Page 4

varrak Tareq. Lihtsad lemmikud Tareq Taylor, Kristina Taylor tõlkinud Kadri Papp 192 lk kõva köide

Rootsi kuulus telekokk ja nüüd ka ETVst tuttav humoorikas ning võluv Tareq Taylor on sellesse raamatusse kogunud oma kõige südamelähedasemad retseptid. Esindatud on traditsioonilised Skandinaavia maitsed, nagu roheline hernesupp ja võis praetud lest, aga ka rahvusvaheliste mõjudega retseptid tagliatelle’st kevadrullideni. Autori sõnul on need toidud mõeldud kõige lihtsamates tingimustes valmistamiseks – vaja on vaid nuga, lõikelauda, pliiti, potti ja panni, ei mingit luksvarustust ega erimasinaid.

4

Moed muutuvad, kuid puud peaksid jääma

„A

iast siin- ja sealpool aknalauda” on rikkalikult fotodega illustreeritud, praktilisi näpunäiteid jagav nõuandja. Autor on lähema vaatluse alla võtnud nii taimede valimise tuppa ja aeda kui ka kasvumullad ja -substraadid, aga ka taimede külvamise/istutamise ja ümberistutamise, hooldamise ja väetamise ning palju muud. Raamatu lõpus leidub kasulikke retsepte, kuidas ise väetisi ja kemikaalivabu pritsimisvahendeid kokku segada, ning tähelepanekuid ja soovitusi, kuidas erinevad taimed üksteist kaitsta võivad.

Eesti taimede kukeaabits

RAAMATU AUTOR ENELI KÄGER:

Toomas Kukk 415 lk kõva köide kordustrükk

„Aiast siin- ja sealpool aknalauda” ei ole kindlasti järjekordne aiandusõpik, vaid pigem mõtisklused koos taimedega ja taimedest, tähelepanekud sellest, kuidas üks pisiasi võib esile kutsuda doomino- või kaardimaja efekti ja tekitada tõelise kaose. Nii olengi nende kaante vahele koondanud paljude rohenäppude suuremad ja väiksemad mured, mis on aastate jooksul minuni jõudnud alates ajast, mil töötasin aednik-klienditeenindajana, ning lõpetades viimase kümmekonna aastaga, mil olen tegev Substrali aianduskonsultandina. Tean, et teinekord sarnaneb probleemist arusaamine lausa miljonimängu küsimusega, ehkki selle lahendus võib

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb üle 1250 taime, mis ongi suurem osa Eestist leitud metsikult looduses kasvavatest taimeliikidest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab peaaegu kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid, mis loodetavasti aitab neid looduses ära tunda ja vältida teadmatusest harulduste kahjustamist.

NR.3 (92) 23. aprill 2015

aripaev

tegelikult olla imelihtne. Olen nõus, et tõepoolest ei pea iga inimene teadma, et rohelised paunakesed roosi varrel on lehetäid. Samas muutun ikka nukraks, kui arvatakse, et ei istutamisel ega külvamisel pole vaja kasta, sest taimekirjelduses on öeldud, et tegu on vähenõudliku kuivalembese taimega. Sageli kohtab sedagi, et taime juures on silt „õuetaim”, kuid unustatud on lisada, et õues kasvab ta Itaalias. Aianduspisikuga nakatumiseks pole palju vaja, kuid paraku on see tõbi ravimatu ja muutub ajapikku üha hullemaks. Aastaid tagasi viibisin parandusasutuses, mis kandis nime Jäneda Sovhoostehnikum, ja läbisin ravikuuri, mida kutsuti agronoom-maastikukujundaja. Loodetud tervenemise asemel tõbi hoopis süvenes ja tekitas veel rohkem küsimusi miks ja milleks.

MILLINE SIIS ON ILUS AED? Õnneks pole aiandus ja taimekasvatus midagi jäika ja staatilist – nii palju kui on aednikke, on erinevaid tõdesid ja tähelepanekuid, mis peavad paika. Olen olnud aastaid ajakirja Kodu ja Aed aiažüriis ning näinud seda vapustavat rahulolu aia ja aiaomaniku vahel, mida nad on nõus vabatahtlikult teistega jagama. Minult on tihti küsitud, milline siis on ilus aed. Ja uskuge mind, ilus on nii liigirohke kollektsioonaed kui ka üksnes muru ja elupuuhekiga piiratud aia-

FOTO ENELI KÄGER

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Punane siilkübar on tuntud organismi tugevdaja, lisaks meelitab ta aeda rohkesti tolmutajaid.

ke, sest kõige olulisem on vastastikuste vajadustega arvestamine ning üks ei tohi muutuda teise orjaks. Moed muutuvad, kuid puud peaksid jääma. Alati võib vaielda, kas linnaaed on just õige koht lilli täis kuhjatud hobuvankrile ja paene pinnas 15 cm mullakihiga rodopeenrale, kuid igaühel on õigus oma valikutele ja õigus õppida oma vigadest. Ise olen pigem seda meelt, et kõike ei peagi ise teadma, kuid alati võiks teada kedagi, kes teab. Eestlane on juba selline, kes võib ühe jalaga astuda ämbrisse ja teisega rehale ning väita, et Euroopa Liidu seadusega on see lubatud ja kaebused lahendab SIIL.

Loodan, et naudite raamatut ja leiate siit midagi vajalikku, või tekib lugedes vähemasti see ÄRATUNDMINE, et seda ma juba tean.”

Aiast siinja sealpool aknalauda. Nõuandeid taimekasvatajale läbi aasta Eneli Käger 248 lk, kõva köide

WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE

Esimene täielik salakirja ajalugu

ilmunud

unnustatud ajaloolase Kristie Macrakise koostatud esimene täielik salakirja ajalugu toob lugejani hulgaliselt lugusid kelmidest ja kangelastest ning nende leidlikest meetoditest salajaste sõnumite edastamisel. Ülipõnev intriigide ja spionaaži, armastuse ja sõja, teaduse ja maagia ajalugu pajatab salapärastest nähtustest, geniaalsetest avastustest ja kangelaslikest tegudest ning ulatub muistsest maailmast tänase päevani välja. Käsitlemist leiavad Herodotose vahatahvlite kirjeldused ja Ovidiuse õpetused piimaga salakirjade kirjutamiseks, George Washingtoni „sümpaatilise peitsi” roll Ameerika iseseisvussõjas ja kirglike teadlaste panus salakirja arengusse, terve 20. sajandi vältel saatkondade ja sõjaväeüksuste elus olulist tähtsust omanud koodid ja šifrid, Briti välisluure MI6 eksperimendid, Teise maailmasõja aegsed Saksa spioonid, kes peitsid salatinti hambas või immutasid sellega taskurätte, külma sõja aegsete luureagentuuride lahendused ja meetodid, ameeriklasi hämmastanud mikrotäpp-tehnika, Al Qaedas loodud kõrgtehnoloogiline digitaalne steganograafiasüsteem ja palju muud. Salakirja oskuslik kasutamine aitas päästa elusid, võita lahinguid ning hoida saladusi. Abitus ja käpardlikkus salajaste sõnumite kirjutamisel ja edastamisel võis aga päädida vangi langemise ja hukkamisega, õnnetu armastuse

Aju pole kunagi passiivne. Vähemalt poole meie eluajast uitab meel ringi, eemal igapäevastest kohustustest – kodutööst, maksudeklaratsioonist, nõukogu koosolekust, õhtueinest, isegi auto juhtimisest… Raamatus „Uitav meel” uitab ringi autor, lootuses anda uitavale meelele paremini kõlav nimi. Sellal kui psühholoogid kirjutavad bestsellereid inimeste taibukamast poolest – keelest, tajust, teadvusest – ja eneseabigurud õhutavad meid olema tähelepanelikud ja teadlikud, teab igaüks, et suure osa ajast lorutame me niisama maha. Mida aju teeb siis, kui te teda parasjagu ei kamanda?

T

Uitav meel. Mida teeb omapead jäetud aju? Michael C. Corballis tõlkinud Vahur Lokk 190 lk, pehme köide

Planeet ühes kivikeses USA salateenistuse labor AEF 20. sajandi alguses.

ja kaotatud lahinguga. Nii mõnigi kord muutis edukalt läkitatud salajane sõnum ajaloo käiku. Lisaks erinevate salakirjameetodite aegade hämarusest esile toomisele kirjeldatakse raamatus hulgaliselt katseid, kus n-ö nähtamatu tindiga kirjutatu saab ühe kerge pintsliliigutuse või tupsutusega nähtavaks muuta. Nii mõnedki niisugustest eksperimentidest võivad ärgitada lugejaidki salakirjade koostamisel kätt proovima.

Vangid, armastajad ja spioonid Salakirja ajalugu Herodotosest Al Qaedani Kristie Macrakis tõlkinud Triin Olvet 424 lk kõva köide

Reis sügavale maakera ajalukku Jan Zalasiewicz tõlkinud Triin Olvet 269 lk, pehme köide

Jan Zalasiewiczi „Planeet ühes kivikeses” jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolis-

tel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad. Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut.

Olümpose jumalad Barbara Graziosi tõlkinud Mari Arumäe 312 lk, kõva köide

Durhami ülikooli professori Barbara Graziosi „Olümpose jumalad” viib lugeja mütoloogia radadele ning tutvustab Antiik-Kreeka religiooni, kultuuri ja ühiskonda Kreeka jumalate kaudu. Raamatus kirjeldatakse kahtteist Kreeka peajumalat, kes uskumuste kohaselt olevat elanud Olümpose mäel ja moodustanud seal taevase perekonna, mille iga liikme mõtted ja teod avaldasid olulist mõju antiikmaailma ja inimese käekäigule. Kõne alla tulevad kõikvõimas, kuid äkilise loomuga ja ettearvamatu peajumal Zeus; tema abikaasa ja ühtlasi õde, ebastabiilne ja armukade taevajumalanna Hera; vägivaldne ja mitte kõige vahedama mõttega sõjajumal Ares, veini ja ekstaasi jumal Dionysos, armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite, allilmajumal Hades, valguse- ja ennustusjumal Apollon ja teised, samuti muusad, nümfid ja muud vähemad jumalad.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat (aprill 2015)  

Ajaleht Raamat (aprill 2015)  

Profile for estbook
Advertisement