sarnaneb hüsteerilise sõjaõhutamisega. Kas ikka on mõtet surra enne oma surma? Minuealised on sõda näinud. Me teame, mis see on.

Naised teel Kai Aareleid 102 lk pehme köide

Seni peamiselt ilukirjanduse tõlkijana ja prosaistina esinenud autori esimene luulekogu. Temalt on varem ilmunud fragmentromaan „Vene veri”, samuti luulet ja novelle ajakirjanduses. Autor pälvis 2013. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna looga „Tango”.

Tudulinnast, armastusega TÕNU LEMBER Ilmunud on tunnustatud arhitekti ja kunagise Eesti Kongressi liikme AgoLivius Kerge (snd 1933) mälestusteraamat Tudulinna ajaloost, autori lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas ning keskkooliajast Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ago-Livius Kerge isa dr Jaan Kerge töötas Tudulinna jaoskonnaarstina, avastades tema enda sõnul poolkogemata uue ja väga efektiivse ravimi maohaavandite ravimiseks. Tehnikahuviline doktor seadistas haigete paremaks diagnoosimiseks Tudulinna arstipunkti sel ajal tõenäoliselt ainukese maal asuva röntgeniaparaadi. Lisaks kõigele sellele paigaldas Jaan Kerge Võsumõisa kuuri katusele isikliku jõujaama – tuulerootori, millega laadis auto- ja raadioakusid. Raamat on tulvil toredaid lugusid autori sugulastest ja peretuttavatest, jaoskonnaarsti argipäevatööst, talumajade ehitamisest, talutöödest jms, tuues lugeja silme ette värvika pildi eestiaegse taluühiskonna elust. Kõik muutus aga aastal 1940 ning päikeseküllane taluõu sai niihästi vene okupatsiooni ja küüditamiste,kui ka sundkollektiviseerimise tummaks tunnistajaks.

Tudulinna – siit ma tulen

tõlkinud Mare Lepik 452 lk kõva köide

EEsti keele sihtAsutus

6

Ago-Livius Kerge Meenutuste 1. raamat 276 lk, kõva köide

WWW.EKSA.EE

Aprillis ilmub kaks läti keele sõnaraamatut MARGIT LANGEMETS Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja

R

ohkem kui pool sajandit on neile eestlastele ja lätlastele, kes on soovinud naaberrahva keelt õppida, mõista ja kasutada, olnud pea ainus abivahend Karl Abeni 1950. ja 1960. aastatel ilmunud läti-eesti ja eesti-läti sõnastikud. Mõistagi on aastakümnete jooksul mõlemas ühiskonnas ja keeles paljugi muutunud ja uuenenud, seega on aeg uute ja märksa mahukamate sõnaraamatute ilmumiseks olnud ammugi küps. Kuigi lävimine naaberrahvaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem suuremate võõrkeelte vahendust. Selle keelebarjääri murendamiseks kutsuti 2012. aastal kahe riigi koostöös ning Eesti-Läti programmi toetusel ellu projekt „Eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatu koostamine”.

ENAM KUI 40 000 MÄRKSÕNA Töö tulemusena valmis Eesti Keele Instituudis (EKI) ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu Valodas Aģentūra) samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Mõlemad sõnaraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid edaspidi võimaluse korral täiendatakse. Sõnaraamatuid on

edaspidi kindlasti huvitav võrrelda, sest koostatud on nad eri moodi. Läti poolel tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele, eeskätt Eesti Keele Instituudi eesti-vene sõnaraamatu (1997–2009) eesti osale ja seletavale sõnaraamatule (2009), uuema sõnavara osas põhisõnavara sõnastikule (2014). Märksõnastik on valitud vastavalt sõnade esinemissagedusele Tartu Ülikooli eesti keele koondkorpuses (üle 200 miljoni sõna).

TÕLKIJALE JA KEELEHUVILISELE Sõnaraamatu sihtrühmana nähakse tõlkijaid ja kõiki inimesi, kes soovivad omandada eesti või läti keelt. Näidatakse eesti sõnade läti keelde tõlkimise võimalusi: esitatakse ohtralt liitsõnu, püsiväljendeid ja muid näiteid sõnade tegeliku kasutuse kohta. Näidetel on tähtis koht sõna tähenduse ja kasutuse mõistmisel, sest tihtipeale üksi vastest ei piisa. See teeb sõnaraamatust n-ö aktiivse abivahendi eesti keele moodustamiseks, mida toetab ka ülevaade eesti sõnade muutmisest sõnaraamatu sissejuhatuses. Eesti poolel tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud uudsel viisil, nii pole Eestis seni veel sõnastikke tehtud. Koostöös tõlke- ja keeletehnoloogiafirmaga Tilde koostati mahukas kahe kee-

le, s.t läti ja eesti keele rööpkorpus – tekstikogu, mis sisaldab tekste ja nende tõlkeid. Mahu kasvatamiseks lisati korpusele ka kolmanda keele kaudu leitud vastavused, näiteks ühe ja sama ingliskeelse teksti tõlked eesti ja läti keelde. Korpuse kogumahuks kujunes üle 120 miljoni sõna kummaski keeles. Saadud korpuse joondas Tilde sõnatasemel, s.t tõlked seati sõna või fraasi kaupa vastavusse. Sellise materjaliga, mille hulgas oli korpuse tekstide kaasaegsuse ja mitmekesisuse tõttu palju uuemat ning varasemates sõnaraamatustest kajastamata sõnavara, hakkasid spetsiaalses baasis tööle sõnaraamatu koostajad.

UUDNE KOOSTAMISPÕHIMÕTE Läti-eesti sõnaraamatu sihtrühmana nähakse eeskätt eestlasi, kes tahavad teada, mida üks või teine läti sõna tähendab, olles seega pigem passiivne abivahend läti keelest arusaamiseks. Ehituselt on ta lihtsam kui eelkirjeldatud eesti-läti sõnaraamat. Täiesti uudne on koostamispõhimõte: lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena. Mõistepõhine on ainult koostamine: kasutajad kohtuvad ikka sõnade kaupa korraldatud sõnastikuga, mis aga peaks olema vaba paljudest muidu vältimatutest ebaühtlustest. Kasutaja kohtub tegelikus kasutuses olevate vastete-

ga, mida mõnikord on läti sõnale antud koguni 4-5 tükki. Eesti-läti sõnaraamatu on koostanud Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga. Vastutav toimetaja oli Valts Ernštreits. Läti-eesti sõnaraamatu on koostanud Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik ja Anita Tannenberg. Projektijuht oli Arvi Tavast. Mõlemad sõnaraamatud kirjastab Eesti Keele Sihtasutus. Sõnaraamatud ilmuvad aprillis 2015.

Eesti-läti sõnaraamat 1096 lk kõva köide

Läti-eesti sõnaraamat 737 lk kõva köide

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat (aprill 2015)  

Ajaleht Raamat (aprill 2015)  

Profile for estbook
Advertisement